Page 9 of 24 TsMS § 355. Asja läbivaatamine Riigikohtu tsiviilkolleegiumis (1) Kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise (1) Kui pooled ei soovi osa võtta asja arutamisest kohtuistungil, võib menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul Riigikohus asja lahendada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungi aega õigus esitada kaebus maa- või linnakohtule. ja kohta pooltele teatamata. (2) Kaebuse võib esitada: 1) menetlusosaline kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava
tegu. Samas on aga karistusseadustikus ka kuritegusid, mille puhul karistatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest. Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad) ning intellektuaalne omand (nt autoriõigus). Väärtegu on see, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest. Rahatrahvi võib määrata kohtuväline menetleja või mõista kohus. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud
avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus-suulisus, taandamine) § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. § 8. Menetlusosalise õiguste tagamine Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud: 1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; 2) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta;
lõikes nimetatud lisakaristuse mõistmisel kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale. (RT 1992, 20, 287 ja 288) Väärtegu on kuriteost väiksem süütegu, seega selle kohta kehtivad ka nõrgemad karistused. Süütegu võib samuti olla tahtlik ja mittetahtlik. Erinevalt kuriteost(mis süüteo tõestamisel on alati karistatav) võib kohtuväline menetleja väärteo puhul piirduda hoiatusega, kui ta arvab, et sellest piisab isiku mõjutamiseks. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viissada tuhat krooni.
süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks; 3) küsitleda kas ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohale kutsumine ja nende küsitlemine süüdistaja tunnistajatega võrdsetel tingimustel; 4) kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt. Kaitsja võib olla lepinguline või määratud kaitsja. Määratud kaitsjaks saab olla ainult advokaat. Menetleja loal võib lepinguliseks kaitsjaks olla isik, kelle haridus vastab seadusega kehtestatud lepingulise esindaja haridusnõuetele. Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kuni 3 kaitsjat. Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus. Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav, süüdistatav ja süüdimõistetu kas isiklikult või teise isiku vahendusel. Kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui
Kaebus adresseeritakse maa- või 1) ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud; linnakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava 2) ei ole oma vastuses põhjendanud, miks ta hagi ei tunnista. määruse koostas. (2) Tagaseljaotsuse saab kohus teha vaidluses, kus puudub avalik huvi. (4) Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata (3) Kui kohus ei pea tagaseljaotsuse tegemist õigeks või kui vaidlus kaebuse koos materjalidega maa- või linnakohtule. puudutab avalikku huvi, määratakse eelistung. § 79. Kaebuse lahendamine maa- ja linnakohtus TsMS § 201
Kannatanu on isik, kellele on tekitatud füüsilist, varalist v. moraalset kahju. Kuriteo läbi kannatanu. Tsiviilkostja on kriminaalasjasse tõmmatud isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest kolmas isik on õiguste ja kohustuste kandja. a. (inimese kohta). Füüsiline isik. b. (organisatsiooni kohta). Juriidiline isik. 8. Kes võib olla kriminaalmenetluses kaitsja? kaitsjaks võib olla advokaat või menetleja loal muu isik, kes vastab seaduses sätestatud haridusnõuetele. 9. Kellel võib olla kriminaalmenetluses kaitsja? Kui mitu kaitsjat võib ühel inimesel olla? Kõigil. Niipalju kui nad tahavad. 10.Mis juhtudel on kaitsja osavõtt kohtuistungist kohustuslik? Kaitsja osavõtt ringkonnakohtu istungist on kohustuslik 11.Mida saab pidada tõendiks kohtus? Nii füüsilist kui intelektuaalset töendidt miis on kohtupoolt määratud tõeseks 12
selleks seaduse alusel kohustatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 81 6 Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus. (3) Käesoleva seaduse §-s 812 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet. (4) Käesoleva seaduse §-s 815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet. (5) Politseiasutus või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §-des 81 2–814 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. 81 7 Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse
Gradeerima-väärtuslikuks tegema Gradueerima-teaduslikku kraadi andma Aspekt-seisukoht Asbest-materjal Sünekdohh-kõnekujund Patendeerima-töö taotlustunnistust andma Bloknoot-rebitavate lehtedega märkmik Standard-norm Tsehh-tootmisjaoskond tehases Almanahh-kunstialane koguetos Sahhariin-roosuhkrust 500x magusam värvuseta aine Stiihia-iseeneslik purustav loodusjõud Papaaha-kõrge karusnahkne meestemüts Mahorka-tubakaliik Krahh-häving Brigantiin-kahemastiline kiirepurjelaev Katamaraan-kahekereline veesõiduk Grafomaan-palju ja väärtusetult kirjutav isik Tsellofaan-läbipaistev kile Kulinaar-kokk Arhivaar-arhiiviametnik Magistral-suur autotee Aforism-lühike vaimukas mõttetera Formalist-oma töös välist vormi jälgiv inimene Karahvin-pikema kaelaga klaasist lauanõu jookide serveerimiseks Atasee-saatkonnas või diplomaatilisel missioonil oma riiki teatud alal esindav diplomat Sarmikas-võluv Tehnoloogia-töötlemisviis Ekskursioon-õppe või huvireis Ek...
ettekirjutused teatud käitumise liiki ja selle määra silmas pidades nii luuakse igaühele võimalus ette näha, milline võik olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus. Samas seadustik on eelkõige formaalsete nõuete kogum, mille järgimine ei taga õiglast lahendit. Antud väide üheks näidiseks on väärteomenetluses karistuse määramine. Karistusseadistiku järgi on karistamise aluseks isiku süü, kuid karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Need asjaolud sätestatud § 60 (Karistusseadustik 2002). Ehk ideaalis peaksid karistused olema võrreldavates olukordades omavahel sarnased ja võrreldavad. Samas sätestab seadus, et karistus mõistetakse või määratakse kogutud tõendite pinnalt karistuse määraja siseveendumuse kohaselt. Käsitledes näiteks liiklusseadusest tulenevat karistusi määramist
linnaplaneerimise nimel. Kaitstes nii avalikku ruumi, üksikisikute kui ka kogu rahva huve. Riigil peaks olema terviklik konseptsioon ruumilisele arengule. Mina arvan, et kui riigiarhitekt kui instituitsioon eksisteeriks, siis peaks selle eesmärk, tegevus ja positsioon reguleeritud olema. Mulle meeldib väga see paralleel, mida tõmmatakse riigiarhitekti ja näiteks õiguskantsleri vahele ehk lisaks seadusandlikule menetleja rollile peaks riigiarhitekt võtma ka kavandaja, autoriteedi ja nõuandja positsiooni ühiskonnas. Riigiarhitekti tulek ei tähenda, et arhitektuur muutub nüüd üle terve Eesti ühetaoliseks või monotoonseks. See tähendab pigem, et riigi arhitektuur muutub terviklikumaks. Kui tänapäeval pööratakse tähelepanu konkreetse linna/asula arhitektuurilisele tervikule ja keegi eriti ei hooli, mis toimub maapiirkondades, kus asustus on hõre, siis tulevikus poolesaja aasta
Karistusseadustik 1. Kohus võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Minu arust on see küll vähe, mõne kindla teo eest, mis on korda seatud. Näiteks kui keegi tapab väga rängalt ja tahtlikult kellegi ära, siis ta kõige hullemal juhul saab ta eluaegse vangisutse ja sealt saab ta ka välja kui ta heal käitumisel on. 2. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Minu arvates võiks rahatrahvid olla kindlasti suuremad ja neid võiks jagada rohkem ikka neile, kes midagi hullemat teinud on, näiteks kui antakse kellegile mingisugune vangistuse aeg, siis oleks mõistlik, et peale kohtukulude kinni maksmise peaks ta ka suure rahatrahvi maksma. 3
Täidab kohtu kantselei SAABUNUD: NUMBER Kantselei tempel MENETLEJA märkused HAGIAVALDUS Vorm HA Esitamise kuupäev: “13“ detsember 2013 a Tartu Maakohtule Tärniga () tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. Hagihind I HAGIHIND
Karistus seisneb selles, et isik saadetakse peale põhikaristuse kandmist tema kodakondsusejärgsesse riiki. Väljasaatmisega kaasneb sissesõidukeeld kümneks aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata välismaa kodaniku suhtes, kes kuriteo toimepanemise ajal ei olnud täisealine. Füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahatrahv või arrest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Juriidilisele isikule kohaldatavad põhikaristused on kuriteo eest mõistetav rahaline karistus ja sundlõpetamine ning väärteo eest rahatrahv. Kohus võib juriidilisele isikule kuriteo eest mõista rahalise karistuse viiskümmend tuhat
• trahvid • lõivud • sundkindlustusmaksed SISSENÕUDMISE ÜLDISED ALUSED • Sundtäidetava nõude tekkimise aluseks on üldjuhul täitevorgani otsus, haldusakt vm täitedokument. Sundtäidetavad avalik-õiguslikud rahalised nõuded võib täitedokumendi sisu järgi jagada: • haldusorgani haldusakt (maksuotsus, haldusõigusliku sunnivahendi kohaldamine) • karistusotsused • muud täitevvõimu ettekirjutused (hüvitiste tagasinõudmine) • Olenemata nõude sisust ja selle menetleja pädevusest võla sissenõudmisel, kohaldatakse kõiki avalik-õiguslikke rahalisi nõudeid kohtutäituri menetluses võrdselt. • Riik ei alusta sundtäitmist ennem, kui isikule on antud teatud aeg nõude vabatahtlikuks täitmiseks. • Maksuvõla puhul saadetakse sundtäitmishoiatus, kus nõude tagastamiseks on aega 10 päeva või 48 tundi. • Sissenõudmise teiseks funktsionaalseks ülesandeks on võimaldada sissenõudjale tema nõude rahuldamine.
tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud laialdaselt rakendamist ka kriminaalmenetluses. uurimisprintsiip-menetleja uurib ise tehiolusid ning menetlusosalise taotlused ja selgitused ei ole talle siduvad. Menetleja peab ka ilma menetlusosalise taotluseta ja isegi tema tahte vastaselt ammendama kõik menetlusosalist õigustavad ja süüstavad tõendamismaterjalid. inkvisitsiooniline menetlus- õiguskaitseorganid (politsei, prokuratuur) üritavad selgitada välja objektiivse tõe: kas kuritegu leidis aset ja kui, siis millised on vastutust mõjutavad (sh süüdlast toetavad ) asjaolud. süütuse presumptsioon- kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada
1) Rahvatervise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. 4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. 5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet. Finatseerimine §21 1. Tervisekaitse asutusi rahastatakse riigieelarvest 2. Kohalike programme võib osaliselt või täielikult rahastada riigieelarvest 3. Programmid - osaliselt või täielikult rahastatud ravikindlustuse eelarvest Kasutatud kirjandus https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011017 Aitähh kuulamast!
isik, kooskõlastatud HO 8. HO kontrollib taotluses sisalduva teabe õigsust, kogub vajadusel tõendeid omal algatusel(uurimispõhimõttel)- tõendidHMS pr38lg2, menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend,paikvaatlus,tunnistaja ütlus,eksperi arvamus. 9. HO tagab menetlusosalistele tema õigused- õigus eesmärgipärasele, menetlusele(pr5), õigus isikuandmete kaitsele(pr7),õigus menetleja taandamisele(pr10) 10. Kui elulised asjaolud vastavad õigusnormis toodud eeldustele, teha kindlaks. Politseil selgitamiskohustus- annab selgitusi, mis põhjusel on ta kinni peetud, mida tema suhtes võib teha, kaua võib menetlus kesta jne. Ei kehti vahetu ohu olukorras. Haldusakt kaalutlusotsused Haldusakt on üksikakt Korraldus, käskiri, Otsus, üldkorraldus, ettekirjutus. Haldusülesannete täitmise tähendus 11. kaitse ja julgeolekuga- seotus ül
uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus. Uurimisalluvust võib muuta järelevalvet teostav prokurör; kahtlustatav ja süüdistatav üks ja sama füüsiline isik erinevates menetluse etappides. Kahtlustatav kuriteo eest kinnipeetav, määruseta 48H kinnipidamise õigus; menetlusosalisena on kahtlustatav ülekuulatud. Kahtlustataval on õigus valetada (anda ütlusi või keelduda nende andmisest). Menetleja peab kohustusi ja õigusi tutvustama. Süüdistatav prokuratuur on esitanud/koostanud süüdistusakti, kuna tema suhtes on tehtud süüdimõistev või õigeks mõistev kohtuotsus; kannatanu moraalne, füüsiline, materiaalne kahju. Nii FI kui ka JI; tsiviilkostja ei ole kuritegu toimepannud isik, vaid see, kes seadusest tulenevalt kannab vastutust kuriteo toimepanemise eest (alaealised, piiratud teovõime);
vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. § 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 2. jagu Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. 3. jagu
kaebus on jäetud menetlusse võtmata. Riigikohtu otsus pole võimalik edasi kaevata. I astme kohtus vaadatakse hagi, süüdistus, kaebus läbi täies ulatuses. II astme kohtus vaadatakse I astme otsus üle, võidakse esitada ka uusi tõendeid, kui neid polnud võimalik esitada I astmes (apellatsioonikaebus). III astme kohtus hinnatakse II astme kohtu otsust, uusi tõendeid ei hinnata (Kassatsioonikaebus). Väärteo otsus Menetlejaks on kohus ja kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja võib piirduda vaid isiku hoiatamisega ja loobuda karistamisest. Kohtuväline menetleja võib läbi viia kiiremenetluse (selged asjaolud), üldmenetluse ( tegu on raske rikkumisega ja keeruliste asjaoludega), hoiatusmenetluse ( väike rikkumine). Väärteootsusega tuvastatakse isiku süü ning määratakse kindlaks karistus. Hoiatamisotsusega ei kanta isikut karistusregistrisse, kuid määratakse isikule hoiatustrahv, mis erineb vastavalt teost,
Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §- s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui käesoleva seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051, 2052 või § 435 lõike 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada. Võrdle: VTMS § 3_1. Väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte (1) Väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. (2) Vähetähtsa väärteo korral ei pea väärteomenetlust alustama ja võib piirduda väärteo tunnustega teo toimepannud isiku suulise hoiatamisega.
14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata või on kohus leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud; koolikohustuse mittetäitja tulenevalt Eesti Vabariigi Haridusseadusest; tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet (Saame, 2008).
lepingu MTÜ Taara Liiduga ja pani kauplusesse üles teate, millega suunati kliendid lähedalasuvasse taaravastuvõtupunkti. Harju Maakohus jättis 1.märtsi 2006. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, kuna taaravastuvõtupunkt oli suletud juba mitu kuud ja oli suletud ka 6.septembril 2005. a läbiviidud kontrolli ajal. Maakohtu otsuse peale esitati kassatsioon osaühingu kaitsja poolt. Kassatsioonis leitakse, et kohus on, jättes muutmata kohtuvälise menetleja otsuse, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kuna menetlusalune isik korraldas pandipakendi vastuvõttu müügikoha 19 vahetus läheduses, ei ole ta pannud toime tegu, milles teda süüdistatakse. Oma seisukohti põhjendades heidab kassaator esiteks kohtule ette seda, et kohus ei ole võtnud arvesse kaebuses esitatud väiteid KarS §-le 30 vastava kohustuste kollisiooni kohta.
kuritöö motiiv jne.16 Karistust tuleb õigusmõistmisel individualiseerida. Selleks näeb karistusseadus ette erinevad karistuste liigid ning suurusmäärad lähtuvalt nii õigusest kui ka õiglusest. Karistused sõltuvad ka sellest kes on süüteo toime pannud: kas juriidiline või füüsiline isik. 5.2 Põhi- ja lisakaristused Ühe süüteo eest on võmalik määrata ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Karistuse määrajaks on kohus või kohtuväline menetleja. Selleks, et määrata rahaline karistus, kuni kuue kuuline vangistus või arest kandmisele ositi ehk mitmes osas, peavad olema väga mõjuvad põhjused. Näiteks rahalise karistuse ositi tasumise määramiseks mõjuv põhjus võib olla isiku kehv majanduslik seisukord. Füüsilisele isikule määratavad karistused on rahaline karistus ja vangistus. Rahalise karistuse suurus võib olla 30-500 päevamäära. Päevamäära suuruse arvutab kohus vastavalt süüdimõistetu
Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses). Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja tegevuse peale edasi kaevata. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 6. Töölepingu mõiste Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja korraldustele, tööandja aga kohustub maksma töötajale töötasu ja kindlustama talle töötingimused, mis on ette nähtud poolte kokkuleppega, kollektiivlepinguga, seadusega või haldusaktiga. 7. Töölepingu pooled.
(1) Maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (3) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 14 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme. § 54. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamine, hoidmine ja edasitoimetamine (1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. (2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 14 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib
Norm keelab üheselt igasuguse, nii psüühilise kui ka füüsilise sunni tunnistuse andmiseks iseenda või oma lähedase vastu. Põhimõte on, et inimväärikust tuleb austada, menetlus ei tohi tekitada inimeses teravat kõlbelist konflikti ja sundida teda valima iseenda ning oma lähedaste hoidmise ja kaitsmise ning sellega vastuollu mineva õigusliku kohustuse vahel. Printsiibi rikkumisega ei ole tegemist siis, kui isik tunnistab vabatahtlikult oma süüd talle menetleja poolt antud teatud lubaduste tulemusena. Oluliseks peetakse siinjuures vaid süü tunnistamise vabadust sõltumata motiividest. Printsiibi esemelise kaitseala piiritlemine eeldab kahtlemata ka selle täpsustamist, keda lugeda lähedaseks. Väga täpseid kriteeriume ei ole võimalik määrata ja suuresti on tegemist õiguspoliitilisekokkuleppega alanejal ja ülenejal sugulasel; õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus
Erinevus tuleb sellest, et ühte ja sama asja tähistatakse kahe erineva mõistega. Rahaline karistus on kuriteo eest kohaldatav karistus ja rahatrahv väärteo eest kohaldatav karistus. 15 Karistuse mõistmine Karistuse mõistmise alused on ühised nii kuritegude kui väärtegude toimepanijatele. Väljavõte seadusest § 56. Karistamise alus (1) Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. (2) Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel tuleb kindlasti arvestada:
õiguslikule alusele, auskoht ja sidevahendite andmed 3 Kui sissenõudjat esindab esindaja, siis tema nimi ja esinduse õiguslik alus 4 Võimalusel andmed võlgniku vara kohta 5 Kui sissenõudja soovib pöörata nõuet kinnisasjale, tuleb võimalusel märkida ka andmed kinnisasja kohta Kohtutäiturile tuleb esitada täitedokumendi originaal või notariaalselt või sellega võrdustatud korras kinnitatud koopia. Kohtuotsused ja väärteootsused esitatakse kohtu või menetleja kinnitatud ärakirjana. Nõuded täitedokumendile: 1 selgus - peab olema võimalik selgelt välja lugeda, kes on sissenõudja ja mis on nõue. Kui nõudest ei saa selgelt aru, ei tohi täitur seda ise välja selgitada ega tõlgendada 2 üheselt arusaadav 3 konkreetsus Täitedokumendist peab olema võimalik välja lugeda (tuvastada): Menetluse pooled ( võlgnik ja sissenõudja) Täitmise sisu ja ulatus ( rahalise nõude puhul rahasumma, asja üleandmiseks
1) Terviseamet tarbijale osutatava teenuse terviseohutuse nõuete täitmise üle; 2) kohaliku omavalitsuse üksus tarbijatele pakutavate kaupade ja osutatavate teenuste hinna avaldamise nõuete ning kauba märgistuse ja kasutusjuhendi suhtes kehtestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil. (3) Riiklikku järelevalvet ei teostata nende nõuete järgimise üle, millele kohaldatakse tunnustamise menetlust. (1) Käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Tarbijakaitseamet; 2) Terviseamet; 3) valla- või linnavalitsus. (2) Käesoleva seaduse §-s 69 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Tarbijakaitseamet; 2) valla või linnavalitsus. (3) Käesoleva seaduse §-des 70−74 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet. (4) Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjektide puhul on lisaks
Menetlusaluse isiku õigused: õigus teada, millest menetlust vormistatakse, õigus kaitsja abile, õigus vaidlustada. Kaitsjaks on advokaat (lepinguline esindaja) või mõni muu juriidiliste teadmistega isik magistrikraadi olemasolul. Max 2 kaitsjat. 16 33. nädal, 18. 04. 13 VÄÄRTEGUDE MENETLEMINE - poolteks on menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja. - menetlejad on: politsei asutused - väärteo menetluse liigid: kohtuväline ja kohtulik - Kohtulik: menetlevad kohtud, kohus teeb otsuse. Võetakse ette siis, kui on vaja otsustada, kohaldada aresti. Konfiskeerimine, arest, õiguste äravõtmine ning siis tuleb menetluse ülevaatamine. Kohtus on kohal kohtuväline menetleja ja menetlusalune isik. Kohtuistungi protokolli ei koostata alati.
määratud valdkonnas ainult kiiretel, erakorralistel, edasilükkamatutel või muudel juhtudel, kui pädev haldusorgan ei saa tegutseda. Õiguslikud alused: *Karistusnorm on õigusnorm, millega määratakse kindlaks karistatava teo kirjeldus ja karistuse määr. *Sekkumisnorm on õigusnorm, millega sätestatakse muu õiguslik alus avaliku võimu teostamiseks isiku suhtes. *Volitusnorm. Määrus on seadusandlik ehk õigustloov akt. Menetlusnormid määravad kindlaks menetleja, menetluse poolte, muude menetlusosaliste ja teiste menetlusse kaasatud isikute õigused ja kohustused konkreetse menetluse raames. Menetlusnormide sisu järgi võib need liigitada järgmiselt: *Menetlusnõuded reguleerivad korda, kuidas sooritada menetlus- või protsessitoiminguid. *Menetlustähtajad on tähtajad, mille jooksul tuleb taotlus, avaldus, hagi, kaebus või muu dokument esitada või menetlustoiming sooritada.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS Kätlin Muru Internetikohvik Äriplaan Juhendaja: Ille Kukk Pärnu 2009 Sisukord Lk. 1. Noorte internetikohviku äriplaan 3 2.1 Turg 4 2.2 SWOT analüüs 5 2.3 Tulevikuplaanid 6 2.4 Majanduskeskkond 7 2.5 Tootmisprotsess 8 2.6 Tootmistegevus 8 2.7 Internetikohviku sisseseade 9 2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad 12 2.9 Teenuse kvaliteet ...
b) tegemist on 14-18 aastase isikuga (18 kaasa arvatud) c) tegemist psüühiliste häiretega inimesega d) tegemist füüsiliste puuetega inimesega e) alust arvata, et võidakse määrata eluaegne 4) õigus esitada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pruugi lähtuda objektiivsusest. Menetleja vahetatakse välja. Kui inimestel on isiklik huvi. 5) õigus esitada taotlusi ja kaebusi 22 6) õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) vahistada on võimalik ainul kohtuniku poolt. Kahtlustatavana on võimalik kinni hoid 48 h. Vahistada võib maksimaalselt kuus kuud. Kahtlustatava/süüdistatava kohustused
asunud seisukohale, et individuaalkaebuse saab Riigikohus jätta menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele.46 Kõigi täitevvõimu poolsete riivete korral on halduskohtumenetluse näol Eestis efektiivne kohtulik kaitse tagatud. Küsimusi võivad tekitada vahetult seadusest või jõustunud kohtulahendist, samuti väärteoasja kohtuvälise menetleja lahendist47 tulenevad riived. 2. Tsiviilkohtumenetlus. Mitmed seadusega tsiviilkohtute pädevusse antud asjad on oma olemuselt tegelikult avalik-õiguslikud, sest vaidlustatakse avaliku võimu kandja tegevust võimu teostamisel. Samas on kõigil neil juhtudel tugev seos tsiviilõigusega, sest vaidlustatava otsuse tegemisel kohaldatakse ennekõike tsiviilõigust. Üldkohtu pädevuses on lahendada vaidlused:
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu psüühikanähtus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejätmises, säilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mälust taastamises) Mälu on valikuliselt tõhusam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. Mälus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mälust ammutada. Liigimälu kaudu on antud inimesel teatud oskused juba sünniga. Püsivama mälu tagavad muutused neuronitevahelises sünaptilistes ühendustes, uute neuronitevaheliste seoste kujunemine ja muutused närvirakkude vahelises aines. Lühiajaliselt säilib ,,jälg" tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituste otsese mõju lõppemist.(kestab sekundeid kuni aastaid) Pikaajaliselt säilib ,,jälg" ärritustele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidrduvuse püsiva muutusena. (kestab tunde kuni aastaid) A...
N: Karistusseadustiku Paragrahv 113. Tapmine – karistatakse 6-15a vangistusega *alternativsed sanktsioonid on sellised, kus on valida kahe või enama sanktsiooni vahel. N: KarS Paragrahv 120. Ähvardamine – karistatakse rahalise karistuse või 1a vangistusega. *kumulatiivsed s-d on sanktsioonid, mis võimaldavad mitmeid sanktsioone kohaldada üheaegselt. N: mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades –LS Paragrahv 224 lg3: kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. 10. Õigussuhte mõiste. Õigussuhe on õigusnormide alusel tekkiv individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjekti õiguste ja kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Lõpus on kokkuvõte…….õigussuhe on õigusega reguleeritav ühiskondlik suhe, mis sisaldab kolm õigussuhte elementi – need on õigussuhte subjektid, õigussuhte sisu ja õigussuhte objekt. 11
tegutsemispiirangute rikkumise või muude seadusega sätestatud nõuete täitmata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahatrahviga kuni 50 tuhat krooni. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur. 7. peatükk Rakendussätted 37. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduse (RT I 2001, 7, 17; 100, 643) § 20 lõikest 3 jäetakse välja sõnad "või eradetektiiviteenuseid". § 38. Jälitustegevuse seaduse muutmine Jälitustegevuse seaduse paragrahv 9 lõige 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "1) tegevusloa andmine eradetektiiviteenuse osutamiseks;" § 39
VII MENETLUSVERSIOON Kohtueelsel uurimisel on eesmärgiks selgitada tõendamiseseme asjaolud. Tõendamise asjaolud KrMS §62: Tõendamisese: Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud). Et kuritegu on kohtueelse uurimise ajaks minevikus sündmus, ei saa menetleja asjaolusid tajuda vahetult, see on võimalik ainult tõendite vahendusel tõendamise kaudu, tõendamiseseme kohta andmete kogumisel. Kuna kogutud andmed on esialgu puudulikud ja lünklikud, saab tõendamiseseme kohta teha üksnes mitmesuguseid oletusi. Üleminek oletustelt tõestele järeldustele toimub tunnetusprotsessis hüpoteeside kaudu. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne asjaolu või nähtuse selgitamiseks ning neis vajab kontrollimise ja tõenduseseme faktide varal
Asjaolu, et tegemist on ülestunnistusega, iseloomustab üksnes ütluste sisu ega anna alust nende vormistamiseks mingi muul viisil. Asjaolu, et initsiatiiv ütluste andmiseks tuleb isikult endalt, on võimalik fikseerida ülekuulamise protokollis. Eelnevast tuleneb, et kui isik avaldab soovi tegu puhtsüdamlikult üles tunnistada, tähendab see tema valmisolekut anda ütlusi ja ta tuleb üle kuulata. Ka juhul, kui kahtlustatav pöördub menetleja poole kirjalikult, tuleb seda käsitada sooviavaldusena anda ütlusi ning isik tuleb kirjalikult esitatud väidete osas üle kuulata. Seetõttu ei tohi kõnealusele tekstile kui tõendile tugineda. (1 punkt) 2. Eeluurimise ajal ütluste seostamisel olustikuga antud ütluste abil ei saa tõendada tõendamiseseme asjaolusid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas 3-1-1- 62-07 selgitanud, et tulenevalt KrMS § 296 lg-st 1 tuleb uurimistoimingu protokollide
Menetlusosalised 1)kahtlustatav 2)süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3)kohtualune 4)kannatanu 5)tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1)õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2)õigus anda ütlusi 3)õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul oll advokaat (välja arvatud Riigikohtus) 4)õigus avaldada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pru 5)õigus esitada taotlusi ja kaebusi 6)õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse kohustused 1)ilmuda kutsete peale kohale 2)alluda seaduslikele korraldustele Kannatanu õigused 1)anda ütlusi 2)esitada omapoolseid ütlusi 3)anda taotlusi 4)tutvuda soovi korral kriminaalasja materjalidega (menetluse lõppstaadiumis) 5)õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6)õigus kaevata Kannatanu kohustused
Viru Maakohtu dokumentide loetelu jõustus 11.09.2011. Dokumentide loetelu on funktsioonipõhine, tabel koosneb seitsmest veerust, mille pealkirjadeks on tähis, sarja nimetus, säilitustähtaeg, struktuuriüksus ja andmekandja, märkused, juurdepääsupiirang, juurdepääsupiirangu kehtivus. Funktsioone on 12 ning järjekord on järgmine: õigusmõistmine kriminaalasjades, õigusemõistmine tsiviilasjades, õigusemõistmine väärteoasjades ja kaebused kohtuvälise menetleja otsuse peale, kinnisturaamatu pidamine, kinnistusraamatu pidamine, abieluvararegistri pidamine, äri- ja kommertspandi-, mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning laevakinnistusraamatu registri pidamine, õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs, juhtimine, asjaajamine, personalitöö, raamatupidamine, majandustegevus. Funktsioonidel allfunktsioone ei ole. Selles dokumentide loetelus on põhifunktsioonid asetatud ettepoole ning juhtimis- ja tugifunktsioonid tagapoole
10.1. Karistuse liigid Karistuse liigid on sätestatud KarS §-des 44-54. Need on skemaatiliselt esitatud tabelis 1. 10.2. Rahalise karistuse suuruse leidmine Rahalise karistuse suurus on kahe arvu – päevamäärade arvu ja päevamäära suuruse – korrutis. Päevamäärade arv on näitaja KarS § 44 lg-s 1 sätestatud piirides ja sõltub ainult kuriteo raskusest. Päevamäära suurus sõltub süüdimõistetu sissetulekust pärast tulumaksu mahaarvamist. Selle leidmiseks nõuab menetleja maksuametilt välja andmed isiku deklareeritud tulu kohta. Kui on põhjust arvata, et isik on deklareerinud oma tultu valesti, võetakse päevamäära arvutamisel aluseks tema tegelik tulu, mida menetleja hindab isiku elatustaseme, tema tehtud kulutuste, tunnistajate ütluste jm kriminaalmenetluses koguvate andmete põhjal. Päevamäära niminaalne suurus on 50 krooni. 29 10.3. Lisakaristused
Põhikaristused on rahaline karistus, vangistus ja sundlõpetamine. Rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära ning vangistus. Vangistuse võib kohus mõista 30-päevase kuni 20-aastase või eluaegse. Kuriteo toimepanemise ajal alaealisele ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta või eluaegset. Sundlõpetamine on karistus, mida kohus võib kohaldada juriidilise isiku suhets kuriteo eest juhul, kui isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 32 kuni 4200 eurot. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladustele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse ära võtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Lisakaristuse aeg
- Kolmas isik – tema käes on arestitud või konfiskeeritav vara, kaitseb oma õigusi sellele varale. Abilised – tõendiallikad: - Tunnistaja – teda küsitlevad eelkõige pooled. Tuleb kohtusse ja räägib, mida ise vahetult tajus – kuulis, nägi, tundis aistingute mõistes. - Asjatundja ja ekspert – mida nemad asjast arvavad. Ekspert on rangelt ekspertiisi reeglite järgi uurimuse teinud, tema tuleb määrata menetleja poolt (tavaliselt kohtueelses menetluses uurija). Asjatundja on ka mitteõiguslik teadmisi omav spetsialist. Asjatundja seletab, kuidas miski näiteks töötab, aga ta ei ole konkreetse asjaga kunagi kokku puutunud ja teaduslikke katseid sellega teinud. Abilised – tehniline personal: - Istungisekretär; - Tõlk – kui istungil osaleb keegi, kes eesti keelt ei räägi, eriti, kui kahtlustatav ei mõista eesti keelt; - Kordnik.
a) tegemist on 14-17 aastase isikuga (17 kaasa arvatud) b) tegemist psüühiliste häiretega inimesega c) tegemist füüsiliste puuetega inimesega d) alust arvata, et võidakse määrata eluaegne 4) õigus avaldada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pruugi lähtuda objektiivsusest. 5) õigus esitada taotlusi ja kaebusi 6) õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse kohustused 1) ilmuda kutsete peale kohale 2) alluda seaduslikele korraldustele Kannatanu isik, kellele on tehtud kuriteo läbi materiaalset, moraalset või füüsilist kahju. Kannatanu õigused 1) anda ütlusi 2) esitada omapoolseid ütlusi
Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine. Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui: 1) juhiloa kehtivusaeg on lõppenud; 2) saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. (LS § 124 lg 1, lg 3) 12. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine (põhjus). Juhtimisõiguse äravõtmine on Liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit Juhtimisõiguse äravõtmiseks loetakse ka Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Sveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. Jõustunud otsuse täitmise alguseks Eestis loetakse jõustunud otsuse liiklusregistrisse kandmist. (LS §125 lg 1 lg 2) 13
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] § 40. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 3739 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on: 1) Põllumajandusamet; [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 2) Tarbijakaitseamet. (3) Käesoleva seaduse §-des 371 ja 39 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandusamet. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] 7. peatükk Kemikaaliseadus1 Vastu võetud 06.05.1998 RT I 1998, 47, 697 jõustumine 07.06.1998 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala
(kuid mitte vähem kui kuus kuud) ja ta on karistuse kandmisel käitunud eeskujulikult. Esimese astme tahtliku kuriteo eest süüdimõistetu võib kohus enne tähtaega karistuse kandmisest vabastada, kui ta on ära kandnud vähemalt 2/3 temale mõistetud karistusest ja ta on käitunud eeskujulikult. Väärtegu aegub kahe aasta möödumisel selle toimepanemisest. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toimepannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või sama teo kohta alustati kriminaalmenetlus. Aegumine uueneb isiku kinnipidamisest, tema ilmumisest kohtuvälise menetleja juurde või kohtusse samas asjas kriminaalmenetluse lõpetamisel. Väärteo aegumine ei uuene, kui selle toimepanemisest on möödunud kolm aastat. Teise astme kuritegu aegub viie aasta möödumisel selle toimepanemisest. Esimese astme kuritegu kümne aasta möödumisel selle toimepanemisest. Kuriteo aegumine