Tööõigus printsiibid: 1) Õigus vabaalt valida tegevusala elukutset ja töökohta 2) Töötingumused no riigikaitse all 3) Riik reguleerig õiguslikult töösuhteid niivõrd kui se on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks 4) Töötaja ja tööandjte organiseermisi vabadus 5) Töösuhete stabiilsuse põhimõte 6) Tööst mittetulevate sedusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus 7) Õigus töötasule vasatvalt töötulemustele ja lähtudes kokkulepitud palgatingimustest 8) Õigus puhkusele 9) Tootja suhtes soodsama sätte koheldamine põhimõtte Tööõiguse allikad: · Tahvusvaheline tööorganisatsioon konvesioonid · Eestivabariigi põhisedus · Seadused( Palgaseadus 1994, töö ja puhkuse seadus, eesti vabariigi puhkuse seadus;Eesti Vabariigi Töölepinguseadus võeti vastu 1992)
lapse vabaduse piiramine, kinnipeetava lapse kohtlemine, kinnipeetava või piiratud vabadusega lapse elutingimuste kontrollimine) . VI osa on laps ja haridus (õigus haridusele, õppimise vabadus, õpetamise põhimõtted, erivajadustega laste õpetajate ja kasvataja ettevalmistus, lapse tööle lubamine, laste töö korraldamine). VII osa räägib laps ja elukeskkonnast ( õigus puhtale elukeskkonnale, laste elukeskkonna hoidmine, lapse toit, lubamatus õhutada vägivalda, laps ja meelemürgid, laps ja nilbus, lapse sotsiaaltagatised). VIII osa on puudega laps (Puudega lapse õigus aktiivsele elule ja terve lapsega võrdsetele võimalustele, hoolitusus puudega lapse eest, puudega lapse vajaduste rahuldamine, puudega lapsele tehtavad kulutused, puudega lapse lapsendamine, puudega õiguserikkujad). IX osa räägib lapse abistamisest (Abistamise eesmärk, abi vajavast lapsest
Inimestele tuleb anda ulatuslik iseotsustamise ja tegevuse vabadus. Keskne on otsustajate õiguste eesmärgistatud piiramine nn tavalise inimese kasuks. Eelnevaga seondub ka vähemuste põhiõiguste kaitse ebamõistlike enamusotsustuste eest. Võrdne võimalus kasutada vabadust. Haridusliku aluspõhja pakkumine ja eneseteostuse toetamine. Inimestel on võrdne kõlbeline väärtus, mis tuleneb ainuüksi inimeseksolemisest: orjuse vms seisundi lubamatus, võrdne otsustus- ja hääleõigus, võrdsus seaduse ees, võimalus inimväärseks eluks. Inimest peab koolitama, julgustama ja soodustama täielikult kasutama oma õigusi. Inimõigused on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna need on põhiõigused ning põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused. Seega igal inimesel on õigus nende rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Põhiõigusteks otseselt oleks siis: õigus elule ; kedagi ei tohi
" Tööõiguse põhimõtted õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; töötingimused on riigi kaitse all; riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks; töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus; töösuhete stabiilsus; tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus; õigus töötasule; õigus puhkusele; töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine. Riigi osalus töösuhete reguleerimisel Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks. Riigi poolt oluliseks peetavad valdkonnad on näiteks: töötasu alammäära suurus, puhkuse minimaalne kestus,
Tööõiguse printsiibid: · Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. · Töötingimused on riigikaitse all. · Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhete subjektide koostöö tagamiseks. · Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus. · Töösuhete stabiilsuse põhimõte. · Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. · Õigus töötasule vastavalt tulemuslikkusele ja lähtudes kokkulepitud palgatingimustest. · Õigus puhkusele. · Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. Tööõiguse allikad: · Rahvusvahelise tööorganisatsiooni konventsioonid(riikidevahelised kokkulepped). · Eesti Vabariigi põhiseadus(15; 29; 30; 31). · Seadused: Eesti Vabariigi töölepinguseadus(TLS)(1992)
ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. 3.2. Võlgnevuse tasumisest vabastamine Kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. 3.3. Tasaarvestuse ja tagasinõudmise lubamatus Elatis ei kuulu tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Väljamakstud elatist ei või tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. 3.4. Perekonna raskesse majanduslikku olukorda pannud isiku sissetuleku arestimine Kui isik paneb pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarvitamise tagajärjel oma perekonna raskesse majanduslikku olukorda, võib kohus abikaasa või
" Tööõiguse põhimõtted õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; töötingimused on riigi kaitse all; riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks; töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus; töösuhete stabiilsus; tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus; õigus töötasule; õigus puhkusele; töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine. Riigi osalus töösuhete reguleerimisel Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks. Riigi poolt oluliseks peetavad valdkonnad on näiteks: töötasu alammäära suurus, puhkuse minimaalne kestus,
32. Millised lepingud peavad olema lihtkirjalikud? Laenu-, üüri- ja rendilepingud peavad olema (liht)kirjalikud. 33. Nimeta vähemalt 4 lepingu tagatise vahendit. Käsiraha, viivis, leppetrahv, tagatis(korter, maa), käendus. 34. Nimeta vähemalt viis ärilepingu liiki. Müügileping, vahetusleping, kinkeleping, rendileping, laenuleping, kindlustusleing, kindlustusleping. 35. Mis on tööõiguse peamine printsiip? Töötajate kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus. 36. Millal võib sõlmida suulise töölepingu? Töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat. 37. Milla võib sõlmida töölepingu määramata ajaks? Üldreeglina sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida ajutiste tööde tegemiseks või ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks. 38. Kui pikk võib olla töölepingu katseaeg? 4 kuud. 39. Nimeta tööandja olulisemad kohustused töövõtja suhtes.
x Normid. Grupi, kultuuri enamuse väärtushinnangud. x Reeglid. Erinevalt normidest ei põhine moraalil. Reeglid on juhtnöörid, mis määravad ära selle, kuidas eeldatavalt suheldakse. Kõige universaalsemad reeglid, mis on kõigis kultuurides olemas, olgugi et erinevustega, on teiste privaatsuse austamine, silmkontakt vestluse ajal, usaldusvestlustest kolmandatele isikutele ei räägita/räägitakse, seksuaalne vabadus/piiratus, avaliku kriitika lubatus/lubamatus ning suhtumine võlgadesse, teenetesse, komplimentidesse: need tuleb tasuda. x Rollid. Iga inimene täidab korraga mitut rolli, seda nii ühiskonnas kui selle väiksemaid ühikuis, näiteks firmas. Nii on firmajuht samal ajal ka isa, vend, sõber, ülikoolikaaslane, juhatuse liige, võrdne kolleeg. Sellest tulenevad rollikonfliktid, mis tulenevad erinevatest ootustest samale rollile. x Ootused ja kultuur
Üürilepingusse tähtaja mittemärkimise korral loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Üüri võib tõsta ainult üks kord 12 kuu jooksul ja sedagi vaid siis, kui on tõusnud üüri mõjutavad muud hinnad. Üürniku sõbrad ja tuttavad võivad seal elada kuni 1,5 kuud, siis on vaja üürileandja nõusolekut. Kommunaalteenused vesi, kanalisatsioon, elekter, telefon, gaas Töötaja kaitse printsiip ning seadusest halvemate tingimuste lubamatus on tööõiguse kõige olulisemad põhimõtted. Tööandja algatusel võib töölepingu lõpetada järgmistel juhtudel: · Ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel · Tööandja pankroti väljakuulutamisel · Töötajate koondamisel · Töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu · Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu · Töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel
Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all. Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus. Töösuhete stabiilsuse põhimõte. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. Õigus puhukusele.Igal töötajal on õigus puhkusele (töövabale ajale). Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. (2) 5 2. TÖÖLEPING 2.1 Töölepingu mõiste Tööleping reguleerib tööõigus suhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel.
Teoreetilis- loogikaliselt väljendatuna probleem on selles, et mõned klassid sisaldavad liikmetena iseennast, s.t. abstraktsete objektide klass, näiteks, on ka ise abstraktne objekt. Teisalt aga näiteks oinaste klass ei ole ise oinas. Mõelgem iseennast mittesisaldavate klasside klassist: kas see klass on iseenda liige? Kui ta on, siis ta ei ole, ja kui ta ei ole, siis ta on seda!!? Formaal-loogilise vasturääkivuse lubamatus sisaldab järgmisi reeglist tulenevaid ettekirjutisi: 1) ühes arutluses või järelduses ei ole lubatud teineteist välistava mõtte üheaegset esinemist; näiteks, H. L. on korvpallur ja H. L. ei ole korvpallur ei pruugi olla vasturääkivad, kuna H. L. võis olla mängur erineval ajalisel perioodil; 2) loogikas aktsepteeritavad vasturääkivuse kriteeriumid, mille piires arutlus tuleb veel kehtivaks tunnistada; näiteks, väited: A. K
Materiaalsed eeldused - kehtiv kohustus (kehtivast võlasuhtest) - kohustust on rikutud (mittetäitmine, mittekohane täitmine, viivitus § 100 + erinorm) - vastutus rikkumise eest (vabandatavuse puudumine §103 ; mittekohane täitmine § 218 lg 1) - mitterahaline kohustus – täitmist saab nõuda (§ 108 lg 2) - muud eeldused (ülevaatamine, teavitamine, nt § 219, 220) Formaalsed eeldused - täitmise nõue on esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 108 lg-d 3-5) Täitmisnõude lubamatus §108 lg2 (+ §103 lg2): - kohustuse täitmine on võimatu - täitmine on ebamõistlikult koormav või kulukas– hea usu põhimõtte vastane - täitmise tulemus on mõistlikult saavutatav muul viisil (ilma liigsete kuludeta, lihtne jne) - isikliku iseloomuga teenus (nt arsti-patsiendi vaheline leping) Täitmisest keeldumine §110: Materiaalsed eeldused: võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue (vt § 82 lg 7) see nõue ei ole piisavalt tagatud
Töötingimused on riigi kaitse all- eelkõige kaitstakse töötajat tööinspektsiooni poolt. Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid.
täitmist tagada või kinnitada. Tagatise või kinnituse saamiseni võib taganeda kavatsev lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. (3) Lepingust taganemise kavatsusest ei pea teisele lepingupoolele teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei täida. § 118. Taganemise lubamatus (1) Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. (2) Lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue
leppetrahvi. DIREKTIIV: Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104 EÜ 19nov 2008 renditöö kohta. Töösuhete reguleerimise põhimõtted: 1) Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; 2) Töötingimused on riigikontrolli all; 3) Töötajate/tööandjate organiseerimisvabadus; 4) Töösuhete stabiilsus; 5) Tööst mitte tulenevate eeliste piirangute lubamatus. 6) Õigus töö tasule; 7) Õigus puhkusele; 8) Töötaja puhul soodsama sätte kohaldamise põhimõte. SEMINAR 1 Probleem:õiguskaitsevahendi valik Nõue(hagiese;baseerub faktilistele asjaoludele)-asjaolud(hagialus;faktilised asjaolud)-tõendid Kaasus 1 A asus tööle 2.aprill 2015 lillemüüjana. Leping oli sõlmitud suulises vormis. A taotleb
1.Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. 2.Töötingimused on riigi kaitse all. 3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu
1.Õigus vabalt valida tegevusala ,elukutset ja töökohta. 2.Töötingimused on riigi kaitse all. 3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses
· Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. · Töötingimused on riigi kaitse all. · Riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks · Töötaja ja tööandja organiseerumisvabadus. · Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. · Õigus töötasule. · Õigus puhkusele. · Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine. · 28. Töölepingu kohustuslikud tingimused · poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); · töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; · tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; · ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus;
valimiseelsete lubadustega. Vabamandaadi riigikorralduse valdkonda kuuluv õigus: a) Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet – ajalooliselt tekkinud parlamentääri - ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76. 12 c) Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte haldusnõukogusse, ei tohiks ta kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse 67. ametite ühitamatuse põhimõtte eesmärk Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks
Liidus erinev. Nimelt võis varasemate põhimõtete kohaselt varjupaigataotleja, kes oli saabunud teise Euroopa Liidu liikmesriigi kaudu, sinna ka tagasi saata. Põhjenduseks oli, et varjupaigataotlus tuleb esitada esimeses riigis, kus julgeolek on kindel. Mitteväljasaatmise põhimõte Teema 5 Välja või tagasisaatmise lubamatus 1. 1. Osalisriik ei saada pagulast oma territooriumilt välja ega tagasi ("refouler") mistahes viisil selle territooriumi piiridele, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. 2. Sätet ei kohaldata pagulasele, kelle suhtes on põhjendatud kartus, et ta võib asetada ohtu riigi julgeoleku või kes on kohtuotsuse alusel mõistetud süüdi
· Kiriku allutamine riigile: alamal on kuuletumiskohus ainult suverääni suhtes · Kuulekus riigile, mitte valitseja isikule! Tagajärjed · Suveräänsete riikide maailm. Riik kui "suveräänsuse kandja", tegutseja nii riigi sees kui rahvusvahelisel areenil · Legitiimse võimukasutuse monopol (Max Weber) · Sõltumatus välistest võimudest. Ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus. · Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: o ÜRO Harta: agressiooni lubamatus. Ennetav enesekaitse? o Inimõigused, humanitaarse interventsiooni küsimus (Kosovo, Iraak) o Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL) Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Demokraatia probleemid ja kriitika · Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari · V.I
Pidades silmas ühiskonna turvalisust ja kriminaalmenetluse poolte huve, on autori arvates käesoleva töö teema käsitlus väga oluline, tänaseni aga on seda Eestis vähe uuritud, samuti ei ole sellel teemal varem kursuse- ega diplomitöö tasemel kirjutatud. Käesoleva töö hüpoteesi kohaselt on karistusjärgne kinnipidamine Eesti karistusõiguses vajalik, kuna tagab nii riigi kui karistusõiguse põhikohustuse - ühiskonna turvalisuse. Samuti ei ole töös kajastatav meede lubamatus vastuolus Eesti õiguses kehtivate oluliste aktidega ega 5 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu, seisuga 05.11.2008, nr 382 SE I. Kättesaadav arvutivõrgust: www.riigikogu.ee. (09.03.2009) Edaspidi viidatud eelnõu seletuskiri. 6 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus. 14.07.2009. RT I , 2009, 39, 261. 4 põhimõtetega
erikaebus ning kirjalik vastus esitatakse kohtule selgesti loetavas [RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002] masinakirjas formaadis A4. Õigus kaitsele on seotud ka õigusega kaitsest loobuda. KrMK § 39. Kaitsjast loobumine TsMS § 19. Kohtuniku korduva osavõtu lubamatus asja (1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus oma algatusel läbivaatamisest loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis. Seda õigust ei (1) Kohtunik või rahvakohtunik, kes on osa võtnud tsiviilasja ole käesoleva koodeksi §-s 38 nimetatud isikutel. läbivaatamisest linna- või maakohtus, ei või osa võtta selle asja
menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk). Puutumatuse põhimõtte eesmärk on: tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte haldusnõukogusse, ei tohiks ta kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on
Kostjate vastuväited: mina õhtuti väljas ei käi, milleks mulle tänavavalgustust, mänguväljakul ma ka mängimas ka ei käi, mis mul sellest, et ülejäänud teed hooldatakse HENCE pole õigustatud KAA. Hagid jäid kõik rahuldamata. Mitteehtsa liigid ekslik ja lubamatu. Ekslik § 1026 lg 1 – isik arvab, et ajab enda asja aga ekslikult ajab hoopis teise isiku asja. Nt A künnab põldu pidades kogu maalappi enda osaks aga hiljem tuleb välja, et mingi osa sellest kuulus B-le. Lubamatus § 1026 lg 2 – isik on teadlik, et tegemist on võõra asjaga, aga ajab seda nagu enda oma. A varastab B auto ja et vargust varjata värvib auto üle, tegelikult teab, et omand kuulub teisele isikule aga üle värvides tegutseb enda kasuks. Ei eksliku ega lubamatu puhul pole isikul TAHET tegutseda teise isiku kasuks! 29. Milles võib seisneda (loetlege erinevad juhtumite grupid) võõra asja ajamine (s.o teise isiku soodustamine) kui õigustatud KAA eeldus
KrMK § 16. Kriminaalmenetluse keel masinakirjas formaadis A4. 20 Page 21 of 24 Õigus kaitsele on seotud ka õigusega kaitsest loobuda. KrMK § 39. Kaitsjast loobumine TsMS § 19. Kohtuniku korduva osavõtu lubamatus asja (1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus oma algatusel läbivaatamisest loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis. Seda õigust ei (1) Kohtunik või rahvakohtunik, kes on osa võtnud tsiviilasja ole käesoleva koodeksi §-s 38 nimetatud isikutel. läbivaatamisest linna- või maakohtus, ei või osa võtta selle asja
menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk). Puutumatuse põhimõtte eesmärk on: tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte haldusnõukogusse, ei tohiks ta kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on
leppetrahvi. DIREKTIIV: Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104 EÜ 19nov 2008 renditöö kohta. Töösuhete reguleerimise põhimõtted: 1) Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; 2) Töötingimused on riigikontrolli all; 3) Töötajate/tööandjate organiseerimisvabadus; 4) Töösuhete stabiilsus; 5) Tööst mitte tulenevate eeliste piirangute lubamatus. 6) Õigus töö tasule; 7) Õigus puhkusele; 8) Töötaja puhul soodsama sätte kohaldamise põhimõte. SEMINAR 1 Probleem:õiguskaitsevahendi valik Nõue(hagiese;baseerub faktilistele asjaoludele)-asjaolud(hagialus;faktilised asjaolud)-tõendid Kaasus 1 A asus tööle 2.aprill 2015 lillemüüjana. Leping oli sõlmitud suulises vormis. A taotleb
Riik tagab selle kontrolli tööinspektsiooni kaudu. töösuhete stabiilsus; eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise lepingu sõlmimiseks peab olema mõistlik põhjus ning selle ennetähtaegseks lõpetamiseks samuti võrdse kohtlemise põhimõte TLS § 3, s.t tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus; See paragrahv kohustab töölepingu kohaldamisel arvesse võtma võrdse kohtlemise seaduses ning soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatut, mis kehtib ka töösuhte kohta. Ebavõrdne kohtlemine ei ole – kui antakse eeliseid seoses raseduse, sünnituse, alaealiste eest hoolitsemise tõttu v näit seoses puudega tööandjate vahetumise korral, lähevad üle töölepingud uuele tööandjale.
Legitiimse võimukasutuse monopol (Max Weber) Argumente demokraatia vastu Sõltumatus välistest võimudest. Ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus Inimeste võimed ja haridus (Platoni laeva metafoor) Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: Autoriteedi vajadus. Ühendav printsiip ÜRO Harta: agressiooni lubamatus. Ennetav enesekaitse? Paternalismi (isa-armastuse) idee Inimõigused, humanitaarse interventsiooni küsimus (Kosovo, Iraak) Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL, ICC) alamad võrdsed
Kriminaalmenetluse tasakaalu nõue, mille sisuks on saavutada ja hoida tasakaalu riikliku sunni ja inimeste õiguste vahel, kehtib paraku Eestis siiani. Selle nõude tagamiseks peavad kriminaalmenetluse käigus tehtavad toimingud vastama kindlatele reeglitele. Õigusriigi põhiprintsiibid on muuhulgas karistuse vastavus kuriteole (proportsionaalsus), karistuse lõplikkus ja ühe kuriteo eest mitmekordse karistamise lubamatus. Karistusjärgne kinnipidamine ei baseeru mitte kordasaadetud teol ja isiku süül, vaid tegudel, mida isik võib tulevikus korda saata. Ilmselt on põhjust rääkida vastuolust karistuse proportsionaalsuse nõudega. *56 Isik, kellele on määratud kuriteo eest kindel karistus, on pärast talle määratud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmist riigiga tasa ja võib pääseda vabadusse. Karistusjärgse kinnipidamise korral pikeneb kinni-
nt abielu sõlmimine, lapsendamise tahteavalduse andmisel (PKS § 73 lg 2: lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimusega). Samuti ei saa tingimuslikult sõlmida nt asjaõiguslepingut kinnisasja võõrandamisel (seda õiguse selguse huvides, millist eesmärki täidab kinnistusraamat) ega ka võtta vastu või loobuda pärandist (PäS § 121: Tingimusliku vastuvõtmise või loobumise lubamatus). Kui edasilükkava tingimusega tehing (ka tingimus ise) on seadusega või heade kommetega vastuolus, on see tingimus ning seega ka tehing ise tühine. Kujundusõigust (nt tühistamine, taganemine, ülesütlemine, nõusoleku andmine) ei saa samuti teostada tingimuslikult (vt nt VÕS § 198: Tasaarvestuse avaldus. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.).
Tagajärjed · Suveräänsete riikide maailm. Riik kui "suveräänsuse kandja", tegutseja nii riigi sees kui rahvusvahelisel areenil · Legitiimse võimu monopol (Max Weber) · Sõltumatus välistest võimudest, ent mitte piiramatu tegutsemisvabadus. Riigid on end ise allutanud ennast piiravatele nõuetele lisaks rahvusvahelisele moraalile. · Suveräänsuse erosioon 20-21. saj: · ÜRO Harta: agressiooni lubamatus. Ennetav enesekaitse? Kui palju võib riik ise enda kaitseks midagi ette võtta, et ohtusid ennetada? · Inimõigused, humanitaarse interventsiooni küsimus (Kosovo, Iraak). Sisemist suveräänsust ei tohi tõlgendada sellega, et riik võib oma kodanikele ükskõik, mida teha. Kas teised riigid peaksid sõjaliselt sekkuma? · Vabatahtlik suveräänsuse loovutamine (EL). VIII loeng 09.11.2012 Monarhia, aristokraatia, demokraatia. Kes peaks valitsema?
tagasiandmiskohustusi ja taganemiseks siis, kui võib eeldada ka tagasiandmiskohustuste tekkimist. LEPINGUST TAGANEMINE Lepingust taganemine on võlasuhte lõppemise tehinguline alus. Taganemisõiguse teostamise eeldused võivad olla kokku lepitud lepingus või tuleneda seadusest. Lepingust taganemisõigus võib olla kokku lepitud otseselt lepingus või kaudselt käitumisega. Taganema peab mõistliku aja jookusl § 118. § 118. Taganemise lubamatus (1) Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. (2) Lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult
sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama) 3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (rikkumine ei ole vabandatav, §103, vt ka §105) vt 3-2-1-43-12 VÕS §415, 3-2-1-138-11 Taganemine ja ülesütlemine – Võimalik üksnes lepinguliste kohustuste puhul - taganemine: ühekordsele sooritusele suunatud leping - ülesütlemine: kestvusleping Üldised alused ÕKV-na kohaldamisel: §116, lisaks - taganemine: §118 (taganemise lubamatus) ja §§188-193 - ülesütlemine: §§ 195 jj võimalik ka siis taganeda või ülesöelda, isegi siis kui ei ole kohustust rikutud. Taganemine (§116) Materiaalsed eeldused: 1. kehtiv leping 2. kohustuse rikkumine 3. rikkumine on oluline !! §116 lg 2 Formaalsed eeldused: 1. taganemisavaldus 2. mõistliku aja jooksul, pärast seda, kui ta sai lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui
muuetakse või kustutatakse kinnistamisavalduse avalduse alusel. Kuna Eesti kinnistusraamatuõigus on abstraktsiooni-ja kokkuleppepõhimõtte arvestamise tõttu kujundatud sarnaselt Saksa kinnistusraamatuõigusele, tuleks kinnistamisavalduses näha vaid formaalset avaldust. Seaduses on see siiski sätestamata jäetu. Sätestatud on vaid, et kinnistamisavaldus on ühepoolne avaldis, milles on väljendatud sood kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Tingimusliku avalduse lubamatus Kinnistamisavaldus, mille täitmine on seotud tingimusega, jääb rahuldamata (KRS § 42 lg 1). Samas võib avaldaja, kes taotleb mitme kande tegemist, seada tingimuseks, et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata. Nõusoleku põhimõte Nõusolekupõhimõtte kohaselt tehakse kinnistusraamatukanne siis, kui isik kelle õigust see kanne puudutab, on andud kande tegemiseks nõusoleku. Ka Eesti õiguses leidis nõusolekupõhimõte arvestamist. Nii AÕS-s ui ka KRS-s oli sätestatu, et
2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud; 3) amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud; 5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel; - topeltkaristamise keeld, topeltmenetluse keeld PS § 23 lg 3 KrMS § 4361. Kuritegude suhtes paralleelsete menetluste lubamatus (1) Sama isiku suhtes samu kuriteoasjaolusid käsitleva kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse. (2) Kui prokuratuur või kohtumenetluses kohus saab teada, et sama isiku suhtes viiakse läbi samu kuriteoasjaolusid käsitlevat kriminaalmenetlust teises riigis, on ta kohustatud võtma ühendust kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vastava riigi pädeva õigusasutusega eesmärgil koondada kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki.
annaabi.ee 
