NB! K-K-K reegel! K- külm K- Kompressioon K- Kõrgele Minestuse esmaabi: Asend - Käed jalad üles vabasta minestanu kraest ja vööst nuuskpiiritus. Tavaliselt toibub minestanu 2-3 min vältel. Pikemaaegse minestuse korral kutsu kiirabi. Lihaskramp- iseloomulik on mingi teatud lihasgrupi kokkutõmbumine ning liigutamine ei ole võimalik... ...mitteküllane eelsoojendus Suur vedeliku kaotus nt kuuma ilmaga. Samuti magneesiumi ja kaaliumipuudus. Süsivesikutevaene toit Mitteküllane venitamine Esmaabi- Lihaste venitamine (venitusaeg minimaalselt 7sek) Lihaste lõdvestamine peale venitust.
enne kui jõuab punktini, kus tekib vigastus Hea painduvus võimaldab sportlasel leida parima algasendi, et veelgi tõhusamalt jõudu või kiirust arendada Hea painduvus parandab lihastevahelist koordinatsiooni ning võimaldab seega säilitada head rühti Hea painduvus võib ennetada või leevendada vanusest tulenevat liigeste valulikkust Venitamine parandab lihaste vereringet, aidates seeläbi lihastest jääkaineid väljutada ja lihastesse vajalikke toitaineid transportida ning seega taastumist kiirendada Venitades paraneb lihaste kontraktsioonivõime ning kuju Venitamisel kiireneb valgusüntees Hea painduvus on aluseks heale koordinatsioonile ning tasakaalule Venitamine aitab ka stressi vastu, kuna stressi puhul koguneb pinge tihtipeale just lihastesse
Jooksmine 1. Hommikujooksu alustada vaikse kõnnakuga ,et jalad ja liigesed üles ärkaksid.Kõndida umbes 50-100m .Sealt edasi rahulikult joostes 500m 1 km . 2. Võimlemine 1. Jalad Harki ,käed puusa pearingid vasakult paremale ja teistpidi. 2*15 sek. 2. Käed õlgadele , õlaringid tagantpoolt ettepoole ja teistpidi. 2*30 sek. 3. Läheb üle suurteks käteringideks ja teistpidi. 2*30 sek. 4. Käed puusa - puusaringid vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek. 5. Käed rinnale risti ,suured ülakeharingid.vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek 6. Käed põlvedele ja põlveringid. PS! mitte teha hommikul kükke. 2*15 sek. 7. Konnahüpped, toenglamang võtt ja hüppega toovad jalad kõhu alla. u.15 korda 8. Toenglamang Võtt ja Kätekõverdused. u.25 korda Venitus harjutused 1.T...
Korvpallimängija treeningukava.(Ründaja) Ettevalmistusaeg- üks kuu 1. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine kõhulihastest) 2. Päev- jõusaal (kõhu pumpamine) 3. Päev- jõusaal (tsiitsepsi pumpamine) 4. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine triitsepst) 5. Päev- jõusaal(rinnalihastest pumpamine) 6. Päev- üldkehalise ettevalmistuse areng(venitamine vasika lihaseid) 7. Päev- ei ole treeningut 8. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 9. Päev- staadionil (tugevamine vasika lihaseid) 10. Päev- spordiala tehnika omandamine (3-pointer) 11. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 12. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 13. Päev- spordiala tehnika omandamine (erinevate ülekandesüsteemide) 14. Päev- spordiala tehnika omandamine(3-pointer – hommikul ja 3 astet visega - õhtul) 15. Päev- ...
Miks on soojendus tähtis? Sellel, miks eelsoojendust tehakse ja see tähtis on, on mitmeid praktilisi ja füsioloogilisi põhjuseid. Tõstab kehatemperatuuri. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks. Suurendab verevoolu südames. Stimuleerib varakult ja järk – järgult tööle higinäärmed. Kuidas soojendust õigesti läbi viia? Esiteks, venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi jah, venitamine on soojenduse väga tähtis osa. Soojenduse eesmärk või ülesanne on sõna otseses mõttes keha soojaks tegemine, läbi selle tõstetakse keha temperatuuri. Õige eelsoojendus peaks keha temperatuuri tõstma 1 – 2 kraadi võrra Celsiuse järgi ja selle võib jagada kolme faasi: 1. üldine soojendus 2. venitamine 3. spordiala spetsiifiline soojendus On väga oluline, et üldine soojendus tehtaks ennem, kui hakatakse venitama
Soojendus valmistab enne rasket ja intensiivset treeningut ette hingamise ja vereringluse. Pulss suureneb ja hapniku tarbimine suureneb. Lisaks hakkavad paremini tööle higinäärmed, mis tagab kiirema jahtumise. Puuduv või ebapiisav soojendus põhjustab tihti vigastusi. Kui lihased ei ole soojad siis ei ole nad nii painduvad ja neid võib kergemini vigastada. Venitamine-treeningu oluline osa Venitamine mõjutab liigeseid, sidemeid, närve ja teisi kudesid. Venitamine enne treeningut teeb pingul närvid vabaks. Tulemusena teeb tööd terve lihas, mitte vaid väike osa sellest. See väldib lihaste ülekoormamist. Venitades lihased pikenevad ja nende liikuvus suureneb, see tagab treeninguks valmisoleku. Korrektne soojendus Uuringud on näidanud, et soojendus oleks efektiivne, peaks see kestma vähemalt 10 minutit. Tegelikult nõuavad mitmed spordialad pikemat venitust- eriti pallimängudes. Ent soojendus ei tohiks olla nii pikk, et tekib väsimus.
Intensiivsele treeningule järgneval võtab Jack puhkusepäeva või sõidab tsoonis 1. Jack alati puhkab üks või kaks päeva nädalas. Jääb järgi kaks päeva. Üks on pikk, ühtlase tempoga sõit (tsoonis 2, mis aegajalt läheb tsooni 3). Jack harjutab oma rattavalitsemise oskusi ühel järele jäänud päeval tsoonides 1 ja 2. Jacki treening nädal näeb välja järgmine: Esmaspäev: puhkus Teisipäev: Neli tundi kestev vastupidavussõit tsoonides 1 ja 2 ja natuke tsoonis 3. Venitamine. Kolmapäev: Üks tund kerget trenni tsoonis 1. Venitamine. Neljapäev: 30 minuti soojendus. Venitamine. Kuus seeriat 2 minutilist maksimum-pingutusega intervalli, nelja minutilise toibumisega. 20 minutit lõdvestuseks. Venitamine. Reede: Üks tund kerget trenni tsoonis 1. Venitamine. Laupäev: Rattavalitsemistreening üks tund tsoonides 1 ja 2. Venitamine Pühapäev: 30 minuti soojendus. Venitamine. Võistlus, LT katse või kuus seeriat 3 x 40 sekunid intervalle 20 sekundi puhkusega
Üldist soojendust on soovituslik alustada suuremaid lihasgruppe kaasavate harjutustega nagu jooksmine rahulikus tempos. Soojendus ei tohiks olla nii pikk, et tekiks väsimus. Üldine soojendus peaks kestma 5 10 minutit. See peaks olema iga kord natukene erinev, et ei tekiks tüdimust ja soovi see kiiremini läbida. Soojendust peab tegema vahetult enne treeningut, sest lihastes langeb temperatuur üpris kiiresti ning soojenduse mõju hääbub umbes 15 minutiga. 1.2 Võimlemine ja venitamine Üldisele soojendusele järgneb tavaliselt võimlemine ja venitusharjutused. Võimlemist tuleks alustada liigeste ringidega alustades varvastest ning liikudes alt üles või siis kätest liikudes ülevalt allapoole. See kergendab ja soodustab liigeste tööd. Peale võimlemist võib alustada venitusharjutustega. On väga tähtis, et üldine soojendus tehtaks ennem kui hakatakse venitama, sest külmad lihased pole elastsed ning seega suureneb vigastuste oht tunduvalt
Lisaks nendele väikestele lihastele loetakse üldjuhul süvalihasteks ka suuremaid lihasgruppe, mis siis koos süvalihastega koos toimides aitavad liigutusi ühtseks tervikuks muuta. Süvalihaste treenimine Süvalihaste treenimiseks võib kasutada igasugu abivahendeid (Bosu pallid, kummilindid), kuid väga hästi saab treenida oma keha raskusega kodustes tingimistes. Vaata täpsemalt treeninguid http://www.vomax.ee Lihaste venitamine Lihaste venitamine on üks parimaid vahendeid parandamaks painduvust ja seeläbi on võimalik ennetada treeninguga seotud vigastusi. Venitada tuleb soojendatud lihaseid. Lihasevenitus ei tohi olla valus. Venitamine annab juurde energiat, kuna hapnik hakkab kiiremini ringlema, ning parandab üldist kehahoiakut ja liikumist ning kordinatsiooni. Lihaste venitamine pärast harjutamist taastab nende normaalse pikkuse ning säilitab elastsuse. Tänan kuulamast!
See tähendab, et soojendus kindlustab selle, et südamele ja veresoontele antakse aega keha suurenenud nõudega hapniku ja vere järele, kohaneda. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb. 3 Kuidas soojendust õigesti teha? Esiteks- venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi on soojenduse väga tähtis osa. Eesmärgiks on sõna otseses mõttes soojendamine, soojemaks tegemine, et tõsta kehatemperatuuri. Õige eelsoojendus peaks kehatemperatuuri tõstma 1-2 kraadi võrra ja selle võib jagada kolme faasi: 1) Üldine soojendus 2) Soojendav venitamine 3) Spordiala spetsiifiline soojendus I ÜLDINE SOOJENDUS Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus 1. Liigesteringid
külge on kinnitatud ülemine pinn, ja alasi, mille külge on kinnitatud alumine pinn. Vasarpea käitamiseks kasutatakse suruõhu vasaraid ja hõõrd- ehk friktsioonpresse. GOST annab vasarpeade massiks 1...8 tonni. Sepistamiseks vajaliku vasarpea mass kg-s leitakse valemiga G = k x F , F on töödeldava tooriku ristlõike pindala cm² ja k on parandustegur (süsinikterastel k = 5, eriterastel k = 7, värvilistel metallidel k = 3,5). Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. Jämendamine on operatsioon, mille käigus vähendatakse tooriku kõrgust ja suurendatakse läbimõõtu. Tooriku osalist jämendamist (needi pea tegemine) nim. Paikseks jämendamiseks. Jämendamist kasutatakse : 1) suure ristlõike ja väikese kõrgusega sepiste (äärikute, hammasrataste, ketaste) saamiseks; 2) augu löömisele eelneva operatsioonina (rõngad, trumlid, rummud).
Tallinna Tehnikagümnaasium Põhi võimlemine Referaat @ Tallinn 2013 Sisukord sissejuhatus .........................................................................................................................................3 akrobaatika .......................................................................................................................................4-7 venitusharjutused...............................................................................................................................8-9 kasutatud materjal...............................................................................................................................10 Sissejuhatus Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisos...
Kehaline aktiivsus ja tervislikud seisundid Kehaline aktiivsus on tänapäeval vägagi palju kõneainet pakkuv teema. Räägitakse kehalisest aktiivsusest kui trennist, mõnikord nimetatakse ka lihtsalt liikumist kehaliseks aktiivsuseks. Seega, kehalise aktiivsuse mõiste on väga lai ja seda tõlgendavad erinevad ühiskonnagrupid erinevalt. Siiski eestlaste liikumine on küllaltki vähene- aktiivselt tegelevad sellega 10% naistest ja vaid 15% meestest. Kehaline aktiivsus on igasugune skeletlihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuliku oleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaguneb : põhiainevahetuseks kuluv energia, kehatemperatuuri säilitamiseks kuluv energia ja kehaliseks aktiivsuseks kulv energia. Kui rääkida energiast, mis kulub kehaliseks aktiivsuseks, siis see moodustab päevasest energiatarbest viisteist protsenti. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. K...
õ.lk.82) · Tahtis näidata asju uues valguses oma nägemuse kujutamine · Harmoonia puudumine liigutustes ja poosides · Diagonaalsus, südava perspektiiviga ruumid · Ühele küljele nihutatud kompositsioon · ,,Püha õhtusöömaaeg" valguse terav metalne läige · ,,Linnutee sünd" · ,,Püha Jüri võitlemas lohega" EL GRECO (Domenikos Theotokopoulos kreeklane) Veneetsia Hispaania 1541-1614 · Eeskujuks Tintoretto · Inimkehade venitamine · Müstiline valgus · Dramaatiline nägemuslikkus · Ühele küljele nihutatud kompositsioon · Külm koloriit · ,,Krahv Orgazi haudapanek" · ,,Püha Martin ja kerjus"
1.Sepistamine - Sepistamine on metallide suvetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. 2.Vormstantsimine - Vormstantsimine on survetöötlemise operatsioon, kus kasutatakse mitmevaolisi vasarstantse eelkuumutatud materjali vormimiseks. Vormstantsimine on suurema tootlik-kusega ja 3 ... 4 korda kõrgema täpsusega kui vabasepistamine, aga kallim ning on vaja toota suuri seeriaid. Rohkem kasutatakse vormstantsimist auto-, traktori-, vaguni- ja laevaehituses. 3
· kulgevalt liiguvad: õmblusmasina nõel, rippraudtee vagun ja kandik kelneri käes. Pöörlemine- liikumine mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje (Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. ) Kuju muutumine ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. (Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine.) Mahu muutumine- keha punktide kauguste (mõõtmete) muutumine. (Mahu muutumise näideteks on teraskuuli kokkutõmbumine jahtumisel, beseekoogi paisumine küpsetamisel ja tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine.) Võnkumine- nimetatakse perioodiliselt (võrdsete ajavahemike tagant) korduvat liikumist, mis toimub edasi- tagasi sama teed mööda
Pöörlemine- ehk pöördliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Pöörlevad näiteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid. Kuju muutumine- ehk deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad.Deformatsiooni näideteks on vedru venitamine, joonlaua painutamine, pesu väänamine ja plastiliini voolimine. Elastne deformatsioon taastab kuju(vedru,kumm,lihased). Plastne deformatsioon ehk jääkdeformatsioon deformatsioon, mis ei kao täielikult pärast välisjõudude lakkamist. Mahu muutumine-Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu (mõõtmete) muutumine. Kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühtviisi, siis jääb selle kuju varasemate kujudega sarnaseks
7. Eluolud suure sõja ajal MUUTUSED ÜHISKONNAS. 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 milj mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus, levis epideemia, mõned riigid varisesid kokku. Sõja venitamine tekitas tüdimust, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt. Raske oli ka naistel, kes koju jäid, neil tuli ära teha ka meestetöö, paljud asusid tööle tehastes, kaevandustes, kuid said vähem palka, see omakorda aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Inimestele tundus, et nad ei saa enam riigi abita hakkama-riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, ressursse jaotas riik, riigi osa majanduses suurenes. Sõda suurendas sotsiaalseid
mattuvad hämarusse „Paradiis“ - Tintoretto Suurim kunagi lõuendile maalitud pilt (7x 12 m) EL GRECO 1541 – 1614 • Tänapäeval peetakse teda kuulsaimaks maneristiks • Pärit Kreeka saarelt, kolis Veneetsiasse • Elas kaua Hispaanias, seetõttu peetakse teda hispaania kunstnikuks • Usutunnete väljendamine • Kehade venitamine • Seletamatu valguse ja ruumi kujutamine • Erinev värvivalik – püüe tõusta kõrgemale igapäevasest kogemusest • Kujutab keskaegset sündmust • Pildi alaosas kujutatud kaasaegsed inimesed • Määratlemata ruumi piirid • Maise ja taevase
Ameerika luuletaja Delmore Schwartzi süvamõtteline fraas kinnitas mu oletust, et inimene on alati igatsenud igikestvust. ,,Ainult minevik on surematu," väärikalt kõlav tõde, mis õigustab religiooni, alkeemikute ja maagide elutööd: otsida võimalust jääda ajalukku, kinnitada osake endast traditsioonidega ülekoormatud igavikku. Daniel Vaariku tähelepanek võrdleb seda tungi saada osa surematusest kõikvõimsa looduse seadustega: ,,Traditsioonidele on iseloomulik mineviku venitamine tagurpidi pikksilmaks, mille toru otsast sisse vaadates jääb mulje, et mingi asi on olnud aegade algusest peale, vahel jääb mulje, et tegemist on lausa loodusseadusega." Siit leiab veel ühe põhjenduse, miks on traditsioone vaja: saamaks rahuldatud soovi osaleda milleski iidses või kauakestvas, mis tundub inimese lühikese elueaga võrreldes lausa surematu. Alati saab hakkama minevikku teadmata, ent see on sama ebameeldiv kui sihitu
Kehaline liikumine algab juba sünnist. Lapsed teevad sporti muidugi ka enne kooli minemist end kooli minnes muutub see neile kohustulikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Esimesest klassist muutub kehaline kasvatus lastele kohustuslikuks. Kehalise kasvatuse tundides joostakse, hüpatakse, mängitakse pallimänge, võimeldakse ja venitatakse. See parandab inimese füüsilist vormi ja selle käigus tekib lapsel huvi spordi vastu. Kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine ning venitamine. Võimlemisega teed lihased soojaks ning nii on väiksem risk ennast vigastada. Venitada tuleb selleks, et hiljem lihased ei valutaks. Tegelikult võiks teha paar võimlemisharjutust ka hommikul, et valmistada end ette päevaseks liiumiseks. Sportimine on kasulik tervisele. Sportimine ennetab haiguste teket, parandab vormi, vähendab väsimuse teket, hoiab tervise korras, mis omakorda pikendab eluiga. Spordi tegemine on väga kasulik kopsudele ja südamele
Inimeste moonutatud kujutamine. Kunstnikud: Parmiginanio (1503 - 1540), hüüdnimega "pisikene parmast" - Oli Firenze, Rooma, Bolognaja ja Parmas tegutsenud maneristlik maali- ja trükikunstnik. Pikakaelaline madonna El Greco (1541 - 1614) - On tänapäeval kuulsaim manerist. Algselt pärit kreeka saarelt, kuid läinud ajalukku hispaania kunstnikuna. Talle on omane kehade venitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. Püha Martin ja kerjus Tintoretto (1518 - 1594) - On Veneetsia kunstnik, tuntud oma usulise sisuga hiigelpiltide pooles.Teostele on omane rahutus, ebasümmeetrilisus, heleda ja tumeda kontrast ning teatraalsed valgusefektid, Tihti on piltide kesk osa tühi. Püha õhtusöömaaeg Taust:
täielikult välja sirutunud. · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigatuste tekkeohtu.
elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelisi juukseid ja riideid. · Maalikunst muutus elulähedasemaks · Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming · Manerismi esindas El Greco. Ta oli pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias. On elanud Toledos Hispaanias, mistõttu teda loetakse kuuluvaks Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on kaasaegsed inimesed, täiesti määratlemata piiridega ruumis liitub maisele seltskonnale taevane Maarja, kes ootab krahvi hinge. Maine ja taevane segunemine. · Manerism palju võetud üle renessanssist. Loodus, antiikkunst ei omanud suurt tähtsust. Manerism soosis isiku omapära
18.Südameklappe on vaja... ... et veri voolaks ühes suunas. 19. Kus suureneb verevool kehalisel aktiivsusel kõige enam? · Skeletilihases · südamelihases · neerudes 20. Mis ei mõjuta võimleja venivust? 1. temperatuur (ruumis) 2. ajaline määratlus (ööpäevas) 3. kehamass 4. liigeste jäikus vms 21. Streching on... · dünaamiline venitus · staatiline venitus · dünaamiline liigutus · staatiline liigutus 22. Õige venitamine toimub · aeglaselt lõdvestatud olekus · venituspiiri ületades · valudes 23. Vildakselgsus on ...skolioos 24.Ilma toetuspinnata pöörete sooritamine toimub... abil · puusavöö · pea · õlavöö 25.Tsenrifugaaljõud on seda suurem, mida ... · kaugemal on käed kehast · lähemal on käed kehale 26.Trampoliinil tahasaltos annab pöördejõu... · põlved · õlad · puusad 27. Mis tuleb teha kinnise põlvetrauma korral? .
Süsteem - Omavahel seotud objektide Potentsiaalne energia energia mida kogum keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Sfäärid kihid ( laual seisev tass, juhtmeotsas rippuv pirn) Süsteemid võivad olla avatud (maa) või Elastsuse potentsiaalne energia ehk suletud ning staatiline (paigal seisev elastsusenergia on molekulidevaheliste muutumatu) ja dünaamiline (muutuv). jõudude vastu tehtud tööd s.t keha Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes kokkusurumise või venitamise mõju pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on kehasse salvestunud energia (joonlaua maa aga avatud süsteem. painutamine, vedru venitamine) Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad süsteemid. kõik liikuvad kehad. See võib esineda Litosfäär maakera suhtelis...
lihtaslt lihtsalt vigastada . · Vali võimalikult mugav ning lõdvestav venitusasend · Proovi painutades või pöörates leida sobiv asend ja keskenud venitades õigele lihasele . · Vaid regulaarselt venitamisega tegeledes õpid sellest lugupidama · Venitus harjutused ei tohi olla valusad vaid peavad olema alati mõnusad · Kui venitus harjutis tehes tunned valu on midagi valesti Venitus meetodid Aktiivne venitamine : oma lihastööl põhinev venitamine kõige lihtsam venitus meetod. Sportlase puhul kõige tavalisem venitus . Passiviivne venitamine välise jõuabil teostav venitamine . PVL-MEETOD : lühend tulenb sõnadest pinguldav lõdvestav venitus . Selle meetodi puhul 16 Tervisesportlase treening toimitakse järgmiselt 1.etapp lihast pingutatakse staatiliselt mõne sekundi jooksul 2
Hernani oli samuti armastuse ja au nimel kõigeks valmis. Ka oma elu jättis ta puhtalt sellepärast, et oli sellise lubaduse andnud. 5. Mis tegelaskuju teile kõige rohkem meeldis? Miks? Mulle meeldis dona Josefa, sest ta tegutses loogilistel kaalutustel raha pärast. Samuti polnud Josefa nii suitsiidne kui teised tegelased. 6. Mida arvate näidendi lõpustseenist? Kas tegelased võinuks ka teisiti käituda? Põhjendage! Näidendi lõpustseen oli ülepaisutatud rüütelikkus ja venitamine. Minu jaoks oli stseen väga ebareaalne ja võlts. Kui dona Sol poleks mürki joonud, oleksidki mehed kauplema jäänud ja ilmselt poleks lõpuks kuhugi välja jõutudki. Dona Sol oleks võinud mürgipudeli maha visata. Samuti oleks võinud vabandamist proovida. Tegelased olid aga liiga uhked ja vabandamine poleks ilmselt lahendust toonud.
TALLINNA POLÜTEHNIKUM SOOJENDUSE TÄHTSUS Referaat Juhendaja: Tallinn 2017 Sissejuhatus 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Soojendusharjutuse eesmärgid........................................................................... 4 3.Miks on soojendus tähtis?.................................................................................... 5 4.Kuidas viia läbi soojendust?................................................................................. 6 5.Üldine soojendus................................................................................................. 7 2 1. Sissejuhatus Soojendus koosneb füüsilisest ja vaimsest ettevalmistusest treeninguks.Iga Kehalisekasvatuse tund peaks hakkama soojendusega, olgu see kas jooks või venitused. Kahjuks inimestel kellel ei ole suurt kogemust tr...
mööblikatet. Metallikunst Metallikunst on samuti üks tarbekunstiala, kus kasutatakse materjalina metalle (rauda, vaske, tina, alumiiniumi jt.) ning nende sulameid (messingit, pronksi, terast). Väärismetallide (kulla, hõbeda ja plaatina) töötlemist nimetatakse kullassepakunstiks. Metallikunstitehnikaid tunti juba vanaajal. Põhilised nüüdisaja viljeldavad tehnikad on valu (sulametalli valamine vormi), sepistamine, kohrutamine (lehtmetalli külmalt venitamine ja vormimine) ning teistest hiljem kasutusele võetud trugimine (lehtmetalli vormimine treipingil). Pinnakaunistustehnikad on graveering, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine (muust metallist või materjalist osade liitmine). Metalli tooted on tarbe- ja ilunõud, ehted, küünlajalad, ordenid ja medalid, arhitektuurne sepis ja muu sarnane. Vana- ja keskajal valmistati ka kaunistatud relvi ja raudrüüsid.
Uudistesaadete formaatide võrdlus 10.12.2015 Võtsin võrdluse alla kaks uudistesaadet: ETV„Aktuaalse kaamera“ ja Kanal2 „Reporteri“. 1. ETV„Aktuaalne kaamera“ „Aktuaalse Kaamera“ kella 21.00 uudistesaate algusaeg on püsinud sama alates 27. jaanuarist 1992. aastast. Tööpäeval on eetris kolm saadet (kell 17.00, 18.30 ja 21.00), millest mahukaim on kella 21.00 põhisaade (kestvusega 30 minutit). Kindlalt piiritletud sihtrühm uudistesaatel puudub, lähtub üldhuvist ja on suunatud „üldisele auditooriumile“, pigem täiskasvanud eestlasele. Eetris on alati kaks uudisteankrut, üks mees ja üks naine, kes uudised vaheldumisi loevad. Ankruteks on: Margus Saar, Monika Tamla, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Kasutusel on tehnilised lahendused, mis kõik panustavad saate visuaalse külje elavdamisele. Stuudiokujundus on heledates toonides ning tundub, et stuudios valitseb vabam vorm, suheldakse omavahel. Ekraani allosas jookseb terve saate...
Vormimine venitamisega seisneb tooriku vormimises vormimistemplil e. -pakul. Meetod on saanud alguse lennukitööstusest, kus on vaja vormida suuri kereelemente väikesel arvul. Venitamisega vormimisel tekitatakse toorikus voolavuspiiri ületavad tõmbepinged, mis põhjustavad jäävaid tõmbedeformatsioone 1...4%. Nii väike plastne deformatsioon on piisav selleks, et tooriku vormimistemplil omandatud vorm oleks jääv. Vormimisega venitamise skeemidest on tuntuimad tõmbamisega venitamine (sele 2.19a) ja mähkimisega venitamine (sele 2.19b). Reljeefstantsimine seisneb reljeefi sissevajutamises plekki ilma tooriku paksuse muutumiseta (sele 2.20). Tooriku lähtepaksuse säilumine on reljeefstantsimise põhierinevus võrreldes vermimisega (näit. müntide vermimine), mille eesmärk on samuti pinnareljeefi moodustamine. Sele 2.18. Ahendamine Lehtstantsimisel kasutatavaid tööriistu stantse liigitatakse sageli
Tehnoloogilise töötlemise järjestus 1. Kanga kuum-niiske töötlemine (defektide kontroll, vigade märkimine ja lõimelõnga suuna leidmine). 2. Detailide kangale paigutus (õmblusvarude lisamine). 3. Detailide juurdelõikus. 4. Tugevdusmaterjali (dubleeri) lõikamine vastavalt detailidele. 5. Põhimaterjalist detailide tugevdamine (hõlmad, selg, varrukakaar). 6. Detailide täpsustamine. 7. Detailide jäljendamine ja vastasmärkide märkimine. 8. Varruka eesmise õmbluse venitamine. 9. I proovi traageldamine: seljadetailide traageldamine, selja keskõmbluse traageldamine, hõlmadetailide traageldamine, küljeõmbluste traageldamine, õlgade traageldamine, allääre pöördeosa tagasi traageldamine, õmblusvarude maha traageldamine. 10. Kuugliniidi ja eesmise õmbluse õmblemine paremal varrukal. 11. Aluskrae lõikamine, tugevdamine ja keskõmbluse õmblemine (õmblusvaru pressitakse lahku). 12. I proov: jälgitakse toote tasakaalu, laiust rinna-, vöö- ja puusajoonel
3)Inglismaa- huvitav hilis gootika. Gloucesteri katedraal. 4)Saksamaa- levib prantsuse süsteem. Ehitus materjal muutub, telliskivi. Kogu Baltikumis, Münsteri Raekoda. 5)Baltikum- Riia toomkirik (Läti). Gooti kujutav kunst: Arhitektuuri teenistuses- Romaani kunstis loodus lähedasem ja inimlikum. Skulptuur: 1)Reimsi katedraali skulptuurid 2500 (Neitsi Maarja ja Elisapeth), 2)Saksamaal levib värvitud puuskulptuur, millega kaunistatakse tiibaltareid, kappeltareid. Inimese kujutamine- pikaks venitamine ning riided nurgelised. Punane, sinine, kuld. Lübeck. Hermen Rode töökoda, meister ja omanik. Aresko: Tekib Itaalias. Giotto di Berdone- kuulsaim fresko meister. Miniatuurmaal: vennad Limbourg'id. Ilmalike raamatute kujutamine. Tarbekunst- vitraaz. KESKAEG EESTIS: Arhitektuur: *paekivi(Põhja-Eesti)- tellis ja põllukivi (L-Eesti) I-d meistrid läänest (Pariisi gootika lihtsustatud variant). Kirikud(SAKRAANNE): Kodakirikud: *Valjala (romaani-gooti 13.saj), *Karja (Saaremaa) Muhu, Ridala 14
Kõik pidid tööd tegema Ähvardati saata Birkenausse, kui tööd ei tee Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karistused Kõige tavalisemad põhjused: Igasugune lisatoidu nõudmine Tööst kõrvale hiilimine Vähe töötamine Suitsetamine, liputamine Valede riiete kandmine Enesetapu katse Piitsutamine, 11 osakond, venitamine ("Post") Piitsutamine Avalikult Tavaliselt õhtuste loenduste ajal Kõigepealt tooli peal, hiljem spets masin "Kits" Kas kaigaste või piitsaga Pidid ise oma piitsahoope lugema, kui valesti, siis alustati otsastpeale 11 osakond Tavakongid, pimedad kongid, seisukongid Karistused seotud sabotaaziga, põgenemiskatsete või kaasa aitamisega Tavakongides sai magada puidust platede peal, siin aga palja põranda Post Üks piinavamaid karistusmeetodeid
lisada. Kuid ole sellega ettevaatlik. Ülekoormus soodustab vigastuste teket. Näpunäited edukaks jõutreeninguks · Soojenduseks tee 5 minutit aeroobseid harjutusi ning venita vigastuste ohu vältimiseks. · Aeglaselt harjutust sooritades paraneb lihasjõudlus, kiirelt sooritades paraneb lihastoonus. · Kangi maast tõstes hoia selg sirge ja põlved kõverad. · Raskusi tõstes ära hoia hinge kinni. · Venitamine pärast jõutreeningut kiirendab lihaste taastumist. Lihased moodustavad keha massist kõige suurema osa ja mõjutavad oluliselt enesetunnet. Seega - lihaste treenimine ja toonuses hoidmine on vajalik igaühele. Siiski väike hoiatus - lisaks jõutreeningule vajab Sinu keha ka dünaamilist liikumist.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei ol...
pumpate verd veresoontes ringlema kiiremini, see aga omakorda varustab lihaseid hapnikuga. Soojendusharjutuste eesmärgiks on tõsta kehatemperatuuri 1-2 kraadi võrra. Juhul kui vereringlus on väga aeglane soovitatakse katsetada ka enne treeningut sooja dussi all käimist. Kui vereringesüsteem aktiveeritud ja ka liigesed ning lihased treeninguks ettevalmistatud, pead treeningul palju kauem vastu. Kindlasti on oluline ka venitamine, kuid see ei asenda täies mahus korralikku soojendust. Soojendamisharjutused Pea meeles! Enne konkreetsete soojendusharjutustega alustamist, on alati soovitav kõndida või sörkida kuni 5 minutit, mis valmistab keha harjutusteks ette. Soojendusharjutuste puhul on põhimõtteks see, et alustatakse nö. ühest keha otsast. Kas siis peast/kaelast või pöidadest ja liigutakse järjekorras teise keha otsa. Harjutusi tee 4-5 kordusega.
Kontrolltöö nr 1 Nähtavushorisonte on 2: välimine ja sisemine nähtavushorisont. Välimine on vaatleja teadmiste piir, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teaduslikult kirjeldada. Sisemine on vaatleja piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda. Näiteks, minu kui vaatleja välimine nähtavushorisont on kosmos. Ma oskan rääkida planeetidest ja kosmosest. Sisemine nähavushorisont on aga aatom ja molekul. Looduses on erinevad struktuuritasemed. Makromaailma moodustavad kehad, mis ei erine inimesest mõõtmetelt enam kui miljon korda. Megamaailm on väga suurte mõõtmetega ehk üle ühe megameetri suured objektid, näiteks Maakera ja teised planeedid. Mikromaailm koosneb ühest mikromeetrist väiksematest molekulidest, aatomitest ja nende koostisosadest. Füüsika peamised uurimismeetodid on vaatlus, katse ja andmetöötlus. Tehakse vaatlusi, et saada loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Tehakse katseid ehk eksperimente, mis on ka vaatlus...
We were run out of time and we couldn´t finish the test. _______________________________________________________________ UNIT 4: Töövihikust harjutus 8. 1 Ära ärritu. keegi ei kavatse sind karistada. Don´t get worked up. Nobody is going punish you. 2 Kui sa puudud tundidest, oled varsti hädas. If you are absent from school you will soon be in trouble. 3 Jahtu maha ja ära mõtle sellele. Cool down and don´t think about it 4 Lõpeta venitamine või me jääme bussist maha! Stop dawdling or we´ll miss the bus. 5 Eile pärast võimlemistundi noris Peter minuga tüli. Yesterday after the PE lesson Peter picked a fight with me. 6 Kas sa sooviksid ühe jalutuskäigu teha? Would you like to take a walk? 7 Võta minu sõnu tõsiselt ja ära jää hiljaks. Take my words seriously and don´t be late. 8 Sandra vihastub alati, kui me teda narrime. Sandra always gets crss when we tease her. 9 On kahju, et sa ei vabandanud.
siis alustaksin mõne toreda mänguga ja kindlasti ei sunniks lapsi kohe alguses jooksma. Õpilased on tegelikult nõrgad, paljud neist ei tegele vabal ajal eriti spordiga ning kui nad tunni alguses staadionile viit ringi jooksma panna, väsivad nad lihtsalt ära ning paljud neist ei jõua enam midagi teha, siiski tuleb ju kuidagi soojendust teha. Seda saab teha ka lihtsamate harjutustega, nt kohapeal jooks ja venitamine, lihtsam on teha ka nt. üksainus staadioni ring ja peale seda natuke puhata ja siis venitada. Kui ma oleksin õpetaja nõuaksin koolilt, et kehalise kasvatuse tunnid oleks järjest või päeva lõpus, seda on raske küll saavutada, kuid kõik on võimalik ja proovida ju võiks. On juhtunud, et isegi siis kui õpilased ise tahaksid kehalise kasvatuse tundides käia, hoopis lapsevanemad hakanud neid tunde kritiseerima. Paljud vanemad ei taha
·Kasutati ebasümmeetrilist, kerget, elegantset ornamenti ·Kasutusele võeti heledamaid toone, eriti hõbehalli, helesinist, roosat, kollast ja leherohelist. Barokki maalikunst ·Kompositsioon muutus mitmekesiseks. ·Oluliseks kujunes valgus ·Värvid muutusid intensiivsemaks ja jõulisemaks ·Pintslitõmbed muudeti nähtavaks ·Maalid olid rahutud, dünaamilised ja ekspressiivsed ·Maaliti lahinguid, röövimisi, võitlusi, konfliktstseene. ·Levis manerism- tekkis Itaalias. *Figuuride venitamine *Armastati kasutada külmi toone *Rahutud tööd *Peenutsevad, ilutsevad tööd ·Itaalias tähtsal kohal seina-ja laemaalid Michelangelo da Carvaggio(1573-1610) ·Andekaim ja mõjukaim barokk-kunstnik ·kujutas kõike tõetruult, tegevuspaigad elust, dramaatilisus ,,Õhtusöök Emmauses" ja ,,Bacchos" ·Flandria tähtsaim maalikunst, levib äärmuslik e pärisbarokk, Hispaania mõjutused Peter Paul Rubens(1577-1640) ·Kõige täiuslikum baroki esindaja ·üle 3000 töö ·tegelased
Astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit. Valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib Asteroidid: väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel. Kujult enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Jupiteri häiriva mõju tõttu seal vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 10 12 km. Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusur...
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
· Kaela- ja seljalihased · Kõhulihased · Rinnalihased · Õlavöötmelihased · Reie- ja tuharalihased Jõutreening on anaeroobne treening, seega on tähtis säilitada harjutuste puhul õige hingamine. Pingutusega koos tuleks hingata välja. 6 Venitustreening Lihased on elastsed ja selleks, et elastsust säilitada on vajalik lihaste venitamine. Venitused vähendavad valu, parandavad liigeste liikuvust ja lihaste tasakaalu. Peale lihaste vajavad elastsuse säilitamiseks venitusi ka kõõlused ja muud sidemed. Selleks sobivad venitus- ja sirutusharjutused ning jooga. Venitusi tuleks teha sageli, soovitatavalt iga päev ja kindlasti peale iga pikemat füüsilist pingutust. Iga venitusharjutust tuleks alguses teha vähemalt 10 sekundit. Hiljem võib aega pikendada kuni 30 sekundini. Tervet venitustsüklit tuleks korrata paar korda.
nibujätke- ehk kaela ette, pead taha peapööritajalihas M. SERNOCLEIDOMASTOI DEUS Peapikklihas III-VI roide Kuklaluu basilaarne osa Kaela paindumine atlase- kuklaluu liigese juures Kaelapikklihas Kolmandast Eesmise Atlase Pea ja kaela venitamine (kaelalülide rindkereselgroolülist kaareni/võlvini osas) Selg Trapetslihas* Algab kuklaluult, kaela- Abaluule kinnitub Liigutab abaluud, kuid eelkõige hoiab M. TRAPEZIUS ja rinnalülide ta õlavarre liikumisel seda paigal ogajätkedelt
Võimalikud ohud ja vigastused seotud kepikõnniga (samad ohud ja vigastused, mis on seotud käimisega) · Sagedasemad vigastused on seotud sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega. · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigastuste tekkeohtu. 7 Käimiskepid Käimiskeppide pikkused vastavalt käija kasvule: · 1.50 m- 1.10 m · 1.60 m- 1.15 m · 1.70 m- 1.20 m · 1.75 m- 1.25 m · 1.80 m- 1.30 m · 1.85 m 1.35 m · 1.90 m 1.40 m
Välistamaks luumurdu, tehakse enne paigaldamist röntgenülesvõte. Liigese paigaldamine toimub üldnarkoosis. Paigaldada tuleb kiirelt, sest hiljem on see valu ja turse tõttu tunduvalt raskem. Sideaparaadi nõrgenemise tõttu tekib teistkordne vigastus kergemini kui esimene. Lihasevigastus Lihasekramp äkiline tugev ja valulik lihase kokkutõmme. Sagedamini tekib reie- ja säärelihastes. Põhjused: väsimus, vedeliku ja elektrolüütide kaotus, puudulik eelsoojendus. Esmaabi: lihase venitamine ja massaaz, mineraalaineid sisaldav jook. Lihasevenitus väikeste lihaskiudude ja veresoonte kahjustus äkilise tugeva lihasevenituse tulemusel. Põhjustab valu, lihase jäikust. Erinevalt lihaserebendist ei ole valu nii hästi lokaliseeritav. Lihaserebend osaline või täielik. Põhjused: lihase liigne pingutamine, löök pingul lihase pihta. Sümptomid: äkiline terav valu, lihase väliskuju muutus (palpeeritav lünk), osaline või täielik liikumispiiratus
......................................................21 2.4. Kõrvade augustamine.............................................................................................22 2.5. Naba augustamine...................................................................................................23 2.6. Huulte augustamine................................................................................................25 2.7. Kõrvade venitamine................................................................................................26 2.8. Kulm.......................................................................................................................27 2.9. Bridge.....................................................................................................................29 2.10. Nibu......................................................................................
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond SIHTVÕIMLEMINE PIKAMAAJOOKSJALE Referaat Ege Luts Kehaline kasvatus ja sport Juhendaja: Kaja Hermlin Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Kiirustreeningu üldmetoodilised soovitused...........................................................4 Ettevalmistavad harjutused painduvuse arendamiseks pikamaajooksjale..........................5 Ettevalmistavad harjutused liikuvuse ning hoiaku arendamiseks pikamaajooksjale..............7 Ettevalmistavad harjutused koordinatsiooni arendamiseks pikamaajooksjale.....................8 Kokkuvõte...................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
