1. kaasus-kohtuasi 2. advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. apellatsioonikaebus-I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. kassatsioonikaebus-II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. politsei-riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. kaitsepolitsei-riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7
kohtuvõim seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim , mille ülesandeks on õiguse mõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid kaasus kohtuasi advokaat kohtualuse ametlik esindaja , kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil apellatsioonikaebus - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutataks kassatsioonikaebus II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse , et asi seal läbi vaadataks kriminaalasi kohtualust süüdistatakse kuriteos , tema poolt ja tema vastu esitavad argumente advokaat ( kaitsja ) ja prokurör ( süüdistaja ) tsiviilasi kahe eraisiku vaheline vaidlus , kellest ühte (hagi esitajat) nimetatakse hagejaks ja teist kostjaks, pole rikutud üldist õiguskorda. ( nt
выписка из нотариального регистра notariaalregistrist väljavõte отчуждать ........(что?) võõrandama отчуждение ........(чего?) võõrandamine жалоба kaebus подавать жалобу esitada kaebus обжалованию не подлежит ei kuulu edasikaebamisele кассационная жалоба kassatsioonikaebus апелляционная жалоба apellatsioonikaebus дееспособность teovõime, suutlikkus дееспособный teovõimeline лицо с ограниченной дееспособностью piiratud teovõimega isik лишать, лишить ....(чего?) ära võtma, ilma jätma лишение наследства, свободы pärandist ilmajätmine, vabadusekaotus нетрудоспособность töövõimetus продолжительная pikaajaline
Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Avalik õigus-õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. Eraõigus-õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus-kohtuasi. Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil. Apellatsioonikaebus-1 astme kohtu otsuse edasikaebamine 2 astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutatakse. Kassatsioonikaebus-2 astme kohtu otsuse edasikaebamine riigikohtusse, et asi seal läbi vaadatakse.
Maakond riiklik haldusüksus, millel oma otsustus õigus puudub, maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse koostamiseks moodustatud ajutine organ, kuhu valiti 30 esindajat EV Ülemnõukogust ja 30 Eesti Kongressilt (rahvahääletus 28.06.1992).
ÕIGUSKORD JA KORRAKAITSE 1. KAASUS kohutuasi 2. ADVOKAAT- kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi-
1 p Punkti annab otsustus koos paragrahvi nimetamisega. Jah _________ Ei ____X____ §8 V Üksikisik, riik ja õigus 9 p 1. Õiguskaitse ja kohus 6 p 1. Kohtusüsteem 3 p 1) Selgita, miks on demokraatlikes riikides (sh Eestis) kehtestatud mitmeastmeline kohtusüsteem. Kohtus osalevatel pooltel on õigus taotleda kohtuasja uuesti ülevaatamist kõrgema astme kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. Nii väheneb kohtu eksimise võimalus. 2) Apellatsioonikaebus on I astme kohtu (maakohtu, halduskohtu) otsuse edasikaebamine II astme kohtusse (ringkonnakohtusse), kus kohtuasi sisuliselt uuesti läbi vaadatakse. 5 3) Kassatsioonikaebus on II astme kohtu (ringkonnakohtu) otsuse edasikaebamine III astme kohtusse riigikohtusse (kus vaadatakse, kas ringkonnakohus on otsuse tegemisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglitest).
parandamiseks. Ausa mängu peamiseks demonstreerijaks on võistleja. Ennekõike tähendab see, et võistluses osaleja peab vankumatult kinni kirjapandud reeglitest. Ausa mänguta ei ole sport enam sport. Ausa mängu peamiseks näitajaks on sportlane. See tähendab eelkõige seda, et ta peab vankumatult kinni kehtestatud reeglitest. Aus mäng väljendub: - Kohtuniku otsuse vaieldamatus heakskiidus, välja arvatud neil spordialadel, kus kohtuniku otsusele võib järgneda reeglitekohane apellatsioonikaebus. - Võistlemises võidu kui võistlusspordis olulisima nimel, kuid seejuures kategooriliselt keeldudes rakendamast võidu saavutamiseks lubamatuid vahendeid. Aus mäng on käitumisviis, mis põhineb endast lugupidamisel ja hõlmab: - ausust, otsekohesust, kindlat ja väärikat hoiakut ka juhul, kui teised ausalt ei võistle - võistkonnakaaslasest lugupidamist - pealtvaatajatest lugupidamist - austust juhendajate vastu - vastasest lugupidamist nii võidu kui kaotuse korral
....................................................................................................9 Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi..................................................................10 Tühistamishagi.........................................................................................................10 Tegevusetushagi.......................................................................................................10 Apellatsioonikaebus.................................................................................................11 Teistmine..................................................................................................................11 2.2. Menetlused............................................................................................................11 Kohtu poole pöördumine ja kirjalik menetlus.........................................................11
presumptsioon kedagi ei tohi kuriteos süüdiolevaks tunnistada enne, kui kohus pole langetanud Kvalifikatsioonikeskuse kodulehel aadressil http://www.ekk.edu.ee süüdimõistvat kohtuotsust (PS § 22). Selleks, et vältida õigusemõistmises kohtu vigu, on Iga asjalik kommentaar ja ettepanek on teretulnud. kohtuotsuse peale edasikaebamise õigus. Selleks on Eestis kehtestatud kolmeastmeline Täname! kohtusüsteem (apellatsioonikaebus esimese astme kohtuotsuse peale ringkonnakohtusse, kassatsioonikaebus teise astme kohtuotsuse peale Riigikohtusse, mille otsus on lõplik (PS § 149) jne. 3. Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Hindamisest Märksõnad: diskrimineerimise olemus, kiusamise põhjused, füüsiline ja vaimne vägivald, x Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed.
договорный представительlepinguline esindaja представитель по назначению судаesindaja kohtumääramisel право представительства esindusõigus полномочия представителяesindaja volitused консультант nõustaja обжалование edasikaebamineправо обжалованияedasikaebamise õigus апелляционная жалоба apellatsioonikaebus апелляционный срок apellatsioonitähtaeg производство в Государственном суде menetluse kord Riigikohtus кассатор kassaator Пересмотр по вновь открывшимся обстоятельствам teistmine УПРОЩЁННЫЕ ПРОИЗВОДСТВАlihtsustatud menetlused письменное производство с согласия сторон kirjalik menetlus poolte nõusolekul
süüdistatava süüdimõistmine ja karistamine sisuliselt. Kohtuotsus jõustub alles peale edasi kaebamistähtaja möödumist, kui pole esitatud taotlust kohtuotsuse edasikaebamiseks või kaebus on jäetud menetlusse võtmata. Riigikohtu otsus pole võimalik edasi kaevata. I astme kohtus vaadatakse hagi, süüdistus, kaebus läbi täies ulatuses. II astme kohtus vaadatakse I astme otsus üle, võidakse esitada ka uusi tõendeid, kui neid polnud võimalik esitada I astmes (apellatsioonikaebus). III astme kohtus hinnatakse II astme kohtu otsust, uusi tõendeid ei hinnata (Kassatsioonikaebus). Väärteo otsus Menetlejaks on kohus ja kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja võib piirduda vaid isiku hoiatamisega ja loobuda karistamisest. Kohtuväline menetleja võib läbi viia kiiremenetluse (selged asjaolud), üldmenetluse ( tegu on raske rikkumisega ja keeruliste asjaoludega), hoiatusmenetluse ( väike rikkumine). Väärteootsusega
Euroopa Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi viiest või kolmest kohtunikust koosnevates kodades. Oma ülesande täitmiseks on Euroopa Kohtul täpselt määratletud pädevus, mida ta kasutab eelotsusetaotluste ja eri liiki hagide menetluse raames (liikmesriigi kohustuste rikkumise -, tühistamis-, tegevusetushagi ja apellatsioonikaebus). Olenemata kohtuasja laadist, koosneb 18 menetlus alati kirjalikust ja vajadusel suulisest menetlusstaadiumist, mis on avalik. Ometi tuleb teha vahet eelotsusemenetlusel ja hagimenetlusel. 19 Regionaalpoliitika Täna on Regional policy (regionaalpoliitika) osa Cohesion policy (ühtekuuluvuspoliitikast),
Võtab vastu seadusi Kohtuvõim Kohtuvõim eraldatud, kuna teostab 2 teise võimu suhtes järelvalvet. Eesti kohtusüsteem Et õiguse mõistmisel võimalikult vähe vigu oleks, on kohtusüsteem 3 astmeline: I ASTE: a) Maakohtud (Harju, Tartu, Pärnu, Viru)- arutavad tsiviilprobleeme, kriminaalasju, süütegusid: 1) kuritegu 2) väärtegu b) Halduskohtud (Tallinn, Tartu) tegelevad inimeste ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE- Ringkonnakohus Apellatsioonikaebus- I astme kohtuotsuse edasikaebus II astme kohtusse, vaatab üle kohtunikekolleegium (3), uuritakse tõendeid + sisu: 1) tühistatakse 2) lükatakse apellatsioon tagasi Kõige kõrgem ehk III ASTE- Riigikohus (Tartus Toomemäel) Kassatsioon- riigikohtule esitatud kaebus Riigikohtul on nö loakogu, mis vaatab kas asi on üldse nii kõrgel arutamist väärt. Kui on, siis riigikohus vaatab asja veelkord läbi. Riigikohus ei hakka enam fakte võrldema
Kas istungit saab üldse kehtetuks tunnistada?? Avalikkus § 37. Seda taotlust sellises sõnastuses rahuldada ei saa. Kohtu kohustus juhuliku maksumaksja juurdepääsu tagamiseks kohtusaalile? kohus peaks teada andma, millal istung algab ja sellel ajal ka alustama. Samuti ei tohiks töötajad võtta numbrit ja lubada tagasi helistada. Istung hakkab lõppema alus saali mittelubamiseks? Kas rikkumised annavad aluse kohtuotsuse tühistamiseks? Kui apellatsioonikaebus laekuks, siis peab ringkonnakohus uurima, kas sellega on rikutud oluliselt avalikkuse põhimõtet § 656. V ei saa kaevata. Aga mingi kaebeõigus, et reaalselt avalikkuse põhimõte toimiks? Saaks ehk määruskaebuse ja kui see läheks riigikohtuni välja, siis riigikohus vb laiendaks määruskaebuse esindajate ringi. On küll õigus, aga pole õigust nõudmisi esitada. Kohus jätab taotluse rahuldamata. 6. Kohus arutas H hagi K vastu liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes
isikult jne). Tavapäraselt oli välisriigi õiguse sisu selgitamine ja eelkõige tõendamine, et Prantsusmaa õiguse kohaldamine ei annaks samaväärset tulemust, välisriigi õiguse kohaldamist taotlenud poole kohustus. Õigus kohtualluvust, kohaldatavat õigust kokku leppida. Kohus oli pädev! Alluvus §105 menetlusökonoomia mõttes enam edasi kaevata ei saa. §436 lg 7 Kui läheb meie praktika ja arusaamadega väga vastuollu siis ei pea välisr. Õigust kohaldama. 165-04 Apellatsioonikaebus 30 päeva jooksul 24.11 tähtaeg enne kella 17.00 elektrooniliselt umbes 23.00 peab olema laekunud kohtu infobaasi enne 24.00. §335, §336 taasesitatav kuni 23:59 Välisõiguse tõendamine: järelpärimine , notari poolt kinnitatud eesti keelde tõlgitud 2. Hagi tagamise määruses on selle peale määruskaebuse esitamise tähtajana ekslikult märgitud 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Mis tagajärjed on määruskaebusel, mis esitataksegi 30. päeval? §698 lg 2 15 päeva
märkimisväärselt kehvades elamistingimustes. Muuhulgas leidis kohus, et kuigi isa panustas ühisesse majapidamisse, siis ei saa ülalpidamiskohustust lugeda piisavaks, sest teiselt poolt võttis ta lastelt kooliraha ära. Sarnaselt esimesele lahendile selgitas kohus, et PKS § 103 lg 1 p 2 rakendamine on õigustatud sellega, et isa pole lapsepõlve vältel positiivset panust laste ellu teinud.7 Lahendi peale tehti ka apellatsioonikaebus, kuid ringkonnakohus jättis otsuse muutmata. Kaebuses leidis hageja ehk KOV taaskord, et kostjad ei saa tugineda PKS §-le 103, kuid ringkonnakohus selgitas põhjalikumalt, et laadset õiguskaitsevahendit ei pea ilmtingimata kasutama eraldi eelnevas hagis, vaid võib tõestada ka kõnealuses vaidluses. 8 Vastupidiselt esimesele kahele analüüsitud lahendile, andis see kaasus palju selgema ülevaate kohtu
lepingust osalise taganemise avalduse ja nõudis leppetrahvi, mille palus tasuda hiljemalt 23. detsembriks 2003. Hageja pöördus hagiga maakohtusse leppetrahvi ja viivise nõudes. Kostja hagi ei tunnistanud. Maakohus rahuldas hagi. Kostja esitas apellatsioonikaebuse ringkonnakohtule, mis jättis maakohtuotsust muutmata. Kostja pöördus kassatsioonikaebusega Riigikohtusse, kes saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus jättis taas apellatsioonikaebus rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja pöördus Riigikohtusse paludes tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ning lõpetada asjas menetlus. Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise keelust. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates
vaadata ja teha uus otsus või toiming. Ettepanekul on õiguslikult siduv iseloom. Kui protsessiosaline ei ole rahul halduskohtu otsusega, võib ta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast, esitada apellatsioonikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil arutatakse apellatsioonikaebust kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Apellatsioonikaebus vaadatakse läbi reeglina sisuliselt. See tähendab, et toimub sisuline tõendite uurimine: uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, siis apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid. Otsustusmenetlus ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumis ei erine oluliselt vastavast menetlusest esimese astme kohtus. Vahe seisneb üksnes selles, et
vaadata ja teha uus otsus või toiming. Ettepanekul on õiguslikult siduv iseloom. Kui protsessiosaline ei ole rahul halduskohtu otsusega, võib ta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast, esitada apellatsioonikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil arutatakse apellatsioonikaebust kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Apellatsioonikaebus vaadatakse läbi reeglina sisuliselt. See tähendab, et toimub sisuline tõendite uurimine: uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, siis apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid. Otsustusmenetlus ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumis ei erine oluliselt vastavast menetlusest esimese astme kohtus. Vahe seisneb üksnes selles, et
mõttes paigutub vahistusmääruse vaidlustamiseks esitatav kaebus erakorraliste kohtukaebuste hulka. o täielikud ja osalised o täielik milles võib "rahulolematust avaldada" menetluse kõigi kolme olulise elemendiga seoses: faktiliste asjaolude tuvastatusega (tõendatusega), seoses teo õigusliku kvalifitseerimise, ag aka muude materiaalõiguslike küsimustega, seoses menetlusnormide olulise rikkumisega. Apellatsioonikaebus. o Osaline selles ei saa vaidlustada faktiliste asjaolude tuvastatust. Kassatsioonikaebus. o devolutiivsed ja mittedevolutiivsed (evolutiivsed) o devolutiivne kohtukaebus, mida lahendab vaidlustatud kohtulahendi teinud kohtu suhtes kõrgem kohtuinstants. o Mittedevolutiivne kohtukaebuse lahendajaks on vaidlustatud kohtulahendi teinud kohus ise. o suspensiivsed ja mittesuspensiivsed
annaabi.ee 
