Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest. Karistus Eestis Enne 2002
kes on süüteo toimepanemises süüdi mõistetud. Karistust iseloomustavad kaks põhilist tunnust: · karistus tähendab konkreetse süüteo hukkamõistmist; · karistus peab süüdimõistetule tekitama teatud ebameeldivusi ( tema vabadust piirama, teatud tegude toimepanemist keelama, tema vara vähendama). 12 Karistusel on mitu eesmärki: · süüdimõistetu parandamine; · uute süütegude ärahoidmine; · süüdlasele tehtud teo eest karistamine. Nagu me teame, on füüsilised ja juriidilised isikud oma olemuselt erinevad õigussubjektid. Seega on ka nende karistuste eesmärgid erinevad. Kui süüteo paneb toime füüsiline isik, võib teda karistusseadustiku kohaselt karistada kas rahalise karistuse, aresti või vangistusega. Karistused on erineva raskusega kõige kergem on rahaline karistus ja kõige raskem on vangistus.
kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Minu arvates võiks rahatrahvid olla kindlasti suuremad ja neid võiks jagada rohkem ikka neile, kes midagi hullemat teinud on, näiteks kui antakse kellegile mingisugune vangistuse aeg, siis oleks mõistlik, et peale kohtukulude kinni maksmise peaks ta ka suure rahatrahvi maksma. 3. Kuni kaheaastase vangistusega karistatud süüdimõistetu vangistuse võib kohus asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab neli tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul. No mingis mõttes on see hea, sest kes seda tööd ikka teeks, kui mitte süüdimõistetud. Aga miks vastab ainult neli tundi ühele päevale? Mina teeks küll nii, et paneks ikka täispäeva 8 tundi. Ja siis paneks ka veel neile mingisuguse rahalise trahvi otsa, kui
efektiivsust tagavatest asjaoludest. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus. Rahalise karistuse füüsilisele isikule võib kohus mõista kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku järgi, väljendades selle täiskroonides. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on viiskümmend krooni. Alaealistele (st isikule, kes teo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateist aastat) võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Kui alaealisel ei ole iseseisvat sissetulekut, talle rahalist karistust ei mõisteta.
3. peatükkKARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD 1. jagu Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad,
ettekirjutuseta või väikeses koguses valmistamine, omandamine või valdamine on väärteona karistatav. 22. KUI KAUA VÕIB ILMA KOHTU LOATA HOIDA VAHI ALL? Vahi all ei tohi ilma kohtu loata kedagi pidada üle 48 tunni 23. KAS TUNNISTAJA VÕIB KEELDUDA ÜTLUSTE ANDMISEST? Ei tohi keelduda ütluste andmisest 24. KES ON SÜÜDIMÕISTETU? Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. 25. KES TINGIMUSTEL SAAB KOHTUS SÜÜDISTATAVAST ÕIGEKSMÕISTETU? Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu. 26. MILLINE ORGAN MÕISTAB EESTIST ÕIGUST? Kohus on Eestis ainus organ, mis mõistab õigust. See tähendab, et lõplikult otsustab kõik vaidlusküsimused kohus. Kohtus on võimalik vaidlustada ka ametniku otsus. Kõigil juhtudel, kui inimese õigusi on rikutud, saab lõpliku
Programmi pikkus on 12 kohtumist, mis toimuvad üks kord nädalas, kohtumise pikkus on 1,5- 2 tundi. Osalejad on 14-17 aastased antisotsiaalse käitumisprobleemidega noored. Nende käitumises tihti esineb vägivaldsus ning nad on toime pannud isikuvastased ja vägivallaga seotud kuriteod (KarS§ 113, 118- 122, 200, 263 jne). Eelduseks selle programmi suunamiseks on riskid, mis avalduvad kriminaalhooldaja poolt läbiviidud riskihindamise käigus: 1.22 Süüdimõistetu hinnang oma süüle ja vastutusele 1.24 Süüdimõistetu hinnang oma tegude tagajärgedele 5.7 Teisi ärakasutav elustiil 8.1 Suhtlemisoskused 8.2 Agressiivne käitumine 8.5 Probleemide äratundmise võime 8.6 Toimetulek ja probleemide lahendamise oskus 8.7 Oskus mõista teiste inimeste seisukohti 4 8
Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon ja selle lisaprotokoll - konventsiooni peamine eesmärk on kergendada vangide sotsiaalset rehabiliteerimist, andes süüdimõistetud välismaalastele võimaluse kanda karistust oma riigis. See tuleneb inimlikest kaalutlustest, kuna keelebarjäärist põhjustatud suhtlemisvaegusel ja sugulastega kokkupuute puudumisel võib olla kahjulik mõju. Üleandmist võib taotleda riik, kus otsus määrati või riik, kelle kodanik süüdimõistetu on (elukohariik). Üleandmisega peavad nõus olema nii kaks asjaomast riiki kui ka süüdimõistetu. Konventsioon sätestab ka kohtuotsuste täitmise protseduuri pärast üleandmist. Ükskõik, millise protseduuri elukohariik on valinud, ei või vabadusekaotuslikku karistust muuta trahviks ning alati tuleb arvestada juba kantud vabadusekaotuse kestust. Elukohariigis kohaldatav karistus ei või olla pikem ega karmim kui karistavas riigis kohaldatud karistus.
Põhiseaduslikud normid on iseenesest kõrge abstraktsiooniastmega. Süüdimõistva kohtuotsuse täitmisega on PS § 20 jätnud seadusandjale vabad käed sellise karistusõigusliku sanktsioonisüsteemi kujundamiseks, mida seadusandja otstarbekaks peab, et reageerida sotsiaalsete põhiväärtuste rikkumistele. KarS §872 lg 2 tuleneb ühemõtteliselt, et karistusjärgne kinnipidamine on kuriteo toimepanemisele järgnev õigusjärelm. Selle kohaldamise vahetuks aluseks on süüdimõistetu poolt toimepandud viimane kuritegu ja selle rakendamise vajalikkuse üle otsustatakse kohtu poolt samas menetluses teiste karistuse mõistmise raames lahendatavate küsimuste hulgas. 7 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e2, kohtunik Priit Pikamäe eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Üldkogu enamuse arusaam, et kuriteole järgnevateks õigusjärelmiteks on üksnes
Selline juhtum, kus poe ostujuht saab altkäemaksu tootjalt, et see tema kaupa eelistaks, on näide erasektori korruptsioonist, kuna selle tegevusega kuritarvitatakse oma ametikohta ning tehakse ettevõttele kahju. Teine näide erasektori korruptsioonist on see, kui järelevalvet tegev ettevõtja saab meelehead järelevalve erapooliku tegemise eest või tegemata jätmise eest. Näide 2003. aastal mõistis kohus süüdi Tallinna Linnakohtu kohtuniku Ain Truu, kes võttis altkäemaksu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise eest. Teadaolevalt oli see esimene juhtum, kus kohtunik mõisteti süüdi rasketes ametialastes kuritegudes. Korruptsiooni vastumeetmed · Ennetamisel on peamiseks vahendiks inimeste teadlikkuse suurendamine teavituskampaaniate ja muu avalikkusega suhtlemise kaudu. Samuti tuleb korruptsiooniohtlikes valdkondades töötavaid inimesi koolitada, et anda neile juhtnööre korruptsiooni vältimiseks ning sellega võitlemiseks.
Selline juhtum, kus poe ostujuht saab altkäemaksu tootjalt, et see tema kaupa eelistaks, on näide erasektori korruptsioonist, kuna selle tegevusega kuritarvitatakse oma ametikohta ning tehakse ettevõttele kahju. Teine näide erasektori korruptsioonist on see, kui järelevalvet tegev ettevõtja saab meelehead järelevalve erapooliku tegemise eest või tegemata jätmise eest. Näide 2003. aastal mõistis kohus süüdi Tallinna Linnakohtu kohtuniku Ain Truu, kes võttis altkäemaksu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise eest. Teadaolevalt oli see esimene juhtum, kus kohtunik mõisteti süüdi rasketes ametialastes kuritegudes. Korruptsiooni vastumeetmed · Ennetamisel on peamiseks vahendiks inimeste teadlikkuse suurendamine teavituskampaaniate ja muu avalikkusega suhtlemise kaudu. Samuti tuleb korruptsiooniohtlikes valdkondades töötavaid inimesi koolitada, et anda neile juhtnööre korruptsiooni vältimiseks ning sellega võitlemiseks.
5 MAHTRA SÕDA 1858 6 Mahtra sõja ,,sõdalased" s a l es 7 00-800 o Mässus lu p o e g a ja 52 st ta eestlase ldatit vene so 7 Talupoegade ülestõusu tagajärjed Mäss suruti maha Kadalipp füüsilise karistuse eriliik. Süüdimõistetu aeti 100-500 vastastikku rivistatud mehe (soldati) vahelt läbi, iga rivistatu lõi talle pika vitsaga hoobi seljale. Karistus: ülestõusu juhid said 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele. 8 Tulemused: passiseadus - andis talurahvale liikumisvabaduse
19. kaitsepolitsei ülesannete hulka kuulub ka eesti õiguses aegumatute rahvusvaheliste kuritegude uurimine. millised kuriteod need on? (3) 20. kellel on keelatud alkoholi ja tubakatoodete omandamine, omamine ja tarvitamine?alla 18 a. isikutele 21. mis tingimustel on lubatud tarvitada narkootilist või psühhotroopset ainet?Kui arst on kirjutanud välja loa selleks. 22. kui kaua võib ilma kohtu loata hoida vahi all?48t. 23. kas tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest? 24. kes on süüdimõistetu? 25. mis tingimustel saab kohtus süüdistatavast õigeksmõistetu? 26. milline organ mõistab eestist õigust?
SEMINAR 1.)Võrdlen ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni Põhiseadusega. ÜRO Inimõiguste deklaratsioon ütleb: " Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud". Eesti Vabariigi põhiseadus paragraaf 29 ütleb: ,,Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu". Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ülemaailmse inimkaubanduse raporti kohaselt on enamlevinud inimkaubanduse vormiks seksuaalne ärakasutamine (79%). Seksuaalse ärakasutamise ohvriteks on domineerivalt naised ja lapsed. Teiseks enamlevinud inimkaubanduse vormiks on tööjõu ärakasutamise eesmärgil viljeletav inimkaubandus (18%), kuigi see näitaja võib olla...
Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi ees aruandekohustuslik. Presidentaalne vabariik – riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt. Riigikogu - seadusandlikku võimu kandja. 101 saadikut valitakse suletud nimekirja alusel 4 aastaks. Riigikogu valimise seadus: Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõigust pole: teovõimetu isik, kuriteos süüdimõistetu ja vangis viibiv kodanik. Kandideerimisõigus – on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Kandideerimisõigust pole: teovõimetul isikul, kaadrikaitseväelane ja süüdi mõistetud kuriteos ja vanglakaristust kandev isik. Valitsuse ülesanded: viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist
Nende jaoks on rajatud nt turvakodud, lastekodud, hooldusasutused jne . Igal Eesti kodanikul on õigus valida omale sobiv töökoht ja ala, mida soovib teha. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik aitab tööotsijail leida töö, töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kõigil on õigus haridusele. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Eestikeelset õpetust on õigus saada
advokaatide juhedaja - instructing solicitors for prosecution and defence alaealiste kohus - Juvenile court armuandmine - Mercy edasikaebamine - Appeal haldusõigus - Administrative law/ public law juriidilisele kaitsele - Judicial protection kaitse - Defence kaitsja - Councel for the defence kannatav pool - Injured party karistama - Punish karistust andma/täide viima - Meting out punishment karm karistus a harsh sentence kautsjon - Bail kirjalik laim - Libel kirjutatud seadus/parlamendi aktidel põhinev seadus - Statute law/statutory law kohtu asja võitma win a case kohtuametnik - Court officer kohtuistung - Trila kohtulikule arutamisele minema go on treial kohtunik - Judge kohtuotsus - Verdict kohtuotsust määrama - Passes sentences kohtus tunnistust andma appear in court as a witness kohtusse ilmuma appear in court kooskõlas - In conformity with kriminaal - Criminal kriminaalhooldusametnik - probation Office kriminaaljuurdlus ...
(4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet. 11.Rahaline karistus määratakse kuriteo puhul, rahatrahv määratakse väärteo puhul. 12.Rahalise karistuse piirmäärad. Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. (3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud
Õigus öelda,kohustus vastutada. Kodaniku õigused ja kohustused on Eesti Vabariigi põhiseaduses kõik kirjas.Tooksin välja mõned neist II peatükist :Põhiõigused,vabadused ja kohustused ning arutleks nende üle. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.Kui vanemad näiteks on alkohoolikud ja ei täida oma kohustusi-ei kasvata oma lapsi ja jätavad nad hooletusse,siis sekkub riik.Sellistelt vanematelt võetakse hooldusõigus ära ja lapsed paigutatakse lastekodusse.Ka vanemate perekonnaliikmete peale on mõeldud.Kui näiteks vanainimese lapsed on tööealised ja ei saa jätta töökohustust täitmata,aga vanainimene peres vajab pidevat hoolitsemist,siis on selleks loodud meie rii...
27. Mille poolest erineb karistusest tingimisi vabastamine vabastamisest süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile? Kui kohus leiab, et karistuse reaalne kandmine ei ole otstarbekas arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis võib isiku vabastada karistusest tingimisi. Katseaeg määratakse kolmest kuni viie aastani. Tingimisi karistuse kandmisest vabastatu võib kohus allutada käitumiskontrollile 12 kuust kuni kolme aastani, mille kestel süüdimõistetu on kohustatud järgima temale määratud kontrollnõudeid. 28. Mida tähendab süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile? Tingimisi karistuse kandmisest vabastatu võib kohus allutada käitumiskontrollile 12 kuust kuni kolme aastani, mille kestel süüdimõistetu on kohustatud järgima temale määratud kontrollnõudeid: 29. Nimetage kontrollnõuded ja täiendavad kohustused. · Elama kohtu poolt määratud alalises elukohas
karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini. Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamise, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus Füüsilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära
loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Artikkel 5. Kellegi vastu ei tohi EV Põhiseaduses lisatud ka: rakendada piinamisi või Kedagi ei tohi tema vaba § 18 julma, ebainimlikku, tahte vastaselt allutada tema väärikust alandavat meditsiini- ega kohtlemist või karistust. teaduskatsetele. Artikkel 6
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 1.Romaani 3 lugu: 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva; 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim; 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani i...
Selleks, et määrata rahaline karistus, kuni kuue kuuline vangistus või arest kandmisele ositi ehk mitmes osas, peavad olema väga mõjuvad põhjused. Näiteks rahalise karistuse ositi tasumise määramiseks mõjuv põhjus võib olla isiku kehv majanduslik seisukord. Füüsilisele isikule määratavad karistused on rahaline karistus ja vangistus. Rahalise karistuse suurus võib olla 30-500 päevamäära. Päevamäära suuruse arvutab kohus vastavalt süüdimõistetu sissetulekutele teatud ajavahemikul. Rahalist karistust võib juriidilisele isikule määrata lisaks sundlõpetamisele. Alaealisele määratav võimalik rahatrahvi suurus on 30-250 päevamäära. Juhul, kui alaealine ei oma mingeid sissetulekuid, ei saa talle rahalist karistust mõista. Alaealisele ei või mõista vangistust üle kümne aasta või eluaegset. Vangistust võib määrata alates kolmekümnest päevast kuni kahekümne aastani või eluaegse. Vangistuse peab määrama kohus.17
http://www.touregypt.net/images/touregypt/geb1.jpg aus_inspired_manifestation_divine_ancient_rites_osiris_isis_Sky_goddess_Nut_med.png Isise ja Osirise müüt Osiris ja Atum. http://www.kingsacademy.com/mhodges/11_Western- Osiris. Art/03_Egyptian/1200s-BC_Tomb-of-Nefertari_Atum+Osiris.jpg https://s3.amazonaws.com/rapgenius/osiris_egyptian_god.jpg Surmajärgsus Õigeksmõistetu sai teispoolsusesse, süüdimõistetu hinge sõi ära koletis. Olematusesse mõistmine oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus. Südame kaalumine. https://thehauntedshoreline.files.wordpress.com/2013/ 12/maat-scales.jpg Mumifitseerimise etapid 1. Puhastatakse 2. Eemaldatakse "mitte vajalik" 3
Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamise, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine (KarS § 46). 3.2 Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus Füüsilise isiku arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 2221 lg 1). Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada 15 süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. (KarS § 44 lg 2) Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või
Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamise, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine (KarS § 46). 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus Füüsilise isiku arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 2221 lg 1). Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla 8 väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. (KarS § 44 lg 2) Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või
alternatiividega, mille eesmärk on vältida reaalse vangistuse kohaldamist. Kohus võib süüdimõistva kohtuotsuse langetamisel määrata, et süüdlasele määratud karistus jäetakse tema suhtes tingimisi kohaldamata. Seda juhul, kui ta leiab, et karistuse täideviimine ei ole otstarbekas, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Tingimisi vabastamine tähendab seda, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu, vastasel juhul pööratakse karistus täitmisele. Kohus võib süüdimõistetu allutada ka käitumiskontrollile, mille nõuete rikkumisel võib ta samuti pöörata karistuse täitmisele. Karistusest võib tingimisi vabastada, kui mõistetud karistuseks on tähtajaline vangistus või rahaline karistus. Kohus võib karistusest teatud juhtudel vabastada ka mittetingimuslikult nt. kui
04.1865) ÜMBERKORRALDUSED LÕUNAS q 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides q Probleemid: 1) vabad endised orjad olid kirjaoskamatud, elu ja töökohata, perekonnanimedeta 2) hulkurlus, vargused, röövimised; 3) lõunas ei lepitud orjade vabastamisega, loodi rassistlikke organisatsioone (Ku Klux Klan (1866) valgete eelisseisundi kindlustamiseks terror, salapärased rituaalid, lintsimine e omakohus lõppes tavaliselt süüdimõistetu hukkamisega). Valged kapuutsid, tuleristid hirmutamiseks. Keelustati 1871, tegutseb illegaalselt tänini. "The good old days when blacks knew their place and couldn't vote ..." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) • Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) • Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist • Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist • Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid • PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust • Kolm põhilist funktsiooni: - esindusfunktsioon; - riiginotarifunktsioon; - iseseisev poliitiline funktsioon • Vabariigi Presidendi töökorra seadus Esindusfunktsioon
kelle menetluses on süüasi. SÜÜDISTATAV (1): Isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest. SÜÜDISTATAV (2): Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu. Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu. KUTSE UURIMISASUTUSSE(1): Isiku võib uurimisasutusse kutsuda telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega. Kutses märgitakse: kutsutava isiku nimi; kutsuja ametinimetus, nimi ja kontaktandmed; kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse; KUTSE UURIMISASUTUSSE (2): juriidilise isiku kutsumise korral, kas
Kaitsja võib olla lepinguline või määratud kaitsja. Määratud kaitsjaks saab olla ainult advokaat. Menetleja loal võib lepinguliseks kaitsjaks olla isik, kelle haridus vastab seadusega kehtestatud lepingulise esindaja haridusnõuetele. Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kuni 3 kaitsjat. Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus. Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav, süüdistatav ja süüdimõistetu kas isiklikult või teise isiku vahendusel. Kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui 1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, 2) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik. Kaitsja võib kriminaalmenetlusest osa võtta alates hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi või kui kriminaalasjas
b. Kaasa-aitaja (toetab teist isikut teo toimepanemisel) c. Karistus peab olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja mis samaaegselt toimib preventiivse (ärahoidva) vahendina, et ei pandaks seda süütegu toime tulevikus või püütakse selle süüteo toimepanemist piirata. Rahaline karistus füüsilisele isikule on 30-500 päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päeva sissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suuruseks on 50 kr. Alaealisele on rahaline karistus 30-250 päevamäära ja juriidilisele isikule 50 000 250 000 000 kr. Vangistus füüsilisele isikule 30 päeva kuni 20 aastat või eluaegne vangistus. Alaealisele vangistus 30 päeva kuni 10 aastat. Juriidilisele isikule sundlõpetamine.
Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus Füüsilise isiku arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 2221 lg 1). Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,2 eurot. (KarS § 44 lg 2) Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 päevamäära või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 222 lg 1). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo
Ka pidid kõik kauplused ja söögikohad nähtavale kohale riputama hinnakirjad. Hangeldamise ja liigkasuvõtmise vastu võitlemiseks asutati 1920. aastal igas maakonnas kolmeliikmeline komisjon. Selle kõrgema juriidilise haridusega juhi määras valitsus siseministri ettepanekul, ülejäänud liikmed aga kohalik volikogu. Tegemist oli sisuliselt kohtuga, kes kutsus süüdistatava välja ja määras talle karistuse. Süüdimõistetu vahistati kohapeal, tema edasikaebuse üle otsustas siseminister ainuisikuliselt. 1.4.1 Karistused eeskirjade rikkumiste eest Karistused eeskirjade rikkumise eest olid karmid. Patustajaid nuheldi türmiga kuni kaks aastat, hiljem "arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle tuhande krooni". Lisaks võis kohus süüdlaselt ära võtta kauplemise õiguse kuni viieks aastaks. Kes aga juba teist
· Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju · Sõda katkestab tavainimese elu Paul ei saanud inimestega enam hästi hakkama. Kõik pärisid temat sõja kohta aga tema ei tahtnud sellest rääkida, sest siis oleks sõja tähendus tema jaoks muutunud." Mind haarab korraga kohutav võõrastustunne. Me ei leia enam teed tagasi, olen välja tõugatud. Nii väga, kui ma ka anun ja ennast pingutan, midagi ei virgu minus, ja ma istun tuimalt ja kurvalt justkui süüdimõistetu, ja minevik jätab mind maha." Kui Paul sõtta tagasi läks, siis ema andis talle 2 paari aluspükse. ,,Ma tean, mis nende aluspükste muretsemine sulle maksma läks, kui palju pidid sa järjekorras seisma ja ringi jooksma ning manguma." ,,Ta pole oma naist juba ligi kaks aastat näinud. Vahepeal on naine lapse sünnitanud, selle toob ta kaasa." (Lewandowski)
peaaegu koheselt karjuma kui oli kongi lukustatud. Ta väitis, et mingi olend, kellel on "hõõguvad silmad" oli lukustatud sinna koos temaga. Kuna lood kummituste kohalolekust lähedal olevas koridoris oli pidev pila allikas valvurite seas, siis keegi ei võtnud süüdistatava hüüdeid, et teda olla "rünnatud" tõsiselt. Mehe karjed jätkusid öö jooksul, kuni lõpuks saabus vaikus. Järgmisel päeval leidsid kambrit kontrollinud valvurid süüdimõistetu surnuna. Hirmu väljendus oli tardunud mehe näole ja kõri ümber olid selged käejäljed! Lahangu käigus selgus, et lämbumine ei saanud olla ise põhjustatud. Mõned vangidest uskusid, et ta oli vagaseks tehtud mõne valvuri poolt, kes oli mehe karjumisest tüdinenud, kuid keegi ei tunnistanud seda. Mõned ametnikud peavad mehe surma põhjuseks midagi muud. Nad uskusid, et mõrvariks oli endise vangi vaim. Asi on isegi mõistatuslikum, kuna päeval pärast
menetluse järel, karistuse kandmise ajal, karistuse kandmise järel •Sihtrühm •Alaealised, täiskasvanud; võõrad, tuttavad; ohvrita õigusrikkumised, õigusrikkujata õigusrikkumised Taastava õiguse kasutamine •Kuriteoennetuses •Perekonfliktid •Koolikonfliktid •Kogukondlikud konfliktid •Kriminaalmenetluses •Alaealised õigusrikkujad •Teatud tüüpi kuriteod •Kannatanu ja kahtlustatava lepitamine (vahendamine) •Karistuse faasis •Kannatanu ja süüdimõistetu lepitamine (vahendamine) •Süüdimõistetu ja kogukonna lepitamine (vahendamine) •Süüdimõistetu taasühiskonnastamine
süüdistust juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse; esindab kohtus riiklikku süüdistust, osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. 6. Millised on Euroopa Inimõiguste Kohtu ülesanded? Kellel ja millisel juhul on võimalik sinna pöörduda? Kaitsta inimõigusi Nt kui eesti riigikohtu poolt süüdimõistetu leiab, et Eesti Kohtusüsteem ei kitse inimõiguste konventsiooniga tagatud õigusi, on tal õigus esitada sinna kaebus. Ka riik võib sinna esitada kaebuse teise riigi vastu. 7. Mis on julgeolekupoliitika ja kuidas see jaguneb? Tagab riigi sise- ja välisjulgeoleku, et tagada kehtiv õiguskord ja kaitsta riiklik sõltumatus Jaguneb: - Riigikaitse kitsamas tähenduses(armee ja selle reservid) - riigikaitse laiemas tähenduses: siseminejulgeolek-politseiasutused,luureteenistus);
süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. § 73. Karistusest tingimisi vabastamine (3) Katseajaks määratakse kolm kuni viis aastat. (4) Kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. (5) Kui süüdimõistetu paneb katseajal ettevaatamatusest toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. § 129. Inimloote kahjustamine
Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Riik korraldab kutseõpet ja abistab tööotsijaid töö leidmisel. Töötingimused on riigi kontrolli all. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Artikkel 24 - puudub Artikkel 25 - § 28
Seos Heino Kiigega ,,Maria Siberimaal" kirjeldab ühe pere loo kaudu 1949. aasta märtsiküüditamisega Si- berisse ümberasustatud inimeste saatust. Romaan tugineb Heino Kiige ema ja noo- rema venna mälestustele just nemad on romaani Maria ja tema poja Karli pro- totüübid. Emale ongi teos pühendatud. Väljasaatmise põhjuseks oli pereisa, kes oli juba 1945. aastal arreteeritud ja saadetud sunnitöölaagrisse, kus ta 1947. aastal suri. Ent süüdimõistetu surm ei päästnud tema peret veel vastutusest. Koos ema, venna ja vanaemaga oli sundasumisele määratud tegelikult ka tulevane kirjanik ise. Kuid ta pääses väljasaatmisest tänu õnnelikule juhusele tööle Viljandis, kust teda otsida ei osatud, just nagu juhtub romaaniski Maria keskmise poja Hennoga. (4) Sisu Romaan räägib Maria ja tema poja Karli elust küüditatutena Siberis. Maria küüditatakse tema kodutalust Avinurme vallast. Temaga koos küüditatakse ka
on ehk avalikud, näitlikud ja julmad karistamised. Raiuti maha nii käsi kui ka päid. Hukkamisele eelnes süüaluse läbi linna vedamine, mille käigus võis rahvas teda pori ja kividega loopida või tema pihta sülitada. Hukkamispaigale kogunes suur hulk inimesi kõike vaatama. Islamimaailmas on uskumus, et peale surma on hing ikkagi kehaga seotud, mistõttu surnukeha rüvetamine tegi karistuse veel õudsemaks. Näiteks keha põletamise läbi hävitati süüdimõistetu hing. Sellised vaatepildid pidi hoidma inimesi eemal pattudest ning kriminaalsetest tegevustest. 10 KOKKUVÕTE Islamikultuur ei õpeta last sõda pidama ning oma usku levitama. Islamikultuur õpetab tagasihoidlikkust, külalislahkust, abivalmidust, kohusetundlikkust, halastust ja vaprust. Samuti ka lugupidamist vanemate inimeste vastu, mis on lääne ühiskonnas mõnikord justkui unustatud. Selle juurde on käib ka perekonna au hoidmine
vabastatud isikud vabastamise hetkest tingimisi vabastatu staatuses. 20 Vangistusseadus 14.06.2000.-RT I 2000, 58, 376; RT I 2009, 39, 262. 21 Eelnõu seletuskiri, lk 19. 22 Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri". RTL 2000, 134, 2139; 2009, 59, 869. 10 asukohajärgne täitmiskohtunik ja mille teostamisel lähtutakse KarS-i §-s 87² toodud kriteeriumitest, milleks on süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja tingimused ning kuritegude toimepanemise asjaolud. Esimene kontroll toimub kohe peale karistuse lõppu, vahetult enne meetme rakendamist. Edaspidi teostatakse seda vähemalt korra kahe aasta jooksul ja seda olenemata sellekohasest taotlusest, mida süüdimõistetu või tema kaitsja võivad esitada ka iga aasta. Samuti võib põhjendatuse kontrolli taotleda karistusjärgse kinnipidamise
" (Remarque 1983: 56) Noored on kõigele uuele vastuvõtlikumad, seepärast oli sõja mõju neile üüratult suur. Sõdurid harjusid lahingutega ning tsiviilelus ei osanud nad enam ei käituda ega oma kohta leida. ,,Ma ei leia siin enam õiget asu, see maailm on mulle võõras. [---] Mind haarab korraga kohutav võõrastustunne. Ma ei leia enam teed tagasi, olen välja tõugatud. Nii väga, kui ma ka anun ja ennast pingutan, midagi ei virgu minus, ja ma istun tuimalt ja kurvalt justkui süüdimõistetu, ja minevik jätab mind maha." (Remarque 1983: 107) Pikaaegne sõdurielu ja sellega kaasnenud läbielamised ja tuimus viisid mälust haigettegevad mälestused endisest elust. Mälestus ei virgunud enam sõdurites, see oli tugev, aga siiski kauge, saavutamatu ja asjatu lootus (Remarque 1983: 76). Noored kaotasid läbielatud julmuse ja surma pärast lootuse ja rõõmu, nende lapsepõlv lõppes liiga järsult. ,,Noorus! Meil pole kellelgi rohkem aastaid kui kakskümmend. Kuid kas oleme noored
Germaanlastel puudus kirjutatud õigus, oli vaid mõistuspärasel korraldusel rajanev ja suuliselt edasiantav tavaõigus. Kõrgeimaks organiks oli maakonnakoosolek, mis kogunes korrapäraste vaheaegade järel (sõjaväekoosolek). Vürstid tegid ettepanekuid, mida rahvas võis tagasi lükata või heaks kiita. Hääletati (nõutav oli ühehäälsus) sõja ja rahu ning vabakslask- mise üle; kohtuna otsustas koosolek usuteotuse, reetmise, sõjakuritegude ja autu käitumise üle. Süüdimõistetu heideti kogukonnast välja (lindprii), koosolek langetas ka surmaotsuseid ja määras selle täidesaatmise viisi. Idagermaanlaste hõime juhtisid kuningad (usulised, sõjalised ning õigusemõistmise kohustused). Ilma kuningata hõimud (läänegermaanlased, kes hiljem kuninga-institutsiooni üle võtsid) valisid sõja korral aristokraatide hulgast hertsogi. Otsustavaks polnud mitte päritolu, vaid isiklik tublidus. Kuningatel, hertsogitel ning aadlikel
protsessiõigus karistusõigus Kohtuvõim on riigi kolmas võim ja on sõltumatu nii seadusandlikust kui täidesaatvast võimust. Tegeleb õigusemõistmisega ja põhiseadusliku järelevalvega , s.t. vaatab, et kõik oleks riigis seaduslik ja vastaks põhiseadusele. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline: I aste maa- või linnakohus arutab kohalikke asju või kohapeal toimepandud asju. Apellatsioon edasikaebus ringkonnakohtusse kui süüdimõistetu ei ole kohtuotsusega rahul. II aste ringkonnakohus Tartus, Tallinnas, Jõhvis vaatab läbi apellatsioonid, määrab kui vaja, täiendava uurimise, tühistab või jätab muutmata I astme kohtu otsuse. Kui inimene ei ole rahul ringkonnakohtu otsusega, võib ta esitada kassatsiooni Riigikohtule. III aste kõrgeim Riigikohus Tartus 1. vaatab läbi kassatsioonid kas kõike on tehtud seadustekohaselt (vaatab asja juriidilist külge) 2
Ülesanded: 2 o 1)esindada riiki o 2)välisvisiidid o 3)valitsuse tööülesannete kontroll o 4)kuulutab välja riigikogu korralised valimised o 5)kuulutab välja seadused o 6) algatab põhiseaduse muutmist o 7) annab riiklike autasusid o 8) Eesti riigikaitse kõrgeim juht, kuulutab välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni o 9) Võib kergendada süüdimõistetu karistust armuandmisel Valitakse salajastel valimistel Valituks osutub kanditaat, kes saab ⅔ Riigikogu häältest (68 häält) Kui ükski kanditaat ei saa häälteenamust, korratakse järgmisel päeval uus hääletus, seatakse uued kandidaadid üles Kui ka teises voorus ei saavuta ükski kanditaat häälteenamust, siis korraldatakse teises voorus kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel samal päeval hääletusvoor
vastutus on konkreetse kuriteokoosseisu juures seaduses märgitud. Kuriteo asjaolude ilmnemisel toimetavad kriminaalmenetlust vastavalt oma pädevusele uurimisasutused (nt politseiamet ning maksu- ja tolliamet) ja prokuratuur, viimane juhib ka kohtueelset menetlust. Kohus võib kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulumaksuga maksustavast tulust millest arvutatakse maha tulumaks. Päeva määr ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Rahalist karistust võib mõista koos vangistusega, väljaarvatud siis kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise
õiglusest. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toimepannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Rahaline karistus 72 Rahalise karistuse füüsilisele isikule võib kohus mõista kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu kuriteole eelnenud aasta sissetulekust keskmise päevasissetuleku järgi, väljendades selle täiskroonides. Arvestatud päevamäära suurus ei tohi olla väiksem kui miinimumpäevamäär, mis on 50krooni. Vangistus Vangistuse võib kohus mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse. Kuriteo toimepanemise akal alaealisele ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta või eluaegset vangistust. Juriidilise isiku sundlõpetamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
