Jah Ei Joonis 4. Kas pestakse kodus ise oma pesu 6 2. Pesu sorteerimine Küsimusele, kas sorteerite pesu enne selle pesemist vastas eitavalt üks naine ja kaks meest. Üks naine valis vastuse “muu” ja kasutab värvi püüdvaid pesulappe, ehk siis samuti ei sorteeri. 17 vastajat sorteerib oma pesu ja kaks naist peseb teatuid asju alati eraldi. Järgneval joonisel on seda kõike näha ka diagrammina. Pesu sorteerimine Naine Mees Joonis5. Pesu sorteerimine kodudes 7 3. Hooldusjuhendite jälgimine
tahavad endale Opelit. Üks inimene vastas, et sooviks Audit ja üks vastaja ei soovigi autot, vaid sooviks load ära teha. (Vt Joonis 2) Millist autot endale sooviksite? 33.33% 33.33% 35.00% 30.00% 25.00% 20.00% 16.67% 16.67% 15.00% 10.00% 5.00% 0.00% Joonis 2 Viiendaks küsimuseks oli, et mis värvi peab auto olema. 2 vastajat arvasid, et auto peaks olema musta värvi. Üks vastaja arvas, et auto peaks olema värviline, kollane ja hall- metallik. Kuuendaks küsimuseks oli, et kust leiab car guy. 5 vastajat vastasid, et garaazi alt oma autot tüünimas ja 1 vastaja vastas et ei leiagi kuskilt. Nii see ka on, et õige car guy just garaazi all on ongi ja tuunib oma autot. Seitsmendaks küsimuseks oli, et kuidas koolis läheb. 1 vastaja vastas, et eriti ei lähe
Enne töö alustamist panime paika hüpoteesid: 1) Tänapäeva noored on sallivad inimesed 2) Enamik noori suhtuvad homoabieludesse ja nende seadustamisesse tolerantselt 3) Noored arvavad, et seksuaalorientatsiooni pärast ei tuleks kedagi diskrimineerida 4) Kuna ühiskond on piisavalt kirju, siis noortel on selliseid sõpru ja on mõistliku suhtumisega Analüüs: Küsitlusele, mille seadsime üles Facebooki, vastas kokku 100 inimest. Vastajate hulgas oli 72 naissoost vastajat vanuses 12-43, 28 meessoost vanuses 14-43. 72% naisi ja 28% mehi. Esimese küsimusena pakkusime varianti, et üldse vastajate meelsust teada saada. Võimalus oli ka kommenteerida oma arvamust. 1. Üldiselt jaotuvad inimesed oma hoiakutes samasooliste suhete kohta kolmeks: A) need, kes on kategooriliselt samasooliste suhete vastu B) need, kellel ei ole selget poolt/vastu seisukohta välja kujunenud C) need, kes suhtuvad sallivalt. Millise jaotuse alla liigitaksid end sina? Põhjenda.
(https://www.google.com/docs/about/). Vastanute arv oli 100. Vastused on analüüsitud individuaalselt. Andmete analüüsis kasutatavad graafikud olid koostatud MS Excel'is. 22 4. ANDMETE ANALÜÜS 4.1. Sugu ja vanus Küsimustiku alguses märkisid vastajad ema soo ja vanuse. Vastajate hulgas oli 58 meest ja ülejäänud 42 vastajat olid naised (Joonis 6.). Enamuse vastajatest olid vanuses 18-28 (43 vastajat), vanuses 29-39 (34 vastajat), 16 vanuses 40-50, 6 vanuses 51-60 ning üks vastaja oli üle 60 aasta vana (Joonis 7.). Joonis 6. Sugu Joonis 7. Vanus 4.2. Vastanute rahulolu seoses elektrihinnaga Järgmisena oli uuritud inimeste rahulolu seoses elektrihinnaga. Küsimus oli nelja hindepalli süsteemis, hindepallile 1 vastas ,,ei ole rahul" ja hindepallile 4 vastas ,,väga rahul". 26 vastajat ei olnud üldse rahul praeguse elektrihinnaga ja vaid 8 oli väga rahul praegu pakutava
korrastasin histogrammi sarnaselt tulpdiagrammile Enim vastanuid olid vanuses 40-60 ehk ligi kaks tuhat inimest. 7)Karpdiagramm Kui suured on keskmiselt Leibkonnad? korrastasin sarnaselt Tulpdiagrammile 8)Korrelatsioonianalüüs Kui suur seos on vastanute vanuse ja haridustaseme vahel? Seos puudub. Iseseisevtöö nr 2 1) Risttabel a) Küsimus Mis erialal te õpite? b) Kujundatud ja korrastatud tulemus c) Järeldus Bioloogia erialal õpib 6 vastajat, integreeritud loodusteadustes 8 vastajat ning keskkonnakorralduse erialal 5 vastajat. 2) Kirjeldavad arvnäitajad a) Küsimus - Kui väga te ootate jõule? Anna hinnang skaalal 0...100, kus 0-üldse ei oota ja 100- ootan väga. b) Kujundatud ja korrastatud tulemus c) Järeldus Keskväärtus oli 67,2 ehk üle poolte vastajatest ootavad jõule. 3) Võrdlev tulpdiagramm a) Küsimus - Kas sõbra või tuttavaga elades oled aktiivsem suhtleja kui üksinda
inimesed. Vaid 14%mängib arvutimänge tihedamini sõpradega kui üksi, ülejäänud 86% mängib enamus ajast arvutimänge üksinda. Mängimine maandab närve 47%-l juhtudest, 32%-l oleneb see sellest, mis mängu mängida ning 22% mängude mängimine pingestab nende närve. Mõistatustesse suhtutakse 19-l juhul erapooletult, 12-l juhul suhtutakse nendesse pigem halvasti, ning 20 juhul väga hästi. Mõtlemismägude arengust mõistusele saavad aru 35 vastajat , 12 vastajat ei tea, kuidas see mõtlemist mõjutab ning 4 vastajat leiab, et see ei arenda mõistust. Sõpradega ei pea lõbusaks koos mängida 4 vastajat, 27 vastanut peavad seda lõbusaks, ning 20 arvavad. et see oleneb mängust. Mitte ükski vastanutest ei eelista konsoolimänge arvutimängudele, 16% eelistab pigem konsoolimänge, 31%-le meeldivad mõlemad võrdselt, ning 53% eelistab kas täielikult või osaliselt arvutimänge. Sõpradega arvutimängude mängimist peavad paremaks 35
1.3. Ostu- ja toitumisharjumuste muutused Uuringus küsisin, kas on hakatud teadlikult tarbima odavama hinnaga tooteid/teenuseid. Võrdselt 5 vastust said variandid, kus otsiti teadlikult odavamat hinda igal juhul ja kus otsiti soodsamat hinda vaid teatud teenuste/toodete puhul. 8 inimest ei otsi teadlikult soodushinda, kuid kui on valida mitme samalaadse toote/teenuse vahel, siis võetakse ikka odavam. 3 inimest on alati ostnud odavama hinnaga tooteid majanduse seisukorrast olenemata. 2 vastajat otsib soodsamat hinda vaid üksikute kallimate toodete puhul ja üks ei osta odavama hinnaga asju majanduslangusest hoolimata. Küsimusele, kas ja kuidas on ostuharjumused muutunud viimaste aastate jooksul, kogus 5 vastust variant, kus viimaste aastate jooksul pole ostuharjumused üldse muutunud. Üheksal juhul ollakse valmis maksma kallimat hinda kui toode/teenus on vastupidavam/kvaliteetsem, seitsmel
müümise motiveeritus. 2.4 Küsitluse tulemused Tarbijate teadlikkusest aimu saamiseks viis autor internetis läbi väikese küsitluse, millele soostus kokku vastama 77 inimest Tartust või Tartumaalt, neist 13 olid mehed ja 64 naised (vt Joonis 2.15). Küsitluse koondandmed on tabeli kujul ära toodud lisas 1. Joonis 2.15 Küsitletute sooline jaotus 22 Linnaelanikke oli 72% (vt Joonis 2.16) ehk 55 vastajat. Ülejäänud elasid maal või väikeasulates. Linnaelanikest 41 teadis ka, et nende koduasulas on olemas jäätmejaam (vt Joonis 2.17) Joonis 2.16 Elukohtade jaotus Joonis 2.17 Teadlikkus jäätmejaama olemasolust Küsitlusest selgus, et ainult 56% vastanuist on teadlikud, et apteegid on kohustatud neilt vanu ravimeid tasuta vastu võtma (vt Joonis 2.18) ning kõigest 27% kõigist vastanutest on seda võimalust kasutanud. 12% on kasutanud võimalust viia ravimid
Küsimustiku küsimused olid esitatud erinevates tüüpides. Vastajatel oli võimalus vastata 27 küsimusele valikvastustega või siis avatult. Küsimused hõlmasid teemasid: tubakas, alkohol, 12 vesipiip, mokatubakas, nuusktubakas ja narkootikumid. Küsimustikule vastas 12 inimest, 6 noormeest ja 6 tüdrukut (vt. joonist 1). Vanuse piir jäi 15-19 aasta vahele. 11 vastajat oli pärit Saare maakonnast ning üks vastaja Järva maakonnast. Kõik vastajad pruukisid alkoholi esimest korda vanusevahemikus 11-14 aastat. Kolm neist olid saanud seda vanemate käest, kuus sõbra ning 2 vastajat tuttava käest esmakordselt. Vastajad tarbivad põhiliselt alkoholi pidudel ja väljas olles. Kümnel vastajal tarvitab enamus sõpru alkoholi, kahel umbes pooled. Nagu alkohol, on ka suits enamusel varakult ära proovitud. Kaks neist juba 8 aastaselt, üheksa
Joonis 3. Taastuvenergia ressursi vastused Kas oskate öelda, mida reguleerib Kyoto protokoll? 1997. aasta toimus Jaapanis Kyoto linnas rahvusvaheline kohtumine, kus võeti vastu Kyoto protokoll. Lepinguga nõustus kolmandik maailma riikidest, et tuleb vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemele. Kyoto protokoll on esimene ülemaailmne samm võitluseks globaalse soojenemise vastu. Kolmandale küsimusele vastasid jaatavalt ainult 8 vastajat. Õigesti vastanute keskmine eluiga oli 34,4 aastat. See näitab, et nooremad inimesed ei ole kursis või ei ole kuulnud rahvusvahelisest kokkuleppest. Milliseid tuuleparke Eestis oskate nimetada? Kaksteist vastajat oskasid nimetada Narva lähedal asuvat tuuleenergia jõul töötavat tuuleparki, 11 inimest nimetasid Virtsus asuvaid tuulikuid ning 4 küsitluses osalenut teadsid Paldiski tuuleparki.
Numberviide Tamm [1] 3 Meetod Kuidas uurin? Lugemine, katsetamine, arutlemine, internetist otsimine, küsitlus, mõõtmine, intervjuu, vaatlus Kirjelda võimalikult täpselt kuidas uuringu läbi viisin, nii et seda oleks võimalik teisel isikul korrata. Kuidas valisin uuritavad? Küsimustik: Väldi suunavaid küsimusi. Küsimused peavad olema korrektsed. Küsimused tuleb koostada nii, et vastused oleksid lihtsad. Küsimused ei tohi olla mitmeti mõistetavad. Lihtne sõnastus. Ei tohi vastajat ärritada. 4 Tulemused ja analüüs Andmetabeli puhul antakse igale veerule nimi. Igas lahtris tohib olla üks väärtus e. üks ühik infot. Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed. Filtreerimisega kontrolli andmete õigsust. 5 Järeldused 6 Kokkuvõte Näidatakse ära, kas eesmärk on saavutatud, lükatakse ümber või tõestatakse hüpotees. 7 Kasutatud materjalid Uurimistöö koostamise juhend. (2016). Kasutamise kuupäev: 15. veebruar 2018. a., allikas Rapla
seast. Kõige suuremad laisklejad on 11-ndate klasside poisid ja tüdrukud. Ilmselt nad pole leidnud meeldivat spordiala või muud huvitegevust, millega tegeleda peale kooli (Joonis 4). Ülejäänud tegevustega (muusikakool, huvialaring, laulmine, kunstikooli ja tantsimine) tegeletakse väga väikesel määral vastajate seas. Eelnimetatud tegevustest tegeletakse 11 kõige enam laulmisega. Laulmisega tegeleb kokku 17 vastajat. Tänu heale kooli koori tasemele ning ka koorijuhataja Anne Rikbergi aktiivsele tegevusele õpilaste kaasamisel koorilaulu. Tantsimine on populaarsuselt kuuendal kohal. Tantsimisega tegeleb kokku 14 õpilast (Joonis 4). Huvialaringis osaleb õpilastest vaid 10 vastajat (Joonis 4). Kunsti- ja muusikakool olid võrdselt viie vastajaga vastavalt kaheksandal ja üheksandal kohal. Muusikaga tegelemisega muusikakoolis või kunstiga kunstikoolis nõuab talenti ja
Õpetussõnadega. Nii Õpetussõnadel kui ka vanasõnadel on didaktiline iseloom. Nende tekst kas õpetab, keelab või käsib midagi otseselt (Õp 6:6; ,,Tee tööd, kuni elad", ,,Tee tööd surmani") või soovitab hinnangute ja üldistuste kaudu (,,Paremb viis virka kui kümme laiska"). Didaktilisus väljendub vast selgeimini: võrdlustes: Õp 26:16 ,,Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat", ka 6:11 (ja 24:34), vanasõnades nt ,,Laisal on aiateivad (nagu) verstapostid", ,,Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega", ,,Laisa töö nagu kana haudub mädamuna peal"; personifikatsioonides: Õp 6:11 (ja 24:34) ,,...siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees." Vanasõnades on aga personifikatsioonid näiteks: ,,Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb", ,,Huoleldus on laiskuse ema", ,,Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed";
Tuntu huvi kas saadud elamuste ja rahulolu põhjal külastatakse Keskust tulevikus uuesti, ning millega jäädi kõige enam Külastuskeskuses viibides rahule. Küsimustele vastati viie palli süsteemis, kus 1 oli väga negatiivne kogemus ja 5 vastavalt väga positiivne. 6 Küsimusele, kuidas jäite rahule sihtkoha külastusega seelgus, et kõik kolm vastajat jäid Võrtsjärve Külastuskeskuse külastamisega väga rahule, samuti olid kõik kolm vastanut väga rahul Keskusesse viivate teedega. Vastuseks küsimusele, kas ankeeti täitnud isikud külastavad veel kunagi Võrtsjärve Külastuskeskust saadi vastuseks, et kõi kolm vastanut tulevad suure tõenäosusega Keskusesse tagasi. Ning viimasena esitatud küsimus, mis Teile enim meeldis, millega kõige rohkem rahule jäite
seisukohalt. Heiki Nabi intervjuus räägitakse tema pürgimisest olümpiale ja kuidas ta on hetkel enda saavutustega rahul. 6.Intervjueeritava olukord on hea teda ei piinata küsimustega, vaid küsitakse küsimusi, mis on seoses tema elukutsega. Intervjueeritav ei ole kidakeelne ega lobamokk, vaid vastab hästi läbimõeldult ja kõigile arusaadavalt, rääkides aeglaselt ja olles sõnade kasutuses täpne. 7.Küsija ei püüa kuidagi vastajat mõjutada, ta küsib küsimusi, mis on aktuaalsed ja ei pommita küsimustega, vaid laseb vastajal oma mõtteid koondada ja rääkida. 8.On üks küsija ja üks vastaja, seega ei oska selle punkti kohta midagi öelda. 9.Esinejate keelekasutus on nende haridustasemele ja ühiskonna positsioonile omane. Nad suudavad rääkida arusaadavalt, rääkides aeglaselt, omades head diktsiooni ja ei kasuta mõisteid, mis oleks mõnele vanusegrupile raskesti mõistetavad
kursus Klass: VIII Teema: häälikuõpetus,õigekiri Tööleht 1 1.Täida lüngad, kus vaja. lin_laste metal_raha kristal_sed mors_iklaasid kas_ki pelgas suuri lin_de rul_jad sam_bad t õm...basin akna klir...di kinni imetlesime vat...jaid pil...vi 2. Kirjuta täht ühe- või kahekordselt. 1. Metal __raha kukkumisel plek__karpi oli kuulda metal__set kõlinat. 2. Vastajat valdas psüüh__iline pinge. 3. Siin__ e loodus võlus kõik__i. 4. Panime us__jad kalad võrk__otti. 5. Ostsin turult lil__kapsast. 6. Monotoon__e heli väsitab. 7. Kõiki pahandas mõt__etu ootamine. 8. Harimat__a maa ei anna korralik__u saak__i. 9. Sõpruse alus on vastastik__une usaldus. 10. 9. klassis hakatakse aru saama õppimise vajalik__usest. 11. Ilmajaama andmetel läheneb kõrgrõhk__ond. 12. Orkestris män__gisid harf__i itaal__ased. 13
Nõuded ankeediküsimustele Iga küsimus peab omama uuringu eesmärkidest lähtuvat mõtet Küsimusi koostades tuleks end asetada vastaja olukorda Isikuandmeid tasub küsida vaid siis, kui see on uuringu seisukohalt tõesti vajalik Igale küsimusele peab saama vastata Küsimused peavad olema üheselt mõistetavad Head küsimused on... Lihtsad, selged ja ühemõttelised Neutraalsed (ei sisalda endas hinnanguid ja seega pole vastajat liigselt mõjutavad) Ei sisalda topelt eitavat kõnet On valideeritud (järgele proovitud, veendumaks, et küsija ja vastaja küsimust ühtemoodi mõistavad ning et vastused mõõdavad tõepoolest seda, mille mõõtmine oli eesmärgiks) Küsitluste koostamise põhimõtted Küsimustiku visuaalne pool Küsimustiku kvaliteet näitab kooli suhtumist vastajasse. Korrektselt vormistatud ja ladusa keelekasutusega küsitlusele on vastajal lihtsam vastata
ja juhtumite analüüsiga KÜSITLUSTE LIIGID · Formaliseeritud ja kvalitatiivne küsitlus · Kirjalik ja suuline, küsitlejaga ja ilma, otsekontaktis ja vahendatud (posti-, telefoni-, interneti-), valikuline ja spontaanne · Esinduslikkust taotlev (representatiivne) ja mitte · Massiküsitlus, grupiküsitlus, ekspertküsitlus Kirjalik või suuline küsitlus? Kirjalik tagab parema võrreldavuse, vastajat isiklikumalt puudutavatele küsimustele parem vastata. Suuline paindlikum, võimalik loobuda küsimustest, mis antud vastajat ei puuduta. Soovitatav kirjalikku ja suulist küsitlust kombineerida. KÜSIMUSTE LIIGID Uurijaküsimus ja vastajaküsimus - Mitu kaudset ja detailset küsimust annavad sageli usaldusväärsema tulemuse kui üks otsene - Vastajaküsimused peavad arusaadavad ja kooskõlas vastaja igapäevase üldistuse ja analüüsi tasemega
BRILJANT nimetav ____________________________________________________ Omastav____________________________________________________ Osastav_____________________________________________________ Sisseütlev____________________________________________________ Harjutus 5 Kirjuta täht ühe- või kahekordselt, kasuta abivahendina sõnaraamatuid. 1. Metal __raha kukkumisel plek__karpi oli kuulda metal__set kõlinat. 2. Vastajat valdas psüüh__iline pinge. 3. Siin__ e loodus võlus kõik__i. 4. Panime us__jad kalad võrk__otti. 5. Ostsin turult lil__kapsast. 6. Monotoon__e heli väsitab. 7. Kõiki pahandas mõt__etu ootamine. 8. Juhataja an__ul__eeris oma hommikuse otsuse. 9. Harimat__a maa ei anna korralik__u saak__i. 10. Sõpruse alus on vastastik__une usaldus. 11. 9. klassis hakatakse aru saama õppimise vajalik__usest. 12. Ilmajaama andmetel läheneb kõrgrõhk__kond. 13. Orkestris män__gisid harf__i itaal__ased
võimalusi mitte valdavate inimeste vahel." http://et.wikipedia.org/wiki/Digil %C3%B5he 3 ÕPILASTE KÄITUMISHARJUMUSED INTERNETIS JA TEADMISED TURVALISEST KÄITUMISEST 3.1 Uuringus osalejad Kokku vastas küsimustele 111 õpilast ja ka mõned õpetajad, vastanutest 44 olid mehed ja 67 naised. Vanuseliselt jagunesid vastanud alljärgnevalt: kuni 12aastased 20, 13 - 15aastased 71, 16 19aastased 6, vanemad kui 19 19 vastajat (vt Tabel 1). Tabel 1. Ülevaade vastanute soolisest ja vanuselisest koosseisust 3.2 Populaarsed suhtlusportaalid Enne, kui küsimused muutusid peamiselt Facebookile orienteerituks, uuriti välja, millistes suurtemates suhtlusportaalides vastanud üldse käivad. Nagu eeldada võis, osutus kõige populaarsemaks saidiks Facebook tervelt 102 õpilast omavad seal kontot. ,,Näoraamatule" järgnes MSN, seejärel Skype, Rate ja Twitter
4 isikut ehk 25% on rahul ürituste hulga ja tervikliku olemusega, 4 inimest ehk 25% on suhteliselt rahul ning 8 isikut ehk 50% vastanutest ei ole rahul. tegemist oli vabavastuselise küsimusega, kus palusin noortel ka oma vastust selgitada, mida kahjuks ükski vastanutest ei teinud. Kokkuvõte: * Kuueteistkümnest küsitlusele vastanud inimesest on oma kooli ÕE liikmed vaid 4. * Kuueteistkümnest vastajast 4 teab mis on EÕEL, 7 õpilast teavad piisavalt EÕEL’ist ning 5 vastajat ei tea sellest mitte midagi. * Kaheksa isikut ei ole rahul Tartus noortele korraldatavate üritustega, neli isikut on suhtelistel rahul ning neli on täielikult rahul noorte üritustega * Enim sooviksid noored osaleda vabaõhu üritustel ja filmi õhtutel. * Kõige vähem köidavad noori tähtpäaevade üritused. Järeldus: Uurimisküsimuste vastustest järeldan, et noored sooviksid osaleda neile suunatud üritustel kuid ei ole võtnud või saanud osa võtta ÕE ja teiste noorte
Järgnevad küsimused puudutasid vastaja seisukohti uuringu sisulise poole pealt. Viimane küsimus oli aga näitamaks vastaja reaalseid võimalusi küsimuste realiseerimiseks. 3. ÜLDANDMETE ANALÜÜS Uuring tehti 50 respondendi andmeid aluseks võttes. Kuna söömisharjumused võivad olla meestel ja naistel erinevad, siis sai 62 ankeeti jagatud enam-vähem võrdselt nii meestele kui ka naistele. 12 ankeeti sai välja praagitud ja selle tulemusena jagunesid 50 vastajat soo järgi võrdselt.. Joonis 1. Sooline jaotus TOITUMISHARJUMUSED 3.1 Jagunemine vanuse järgi Vanuselist jaotust vaadeldes on näha, et kõige rohkem vastanuid oli vanusegrupis kuni 25 aastat. Seda ilmselt seetõttu, et ainetöö autor kasutas ankeedipõhist meetodit, jagades ankeedid inimestele, kellele oli hetkel võimalik anda. Nende seas olid paljud autori sõbrad,
Küsimuste selgitamine ning neutraalne üleküsimine Vastaja vajab lisaselgitusi, kui ta ei saa küsimusele vastata, sest ta ei saa küsimusest aru. Neutraalne üleküsimine on vajalik sel juhul, kui vastaja saab küsimusest aru, kuid siiski annab vastuse, mis küsimusega ei sobi või mida ei ole võimalik sisestada (vastusevarianti ei ole). Tagasisidestamine Intervjuu ajal peab küsitleja reageerima vastaja vastustele, et hoida vastajat aktiivsena küsitlemise ajal ning näidata oma huvitatust. Samuti on tagasiside andmine kontrolli hoidmise võimalus küsitluse käigu üle. Kui tagasiside andmine on tavaliselt vajalik, et hoida vastaja motivatsiooni ning keskenduda küsitlemise teemale, tuleb olla ettevaatlik liiga sagedase ning ülemäärase tagasiside andmise eest. Vastuste sisestamine Vastuse sisestamiseks tuleb tavaliselt märkida vastaja poolt valitud vastusevariant, sisestada öeldud number või tekst.
et need on digitaalsed väljaanded. Mõnda e-raamatut on lugenud 12 inimest ehk 30% vastanuist. 2010. aasta suvel tegi The Time oma internetilehekülje tasuliseks. Küsisin, kas see on tulevik. Täpselt pool vastajatest ei usu, et see väga poolehoidu võidab; 13 usub, et see juhtub ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus ning vaid 3 arvas, et paari aasta pärast paberlehti enam ei eksisteerigi. 4 vastajat võtsid vaevaks kirjutada oma täpse arvamuse selle kohta, kuigi kõik need vastused sobinuks põhimõttelt variandi ''kindlasti juhtub see ka teiste ajalehtedega, kuid mitte lähitulevikus'' alla. Küsimusele, kas e-lugeritele on turgu, vastas ''Jah'' 14 inimest, ''ei'' 2 inimest ja 5 leidis, et kuskil mujal, mitte Eestis. Ülejäänud 19 inimest ei teadnud, mis on e-luger. Eestalaste teadmatust e-lugeritest kinnitavad ka vastused järgmisele küsimusele: Millist seadet
( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi puhul tuleb esmajärjekorras püstitada ja fikseerida selle uuringu eesmärk ja seejärel koostada küsimused. Küsimustiku koostamisele esitatakse järgnevad nõuded : - küsimused peavad olema esitatud täpselt, lihtsalt ja tekstiliselt korrektselt; - küsimused ei tohi vastajat suunata teatud eitavale, jaatavale või mingi valikuga vastusele; - küsimused tuleb sõnastada ühemõtteliselt, tuleb vältida arusaamatust tekitavaid võõrsõnu, erialaseid termineid, slänge; - küsimuse ülesehitusel peab vältima võimalikku eitavat vastust ( te ei ostaks seda toodet?); - küsimused ei tohi riivata vastajate tundeid erinevates valdkondades ( näiteks sugu, vanus, rahvus jne); - motivatsiooni ja arvamusküsimuste puhul eelistada kaudse sisuga küsimusi, mitte
3.3 Jõhvi Gümnaasiumi noorte tarvitatavad narkootilised ained Meie teine uurimusküsimus oli teada saada milliseid narkootilisi aineid Jõhvi Gümnaasiumi noored tarvitavad. Selgus, et legaalsetest narkootilistest ainetest (joon.5) on kõige enam on tarvitatud tubakatooteid ja alkohol, kus vastajaid oli 34 ning 15 õpilast vastas, et ei ole kumbagi ainet manustanud. Illegaalsetest narkootilistest ainetest (joon.6) populaarseimad olid kanep ning ecstasy, kus juures kanepit oli tarvitanud 23 vastajat ning ecstasyt 7 vastajat. Siiski oli kõige enam vastatud vastusevariandiks see, et ei olegi tarvitanud ühtegi loetelus väljatoodud narkootilist ainet, mis on kindlasti väga hea tulemus. Veidike rohkem vastajaid oli ka rahustite/uinutite ning amfetamiini all. 12 3.4 Narkootikumide tarvitamise sagedus ja selle mõju Meie kolmandaks uurimusküsimuseks oli, et kui tihti (joon.7) meie gümnaasiumi noored
Mida arvate ... ? Kuidas suhtute ...? jts. Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (1) Üldjuhul töötavad konkreetsemad ja üksikasjalikumad küsimused paremini kui üldisemad, piiritletus on parem Lühikesed ja lihtsad küsimused on paremini mõistetavad kui pikad ja keerulised Küsida ühes küsimuses üht asja korraga Suhtumisküsimuste puhul tuleks kasutada suhtumiste mitmeosalist jaotuvusskaalat Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (2) Vastajat tuleks pigem juhtida/sundida tegema täpsemat valikut kui et anda liiga lihtne nõustun/ei nõustu vastamisvõimalus või jätta võimalus ebamääraseks vastuseks Küsimused peavad olema sõnastatud hästi läbimõeldult arusaadavalt, selgelt ja võimalikult lihtsalt Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (3) Küsimustiku täitjal peaks olema tunne, et küsitluse andmetest on uurijal kasu ning vastaja panus on tegelikult oluline
3.1 Eeluurimuse tulemused Kokku vastati küsitlusele 17-l korral, mis tähendab, et 30% välja saadetud e-meilidest tõi küsitlusele vastaja. Üks vastaja vastas ainult kahele esimesele küsimusele ja ka neilegi ebareaalselt (näiteks märkis tegevusvaldkonnaks rahapesu). Kõik ülejäänud vastajaid vastasid korralikult neljale küsimusele (Lisa 3). Vastanutest oli personalijuhte viis, juhtivtöötajaid kaheksa, üks tarkvaraarendaja ja neli vastajat ei kirjutanud oma ametipositsiooni. Kuna enamik vastajaid olid kas juhtivtöötajad või personalijuhid, siis võib hinnata nende teadmisi personalist kõrgeteks, mis teeb küsitluse usaldusväärseks. Ligi pooled (kaheksa vastajat) olid nõus vastama mõningatele täpsustavatele küsimustele ja jätsid ühenduse võtmiseks oma e- maili. Vastajaid oli väga erinevatest IKT alavaldkondade ettevõtetest, alates
andmete kogumise meetod. See on odavaim meetod, arvestades vajaduste suurt hulka. Miinuseks on vastajate madal aktiivsus ja andmete võimalik vähene usaldusväärsus. Samas on võimalik erinevate meetoditega suurendada vastajate hulka. Kõige tavalisem on selleks kasutada mitmesuguseid rahaliste preemiate jagamisi vastajate vahel. Abi on ka meeldetuletuskirjade saatmisest. Samuti on soovitav enne tegeliku küsitluslehe saamist saata kiri, milles teavitatakse vastajat eelseisvast uuringust ja selle tähtsusest. Võimalusi on mitmeid (Oliver 1995 : 140). Tabelis 2.1 on ära toodud postiküsitluse meetodi plussid ja miinused. Tabel 2.1 Postiküsitluse plussid ja miinused (Perens) Plussid Miinused vähe kulusid (võrreldes telefoniküsitlusega) info hulk on piiratud ( ei saa ise juurde vastajal on rohkem aega vastuste välja küsida, küsimust laiendada)
0,00% Poisid Tüdrukud Joonis 1. Hasartmängude mängimine Esimene küsimus oli selle kohta, kas mängitakse hasartmänge. 62 vastanu hulgast hasartmänge mänginud oli 57 inimest, mitte kordagi neid mänginud polnud 5 inimest (Joonis 1). Hasartmänge mänginute protsendiline osakaal on 92%. Seega enamus vastajatest on hasartmänge mänginud. Meeessoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 86,7% vastanutest ehk 26 meessoost vastajat on hasartmänge mänginud, 4 ei ole. Naissoost vastanute hulgast on hasartmänge mänginud 96,9% vastanutest ehk 31 naissoost vastajat olid mänginud hasartmänge, ainult 1 ei ole. 2. Erinevate hasartmängude populaarsus 100,00% 90,00% 80,00% 70,00% Pokker 60,00% Blackjack 50,00% Bingo/Viking/Keno Loto
ainult 36% vastanutest on elu jooksul paar korda rätsepa teenust kasutanud. 27% inimestest ei ole kunagi rätsepa poole pöördnud ning 19% vastajatest on sellele mõelnud, kuid teostamiseni pole jõudnud. Leidus ka 10% inimesi, kes on individuaalõmbluse teenust kasutanud palju kordi ja 8% vastanutest on rätsepa poole pöördunud vaid ühel korra. Joonis 18. Rätsepa teenuse kasutamine. 17. RIIETUMISSTIIL Küsitluses osalejatel paluti kirjaldada oma riietumisstiili. 18 vastajat ehk 24% eeslitavad igapäevaselt vabaaja stiili. 20% inimesetel puudub kindel stiil või kombineeritakse erinevaid stiile vastavalt tujule ja vajadusele. 12 inimest eelistavad klassikalist stiili, kandes igapäevalt triiksärki, pliiatsseelikut jms. Ülejäänud riietumisstiilid olid mõnevõrra vähem esindatud, kuid tabelisse jõudsid veel sportlik-, tibilik- ja boheemlaslik stiil. Ligikaudu 7% vastanutest ei oska oma stiili määratleda.
Korraldajad kuulutasid aegajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. · Intervjuudega - Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad 2) Nimeta eestvedamise põhikomponente. · eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine; · muudatuste kavandamine ja realiseerimine; · liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus; · mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. TEEMA: Organisatsiooni keskkond
Siiski on fakt see, et käitumine internetis erineb mingil määral väliskeskkonna omast. Joonis 5. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 7 Joonis 6. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. 1.4. Viirus Väga üllatav oli tulemus, milles inimesed oleksid palju ükskõiksemad oma tervise suhtes, kui arvutis leviva viiruse. 9 vastajat loodaks bussis, kus on haige inimene, et haige ise lahkub, ning ka ülejäänud vastajad ei kurjustaks selle peale või ei võtaks midagi ette (Joonis 7). Kui aga arvutis saadetaks viirus, siis teataks 15 õpilast sõbrale, et tal on viirus ning ainult üks paneks endale viirusetõrje käima kellelegi teatamata (Joonis 8). 8 Joonis 7. Tüdrukute ja poiste reageermise jaotuvus antud olukorras. Joonis 8
ole selle väitega nõus. 22 noort ei nõustu väitega, et päevitunud jume on märk sellest, et nahk on saanud kahjustada ja seeläbi värvi muutnud, 20 õpilast pigem ei nõustu, 17 pigem nõustuvad ja 1 nõustub täielikult. Tähelepanuväärne on see, et vaid 3 vastanut nõustuvad väitega, et rohkem solaariumit = parem jume. 18 pigem nõustuvad selle väitega, 21 pigem ei nõustu ja 18 on täiesti sellele väitele vastu. Kuigi 36 õpilast vastasid, et solaarium on kahjulik, käivad 14 vastajat ikkagi kunstpäikest nautimas. 11 noore tuttavatel on tekkinud peale solaariumi kasutamist terviseprobleeme, siiski ei kasuta 8 vastanut spetsiaalseid kaitsekreeme. 41 õpilase meelest tõstab solaariumi kasutamine vähki haigestumise riski poole võrra, sellest olenemata arvavad 3 vastajat, et solaarium on ohutum kui päike. KOKKUVÕTE Solaariumi külastajad on valdavalt noored, kelle hulgas on jumekas nahk populaarne.
ja millised toitumisharjumused inimestel on. Võrdlesin vastuseid soo, vanuse, haridustaseme, elukoha, netosissetuleku, kehakaalu ning pikkuse alusel. Eesmärk oli teada saada, kas on mõistlik asutada ettevõte OÜ Tervis ning kui jah, siis millele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Järgnevalt toon välja minule huvitava informatsiooni. Vastajad jagunesid soo järgi üsna võrdselt: 37 meest ja 32 naist. Küsimusele "Kas toitute tervislikult?" vastasid 35 vastajat jah ja 34 ei. Selline jaotus oli minu jaoks üllatav, kuna arvasin, et suurem osa inimestest vastab küsimusele "jah". Hii-ruut testi kasutades selgus, et meeste ja naiste spordiklubi kasutamise sagedus ei erine. Korrelatsioonianalüüsis oletasin, et kaalu ja pikkuse vahel on omavahel seis, samuti ka sissetuleku ja kehakaalu vahel. Kaalu ja pikkuse vaheline korrelatsioonikordaja oli 0,65 mis oli suurem kui sissetuleku ja kehakaalu kordaja 0,37
jaoks välja töötatud spordijooke. 3 MATERJALI JA METOODIKA TUTVUSTUS Uurimuse esimene pool on läbi viidud veebipõhiselt Google Drive-s, kus koostasin lihtsa ja üheselt arusaadava küsimustiku, ning saatsin info selle kohta gümnaasiumi meili listi oktoobri alguses. Kokku vastati mu küsitlusele gümnaasiumi osas 103 korda, kuid kuna 3 küsitlusele vastanud olid täitnud ankeedi vigaselt, ei kasutanud neid 3 vastaja andmeid ning sain lõppkokkuvõttes 100 vastajat. Küsimusi kokku oli 12 millest pooled olid valikvastustega küsimused, 4 olid lühivastustega küsimused ning 2 avatud vastustega küsimused. Uurimuse teine pool on läbi viidud paberkandja kujul, lihtsa küsimustiku vormis. Küsitlusele vastasid 6nda ja 8nda klassi õpilased. Küsimustik oli sama, mis gümnaasiumi osal. Kokku vastati mu küsimustikule põhikooli osas 59-le küsimustikule, kuid kuna 9 neist olid vigaselt täidetud ja puudulikud siis kokku arvestasin täpselt 50 vormi.
20-25; 22% Joonis 1. Vastanute vanuseline jaotumine 19 3.2. Inimeste üldine arusaam hüpnoosist Vastanutel oli palutud kirjeldada, mida nad on hüpnoosist kuulnud, ning mis mulje neil on jäänud. Arvamusi leidus nii positiivseid kui ka negatiivseid. Küsitluse tulemusena võib öelda, et kümnendik vastajatest ei osanud hüpnoosi kohta midagi konkreetset öelda ega mõistnud, kuidas see töötab. Viis (6%) vastajat tunnistasid, et on hüpnoosi kasutamist näinud vaid televisioonis. Peaaegu kõik osalejad oskasid hüpnoosi kirjeldada kui unelaadset seisundit. Tavaliselt inimesed sulgevad silmad lõdvestumise ajal ning võivad näida magavatena. Isegi hüpnoosi nimi on tulnud Kreeka unejumala Hypnose järgi. Samuti avastasid praktikud ise alles 18. sajandil, et hüpnoos ei sarnane kuidagi unega. Uuringutes, kus kasutati elektroentsefalogrammi (EEG), näitasid tulemused, et hüpnoosi ajal on alfa-lainete
kohta. Ligi 32% vastanutest vastasid, et nad said oma informatsiooni internetist, 36% vastanutest ütlesid, et nad on saanud informatsiooni YFU Eesti organisatsiooni vabatahtlikelt, kes on käinud nende endistest koolides tutvustamas õpilasvahetusprogrammi, 16% vastanutest ütlesid, et nad ei olegi otseselt kuskilt informatsiooni saanud, vaid nad on lihtsalt mõelnud õpilasvahetusele. Siiski leidus ka kaks vastajat, kes ei olegi saanud mingit informatsiooni õpilasvahetuse kohta. 2.3 Takistavad tegurid Vaatamata suurele tahtele ei saa väga paljud noored mingil põhjusel minna välismaale õppima. Seda uuriski küsimustiku kolmas osa, kus üritati välja selgitada peamisi välismaale mitte õppimasuundumise põhjusi. Küsitlusest selgub, et 36% vastanutest on peamiseks takistavaks teguriks majanduslikud probleemid ning samal suurel arvul õpilastest on astunud vahele vanemad, kes ei ole nõus
ELU uuringud on läbi viidud nn Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss-uuringud on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidavad nn mitmetellija uuringud. Turu-uuringute AS-i Omnibuss-uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised üle 15- aastased elanikud, kokku 1 113 355 inimest (Statistikaameti 2013. aasta andmed). ELU andmestik esitatakse ajalises mõõtmes kvartaalsete ning poolaasta tulemustena. Alates 2014 aastast on igas kvartalis planeeritud valimi suuruseks 2000 vastajat, ühel uuringuperioodil 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse ühel uuringuperioodil kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Vastajate valikul lähteaadressil rakendatakse nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse
Küsitlusest selgus, et kõige rohkem süüakse 3-4 korda päevas ning kõige vähem 1-2 korda. 7. Kolmas uurimisküsimus oli: kas vastaja arvab, et sööb piisavalt, et saavutada oma spordialal paremaid tulemusi. Hüpotees oli, et vastaja ei söö piisavalt, et saavutada paremaid tulemusi oma valitud spordialal. 23 Joonis 6 Kas vastaja sööb päevas piisavalt et areneda oma spordialal 18 vastajat arvas, et ei söö piisavalt ja 52 vastajat arvasid, et söövad. 18st vastajast kes arvab, et ei söö piisavalt, on 10 poissi ehk 56% ja 8 tüdrukut ehk 44%. 52st vastajast, kes arvasid, et söövad piisavalt, on 24 poissi ehk 46% vastanutest ja 28 tüdrukut ehk 54% vastanutest. Küsitlusest selgus, et enamik vastajaid arvavad, et söövad piisavalt, et areneda oma spordialal. 8. Küsitluse kaheksandas küsimuses taheti teada, mis mõjutab seda kui vastaja ei söö piisavalt, et saavutada paremaid tulemusi. Põhjuseid oli mitmeid
hinnanguid. Küsimuste selgitamine ning neutraalne üleküsimine Vastaja vajab lisaselgitusi, kui ta ei saa küsimusele vastata, sest ta ei saa küsimusest aru. Neutraalne üleküsimine on vajalik sel juhul, kui vastaja saab küsimusest aru, kuid siiski annab vastuse, mis küsimusega ei sobi või mida ei ole võimalik sisestada (vastusevarianti ei ole). Tagasisidestamine Intervjuu ajal peab küsitleja reageerima vastaja vastustele, et hoida vastajat aktiivsena küsitlemise ajal ning näidata oma huvitatust. Samuti on tagasiside andmine kontrolli hoidmise võimalus küsitluse käigu üle. Kui tagasiside andmine on tavaliselt vajalik, et hoida vastaja motivatsiooni ning keskenduda küsitlemise teemale, tuleb olla ettevaatlik liiga sagedase ning ülemäärase tagasiside andmise eest. Vastuste sisestamine Vastuse sisestamiseks tuleb tavaliselt märkida vastaja poolt valitud vastusevariant, sisestada öeldud number või tekst.
Kokkuvõte Kanepi tooted ja amfetamiin on vanglates enim kasutatud, neile järgnevad heroiin ja fentanüül (ka Valge Hiinlase nime all tuntud valuvaigisti). Mõned vastajad mainivad ka kokaiini, kuid märgivad, et seda kasutatakse väga harva. 7. Kas mõningaid mainitud ainetest kasutavad vanglates kindlad grupid? PSI: Vastuste põhjal on selge, et kindlaid kasutajate gruppe pole veel välja kujunenud. 4 vastajat väidab, et neid ei eksisteeri. Kasutatakse seda ainet, mida on võimalik saada. Paljud vastajad väidavad, et kasutatakse segiläbi. Siiski oli vastuste põhjal võimalik kõigi ainete kasutajaile profiilid luua. Aine Profiil Kanep Pole selget profiili, laialt levinud; siiski on mõned tunnused: kasutavad vanemad kinnipeetavad ja need, kes ei taha süstida.
Neil, kes sporti rohkem harrastavad on tervisl tunduvalt parem ~78% on hea või keskmine tervislik seisund ning vaid 22,2% on kehv tervis. Nende seas, kes treenivad alla 4 tunni nädalas on vaid 20% suitsetajaid/alkoholi tarbijaid, samas 49 tundi nädalas sportijate seas on neid üle 50%. Üle 10 tunni sportijate seas on 40% suitsetajaid/alkoholi tarbijaid. 25% ehk 9 sportlasel on spordivigastused rohkem kui pooled kõigist vigastustest, sama protsent on mittesportlastel (3 vastajat). 33,3% sportlastest polnud üldse vigastusi olnud ja 25% mittesportlastel samuti. Kokkuvõte Minu eeldus, et NRG õpilaste seas on sportlased ülekaalus pidas paika, kuna tuli välja, et täpselt kolmandik harrastab sporti rohkem kui 4 tundi nädalas. Samuti ilmnes, et suurem osa sportlastest toitub tervislikult, kui mittesportlaste seas see nii populaarne pole. Nimelt oli sporti vähemharrastajate seas vaid 8% tervislikult toitujaid. Tervislik seisund oli sportlastel
Korraldajad kuulutasid aeg- ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine. · Intervjuudega - Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat. Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad 2) Nimeta eestvedamise põhikomponente. · eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine; · muudatuste kavandamine ja realiseerimine; · liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus; · mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. TEEMA: EESTVEDAMISE TEOORIAD JA TEHNIKAD
neilt, kas nad on olnud sellel tööl kauem kui pool aastad. Analüüsiti ainult need vastused, kes olid olnud tööl kauem kui pool aastad. Kokku analüüsiti 142 hooldajat, kes olid töötanud kauem kui 6 kuud. Nendest 124 küsimustikku olid täiesti lõpuni täidetud. Vastasid 43 meest ja 81 naist, keskmine vanus 38.6 aastad, noorim 21 ja vanim 65 a. Täisajaga töötas 66,1% ja osaajaga 21.8%, ajutiselt 8,9% vastanutest. 22 vastanut (32,3%) olid töötanud 6 kuud kuni kaks aastad, 15 vastajat (10,5%) olid töötanud rohkem kui 10 aastat. Umbes 40% olid ülikooli haridusega, 36% tehnilise haridusega, 15% olid õppimas ülikoolis, 6,5% oli keskharidusega või vähem. 3.3. Uurimise protsess Uurimiseks kasutati interneti küsimustikku, mis esitas hüpoteetilisi stsenaariume (vinjettisid), et tuvastada vaimsete häirete äratundmist hooldajate poolest. Uuringus oli ka kontrolltingimus, mis esitas tavapärase hoidjarutiini vinjetti. Kokku kasutati kolme vinjetti
Tõin neile välja erinevad informatsiooni allika ning said ka ise lisada juurde vastuse võimalusi. Vastajad said valida mitut erinevat allikat. Suurel hulgal vastajatest on kuulnud erinevatest võimalustest Internetist, neid oli 17. Mis on iseenesest mõistetav, et enamus inimesi saab informatsiooni internetist, sest see on meie kõige suurem allikas. Üsna paljud ka on kuulnud erinevatest võimalustest sõbralt, neid oli 9. 5 vastajat on kuulnud sellest logidest, 3 koolist, 1 vanematelt. (vt joonist 10) Rõivaste taaskasutuse informatsioon Internetist 17 Sõbralt 9 Blogidest 5 Koolist 3 On teadlik varasemalt 1 Vanematelt 1
üliõpilased, rahuoluküsimused tööjuures...) 6. Mis on sondküsimused ja miks neid kasutatakse? Sondeerimine siis, kui vastus on pealiskaudne, ei vasta tegelikult. Nt ,,raske öelda", ,,kuidas kunagi" siis intervjueerija võib sondeerida kirjeldage, kuidas viimati oli; mida te mäletate; miks sa nii ütled? Kui tekib kahtlus, et intervjueeritav ei taha vastata võib esitada sondküsimusi. Õhutab vastajat vastuseid arendama. 7. Mis on filterküsimused? Miks neid kasutatakse? Filterküsimustega filtreerime välja, kes on pädevad ja oodatud vastama. Probleem on selles, et on palju kaasahõljujaid, kes samuti muudkui midagi arvavad, seega saab filtriga mõned välja heita. Kasutatakse siis, kui mingid küsimused puudutavad ainult osa vastajatest. Nt, kui vastasid sellele küsimusele jah, siis vasta edasi, kui vastad ei, siis jäta järgmised 5 küsimust vahele. 8
2006. aasta juunis võitis Gordon Ramsay kohtumenetluse, mille ta oli algatanud London Evening Standard ajalehe vastu. Ajaleht väitis, et Gordon Ramsay telesaade ,,Ramsay's Kitchen Nightmares" on võlts. Ramsay võitis 75 000 naela ning ütles, et ta ei lase inimestel kirjutada temast, mida iganes nad arvavad. 4. Küsitluse tulemused Tegin koolis küsitluse (lisa 1), mille tulemused on järgnevad: Esimesele küsimusele (Kust ta pärit on?) vastas 13 inimesest 6 õigesti. Neli vastajat olid täiskasvanud, kellest kolm vastasid õigesti. 10-13 aastastest vastasid kolm last õigesti ning kaks neist vastasid valesti, pakkudes vastuseks Austraaliat. Kaks 14-15 aastast noorukit pakkusid õigesti Sotimaad ja valesti vastasid samuti kaks noorukit. Teisele küsimusele (Kellena ta töötab?) vastasid kõik peale ühe täiskasvanu ,,kokana", mis on ka õige vastus. Kolmandale küsimusele (Mis saadetes on ta esinenud?) vastas üks täiskasvanu õigesti,
4 Suhteliselt raske 3 Väga kerge 2 1 0 15 16 17 18 20 Joonis 9. Õpilaste arvamus uimastite kätte saamise raskusest 15. aastaste õpilaste hulgas oli kõige suurema vastanute arvuga vastusevariant, et uimasteid on suhteliselt kerge kätte saada. Nii arvasid kõik seitse küsitlusele vastajat. 16. aastaste hulgas oli kõige populaarsem vastus, et uimasteid on suhteliselt kerge kätte saada. Nii arvas kolm õpilast neljast. Üks õpilane siiski arvas, et uimasteid on tänapäeval väga kerge kätte saada. 17. aastaste hulgas olid kõige suuremate vastajate arvuga, et uimasteid on suhteliselt kerge ja väga kerge kätte saada. Mõlemal vastusevariandil oli võrdselt kolm vastanut. Siiski kaks õpilast arvasid, et uimasteid on tänapäeval suhteliselt raske kätte saada. 18
Õpilased õppimise asemel võivad sukelduda suhtlemisportaalidesse ja tänu sellele võib langeda nende õpioskus. Õpilased võivad tunniajal kuulamise ja kaasatöötamise asemel lõbutseda ja suhelda telefoniga, milletõttu jääb õpitöö tegemata. Uurisin erinevaid aspekte õpilaste interneti kasutuse kohta koolis ja nende arvamusse traadita interneti kohta koolis. Uurimusküsimustikule vastasid 10. klass ja 11. klassi õpilased. 10. Klassis oli 37 vastajat, millest olid 20 naised ja 17 mehed. 11. klassis oli 29 vastajat, millest olid 19 naised ja 10 mehed. 3.1 Interneti kasutuse hulk õpilaste seas Õpilaste seas on väga populaarseks kujunenud nutitelefonid, millega on võimalik olla internetis ükskõik millisel ajal. Pidasin vajalikuks uurida õpilastelt anonüümselt kui palju nad tegelikkuses kasutavad internetti, seega uurisin Tapa Gümnaasiumi õpilastelt kui tihti
annaabi.ee 
