Süüteomenetluse kordamisküsimused

sild, sigrid

Süüteomenetluse kordamisküsimused (1)

2 HALB

Süüteomenetluse kordamisküsimused
ÜLDOSA

Kriminaalmenetlus , selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded
Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem.
Kriminaalmenetlusõiguse allikad on:
1) Eesti Vabariigi põhiseadus ;
2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud;
3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid ;
4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates , kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel.
Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi.

Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud
(1) Kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse:
1) kui puudub kuriteosündmus;
2) kui teos puudub kuriteokoosseis ;
3) kui aegumistähtaeg on möödunud;
4) kui amnestiaakt kõrvaldab karistuse kohaldamise toimepandud teo eest, samuti üksikutele isikutele armuandmise korral;
5) isiku suhtes, kes pole ühiskonnaohtliku teo toimepanemise momendiks jõudnud vanusesse, mille saabumisel seaduse kohaselt on võimalik kriminaalvastutus;
6) kannatanu leppimise korral süüdistatavaga karistusseadustiku §-des 121, 157, 169 ja 170 ettenähtud kuritegudes, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 391 lg 5 ettenähtud erandid;
7) kannatanu kaebuse puudumisel, kui kriminaalasja võib algatada ainult tema kaebuse alusel;
8) isiku surma korral, välja arvatud juhul, kui menetlus kriminaalasjas on vajalik surnu rehabiliteerimiseks või teise isiku suhtes kriminaalasja uuendamiseks uute asjaolude avastamisel;
9) isiku suhtes, kelle kohta on jõustunud kohtuotsus samas süüdistuses või kohtumäärus kriminaalasja lõpetamise kohta samal alusel;
10) isiku suhtes, kelle kohta samas süüdistuses on uurija või prokuröri tühistamata määrus kriminaalasja lõpetamise kohta.

Kriminaalmenetluse printsiibid (süütuse presumptsioon , menetluse keel, avalikkus , õiguste tagamine, vahenditus-suulisus, taandamine )
§ 7. Süütuse presumptsioon
(1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
(2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja , menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad.

§ 8. Menetlusosalise õiguste tagamine

Uurimisasutus , prokuratuur ja kohus on kohustatud:
1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi;
2) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta;
3) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale kaitsja abi käesoleva seadustiku § 45 lõikes 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb;
4) edasilükkamatutel juhtudel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi ;
5) andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule;
6) tagama vahistatu alaealise lapse järelevalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise;
7) selgitama füüsilisest isikust kannatanule tema õigust pöörduda ohvriabitöötaja poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid käesolevast seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada.

11. Kohtuistungi avalikkus

(1) Igal isikul on võimalus jälgida ja talletada kohtuistungit käesoleva seadustiku §-s 13 sätestatud korras.
(2) Avalikkuse põhimõte toimib kohtulahendi kuulutamisel piiranguta, välja arvatud juhul, kui selle kuulutamist kinnisel kohtuistungil nõuavad alaealise, abielupoole või kannatanu huvid.
(3) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni toimib avalikkuse põhimõte käesoleva seadustiku §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega.
(4) Avalikult kohtuistungilt võib kohus kõrvaldada alaealise, kui see on vajalik alaealise huvide kaitseks.

Kaitseõigus , kaitsjad

§ 42. Kaitsja

(1) Kriminaalmenetluses on kaitsja:
1) advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või;
2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja).
(2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat.
(3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus

Kohus ja kriminaalasjade alluvus
Maakohus - krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.
Ringkonnakohus, Riigikohus

Menetlusosalised , nende õigused ja kohustused
Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav , süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja
1) Menetlusalusel isikul on õigus:
1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse;
2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras;
3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures;
4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi;
5) teada menetlustoimingu eesmärki;
6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi , mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse;
7) vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras.
(2) Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist.
(3) Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama.
(4) Menetlusalune isik on kohustatud:
1) menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud;
2) täitma menetleja seaduslikke korraldusi.

Tõendid, nende liigid
Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel , asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.
Isikulised (ütlused) ja esemelised (asitõendid, dokumendid , protokollid , foto, film või muu teabevahetus ) tõendid.
Algsed ja tuletatud tõendid – algne on kuritegu pealt näinud isiku ütlus tunnistajana, sõrmejälg , altkäemaksu summa.
Tuletatud on nt kuritegu pealt näinud naise abikaasa ütlused selle kohta, mida naine talle rääkis, sündmuskohalt leitud jalatsijäljest valmistatud kipsjäljend.
Otsene tõend on faktilised andmed, nt turvatöötaja ütlus, mitu sokolaadi ta avastas töötaja mantli taskust.
kaudne on et keegi tunnistab , et kahtlustav viibis kuriteo lähedal aga see ei tähenda, et ta toimepanija on.
Alibi – sellega saab tuvastada, et kahtlustav või süüdistatav viibis kuriteo toimepanemise ajal kuriteo toimepanemise kohaga võrreldes erinevas kohas.
Rõõn on ütlus, mille sisuks on isiku alusetu süüdistamine kuriteo toimepanemises, oma süü veeretamine teise kaela.

Tõkendid , nende liigid ja kohaldamine
Tõkendid – 127-137-2
Tõkend 127 on vahend /tegevus millega tagatakse kohtueelse menetluse toimimine . kahtlustava ilmumine uurimisasutusse või kohtusse.
tõkendid on :elukohast lahkumise keeld, vahistamine, kautsjon ja elektrooniline valve .
elukohast lahkumse keeld 128 – mida kohaldab menetleja, võib käia kusiganes kuni 3 päeva, rohkemaks oleks vaja menetleja luba- rikkumisel võetakse vahi alla. tähtajaline – kehtib 1 aasta, võib pikendada kuni 2 aastani. kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni – vanglasse või vabadusse .
vahistamine 130-134 - põhiseaduse riive . menetluse ajaks võetakse vabadusest ära. ainult kohtuotsusega. kahtlustataval on õigus olla juures tema vahialla võtmise otsuse juures.
vahi alla võtmise alused - ........ kohus otsustab, eelsesmenetluses 1 astme – 6 kuud, 2astme.- 4 kuud, alaealine üle 2kuu. võib pikendada kuni 6kuu võrra. vahiall võib isik olla kuni 1 aasta kokku, istumine läheb karistusaja hulka.
kautsjon on makstav summa, et kahtlusalune saab vabaks, vabastamine toimub siis, kui raha on laekunud. kautsjoni suurus 500päevapalka. suurus sõltub kuriteost ja sellest kahjust, milline on selle isiku varaline seis. õigeks mõistmisel saab raha tagasi lisaks saab siis tagasi, kui ta ilmub kohtusse ja mõistetakse süüdi. kui rikub kautsjonit, siis ei saa tagasi ja me saame tasuta bussiga sõita :)

Protokollid, nendele esitatavad nõuded
Menetlustoimingu protokoll on menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav menetlusdokument . Menetlustoimingu protokoll koosneb sissejuhatusest, põhiosast ja lõpposast.
Uurimis - ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav protokoll koostatakse masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. Vajaduse korral kasutatakse selleks protokollija abi.
Protokolli sissejuhatuses märgitakse:
1) uurimis- või muu menetlustoimingu kuupäev ja koht;
2) protokolli koostaja ametinimetus ning nimi;
3) kriminaalasja number ja uurimis- või muu menetlustoimingu nimetus;
4) seaduses sätestatud juhtudel viide uurimis- või muu menetlustoimingu aluseks olnud määrusele;
5) uurimis- või muule menetlustoimingule allutatud isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress;
6) uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud muu isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress;
7) uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed;
8) uurimis- või muu menetlustoimingu rakendus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 8;
9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused.
Kui uurimistoimingus annab ütlusi vähemalt neljateistaastane või vanem tunnistaja, märgitakse protokolli sissejuhatuses, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest, mille võib karistusseadustiku järgi kaasa tuua ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumine või teadvalt vale ütluse andmine
Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri .
Protokolli põhiosas talletatakse :
1) uurimis- või muu menetlustoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides käesolevas seadustikus menetlustoimingute sisu kohta esitatud lisanõudeid;
2) tehnikavahendite kasutamine.
Protokolli lõpposas märgitakse:
1) uurimis- või muus menetlustoimingus äravõetud objektide nimetused ja nende pakkimise moodus ;
2) protokolli tutvustamine uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud isikutele;
3) protokolli lisad.
Protokollis ei ole lubatud teha järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi.
Kui menetlustoimingus osaleb leppenimega tunnistaja, tehakse menetlustoimingu protokollist koopia, kuhu ei märgita peale leppenime muid isikuandmeid ega võeta tunnistaja allkirja. Protokolli originaal pannakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 märgitud kriminaaltoimikust eraldi hoitavasse ümbrikusse.

Tähtajad ja kohtukulud
Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (nt riigilõiv) ja kohtuvälised kulud(nt esindaja kulud, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest). Hagimenetluse kulud kannab üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti, TsMS § 162 lg 1. Samas kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuudes on väljendatud näiteks tähtaeg, mille saabumisel ei saa enam apellatsioonkaebust esitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 632 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest ei saa enam kaebust esitada ka juhul, kui otsuse kättetoimetamise ja avalikult teatavakstegemisest viie kuu möödumiseni jääb vähem kui 30 päeva. Selline absoluutne piirang on kehtestatud õiguskindluse tagamiseks. Sarnane viie-kuuline absoluutne kaebuse esitamise tähtaeg on sätestatud ka näiteks määruskaebuse ja kassatsioonkaebuse esitamisele.
Aastates on väljendatud näiteks riigilõivu ja kautsjoni tagastamise nõude lõppemise tähtaeg – nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal kautsjon või riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tegemist on siiski nõude lõppemise tähtaja ja mitte menetlustähtajaga – seda ei saa pikendada ega ennistada.
Aastates väljendatakse ka nõude aegumistähtaegu. Ka nõude aegumistähtaeg ei ole menetlustähtaeg . Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
Kriminaalasja kohtueelne menetlemine

Kriminaalmenetluse alustamine
Kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus (politsei või mõni muu selleks pädev riigiasutus ) või prokuratuur. Kriminaalmenetlust alustatakse, kui politsei või prokuratuur on saanud teavet väidetava kuriteo kohta.
Kriminaalmenetlust alustatakse, sest uurimisasutus on saanud teavet, mis annab alust arvata, et toime on pandud kuritegu. See teave võib põhineda mõne inimese kaebusel või sellise asjaolu tuvastamisel, mis annab alust kahtlustada kuriteo toimepanekut.
Kriminaalmenetluse eesmärk on teha kindlaks, kas kuritegu on toime pandud, ning kui see leiab kinnitust, siis kas on piisavalt tõendeid kahtlustatavale süüdistuse esitamiseks .

Kohtueelse menetluse üldtingimused

211. Kohtueelse menetluse eesmärk

(1) Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused.
(2) Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud.

§ 212. Uurimisalluvus

Kohtueelset menetlust toimetavad Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

§ 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses

Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse

§ 214. Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused

Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.

§ 215. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määruste ning nõuete kohustuslikkus

(1) Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded on kohustuslikud välismissioonil viibivatele kaitseväelastele, kui kriminaalmenetluse esemeks on kaitseväeteenistuses oleva isiku tegu. Nõude või määruse täitmiseks tehtavaid kulutusi ei hüvitata.

§ 216. Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine

(1) Ühiseks menetluseks ühendatakse mitu kriminaalasja, kui isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises.

Kahtlustatav, tema õigused ja kohustused

§ 34. Kahtlustatava õigused ja kohustused

(1) Kahtlustataval on õigus:
1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest;
2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu;
21) tõlgi abile;
3) kaitsja abile;
4) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta;
5) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel;
6) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus;
7) esitada tõendeid;
8) esitada taotlusi ja kaebusi;
9) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
10) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine on kestnud ühe tunni.
(3) Kahtlustatav on kohustatud:
1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;
2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.

Süüdistatav, süüdistuse esitamine
Süüdistatav on isik, kellele on esitatud süüdistus teatud kuriteo toimepanemises ning kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti. või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe. Süüdistataval on kõik kahtlustatava õigused ja kohustused, lisaks sellele õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga. Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu . Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu.
Pärast seda, kui te olete kriminaaltoimikuga tutvunud ja prokuratuur on teinud otsuse teie taotluste kohta, esitatakse teile süüdistus, kui prokuratuur on veendunud, et teie vastu on piisavalt tõendeid kohtumenetluse alustamiseks.
Prokuratuur koostab süüdistusakti. Süüdistusakt on dokument, mis sisaldab süüdistuse aluseks olevaid tehiolusid ja süüdistust kinnitavaid tõendeid. Prokuratuur edastab süüdistusakti teile ja teie kaitsjale ning saadab selle kohtusse.

Tunnistaja, kannatanu, nende ülekuulamine (alaealise ülekuulamise erisused )

§ 66. Tunnistaja

Tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.
§ 68. Tunnistaja ülekuulamine
   (1) Tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust kirjutada ütlust omakäeliselt.
   (2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena.
   (3) Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente.
   (4) Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Keelatud on esitada suunavaid küsimusi .
   (5) Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata.
   (6) Tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega.

§ 37. Kannatanu

Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Kuriteokatse puhul on isik kannatanu ka juhul, kui rünnatud õigushüve asemel kahjustatakse tema sellist õigushüve, mille kahjustamine on rünnatud õigushüve kahjustamisest hõlmatud. Riik või muu avaliku võimu kandja on kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. Füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud.
ALAEALINE
. Üldjuhul kuulatakse alaealine tunnistaja ja kannatanu üle alaealiste ülekuulamisruumis, mis on sisustatud lapse iga arvestatava sisustuse ja salvestustehnikaga. Isikuvastaste ja seksuaalkuritegude puhul tuleb vältida alla 14-aastaste alaealiste mitmekordset ülekuulamist ja üldjuhul tuleb need videosalvestada.
Ülekuulamisest osavõtva spetsialisti ( KrMS § 70) valib menetleja, lähtudes isiku võimest lastega töötada, erialasest haridusest, töökogemusest ja koolitusest. Eelistatud on piirkondlik lastekaitsetöötaja, kelle on olnud varasem kokkupuude kannatanuga. Samuti võib ülekuulamisele kaasata ohvriabispetsialisti, kes on nõustanud kannatanut. Korduvülekuulamisele tuleb võimalusel kaasata spetsialist, kellel on alaealisega kontakt juba olemas. 8. Ütluste andmisest keeldumise õigust (KrMS § 71) tuleb alaealisele selgitada põhjalikult talle arusaadaval viisil, et ta saaks otsustada, kas anda ütlusi ning vältida hilisemat ütluste andmise keeldumist. Alaealisele tema õiguste arusaadavaks tegemisel on soovitatav kasutada spetsialisti abi. 9. Alaealise kahtlustatava ülekuulamine (KrMS § 75) ei erine täiskasvanud kahtlustatava ülekuulamisest. Samas peab menetleja arvestama, et alaealistega läbiviidavad menetlustoimingud peavad olema läbi viidud eakohaselt ja arvestama peab lapse huvisid. Alla 14-aastase süüvõimetu isiku ülekuulamise protokollimisel kasutatakse selleks ettenähtud blanketti. 10. Alla 14-aastase tunnistaja ülekuulamisel kohtus ei kasutata ristküsitlust (KrMS § 290 lg 1) ning kohtu loal võib lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoog esitada ülekuulatavale küsimusi (KrMS § 290 lg 2). Kuna üldjuhul puudub alaealisel tunnistajal ( kannatanul ) kohtumenetluse kogemus, korraldab prokurör koostöös lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogiga alla 14-aastase alaealise (vajadusel ka vanema alaealise) ettevalmistamise 3 kohtuistungiks. Ettevalmistusprotsessi kaasatakse soovitavalt spetsialist, kes osaleb kohtumenetluses. Alla 10-aastast tunnistajat võimaluse kohtus üle ei kuulata, kuna kohtuistungi olustik ei võimalda alaealisel anda objektiivseid ütlusi. Vastavalt Euroopa Kohtu 16.06.2005.a lahendile Maria Pupino süüasjas peab igal liikmesriigi kohtul olema võimalus lubada väikestel lastel, kes põhikohtuasjaga sarnastel juhtudel on väärkohtlemise ohvrid , anda ütlusi väljaspool avalikku kohtuistungit ja enne selle toimumist korras, mis võimaldab tagada nende laste kaitse vajalikul tasemel. KrMS § 287 lg 5 alusel on võimalik väikestele lastele kohaldada kas kaugülekuulamist KrMS § 69 järgi või teatud juhtudel avaldada kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 291 p 5 alusel, et vältida kahjulikke tagajärgi, mis võivad erialaspetsialistide hinnangul tekkida alaealisele kohtus ülekuulamisega

Vastastamine ja äratundmiseks esitamine
77. Vastastamine
(1) Isikud võib vastastada, kui ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
(2) Vastastamisel selgitatakse vastastatavate omavahelised suhted ja neile esitatakse järjestikku küsimusi asjaolu kohta, milles vastuolu ilmneb.
(3) Vastastamisel võib avaldada vastastatava varem antud ütlusi ja esitada muid tõendeid.
(4) Vastastatavad võivad uurimisasutuse ametniku loal ja tema kaudu esitada teineteisele ütlustes ilmnevate vastuolude kohta küsimusi. Vajaduse korral muudab uurimisasutuse ametnik esitatud küsimuse sõnastust.
(5) Vastastamise kestel ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 21 ja § 68 lõikeid 2–6.
(6) Menetleja võib korraldada vastastatava osavõtu vastastamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. Tehnilise lahenduse abil korraldatud vastastamine videosalvestatakse.
§ 81. Äratundmiseks esitamine
(1) Vajaduse korral võib menetleja isiku, asja või muu objekti esitada ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale äratundmiseks.
(2) Isik, asi või muu objekt esitatakse äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga.
(3) Objektikogumit ei moodustata, kui äratundmiseks esitatakse:
1) laip ;
2) paikkond, hoone, ruum või muu objekt, mille puhul ei ole võimalik objekte ühel ajal esitada;
3) oma tunnustelt teistest oluliselt erinev objekt, mille puhul ei ole võimalik moodustada omavahel sarnanevate objektide kogumit.
(4) Vajaduse korral esitatakse isik, asi või muu objekt äratundmiseks foto, filmi või heli- või videosalvestise järgi.
(5) Äratundmiseks esitamist võib korrata , kui esimene äratundmiseks esitamine toimus foto, filmi või videosalvestise järgi või kui on alust arvata, et objekti ei tuntud ära selle muutumise tõttu ja endist välimust on võimalik taastada.
(6) Kui kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle sarnasust uuritava sündmusega seotud objektiga, tehakse talle ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kui ta eitab samasust või sarnasust, tehakse talle ettepanek selgitada, mille poolest talle esitatud objekt või objektid erinevad uuritava sündmusega seotud objektist.
(7) Objekti või objektikogumi äratundmiseks esitamisel seda pildistatakse või see videosalvestatakse.
(8) Äratundmiseks esitamise käigus ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 lõiget 21 ja § 68 lõikeid 2–6.

Läbiotsimine, võetus , vara arestimine

91. Läbiotsimine

(1) Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav. Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas.
(2) Kui käesolev seadustik ei sätesta teisiti, võib läbiotsimist toimetada prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Nii eeluurimiskohtuniku määrus kui ka kohtumäärus prokuratuuri läbiotsimistaotluse lahendamise kohta võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel.
(3) Läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteo toimepanemises.
(4) Läbiotsimismääruses märgitakse:
1) mida läbiotsimise eesmärgina otsitakse (edaspidi otsitav objekt);
2) läbiotsimise põhjendus;
3) koht, kus läbiotsimist toimetatakse.
(5) Edasilükkamatul juhul, kui läbiotsimismääruse vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustel toimetada läbiotsimist prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil.
(6) Läbiotsimise toimetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 5 nimetatud alustel tuleb sellest läbiotsimise alustamisele järgneva esimese tööpäeva jooksul prokuratuuri kaudu teatada eeluurimiskohtunikule. Eeluurimiskohtunik otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib olla koostatud pealdisena prokuratuuri määrusel.
(7) Läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust. Tutvustamise kohta võetakse määrusele allkiri. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul selgitatakse läbiotsimist rakendades isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või selle juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid ning põhjusi, miks läbiotsimist toimetatakse edasilükkamatult. Asjaolude selgitamise kohta võetakse läbiotsimisprotokollile allkiri. Vastava isiku või esindaja puudumisel peab kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja.
(8) Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või advokaat.
(9) Läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava peidukoht. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsinguid.
(10) Läbiotsimise käigus võib ära võtta kõik objektid, mis kuuluvad konfiskeerimisele või on ilmselt kriminaalmenetluses tõendiks, kui need avastati ilma otsinguteta selgesti nähtavast kohast või otsitavate objektide leidmiseks ettevõetud mõistlike otsingute käigus.

Vaatlus ja läbivaatus
Vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära.
(2) Vaatlusobjektid on:
1) sündmuskoht;
2) laip;
3) dokument, muu objekt või asitõend;
4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning posti- või telegraafisaadetis.
(3) Kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde.
Isiku läbivaatusel selgitatakse:
1) kas isiku kehal, rõivastel või jalatsitel on kuriteojälgi, mis on tema kahtlustatavaks tunnistamise alus;
2) tervisekahjustuse laad , vigastuse paiknemine ja vigastuse muud tunnused;
3) kahtlustatava, kannatanu või tunnistaja keha iseärasused või kehal leiduvad eritunnused, mis on vaja talletada kriminaalasja lahendamiseks;
4) kas isiku juures või tema kehasse peidetuna on asitõendina kasutatavaid asju;
5) muid kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid.
Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus
Läbivaatuse toimetamiseks arestitakse posti- või telegraafisaadetis prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.
Posti- või telegraafisaadetise aresti määruses märgitakse:
1) arestitava saadetise saatja või saaja nimi ning elu- või asukoht ja aadress;
2) aresti põhjendus;
3) arestitud posti- või telegraafisaadetisest uurimisasutusele teatamise kord.
Posti- või telegraafisaadetise aresti määruse koopia saadetakse täitmiseks posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja juhile.
Posti- või telegraafisaadetise läbivaatusel kogutakse tõendamiseseme asjaolude kohta vaatlusandmeid ja võetakse posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutajalt ära kriminaalmenetluses asitõendina kasutatav saadetis. Läbivaatusobjekti, mis ei ole kriminaalasjaga seotud, edastab posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja adressaadile.
Posti- või telegraafisaadetis vabastatakse arestist prokuratuuri määrusega. Arestist vabastamise määruse koopia edastatakse isikule, kes ei ole menetlusosaline, kuid kelle puhul on posti- või telegraafisaadetise aresti ja läbivaatusega rikutud sõnumisaladust.
Koostatakse läbivaatuse protokoll

Ekspert, ekspertiisid ja ekspertiiside määramine
Ekspert on isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi.
Ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku ekspertiisiasutust. Kui vajalikku ekspertiisiliiki ei ole riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelus , eelistab menetleja eksperti määrates riiklikult tunnustatud eksperti, kuid eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku.
Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse käesoleva seadustiku §-s 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Menetleja määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.
Menetleja võib taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi ekspertiisiasutuses, ja kasutada välisriigis antud eksperdiarvamust tõendina kriminaalasja lahendamisel.
Ekspert on isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi.
Ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku ekspertiisiasutust. Kui vajalikku ekspertiisiliiki ei ole riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelus, eelistab menetleja eksperti määrates riiklikult tunnustatud eksperti, kuid eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku.
Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse käesoleva seadustiku §-s 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Menetleja määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.
Menetleja võib taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi ekspertiisiasutuses, ja kasutada välisriigis antud eksperdiarvamust tõendina kriminaalasja lahendamisel.
Vajaduse korral kogutakse ekspertiisiks või uuringuks ekspertiisi- või uuringumaterjali, paigutatakse kahtlustatav või süüdistatav kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks sundkorras raviasutusse või kaevatakse laip kohtuarstliku või muu ekspertiisi või võrdlusuuringu tegemiseks matmiskohast välja.
Menetlustoimingu käigus kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed ja DNA- proovide analüüsil saadud andmed kantakse vajaduse korral vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse.
Uurimisasutus või muu pädev asutus võib säilitada menetlustoimingu käigus kogutud isikustamata jälgi ja proove, kui seadusest ei tulene teisiti. Uurimisasutus võib säilitada uurimistoimingu käigus kogutud isikustamata naha papillaarkurrustiku jäljed ja DNA- proovid üksnes juhul, kui neid ei kanta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ega riiklikusse DNA-registrisse

Eeluurimise peatamine, lõpetamine ja lõpule viimine
§ 200. Kriminaalmenetluse lõpetamine kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel
Kui kohtueelses menetluses ilmneb käesoleva seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega.
§ 2001. Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu

Kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Menetluse võib mõne kahtlustatava või kuriteo suhtes lõpetada ka osaliselt.
§ 201. Materjalide saatmine alaealiste komisjonile

Kui kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpetatakse põhjusel , et õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine, võib uurimisasutus või prokuratuur saata kriminaalasja materjalid alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile.
§ 202. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur

Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
§ 203. Kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu
(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui:
1) selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega;
2) selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui kahtlustatavale või süüdistatavale muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks.
(2) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
(3) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega.
(4) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud , arvestades kahtlustatavale või süüdistatavale muu kuriteo eest mõistetud karistust, mis hiljem tühistatakse, võib kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada .
(5) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo eest eeldatavalt mõistetavat karistust, võib kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse uuendada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud eeldustele.
(6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
§ 2031 . Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu

Kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
204. Kriminaalmenetluse lõpetamine välisriigi kodaniku toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos
(1) Prokuratuur võib määrusega lõpetada kriminaalmenetluse, kui:
1) kuritegu on toime pandud väljaspool käesoleva seadustiku ruumilist kehtivust;
2) kuriteo on toime pannud välisriigi kodanik Eesti Vabariigi territooriumil paikneval välisriigile kuuluval laeval või õhusõidukil;
3) kuriteost osavõtja on pannud kuriteo toime Eesti Vabariigi territooriumil, kuid kuriteo tagajärjed saabusid väljaspool käesoleva seadustiku ruumilist kehtivust;
4) on tehtud otsus oletatava kurjategija välisriigile väljaandmise kohta.
(2) Prokuratuur võib määrusega lõpetada kriminaalmenetluse välisriigis toimepandud kuriteos, mille tagajärjed saabusid Eesti Vabariigi territooriumil, kui menetlemisega võivad kaasneda rasked tagajärjed Eesti Vabariigile või kui teo menetlemine on vastuolus muude avalike huvidega .
(3) Kriminaalmenetluse lõpetamine riiklike majandushuvide, välispoliitiliste huvide või muude kaalutluste alusel ei ole lubatud, kui see oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga.
§ 2051. Kriminaalmenetluse lõpetamine konkurentsialase kuriteo korral

Riigiprokuratuuri määrusega lõpetatakse kriminaalmenetlus konkurentsiseaduses sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on esitanud esimesena leebuse kohaldamise taotluse, milles sisalduv karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteole viitav teave võimaldab alustada kriminaalmenetlust. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui leebusetaotleja poolt viidatud kuriteoga seotud kriminaalmenetlust on enne leebuse kohaldamise taotluse esitamist alustatud.
§ 2052. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega
Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada.

Prokurör kohtueelses menetluses
Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus.
Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.
Kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja materjal viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui kohtuväliseks menetlejaks on kohtueelse uurimise asutus, siis alustatakse kriminaalmenetlust prokurörile materjale saatmata. Kriminaalmenetluse alustamise otsustuse võib teha kuni väärteo eest karistamise otsuse tegemiseni.
Kui väärteoasja materjaliga tutvunud prokurör otsustab jätta kriminaalmenetlus alustamata või lõpetab asjas kriminaalmenetluse, kuid on alust arvata, et teos on väärteo tunnused, tagastab ta viivitamata materjali kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse uuendamiseks.

Oportuniteedi printsiip
Oportuniteet – kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end kohtus süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine näitab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada II astme kuritegu.
Lihtmenetlused

Lühimenetlus
Lühimenetlust võib kohaldada, kui süüdistatav on nõus lühimenetlusega ja tegu on kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimist vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku võrra.

Kokkuleppemenetlus
Kokkuleppemenetlust võib kohaldada, kui nii prokurör, kaitsja, süüdistatav, kannatanu kui tsiviilkostja on nõus kokkuleppemenetlusega. Samuti peab olema tegemist teise astme ja erandina seaduses sätestatud juhtudel ka esimese astme kuriteoga. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustuvad selle menetluse käigus süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kui ei prokurör, süüdistatav ega kaitsja ei loobu kokkuleppest istungil ja kohtunik on nõus antud kokkuleppega, teeb kohus süüdimõistva kohtuotsuse.

Käskmenetlus
Käskmenetlus on sisuliselt kirjalik menetlus, milles kohtusaalis istungit ei toimu. Käskmenetluse rakendamine eeldab, et toime pandud teo eest on karistuseks rahaline karistus. Kohus saab prokuratuurilt toimiku, kontrollib, kas normid on täidetud, materjale piisavalt ja kas paragrahv lubab rahalist karistust ning teeb otsuse.

Kiirmenetlus
Kiirmenetlust võib kohaldada, kui tegu on teise astme kuriteoga, asjaolud on selged ja tõendid kogutud. Prokurör esitab kohtule taotluse kiirmenetluseks 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.
Arvestuseks tuleb teada Väärteomenetluse erisusi võrreldes kriminaalmenetlusega

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk · .doc · 95 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

95 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sigrid sild Õppematerjali autor

Süüteo menetluse kõik vastatud küsimused.

kriminaalmenetlus prokuratuur kahtlus süüdistatav kahtlustatav menetlustoiming tõend ekspertiis karistus ütlus seadustik

Sarnased õppematerjalid

pdf

Süütegudemenetluse arvestuse kysimused

1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldami

Õiguse alused

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

toime pandud väljaandmist taotleva riigi avaliku elu tegelase, asutuse või objekti vastu; süüdimõistetu oli taotleva riigi avaliku elu tegelane või kuritegu oli toime pandud taotleva riigi territooriumil. Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu legitimeeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab esiteks seda, et seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama süüteomenetluse raames enam vaidlustatav; teiseks, et see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma), ning kolmandaks, et on loodud eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustumiseks. Kohtuotsuse materiaalset seadusjõudu aga võib põhijoontes samastada ne bis in idem põhimõttega. Selles printsiibis on nähtud ka omalaadset sanktsioneerivat (manitsevat) funktsiooni: risk, et kuriteo esialgne pinnapealne uurimine võib välistada

Kriminaalmenetlus

rtf

Prokurör kriminaalmenetluses kordamine

1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prok

Prokurör kriminaalmenetluses

odt

Kriminaalmenetlus

Kriminaalmenetlus 1. Kriminaalmenetlus on kuritegude kohtueelne menetlus. Fikseerib, kuidas toimub tõendite kontrollimine, et tuvastada isiku süü. Kriminaalmenetluses on välja kujunenud kohtueelne menetlus kohtumenetluse ettevalmistus. 2. Printsiibid väljendavad kriminaalmenetluse üldist iseloomu: isikupuutumatus inimese füüsiline puutumatus; õigusemõistmine ainult kohtu poolt isikult võib vabaduse võtta/süüdi mõista üksnes kohus. Isik ei pea oma süütust tõestama; võrdõiguslikkus kõik on kohtu ees võrdsed; kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku; menetluse keel eesti keel. Võib kasutada teist keelt kõigi nõusolekul. Tagatud peab olema tõlge riigi kulul. Dokumendid eesti keeles; avalikkus kõik istungid avalikud, ei tohi seada piiranguid. Kinniseks võib kuulutada

Kriminaalmenetlus

ppt

Õiguskord ja korrakaitse

ÕIGUSSÜSTEEM JA KORRAKAITSE ÜHISKONNAÕPETUS KUTSEKESKKOOLIDELE ALKOHOL (1) Alkoholi ja tubakatoodete omandamine, omamine ja tarvitamine on keelatud alla 18aastasel isikul. ALKOHOL (2) Alkohoolseid jooke on keelatud tarvitada avalikus kohas, välja arvatud nendes kohtades kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarvitamiseks. Sellistes kohtades, kus müüakse alkohoolseid jooke kohapeal tarvitamiseks, võib tarvitada vaid samast müügikohast ostetud alkohoolseid jooke. TUBAKATOOTED (1): Suitsetamine on keelatud: 1. laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa alal; 2. Koolieelse lasteasutuse, lasteaed algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, avatud noortekeskuse või noorte ja projektilaagri ruumides ning nendega piiratud maa alal; TUBAKATOOTED (2) 3. Apteegi ruumides; 4. Ettevõtte tootmis j

Ühiskond

docx

Kriminaalmenetlus

Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud v

Õigus

doc

Õiguskatse asutuste süsteem

1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab

Õigus

doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium

Õigus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

A K: Enamus teksti on kopeeritud seadustest. Sealhulgas viitamata nendele seadustele, esineb ka vigast teksti. Paragrahvidel ei ole isegi lisatud, millisest seadusest see tekst pärit on.

22:05 22-11-2020

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 15 lk