Henry Adams on võtnud definitsiioni lühidalt kokku ja öelnud, et poliitikud on süstemaatiline vihatud organisatsioon. Esimeseks vaatenurgaks on võetud poliitika kui valitsuse kunst, mis lühidalt tähendab demokraatliku valitsust, kus püütakse riiki kõige paremini valitseda. Selle vaatenurga puhul on tegemist Vana Kreekast võetud definitsiooniga, kus arutleti teemadel mis puudutab linna(osa), siis tänapäeval arutatakse teemadel, mis puudutab riiki kui tervikut. David Easton on öelnud lühidalt, et poliitikute ülesanne on autoriteedi väärtuste jaotamine. Siinkohal on ära jaotatud poliitikised isikud ja mittepoliitilised isikud. Kõik, kes ei kuulu sinna alla ei otsusta valitsuse tegevuse eest ega saa ka seda kuidagi mõjutada. Siiski levib arvamus, et poliitikud on võimu ihaldavad silmakirjalikud rahva teenijad. Tänapäeval tekib ka palju olukordi kus võimu ja autoriteedi saavutamine muutub tähtsamaks kui rahva teenimine. Kodaniku
millega meedia meie elusid täpsemalt teistsuguseks teeb? Meedia avaldab lugusid valikuliselt. Igapäevased sündmused ja teod saavad kordades vähem tähelepanu kui haruldased juhtumid. Kajastatakse lood lennuõnnetustest ja koolitulistamistest, mis ei leia aset iga päev. Jällegi lood autoõnnetustest, mida juhtub vähemalt korra päevas, jäävad tahaplaanile. Suurem osa tähelepanust läheb millelegi, mis on uus ja huvitav ning mida juhtub harva. Nagu Raivo Palmaru on oma artiklis öelnud: „Lihtsameelne on arvata, et see, mida meedia meile esitab, on reaalsuse sümboliline (võrdkujuline) peegeldus, või siduda mingi sõnumi tähendust sündmuse kui sellisega.“ Seega, meedia valib avaldamiseks loos, mis on rohkem huvitav, kui vajalik. Meedia mõjutab inimeste otsustamist. Populaarseim suunamis moodus on reklaamid, mille eesmärk on manipuleerida inimestega. Kuna tänapäeval on lapsed ja noored tihedalt seotud meediaga, muudab see nende otsustamist ja valikuid
2008 Semiootika ja eetika Semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Ta tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi? John Deely, kuulus ameerika semiootik ja filosoof, on jõudnud järeldusele, et semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgisüsteemide uurimine ongi see, mis toob kaasa tõelise ,,postmodernistlikku'' ajastu saabumise filosoofias, sest nagu itaalia semiootik Susan Petrilli on öelnud: ,,Pole kahtlustki, et seesmine inimlik maailm
Lp õpetaja. Lp klassikaaslased. Seoses lähenevate riigikoguvalimistega olen otsustanud ka kõnelda teemal ,,Valimised huvitav nähtus". Kuna Eesti põhiseadus sätestab, et riigikoguvalimised toimuvad iga 4 a tagant, saame me ka iga 4 a möödudes valida uued rahvasaadikud riigikokku. See on aeg, kus isegi poliitikud on lihtsurelikud, kuid alati on ka erandeid, nt Savisaar, kes olenemata ilmast ja skandaalidest toob valimistelt oma 30 000 häält kindlasti ära. Nagu on John Glubb öelnud: ,,Riigimees mõtleb järgmisele põlvkonnale, poliitik järgmistele valimistele". Aktiviseerutakse nii erakondlikul kui ka individuaalsel tasandil erinevad reklaamlauseid kohtab nagu seeni pärast vihma, kes lubab emapensioni kasvu, kes riigi õigel teel hoidmist, kes hinnatõusu lõppu. Õnneks on seekordsed valimislubadused vähekenegi mõistlikumad eelmisest korrast, kui meie
“Luule mõjust ja luuleravist” 1) Luulemaailm rikastab inimest mitmel moel. Luuletustes olevad sõnad mõjutavad kui ka ravivad inimesi. Autor on öelnud, et: “Luule avardab iga inimese tunnetussfääri. Pärast sisutihedate luuletuste lugemist suhtuvad patsiendid oma probleemidesse teisiti kui luuleteraapia alguses.” Lisaks sellele, luule elavdab kujutlusvõimet ja fantaasiat. Samuti tuleks välja tuua, et kirjandusega tegelemine vähendab inimese psühholoogilist kaitseseisundit. Üldiselt luule parandab meeleolu, annab uusi mõtteid ning tekitab ka sisemisi elamusi.
reegleid lõdevmaks või vaja uusi sõnu. Seda on ka tehtud, näiteks lasti lõdvemaks ajalooliste sündmuste algustähe reeglit. Sõna on ka võtnud keele alastes küsimustes erialade inimesed, et oma ala sõnavara täiustada ja maailma arenedes on vaja uusi sõnu. Kuid näiteks toodud ajaloosündmuste algustähe problemaatika on ajanud tagajalgele ajaloolased, kellele see reegel kohe üldse ei istu. Kas on vaja eesti keele arendamist ja uuendamist? Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Mulle tundub, et keel ei vaja uuendamist ja tema korraldamise- korrastamisega peab olema ettevaatlik." Ma arvan, et ta tahab sellega öelda, et keel on habras asi ja seda ei tohiks üle arendada ja kõik muudatused, mis tehakse peavad olema VÄGA järele mõeldud. Muidu võib tekkida väga palju probleeme, kui paaniliselt keelt ja keelereegleid muuta. P. Põhjala on öelnud: ,,Nii konservatiivid kui ka liberaalid püüavad oma vaadet
Kõik kirjeldused pole muidugi nii positiivsed. Uue aja kõnekäänud räägivad sellest, et ,,eestlase lemmik toit on teine eestlane" ja ,,eestlase lemmikmäng on kotisjooks", mis vihjavad eestlaste kalduvusele teisi ülemäära kritiseerida ja kilplaste kombel alustada maha ehitamist katusest. Mina arvan, et eestlased on väga tublid ja kaugele arenenud, kuid kindlasti ka kiuslikud , samas on nad ka töökad.Nagu paljud välismaalased on öelnud, et Eesti naised on kõige ilusamad, seetõttu on paljud Eesti naides läinud ka välismaalastele mehele. Eestlaste töökus väljendub meil ka sajandipikkuses maaharimises, tänu millele on meil maastik nii ilus, nagu ta seda on ja ka ilusad puisniidud. ,,Töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame
Glamour jt. Dzmitry on olnud ka õppejõud samas Milano Polütehnikumis disaini ja projektsiooni alal. Samuti züriiliige mainel konkursil, mis korraldatud noorte disainerite poolt. 2011aastal tuli DS välja oma uue ja ainulaadse prillibrändiga, mis kannab ta enda nime. WWW.dzmitrysamal.com. Need on täielikult käsitööna valmistatud. Selle kollektsiooni jaoks sai ta inspiratsiooni 80.-ndate videomängudest. Selle kollektsiooni kohta on ta ise öelnud, et esindab futuristlikku ja retrolikku disaini (ehk) uus retro-futurism. Dzmitry arvab, et tuleviku disain on kinni meie eelnevates kogemustes ja pärandites koos kaasaegse tehnoloogiaga. 2010aastal esitles ta oma uut kuulsat ja kõmu tekitanud inimmööbli kollektsiooni, mis on inspireeritud inimese ilust ja sensuaalsuset. See sisaldab inimtooli, 2liiki laudu, peeglit ja inimkappi, sahtlibokse ja riiuleid. Kollektsioon kannab nime ,,HUMAN FURNITURE COLLECTION"
City. 1-ga nummerdatud särki kandev 34-aastane Poom tegutseb inglise klubi esiväravavahina. Tema asendaja on vajadusel norrakas Thomas Myhre. Mart Poom on varem pälvinud Derby County hooaja parima mängija tiitli. Fännid andsid jalgpallurile küsitluses läbi viidud andmete põhjal koguni 62 % kogu häältest, mis on klubi mitme viimase aasta sama küsitluse parim tulemus. Paljud sportlase fännid on öelnud, et Mart Poom on stabiilne ja enesekindel mängija, millega ta pidevalt päästis oma meeskonna halvimast. Palju oli ka neid, kes avastasid, et Mart Poom on hea kaitsja üksikutes mängudes. Tihti kiidetakse väravavahti selles, et omab lähedast kontakti publikuga. Poomi plaksutused ja lehvitused publikule panevad toetajaskonna veelgi tugevamalt oma meeskonnale kaasa elama. Praeguseks on Mart Poomil sõlmitud Inglismaal Londoni Arsenaliga laenuleping meistriliiga tippmeeskonnaga
Ameerika kirjanik ja ettevõtja, Timothy Ferriss, on öelnud: "Kõigi oluliste asjade puhul on ajastus alati vale. ,,Teen seda kunagi hiljem" on ütlus, mis viib teie unistused koos teiega hauda kaasa." Igaüks otsib endale vahel vabandusi: ma olen liiga nõrk; liiga aeglane; mul pea valutab; vihma sajab; ma olen allergiline; ma ei saa, sest mu lemmiksari käib; mul on juba üks kohtumine esmaspäeval; on liiga hilja; liiga pime; liiga külm; see on ohtlik; sorry, mul ei ole ratast; ma olen väsinud.. see loetelu võiks ilmselt jätkuda lõputult
Kõrvuti on unistused ja tegelikkus Anton Tsehhov on öelnud: ,,Elu tuleb kujutada mitte nii, nagu ta on, ka mitte nii, nagu ta peaks olema, vaid nii, nagu ta paistab unistustes." Igaüks on hellitanud mõtteid imelisest tulevikust, paremast elust, kui on naabril, unistanud oma soovide täitumisest. Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu ja on vastuolus tegelikkusega. Raha annab meile vabaduse. Tänapäeval sõltub sellest peaaegu kõik: mugavus,
Akadeemiline enesejuhtimine TSITAAT Ajakirja viide kasutatud kirjandus: Aab, M. (2006). Elu. Journal of life, 4(6): 6-12. teksti sees: (Mets, 2010: 3). (punkt lause lõpus, peale viidet) [sic!] (tähendab nähtud viga) REFEREERING „Sika [sic!] lendab“ (Mets, 2010: 3). Mets (2010: 3) on öelnud, et siga lendab. Inglise keelest eesti keelde sõna sõnalt tõlkimine on tsitaat! Teksti ära jätmine: „Sika, nagu teisedki loomad, lendab“ „Sika … lendab“ /---/ […] Mari (2009: 16) on muu hulgas öelnud, et inimtegevus on „bla bla“. Refereeringu näide: … (Craig ja Ludloff, 1987). Kui üks isik mitu korda: … (Armstrong, 2006a: 14)
inimesega ning sellisel juhul ootaks teda vangla asemel psühhiaatriline sundravi, teisest tehtud ekspertiisist aga selgus, et Breivik oli oma tegude toimepaneku ajal täie mõistuse juures. Enda sõnul on massimõrvar loomulikult täiesti terve ning ei vaja psühhiaatrilist abi ja ootab, et tema islamivastast ideoloogiat võetaks tõsiselt. Hiljem on selgunud, et tegelikkuses olid Breiviki veretöö plaanid kordades suuremad nimelt on ta öelnud, et valitsushoonele tehtud rünnaku eesmärk oli tappa terve Norra valitsus ning hoones viibijad, samuti plaanis ta tappa kõik saarel olnud inimesed. Oma tapatöö üle on massimõrvar uhke, ta on öelnud, et ta sooritas kõige silmapaistvama ning keerulisema rünnaku Euroopas alates Teisest maailmasõjast. Mis paneb ühte inimest mõtlema, et selline käitumisviis on õige? Enda tegu on Breivik mitmel moel õigustanud, öeldes, et tegi seda headusest, mitte kurjusest
mitmeid laule. Ta on inimene, kelle elus on väga olulisel kohal lähedased ning kogemused ja emotsiooonid. Referaat annab ülevaate Jaan Tätte lapsepõlvest, praegusest elust, tähtsamatest tegemistest ja vahvatest seiklustest elujooksul. See koosneb viiest peatükist. 3 1.LAPSEPÕLV Jaan Tätte lapsepõlv möödus Puiatul. Tema vanemad on töötanud Puiatu koolis. Jaan on väiksest peale teiste seast silma paistnud. Ta ema on öelnud, et Jaani lemmikmänguasjad väiksena ei olnud autod ega legoklotsid vaid hoopiski nukud. Oma olemuselt on Jaan alati olnud hooliv ning tema perekond ja tuttavad on talle väga tähtsad. Tätte arvab, et tohutu inimesearmastuse sai ta kaasa oma isalt. Ta ütleb küll, et seda ei ole tal nii palju kui oli isal, kes oli velsker ja armastas väga inimesi aidata, aga siiski on Tätte armastus inimeste vastu meeletu. Jaani ema, Maie Tätte, oli raamatupidaja. Jaani kasvatades oli ta karmikäeline.
Miks loetakse kirjandust ka saja aasta pärast Doris Lessing on öelnud : ,,Meie käsutuses on terve kirjanduse varakamber, mis saab alguse egiptlaste, kreeklaste, roomlaste juurest. Kogu see rikkalik kirjandus on lihtsalt olemas ning seda võib avastada üha uuesti igaüks, kellel veab piisavalt, et ta selle juurde satub. Aga mis siis, kui seda ei oleks? Kui vaesunud ja tühjad me siis oleksime." Lugesin hiljuti ajalehte Sirp, kus oli Inglismaa kirjaniku Doris Lessingu kõne, kus ta mõtiskles raamatute tähtsusest inimeste elus. Tuntud kirjanik võrdles
EUROOPA KULTUURIRUUMI VÄÄRTUSHINNANGUD Kuuludes Euroopa Liitu on meil kujunenud ka vastavad väärtushinnangud. Euroopa tunnustab mitmeid väärtused: sallivus, solidaarsus, hoolimine ja vastutus. Nüüdisaegadel on aga Euroopa muutunud, nagu on öelnud pühitsetud paavst Benedictus XVI: „Euroopas valitseb tuleviku osas kummaline umbusk. Euroopa on oma välise edu tunnil sisemiselt tühjaks jooksnud”. Miks on nii, et me kipume unustama väärtushinnanguid? Euroopa kultuuriruumi väärtushinnanguid ohustab sallivus. Tänapäevases ühiskonnas ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie. Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline inimene, jääme me kõik alati temale järele vaatama. Tegelikult on ta aga samasugune nagu meie
abiellusid. Ei möödunud kaua aega kui Carey sai kuulsaks üle maailma. Rahvale läksid peale lood nagu ,,Without you", ,,Hero" ja ,,Dreamlover". Paar aastat hiljem ilmus uus album nimega ,,Merry Christmas" . Kokku on Mariah Carey esituses ilmunud 15 albumit, 7 videot/ DVD-d, ja 18 singlit. Tal on olnud 6 maailmatuuri ja ta on osalenud 9-s filmis. Põhiliselt kirjutab Mariah Carey armastusest, aga ta on kirjutanud ka teemadest nagu rassism, maailma hädast ja vaimsusest. Ta ise on öelnud, et ta töö on osaliselt autobiograafiline, aga ajakiri ,,Time" kirjutas, et ainult Carey laulud kirjutavad tema kurvast elust. Tema laulud on sageli siirupitaolised ja kunstlikud. Carey loode põhilised muusikainstrumendid on trumm ja süntesaator. Enamus lugudes on kuulda ainult klaverit. Tema laululiigid on R&B, hiphop, soul ja hip hop. Carey suudab laulda vabalt 5 oktavit. Kriitikud on aga öelnud, et tema hääl ei võimalda edasi anda laulu sisu või sõnumit.
Donna Summer Referaat 9klass Sandra Freitag Donna Summer, päris nimega LaDonna Adrian Gaines, sündis 31 detsember 1948 Bostonis. Ta oli pärit seitsmeliikmelisest perekonnast. Ta isa oli lihunik ja ema õpetaja. Ta ema on öelnud, et Donna õppis ennem laulma ja alles siis rääkima. Donna oli Ameerika laulja ja laulukirjutaja, kes sai tuntuks hilistel 1970'ndatel kui maailma esimene diskostaar. Ta on viiekordne Grammy auhinna omanik. Ta on müünud üle 100 miljoni albumi, mis teeb temast üheks maailma enimmüüduimaks artistiks Summer'i esimene esinemine suurema publiku ees oli kümne aastaselt kirikus, kui esialgne vokalist ei ilmunud kohale. Pastor oli teda peale prooviesinemist talle
• Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide režissööri erialal. • Aastatel 1975-1993 töötas Tallinnfilmis, esmalt režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina, samal ajal teostas ennast ka teatrilavastajana ja stsenaristina. • Simm ise on öelnud: ,,Eesti filmitegemine on nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei näe ega kuule, siis võtab võidu partisan, kel on relvaks käes konservikarbi kaas.” • Samuti on tema lähikondlased öelnud, et 5 filmi • ,,Ideaalmaastik” (1980) • ,,Arabella, mereröövli tütar”(1982) • ,,Georg” (2007) • ,,Tants aurukatla ümber” (1989) • ,,Head käed” (2001) + iseloomustused
tunnistada. Ausammast väärib ka maailma tuntuim eesti helilooja, Arvo Pärt. Enamus eestlasi ei oska seletada, milles seisneb Pärdi fenomen, võimalik, et paljud neist ei tea tema loomingust midagi. Ometi mängitakse tema teoseid kogu maailmas ja seda on välja antud üle kaheksakümnel laserplaadil. Tema muusikat on raske mõista, kui ei ole tegemist muusikainimesega. Tema looming on eriline, seal on jõudu , armastust, ilu ja lohutust. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Arvi Pärt on maailmas au sees, olles mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Temast ja ta elust on tehtud mitu filmi. Üheks rezissööriks on olnud Dorian Supin, kes on Pärdi kohta öelnud: "Tema kuju on nii suur ja võimas, aga välimus on nii vaikne ja tagasihoidlik. See tihti ajabki segadusse..
20.02.2015 „Maailma otsas“ Andrus Kivirähk Tallinn 2013 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Nagu autor Andrus Kivirähk ka ise on öelnud, ei saa selle raamatu puhul rääkida erilisest sisust, sest see lihtsalt puudub. On vaid pildid, osakesed erinevate inimeste elust, keda ka ise näeme igapäevaselt enda ümber kõndimas, istumas, lihtsalt olemas. Kuid need pildid või lookesed lõppevad alati enne kui asi nii öelda põnevaks jõuab minna. Teoses puutume just läbi nende inimeste elude ja juhtumiste kokku sellega, mis meis muidu huvi võib tekitada. Nii saame lugejatena näiteks vastuse, kuidas näeb välja 50-aastase
märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Praegu elab Valdur Mikita Varal, Tartust paarkümmend kilomeetrit Peipsi poole, kust Juhan Liivi metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud. Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikooli, kus ta õppis bioloogiat, semiootikat ja kultuuriteooriat. Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal. 1994
Hiljem läks ta Rakvere lastemuusikakooli Ille Martini klaveriklassi. Veel õppis Arvo muusikakoolis ka oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1954. aastal kolis ta Tallinnasse, et jätkata muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel. 1957 astus Pärt Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus õppis Heino Elleri kompositsiooni klassis. Pärdi jaoks on kõik olulised asjad elus väga lihtsad. Ta on öelnud: " Vaadake kas või ülemhelisid: algsed, madalamad ülemhelid on tajutavad ja lihtsalt eristatavad, aga kõrgemaid toone saab selgemalt määratleda pigem teoorias kui kõrva järgi." Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest . Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel
REFERAAT Enn Põldroos Enn Põldroos, sündinud 15. mail 1933 Tallinnas, on eesti kunstnik ja kirjanik. Ta sündis kuulsa eesti näitleja ja lavastaja Priit Põldroosi peres ning siiamaani eksivad inimesed vahel isa ja poja eesnimedega. Põldroos on öelnud, et oma kunstihuvi sai ta väga varastest kokkupuudetest kunstiga ning suureks mõjuteguriks oli ka tema ema kunstilähedus. Põldroos õppis aastatel 19521958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI-s) maalikunsti ja võeti 1959. aastal Eesti Kunstnike Liitu. Seejärel oli ta õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis (aastatel 19611966) ja hiljem ka ERKI-s/EKA-s (19731985 ja 19941995). Aastatel 1985 1989 ja 19951998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998
,,Kõrbelill" on romaan supermodell Waris Dirie elust. Waris oli kõigest 13-aastane, kui põgenes Somaaliast, et pääseda vanamehega abiellumisest, mille tüdruku isa oli organiseerinud. Enne paaripanekut on seal kombeks tüdrukud ümber lõigata. See tähistab nende puhtust ja süütust. Pulmaööl lõikab abikaasa ise naise uuesti lahti. Kogu protsess on äärmiselt valulik ning ebahügieeniline. Iga päev toimub maailmas umbes kuus ümberlõikamist. Freud on öelnud, et religioon võrdub lapsepõlve neuroosiga. Mindki paneb islamiusu humaansus kahtlema. Ei ole inimlik põhjustada noortele tüdrukutele kannatusi, mis mõjutavad neid kogu ülejäänud elu. Moslemite maailmavaated baseeruvad koraanil. Taani poliitik Gert Wilders on öelnud: ,, Koraan on õelust täis raamat." Isiklikult pole ma muslemite pühakirjaga kursis, kuid nende käitumusest võib arvata, et see on tõesti üsna äärmuslik
viimane kui üks millegiks hea, tunduga see nii absurdsena, kui tahes. Iga indiviid reageerib kaotustele erinevalt, vastavalt oma iseloomule. Pole olemas kindlalt paika pandud reegleid, kuidas tuleks käituda. Pärast lähedase surma on tunne, et kogu maailm varises koost ja pole midagi, mille nimel enam elada. Kõik tundub nii mõttetuna. Aga ka sellest kaotusest tuleb midagi õppida ja ammutada jõudu. Loomulikult ei saa see toimuda ühe päevaga. Luuletaja Artur Alliksaar on oma luuletuses öelnud: ,,Ei ole paremaid, halvemaid aegu...Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu." Vahel on nii, et kui kaotab üks, siis võidab teine ja vastupidi. Näiteks sõdades on kaotuste ja võitude eiramine võimatud. Erandiks on vaherahude sõlmimine, aga ka siis on mõlemal poolel tingimused, mida tuleb täita. Kõik maailma riigid ei ole omavahel kunagi rahujalal olnud. Pidevalt toimub mingi võitlus, kus hukkub kümneid ja isegi tuhandeid inimesi. Näiteks
Juhan Paju 1939 2003 Paju on sündinud Tallinnas. Ta on õppinud TÜ-s ajakirjandust, Olnud ajakirjanik Karjalas, Haapsalus. Paju kui ajakirjaniku kohta on öelnud: ,, Tema stiihia oli meri ja vaba loodus. Kohusetundliku inimesena kirjutas , oleks tal olnud vabad käed, kirjutanuks lehekülgede kaupa saartest ja laidudest , mida ta paadisõitudel nägi ." Paju on olnud ka majakavahet Hiiumaal. Aastast 1972 elas Haapsalus . 1978. aastal võitis Paju Baltimaade ja Valgevene noorsooajakirjade korraldatud publitsistikavõistlusel ,, Bellaad" kolmanda koha, samal aastal ,,Töörahva Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare
Tiit Hennoste on avaldanud artikli, kus ta kirjutas, et meie ühiskonnas on kujundatud hoiakud, et ainult kõrgharidus annab raha ja positsiooni ning need on elus kõige olulisemad. Et olla edukas ei pea olema ilmtingimata kõrgelt haritud. Isegi meie riigikogus on koguni 9 inimest vaid keskharidusega. Kõrgharidusega inimesi on Eestis teadaolevalt liiga palju, ehk siis majanduskriisi ajal oli suur osa töötutest kõrgharidusega. Nagu ka Hennoste on öelnud, kui anda kõrgharidus järjest suurematele hulgale inimestele tähendab see igal juhul taseme langust. Kuid haridus ei tähenda ilmtingimata haritust. Kunagine haridusminister Toivo Maimets on öelnud, et ülikool on vaid keskkond, kus VÕIB harituks saada. Selleks tuleb aga noorel inimesel teha tohutult tööd ning pealegi, kõik noored ei ole vaimselt nii võimekad. Praegusel ajal on ülikooli väga raske sisse saada, mis teeb meele veidi kurvaks, kuid samas on see täiesti õigustatud.
Olen seda raamtut kolm korda läbi lugenud ja teen seda veel kümneid kordi oma elu jooksul. See raamat võiks olla kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas. See on midagi, mis annab võimaluse õppida teiste vigadest. Õppida teiste kogemusest, see on väärtus omaette. Dale Carnegie raamat ,,Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi" ei ole mõeldud reaalsusest põgenemiseks. Vastupidi see raamat toob lugeja reealsusega silmitsi. Ameerika loodusteadlane ja kirjanik Henry David Thoreau on öelnud: ,,Paljudele inimestele on raamatu läbilugemine märkinud uue eluperioodi algust." Ka mina võin väita, et pärast selle raamatu lugemist olen ma alustanud uut ja huvitavat eluperioodi täis katsetamist. Üks igapäevane asi, mida ma praktiseerin on naeratamine. Naerata ja maailma naeratab vastu. Proovin naerataada igale ühele ja olen tähelepannud, et hämmastav küll aga see toimib vägagi hästi. Liiga paljud inimesed unustavad elu tähtsama poole
tervikult, mitte üksikuid sõnu. Kuna ühiskond muutub pidevalt, tekib juurde uusi asju ja esemeid, sellepärast vajab ka keel uuendusi. Osad inimesed on selle poolt, et keel muutub pidevalt, teised jällegi selle vastu. Kas keele muutumine on siis positiivne või negatiivne? Ühiskonnas suhtlevad omavahel eri vanuses inimesed ning kui keel on muutunud või muutub palju, siis võib tekkida olukord, kus nooremad ei saa aru vanematest ning vastupidi. Nagu on öelnud Jaan Kaplinski, et keel on minevikuga suhtlemise vahend. Keele abil saame osa esivanemate öeldust ja mõeldust. Ma arvan, et sellepärast ei tohiks keelt uisapäisa uuendada. Kindlasti ei tohiks kirjakeel kiirelt ja suures mahus muutuda. Ajakirjanduses peaks säilima kõigile arusaadav keelekasutus. Nagu arvab Kaplinski ,peab keeles olema terminoloogia kindlalt paigas. Nagu on öelnud Põhjala, mõnes sfääris peaks konservatiivsus teed andma vabameelsusele
Inimene on tavaliselt rahaga hoolsam, kui põhimõtetega „Paljud inimesed ei lase oma põhimõtetel juurduda, vaid kisuvad nad iga natukese aja tagant välja... et näha, kas nad kasvavad.” Seda on öelnud kunagine Ameerika luuletaja Henry Wadsworth Longfellow ning nõustun ise sellega täielikult. Inimesed on väga kergekäelised laskma oma põhimõtetel tuulde lennata, kuna nad on lihtsasti mõjutatavad oma sõprade, perekonna ning, tänapäeva ühiskonnas, eriti meedia poolt. Veendumusi vahetatakse tihedamini kui sokke, olles sealjuures suutmatud omama isiklikke tõekspidamisi. Sörgitakse teiste sabas nagu koer, kes ootab konti.
Kas Eesti tulevik on ainult tume? Endine Ameerika Ühendriikide riigisekretär D. Acheson on öelnud: “Tulevik saabub üks päev korraga.” Vastab tõele, et tulevik on käes juba homme. Mõeldes sellele, näen enda kui eestlase tulevikus palju probleeme, mida kõiki praegused lumehelbekesteks tituleeritud noored varsti lahendama peavad hakkama. Kirjeldan nüüd mõnda olulisemat lähitulevikus noori ootavat probleemi veidi lähemalt. Esimeseks suureks probleemiks, mis mulle kirjandi ja kirjandusega seoses kohe pähe turgatab, on noorte vähene lugemus
õppetundi andma. Ennast maag Wolandina esitlev pagan annab linnaelanikele nii raha kui ka muud ihaldusväärset, kuid veidi hiljem haihtuvad kõik saadud esemed. Sellega püüab Woland inimestele kõige materiaalse ja pealiskaudse suhtelisust ning tühisust näidata. Soovis materiaalselt kindlustatud olla ei ole iseenesest midagi tavatut ega halvakspandavat, kuid see ei tohiks kindlasti olla eesmärk omaette. Saksa filosoof Albert Schweitzer on öelnud, et edu ei ole õnne võti, vaid õnn on edu võti ning kui sulle meeldib see, mida sa teed, siis oled sa ka edukas. Kõige olulisem on leida esmalt miski, mis ennast tõeliselt õnnelikuks teeb ning mille poole suurima kirega püüelda. Näiteks leidis kinolegend Charlie Chaplin oma kutsumuse juba väga noorelt, käies koos näitlejannast emaga teatris kaasas. Mehe teekond filmikunsti tippude hulka oli äärmiselt
kutsunud oli Miss Russell kuidagi kahtlasel käitunud ja ta tuli kuskilt jooksuga ja see tundus arstile kahtlasena. 4.Mis asitõendeid leiti? 1. Mr.Ackroydi toa aknalaual oli kaks kingajälge ja need kingad kuulusid Ralph Patonile. 2. Raha,mis kadunud oli oli võtnud Flora Ackroyd, Ralphi kihlatu. 3. Söögitoatüdruk oli salaja tegelikult Ralphiga kihlunud ja ta oli Rogerile seda öelnud ja kuna ta oli vihaseks saanud ja Ursula oli sellepärast töölt lahkunud. 4. Mr. Blunt, Rogeri sõber oli kuulnud enne Rogeri surma teda oma toas kellegagi rääkimas ja ta arvas ,et see oli olnud Rogeri sekretär,aga tuli välja,et toas polnud olnud kedagi ja mõrvar oli pannud diktofoni tööle nagu Roger oleks kellegagi rääkinud. 5. Charles Kent, võõras mees,kes oli Rogeri maja juurest mööda läinud ja teed
omapärasteks etendusteks intellektuaalsele, suures osas üliõpilastest koosnevale publikule. Selle ansamblile loodud teostest on tähtsaim kantaat ,,Küsi eneselt", milles osales ka kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Heliplaat "Messi" loominguga ilmus alles 1996. aastal. 1970. aastatel avastas Grünberg enese jaoks idamaade kultuuri ja religiooni. Tiibeti ja Kaug- ida rahvaste muusika mõjud ilmusid ka tema loomingus, mis siitpeale kaldub suuresti elektromuusika valdkonda. Helilooja on öelnud, et mida rohkem tundma õppida erinevate rahvaste muusikat, seda enam märkab seal sarnasusi, üksnes teekonna algul näib kõik väga erinev Grünbergi muusika on rahulik ja meditatiivne. Selles on vähe konflikte, draatilisi vastasseise, samas ei puudu aga ka sisemine pingestaus. Oma muusikat salvestades mängib ja laulab Grünberg tavaliselt kõik partiid ise sisse, tehes oma tööd äärmise täpsuse ja nõudlikusega. Tema 1980. aastate olulisemad teosed on salvestatud
Van Herpen`i olemus on väljendada iseloomu ja emotsioone, mida ta püüab saavutada ainulaadse naise kujul, pikendades naiseliku keha vorme veelgi. Ta ühendab erinevad meisterikke oskusi kasutades vana ja unustatud tehnikaid koos uuenduslikkuse ja olles inspireeritud alles maailma loovatest materjalidest. Iris van Herpen edeneb rahvusvaheliselt kui noor Hollandi disainer kaljukindla loovuse ja oskustega. Iris van Herpen on öelnud: " Minule on mood üks kunsti väljendusviise, mis on väga lähedaselt seotud minuga ja minu kehaga. Ma näen seda kui oma isikupära avaldumist, kombineeritud koos iha, meeleolu ja kultuurilise tegevuspaigaga. Kõikides oma töödes püüan ma teha selgeks, et mood on kunstipärane väljendusviis, näitamise ja kandmise kunst, ja mitte lihtsalt funksionaalne ja täiesti ilma sisuta või kaubanduslik vahend. Oma töödes ma kavatsen näidata, et mood võib kindlasti anda
Kas asjadel on väärtus? Oscar Wilde on öelnud, et tänapäeval teavad inimesed kõige hinda ja ei millegi väärtust. Kas väärtuslikumad on need asjad, mida saab käega katsuda, või need, mida me hinges ja südames tunneme? Keegi Kaido on öelnud, et me kõik oleme ühesugused, kuid ometi määratleme end asjade kaudu. Kas tõesti on keegi kellestki väärtuslikum, parem, kui ta omab rohkem asju? Raamat ,,Isa Goriot" käsitleb tänapäevalgi väga igapäevast nähtust. Isa, kes loobus kõikidest võimalikest asjadest, et tema tütardel oleks parem ja toretsevam elu. Tütarde jaoks oli rahal ja uhketel asjadel suur väärtus,isa soovis ainult tunda oma hinges ja südames, et tütred oleks rahul ja õnnelikud
Tegelikult on liikumine kõikidele inimestel väga vajalik tegevus.Sellest peab natukenegi midagi head leidma. Paljud arvavad veel, et ei ole mõtet treeningul käia, arvavad nad täiesti valesti. Nad teevad sellise mõtteviisiga endale ainult halba. Lihtne on öelda küll, et ei ole mulle seda vaja, aga kui lesida ainult diivanil ja vaadata televiisorit on hiljem väga raske. Me kõik ju oleme näinud igasuguseid dokumentaal filme ülekaalulistest inimestest. Nemad kõik on spordile ei öelnud. Nüüd kui on juba hilja, kahetsevad need ülekaalulised inimesed, et nad niimoodi tegid. Pärast on väga raske kaalust alla võtta ja alustada treeninguid. Mõned inimesed on isegi ära öelnud sellele, et uuesti kõhnemaks saada ning mõnulevad edasi kuskil diivani peale. Ei piisa lihtsalt liikumisest näiteks kõndimisest, vaid parem oleks valida õigeid harjutusi nagu näiteks suusatamine, ujumine, uisutamine ja jooksmine. Hea oleks teha tervise
Õnnelik olles täna ja homme Leslie Caron on öelnud: "Et tunda suurt õnne, pead kogema tohutut valu ja ebaõnne - kuidas sa muidu aru saaksid, millal Sa oled õnnelik?" Ka mina olen saanud tunda õnnetust ning nüüd ma võin käsi südamel öelda, et ma olen õnnelik. Tujud vahelduvad, aga sisimas peidab end alati õnnetunne. Mis on õnn minu jaoks? Armastus. Kõige tähtsam minu jaoks. Ilma armastuseta ja ilma armastatuta poleks mu elul vist isegi mõtet. Mul ei oleks sihti mille poole pürgida. Armastus on mul alati olnud
Sallinger" Kuristik rukkis"- arutlus W- Faulkner on öelnud, et sellist ühiskonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta just heal arvamusel: külm, õudne, üksildane tunne, hirmuäratav, mahajäetud, masendav tunne
end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes või oma lemmiksarja vaadates ei sa üle ega ümber reklaamist. Ostmist, müümist, vahetamist ning päev-päevalt järjest jõulisemalt pühamuteks muutunud ostukeskusi propageeritakse iga päev ja see ei saa jääda märkamatuks. Kui piibel käsib inimesel elada ennastsalgavalt ja ligimest armastavalt, siis nüüd lubatakse naudingut ja rahulolu kohe. Ka kirjandik Jaan Kaplinski on öelnud, et ostukeskused on nagu koolis, mis õpetavad rasikama ja olema usin mutrike kulutamiskultuuri masinavärgis. Seega ei saa imestada, kui noored teavad pigem uusimat riidepoodi kaubamajas kui Suurbritannia peaministrit. Sellise suuna jätkumise tagajärjeks võib olla materiaalsete väärtuste tähtsuse suurenemine, jättes vaimsed tagaplaanile. Meedia võib inimesi mõjutada ka teistmoodi ning seda just ühe kindla teema laialdasel ning igapäevasel kajastamisel
Kuues päev"Esimene novell" 1)Oretta- ta oli Geri Spina abikaasa. Ma arvan, et ta oli graatsiline ning arusaaja inimene . Inimene, kes ei öelnud teisele halvasti, kuid pööras asja naljaks, kui juhtus midagi ebameeldivat. Moraal oli päris kõrge, sest talle ei meeldinud eriti, kuidas rüütel ennast tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev
nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets,heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt,tanklad ja autod. Toomas Hendrik Ilves,Eesti president,on öelnud,et riigi majanduse heaolu on tähtis,kuid niisama tähtis on ka meie vaimne heaolu, põhiväärtuste kindlus ja usk heasse tulevikku.Mina ei ole sellega päri,sest tänapäeva ühiskond on jagunenud kahte leeri.Ühed kes "suplevad rahavannis", ja teised, kellel pole võimalik endale vannigi osta.Usk tulevikku peaks kõikidel inimestel olema, kuid rahvas, kes ei tule toime oma eluga,keda ei aidata,ei usu tulevikku, ta elab päev korraga lootes,et homsele päevale mõtlema ei pea
Kuidas me peaksime elama? ,,Eluredel on täis pinde, ja nad torkavad kõige valusamini siis, kui libiseme allapoole" nii on öelnud W.Brownell. Sellest mõtteterast tekib mul küsimus: kuidas takistada allapoole libisemist või kuidas eemaldada neid pinde? Üldiselt on enamikel inimestel palju küsimusi elamise kunsti kohta kuidas me peaksime käituma või mida me peaksime tegema, et elu oleks täis rõõmu. Kui aus olla, siis keegi ei saa dikteerida, kuidas me peaksime elama vaid on võimalik jagada üksnes näpunäideid ning nõuandeid. Oma essees esitan neli põhimõtet, millest mina lähtun oma elu korraldamisel.
Harry tunneb, kuidas Hermine mõistab teda ning täites tütarlapse soove, üritab ta sulanduda ümbritsevasse keskkonda. Ta õpid ära tantsimise, mis oli varem täielikult mõeldamatu, kohtub Pabloga ning kohandub saksofonimänguga, Maria õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Pablo kritiseerib Harry tõsimeelsust ning väidab, et lõbususest on maailmas palju rohkem kasu. Just huumor on edasiviivaks jõuks, oskus naerda enda üle. H. Hesse on öelnud, et igasugune kõrgem huumor alga sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta. Inimene on sajas koorest koosnev sibul ning kõike ei olegi võimalik tõsiselt ega mõistusega võtta. Kui inimene on piisavalt tugev, saavutab ta selle, mida tung tal otsida käsib. Hesse on öelnud, et inimene pole ju mingi kindel ega püsiv vorm, pigem on ta katse ja üleminek, ei midagi muud kui kitsas ja riskante sild looduse ja vaimu vahel. Eluks saab aga
Sõda kui ühiskonna loomulik seisund varauusajal Sõda loomulik varauusajal, kohatu meie tänapäevaelus. Maailma ajalugu on kõige rohkem mõjutanud sõjad ning just seepärast oleme jõudnud staadiumisse, kus praegu asume. On raske, kui mitte võimatu kujutada 17.-18. sajandit ilma sõdimiseta. Sõjapidamine on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine, on öelnud Martin Luther. Selles tsitaadis peitub iva, mida praegune inimkond loomulikuks ei pea, kuid võimatu on vältida fakti, et elukorraldus varauusaegses ühiskonnas baseerus põhiliselt sõjapidamisele ja korraldusele. Terve ühiskondlik korraldus keerles ümber sõjanduse. Võeti kasutusele tulirelvad, loodi magasinisüsteem ja sõjakoole. Tänu magasinisüsteemi kasutusele muutus sõjavägi minu arvates veidralt mugavaks. See süsteem tõi justkui kaasa süvenenud mõtlemise nagu elu oleks ainult sõda. Enne seda pidid ju sõdurid toitu varastama või ostma, kuid nü...
Tulevik ja karjäär. Karjäär on meie elus väga oluline. See on meie endi elutee, mille endale loome. Üks ameerika näitleja Roger Smith on öelnud:"Ära satu tulevikku kogemata. Loo oma tulevik ise." Me kõik tahame ju teha õigeid valikuid, et teha seda, mis meile kõige enam meeldib. Teades oma kindlaid huvisid, on ka lihtsam edasiseid otsuseid langetada ja mõelda:"Kes minust tulevikus saab?" Ka mina olen selle üle palju mõelnud, aga pole suutnud lõplikult otsustada, kuna tean, et on olemas tohutult palju erinevaid võimalusi, mille vahel valida. Minu karjäär algas lasteaiast
asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest. Ehk siis miks on asjad nii nagu nad on ja miks maailm on selliseks saanud nagu ta on. Paljud filosoofid on väitnud, et filosoofiaga pole üldsegi võimalik algust teha. Hegel ja Heidegger ütlevad samuti, et filosoofiaga pole võimalik algust teha. On kaks varianti. Me kas oleme selle sees või või see jääb meile võõraks. Descartes- radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. 4
2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impulsiivne lähenemine elule ja muusikale on teinud Temast ühe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
