10. Mitu mooli on 1,2 04 x 1025 hõbeda aatomit? 11. Molaarmass on aine ühe mooli mass a) kilogrammides b) grammides c) aatommassiühikutes 12. Leia 3 mooli alumiiniumi mass 13. Mitu mooli on 3,01x1024 hapniku molekuli? 14. Mitu vee molekuli on 0,1 moolis vees ? 15. Mitu vee molekuli on 15 millimoolis vees? 16. Mitu mooli on 4 kilogrammi CaCO3 ? 17. Mitu raua aatomit on 8 moolis rauas? 18. Mitu mooli on 1,2 04 x 1022 vase aatomit? 19. Kui palju kaalub 0,01 kilomooli hapnikku (O2)? 20. Mitu vee molekuli on 10 moolis vees? 21. Mitu vee molekuli on 0,1 moolis vees ? 22. Mitu mooli on 100 grammi CO2 ? 23. Mitu raua aatomit on 100 moolis rauas? 24. Mitu mooli on 12, 04 x 1022 süsihappegaasi molekuli? 25 . Kui palju kaalub 0,01 kilomooli lämmastikku (N2)?
VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8. Võrdle hõõrde- elastsus- ja raskusjõudu, nende suundasid ja too näiteid nende esinemisest igapäevaelus. ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus on 3,84·108 m. (Vastus: 2·1020 N) Elastsusjõudlk õpikust lk 63 1.. Kooli dünamomeetri vedru jäikus on 40 N/m. Milline elastsusjõud tekib vedrus, kui teda 5 cm võrra välja venitada? (Vastus: 2 N) 2. Elastse traadi jäikus on 80 000 N/m. Leia traadi pikenemine, kui tema otsa riputada keha kaaluga 160 N
Kuu Koostaja : Kaarel Niit Juhendaja: Margus Sõmer Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kuu on maale lähim taevakeha, tema keskmine kaugus maast on 384 400 km. Tiirlemine ja faasid Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km. Kuu mass on 7,36 x 1022 kg. Kuu keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on kuul 6 korda väiksem. Kuu kalle on ekliptika suhtes 5,1454°. Mered ja mandrid Tumedain laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks. Tormide ookean 2,1 miljonit km². Heledaid laike nimetatakse mandriteks. Asend Maa suhtes Kuu asetseb maa poole alati ühe küljega. Inimesed kuul Apollo 11 viis esimese inimese Kuu pinnale. Sõit Kuule kestis 4 päeva, 6 tundi, 45 minutit ja 40 sekundit.
Gravitatsioonikonstant G = 6.67·10-11 m3/(kg·s2) Raskuskiirendus Maa pinnal g = 9,8 m/s2 Avogadro arv NA = 6,02·1023 1/mol Boltzmanni konstant k = 1,38·10-23 J/K Universaalne gaasikonstant R = k·NA = 8,31 J/(mol·K) Maa mass M = 5,98·1024 kg Maa keskmine raadius R = 6370 km Kuu mass M = 7,35·1022 kg Kuu keskmine raadius R = 1740 km Kuu keskmine kaugus Maast r = 384000 km Ainete tihedusi Vesi = 1000 kg/m3 Jää = 900 kg/m3 Raud (teras) = 7800 kg/m3 Hõbe = 10500 kg/m3 Kuld = 19300 kg/m3 Elavhõbe = 13600 kg/m3 Õhk = 1,25 kg/m3 Ainete erisoojused Vesi c = 4200 J/(kg·K) Veeaur c = 2010 J/(kg·K)
· Vanakuu · Täiskuu Kuu tiirlemine Kuu tiirleb ümber Maa Vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 29 ööpäevaga. Mõõtmed Kuu läbimõõt on 3476 km (4x väiksem kui Maal). Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem (7,36 × 1022 kg). Keskmine tihedus 3,3 g/cm3. Raskusjõud on 6x väiksem kui Maal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s ja teine 2,4 km/s. Varjutused Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Nii tekib päikesevarjutus. Poolvarju tsoonis on varjutus osaline. Kuuvarjutus & Päiksevarjutus Esimene inimene kuul
Andmetabe lid Üldstruktuur Väli (Field) ID # Type Equipment Detail Checked Out Checked In 3000 Camera Saris Lumina Digital Camera 12-mai-13 15-mai-13 3005 Camera Saris Zoom Z-60 Digital Camera 27-juuli-13 06-aug-13 1021 Laptop 15" EDI SmartPad L200-3 15-sept-13 01-okt-13 1022 Laptop 15" EDI SmartPad L200-3 14-aug-13 16-aug-13 Kirje 1023 Laptop 15" EDI SmartPad L200-3 08-aug-13 15-aug-13(Record) 3070 Camera Omega PixL Digital Camcorder 06-okt-13 1025 Laptop 15" EDI SmartPad L200-4X 26-sept-13 04-okt-13 1031 Laptop 17" Saris X-10 Laptop 04-okt-13
· 270 meters in length · 53 meters in height · Owned by the White Star Line · Built in about 3 years · Took 7.5 million dollars to build · When Titanic began her journey at first, the weather was clear and the ocean was smooth. · Was designed to be a marvel of modern safety technology. · Accommodations were luxurious and had extensive facilities. Passengers · 2,566 tickets were sold in total. · 1st class: 1034 · 2nd class: 510 · 3rd class: 1022 · Around 2,200 people got onto Titanic. Some of the facilities offered on board were: · electric light and heat · electric elevators · a swimming pool · a squash court · a Turkish Bath · a gymnasium · two musical ensembles A historical tragedy was born · On the night of April 14 1912 · In the middle of Atlantic ocean. · The iceberg warnings never reached Captain Smith or the officer on the bridge. · Iceberg spotted!
elemendid on: Raud 34,6% (massiprotsent) Hapnik 29,5% Räni 15,2% Magneesium 12,7% Nikkel 2,4% Väävel 1,9% Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Andmeid Kuust Orbiit: 384,400 km Maast Diameeter: 3476 km Kuu on heleduselt teine objekt taevas, pärast Päikest Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 päeva ja 8 tunniga Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Päritolu Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii
Pöörleb väga aeglaselt. Kuna Veenuse telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti siis aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Atmosfääris domineerib süsihappegaas( 96. 5%) Ülejäänud osa moodustab lämmastik. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha.Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt.Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg.Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga.Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim.Maa ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg.Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu
kaugusel. Suurim kaugus 406 700 km, väikseim 356 410 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõdakäsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri- Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). 6. Kuidas tekkis teatrikunst? Kirjelda antiikteatrit. Mis on tragöödia? Teatrikunsti alusepanijaks peetakse poeet Thespist, kes astus jumalat või kangelast kehastades kooriga dialoogi. Teatrile alusepanijaks peetakse diturambilise koori juhti Thespist, kelle nimi sai näitlemise sünonüümiks - Thespise kunst -, samuti nagu Thespise rüü tähendab teatrikostüümi. Thespis olevat tulnud koos kooriga oma sünnikohast Ikarjast kraamivankril, mille
· ainus looduslik kaaslane on Kuu · keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/sek · ekvatoriaalne diameeter 12 756, 270 km · mass 5,9736 x 1024 kg · värvuse järgi kutsutakse ka helesiniseks planeediks · suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis · keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° Maa kaaslane - Kuu · kesmine kaugus Maast 384 400 km · kiirus orbiidil 1,03 km/sek · läbimõõt 3476 km · Kuu mass - 7,36 × 1022 kg · raskusjõud 6 korda väiksem kui Maal · Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega · ,,Igavese päikese tipp" piirkond Kuul, kus Päike ei looju · pind on väga tume Marss · Päikesesüsteemi neljas planeet · Maast 2 korda väiksem · hästi vaadeldav iga 15-17 a tagant · läbimõõt 6750 km · gravitatsioon umbes 40 % Maa omast · ööpäeva pikkus: 24 h 37 min · pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C · aasta pikkus: 687 Maa päeva
Ta mass 5.6846×10x26 kg.Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist". Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Maaga võrreldes ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Ta raadius on raadius: 24500 km ja mass 8, 6 * 1022 tonni. Tal on teada 5 kaaslast. Uraani atmosfäär on oletatavasti sama koostisega kui Jupiteril ja Saturnil. Temperatuurid planeedil on väga madalad, kuna ta asub Päikesest nii kaugel. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast.
1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 26 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 t i - tk (ti - tk)2 t i - tk (ti - tk)2 Tulemus (ms) Katse nr Tulemus (ms) 995 31,26 977,19 26 959 -4,74 22,47 928 -35,74 1277,35 27 1009 45,26 2048,47 1022 58,26 3394,23 28 948 -15,74 247,75 1048 84,26 7099,75 29 1018 54,26 2944,15 1030 66,26 4390,39 30 973 9,26 85,75 860 -103,74 10761,99 31 951 -12,74 162,31 895 -68,74 4725,19 32 968 4,26 18,15
· Tiirlemisperiood 164,8 Maa aastat ja pöörlemisperiood 15 tundi ja 48 minutit. · Raadius on 25100 km, mass on 1,03 x 1026 kg, tihedus 2,3 g/cm3. · Neptuuni ümbritsevad tumedad rõngad. · Neptuunil on 8 kaaslast , tuntumaks kaaslaseks on Triton. Pluuto · Päikesesüsteemi üheksas planeet. · Keskmine kaugus Päikesest 5,9 x 1012 m. · Tiirlemisperiood 247,7 Maa aastat ja pöörlemisperiood 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit. · Raadius on 1137 km, mass on 1,27 x 1022 kg, tihedus 2,2 g/cm3. · Pinna temperatuur on umbes 238 0C. · Pluutol on olemas üks kaaslane Charon.
· Kuul leidub mäeahelikke, sadu meteoriidikraatreid ning tasaseid alasid, mida nimetatakse meredeks. · Kuul pole globaalset magnetvälja · Kuul ei ole õhku ega ka vett. · Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem maria Kuu mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km ja see on 4 korda väiksem Maa läbimõõdust · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s Kuu pind · Kaetud regoliidiga · Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist noortel meredel kuni mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades. · Astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged
Otsingud tulemusi ei andnud. P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime kandvale observatooriumile Flagstaffis (Arizona) ,,Planeet X" (nagu Lowell seda nimetas) otsimiseks. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Lole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata
Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit.
pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, mille keskmine sügavus on 3,8 km, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest, mille hüdrosfääri moodustavad järved ja jõed. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu. Maa ja teised kosmose objektid mõjutavad üksteist vastastikku, eriti Päike ja Kuu. Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49×1022 J. Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane. Kuu keskmine kaugus Maast on 3,844×105 km. Maa täpset vanust on keeruline kindlaks teha, sest Maal ei leidu tollest ajast pärinevaid kivimeid. Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel või plastiline. Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemi Maa-tüüpi planeetide seas on Maa suurim.
Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale 1,49*1022 J ja see moodustab u. 99% kogu energiavoost. Hüdrosfäär Maa pinnast 71% kaetud veega Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus Väike veeringe Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kust ta maha sajab. Infiltratsioon Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi Vulkaanilistel aladel termaalvesi
2. arutada läbi erinevad konteineritüübid. Töövahendid ja materjalid: 1. paber, 2. papp, 3. vatt, 4. liim, 5. teip, 6. tööriistad (käärid, nuga, plekikäärid, viil, saag jms). Lähteandmed: Faktid Kuu kohta: · asub keskmiselt 384400 km kaugusel Maast (kaugus muutub piirides 356410 km kuni 406700 km); · läbimõõt on 3476 km (väiksem Maa läbimõõdust 4 korda); · mass on 81 korda kergem Maast (Maa mass 7,35*1022 kg); · raskuskiirendus on 6 korda väiksem kui Maal (Maal g=9,81 m/s2); · atmosfäär praktiliselt puudub; · pinnavorm: künklik täis kraatreid ja mäeahelikke, kivine; · pinnakate: kaetud regoliidikihiga, mis meenutab märga liiva ning mille paksus on mõni meeter kuni mitukümmend meetrit, puudub vesi; · temperatuuridevahemik: öösel enne Päikese tõusu 180°C kuni keskpäeval ekvaatoril +110°C; · kogupindala: 38*106 km2. Optilise aparatuuri omadused:
Dolecta. http://www.dolceta.eu/eesti/Mod7/IMG/pdf/9raha.pdf http://www.eestipank.info/frontpage/et/ Eesti Rahva Muuseum. http://www.erm.ee/?node=1945 Tempt. http://www.tempt.ee/topic.php?topic=1782 11 LISAD 1. Pangatähed ja mündid Abbasiidid, kaliif al-Musta´in, Samarkand, dinaar, 864/5. Esikülg. Abbasiidid, kaliif al-Musta´in, Samarkand, dinaar, 864/5. Tagakülg. Rootsi, Olof Skötkonung (995–1022), Sigtuna, denaar. Esikülg. Rootsi, Olof Skötkonung (995–1022), Sigtuna, denaar. Tagakülg. Vatikan, Pius VI, 31 skuudot, 1796. Venemaa, 10 rubla, 1814. 12 Tallinn, “Erholung”, 10 kopikat, 1807. Pärnu linnakassa, 1rubla, 1820. 13 Margad 1000 marka 14 Eesti Vabariik, 10 marka, 1926. Mündi esikülg.
Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind
40 000 kilomeetrit, · Maa pindala on ca. 510 miljonit km2, · Maa mass on 5.9736×1024 kg, · Maa päev on tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit, · Maa aasta on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. · Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15°C Mass ja tihedus Maa ligikaudne mass on 5,9742×1021 tonni. Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem. Ookeanide mass on 1,4×1021 kg Maakoore mass 2,5×1022 kg. Võrreldes teiste planeetidega on Maa tihedus kõige suurem 5,5 g/cm³.Maa keskmine tihedus vee tihedusest 5,5 korda suurem. Siseehitus · Maa koor koosneb mitmest erinevast kihist · Tuum koosneb peamiselt rauast (või nikkel/raud), võimalik, et ka kergemaid elemente · Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). · Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja
Üldiselt Kuu on Maa lähim taevakeha, ainuke looduslik kaaslane Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, kuna Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa Kuu iseloomustus Orbiit 384,400 km Maast Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass 7,36 ×1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Kuu tekkimine On esitatud 3 hüpoteesi: 1 .Maa ja Kuu moodustusid korraga ühest ja samast gaasi-tolmu pilvest. 2. Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. 3. Maa haaras temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda ümber tiirlema. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn
Kuu 1. Üldandmed Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem ehk siis 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb
ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD PLANEEDID KUU Koostaja : Signe Jaup Klass : 12K5 Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus
000677451 30 1077 1063 6.96885 -0.000538347 32 1081 1059 6.96508 -0.000386887 6.96034 34 1086 1054 8 -0.000224934 6.95463 36 1092 1048 9 -5.38584E-05 6.94889 38 1098 1042 7 0.000100072 6.94312 40 1104 1036 2 0.000239439 6.93634 42 1111 1029 3 0.000389458 6.92951 44 1118 1022 7 0.000526891 46 1153 987 6.89467 0.00126152 6.89365 48 1154 986 6 0.001230075 6.89162 50 1156 984 6 0.001221481 6.88857 52 1159 981 2 0.001233221 6.88448 54 1163 977 7 0.001263209 630 1999 141 4.94876 0.003180857 5.01063 630 1990 150 5 0.003082642 5.01063
See levis Bü kaudu 10s. Karl Suure kirst 1200-1215 Maarja kirst: 1238 Nicolas de Verdun: Klostenburgi altar 1181. Kolme kuninga kirst 1181-1230. Baas: on välja kujunenud juba. St Denis karikas. Abt Suger, 1081-1151. Piiskop, poliitik, ajalookirjutaja. Louis VI ja VII ajal nende sõber. 1140 tellis peaaltarile karika. Sangadega, peen, filigraan. Võimas organisaator, tõi sinna 7 kullasseppa ja lasi teha suure risti. Hildesheimi kirik. Bernvard. Surn 1022. Uksed on romaanika suurim pronksitöö. 16 stseeni: tervete figuuridega stseene Kr elust. 4m kõrge. Vastukaja Traianuse sambale. Suure koolkonna ja monumentaalse stiili looja. 50cm kõrge, kuld, pärlid, kalliskivid. ~1015 Sx lõunaosas. Renvi de Huv (???) 1125. Oluline õpetajana. Töötab Liege'is. Selle katedraali ustemason. 4 stseeni, all härgadena apostlid. Monumentaalse stiili labilöömise näiteks metallis. Godefroi de Clavi 12.saj 3 veerandil
Kaaslane 1 (Kuu) Ekvatoriaalne diameeter 12 756,270 km Polaarne diameeter 12 713,500 km Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine raadius 6372,795 km Maaellipsoidi lapikus 1:298,252 747 25 Ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075,004 km Polaarne ümbermõõt 39 940,638 km Maa keskmine ümbermõõt 40 041,455 km Pindala510 065 284,702 km2; Ruumala 1,0832×1012 km3; Mass 5.9736×1024 kg Atmosfääri mass 5,1×1018 kg Maailmamere mass 1,4×1021 kg Maakoore mass 2,5×1022 kg Maa vahevöö mass 4,05×1024 kg Maa tuuma mass 1,90×1024 kg Päikese ja Maa masside suhe 3,329×105 Maa ja Kuu masside suhe 81,303 Keskmine kaugus Päikesest 1,496×108 km Keskmine kaugus Kuust 3,844×105 km Tihedus 5,515 g/cm³ Raskuskiirendus ekvaatoril 9,780 m/s² Esimene kosmiline kiirus 7,9 km/s Teine kosmiline kiirus 11,186 km/s Sideeriline pöörlemisperiood 23 h 56 min 4 s Pöörlemiskiirus ekvaatoril 465,11 m/s Maa telje kaldenurk 23,439°
Ladina k. nimi: Panthera leo Keha pikkus: 2,5 m Saba pikkus: 0,9 m Turja kõrgus: 1,2 m Kaal: 125250 kg Suguküpsus: 2 a. Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 105120 päeva Poegade arv: 25 Eluviis: Perekondlik Toitumine: Antiloobid, sebrad jms Häälitsused: Möirgamine Eluiga: 15 aastat Metskass Ladina k. nimi: Felis silvestris Pikkus: 0,450,9 m Kaal: 3,518 kg Suguküpsus: 1022 kuuselt Innaaeg: Veebruaris märtsini Tiinuse kestus: 6369 päeva Poegade arv: 18 Eluviis: Erak, ööloom Toitumine: Pisiimetajad Häälitsused: Nagu kodukassil Eluiga: 12 aastat Otselot Ladina k. nimi: Felis pardalis Keha pikkus: 0,71 m Saba pikkus: 0,30,45 m Kaal: 1116 kg Suguküpsus: 68 kuuselt Innaaeg: 12 korda aastas Tiinuse kestus: 7080 päeva Poegade arv: 14 Eluviis: Erakuna või paarikaupa
minaretti. Damaskuse Suure mosee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a. Vaated Suurele moseele Damaskuses (Süüria, 8. saj). Damaskuse Suure mosee interjöör. Vasakul mihrab (palveniss kilbaseinas). Bütsantsi arhitektuuri mõjudega kullatud kupliga Kaljumosee Jeruusalemmas (valminud 691.a., kuppel 1022.a.) al-Aksa mosee (halli kupliga paremal, 705.a.). Pühamu on ehitatud kaljule, millelt Muhamed olevat taevasse tõusnud ja Allahiga rääkinud. Samas paiknes kunagine Saalomoni tempel. Saalomoni templi läänemüür. Jeruusalemm on püha linn nii juutidele, muhameedlastele kui kristlastele. Kaljumosee Jeruusalemmas. Kaheksanurkne põhiplaan sisaldab kaht ühise tsentriga
301-trois cent un(e) 961-neuf cent soixante et un(e) 1000-mille 1000e millième 2000-deux mille 2000e deux millième 3000-trois mille 3000e trois millième 4000-quatre mille 5000-cinq mille 6000-six mille 7000-sept mille 8000-huit mille 9000-neuf mille 1001-mille un(e) 1002-mille deux 1009-mille neuf 1010-mille dix 1011-mille onze 1012-mille douze 1019-mille dix-neuf 1020-mille vingt 1021-mille vingt et un(e) 1022-mille vingt-deux 1100-mille cent 1101-mille cent un(e) 1102-mille cent deux 1109-mille cent neuf 1110-mille cent dix 1111-mille cent onze 1112-mille cent douze 1120-mille cent vingt 1121-mille cent vingt et un(e) 1200-mille deux cent 2100-deux mille cent 2200-deux mille deux cent 6666-six mille six cent soixante-six 10 000-dix mille 20 000-vingt mille 30 000-trente mille 40 000-quarante mille 50 000-cinquante mille 60 000-soixante mille 70 000-soixante-dix mille 80 000-quatre-vingt mille
b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028). Rootsis liitis maa ühtseks riigiks Olav Sülekuningas (valitses 995 1022), kes lasi ennast ka ristida. Kindlamalt juurdus ristiusk Rootsis alles 12.saj. Samal ajal alustasid Rootsi kuningad ka Soome allutamist ning kristianiseerimist. c) 9.saj lõpul kujunenud Vana-Vene (e Kiievi-Vene) riik suhtles tihedalt õigeuskliku Bütsantsiga: kaubanduslikud kontaktid ja ühised vaenlased Musta mere stepialadel elavate rändrahvaste näol lähendasid neid ka usuküsimustes.
Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbustähed ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri ehk 39,9 Pm (petameetri) ehk 4,2 valgusaasta kaugusel. Seega kulub valgusel Proxima Centauri'lt meieni jõudmiseks 4,2 aastat. Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt 70 sekstiljonit ehk 7×1022 ehk 70 000 000 000 000 000 000 000 tähte, seega 230 miljardit korda rohkem kui meie Galaktikas (Linnuteel), kus on 300 miljardit tähte. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. On ka suuremaid täheparvi. 4
Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Mõõtmed: Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. "Mered"" ja "mandrid Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit
222-3 + 50ºC 2345 146,6 14,4 14,7 2448 153 15 223-1 + 50ºC 2346 146,6 14,4 13,8 2142 133,9 13,1 223-2 + 20ºC 1023 40,9 4 4 30-40% RH 1022 40,9 4 223-3 + 20ºC 1234 49,4 4,8 9,2 30-40% RH 1133 45,3 4,4 5.5 Niiskussisaldus Tabel nr. 6 Niiskussisalduse määramine Prk nr. Prk mass Prk mass pärast Niiskussisaldus [%] keskkonnas [g] kuivatmist 70ºC juures 7 päeva [g]
V:Neptuun: 164,7*365*24/15,19=91372,51425 Uraan: 83,01*365*24/17,15=42400,44315 Saturn: 29,49*365*24/10,14=25476,656805 Jupiter: 11,46*365*24/9,55=10512 Marss: 1,88*365*24/24,5=672,1959184 Veenus: 0,62*365*24/243=22,35061728 Merkuur: 0,24*365*24/59=35,63389831 MERKUUR · Kaugus päikesest 58*106 · Mass 3,6*1023 kg · Gravitatsiooni jõud päikesega 2*1030 (F= Gm1*m2/m2) · F= 1,43*1022 · A kiirus ; F jõud ; m mass ; G gravitatsiooni konstant (6,67*10-11 Nm2/Kg2 · Kiirendus ringliikumisel A = v2/r (v=kiirus) Kiirendus ringliikumisel a-kiirus - v-orbitaalkiirus - r-raadius - 149,6*106 m-mass - 6*1024 f- gravitatsioonijõud - G- gravitatsiooni konstant (6,67*10-11 Nm2/Kg2) F=G* m1*m2/r2 F=(6
Kuu üldandmed. · Suurus: Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt · Kaugus Maast: Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km · Mass: Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg · Pöörlemis- ja tiirlemisperiood: Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. · Raskuskiirendus: Kuu pinnal on 0,17g Välisilme. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on
Novembris alustasid vürstid oma kaaskonnaga rongkäiku lõp.selle aprillis.Hoolitsesid ka riigi jugeoleku eest. Miks valisid venelased eesotsas vürst Vladimiriga oma usuks Bütsantsi õigeusu? V:sest et islami ja juudi usk ei sobinud teatud söögi ja joogi keeldude tõttu. Kuidas on tartu ajalugu seotud jeroslav targaga? V:Jeroslav rajas sinna oma kantsi-Jurjev Kui vana on Vene riik praegu ja kui kaua on see olnd õigeusklik maa? V:Vene riik on 1148 a. vana ja õigeusklik maa on olnud 1022 a. VARJAAGID-skandinaavlaste(viikingite nim. Mida kasutasid ida-slaavlased DRUZIINA-idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond VÜRST-valitseja tiitel, enamasti kasutasid idaslaavlaste valitsejad Mis tingis keskaja edenedes käsitöö ja põllumajanduse eraldumise? V:Selle tingisid uuendused, inimesed hakkasid tegelema teatud erialaga. Mida arvestasid kaupmehed ja kästitöölised elukoha valikul? V:Nad hakkasid elama rohkem liiklusteede sõlmpunktides, vanadel turuplatsidel või kiriku ja
Pluutot ei ole külastanud ükski automaatjaam. Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19. jaanuaril 2006 asus Pluuto poole teele NASA kosmosesond New Horizons, mis jõuab sinna aastal 2015. Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit (39,5 a.ü.). Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti (kaugus Päikesest on siis 29,7 a.ü.), nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis (Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis) on kaugus Päikesest aga 49,3 a.ü. Ümber Päikese
Lagabøte keskendus riigi siseküsimustele ja riigi sisemisele tugevusele Håkonsson aga laiendas Norra võimu väliselt ehk läbi riigi piiride. Haaras Islandi ja Gröönimaa Norra valdusesse. (The Creation of Norway, Kraq 2008) The Emergence of Sweden, Lindkvist 2008 1. Kes oli kuningas Olof Skötkonung ja kuidas on ta seotud Mälardaleniga? Olof oli Rootsi kuninga Erik Segersälli poeg, kes oli kuningas umbes 995-1022 ja juhtis Mälardalenit ja Västergötlandi. Ta oli ka kuningas, kes algatas müntide vormimise Rootsis. Seda tehti Sigtuna vallas, mis käis aga Mälardaleni mõjuvõimu alla. http://sv.wikipedia.org/wiki/Olof_Sk%C3%B6tkonung (8.10.2011) The Emergence of Sweden, Lindkvist 2008 2. Miks on kuningas Knut oluline Rootsi riigi kujunemisel? Ta oli esimene kuningas, kel oli märkimisväärne võim nii Svealandi kui Götalandi üle, mis oli tänapäeva Rootsi riigi kujunemise eelduseks
. 1. Kuu lähim naaber Kuu (lad Luna) on meie lähim taevakeha. Asub meile keskmiselt vaid 384 400 kilomeetri kaugusel, et iga inimene võib näha palja silmaga sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsilt. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi, see on sideeriline Kuu. Kuu faasid korduvad iga 29, 5 ööpäeva tagant ja seda pikkust nim. sündooliliseks Kuuks. Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Raskusjõud erineb Maaga võrreldes kuue kordselt, seega iga asi kaalub Maal kuus korda rohkem kui Kuul. Maalt näeb alati Kuu ühte ja sama külge. Selle põhjuseks on pöörlemise aeg, nimelt teeb Kuu täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu tagumist külge nim. Kuu tagaküljeks.
8 Paramo seisukohad olid ideaalsed inkvisiitoritele oma tegevuse põhjendamiseks, tegutsesid ju nemad selle ühe ja ainsa usu huvides ja ka teisitimõtlejate huvides vabastades neid valearvamustest. 1.2.2 Erinevaid seisukohti inkvisitsiooni alguse kohta Paramo seisukohad olid küll veenvad, aga need polnud kindlasti ainukesed, mis kirjeldasid inkvisitsiooni algust. Lääne-Prantsusmaal tegutsenud kroonik Adhémar Chabannes'ist räägib, kuidas 1022.aastal süüdistati kümmet Orléans'i katedraali kanoonikut, et nad olid paistnud silma teistest ,, jumalakartlikumatena", maniluses. Tollene Prantsusmaa kuningas Robert II oli käskinud neil katoliikluse rüppe tagasi pöörduda, keeldumise korral nad vaimulikust seisusest tagandada, kirikust välja heita ja tuleriidale saata.9 [Jeesus ütles] "Kes ei jää minu külge, visatakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad korjatakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära
n= m(CH 3OH ) = = 9,6 * 10 -5 g M 6,02 * 10 23 mol -1 N n= NA m N Vastus: Metanooli tilga mass on 9,6*10-5 grammi = M NA N *M m= NA Mitu liitrit on normaaltingimustel 6x1022 molekuli gaasilist lämmastikku? N(N2)=6*1022 NA=6,02*1023 mol-1 N 6 *10 22 * 22,4dm 3 / mol n= V = = 2,23dm 3 NA 6,02 * 10 23 mol -1 V n= Vm N V = N A Vm N * Vm V = NA Vastus:Gaasilist lämmastikku normaltingimustel on 2,23 dm3
Kui tahad kõige populaarsemat operatsioonisüsteemi, kus kõik progammid töötavad ja oskad internetis surfata ilma viiruseid saamata,vali windows, aga kui tahad operatsioonisüsteemi,kus uuendustega funktsioonide ja nuppude asukoht ei muutu, palju vähem viiruseid,siis valige macOS-iga arvuti või sülearvuti. Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Microsoft_Windows_versions https://et.begin-it.com/9121-history-of-windows https://www.google.ee/search? biw=1022&bih=1037&tbm=isch&sa=1&ei=nDS4XIHzBInOwALrzJHoDw&q=mac +os+mojave+desktop&oq=mac+os+mojave+desktop&gs_l=img.3..0i19l2.1302 6.14317..14395...0.0..0.110.702.5j2......1....1..gws-wiz- img.......0i30i19j0i8i30i19.aDs27Sdr2kI#imgrc=nq2Ghb8eVS_zGM: https://et.wikipedia.org/wiki/MacOS https://et.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Windows https://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_Microsoft_Windows_versions https://en.wikipedia.org/wiki/MacOS https://en.wikipedia.org/wiki/MacOS_version_history https://et
kaugus Maast * keskmine 384 399 km, * lähim 362 000 km, * suurim 405 400 km kiirus orbiidil 1,02 km/s, tiirlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s, pöörlemisperiood 27,321582d = 27d7h43min6s, sünoodiline periood (faaside kordumise periood) 29,530589d = 29d12h44min2,9s, läbimõõt * keskmine 3 474,20km = 0,273 Maa läbimõõtu, * ekvaatoril 3 476,28km = 0,273 Maa läbimõõtu, * poolustel 3 471,94km = 0,273 Maa läbimõõtu, mass 7,35∙1022 kg = 0,0123 Maa massi, tihedus 3,35 g/cm3, raskusjõud pinnal 0,1654g (gkuu=1,622 m/s2), paokiirus 2,38 km/s, pinnatemperatuur (ekvatoriaalpiirkonnas) * keskmine -53°C, * madalaim -203°C, * kõrgeim +117°C, atmosfäärirõhk pinnal 0 atm. Kuu on oma mõõtmetelt emaplaneedi suhtes kõige suurem kaaslane. Ta asub Maale nii lähedal, et keskmine vaatleja näeb tema pinnal sama palju detaile kui astronoom keskmise suurusega teleskoobiga Marssi uurides.
Iga sekund muutub 700 miljonit tonni vesinikku 695 kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Maa miljoniks tonniks heeliumiks, millest eraldub veel 5 ainus teadaolev satelliit on Kuu. Umbes 71% pinnast on miljonit tonni energiat gamma kiirguse kujul. kaetud soolase veega, Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat 1,49 1022 J . Maa on ainus Päikeselaigud Päikese pinnal võib näha tumedamaid piirkondi teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika, päikeselaike. Seal on temperatuur madalam (3800K). suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis. Maad Neid leidaub igas suuruses, kuid suuremate diameetrid moodustavad elemendid: raud, hapnik, räni, magneesium, võivad olla kuni 50 000 km. Päikeselaikude arvukus ja nikkel, väävel. Maa on Päikesest parajal kaugusel, et
preemia ka stipendiumi koduosariigi Kansase ülikoolilt astronoomilise hariduse omandamiseks. [1] Pluuto füüsikalised omadused Nagu enne öeldud Pluuto jääb alla seitsmele Päikesesüsteemi kuule. Tema keskmine raadius on 1195km mis on 0,19 Maa raadiust, mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massia. Pluuto keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3 . Pluuto orbiit erineb ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit. Periheelis ehk Päikesele kõige lähemas asendis olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, see oli nii näiteks aastatel 1979-1999. Afeelis ehk Päikesest kõige kaugemas orbiidi punktis on kaugus Päikesest 49,3 a.ü. Ümber Päikese tiiru tegemiseks kulub Pluutol 248,09
Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümberkääbusplaneediks. Pluuto jääb suuruselt alla seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele- Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust) ning mass (1,305 ± 0,007)×1022 kg ehk 0,002 Maa massi. Tema keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest ja Pluuto pöörleb oma orbiidil külili nagu Uraangi. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud
annaabi.ee 
