Pildil on kujutatud Navitrollale omases stiilis kaelkirjakut, kes piilub üle pilvepiiri. Kasutatud on üpriski neutraalseid, ning naturaalseid toone ei mingit neoonroosat, ega ka tsüaani. See on naivistlik teos, millel hoolimata ebarealistlikust kujutamisviisist on detailid väga põhjalikult välja joonistatud. Miks mulle Navitrolla tööd nii sümpaatsed tunduvad? Asi ongi just nimelt tema stiilis, mis oma põhjalikkusega on võrreldav isegi fotorealismiga. Üldjuhul ei tundu nö. "kunstiteadmatule" rahvale igasugune impressionism ja sürrealism kunstina, sest tihti on neil kujutatu väga abstraktne, ning raskesti mõistetav. Mis ma siin ikka räägin? Mul endalgi on raskusi nende tööde väärtuse tabamisega. Nüüd tulebki mängu Navitrolla, kes on oma üsnagi "huvitavad" ideed visualiseerinud laiale publikule vastuvõetavas formaadis. Tema pildid on rõõmsameelsed, ning helged, mis loob karge, ning ratsionaalse mõtlemisega põhjamaade kunstihuvi...
Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirguse hulk ehk kaugus ekvaatorist ehk GEOGRAAFILINE ASEND ·Laiuskraadist tingitud erinevused Eestis väikesed, sest ulatus S- N on väike ( 57°30´ - 59 49 ) Kiirguse erinevused tingitud: · Aastaajalised erinevused päeva pikkus suvel nt. 18 tundi, talvel 6 tundi · Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist
maailmas Mida tähistab lühend EMHI? Lühend EMHI tähendab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Eesti ilma lühiiseloomustus Tänane kuupäev 08.12.2012 kell 12.34 Eesti asub parasvöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas -3,4 °C, lõunaosas aga -3,2 °C ja Lääne-Eesti saartel on sooja 0,3 °C Tuule suund ja tugevus peamiselt loode- ja põhjatuul tugevusega 2-8 m/s Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus
ILM MAAILMAS Amsterdam 4...12 pilvitu New York 4...12 pilves Ateena 16...25 pilvitu Oslo 0...2 pilvitu Brüssel 3...11 pilvitu Pariis 3...13 pilvitu Frankfurt 0..
Õues paistis päike. Päev 3 15.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 9,7°C. Õues paistis päike. Päev 4 16.09 – Tegin pilti kell 07:21. Õhutemperatuur oli siis 9,5°C. Taevas oli pilvine. Päev 5 17.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11,4°C. Taevas oli pilvine. Päev 6 18.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 13,5°C. Sadas nõrka vihma. Päev 7 19.09 – Tegin pilti kell 07:21. Õhutemperatuur oli siis 13.1°C. Taevas oli pilves. Päev 8 20.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11,4°C. Taevas oli pilves. Päev 9 21.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 9,1°C. Õues oli udu. Päev 10 22.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 8,4°C. Taevas oli väheselt pilves. Päev 11 23.09 – Tegin pilti kell 09:21. Õhutemperatuur oli siis 10,3°C. Taevas oli pilves. Päev 12 24.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 8,3°C. Sadas vihma. Päev 13 25
P1 ve kesk ge =IF(AND(B13="pilves";C13="keskmine";D13="k 2 s mine kõrge v jah õrge";E13="tugev");"jah";"ei") pil P1 ve kesk nõ =IF(AND(B14="pilves";C14="soe";D14="keskmi 3 s soe mine rk jah ne";E14="nõrk");"jah";"ei") tu P1 vih kesk ge =IF(AND(B15="vihm";C15="keskmine";D15="kõ 4 m mine kõrge v ei rge";E15="tugev");"ei";"jah") Üldistused Tennist tohib mängida siis, kui : Ilm on pilves Ilm on päikeseline ja niiskus keskmine Ilm on vihmane ja tuul on nõrk Ilm on vihmane, temperatuur ja niiskus on keskmised Joonis 1: Üldistus
Suur laius põhjustab kiirguse ebaühtlase jaotuse, pilvisuse aastane käik suvel vähem, talvel palju ja 3. tähtis tegur on tsüklonaalne tegevus. 1965 -1974 analüüsi põhjal. Põhjatsüklonid. Liiguvad Islandi juurest Barentsi merel, liiguvad läänest itta, edelast kirdesse. Mööduvad eestist kaugel põhja poolt, jääb tsükloni lõunaserva. Tuuled läänest, tuleb niisket õhku, jääb sooja sektorisse. Talvel võib plusskraade olla ja ilm on pilves ja tuul väga tugev ei ole. Ülevalguvad. Lähevad Trondheimi juurest üle mäestiku madalama osa. Ilmamuutused on suuremad, tuuled on tugevamad. Kaks fronti läheb üle. Läänetsüklonid tulevad üle Taani väinade ja Eestist lõuna poolt. Tsüklonite liikumine reljeefi järgi. Eesti jääb külma ossa. Lund võib palju sadada. Frontidest. Suvel on sooje fronte harva, lõunatsüklonitega. Idast tulevaid fronte eriti vähe, ka lõunatsüklonitega
Avastamisest 1867. aastal kasutasid astronoomid 40 cm pikkust pariisi observatooriumis olevat Focault teleskoopi ning avastasid Cygnusi tähtkujust kolm tähte, mille muidu ühtlasest spektrumist kiirgas eredalt välja valgusvihke. Astronoomide nimed olid Charles Wolf ja Georges Rayet ning seepärast saigi see tähekogum nimeks Wolf-Rayet tähed (WR tähed). 1987. aastaks oli lisaks 159 vastavatele tähele Galaktikas leitud veel 100 Wolf-Rayet tähte Suures Magalhaesi Pilves, 8 Väikeses Magalhaesi Pilves ja mõned teistes galaktikates. Aastaks 1992 oli Galaktikas teada juba 173 WR-tähte. Wolf-Rayet tähed Wolf-Rayet tähti, mida nimetatakse ka WR tähtedeks, on välja kujunenud hiiglaslikeks tähtedeks, millel on algselt 20 päikese mass. Kuid nad kaotavad suure osa oma massist väga kiiresti ning sellepärast on kogu see moodustis sarnane tähetuulega, mis võib liikuda 2000 km/h kiirusega. WF-
Rõhku vähendame siis, kui vähendame massi või suurendame pindala.
Rõhk vedelikus sõltub sügavusest(mida sügavam seda suurem), tihedusest
(mida tihedam seda suurem rõhk),gravitatsioonist(mida suurem seda suurem rõhk)
p(1Pa ) = o(1kg/m3) * h(1 m ) * g ( 10N/kg)
Õhurõhk sõltub kõrgusest (mida kõrgemal, seda väiksem õhurõhk)
Normaalõhurõhk on 760mmHg=10 000Pa = 1atmosfäär
Kõrgrõhkkond Madalrõhkkond
Talvel selge,külm,päike Talvel pilves,soe
Suvel selge ja palav Suvel pilves,jahe
Gravitatsioon: Fg=m*g = ...N
Rõhk: p=F/S = p=m*g/S = ...Pa
Rõhk vedelikus: p=o*g*h = ...Pa
Üleslükkejõud: Fü=o*g*V = ...N
Fü
leiutamata. Siis läks aega,enne kui sai selgeks omapäraste pilvede olemus. Pilvede esimese arvestatava teadusliku uurimuse tegi inglise astronoom John Herschel 1834. aastal, kui ta reisis koos oma perega Lõuna Aafrikasse, kus ta neli aastat lõunataevast vaatles. Kaasavõetud teleskoop oli enam kui piisav,et aru saada Pilvede olemusest need osutusid tähesüsteemideks. Hämmastav oli täheparvede suur arv nendes. Herschel kirjeldas Suures Pilves 375 täheparve ja Väikeses pilves 39 parve. Tähed Palja silmaga näeme umbes 1000 tähte, läbi teleskoobi tehtud fotodelt miljardeid. Kokku on neid Linnutee tähesüsteemis ehk Galaktikas 150 miljardit, galaktikaid omakorda on sadu miljardeid. Esimese tunnustust leidnud klassifikatsiooni lõi itaalia astronoom Angelo Secchi 1860. aasta paiku. Uurinud 4000 tähe spektrit, jaotas ta need neljaks. Secchi klassifikatsioon oli kasutusel 50 aastat.
4)Termosfäär-õhumolekule vähe ja nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevheliseks ruumiks. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Maa soojuskiirgus- mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur,seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Atmosfääri vastukiirgus-esineb,kui on ilm pilves,õhk soe ja sisaldab palju veeauru.Efektiivne kiirgus-maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet.Positiivne kiirgusbilanss-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui ise soojuskiirgusena ära annab.Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära,kui ta juurde saab (jahtub). Osooniaugud-osoonikihi oluline hõrenemine stratosfääris. Happesademed-happelise reaksiooniga sademed,mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel. Happesademed:
Sademete liigid on vihm, lumi, rahe, lörts, kaste, hall ja härmatis jt. 6 Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest, kus võib äikest olla, aga ei pruugi. Tahkeid sademetetüüpe on veelgi ja seetõttu nimetatakse raheks kõnekeeles sageli ükskõik milliseid jäiseid sademeid. Meteoroloogias nimetatakse raheks enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke, mis on läbimõõdus vähemalt 5 mm. Rahe näitab, et pilves on tõusvad õhuvoolud. Lume all mõistetakse tavaliselt sademete liiki, mis langeb pilvedest lumetähekeste või nende kogumitena. Seejuures võib lund sadada nii lauslumena, hooglumena, teralumena kui ka lume ja vihma seguna. Lumehelveste kuju sõltub nende tekketingimustest, aga ka langemisteekonnast. Pehme või sula ilmaga sajab tavaliselt palju intensiivsemalt lund ning lumehelbed on suuremad, kui külma ilmaga, sest mida madalam õhutemperatuur, seda vähem on niiskust õhus.
Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks stratosfääris on osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. o Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Otsekiirgus osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, jõuab otse maapinnani. Hajuskiirgus pilves ilmaga, hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. o Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. o ALBEEDO e. tagasipeegeldunud kiirgus on kõige suurem värske lume pinnal. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Kõige väiksem albeedo esineb
Lumeleopardidele on nende naha pärast varasematel aegadel laialdaselt jahti peetud. Kogu maailma loomaaiad osalevad selle leopardi koordineeritud kasvatamise/aretamise programmis. Irbised on pantritest kõige vähem agressiivsed. Pole teada, et ükski irbis kunagi oleks inimest rünnanud. Nad lasevad inimesel kergesti oma murtud saagi ära võtta ja on juhtunud, et kui inimene irbist ründab, siis too ei kaitsegi ennast. Irbised on videvikuloomad. Vähem tegutsevad nad öösel. Pilves ilmaga võivad nad päevalgi aktiivsed olla. ELUKOHT JA TOITUMUS Lumeleopard on isepäine jahimees, kes elab maailma kõrgemais mägedeis. Neis piirkondades elutsevad vähesed loomad. Irbis elab kõrgetes mägedes. Himaalajas, Tiibetis, Kesk-Aasia ja Lõuna-Siberi mägedes , Altai, Tõvani ning Mongoolia mägedes. Suvel elab irbis enamasti lumepiiri lähedal (36603970 km), kuid talvel laskub sõraliste järel 1800 meetrini.
pilvedega. Tsüklonitele on iseloomulik ümmarguse või spiraali meenutav pilve ehitus, mille järgi on nad kosmosefotodelt selgesti eristatavad. Orkaani äärealadel valitsevad tõusvad õhuvoolud, kuid keskel on väike ala, kus leiavad aset langevad õhuvoolud. Kui loodusnähtus on piisavalt tugev, on langevate õhuvoolude ala selgesti eristatav ülejäänud protsessist – seda nimetatakse orkaani silmaks. Kui kogu orkaani osa on valdavalt pilves, siis silmas on taevas täiesti selge. Samamoodi puhuvad pilves osas tugevad tuuled, kuid silmas valitseb tuulevaikus(merelainete puhul see ei kehti). Kõige rohkem tekitab orkaan kahju siis, kui tema ülejäänud osa ehk sein läheb üle objektidest. Silma vähim registreeritud läbimõõt on 3 km, suurim 370 km. Silm on tavaliselt ringikujuline, aga suuremad võivad muutuda loperguseks ja piklikuks. Tornaado ehk tromb
сводка погоды - ilmateade, прогоз погоды - ilmaennustus, лето – suvi, осень – sügis, зима – talv, весна – kevad, погода – ilm, хорошая погода - hea ilm, плохая погодa - halb ilm, тёплая- soe, холодная – külm, жаркая – palav, прохлдая – halb, ветреная – tuuline, безветра – tuuletu, туманная – pilves, ясна – selge, пасмурная – sombune, дождливая - vihmane, солнечная- päikesepaisteline, облачная- pilvine, безоблачная- pilvitu, переменчивая- muutuv, устойчивая- püsiv, неустойчивая- ebapüsiv, благоприятная- soodne, неблагоприятная- ebasoodne, штормовой - tormituul, уроган- raju, шторм- torm, орkан- orkaan, шквал- pägi, tormituul.
Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine Kuidas muutub temperatuur? Temperatuur tõuseb ja langeb maapinna mõjul Päike soojendab maad maapind soojendab õhku Öösel maapind jahtub maapind jahutab ka õhku Õhutemperatuur sõltub aluspinna temperatuurist Õhutemperatuuri graafik 24 unni jooksul olnud ja viimase seitsme päeva õhutemperatuuri saab vaadata aadressil http://ilmajaam.physic.ut.ee/ Miks muutub õhutemperatuur? Öösel langeb õhutemperatuur, sest maapind kiirgab soojust, mis levib maailmaruumi maapind ise jahtub Päeva jooksul toimub kaks nähtust: maapinna jahtumine kiirguse tõttu ja soojenemine päikese tõttu Õhk muutub vastavalt sellele, kumb nendest protsessidest on ülekaalus Kellaajad ja õhutemperatuur Hommikul hakkab päike maad soojendama Pärast keskpäeva/kell 13.00 päikese soojendav toime nõrgeneb, kuid siiski on soojenemine ülekaalus Kell 16-17 on soojuslik tasakaal Kell 18.00 toimub maapinna jahtumine Pilves ilmaga on...
C F EmA7 KÜLLAP ARVAB VIST Dm G C Am ET ON TANTSUL NIMEKS, MIDA PANEB IMEKS, Dm G7 C ROKENROLL VÕI TVIST F REF . KRIIMSILM KARUOTT JA REBANE Em A SIILIPOISS JA JÄNES KARVANE Dm7 HÜPPAVAD ÜHESKOOS Dm ÜKSMEELSES TANTSUHOOS G KARULAANE JENKAT C G7 MUTT SEE PUHUB PILLI, NINAL UUED PRILLID C F EmA7 NOOTI HÄSTI TEAB Dm G C Am TRUMMILÖÖJAKS ILVES, ISE TÄITSA PILVES D G RÜTMI PAIKA SEAB C G7 KONTRABASS ON PÕDRAL, VIIUL TEMA SÕBRAL C F EmA7 KIKK-KÕRV ORAVAL Dm G C Am KÕIK ON VÄGA RAHUL, ÜKSKI POLE PAHUR Dm G7 C KÕRGE KUUSE ALL
Kuidas mõjutab tuul eesti ilmastiku? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm ja ilmateade Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates näed, missugune ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet. Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja PõhjaEestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva
voolab õhk keskme suunas ja hakkab tõusma. ANTITSÜKLON kõrgrõhkkond e. õhurõhu maksimum suur kõrge rõhuga õhukeeris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt äljaspoole, pöördudes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest.
keskkonda kahjustamata. Iga päev langeb Maale Päikeselt energiakogus, millest jätkuks maa- asukale 27 aastaks. Me kasutame sellest ära vaid ÜHE protsendi!!! Päikeseenergiat saab kasutada ka Eesti tingimustes, kuigi võiks arvata, et Eestis paistab liiga vähe päikest. Et päikeseenergiat oma huvides ära kasutada, peab soetama päikesekollektori või päikesepaneeli. Eestis on päikesepaneel võimeline sooja ja elektrit tootma 9 kuul aastas, ka pilves ilmaga. Päikesepaneel toimib vähemalt 50 aastat. Selle soetamine on tohutult keskkonnasõbralik ning tasub ära ennast suhteliselt kiiresti. Päikesepaneel katab ära 20-60% hoone aastasest soojusenergia tarbest. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. TÄNAME KUULAMAST!
Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. UV kiirgust on päikesekiirguses 8%, see tekitab päevitust ja nahavähki. Infrapunast kiirgust on 36%, see kannab edasi soojust. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Pilves ilmaga ja sooja õhuga, milles on palju veeauru, esineb atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud
Aga kas me ka teame, kuidas nad sinna tekivad ja miks nad alla ei kuku? Pilv on nagu udukogu, mis koosneb väikestest veepiiskadest. Veepiisad aga jõuavad sinna tänu Päikesele. Päike paneb veekogu aurama. Veepiisad võivad aurustada igast veekogust, nii märjast maast, järvest, kui porilombist. Aurustumise käigus tõuseb niiske õhk üles, sest niiske õhk on kergem kui kuiv õhk. Niiske õhu kondenseerumisel tekivad veepiisad. Üheks põhjuseks, miks pilved alla ei kuku, on see, et pilves olevad veepiisad on imepisikesed, 1000 korda väiksemad kui 1mm või veel väiksemad. Veepiiskade alla kukkudes tekib õhutakistus ehk õhk jääb allapool tee peale ette. Teiseks põhjuseks võib lugeda, et niiske õhk tõuseb kogu aeg üles ja ei lase veepiiskadel alla kukkuda. Õhtul võib öelda, et pilved tulevad ööseks maapinnale magama. Õhtul vajub päike madalamale ja soojendab suuremat maatükki, sest kiired langevad nurga alt. Päike ei jõua piisavalt niisked õhku aurustada
Äike Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena Kaasnevad hoovihmad, rahe ja tugevad tuuleiilid Tingimused: lühikeseaja jooksul peab suur kogus sooja ja niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu
Kolm vihmapiiska Elasid kord kolm vihmapiiska. Nad elasid pilves rahulikku elu. Vihmapiisad olid juba suureks kasvanud ja pilvetaat otsustas nad suurde maailma saata. Vihmapiisad polnud sellega nõus, kuid pilvetaadi otsust oli raske muuta. Järgmisel päeval pidid kolm vihmapiiska teiste vihmapiiskadega hüvasti jätma. Pilvetaat saatis nad vihmana alla maa peale. Maa peale jõudes olid kolm vihmapiiska väga vihased, sest nad arvasid, et neid ei ole enam pilvel vaja. Nad arvasid, et mitte kellelgi ei ole neid vaja.
Liigu pisut, ole hea! Miks sa mängida ei taha? Kuule, mis sul viga on? Sul vist lihtsalt tuju paha, oled tõesti igav konn" 1) "Oakene" Heljo Mänd. 2) Mulle tundus, et see on huvitav kuidas arvatakse, et kilpkonn on igav, sest ta ei ole sarnane teiste konnadega. 3) Sõnum: Mitte kõik loomad on ühesugused. 4) Küsimus: "Kas teie arvates kilpkonn on igav? Põhjendus?" Kel hea, kel halb H. Mänd Ulub hunt, va süsisilm: "Ikka pilves püsib ilm. Laula, lõoke, sõõrisilm, mulle ilus lõõri-ilm. Kui on helge, selge ilm, siis näen jänku jälge silm." Jänes piilub, kõõrdi silm: "Parem hall ja võõrdi ilm. Kuni pilves püsib ilm, ei näe mind va süsisilm." 1) "Sallipall" Heljo Mänd. 2) Mulle meeldib, kuidas luuletuses on näidatud erinevate loomade positsioon, mis võib olla väga õpetlik laste jaoks. 3) Sõnum: Igal asjas/sündmusel on kaks erinevat poolt. Kui jänesele
Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine.
õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ulatub 6070 kilomeetri kõrgusele. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. PINNAVORMID
tusvad huvoolud (konvektsioonivoolud), pevane sadu ja maapind on niiske, sajab rohkem kui aurub (Eestis puudub) PARASVTME KONTINENTAALNE HK- kuiv ja suvel sna soe, talvel vga klm, kujuneb vlja mandri kohal keskmistel laiustel, ilm valdavalt selge, temperatuur on mratud kiirgusreiimi sesoonse kikumise poolt (Eestis esineb sageli, suvel palavus, talvel pakas) PARASVTME MERELINE HK- niiske ja talvel soe, suvel jahe, kujuneb p.vtmes ookeanide kohal, valitseb pilves ja sajune ilm (Eestis esineb seda sageli, umbes vrdselt p.vtme kontin. huga, kandub meie alale lnevooluga, phjustab talvel sula, suvel vihmased ja tuulised ilmad. TROOPILINE KONTINENTAALNE HK- palav ja rmiselt kuiv, kujuneb troopiliste krbete (Sahara) kohal, valdavad laskuvad huvoolud ei lase pilvedel tekkida, pilvitu taevas, tagajrjeks hutemperatuuri suur pevane kikumine (Eestisse peaaegu ei jua, valitsev Vahemere res) TROOPILINE MERELINE HK- soe ja niiske, kujuneb vlja ookeanide
Koostis: süsinikdioksiid 96,5%, lämmastik 3,4%, argoon 2%, hapnik 0,1% Vähesel määral sisaldab vingugaasi, vääveldioksiidi, veeauru (kokku 0,1%) Atmosfäär on nii tihe, et öö ja päeva vahet peaaegu ei ole Pilved Kollakasvalged Liiguvad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvkiht on 20 km paks ning ulatub 60- 70 km kõrgusele Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, sest taevas on kogu aeg pilves Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline Pöörlemistelg orbiidi tasandiga peaaegu risti aastaaegu pole Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased Arvatavasti planeedil magnetväli puudub põhjuseks aeglane pöörlemine Tänan kuulamast!
................................................................................................... Millises kliimavöötmses Eesti asub? ............................................................... 2. Kliimanäitajad Täida lüngad. Kus võimalik, vali õige vastusevariant. · Õhurõhk Tsüklonis ehk ..................................... liigub õhk päripäeva/vastupäeva äärealadelt keskme suunas, sest keskosas on õhurõhk kõige suurem/madalam. Tsükloniga kaasnevad tavaliselt pilves, .............................. ja .............................. ilmad Antitsüklonis ehk ................................... liigub õhk keskosast äärealade suunas, sest keskosas on õhurõhk kõige suurem/madalam. Kõrgrõhkkond toob kaasa a) talvel ..................................... ilmad, b) suvel .................................. ilmad. Millist rõhkkonda kujutab joonis? Põhjenda .................................................
2. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. 3. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. 4. Osa kiirgust jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri
laiuskraadideni · Idatuuled- püsiva suunaga tuuled pooluste ümbruses. KOHALIKUD TUULED · Mussoonid- püsivad, valdavalt ühes suunas puhuvad sesoonsed tuuled. · Briis- rannikul esinev tuul. Päeval puhub merelt maale, öösel vastupidi. · Föön- mägedes esinev väga kuiv ja soe tuul. · Erinevaid kohalikke tuuli umbes 100 ÕHURÕHKKONNAD · Tsüklon- õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala. Suvel on ilm pilves ja tuuline, võib sadada vihma, jahedam temperatuur. Talvel ilm pilves ja tuuline, sajab lörtsi, lund ja on sula. Soojem talvine ilm. · Antitsüklon- õhupööris, mille keskmes on kõrgrõhuala. Suvel ilm päiksepaistaline, enamasti tuulevaikne ja soe temperatuur. Talvel ilm selge, päikseline, tuulevaikne ja külm. TROOPILISED TSÜKLONID · Taifuun- Vaikne ookean · Orkaanid- Atlandi ookean · Tsüklonid- India ookean · Willy-willy Austraalia rannik
Mõned väiksemad kaslased, näiteks serval, peavad jahti kõrges rohus ning kasutavad vedrunuku hüppeid meenutavat taktikat, et oma saakloomi üllatada. Kaslased peavad jahti kõigile loomadele, keda on võimelised kinni püüdma ja maha murdma. Metskass (Felis silvestris) Metskass sarnaneb, eriti värvuselt, väga tavalise halli kodukassiga. Sageli on neid raske eristada, pealegi metsistuvad kodukassid tihti. Jahti peab ebamasti öösel, kuid pilves ja sombuse ilmaga ka päeval. Saaki tabab peamiselt varitsedes või ligi hiilides. Toitub peamiselt pisinärilistest, osalt ka värblindudest. Rookass (Felis chaus) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kaslased_karplased_kairipuust. htm
Nimisõna tuletus Omadussõna tuletu 1.Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem -jas õunjas 3.Asjad ,olendid -tu rahutu -i lüliti,osuti,segisti -mine alumine -e iste,aste -kas lärmakas,kollakas -ng laeng,leping,valang -ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kas...
Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on üks kolmest kiudpilvede põhiliigist, kus on samuti cirrus(kiudpilved) ja cirrostratus(kiudkihtpilved) pilved. Kiudrünkpilved esinevad enamasti 5 12km kõrgusel. Nagu teisedki cumulus(rünkpilved) pilved, tähistab cirrocumulus konvektsiooni. Erinevalt cirrus pilvedest sisaldab cirrocumulus vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Jääkristallid on valdav komponent ja tüüpiliselt põhjustavad pilves olevate ülijahutatud veepiiskade kiiret külmumist muudates cirrocumuluse cirrostratuseks. See protsess võib samuti toota sademeid uduvihmana, mis koosneb jääst ja lumest. Seega on cirrocumulus pilved lühikese eluaega. Päike ja Kuu paistavad kiudrünkpilvedest läbi, neist kumab läbi ka sinine taevas, mistõttu on pilvedel mõnikord sinakas varjund. Harvadel juhtudel pilveservad helendavad vikerkaarevärviliselt (st. nõrgal kujul esineb nähtus, mida nimetatakse irisatsiooniks).
Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit Pilt veenuse pinnalt. Pinnavormid ja koostis
Kuidas tekkis Maa? Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik ära tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi-ja tolmupilvega. Tolm selles pilves oli kleepjas ja hakkas lumehelvestena kokku jääma, sellised klombid kleepusid üksteise külge, moodustades kivimkehasid, mida võiks pidada planeedialgeteks. Nende läbimõõt on vaid mõni kilomeeter. Külgetõmbejõu tõttu hakkasid need planeedialged üksteisega kokku põrkama ja üksteise külge jääma. Aegade jooksul said nendest planeedid ning nendest, millest planeete ei moodustunud, said asteroidid ja komeedid. Vastmoodustunud planeedid nägid üldse teistsugused välja kui praegu
Õhumassid Õhumassiks nim. Tohutu suur õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temperatuur,niiskus). Arktiline õhk on külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Eestis esineb arktilise õhu sissetunge kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast, ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. Parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Eestis esineb seda sageli, umbes võrdselt parasvöötme kontinentaalse õhuga. Ta kandub meie alale lääne- vooluga. Talvel on selle mõjul sulailmad, suvisel ajal aga vihmased ja tuulised ilmad. Parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temperatuur on määratud...
8. Rannikualadel tänu Läänemerele neelduvad päikese kiired 8. tugevasti,aga kõrgustikud soodustavad pilvede kogunemist. 3. Läänemere veetaseme kõikumised sõltuvad: 9. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhu rõhu miinimum.On ümbritsevast · Valitsevatest tuultest madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguad tuuled keskme suunas. · Pikad põua perioodid 10. Tsüklonis liiguvad tuuled keskme suunas.Toovad pilves ja tuulist 4. Läänemeri on väga reostunud sest: ilma,suvel jahedat vihmast aga talvel pehmet ja lumist ilma. · Väga tihe asustus 11. Tsüklonid tekivad Atlandi Ookeanis.Islandi lähedal. 12. Antitsüklon on ümbritsevast kõrgema õhu rõhuga ala,tekivad Eestist · Pikad põua perioodid Ida pool ja Skandinaavia poolsaare kohal. 5
fertilization. Strawberries have some diseases and pests. It’s good to pick berries a day or two after they are fully red. Marianne Kümnik 10 Vocabulary[2] Cultivar- sort, vili Mulch- multš Nursery garden- taimla Loam soil- liivsavimuld Eggplants- baklažaan Irrigation- niisutus Vigorous- jõuline Productivity declines- tootlikuse langus Cloudy weather- pilves ilm Blooming plants- õitsevad taimed Pests- kahjur Fungal disease- seenhaigus Marianne Kümnik 11 References [1]Eames-Sheavly,M. (2003). Cornell guide to growing fruit at home. New York State : Cornell Cooperative Extension. Google books: http://www.gardening.cornell.edu/fruit/homefruit.html (29.11.2015) [2] Inglise- eesti sõnaraamat: https://et.glosbe.com/en/et/
Raskuskiirendus: 8,9 m/s2 9,8 m/s2 Veenus vs Maa (2) Veenus Maa Aasta pikkus: 225 ööpäeva 365 ööpäeva Ööpäeva pikkus: 117 ööpäeva 24 h Keskmine temp.: 480 °C 14°C Rõhk: 90 at 1 at Atmosfääri CO2 ~96,5 % O2 ~78 % koostis: N2 ~3,5 % N2 ~21 % Pilved Taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Pilved Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori. Pilved 14.2
kiiremini. Heledad kehad peegeldavad suure osa vagusest ja see tõttu soojenevad need aeglaselt. Energja ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. *NÄGEMINE Nägemiseks on vaja valgust. Valgust on näha siis ku see silma levib. *VARI Ruumipiirkonda eseme taga mida valgusallikas ei valgusta nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkond eseme taga , mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Vari tekib suunatud valgusest. Hajusa valguse korral, näiteks pilves ilmaga , varju ei teki. vari väokese valgusallika korral. vari suurema valgusallika korral. *PERISKOOP Periskoopi kasutatakse tõkke taha vaatamiseks. Esemelt tulev valgus langeb periskoobi ühele peeglile, peegeldub sellelt langeb teisele peeglile ja peegeldub sealt vaatleja silma. periskoop.
Järsku näen järve hüppamas noort paarikest, mõlemad umbes kahekümne aastased. Nemad veedavad romantilist õhtupoolikut tumeda järve ääres, aga mina üksik hunt ei saa vist kunagi midagi sellist tunda nagu nemad. Noorelt oma elu armastus leida, see on parim asi, mis ühe inimesega juhtuda võib. Neid ümbritsev kära ja müra summutatakse, neil on silmi vaid üksteise jaoks. Muidugi oleks see ohtlik, kui terve Tallinn oleks täis armastusest pilves inimesi, kes panevad tähele vaid oma kaaslast. Just sellepärast vist ei leiagi paljud seda kallist inimest, kes neile loodud on. Tuul on taas vaibunud, taevas tähti täis, kuu on suur ja ümmargune nagu pall, mets mu seljataga valge, nagu polekski öö. Paarike on kadunud, teiselt kaldalt kumab lõkketuli, kuid minu jaoks on õhtu läbi. Väike metsarada on kuu poolt valgustatud ja ma sean sammud kodu poole.
pilve tagant välja. Linateoses näidatakse küll tänapäeva Tallinnat, kuid tänu rezisööri ja operaatori heale koostööle andakse edukalt edasi kuuekümnendate õhkkonda. Linn näeb välja räsitud ja väsinud. Esmapilgul ei paista filmis kujutatud tegelastel midagi peale Lasnamäe ühist olevat, kuid varsti võis vaataja näha, et Veiko Õunpuu, filmi rezissöör ja stsenarist, on nende kõigi ümber loonud ühesuguse miljöö. Õnnetu magalarajooni kohal on pilves, päiksetu taevas. Kõik tundub lõpetamata. Haljasala, kuhu tegevus tihti liigub, on kui unustatud põld metsade vahel. Enamus neist elab pooleldi remonditud korterites, vaid arhitekti, keda kehastas Juhan Ulfsak, erineb teistest selle poolest. Üksinda elus rabelevate tegelaste ümber pole kunagi armastavat perekonda, kedagi kellele toetuda. Elu vintsutustega peavad nad iseseisvalt hakkama saama. Tiina Tauraite kujutatud naine leidis, pärast abikaasaga tülitsemist, lohutust vaid võõra
Hüpnoos Karolin Roosipuu, Elizabeth Heinsar KK12-PE1 Mis on hüpnoos? kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset sõnalist ärritust erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse Hüpnoos, kui täiesti loomulik olek Enamik inimesi on hüpnoosiolekus kaks-kolm korda päevas ja nad ei pruugi seda isegi hüpnoosiseisundiks lugeda. Näideteks on: 1. unistamine 2. millegagi nii hõivatud olemine, et te ei märka isegi enda ümber aset leidvaid sündmusi 3. millegagi hõivatud olemine ja ajataju kaotamine 4. jõudmine teekonna lõppu mäletamata teekonnal asetleidnut Milleks kasutatakse? Erinevate haiguste(peamiselt psüühiliste) ravimiseks Õppimiseks Saada kontakti teispoolsusega M...
filmist osa. Oluline on ka riietus,milles sa teatrisse lähed.Paljud inimesed lähevad teatrisse autodega.Nemad võiksid riietuda nii,et ei peaks riietehoius oma ja teiste aega raiskama.Samuti on oluline,et inimene tunneks ennast selles keskkonnas hästi ja on riietunud maitsekalt.Praegu on mood mitmekülgne ja lubab erinevalt eksperimenteerida.Tuleb osata ennast sättida nii,et ei oleks naeruväärne ja piinlik. Kinno ja teatrisse ei peaks minema ka purjus või pilves inimene.Ma arvan et piletikontrolörid märkavad seda ja eemaldavad ta etenduselt või kinoseansilt.Sest see võib olla ääretult häiriv,kui sellises olekus inimene end vabaks laseb. Kokkuvõtteks võib öelda,et kui lapsega on käidud teatris või kinos ning on talle seletatud kuidas ta peab seal käituma,siis ei teki ka täiskasvanueas sellega probleeme.Ja kui sinu lähedal on inimene,kes ei oska käituda teistega arvestavalt,siis tuleb sellele inimesele anda teada,et ta segab
85% Planeedid: 0.135% Komeedid: 0.01% Satelliidid: 0.00005% Asteroidid: 0.0000002% Meteoriidid: 0.0000001% Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi planeetide jagunemine Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kiviplaneedid Nimi - samasugune kaljune pind nagu Maal. Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub.
62, temperatuur 11 700kraadi Uraan-pinnatemperatuur -197kraadi, kaaslasi 27 Neptuun-mass on Maa omast 17korda suurem, kaaslasi 14 3.Kui suur on parsek ja üks valgusaasta? Parsek 1 pc = 3,08572 × 1016 Valgusaasta 1pc= 3,26ly 3 × 1013 4.Tähe sünd Tähtede vahelises ruumis liiguvad gaasi ja tolmu pilved massiga u ( 105 - 106 ) Mo umbes (10-100) pc ning konsentratsiooniga ~ 102 pilve hakkab kokku tõmbuma kui gravitatsiooni energia pilves on suurem kui osakeste soojusliikumise energia, pilve pöörlemise energia ja pilve magnetenergia. 5.Tähe elu Termotuuma reaktsioonid käivituvad tähes temperatuuril 8. miljonit kraadi. Vesiniku ühinemine heeliumiks on tähe elus kõige pikem etapp. See etapp on u 90% tähe elust. Olenevalt tähest on see 107 - 1012 aastat. Pärast H ühinemist He-ks toimub tuuma kokkutõmbumine kuni võib alata He ühinemine süsinikuks
Kõige tuntavamad on lõunatsüklonid soojal poolaastal. Lõunatsüklonitega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõunatsükloni korral sõltub ilmastik Eestis suurel määral sellest, millist trajektoori mööda see õhukeeris liigub. Kui tsüklon liigub Läänemerele ning Eesti jääb tsükloni idapoolsele äärealale, siis mõjutab meid soe õhumass. Kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad siis valitsevad põhjakaarte tuuled ning pilves ja sajune ilm. Kahe vastupidises suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Äärmuslikud ilmanähtused kaasnevad suvisel ajal.(äike paduvihm,rahe.tromb) Troopilise tsüklonid .Kõigekohutavamaid ilmastikust tingitud looduõnnetusi põhjustavad troopilised tsüklonid, mida nimet. ka orkaanideks ja Ida-Aasias taifuunideks. Need kujutavad endast võimsaid õhukeeriseid palavvöötmes. Kuna õhurõhu gradient on suur , siis on tuuled äärmiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
