Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu Tel: 54877854 E-post: [email protected] Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2
VÕLAÕIGUS Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast
Ei tohi olla erakonna distsiplinaarkomisjon liige Kriminaalvastutusele Lisaks võib töötada võib võtta Riigikohtu pedagoogilisel alal ettepanekul Vabariigi või teaduslikul President uurimistööl Süüdimõistmise korral ootab vallandamine Mõisteid ADVOKAAT kaitsja PRÖKURÖR süüdistaja HAGEJA isik, kes on esitanud kohtule avalduse ehk hagi mingi nõude arutamiseks KOSTJA isik, kelle vastu on hagi suunatud Kohtuistungi kord Kohtusaali on keelatud siseneda tulirelva või enesekaitsevahendiga Kohtu koosseisu ilmumisel ja lahkumisel tõusevad kõik saalisviibijad püsti Kõik isikud pöörduvad kohtu poole seistes, ainult kohtu loal võib seda teha istudes Kuni 15-aastased isikud võivad viibida kohtuistungil kohtu loal
Tel:+5555555555 E-post: @abcoigusburoo.ee Kostja: Valdek OÜ Registrikood: 1000023 Kadaka tee 1, 13515 Tallinn E-post: [email protected] HAGI A V A L D U S Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. I Faktilised asjaolud 1.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille kohaselt kohustus Kostja tasuma müügilepingu alusel saadud ettemaksu laenuna Hagejale laenulepingus sätestatud tingimustel
12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Mari 49508254720 Uus 63a-54 50606 TARTU [email protected] +372 55876738 Kostja: Juku 395123547 Aardla 56 50603 TARTU [email protected] +37258789878 HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei laekunud. 22. juunil 2012 ma helistasin kostjale ja palusin tal raha koheselt ära maksta. Kostja vabandas ja ütles, et tal on hetkel rahalised raskused ja ta suudab võlgu oleva rahasumma ära maksta 20.juuliks, kuid oma lubadust ta ei täitnud
kohtunik nagu inimene. Kohtunik peab olema tugeva südametunnistust. See tähendab, on võimalik teostada sise moraalne enesekontrolli käigus menetluse ja mis veelgi tähtsam, kui otsuste tegemisel.Tema südametunnistus peab olema rahulik nagu süüdimõistva kohtuotsuse korral ja õigeksmõistmise, kui motiivid, mis juhtisid ta peab olema puhas ja moraalselt täiuslik. Kohtunik peab olema inimlik. Julm mees, kes näeb kostja, kannatanu, teised osalevad isikud "tööriist", mitte "objektiivne", ei sobi kohtu töö.
HAGIAVALDUS Abielu lahutamine Hageja *****(iskukood: 49602272736) soovib taotleda abielusuhete lõpetamist kostja *****(isikukood:...). Hageja ning kostja abielu sõlmiti 20.aprillil 2010, mille kohta on koostatud abieluakt nr 23486 Tallinna Perekonnaseisuametis (abielutunnistus lisatud käesolevale hagiavaldusele). Peale abiellumist oli abielu kooskõlas, kuid hiljem abielu ei laabunud. Septembris 2013 kooselu lõppes – hageja **** asus elama oma vanemate juurde aadressile Põhja pst 8-16, Tartu. Hageja leiab, et abielulised suhted on lakanud alates juunist 2013, abielu taastada ei ole võimalik
kohtuvaidluse puhul ja igas õigusriigis (seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus). On olemas ka erijooni, oleneb ainult sellest, kas tegu on tsiviil- või kriminaalasjaga. Tsiviilasi kohtuasi, mille mõlemal osapoolel on võrdsed õigused (abielulahutus, lapsendamine, üürilepingu lõpetamine jne). Osapool, kes esitas avalduse (hagi) kohtule asja arutamiseks, on hageja, vastaspool aga kostja. Kostja peab kostma, vastama hageja pretensioonile. Kohtuotsuse teeb kohtunik kirjalikult, selles on öeldud, kummal osapoolel on õigus ja kuidas probleem tuleb lahendada(kuidas vara jagada, palju tuleb maksta üüri, viivist jne..) . tuleb ka põhjendada, mille alusel niimoodi otsustati. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane (arvutikahjurlus,
mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel, ise nad ei oma õigust protsessi astuda. Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused:
Õiguskantsler ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman = õiguskantsler. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus. Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loat...
Elukoht: Tolli 17, 123552 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: +372 5566 9988 HAGIAVALDUS Hagi ese Hageja Meelis Haiku palub kostjalt Jaanis Mets välja mõista 2600€ seoses lepingu rikkumisega. Hagi alus 12.01.2014 sõlmis hageja kostjaga kirjaliku ostu-müügilepingu, millega kohustus kostjale müüma kasutatud sõiduauto Mazda 6, registrimärgiga 666MMM, VIN koodiga JMZGY19111333344. Sama lepinguga kohustus kostja tasuma sõiduauto eest kahes osas (12.01.2014 ja 12.02.2014) võrdetes osades (1300€), kas sularahas või ülekandega. Hageja kohustus auto andma üle lepingu sõlmimisel, so 12.01.2014. Kostja täitis müügilepingust tulenevaid kohustusi ainult esimese makse korral – kandis hageja kontole 12.01 1300 €. 12.02 ei toimunud kostja poolt ühtegi makset. Hageja helistas kostjale 13.02 ja tuletas meelde täitmata makset. Kostja ütles, et hetkel
[email protected] Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53648561 HAGIAVALDUS 2250 EURO PÕHIVÕLA, 3200 EURO INTRESSI, SISSENÕUTAVAKS MUUTUNUD VIIVISE JA VIIVISE KUNI PÕHIVÕLA TÄITMISENI NÕUDES Hagihind: 6666,35 eurot Riigilõiv: 450 eurot I Asjaolud 1. Hageja Jana Tasane ja kostja Kuuno Kloop sõlmisid 28.05.2015 suulise laenulepingu (lisa 1 vestlus hageja ja hageja töötaja vahel). Lepingu alusel laenas hageja kostjale 900 eurot sularahas, mille kostja kohustus tagasi maksma hiljemalt 28.06.2015 koos 900 euro suuruse intressiga ning kostja koostas võlgnevuse kohta samal päeval ka kirjaliku võlatunnistuse (lisa 2 võlatunnistus). Võlgnevust ei ole kostja tagasi maksnud. 2. Hageja ja kostja sõlmisid 19.06
mai 2006. a · Kohtukoosseis: eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik · Kohtuasi: OÜ K hagi aktsiaseltsi T vastu 457665 kr saamiseks ja aktsiaseltsi T vastuhagi OÜ K vastu 213 737 krooni ja 92 sendi saamiseks · Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Ringkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2-2- 171/2005 · Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: aktsiaseltsi T kassatsioonikaebus · Osalised: kostja T esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel · Asja läbi vaatamise kuupäev: 17.aprill 2006.a, kirjalik menetlus · Resolutsioon: jätta ringkkonnakohtu 7. detsembri 2005.a otsus muutmata ja kassatsioonikaebus rahuldamata Menetluse käik · OÜ K hagi 9. detsembril 2003.a Tartu Maakohtule, milles palus aktsiaselts T-lt välja mõista 305 110 kr, hiljem suurendas nõuet 457 665 kroonini. · Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata
.......................................................................10 2.5Tsiviilkolleegiumi seisukoht.................................................................................................10 2.6Kaasuses esinenud probleemid.............................................................................................11 1 Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12 1.1 Lahendi üldinfo Otsuse kuupäev: 6. veebruar 2013.a Tartu Menetlusosalised: 1. Hageja: Igor Miljajev 2. Kostja: AS LTH Baas 1.2 Nõuded 1. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks alates 31. detsembrist 2009. 2. Välja nõuda saamata jäänud töötasu ning hüvitis töölepingu seaduse § 109 lg 1 alusel kokku 120 655 krooni 47 senti. (Hiljem vähendati hüvitist 10 000 krooni võrra) 1.3 Sisu Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping 18.mai 2009. Hageja töötas torulukksepana ning tema kuupalgaks oli 5000 krooni ( 319,5 €)
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut.
Nimetatud osaühingu pankrot kuulutati välja 29. aprillil 2003. a. 29. augustil 2003. a müüs OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) pankrotihaldur osaühingu vara ASle Audentes. Harju Maakohtu 12. septembri 2003. a määrusega kinnitati võlausaldajate üldkoosoleku 4. septembri 2003. a otsus osaühingu lõpetamise kohta. 3. 24. märtsil 2004. a loobus AS Hansapank 2 240 502 krooni 78 sendi ulatuses hagist kostja kui käendaja vastu, kuna põhivõlgnevus kustutati osaühingu pankrotivara müügi arvel. AS Hansapank muutis hagi alust, paludes M. Susilt välja mõista 11 614 krooni 46 senti kostja kui füüsilise isikuga sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingust tekkinud võlga ning kohtukuluna 84 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu. 4. Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele. 5. Harju Maakohtu 28. mai 2004
Teine suur õigusala on ERAÕIGUS, peamiselt tsiviilõiguse näol. Tsiviilõiguse mõistesse kuulub ka kohtulik kaitse riigi poolt, sest õigusel, millele riik ei annaks kaitset rikkumise puhul, pole meie silmis palju väärtust. Tsiviilõiguse kaitseks esitatakse vastavale kohtuorganile õhe isiku-hageja(actor)- poolt teise isiku-kostja(reus)-vastu suunatud nõue-hagi(actio) Tsiviilprotsess- normistikk, mis määrab hageja ja kostja tegevuse, samuti kohtuorganite tegevuse korra Roomas kaitses igaüks oma õigusi ise nö omaabi teel. Rooma tsiviilprotsessi iseloomulikuks jooneks on tema menetluse jagunemine kahte ajalooliselt eraldatud staadiumi: Menetlus In iure- osa võtab nii hageja kui kostja ja kohtumagistraat. Magistraat ei tee kohtuotsust, ta lausub teatavaid vormeleid lihtslt, mis kohtulikus korras on ette nähtud.Pooled läbivad teatud pidulikke toiminguid
Protsessiosalisteks saavad olla: 1.Hageja- Aime Koor, nagu õigesti märgitud kaasuses. 2) Kostja-a) Lihatööstus, kellele sõiduk kuulub ja kes vastutab suurema ohu allika valdajana, kuna VÕS kahju sätete alusel loetakse kutsetegevuses töötaja poolt tekitatud kahju ettevõtte tekitatuks- VÕS § 1054. b) kostjaks autojuht Ants Kass-tuleb tõendada, et kahju oli õigusevastane ja Ants Kass oli süüdi- VÕS § 1045 ja 1050 3) iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel, kui nõue esitatakse Lihatööstuse vastu VÕS § 1054 alusel- kolmas isik Ants Kass, kes juhul, kui selgub, et põhjustas liiklusõnnetuse õigusvastaselt ( tervisekahju) ja süüliselt st rikkus tahtlikult liikluseeskirju, peab hüvitama omakorda regeressnõude alusel oma tööandjale viimase poolt Aime Koorele hüvitatud kahju ( Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 216 lg.1 alusel kolmanda isikuna kaasamine. Kohus rikkus protsessinorme, kui ei näidanud kostja taotluse
Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi). 3-2-1-75-10 p 14 (parkimisleping), Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping
[email protected] Hageja: Kaari Maasikas 494******** ***** TARTU [email protected] +372** *** *** Kostja: Kristjan Hõbe 395******** ******* ***** TARTU Kristjan.Hõ[email protected] +372 *** *** ** HAGIAVALDUS üürinõudlus Hagihind - 700 Kostja (Kristjan Hõbe) allkirjastas üürilepingu 07.06.2011 ja nõustus seega lepinguga kaasnevate nõuetega ning ühtlasi nõustus ka iga kuu esimesel päeval tasuma järgneva kuu üüriraha 159. Lisaks sisaldas leping ühe kuu ettemaksu summas 159, mille kostja ka tasus. Kostja (Kristjan Hõbe) pole tasunud nüüdseks juba nelja kuu üüriraha, mistõttu on tasumata jäänud 636. Viivisena nõuan lisaks 64, mis teeb kogusummaks 700, kuna varasemad üürikulud on jäänud kostja poolt tasumatta, kuid mina (Kaari Maasikas) olen pidanud raha kõrgemale ära maksma õigeaegselt. Eeltoodust tulenedes palun välja nõuda maksmata jäänud korteri üüriraha koos viivisega. Lisa: üürileping + esitatud arved 4 kuu ulatuses. ...............
ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks oli seega 2 045 900 krooni. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja aktsiad välja ostma viie tööpäeva jooksul alates päevast, mil hagejale kuulub 100% AS Satwo aktsiaid, kuid mitte hiljem kui 1. mail 1998. a. Hageja omandas kõik AS Satwo aktsiad 22. augustil 1997. a
Jaana Heinoja RP091 Kodutöö kevad 2011 Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud.
Tartu **** Telefon 58******** Faks E-post eliise*********@mail.ee Andmed lepingulise esindaja kohta Ees- ja perekonnanimi Isikukood Aadress Telefon Faks E-post III KOSTJA Nimi (kostja I) Isikukood või sünniaeg Ees- ja perekonnanimi 30. juuni ***** Marilin ***** Aadress Riik Postiindeks Maakond Vald ja küla Eesti ****** Tartu
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab v...
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda
Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue) Palun arestida võlgniku Jüri Palmi, isikukood 35208247123 vara ja tagastada võla suuruses 22100 (kakskümmend kaks tuhat ja sada) EEK Malvi Palmi, isikukood 45302215667 kasuks. Alus (faktilised asjaolud) Hageja laenas kostjale 2008 aastal 26 000 krooni. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt laenult intressi ei arvestatud. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma 10 aasta jooksul alates 13.02.2009 2 korda (13.02. ja 13.08.) aastas võrdsetes osades.Kostja täitis lepingus ettenähtud kohustused 13.02.09, 13.08.09 ja 13.02.10. Kahe esimese makse kohta andis hageja kostjale kirjaliku kinnituse. Kolmanda makse kohta hageja kirjalikku kinnitust ei antud. Hageja saatis 13.09. ja 13.10. 2010 kostjale kirjalikud meeldetuletused täitmatakohustuse kohta. Kokkuvõte
Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat xxx, e-post: xxx, telefon: xxx Kostja: YYY, ik xxx Elukoht: xxx Telefon: xxx E-post: xxx HAGIAVALDUS võla väljanõudmiseks Hageja laenas kostjale 2015. aasta 1. augustil 5000 eurot. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt pidi laenuperiood lõppema 2018. aasta 1. augustil. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma üks kord aastas (01.08) 3 aastat järjest. Kostjal oli kohustus koos intressidega maksta iga aasta 2500 eurot. Ehk kokku oli tagasimakstav summa koos intressidega 7500 eurot. Kostja täitis lepingus ettenähtuid kohustusi kahel järjestikusel aastal, kuid viimast tagasimakset, mis oleks pidanud olema 1. augustil 2018. aastal ta ei teinud.
(2) Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. § 164. Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas (1) Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (11) Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. (2) Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi
Kohtulahend 32115006 Kohtuasi Tarmo Türi hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu lepingutingimuse tühisuse tunnustamiseks ja alusetult saadud 3 000 000 krooni tagastamiseks Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27
Segaduste ja probleemide vältimiseks tasub sõlmida kirjalik üürileping. Kui üürileping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, kuid lepingu tähtaeg on üle ühe aasta, siis loetakse, et leping on sõlmitud tähtajatult (VÕS § 274). 3. Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2017 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2017 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2017 väljastas hageja kostjale arve 120 eurot, millest 100 eurot moodustas parkimistasu ning 20 eurot käibemaks. Kostja arvet ei tasunud.
Hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. 17. kostja asendamine Kostja määratlemine on hageja õigus. Kui hageja leiab, et ta on esitanud hagi ekslikult vale isiku vastu, on hagejal võimalik taotleda kostja asendamist menetlust lõpetamata. Kostja asendamisel peab hageja kandma asendatud kostja menetluskulud. Hageja taotlusel on võimalik kostja ka menetlusse kaasata, kui selgub, et hagi ei ole esitatud kõigi kohustatud isikute vastu. Hageja kaasamine ja asendamine ei ole lubatud. 18. menetlusõigusjärglus § 209
eest ning tööraamatu väljastamine ning hüvitis viimase väljastamise eest. Sellest kõigest tulenevalt on tõstetud peaprobleemiks töölepingu olemasolu. Maakohus kohaldas valesti TLS § 8 ja 9. Maakohus jättis alusetult tähelepanuta TLS §-s 17 sätestatu, mille kohaselt sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Maakohus ei ole märkinud, millistel tõenditel rajanevad tema järeldused. Kostja arvates andis Ringkonnakohus ebaõige hinnangu poolte tahtele lepingu sõlmimisel ja jättis arvestamata TLS §-s 9 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 89 sätestatu. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, sest ei hinnanud mõlema poole tegelikku ühist tahet. Ringkonnakohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks määrama kohtuistungi. Lahendades asja kirjalikus menetluses, rikkus ringkonnakohus TsMS § 647 lg-t 2
ühenduses ja mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi häviks või olemuselt muutuks. Seega loeti asja oluliseks osaks seda asja või eset, mis on asjaga vahenditult ühenduses ja kuulub asja olemusse nii, et ilma selleta asja täielikuks lugeda ei saa. Riigikohtu otsus 3-2-1-86-14, pöörata eelkõige tähelepanu p 14-20 Hageja nõue tunnustada enda omandiõigust alajaamale ja nõuda see välja kostja valdusest on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust, vaid see on asja valdusest väljanõude rahuldamise eelduseks. (p 13) Asjas on kassatsiooniastmes põhiliseks vaidlusesemeks see, kas alajaam ehk elektriseadmete
apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Nõudmised: hagija isikuandmed, kostja isikuandmed,hageja nõue ja hagi hind, masinkiri, eesti keeles, A4 lehel, asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu, + tõendid. Nõudmised tulenevad sellest, et kohtu kui riigiasutuse töökeel on eesti keel ja asjaajamine kohtus peab toimuma korrektselt.Lisaks kiirendab täpne hagiavaldus hagimenetlust. 3. Millised on ühtsed nõuded kõigile menetlustele?
RK lahend nr 3-2-1-83-13 – hagi lepingu osalise tühistamise tuvastamiseks ja lepingueelse olukorra. taastamiseks. Kostja, keda abikaasa peksis tegi ähvarduse alusel endale kahjuliku tehingu. Abielu lõpetamise järgselt jagati vara nii, et kinnisasi, mis enne abielu sõlmimist oli hageja ostetud sai abielu ajal elamu peale ning see jäi kostjale. Hageja sai vastutasuks kostja ostetud korterile isikliku kasutusõiguse kuni nende tütre täisealiseks saamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas 18. aprilli 2011. a vara jagamise leping kehtib osas, milles pooled leppisid kokku, et enne abielu sõlmimist hageja omandatud kinnisasi, millele ehitati abielu ajal elamu, jääb vara jagamise kokkuleppe järgi kostja omandisse ning seetõttu kantakse kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna kostja, samuti osas, milles pooled leppisid
jne), mis kehtivad menetluse üldpikkuse kohta. Inimõiguste kohtu poolt Eesti kohta tehtud kohtulahendid, mis puudutavad mõistlikku aega tsiviilkohtumenetluses, on eestikeelsena veebis kättesaadavad. Kohtulahendid Treial v Eesti2 ja Shchiglatsov v Eesti3 puudutavad abielu ajal soetatud ühisvara jagamise vaidlusi ning Saarekallas OÜ v Eesti4 puudutab vaidlust äriühingu osaluse omandiõiguse üle. Treial v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu abielu ajal soetatud ühisvara jagamise hagi, mida erinevad kohtud menetlesid 3.2.1993-dets.2000 ja abielu lahutuse hagi, mida kohtud menetlesid 3.2.1993-1.12.1999. mh esitati nendes vaidlustes ka poolte surnud 1 Raport on küll veidi vananenud andmetega. Kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel 2 EIKo 02.12.2003, 48129/99, hüvitise suuruseks määrati 3000 eurot 3 EIKo 18.01.2007, 35062/03, hüvitise suuruseks 900 eurot 4 EIKo 08.11
Locatio paigutamine, rendile andmine, välja üürimine, rendileping Locatio-conductio operarum tööleping Locatio-conductio operis töövõtuleping Locatio-conductio rerum üürileping Actio in rem - asjaõiguslik hagi Actio in personam isikuline hagi (võlaõiguse rikkumisest tulenev), isiku vastu 10. Actor Aulus Agerius (A.A) hageja Aulus Agerius (A.A) Reus Numerius Negidius (N.N) kostja Numerus Negidius (N.N) Hageja ja kostja leppenimed Rooma juristide tekstides 11. Ius in rem asjaõigus 12. Culpa in abstracto abstraktne hooletus (hooletuse aste) Culpa in concreto konkreetne hooletus (hooletus, mis esineb, kui isik pole järginud Sellist hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades järgib) 13. Ignorantia iuris seaduse mittetundmine, õiguseksimus Fraus creditorium võlausaldaja pettus 14. Actio fiduciae pandist tulenev hagi (pantija hagi panditud asja tagasisaamise kohta)
ja asja väljaandmise üle. Hagi eelduseks on mõlema osapoole ja vaidlusaluse asja viibimine kohtus. Näiteks kui vaidlusobjektiks oli maa, siis toodi magistraadi juurde tükk selle pinnast, peotäis mulda. Protsessi algataja puudutas asja kepiga ja ütles, et see asi kuulub talle: hanc ego rem ex iure quiritium meam esse aio väidan, et see asi kuulub mulle kviriitliku õiguse alusel. Seda hageja toimingut nimetatakse vindicatio. Sellele järgnesid kostja vastavad toimingud kostja kordas samu sõnu ja puudutas samuti asja kepiga, see tegevus kannab nime contravindicatio. Seejärel astus tegevusse magistraat, hüüdes: Mittite ambo rem jätke mõlemad asjad rahule. Pooled võtsid kepid ära ja hageja pöördus kostja poole küsimusega, mille alusel see vinditseerib. Kostja võis anda vastuse, võis ka mitte vastata, seletades, et niisugune on tema õigus. Peale seda pöörduski hageja kostja poole ettepanekuga määrata sacramentum
kinnipidamisõiguse piire ning kahjustas Murakat rohkem, kui vajalik oli. Teiseks, tekib küsimus, kas Rita Murakale on tekitatud kahju. Kohustiste seaduse § 324 lg 1 kohaselt peab see, kes teisele kahju tekitab, olgu siis tahtlikult või ettevaatamatult, selle kahjukannatajale hüvitama. Kaasuses Kalnik vs Tuurami Lihatööstus jäi Osvald Kalnik lihalõikamismasinasse kinni ja sai surma, kuna keegi lülitas selle parandamise ajal sisse. Ülemkohus leidis, et kuna kostja oli tööprotsessi korraldanud hooletult ja elementaarset ohutust tagamata, siis matusekulu põhjustas kostja. Kohus lisas, et pole põhjust jätta mittevaralist kahju välja mõistmata, sest seadus hüvitatava kahju liiki ei piira. Kohus leidis, et kaotusvalu lähedase surmast on korvamatu ja inimelule hinnasilti panna ei saa, kuid mittevaralise kahju välja mõistmata jätmiseks ei näinud kohus põhjust. Kui kõik tööandjad saaksid oma tööd
1.2.11. kinnisasja omaniku õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse algata- mise avaldus; 1.2.12. registri(te)sse kande tegemise avaldus jm. Autor märgib, et TsMS ei sätesta nimetatud avalduste loetelu ammendavalt. 2. Menetlusosalised ja pooled Menetlusosalised on hagimenetluses pooled ja kolmas isik, hagita menetluses aga on avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198). Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja, kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi ning kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud (TsMS § 205). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosaliste õigused sätestab TsMS § 199 ning nendeks on muuhulgas tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju; teada asja arutava kohtu koosseisu; esitada
Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus? Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat, mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtu...
Kohtul oleks mõistlik viivis välja nõuda, sest töötasu maksmisega viivitati omamata selleks piisavalt head põhjust. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? Viivis on ebamõistlikult suur seega ilmselt kohus vähendab seda. V-3 Reet N. pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N. läinud tööle tulles üle autode parkimisplatsi ja libastudes kukkunud kohta, kus oli auto karterist välja tilkunud mootoriõli. Kohus tegi kindlaks, et Reet N. nõustus OÜ tingimustega ja see oli märgitud ka kviitungil.
Iga kohtunik võib tõstatada kohtuprotsessikäigus küsimuse kongreetse seaduse põhiseadusevastasuses. Kohtunikus nähakse kodanikku mitte valitseva reziimi kaitsjat. 16. Iseloomusta Mandri-Euroopa kohtusüsteemi. Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, kriminaal ja tsiviilkohtud. Sageli ka halduskohtud.kõrgeim haru konstitutsioonikohus. 17. Kirjelda Eesti Vabariigi kohtusüsteemi. Mandri euroopa kohtusüsteem 18. Kes on advokaat, prokurör, rahvakohtunik, hageja, kostja. Advokaat - Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. Mõiste kasutamisel on oluline mõista, et erinevates õigussüsteemides võib sõna "advokaat" või sarnase tüvega sõna tähendada oluliselt erinevaid õigusega seotud elukutseid, näiteks kohtujurist (advocate general) Euroopa Kohtus. Prokorör - Prokurör on Eestis kehtiva prokuratuuriseaduse järgi riigiametnik, kes osaleb
3. Pealegi pole eetiline jätta märkimata selle auväärt teose juurde tema päris autor . Seega küsimus teile, auväärt kohus. Kas Mari peaks lastele tehtud kahju eest tasuma ? Kohus kuulutab välja vaheaja. Peale 30 minutilist vahaeaega teeb kohtunik oma otsuse teatavaks. Kohtunik: Peale mõlema osapoole kuulamist, langetan ma otsuse. 1. Eesti Vabariigi Põhiseadus § 39. ütleb, et autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Kostja ei ole vaidlustanud autori õigsust, kuid samas ei ole ka otsest kinnitust selle kohta, et teose algne autor on hageja ema. Tegu on rahvaloominguga mida on hageja ema täiendanud ja täiendatud versiooni on külarahvas omaks võtnud. Seoses sellega otsustan, et laulikust tuleb teha parandatud versioon ja teose juurde märkida autoriks, hageja ema nimi. Laulikut võib tasuta jagada ainult laulupäevalistele. Saades aga lauliku
Õiguskaitse ja kohus §§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§§ Demokraatliku kohtupidamise üldpõhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikkus kohtumõistmine ja protsess toimuvad kehtivate seaduste põhjal. · Kohtu sõltumatus ja erapooletus Tsiviilasi Kriminaalasi Kahe eraisiku vaheline Kohtuprotsess arvatava vaidlus. kurjategija üle. Pooled: Pooled: Hageja avalduse e hagi Süüdistaja prokurör, kes esitaja esindab riiki Kostja vastab hagile Süüdistatav teda kaitseb Mõlemat poolt võib advokaat. esindada advokaat. Nt: abielulahutus, võla Nt vargus, röövimine, sissnõudmine, vaidlus avaliku korra rikkumine, päranduse üle jne. keelatud majandustegevus jne ...
vaidlus, kliendi ja teenindaja erimeelsus jms. Sellistel olukordadel on mõlemal osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. Inimõigustest lähtestuvalt peab kohtupidamine olema humaanne. Üht osa inimõigustest Osapool, kes esitas avalduse (hagi) kohtule asja arutamiseks, on hageja, vastaspool aga kostja. nimetatakse võõrandamatuteks õigusteks neist ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdi mõistetud Kostja peab kostma, vastama hageja pretensioonile. inimest. Selliste õiguste hulka kuuluvad õigus elule, mõtte-, usu- ja südametunnistuse vabadus, Tsiviilasja puhul langetab kohus otsuse poolte esindatud materjalide põhjal. Kohtuotsuse teeb rassiline, sooline ja rahvuslik võrdsus. Keelatud on piinamine ja alandav kohtlemine.
kohustuse täitmiseks – sellist üleandmist M-i ja E vahel ei ole toimunud. Asja üleandmist võib nõuda AÕS § 80 (Edaspidi: juhul, kui seaduseviite juures ei ole seadust nimetatud, siis on tegemist asjaõigusseaduse viitega) alusel omanik isikult, kes valdab tema asja õigusliku aluseta. Kontrollin seda nõude alust. 3. Nõudealuse (-aluste) kontrollimine Vindikatsiooninõue tuleb lähtuvalt § 80 rahuldada, kui on täidetud järgnevad koosseisuelemendid: - hageja on omanik - kostja valdab asja - juhul, kui kostja valdab asja, siis puudub valdusel õiguslik alus. Lisaks peab ühe abikaasa poolt peetava õigusvaidluse korral olema vaidluse pidamiseks seoses ühisvaraga vastavalt PkS § 29 lg 1 lausele 1 olemas olema: - teise abikaasa nõusolek. Esimese kooseisuelemendi olemasolu kontrollimiseks peab kindlaks tegema, kas M on saanud asja omaniks ning omanikuks saamise korral ka asja omandi säilitanud.
8 kohaselt saab viivist vähendada juhul, kui see on ebamõistlikult suur ja selle nõude on esitanud viivise maksmiseks kohustatud pool. Üldjuhul osutub ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivis, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. V-3 Reet N. Pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N. Läinud tööle tulles üle autode parkimisplatsi ja libastudes kukkunud kohta, kus oli auto karterist välja tilkunud mootoriõli. Kohus tegi kindlaks, et Reet N. Nõustus OÜ tingimustega ja see oli märgitud ka kviitungil.
22. Kuidas rakendatakse deliktiõiguses nn "olulise asjaolu" põhimõtet? CSQN (culpa sine qua non) test iga kord ei tööta. A ja C tulistavad samaaegselt surmavalt B-d. Nad saaksid selle põhimõtte alusel väita, et kui nende sündmused ahelast eemaldada, oleks B ikka surma saanud, justkui puuduks nende teo vahel põhjuslik seos. Erinevad viisid selle probleemi ületamiseks. Vajaliku ja piisava põhjuse test; olulise asjaolu põhimõtte rakendamine, mis tähendab hindamist, kas kostja tegu oli kahju tekkimise seisukohalt oluline asjaolu. Nii saame kõik konkureerivad teod lugeda selle põhimõtte kaudu kahju põhjuseks. 23. Kuidas lahendada põhjusliku seose küsimus juhul, kui kahju põhjustas üks kannatanu suhtes ohtlikult käitunud mitmest isikust, kuid kannatanu ei suuda tõendada, kes neist kahju põhjustas (nn "alternatiivne kausaalsus"). § 138. Sellest normist saab lähtuda
Selleks, et kättetoimetamine vastaks seaduse nõuetele, peab kättetoimetamine olema TsMS-s sätestatud viisil dokumenteeritud10. Kuna menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel saab olla tulemuslik vaid koostöös kohtuga, on oluline, et kohtu poolt kohtutäiturile antav korraldus oleks selge ja arvestaks konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui näiteks Maakohus on juba teinud toiminguid menetlusdokumentide kostjale üleandmiseks ja tuvastanud, et kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil, siis peab kohus kohtutäiturit sellest ka teavitama. Sellega saab vältida olukorda, kus kohtutäitur teeb menetlusdokumentide kättetoimetamisel asjatult dubleerivaid toiminguid11. 2.2 Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektrooniliselt on mitmeid erinevaid viise. Elektrooniliseks kättetoimetamiseks võib pidada faksi teel saadetud menetlusdokumente, kui ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
