3. Kas V on asja(auto) omanik? Ei ole. Poolte kokkulepet pole toimunud, V sai auto omavoliliselt. 3.1. Kas V sai auto omanikuks? AÕS § 92 lg 1 V ei saanud auto omanikuks. 3.1.1. AÕL, Kas esines poolte ühine tahe? O1 ja V ei olnud kokku leppinud, et auto läheb üle V-le. 3.1.2. Kas võõrandajal oli käsutusõigus? Jah. 3.1.3. Kas V sai auto otsese valduse? AÕS § 36 lg 1 Jah. V omas tegeliku võimu auto üle. Auto oli tema käes ja tema kasutuses. 3.1.4. Kas V on pahauskne valdaja ? AÕS § 35 Jah, V on pahauskne valdaja. Valdamisel puudub õiguslik alus. TULEMUS: AÕS § 84 lg 1 kohaselt O2-l ei ole õigust nõuda V-lt varalise kahju hüvitamist, kuna O2 ei ole auto omanik.
mõjuavaldusi asjale välistada (ainuvaldus ja kaasvaldus), faktilise võimaluse järgi kolmandate isikute mõjuavaldusi asjale välistada (suletud ja avatud valdus), valduse laieneminse järgi kogu asjale või selle reaalosale (täis- ja osavaldus), valduse omandamise õiguspärasuse järgi (omavolita ja omavoliline valdus), omandamise aluse olemasolu järgi (seaduslik ja ebaseaduslik valdus), valdaja teadmise järgi valduse omandamisaluse puudumisest (heauskne ja pahauskne valdus). Valdus tähendab puhtfaktilist võimu asja üle. Ka varas on valdaja. Tegelik võim tähendab võimalust asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Tegeliku võimu olemasoluks vajalikud tingimused: ruumilise suhte olemasolu (asjaga füüsilise puutumuse olemasolu), ruumilise suhte teatud ajaline kestsus (peab olema suunatud pikemale ajale, ajutine valdusest loobumine ei lõpeta valdust), asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute
Piiratud asjaõigused on: servituut, reaalkoormatis, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellega välistatakse maa ja hoonete lahuskäive. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise paigutada ilma, et asi häviks või muutuks oma olemuselt. 2.Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ha pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: 1). Seaduslik (põhinev õiguslikul alusel); 2). Ebaseaduslik (ei põhine õiguslikul alusel nt rajaneb vägivallal, salalisusel jne. kuid see tähendab, et ka varas on valdaja. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist Valdus võib olla: 1).Heauskne (valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et
Üldreeglina vastutab asjaajaja § 1022 lg 1 järgi hooletusest põhjustatud kahju eest. Lg 2 teeb erandi juhuks, kui asjaajamine oli oluline soodustatu vahetult ähvardava ohu tõrjumise eest, siis vastutab asjaajaja üksnes tahtluse või raske hooletuse korral. Asjaajaja hooletus on see, millest piisab vastutuse tekkimiseks. 47. Mida tähendab õigustamatu asjaajamise pahausksus ja mis nõuded võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? Pahauskne on selline asjaajaja, kes teadis või pidi teadma, et õigustatud käsundita asjaajamise alternatiivseid eeldusi ei ole. § 1024 lg 1 järgi on selline asjaajaja kohustatud kõrvaldama asjaajamise tagajärjed ja hüvitama sellest asjaajamisest tekkinud kahju. Kahju võib jaguneda kaheks: üks kahju on see, mis tekib asjaajamisest kui sellisest. Teine kahju on aga selline, mis tekib asjaajamise käigus või lisaks asjaajamisele. 48
VÕS § 75 lg 1 ühepoolsete tahteavalduste tõlgendamine Saab lepingu muuta kehtivaks VÕS § 26 ja 27 alusel Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Hüpotees: Mait võib nõuda Reinholdilt kulutuste hüvitamist ja saamata jäänud tulu VÕS § 115 lg 1 ja § 14 lg 3 teise lause järgi Eeldused: läbirääkimiste pidamine (võlasuhe), läbirääkimiste pahauskne pidamine või katkestamine (rikkumine), vastutus, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (§ 127 lg 2), põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel Kui tahame kahju hüvitist nõuda VÕS § 14 rikkumise pärast siis saab seda teha VÕS § 115 lg 2 Läbirääkimised – läbirääkimisi peeti Rikkumine - Kohustuste sisu o Pahauskne läbirääkimiste pidamine VÕS § 14 lg 3 – praegu ei ole tegemist
(11) Kui käesoleva seaduse § 93 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja nõude loovutamisega asja omanikuks üksnes juhul, kui ta saab asja valduse kolmandalt isikult ja on valduse saamise ajal heauskne. (12) Kui käesoleva seaduse § 94 kohaselt võõrandatud asi ei kuulu võõrandajale, saab omandaja omanikuks asja temale üleandmisega, kui ta on üleandmise ajal heauskne. (2) Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, etvõõrandajalei olnud õigust omandit üle anda. (3) Omandamist käesoleva paragrahvi 1.12 . lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud
Kui eesmärgiks olulise ohu tõrjumine, siis peab hüvit kahju üksnes raske hooletuse või tahtluse korral. Kohalduvad §§ 1024 lg 3, 1021 ja 1020. 49. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatu vastu asjaajajal, kes ajas soodustatu asja õigustamatult? MÕKAA skeem, mida tuleb järgida, kui vaadata AA –> S. Tuleb pöörata tähelepanu § 1024 lg-le 4. Üksnes heauskne AA-ja võib esit oma nõuded AR sätete alusel. Kui järeldame, et AA-ja pahauskne, siis nõudeid POLE, isegi, kui soodustatu on AA-mise tulemusena midagi saanud (pahauskne A värvib üle B jalgratta, mis vajas üle värvimist, kuid B ei pea A-le midagi hüvitama). Kui heauskne KAA kujutas endast sooritust, siis soorituskonditsioon, kui mitte, siis regressikonditsioon § 1041 või kulutuste konditsioon § 1042. 50. Missugustel tingimustel aeguvad KAA-st tulenevad nõuded? Nõuete puhul ei kohaldata 3 aa-st tähtaega, vaid üldiselt aeguvad 10 aa jooksul, lähtudes TsÜS §
Selline leping annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Teine isik valdab asja kaudselt. Valdajaks ei saa olla isik, kes teostab tegelikku võimu teatud asjade üle, aga teeb seda kellegi teise korraldusel ja mitte oma majapidamises või ettevõttes. Valdus on seaduslik juhul kui ta põhineb seaduslikul alusel. Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea (ei peagi teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja on olemas isik, kellel on selle valduse peale suurem õigus. Valdus on pahauskne, kui valdaja siiski teab (või peab teadma), et tema valdusel puudub seaduslik alus ja kellegil teisel on suurem õigus tema valduse peale. Valduse omaniku staatus tekib siis kui saabub tegelik võim asja üle. Sellise olukorra tekkimiseks on vajalik senise valdaja ja uue omandaja kokkulepet. See suhe ei pea olema õiguslikult kehtiv, piisab sellest kui otsene valdaja seda tunnistab. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle mingil põhjusel. Mingi
Omavaldaja valdab asja nagu see kuuluks talle omale (omanik, aga ka varas) Võõrvaldaja – isik, kes valdab asja teise isiku eest Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus. III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34) Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada). IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35) (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (2) Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (3) Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ,Omab tähtsust omandi kaitse nõuete osas ja heauskse omandamise juures.
asendada valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93) Asja üleandmist ei ole vaja ka kinnistamata merelaeva puhul (AÕS § 92´) Vallasomand Vallasasjade puhul kehtib omandaja heausksuse eeldus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Heauskset omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Seda põhimõtet ei kohaldata raha või esitajväärtpaberite, samuti
Kui valdaja on heauskne, ei vastuta ta asja ja selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, kui hävimine või väärtuse vähenemine on toimunud enne hagi esitamisest teadasaamist. Valdaja vastutab asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise eest, mis on toimunud tema süül pärast hagi esitamisest teadasaamist. Kui valdaja võõrandas asja kohtumenetluse ajal pärast seda, kui ta sai teada või pidi teada saama hagi esitamisest, vastutab ta nagu pahauskne valdaja, välja arvatud juhul, kui võõrandamine oli hädavajalik asja rikkumise ärahoidmiseks. Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest. Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud. Valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt.
Ehitis üle naaberkinnisasja piiri – erand põhimõttest, et maa küljes olevad ehitised kuuluvad maa omanikule. Võib olla sattunud võõrale kinnistusele eksituse, väära jagamise tõttu või algselt kuulusid ühele omanikule, kes ehitas üle piiri. Üleehitamine kokkuleppel, seatakse üleulatuva osa suhtes mingi asjaõigus(servituut, kasutusvaldus vms). Üleehitamine ilma kokkuleppeta – heauskset (mitteteadmine, et ehitab võõrale kinnisasjale)ehitist peab taluma. Pahauskne – ei kontrollinud ehitades, et ei ehita võõrale maale ja vajadusel ka spetsialisti abiga. Kallasrada – kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Igaüks võib kasutada liikumiseks, kalastamiseks, veesõidukiga randumiseks. Korteriomand – kombinatsioon ainu ja kaasomandist. Kantakse kinnistusraamatusse iseseisva kinnistuna ja teda võib üldjoontes käidelda nagu kinnisasja.
- Administratiivsed ja informatiivsed nõude põhjused - Olemas ka nn Sieckmanni kriteeriumid (p 45-55 kohtuasjas) Kohe varsti kaob selline nõue aga ära, sest on ,,out of date" Vt uue KM direktiivi art 3, põhjendus 13. Vt ka komisjoni rakendusmääruse art 3 (f) i ja ii ABSOLUUTSED KEELDUMISALUSED - Puudub eristusvõime (vt kommentaari lõike lõpus) - Muutunud tavapäraseks keelekasutuseks jne - Vastuolus avaliku korra ja heade tavadega - Üldsust eksitav - Pahauskne taotlus - Keelatud seaduse või rahvusvahelise lepingu alusel - Muud KaMS § 9 nimetatud olukorrad Pmt loogika on see et algselt pole asjadel eristusvõimet aga on võimalik omandatud eristusvõime. Nt alguses pole Löfbergs Lila-l kuulsat lillat värvi ja soovid seda registreerida siis saadetakse pikalt. Kui aastatega on ta turul kinnistanud oma eristusvõimet ja tehakse nt küsitluse jne siis võib selle omandada küll.
13-144) Asi on kehaline ese. Asjadena käsitletakse ka õigusi ja neile kohaldatakse asjadekohta kehtivaid sätteid. asju liigitatakse : kinnis ja vallasasjad, asendatavad asjad ja äratarvitatavad asjad) Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik ebaseadulik, heauskne või pahauskne Omand in isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlaõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Jaguneb lepinguõiguseks ja lepinguväliste võlasuhete õiguseks. Seda reguleerib võlaõigusseadus 13. Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218)
Valdaja. Valduse liigid. Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata, pahauskne aga vastupidisel juhul (pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata). Valdus on heauskne, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Sellisel juhul on valdamine ajutine (vastavalt tehingule)
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
Majandusteaduskon.. õigus intituut.. kodulk, kus näeme eksami arvestust Haldus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu alla asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib hallata rndi, üüri, pandi või muu suhte alusel, kusjuures selline valdamine on ajutine. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik: sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte.Haldust loetakse seadulikusk, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne.Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teasel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne on, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või mõnel teasel isikul on suurem õigus asja vallata. See tuleneb vanast roomast ja tagatiseks oli lubadus või hea sõna. Asjaõigusseadus tunnistab 2 pandi liiki: Vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant.
teel - valdajaks jääb see, kes on sinnani olnud valdaja, kui igamistähtaeg on möödunud. 3) Kaitsefunktsioon on orienteeritud omandi kaitsele, vaatamata sellele, missugune on asja omandi õiguslik alus või kas see üldse puudub. Omandusvaldus ja võõrvaldus: Võõrvaldaja ei ole asja omanik. Võõrvaldaja tunnistab, et keegi teine on asja Omandusvaldaja käitub, nagu ta oleks asja omanik (ka varas). Omandusvaldaja võib seega olla nii heauskne kui pahauskne. Ainuvaldus ja kaasvaldus: Ainuvaldaja valdab asja tervikuna. Kaasvalduse puhul on mitu isikut asja valdamas üheaegselt ning seejuures vallatakse asja tervikuna. NB! Kui vallatakse asja reaalosa (ehk mitte tervikut) on tegemist osavaldusega. - Kaasvalduse eriliik on modifitseeritud kaasvaldus, kus isikud saavad teostada valdust vaid üheaegselt. Omavoliline valdus ja omavolita valdus: Omavoliline valdus tekib keelatud omavoli tagajärjena. NB
eeldus 1018 lg 1-st. Õigustamatu KAA korral esinevad samuti kõik obligatoorsed eeldused, kuid ükski alternatiivne eeldus ei ole täidetud (selle sätestab 1024 lg 1). 46. Mis nõuded ja mis eeldustel võivad tekkida soodustatul asjaajaja vastu, kes ajas tema asja õigustamatult ja pahauskselt? kõrvaldama asjaajamisest tulenenud taga- Pahauskne asjaajaja on (oma süüst sõltumatult) kohustatud järjed ning hüvitama asjaajamisest tuleneva kahju ( 1022 lg 4, 1024 lg 1). Asjaajaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et õigustatud KAA eeldused puuduvad (et ühtegi 1018 lg 1 alternatiivsest eeldusest ei ole täidetud). Tagajärgede kõrvaldamise nõude juures ei ole alati selge kui rangelt seda vaadata tuleb. Nt kui A on langetanud
Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Mis on katastriüksus? Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk Mis on heauskne ja pahauskne omandamine? 1 Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsisks tulnud ehitusvead? Ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul. Mis on katastritunnus ?
teisele isikule ja võib asja enda otsesesse valdusesse tagasi nõuda) ja Otsene valdus ( Isikul, kes asja käes hoiab) 2) Ainuvaldus ja Kaasvaldus. Kaasvaldus tekib siis, kui asju kasutatakse ühiselt. Iga kaasvaldaja omab kolmanda isiku suhtes samu õigusi nagu valdaja. 3) Seaduslik (põhineb kas lepingul või seadusel); Ebaseaduslik (valdus ilma õiguliku aluseta) 4) Heauskne (isik ei tea ega peagi teadma, et tal pole õigust asja vallata); Pahauskne (Isik teab või peab teadma, et tal pole õigust asja vallata). 1.2.2. Valduse omandamine ja lõppemine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Kaudne valdus omandatakse asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama
8.3 Mis on valdus ja kuidas see tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. S.t asja võib vallata kas rendi, üüri, pandi või muu suhte alusel. Valdus võib olla kas seaduslik või ebaseaduslik ja sõltuvalt sellest, kas tal on õigusik alus või mitte. Valdus on seaduslik kui pole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla veel heauskne või pahauskne. Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. 8.4 Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on täielik asjaõigus. S.t omanikul puudub õigus asja kasutada ja võõrandamisel derealiseerida. Üks ja
enampakkumisel müüdud vallasasju. Kinnisasja ei saa välja nõuda heauskselt omandajalt, kes on kinnistusraamatusse sisse kantud omanikuna, ka siis kui eelmine kanne, mille alusel omand üle anti, oli tehtud õigusliku aluseta. Heauskse omandaja õigused on seadusega kaitstud ja lõplikud kuna ta toetus kinnistusraamatu avaliku usaldatavuse ja õigsuse põhimõttele. Valdaja vastutus asja ja päraldiste eest (AÕS § 84) (21) Pahauskne valdaja on kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse (kahju õigusvastase tekitamise sätetele. (22) Isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, vastutab asja ja selle päraldiste hävimise ning nende väärtuse vähenemise eest, välja arvatud, kui hävimine või väärtuse vähenemine oleks toimunud ka juhul, kui asi oleks olnud hageja valduses.
Lepinguvälised võlasuhted: -tasu avalik lubamine -asja ettenäitamine (dokumendi ettenäitamine) -käsundita asjaajamine (sillalt kedagi päästes, ülikond rikutud, põhjuslik seos isiku päästmisel), kui keegi karjub et ärge tulge appi, kui keegi teeb enesetappu siis teised moodused -alusetu rikastumine (kui võlasuhte sidunud kui selline langeb ära, leping tühistatakse või leping muutub tühiseks kuigi on juba midagi üle antud nt, asi tuleb kuidagi tagasi täita) -kahju õigusvastane tekitamine (jalutab naisterahvas ja suitsetab, viskab sigareti hoovi ja maja põleb maha, kas ta peab hüvitama kahju mis see tegu endale kaasa tõi, lepingulisest võlasuhtest seda tekkida ei saa, lepinguvälise võlasuhe. Auhaavamised, suurema ohuallikaga tekitatud kahju nt mootorsõidukid, kui koer hammustab kedagi, või kui majalt kukub jää kamakas autole, ka toote vastutus mis on teatud kahjustusega). Võlasuhe võlaõigusseadus reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguv...
võlgnik, kes laenu sai. Hüpoteek on vahend rahalise nõude tagamiseks. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu suhte alusel. Valduse liigid: 1. seaduslik või ebaseaduslik – sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte 2. heauskne või pahauskne - valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata; valdus on pahauskne juhul, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. 3. otsene või kaudne – otsene: otsene tegelik võim asja üle; kaudne: valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle 4
kellelegi, on kõigi oma, näiteks õhk 2) Avalik asi, kuulub riigile ja on kasutatav kõigi poolt, näiteks tänavad 3) Eraasi, ei ole üldine ega avalik. Eraasjad võivad olla avalikuks kasutamiseks. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all on asi, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseadulik, heauskne või pahauskne. Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud. Sõltuvalt omandi esemeks oleva asja iseloomust võib
8. Asjaõigus Asja mõiste ja liigid Asjaõigus reguleerib varalised suhed ühiskonnas, kahelt poolt: 1. Annab kandla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse 2. Võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis kehtivad kõigi isikute suhtes ja neid tuleb kõigil järgida Avalik põhimõtte tuleneb nende absoluutsest iseloomust Kinnisasjade puhul kinnistusraamatu avalikkuse kaudu Vallasasjade puhul valduse kaudu Asjaõigus objektiivses tähenduses: - on tsiviilõiguse ühe instituudina on õ.normide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õ.suhteid, seda nii paigaseisus(omaniku ja kasutusvaldaja õ.) kui ka nende muutumises(asja võõrandamine või hüpoteegi ülekandmine) Asjaõigus subjektiivses tähenduses: - õiguslik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses Erilik tunnus: absoluutsus, see õigus on kehtiva õiguskorra poolt igaühele...
Eeltoodud asjaolude tulemusena leidis EIK, et Ülemkohus ei ületanud hindamisruumi kaebajate eraelu kaitsel ning et asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist. (EIK 13258/09) Neljas näide. Vahest on õiguse nõudmisest kasu nagu ka kõrgelseisva Galati linnavalitsuse ametiisikul, kelle kohta avaldati kohalikus ajalehes artikkel, mis süüdistas teda korruptsioonis - väideti, et kaebajale kuulus taksofirma. Kaebaja väitis, et ajakirjaniku artikkel ei tuginenud faktidele ja oli pahauskne. Kuigi esimese ja teise astme kohtud tuvastasid, et ajakirjanik on kahjustanud kaebaja reputatsiooni, tühistas kõrgem kohus madalamad kohtulahendid ning asus seisukohale, et tegemist on hinnanguliste väidetega. Erinevalt kõrgema kohtu järeldustest ei olnud EIK veendunud selles, et tegemist oli üksnes hinnangutega. Ajakirjanik väitis selgelt seda, et kaebaja on tegelenud ebaseadusliku äritegevusega. EIK-ile esitatud teabe kohaselt
Omavaldaja valdab asja nagu see kuuluks talle omale (omanik, aga ka varas) Võõrvaldaja – isik, kes valdab asja teise isiku eest Määravaks ei ole mitte omand vaid tahteavaldus. III. Seaduslik ja ebaseaduslik valdus (§ 34) Valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu asjaõigus või võlaõigus. Valdus on reeglina seaduspäratu kui see rajaneb vägivallal, salatsemisel ja nn prekaariumil (valdust jätkatakse, hoolimata omaniku tahtest seda lõpetada). IV. Heauskne ja pahauskne valdus (§ 35) (1) Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (2) Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. (3) Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ,Omab tähtsust omandi kaitse nõuete osas ja heauskse omandamise juures.
Reaalosa on teiste osadega piiratud, mõtteline osa on piiritlemata. Asja oluline osa on asjaga püsivas ühenduses olev asja osa, mida ei saa lahutada asjast. Näiteks koos maatükiga olev mets ja taimestik. Asjad jagunevad ka peaasjaks ja pärandiks. Kui tehinguga saadi peaasi, saadakse sellega kos ka pärandis. Valdus on tegelik võim asja üle, valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne. Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Kui vallasasi võetakse omanikult ära omavoliliselt, salaja või vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi otsekoheselt tagasi võtta. Omand on tegelik õiguslik võim asja üle. Omand koosneb kolmest osast, ˇ
22.Kuidas liigitatakse asju? Asi on kehaline ese, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletud ja reaalselt valitsetav. 23.Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim mingi asja üle, s.t isik reaalselt omab midagi, kusjuures ta ei pea olema asja omanik. Kui mul on pall, mis on naabri oma, siis olen ma selle palli valdaja. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, heausklik või pahausklik. Seaduslik on valdus kuni pole tõendatud vastupidist. Pahauskne valdaja teab, et tema omandis oleval asjal on teine omanik, heauskne valdaja seda ei tea ega peagi teadma. Kui ma olen leidnud palli ja ei tea, et see on naabri oma, siis olen heausklik valdaja, kui ma aga tean, et see on naabri oma (ja ei tagasta seda) siis pahausklik valdaja. Valdus omandatakse tegeliku võimu saavutamisega asja üle. 24.Mis on omand ja mis on omandi liigid? Omand on täielik õigus asjale, s.t tal on täielik õiguslik võim asja üle.
nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. 2. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla seaduslik/ebaseaduslik, heauskne/pahauskne. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. 1. Valduse kaitse omavoli vastu. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu, st valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ütlemata seejuures hädakaitse piire. Valdusel on kohtulik kaitse: valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral on valdajal õigus pöörduda valduse taastamiseks kohtu poole. 2. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle
Принадлежности - päraldised Плоды - viljad издержки kulutused возмещение издержек - kulutuste hüvitamine Имущество - vara Понятие владения, владелец - valduse mõiste, valdaja Законное и незаконное владение - seaduslik ja ebaseaduslik valdus Добросовестное и недобросовестное владение - heauskne ja pahauskne valdus Приобретение владения - valduse omandamine Приобретение косвенного владения - kaudse valduse omandamine Переход владения к наследнику - valduse üleminek pärijale Прекращение владения - valduse lõppemine Самоуправство и самоуправное владение - omavoli ja omavoliline valdus Самозащита - omaabi
Lõikele lubama. (5) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. (6) Naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osaMkõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. (7) Hüvitise saamise nõue on eelistatud kõigile teistele nõuetele, mis lasuvad kinnisasjal, mille piiridest ehitis väljub. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4
Valdusõigus – ius possidendi Kasutusõigus – ius utendi Käsutusõigus – ius disponendi Valdus - possessio Valduse elemendid: 1) Animus possidendi – valdus hing, tahe 2) Corpus possidendi – valduse eseme valdamine Liigid: 1) Possessio iusta – õiguspärane ehk ediktidega kaitstav valdus 2) Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Liigid 2: 1) Possessio bonae fidei – heauskne valdus 2) Possessio malae fidei – pahauskne valdus Valdust kaitstakse interdiktidega, nt interdicum uti possidetis jne Omandiõigus Eristus klassikalisel ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvides Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused Kaasomand – condominium, communio pro indiviso Omandi kaitse: Omandit kaitstakse petitoorsete hagidega: 1) Rei vindicatio – vindikatsioonihagi esitati mittevaldaja omaniku poolt valdaja,
§ 90 lg 1). Seadusest tulenevalt on valdus ainult tegelik võim asja üle. Õiguslikuks võimuks muutub valdus alles siis kui see tuleneb omandist, pandiõigusest või üüriõigusest. Kui valdus põhineb õiguslikul alusel, võib valdaja keelduda asja väljaandmisest ka omanikule. Kui aga selline alus puudub peab valdaja oma omaniku nõudmisel välja andma mitte ainult asja, vaid ka kasu, ja hüvutama kahju. Heauskne ja pahauskne valdus Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata (AÕS § 35 lg 1). Kui valdaja seda teab või peab teadma, on vldus pahauskne. Sarnaselt valduse seaduslikuks lugemisega kehtib eeldus, et valdaja on heauskne. Vastupidise tõendamise kohustus lasub selle väitjal ehk hagejal. Täis- ja osavaldus
5.2.4 Tagasivõitmise tagajärjed PankrS 119. Sisuliselt on tegemist tehingu tagasitäitmisega. Mida saab nõuda teise poole käest? Nõuda asja tagasi koos viljadega Saamata jäänud kasu (kui teine pool oli pahauskne) * saaja pahausksus antud kontekstis - teadis tagasivõitmiseks alust andvatest asjaoludest Kui asja tagasiandmine on võimatu, võib saaja käest nõuda kahju hüvitamist, kui teine pool oli pahauskne Kui asja enam ei ole ja teine pool on heauskne, siis ei olegi mõtet selle tehingu tagasivõitmisega eriti tegeleda. Mida teine pool saab nõuda? Kui teine pool oli heauskne, saab nõuda üleantu tagastamist eelisjärjekorras, massikohustusena ( 119 lg 4 => 146 lg 1). Kui teine pool oli pahauskne, saab ta oma rahalise nõude esitada üksnes pankrotivõlausaldajana. Nõue
asendamist või raha) või äratarvitatav (seda ei saa tagasi nõuda, nt õun) Omand võib tekkida läbi pärimise, kinkimise, leidmise. Alla 50 eurose leiu puhul ei pea veel politseisse minema, kui on üle 50 ja kui ma selle endale jätan, on see karistatav. Kui aasta aega ei tule omanikku välja, võin asja endale jätta. Leitud asja müüa ei või. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne ja pahauskne. Heauskne valdus tähendab, et valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel pole seaduslikku alust. Valdus loetakse heausklikuks, kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub oma tegelikust võimust asja üle. Kui vallasasi võetakse omanikult ära omavoliliselt, salaja või vägivaldselt, siis on omanikul õigus oma asi otsekoheselt tagasi võtta. Valdusel on kohtulik kaitse. Valduse igasuguse omavolilise rikkumise või selle omavolilise äravõtmise korral
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingut ei või ühepoolselt muuta ega lõpetada, kui seadusest ei tulene teisiti. 21) Valdus, selle liigid, omandamine ja lõppemine Valdus on isiku faktiline võim asja üle. Valdus on üks omandi elemente. Liigitus: Seaduslik ja ebaseaduslik valdus Heauskne ja pahauskne valdus Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta. 22) Omandi mõiste ja liigid
jätta pandiese endale), kuid sellega ei kustutata võlgniku võlga Ühele asjale mitut käsipanti ei või seada On lubatud nõude tagamine mitme asjaga Pandiõiguse heauskne omandamine (AÕS § 282 ) Pandipidaja omandab käsipandi korral pandiõiguse ka siis, kui pantija ei olnud pandi seadmiseks õigustatud, v.a. kui pandipidaja ei olnud eseme pandiõigusega koormamisel heauskne Pandipidaja oli pahauskne kui ta teadis või pidi teadma, et pantijal ei olnud pandiga koormamise õigust Pandiõiguse heauskset omandamist ei toimu, kui asi oli varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljunud (ei kehti esitajaväärtpaberite pantimise korral) Heausksust eeldatakse, kuniks ei ole tõendatud vastupidist Käsipandi võib seada mitmele asjale- siis on nõue tagatud iga asjaga
Ära tarvitatav ja ära tarvitamatu Jagatav ja jagamatu asi Asja osad: Tervik Reaalosa Mõtteline osa/murdosa Pärandis (ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda viiul/poogen) VILI on asja kasutamisest saadav tulu loodusvili ja õigusvili. Asjaga seotud kulutused: Kasulikud Vajalikud Toreduslikud VARA on isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja khustused. VALDUS on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Oma valdust võib igaüks kaitsta jõuga, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire. Kui tegemist on kinnisasjadega, siis need kantakse kinnistusraamatusse, mis on avalik. OMAND on isiku täieõiguslik võim asja üle. Kui omand kuulub kahele või enamale isikule, on tegemist ühise omandiga. Seda on kahte liiki: Kaasomand (osad on kindlaks määratud) Ühisomand Vallasomandi tekkimise viisid: Üleandmine Hõivamine Leid leiutasu on kuni 1/3
olukorra tõttu või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtes asjasse, arvestamata selle kasulikkust Vara – isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses pole sätestatud teisiti VALDUS Valdus – tegelik võim asja üle Valdaja – isik, kelle tegeliku võimu all asi on; ei pea olema omanik Valdus võib olla heauskne või pahauskne o Heauskne – valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata o Pahauskne – valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata o Valdus on heauskne, kuni pole tõendatud vastupidist Valdusel on kohtulik kaitse – valduse igasuguse omavolilise rikkumise või
teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures valdaja ei pea olema omanik. Asja võib vallata rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab isikule õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata. Valdus võib olla: · seaduslik või · ebaseaduslik. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla: · heauskne või · pahauskne. Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Presumptsioon: iga valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valduse omandamine Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (näiteks asja üleandmise või
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on...
pilab mu kotti telefoni, kehaliselt see mul olemas, aga kuna ma ei tea, siis puudub tahe ja see pole mu valduses) Valduse elemendid: 1. Animus possidendi - valdus hing, tahe 2. Corpus possidendi - valduse eseme valdamine Liigid: 1. Possessio iusta - õiguspärane e ediktidega kaitstav valdus 2. Possessio iniusta - õiguspäratu valdus Liigid, 2: 1. Possessio bonae fidei - heauskne valdus 2. Possessio malae fidei - pahauskne valdus Valdust kaitstakse intediktidega, nt interdictum uti possidetis OMANDIÕIGUS Eristus klassikalise ajastul valdusest Omanik peab taluma piiranguid avalikes huvids Omaniku õigust piiravad ka naabrusõigused Kaasomand - condominium, communio pro indiviso; sest ese kuulub kahele isikule Liigid: Kviriitlik omand Preetorlik omand Peregriinide omand Provintsiaalne omand OMANDI KAITSE
pandi- vôi muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle ôiguse teise isiku asja vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku vôimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises vôi ettevôttes. Valdus vôib olla seaduslik vôi ebaseaduslik sôltuvalt sellest, kas see pôhineb õiguslikul alusel vôi mitte. Üldjuhul loetakse valdus õiguslikuks, kuni ei ole tôestatud vastupidist. Heauskne ja pahauskne valdus - Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus vôi et teisel isikul on suurem ôigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab vôi peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus vôi et teisel isikul on suurem ôigus asja vallata. Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tôendatud vastupidist. Valduse omandamine - valdus omandatakse tegeliku vôimu saamisega asja üle vôi abinôude üle, mis vôimaldavad
Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleeritakse asjaõigusega. Asjaõigusseaduse tähenduses on asjaõiguseks aga omand ja piiratud asjaõigused (asjaõiguse teine tähendus). Piiratud asjaõigused on: · servituut, · reaalkoormatis, · hoonestusõigus, · ostueesõigus ja · pandiõigus. 5. Valdus. Valduse mõiste. Seaduslik valdus ja ebaseaduslik valdus. Heauskne valdus ja pahauskne valdus. Valduse omandamine. Valduse lõppemine. Valdus ja omand Isiku õiguslikud ja faktilised võimalused asja suhtes sõltuvad sellest, kas ta on asja omanik või valdaja. Seetõttu on oluline vahet teha asja omandi ja valduse vahel. Valdus tegelik võim asja üle. Tegelik võim asja üle võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures valdaja ei pea olema omanik. Asja
ja Tsiviilsed viljad. 26. Valdus Valduse faktiline formuleerimine: Uus valdaja võis asja kasutada ja käsutada. Valdus koosneb kahest elemendist. Tahe asja enda käes pidada ja tegelik asja enda käes pidamine. Kui üks neist kaob, siis ka valdus kaob. Valduste liigid:Õiguspärane valdus,õigusvastane valdus (salaja jõuga saadud valdus), heauskne valdus(valdaja arvates ei riku ta kellegi õigusi), pahauskne valdus (Valdaja on teadlik, et tal pole õigust asja valdamiseks). 27.Omandiõiguse tekkimise viisid Algsed (tegemist on omandiõigusega asjale mis tekib teatud isikul esmakordselt) omand. Viisid Asja Haaramine (sõjasaagi omandamine), Igamine (keegi valdas maatüki kuigi ei olnud omanik, kuid teatud aja pärast sai omanikuks), Materjali Ümberkujundamine, Vilja omandamisest, mitme asja ühendamine s.t üks vallasasi liitub teise vallasasjaga, vallasasi
individuaalsed tunnused või need ei ole olulised Asendamatu on asi, mis on määratletav individuaalsete tunnuste alusel ja mida ei saa määratleda vaid liigitunnuste alusel (kunstiteos) 4) Äratarvitatavateks ja äratarvitamatuteks asjadeks (vallasasjad) 5) Jagatavateks ja jagamatuteks asjadeks 22. VALDUS JA SELLE TEKKIMINE Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, heauskne või pahauskne. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. 23. OMAND JA SELLE TEKKIMINE Omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
