1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,...
Geete Kaasik „Sügisball“ „Sügisballi“ autor Mati Unt oli kirjanik, lavastaja ning tähtis kultuuritegelane. Tema jaoks oli teater väga tähtsal kohal. Ta on teinud üle saja lavastuse. Eesti Päevalehe 2005. aasta arvamusartikkel- „Esteetiliste väärtuste rüütel,“ sõnab Mati Undi kohta nii: „Mati Unt on viimase 40 aasta jooksul olnud nii kirjaniku, publitsisti kui ka lavastajana Eesti kultuuriloos niivõrd oluline, lausa keskne kuju, et väheseid on talle kõrvale panna. Eesti kirjanduslukku jääb Mati Unt uuendajana, põhimõttelise modernistina.“ „Sügisball“ tõi Mati Undile rahvusvahelise tunnustuse. Romaanis kujutab ta linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi (miksike, 2005). Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid ...
,,Ringvaade" retsensioon Vaatasin saadet ,,Ringvaade" reedel, 8. aprillil 2011 kell 19.00. Saate eesmärgiks on lahata palju kõmu tekitanud ning rahva enda poolt esile tõstetud uudiseid ja pakkuda töölt koju tulnud inimesele meelelahutuslikku informatsiooni. Tegu on uudis-, jutusaatega, mille kaudu antakse ülevaade teatud uudisest, mida seejärel on kutsutud kommenteerima saatekülaline. Saade on väga laia profiiliga, adresseeritud suurtele rahvahulkadele, paljudes vanuseastmetes (~15-...). Saateaeg on minu arvates hästi valitud. Tööinimesed on parajasti koju saabunud, teleri sisse lülitanud, esmalt ,,Aktuaalse kaamera" söögi kõrvale ära vaadanud ja siis diivanile maha istunud. Häirivaks teguriks võiks pidada ainult kolme nn. uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägit...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus
Protsess mille käigus Uurimistöös ja referatiivses Referatiivse töö eesmärk on analüüsitakse uuritavat töös kasutatakse uuritavat anda teemast ülevaade ning probleemi süstemaatiliselt ja probleemi käsitlevaid jõuda erialase kirjanduse ajakohaselt struktureeritud refereeringuid erinevatelt otsimise ja sellega töötamisel viisil. Tulemuseks on kirjalik autoritelt, kuid nende omapoolsete järeldusteni, aruanne. Valdavalt võrdlemise ja analüüsi käigus mis põhinevad kogutud analüüsiva iseloomuga - tuleb jõuda omapoolsete materjalil. Referatiivne töö olulisel kohal on töö autori järeldusteni. Mõlemad on on teatud probleemi või järeldused, tõlgendused ja suunatud ühele probleemile teema kokkuvõtlik teaduslik üldistused. See on teadustöö, ning eesmärgiks on leida ülevaade, mille koostamisel
organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust, valmis orgaaniliste ainete lagundamisel. 3. Paljunemisvõime. Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Homoöstaas ehk sisekeskonna stabiilsus. (Nt: pH,soolade ja teiste keemiliste ühendite või temperatuuri püsimine teatud vahemikudes.) 4. Pärilikkus. Pärilikkus on tunnuste pärandamise võime järeltulevatele põlvedele. 5. Reageerimine ärritusele. Organismid ,,vastavad" väliskeskkonna teguritele omapoolsete muutustega: näiteks ,,kananaha" teke külma puhul, hingeldamine hapnikuvaesuses, jäseme eemaletõmbamine torkamisel. 6. Kõrge organiseerituse tase. Elusorganimi osad on vastastikuses sõltuvuses ning koostöös. 7. Kasv ja areng. Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, aren millegi uue, teistsuguse teke. 8. Kohanemis- ja kohastumisvõime. Keskkonna tingimustega võib kohaneda üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku soodsamaid tunnuseid. 9
· Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. · Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Poseidon Artemisioni neemelt. u. 455 e.m.a. ·5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. ·Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. · Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul,
Samuti on igal isikul ka õigus mitte kuuluda ametiühingusse. Töötaja võib liituda nii oma töökohal oleva ametiühinguga kui ka iga teise ametiühinguga. Ametiühingud üritavad konflikti korral jõuda kokkuleppeni tööandjaga, üritades seista võimalikult palju töötaja huvide eest. Tavaliselt tööandja ja ametiühing saavutavad konsensuse, aga äärmuslikemal juhtudel, kui kokkuleppele ei jõuta, algatab ametiühing tööseisaku e. streigi. Viimase eesmärk on saavutada omapoolsete nõudmiste täitmine tööandja poolt. Levinum streikide põhjus on näiteks erimeelsused palgatõusu osas. Üks hetk annab üks osapool streigile järgi. Mõnikord loobub streigist ametiühing ise ja mõnikord annab nõuetele järele tööandja. Streikimine on väheste eranditega iga töötaja õigus ning see on kirjas ka Eesti põhiseaduses. Eranditeks on mõned riigiasutused (nt Riigikontroll), mille ametnikel on streikimine seaduse alusel keelatud.
põhjaga ja sisaldab palju erinevaid termineid ja nende tähistusi, mis on vajalikud praktilise osa mõistmiseks ja statistiliste andmete tõlgendamiseks. Käsitletud probleemid on käsitletud täies mahus. 3. Arvandmete kasutamine (piisavus, tõlgendamine, seostatus uurimiseesmärgiga). Arvandmed on kasutatud nii töö tekstis kui tabelites ja on otseselt seotud töö sisu- ja eesmärgiga. Andmed on piisavalt suured ja hästi komponeeritud. Allikad on viidatud. 4. Autori panus, omapoolsete mõtete esitamine, ettepanekud (olemasolu, piisavus, reaalsus, konkreetsus). Joonised ja tabelid on koostatud autori poolt, mis tähendab et autor oskab neid lugeda ja analüüsida. Peale igat näidet tudeng teeb loogilisi ja konkreetseid järeldusi ja sujuvalt liigub teisse juurde. Antud teema eriti ei luba isiklikku arvamust avaldada, kuna on olemas objektiivsed statistilised andmed. Iseseisvat turuuuringut autor ei tee, vaid analüüsib ennem läbiviidud uuringuid ja statistikat. 5
oma harjutuspäeval. See oli ka teema, millel oli fookus mentorarutelus. Seosed teadmiste ja kogemuste vahel Viited on Karini töös kenasti olemas koos omapoolsete (kooskõla/vastuolud õppeaines õpitud täiendustega. Ka mentorõpetajaga arutelust leitud ühised teoreetiliste teadmiste (sh viited), mentorõpetaja (ja/või kaasüliõpilaste) 3 arusaamised on kirjas ja kirjutises ilustreeritud teoreetiliste tegevuse vaatluse ja enda läbiviidud teadmiste ja viidetega
Kuigi enamus elanikkonnast ei pooldanud enamlasi, oli omariikluse püsimise usk üsna madal. Ei usutud, et Eesti vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu astuda. Vaatamata sellele otsustas Eesti valitsus siiski enamlaste agressioonile vastu seista. Suured lootused pandi välisabile. Soomest saadeti relvi ja 4000 vabatahtlikku, samuti tulid appi Suurbritannia sõjalaevad koos relvalaadungiga. Kuigi välisabi oli Eesti jaoks oluline, ei oleks sellest kasu olnud Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni. Koos kõikide sõjameestega läksid vabatahtlikult sõtta ka Eesti koolipoisid, kes läksid sõtta, et Eesti riik püsima jääks. Nende seas olid ka Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased Ahas, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Konsap, Mugur ja Miljan. Need poisid kuulusid Tartu Vabatahtliku Pataljoni 2. rühma.
Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Poseidon Myron. Kettaheitja Polykleitos. Odakandja 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud.
Muistse vabadusvõitluse lõppjärk 1222 1227 1221.a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased ...
näha ja pingutada, see ei ole miski, mis kukub lihtsalt sülle. Ükski summa ei osta sulle tundeid ja rõõmu, mida võib pakkuda keegi, keda sa armastad. Iiri kirjanik Oscar Wilde on öelnud: ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust". Leian, et perekonna ja armastuse väärtust tuntakse. Inimene, kes on kunagi kogenud armastust, teab, et nendele tunnetele ei saa hinnasilti külge panna. See ei ole ostetav, vaid tuleb igal inimesel välja teenida omapoolsete pingutustega. Muidugi on igas eluvaldkonnas ka erandeid. Samamoodi on ka armastusega. Ühiskonnas leidub ka paare, kelle kooselu näiks põhinevat majanduslikel huvidel. Näiteks maailma kuulsal ajakirja väljaandjal ja miljardäril Hugh Hefneril on 60-aastat noorem naine. Palju on kajastatud, et nende koos olemine on kõigest n.ö. äri. Samuti on vägagi ebatõenäoline, et sellise vanusevahe juures on reaalsed tunded. Leian, et mingil määral on armastus ostetav, kuid tõelised
Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvalikku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste elulugude ( "Rootsi Raudpea", "Hannibal", "Julius Caesar", Priidik II elust") ja ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt ajaloolistele juttudele. Neid lihtsaid tõlkeid loeti heameelega, sest tol ajal puudus
eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud
realistid nõudsid võltsimatut asjalikku ja objektiivset kujutamist. Vaatajad saavad maastikumaale tõlgendada nii nagu neile endile meeldib, aga vaadates realistlikke maale, pole seal midagi sellist, mida saaks teisiti mõista kui see on. Romantikud otsisid maastikuga emotsionaalset sidet. Nad soovisid looduse puhta kujulist ilust minestada või lasta end tema südametust jõust rabada. Realistid tahtsid kujutada maastikku just sellisena, nagu see on ilma omapoolsete tõlgendusteta ja juurdelisatud tähenduseta. Et maastik oleks maalimisväärne, pidi see olema mingis mõttes tähelepanuäratav. Seega seisis realisti ees ülesanne valida välja sobiv vaade ja anda see võimalikult täpselt edasi, seejuures tuli näidata, mille poolest antud vaade tähelepanu äratab, aga teha seda lõpptulemuse nimel tõtt väänamata. Realistlikud maalikunstnikud kasutasid stseeni elujõulise saavutamiseks erksaid värve ja kärmeid pintslitõmbeid
lisamisel küllastunud lahus. Seejärel lahus jahutatakse aeglaselt, kristallide tekkimist aitab tritureerimine, idustamine, lahuse külmutamine. Kristallide eraldamiseks lahus filtreeritakse, lisandid peaksid jääma lahusesse, kristallid koosnema vaid puhtast ainest. Katseseadme joonis (koos aparatuuri detailide nimetustega) Eksperimendi kirjeldus (tegevus punktide kaupa enne praktilist tööd ja töö käigus lisada detailsem kirjeldus koos omapoolsete tähelepanekutega) · Koostasin aparatuuri, kinnitasin statiivile muhvi abil kahe labaga käpa, muhv vastava avaga ülespool. · Käpaga kinnitasin ümarkolvi, kolvi mitte liiga tugevalt kinni pigistades, kuid ikkagi kindalt. · Kolvi alla asetasin magnetsegajaga elektripliidi. · Sättisin kolvi nii, et vahemaa kolvi ja elekripliidi vahel oli umbes 3-5 mm. · Panin kolbi magnetsegaja pulga ja kontrollisin, et see käiks ilusasti ringi.
Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. 5. KREEKA SKULPTUUR Klassikalisel ajastul oli skulptorite põhitööks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Lisaks sellele lisandusid veel kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujud. Kreeka tuntuimad kujurid Myron, Pheidias, Polykleitos ja Praxiteles aitasid omapoolsete uuendustega skulptuure looduslähematemaks muuta. Kreeka kujurid ei püüdnud oma skulptuuridel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli täiuslik kehaline ilu. 6. KREEKA VAASIMAAL Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena
- oli üks pikema kestvusega kunstivool 20.sajl, mis tekkis esmalt kirjanduses, siis graafikas ja maalikunstis - on fantaasiakunst, kus tvalised olendid ja esemed on ebatavalistes seostes - püüti otsida alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides ning laste ja vaimuhaigete või ürgaja inimese visuaalses eneseväljenduses - kuulsaim sürrealist oli hispaanlane Salvador Dali - veel kuulsaid sürrealiste: Rene Magritte, Max Ernst, Jaan Miro - Max Ernst täiendas sürrealismi veel omapoolsete leiutistega frotaaz -faktuuride sissehõõrumistehnika dekolaaz värvikihtide mahavõtmine dekalkomaania äratõmbepildid fumaaz suitsutamine grataaz - kratsimistehnika
Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju. Kõrgklassikalise ajastu skulptuur 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud.
Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus - Platon Platon on öelnud: ,,Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus," kuid mul on olnud kange tahtmine juba pikemat aega Platonile vastu vaielda, sest meie mõttemaailmad ei ühti. Ma tahaksin asendada tema tsitaadis mõned sõnad omapoolsete voorustega, sest igal inimesel on oma mõttemaailm, ning ta vaatab asju oma vaatenurgast, ning selge on see, et kõik ei mõtle nii nagu Platon, seega ma ei näe mõtet võtta eeskujuks tema tsitaati. Samas, kui hakata mõtlema on kohati Platonil ikkagi õigus - kuidas seda hüvelist riiki ikkagi määratletakse? Mis on siis ühe riigi kõige tähtsamad voorused? Minu arvates ühes hüvelises riigis valdab inimesi imeline tunne - tunne, millest neil endal pole aimugi, mis võiks kesta igavesti, ning mis toob näole naeratuse. Naeratuse...
konspekteerimisel. Samuti jagada töölehed, millel küsimused ja näidis rahvastikudiagrammid. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Kodus lugeda läbi ptk lk 44-47 ning vastata eelmise peatüki küsimustele kirjalikult lk 44. Tunniks vajalikud materjalid, vahendid, tarkvara ja veebiaadressid: Õpik: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, G. Raagmaa, Tartu 2003. Omakoostatud konspektivihik demograafia materjaliga Jagatavad töölehed õpilastele kodus täitmiseks Tahvel omapoolsete selgituste/mõistete kirjutamiseks (minutites)kestusTegevuste Tunni osad, Õpetaja poolt kavandatud ja Põhjendused, mida mingi tegevusega Õpilaste tegevus struktuuri organiseeritud õppetegevuste saavutada tahetakse. elemendid kirjeldus (meetodid, juhendid,
Referaat Vana-Kreeka skulptuur Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................3 2 Vana-Kreeka Skulptuur.........................................................................................4 Illustratsioonid......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................8 Vana-Kreeka skuptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui ka reljeefe valmistati savist, pronksist, marmorist ja tei...
Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (12.01.2008). 3 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt lähemalt..... Joonealuse viite loomiseks kasuta funktsiooni: Insert => Referece => Footnote 4. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks samuti olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi
Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (12.01.2008). 3 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt lähemalt..... Joonealuse viite loomiseks kasuta funktsiooni: Insert => Referece => Footnote 4. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks samuti olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi
Pikemat juttu pole tarvis, täpsema info leiab lugeja lõpust kasutatud kirjanduse juurest. Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, on kasulik nime asemel kirjutada allika pealkiri. Joonealused viited Ka siin märgitakse allika kohta nii vähe, kui võimalik, kuid piisavalt, et aru saada, millise teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (12.01.2008). 3 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt lähemalt..... Joonealuse viite loomiseks kasuta funktsiooni: Insert => Referece => Footnote 4. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks samuti olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi
avaldatud tööst/töödest. Uurimistööd Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus püstitatud küsimusele. Peavad ilmnema töö autori isiklikud seisukohad ja järeldused. Võib kasutada erinevaid autoreid ja refereeringuid, kuid alati viidetega ning omapoolsete järelduste/hinnangutega. 2. Vormistusnõuded MS Word · Paberi formaat A4 (210 x 297 mm) File Æ Page Setup... Æ Page Size Æ Æ 210 x 297 mm Æ OK · Lehe veerised (vabad ääred): File Æ Page Setup... Æ Margins Æ · ülal 2,5 3 cm top Æ 2,5 cm või 3 cm Æ
Vana-Kreeka skulptuur Vana-Kreeka kunst on suurt mõju avaldanud järelmaailmale. Ka skulptuur on mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptorid on andnud maailmas palju imetletuid töid, millest mõned on ka tänaseni säilinud või üritatakse taas üles ehitada. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite tööd. Rooma ülikutel oli kombeks oma villaseid kaunistada kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega ja enamasti ongi säilinud just need roomaaegsed koopiad. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Arhailise ajastu skulptuurid olid küllaltki üheülbalised, algelised ning olid ka Egiptuse skulptuuri mõju all. Arhailisi skulptuure iseloomustas jäik sirge asend, käed surutud külgedele ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk. Tihti asetati kujul üks jalg veidi teise ette, et skulptuur tasakaalu suudaks säilitada. Algul valmistati skulptuure liivakivist ja m...
"Kõrboja peremees" Teose teema: teose põhiteemaks on inimestevahelised suhted kahes talus ja Anna peremeheotsingud Kõrbojale. Teose probleemid: Kõrbojale peremehe otsimine - Villu armuprobleemid Kuusiku Eeviga - Villu kehv läbisaamine isaga - Villu halb nägemine ja vigane käsi - Külameeste üleolev suhtumine Villusse - Vaen Katku ja Kõrboja vahel - Eevi eluase pärast ema surma Teose sõnum: Ei maksa probleemide eest põgeneda, sest igale asjale on lahendus. Villu iseloomustus: Ei armastanud nalja (Villu ei armasta teistega naljatada, ei armasta teiste nalja pealtki vaadata, nagu oleks ta selleks juba liiga vana. Lk 113) - Armastas juua (Ja Villu joob, Villu hakkab seda rohkem jooma, mida enam ...
Need tuleb eelnevalt rahaks vahetada. Rahaasendaja ehk näivraha - vara, mida saab kergesti rahaks vahetada. Mõõtes riigis ringlevat rahahulka, võetakse arvesse ka näivraha. Kõik mittesularahalised maksed eeldavad arvelduskonto ehk nõudehoiuse olemasolu. 1 Täienda järgnevat maksevahendite loetelu omapoolsete näidetega: 1. Sularaha (Eestis on käibel umbes 5 miljardit krooni sularaha) 1.1........................................................................................................................................... 1.2........................................................................................................................................... 2. Mittesularaha (moodustavad 80% kõigist tehingutest.): 2.1.Maksekorraldused: 2.1.1
Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. ( DNA lõigud ). Kasv ja areng Kasv on millegi mahu ja mõõtmete suurenemine, areng, millegi uue, teistsuguse teke. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene ( roomajad, imetajad, linnud ) või moondega (kahepaiksed, kalad, putukad ). Reageerimine ärritusele Organismid ,,vastavad" väliskkeskonna mõjuritele omapoolsete muutustega : nt hingeldamine hapnikuvaeguses, kananaha teke külma puhul, jäseme eemaletõmbamine torkamisel, lehtede langemine jahedate ilmade saabumisel ja valge aja lühenemisel jpm. Kohanemis- ja kohastumisvõime Keskkonnatingimustega kohaneda võib üksikisend, kohastub aga terve organismirühm, kujundades ajapikku(evolutsioonis) soodsamaid tunnuseid. Kohanemine öökulli silmad jahti pidades Kohastumine mesilase mürgiastel, talveuni, hoiatusvärvus, ränne jne.
õhulosse, tema eesmärgiks oli olla lihtsalt oma naabrist parem ja seda vähese vaevaga. Seepärast oli tal ka Andresega nii palju tüliküsimusi. Mida aeg edasi seda vähem kaks naabrit omavahel suhtlesid. Andres luges järjest enam piiblit ning muutus sellest tigedamaks ka oma lähedaste suhtes. Pearu lihtsalt loobus Andresega aegamisi uusi ärplemisvõimalusi leidamast, kuna viimane oli nii väga oma tões kinni ja väga harva võis juhtuda, et Andres Pearule omapoolsete krutskitega vastas. Kuid Pearu just seda oma naabri juures hindas oskust teist üle trumbata. Vastuolud kahe peremehe vahel viisid selleni, et lõpuks ei käidud üksteisel ristsetel, rääkimata niisama külaskäikudest. Huvitaval viisil liitis selline olukord kahe pere noorimaid, mis viis kahe noore, Liisi ja Joosepi, armastuseni. Vargamäel oligi kord juba nii, et kui vanem põlvkond ei saanud omavahel läbi, pidades üksteise peale pikka
provintsiaalseadustik, mille esimesed osad avaldati 1845. Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti erikord 1710. aasta rüütelkondade ja linnade kapitulatsioonidega, mida hiljem kinnitasid ka kõik järgnevad tsaarid kuni Aleksander II (18551881), määrati kindlaks Eesti- ja Liivimaa suhe Vene impeeriumiga ja kujunes lõplikult välja nn. Balti erikord (Landesstaat). Tsaari kohapealseteks lepingupartneriteks olid küll ainult aadel ja linnakodanikud, kuid tolleaegsete seisuslike arusaamade järgi kujutasidki nemad endast kogu maad.
ole õigustatud huvi heastamisest keelduda ning talle ei põhjustata sellega põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ega viivitust. Põhimõtteliselt annab heastamise teostamine rikkunud poolele võimaluse vältida hiljem tema vastu õiguskaitsevahendite kasutamist, v. a. tekitatud kahju hüvitamist (§ 104 lg. 4). Heastamise teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni (või ajani, mil saab selgeks, et heastamist ei toimu) võib teine poole keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, muudest õiguskaitsevahenditest saab kõne alla tulla ilmselt vaid viivise maksmise nõudmine. 2. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ning millele tuleb tähelepanu pöörata kahju suuruse kindlaks määramisel? Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine suhe kestev interktsioon ajategur, intiimsuse kui läheduse tegur, suhtlemise dünaamika viide sellele, et tegemist on protsessiga, millele on iseloomulik muutumine suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsi...
- Kehtestab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul viieks aastaks. Kaitsetegevuse operatiivkava - Annab riigikaitseks planeeritavate sõjaliste operatseioonide läbiviimise üldjuhused. - Kehtestaja on kaitseväe juhataja. Rahvusvahelised operatsioonid Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ja Eesti Kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud.Kuid see ei tähenda seda,et me võiksime käed rüpes ilma omapoolsete panuseta nende organisatseoonide liikmestaatust nautida.Kui me kuulume rahvusvahelisse kogukonda peame me ka omapoolset osalust andma rahvusvaheliste kriiside reguleerimises ja rahu tagamises. Meie maine julgeolekukoostöö partnerina sõltub riigi valmisolekust ja võimest anda panust NATOsse,ÜROsse jaEuroopa Liidu operatsioonidesse.Rahul saame olla ka sellega et
võimetesse. Teade sakslaste lüüasaamisest saadeti kõigisse maakondadesse ja lubati olla nagu ,,üks süda nind üks hing kristlaste nime vastu". 1211 sakslased piiravad Viljandi linnust. Peale viie päevast piiramist asuti läbirääkimistele. Linnusesse lubati vaid preestrid, kes tegid mõningast pühitsemist ja ristimist, võeti pantvange. Sellele piiramisele vastasid eestlased (sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased) aga omapoolsete retkedega. Koostati sõjaplaan: taheti vallutada Toreida linnus ja seejärel rünnata Riiat. Toreidasse aga tulid abiväed Riiast, seega eestlased jäid kahe ründaja vahele. Eestlased oli suurte kaotuste tõttu sunnitud rahu paluma ja nõustuma ristimisega. Vaenlased tegid veel sõjaretki Eestisse, lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk. Vajati hingetõmbeaega ja asuti rahuläbirääkimistele. 1212 Toreida rahuleping
1) Küsitlemisel saame objektiivset infot a. inimeste enesehinnangu kohta b. olenemata vastaja eneseväljendusoskuste tasemest c. selle kohta, mis toimus d. siis, kui vastaja suudab ja tahab esitada infot omapoolsete tõlgendusteta e. mis sisaldab kõike, mida vastaja teab 2) Võimete uurimiseks saavad õpetajad kutsestandardile vastava ettevalmistuse korral kasutada võimalust a. last küsitleda b. küsitleda lapsevanemaid c. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 3) Nõustamiskomisjoni koosseisu kuuluvad teiste hulgas kindlasti a
päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg, riik vaevles rahapuuduses. Keegi ei uskunud, et Eesti Vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu seista. 2) 1919- Eesti olukord paranes veidi- Eestile saabys appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga; Soome saatis samuti relvi ning jaanuaris 1919 saabus sealt ka ligi 4000 vabatahtlikku. Välisabi oli oluline, ent sellest poleks olnud kasu Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt riiklikku ja sõjaväelist organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni ja uute väeosade formeerimist. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks energiline polkovnik Johan Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja. 8. Küsimused Tartu rahu kohta: Millal sõlmiti? 02.02.1920 Lepingu sätted:
4.aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepinguga ehk Washingtoni lepinguga. Alates 29. märtsist 2004 on NATO liikmeid 26: Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Iseseisvusest tulenevate hüvede nautimise kõrval on ühel demokraatlikul riigil enesestmõistetav omada rahvusvahelisel areenil ka kohustusi. Kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse on meie julgeolekut maailmas oluliselt suurendanud. Sellegipoolest ei tähenda see, et me võiksime rahulikult, käed rüpes, ilma omapoolsete panuseta nende organisatsioonide liikmestaatust nautida. Võrdväärse liikmena rahvusvahelisse kogukonda kuulumine nõuab ka omapoolset osalust rahvusvaheliste kriiside ohjamises ja rahu tagamises. Eesti mõtestab oma julgeolekut julgeoleku jagamatuse printsiibi kaudu. Meie julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Edu välismissioonidel on Eesti jaoks elulise tähtsusega, kuna see mõjutab nii meie kui ka
võimalus veel oma tooteg kaubelda ja võibolla pisut sootsama hinnaga see maha müüa. Selline olukord tekitaks vaid toote pakkujale ajakaotust ning võibolla ka piinlikkust, kuna ei saanud esialgsest eitavast vastusest aru ja hakkas oma toodet edasi kiitma ning raiskas nii oma kui ka teie aega. Seega äraöeldes tuleks vastus hoida konkreetse ja selgena, samas põhjendada miks sa keeldud, võimalusel oleks hea ka omapoolsete ettepanekute esitamine. Näiteks kui pakutakse, et te võiks oma kontoris saiakesi hakata müüma ja teil puuduvad saiakeste müügiks võimalused oleks viisakas öelda, et te pole pakkumisest huvitatud, kuna teil puuduvad selleks võimalused (kohvik), kuid kõrval asutuses on selleks võimalused olemas. Antud juhul oleks esitatud konkreetne ära ütlemine, põhjendus ning ka omapoolne soovitus, kes võiks pakkumisest huvitatud olla. Juhul kui kord oled juba konkreetselt ära öelnud mõnest
ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt järjestatud viisil. UURIMISTÖÖ ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata) Uurimistöös võib kasutada uuritavat probleemi käsitlevaid refereeringuid erinevatelt autoritelt Võrdlemise ja analüüsi käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet materjalide analüüsil ja argumentatiivse teksti koostamise oskust TEEMA VALIK Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee Idee otsimine on loominguline protsess, seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnas- tamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada Teema peab olema konkreetne, tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda
(Raud 2013: 15-16) Kultuuri on võimalik määratleda vaatenurkadest lähtudes. Võõra kultuuri mõistmiseks tuleb vaadata esmalt selle kultuuri ajalugu, pärimust, traditsioone ning teadmisi, mida antakse edasi põlvest põlve. Sama oluline on jälgida inimeste käitumist ja eluviise, õppida tundma väärtusi, reegleid ning igapäevaseid elukombeid. Mitmed klassikud on tõlgendanud kultuuriväärtusi väga erinevalt. Essees toon välja mõned kultuuriteooriad omapoolsete kommentaaridega, et selgitada, kuidas on võimalik võõrast kultuuri mõista. Samuti selgitan mõisteid kultuur, kultuuriantropoloogia ja etnoloogia. 3 Kultuur ja selle mõistmine Edward Burnett Tylor esitas 1871. aastal definitsiooni, mille järgi on kultuur ,,kompleksne tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ning kõiki muid oskusi ja harjumusi,
ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. 5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist vabalt kõrval. Nii saadi nende kehad veidi pöörduma ja selline uudne asend jättis mulje liikumisest. Siiski ei saanud sellistele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude
lihtsalt last süles kiigutades. Muusika ei tähenda aga ainult laulmist, muusika saatel liikumist ega muusika kuulamist, vaid muusikat on kõikjal meie ümber- tuule kohinas, vihma sabinas, linnulaulus, ukse kriuksumises jne. Seda peab õpetama lapsi kuulama, tähele panema. (Lasteaia õpetaja...2003) Laps, kellega mängides on lauldud, rakendab ka üksi olles oma mängudesse lauluelemente, korrates tuttavaid laule kas osaliselt, variatsioonidega, omapoolsete täiendustega või luues tuttavatel meloodiamudelitel põhinevaid täiesti oma laule, kus sõnad tihti moodustavad sõnamänge, millel tegelikku tähendust ei ole (M.Veisson 1998). Lastekirjandus (eriti just poeetiline kõne- rahvalaul, luuletused jms) mõjutab last just nii varakult, kui seda lapsele pakkuma hakatakse. Lapsed on tundlikud kõne ja laulvuse suhtes. Poeetiline kõne ja lasteraamat aitab täiskasvanu ja lapse suhet
Need on kolooniate suurendamine, kontroll Kesk-Euroopa üle, kõrvaldada Briti ülemvõim ja separaatrahuga sõjast kõrvaldada Venemaa. IMS on veel manööversõda 19 sajandi põhimõtete järgi. Sakslastel oli koostatud Schlieffeni plaan, mis nägi ette välksõda. Prantslaste plaani iseloomustas kaitsetaktikale pühendumine, sest taheti vältida 1870 aasta kordumist. Venemaa roll oli mängida aururulli. Ülesandeks nõrgestada Saksamaad omapoolsete löökidega. Selle plaani edukust vähendas Vene sõjaministri suhtumine moodsasse sõtta. Seetõttu oli armeel ka vähe relvastust. Inglastel polnud plaani, vaid nende eest pidid sõdima teised. Sakslaste plaan vajus kokku kohe, kui rünnati Belgia efektiivseid kindlusi. Kui juba ühe äravõtmisele kulutati 11 päeva, tähendas see, et sõda võis venida oodatust pikemaks. Kui sakslased jõudsid Prantsusmaale, ei järginud nad enam Schlieffeni plaani. See mängis
vajalikke tööriistu. 2.5 Isiklikud püstitatud eesmärgid Minu eesmärkideks olid iseseisvalt toime tulla enesele täiesti uues töökeskkonnas, arendada oma juhtimisoskusi, rakendada koolist saadud teoreetilisi teadmisi praktikas, endast hea mulje jätmine, et kindlustada tulevikus kvaliteetne töökoht, uute teadmiste omandamine ning võimalikult paljude erinevate tööülesnnete täitmine, selleks et mõista kõikide ametikohtade positiivseid ja negatiivseid külgi ning omapoolsete uuenduslike lahenduste pakkumine. 2.6 Eneseanalüüs Sain oma püstitatud eesmärkide täitmisega üldiselt hästi hakkama, kuna praktikajuhendaja hindas mind, mõlema õppepraktika korral, väga heade tulemustega. Ise hindan ka praktika sooritust väga heaks, kuna suutsin teostada tööd õigeaegselt ja firma jäi kasumisse, seoses uute ning alternatiivsete, kuid samaväärsete lahenduste pakkumisega. Tundsin, et minu
6 siin aga nii mõndagi teha, kuna õpilastel on üldiselt erinevad elukogemused, näiteks suhtlemine erinevate inimestega, viibimine erinevates kohtades. Erinevad on ka kokkupuuted massikommunikatsioonivahenditega (raadio, televisioon, ajakirjandus). (H. Liimets 1967) "Kogu vaadeldud pagas loob eelduse olla õppeprotsessis omalt poolt kogu klassi rikastajaks uute faktide ja omapoolsete arvamustega." (H. Liimets 1967:512) "Kas ei peitu ülalöeldus üldisel kujul ka H. Liimetsa edasise teooria üks mõtteid, et õpitegevust ei saa käsitleda isoleeritult õpilase muudest tegevustest, st õpitegevus on käsitatav õpilase elutegevussüsteemi ühe elemendina." (R. Liimets-Sorokin 1998) Vastastikuse rikastamise idee saabki Liimetsal didaktika uurimissuunaks. (R. Liimets-Sorokin 1998) "Esialgu vormus see peamiselt rakendusliku
mõtlemisvõime arendamine. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda). Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö võib olla: 1) kirjeldav 2) empiiriline (kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine) 2. TÖÖ KOOSTAMINE 2.1. Teema valik ja eesmärgi püstitus Uurimistöö algab teema valikust. Töö teema valib õpilane vabalt ja iseseisvalt õpetaja poolt antud raamides. Töö teema sõnastamisel on soovitatav võimalikult varajases staadiumis nõu pidada töö juhendajaga. Teema valikul tuleks kohe välja selgitada, kas antud teemavaldkonna kohta on piisavalt materjali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
