Bullying In march 2000 an honour-roll student named Hamed Nastoh jumped off the Pattullo Bridge in New Westminster, B.C. Hamed, 14, left a seven-page note that said he was killing himself because his classmates tormented him with names like gay or faggot. He had never told his mother he was being bullied. A few months later, on November 10, another 14-year-old, Dawn-Marie Wesley of Mission, B.C., hanged herself with a dog leash in her bedroom. She too left a note for her family. It read: "If I try to get help, it will get worse. They are always looking for a new person to beat up, and they are the toughest girls.If I ratted, there would be no stopping them. I love you all so much!" Most Canadians remember the tragic 1997 murder of Reena Virk, a high-school student whose battered body was recovered from the Gorge Waterway, near Victoria. Her head and internal organs had been severely damaged by a ...
Mis on kiusamine? Kiusamine on väärkohtlemise vorm, mis esineb oma tegevuse või käitumisega kellegile sihilikult ebameeldivuste tekitamises. Kiusamine võib olla sõnaline, füüsiline või psühholoogoline. Kiusamise põhjustest…. Inimesi narritakse tihti selllepärast, et nad on teistest erinevad (välimuse, kehakaalu, edukuse, majandusliku seisu, oleku või riiete pärast). Põhjuseid on kindlasti veel aga need on põhilised. Kiusajad Kiusajad üldjuhul loodavad kiusamisega saada ise edu, rohkem sõpru või kuulsust. Paljud kiusajad pressivad isegi raha välja, sest neil ei ole seda või ei taha enda oma kulutada. Kiusajad valivad
Kiusamine Tundub, et kiusamine ja vägivald on nähtused, millega aina rohkem lapsi tänapäeva koolis kokku puutuma peab. Kiusamine võib toimuda nii füüsilisel kui ka sõnalisel teel. Uuringud on näidanud, et narrimine, togimine ja norimine- see kõik algab kiusaja kodust. Sageli saavad kiusajateks need lapsed, keda kasvatavad nõudlikud ning ranged vanemad. Samuti on probleemiks see, kui vanematel jääb töö kõrvalt vähe aega tegeleda oma lastega, kuid iga laps vajab vanemat, kellele oma muredest või rõõmudest rääkida. Enamustel lastel on olemas toetav perekond, kuid on ka neid kel seda pole
KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas
BULLYING Bullying is a very big problem in almost every school. When bullying goes out of the limit, it might end with a terrible gunfire(Colombian massacre). I believe everyone have been bullied by someone and have been a bully for a once. Bullying is an issue that is very important in nowadays and needs a special attention. Some of the ways to bully other people are by: calling you names, making things up to get you into trouble, hitting, pinching, biting and pushing, taking things away from you, damaging your belongings, stealing your money, taking your friends away from you. Now, to talk about why people bully someone there are many aspects. Some bullies do it to get attention or to make other people afraid of them. Others might be jealous of the person they are bullying. It makes bully feel, stronger, smarter, or better than the person he or she is bullying. Some people think that it's one of the ...
K ooli kiusamie Sisukord 1 Koolis kiusamine Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks. Eestis 2005. aastal läbi viidud uurimuses selgus, et kiusamiskäitumisega oli 5.7. klassi õpilastest seotud 15,5%. Nendest 6,9% osutusid kiusajateks ja 7,59% ohvriteks ning 1% olid kogenud nii ohvri kui ka kiusaja rolli. Eelkõige oli tegu verbaalse kiusamisega - alandavad märkused, karjumine, solvamine ja sõimamine. Neljandikul juhtudest olid õpilased kogenud füüsilist vägivalda või ähvardamist sellega. Keda kiusatakse
Sellest, nii lihtsasti kui arvatakse, lahti ei saa. Kiusamise all mõeldakse seda, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles
Kooli kiusamine Väga paljud inimesed on olnud kiusamis ohvrid,mõdadel on sõbrad,perekonna liikmed või isegi naabrid ,kes on olnud või on kiusamis ohvrid. Kiusamine ei ole normaalne nähtus ja midagi peab ette võtma ,et seda kasvõi natukenegi väheneks. Räägin lähemalt minu arust kolmest tähtsamast punktist. · Miks inimesed kiusavad teisi ? · Kuidas kiusamine mõjutab ohvrit ? · Mida teha,et see lõpeks ? Kooli kiuasmine. Tavaline nähtus tänapäeval,mida kohtan igapäev. Just see ongi kõige hullem ,et nüüdseks on kooli kuisamine saanud juba tavaliseks nähtuseks,mida on tohutult igas koolis,klassis ja sõpruskondade vahel. Mina arvan ,et kui midagi väga tahata,siis saab seda alti muuta ja paremaks teha! Lähme esimese punkti juurde- Miks inimesed kiusavad ?
Koolikiusamine on agressiivne, korduva iseloomuga käitumine, mille käigus tehakse õpilasele korduvalt haiget, olgu kas füüsiliselt või emotsionaalselt. Mõnikord väljendub agressiivsus ka õpilase kokkuleppelises ignoreerimises, mille tulemusena jäetakse ta seltskonnast või teatud tegevustest meelega välja. Tõrjutus ei ole alati otseselt käitumisprobleem, kuid sellega võivad kaasneda käitumisprobleemid. Näiteks võib tõrjutu hakata tähelepanu võitmiseks ise kiusama või muutuda õpetajate ning klassikaaslaste jaoks „käitumisprobleemidega lapseks”. Lapse käitumisprobleemid aga on juba ka ümbritsejate mure. Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad. Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik ni...
mingi nauding. Luuakse varikontosid: tehakse vale nimega e-posti ja MSN-i aadresse, mis ei anna kiusaja kohta mingit informatsiooni. Varikontode alt saab väga palju halba korda saata, kiusaja saab kirjutada sõpradele, tuttavatele, õpetajatele, ülemusele või ükskõik kellele, mida hing ainult ihaldab. Oluline on kiire varikonto avastamine ning lähedaste informeerimine. Sellisel juhul ei saada kiusajat nii suur edu ning palju halba jääb juhtumata. Internetis kiusamine levib sellepärast, et ohver ei näe kiusajat ja kiusaja ei näe ohvrit. Internetti kasutades tuntakse end nähtamatuna. Inimestel kaob vastutus oma tegude eest, sest nad ei saa adekvaatset tagasisidet oma käitumise tagajärgede ja mõju kohta. Ohver on Internetis kättesaadav seitse päeva nädalas, kakskümmend neli tundi ööpäevas, seega pole kodu enam koht, kuhu kiusaja eest saaks peitu pugeda. Herman Hesse teose ,,Stepihunt"
"Koolivägivalla kajastamine filmis/teatrietenduses - vajalik või mitte? Vägivalda ei armasta ega innusta keegi, kuid ometi saab see alguse päris varakult, rääkimata lasteaia tühisest togimisest. Sügavama poole võtab see koolis, mis võib viia tõsiste tagajärgideni. Paljud inimesed on vastu koolivägivalla näitamisele filmides kuid isegi ka teatrites, kuid minu jaoks pole need argumendid piisavalt vettpidavad. Kui lõpetada koolivägivalla näitamine filmides, kas see peaks tähendama, et seda ei toimu? Mina arvan, et peaks näitama kiusamist filmides ja teatrites kuna see näitab, et see pole hea kummalegi osapoolele nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vastuargumendi puhul saan kuid paaril osal nõustuda, kui näidata vägivalda pidavalt televisjoonis siis võib see muutuda normiks ja ei vaadata seda kui mingit olulist teemat, vaid vaadeltakse seda kui midagi mida kõik inimesed enda elu jooksul on teinud, olgu see siis kiusaja või kuisat...
Helena Tõnisma 12.A 03.10.2017 Kiusamine Eesti koolilaste hulgas Kiusamine on kindlasti paljudele inimestele väga isiklik teema. Viimaste uuringute sõnul kannatab hetkel Eestis iga neljas või viies laps mingisugust sorti kiusamise all. Seda ei panda ka tihti koolis või tänaval tähele ning isegi kui märgatakse, on vahele sekkuvaid inimesi vähe. Kõige lihtsam olekski ju minna ning käskida kiusamine lõpetada, kuid vaikse loomuga ja omaette hoidvad eestlased seda tavaliselt ei tee. Seega peab kiusatav ise lahenduse leidma
Inimesed keda kiusatakse ei pea alati olema kindel põhjus, vaid lihtsalt ta võib natukene erineda teistest inimestest. Kiusajatele ei julgeta tavaliselt vastu hakata, kuna neid on oluliselt rohkem. Kui inimene ise ei julge kiusajatele vastu hakkata, siis tuleks pöörduda kellegi juurde kes teda aitaks selles. Kui aga inimene ei tee seda, siis pikemas perspektiivis võib ta saada püsivaid kahjustusi, nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kiusamine algab peamiselt alguses ainult vaimselt aga ajapikku muutub see ka füüsiliseks, ning sellised olukorrad võivad kiiresti kontrolli alt väljuda. Sellepärast peaksid inimesed olema mõistvamad ja tekitama endale vähem eelarvamusi, et ühiskonnas sallivamalt ja dolerantsemalt läbi saada. Kui rohkem inimesi oleks sallivamad, siis oleks meil vaimselt ja füüsiliselt haiget saanud inimesi oluliselt vähem ning ühiskond kui tervik palju tervem. Kambja 2013
Kiusamine ja kuidas internetis turvaline olla Küber kiusamine Küber kiusamine on näiteks (teistest naljakate pildide saatmine, postitamine., teiste avalik sõimamine ja laimamine jne) Küber kiusamisest teata veebikonstaablile : Andero Sepp, Maarja Punak Mis on füüsiline kiusamine? Füüsiline kiusamine on kiusamine mis koosneb inim kehale või loomale haiget tegemine Vaimne Kiusamine Vaimne kiusamine koosneb halvatest kommentaaridest tema välimusele jms. Faktid iga päevaselt ei ilmu kooli üle 160 000 lapse tänu sellele et neid kiusatakse. Euroopas iga 9 minuti tagant teeb 1 alaealine enesetapu tânu kiusamisele Üle 3.2 milioni õpilase on kiusatud aastas 1:4 Õpetajatest ei arva et kiusamisel on midagi viga 1:10 lapsest kukkub koolist välja tänu sellele et teda kiusatakse iga päevaselt
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega
EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühekordseid juhtumeid. 5. Kiusamise ohvrit haavatakse kas füüsiliselt, emotsionaalselt või psühholoogiliselt. 6. Kõigil kiusamiste juhtumitel on kas emotsionaalne või psühholoogiline aspekt. Kiusatakse neid, kes...
Koolikiusamine RasmusMér Allekõrs Sõmerpalu PK IX.Kl Juhendaja õp. Viia Haller Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu Koolikiusamine ehk koolivägivald on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (näit. löömine, isiklike asjad ära võtmine, suletakse kaasõpilane kinnisesse ruumi jne). hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse? Sagedamini kiusatakse neid, kes on teistest erinevad: ei löö vastu õpivad pare...
Millest saab alguse koolikiusamine? Öeldakse , et koolikiusamine saab alguse kodust, kuna vanemad ei pööra tähelepanu või alandavad oma lapsi. Aga kas see on põhjuseks? Samas kiusatakse tavaliselt neid kellest halvem ollakse , et end paremini tunda. Tüdrukud kiusavad tavaliselt sõnadega. Igal pool võib kohata tüdrukute hulgas riietuse mahategemist , kuigi võivad olla üliilusad rõivad. Tüsedamaid narritakse keha pärast ja palju muudki. Minu arvates on see väga totter ning solvav. Poisid eelistavad sõnade asemel vägivalda , nad üldjuhul ei kasuta sõnu , kuigi sõnad võivad vahel valusamad olla. Nad elavad oma halba tuju nõrgemate peal välja. Neile tundub naljakas , kui kellelegi ette pandud jala pärast teine valust nutma hakkab. Juhtub ka seda , et poised üritavad tüdrukutele näidata , kui kõvad mehed nad on. Kiusama hakatakse ka selliseid , kes ei sobi kampa. Kui kiusatav aru ei saa, et teda ei taheta seltskonda , käib järel ning kui s...
kiusamisele võivad kaasa aidata. Näiteks need lapsed, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati käepärast olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt teevad nad seda sellepärast, et ise mitte ohvriteks sattuda. On ka kaitsjaid. Neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad, sest seda ei julge eriti keegi teha, kuna kardetakse samuti ise ohvriks sattuda. Koolivägivalda saab peatada, kui uurida, mil viisil kiusamine koolis toimub või asuda kaitsja rolli. Uurida välja, kes on kiusajad, kes on ohvrid ja kes kaasajooksikud. Esimestena peaksid kaitsjateks astuma kool ja lapsevanemad ning suure töö saavad ära teha teised õpilased, laites maha igasuguse kiusamise.
Gustave Flaubert ,,Kolm juttu. Püha Antoniuse kiusamine" ,,Kolm juttu" on Flauberti kõige küpsem teos. Öeldakse, et lood on kirjutatud justkui neile, kes tahavad õppida sulemeheametit. Raamat avaldati algselt prantsuse keeles 1877. aastal, kõigest kolm aastat enne kirjaniku surma. See koosneb kolmest lühikesest loost: ,,Üks lihtne hing", ,,Legend Püha Julianus Võõrustajast" ja ,,Herodias". "Üks lihtne hing", algselt nimega "Papagoi" on lugu teenijatüdrukust Felicite'st. Felicite vanemad surid ning ta kaotas kogu oma pere kui oli alles noor tüdruk. Tüdruku võttis enda juurde elama talunik, kes teda halvasti kohtles ning pidevalt peksis. Kogu ülejäänud elu töötas ta Aubainide pere jaoks. Felicite oli väga lojaalne, töökas, heasüdamlik, kuid harimatu naine. Arvatakse, et Flaubert sai inspiratsiooni naisest, kes oli tema perekonna teenija kir...
Kuida s vltida koolis kiusamist ? Peaaegu kikides koolides le maailma esineb vgivald. See on suurim probleem koolimajas, mida tuleks vtta vga tsiselt ja teha kike, et seda ha rohkem vhendada. Vgivallaga ei kaasne mured ksnes ohvrile ja kiusajale, kuid ka pedagoogidele ja lapsevanematele. Kiusamise tekkimine ei sltu ainult kurjategijaist, vaid ka kannatajaist, vanematest, petajatest ja spradest. Lapsed ja noored, kes teisi kiusavad, satuvad tulevikus tsistesse raskustesse. Laps on kodu peegel ning pilase kitumine koolis sltub palju tema kasvatusest. Tihtipeale pole vanematel aega oma lapsega tegeleda ning nad isegi ei tea, kuidas tal koolis lheb. Kui aga vanemad kasutavad ksteise suhtes vgivalda, vivad lapsed arvata, et nii on ige. Sellega ei kaasne ksnes kiusamine koolis, vaid ka kodus. Uuring on nidanud, et needsamad lapsevanemad vivad sattuda olukorda, ...
Kooli hirm. Esimesed hommikused päikesekiired jooksevad võidu, et tuua rõõmu ja valgust, paidates oma pehme soojuse ja säraga.Kergelt, tõstsin siis uniselt pea, ning kissitasin silmi, et harjuda valgusega. Tüdruku juuksed olid sasitud ning meik üpriski laial, kuid viivuks ta tõusis. Kadri pani ennast valmis, jõi viimse tilga teed ja hakkas minema. Kõik oli veel hästi kuni tüdruk jõudis kooli õue. Mitte üksgi hing ei teretanud teda. Tüdruk ei saanud aru hetkel, mis toimub. Miks kõik teda salgavad? Ta liikus aegalaselt garderoobi poole, kuid siis tuli võimukas tüdrukute punt. Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasj...
Aga ei ole ainult ohvreid ja kiusajaid, on veel ka teisi inimesi, kes kiusamisele kaasa võivad aidata. Näiteks need lapsed, kes aitavad igati kiusamisele kaasa ja on liidritel alati käepärast olemas, kui viimane soovib ohvrile haiget teha. Tavaliselt teevad nad seda sellepärast, et ise mitte ohvrirolli sattuda. On ka kaitsjaid-neid on tavaliselt väga vähe, kes ohvrile appi tõttavad, sest seda ei julge eriti keegi teha. Koolivägivalda saab peatada, kui uurida, mil viisil kiusamine koolis toimub või asuda kaitsja rolli. Uurida välja, kes on kiusajad, kes on ohvrid ja kes kaasajooksikud. Esimestena peaksid kaitsjateks asuma kool ja lapsevanemad ning suure töö saavad ära teha teised õpilased, laites maha igasuguse kiusamise. HINNE: 5
Types of bullying 1. Physical bullying: hitting, kicking, pushing, choking, punching 2. Verbal bullying: threatening, taunting, teasing, starting rumors, hate speech. 3. Exclusion from activities: This does not mean that a child should not have the right to choose to play, or not to play, with another child; it does mean that children should not be allowed to systematically exclude others: "No one play with Mary;" "No one wants to play with him;" "Don't be her friend." 27.11.12 TAAB11 2 Types of bullying 4. School bullying 5. Workplace bullying 6. Cyber-bullying 7. Political bullying 8. Military bullying 9. Hazing 27.11.12 TAAB11 3 27.11.12 TAAB11 4 DEFINITION · "Bullying is the act of intentionally causing harm to others through verbal harassment, physical assault, or other m...
Essee ,,Kas noortele on linnas kohta?" Norimine ja kiusamine On väga palju noori, kes ei pruugi endale kuskil kohta leida. Leidub inimesi, kes on ülbed ja hoolivad ainult iseendast. N.ö. egod, kes torgivad inimesi ja neil on oma grupp, kus nad otsivad ühe inimese, kes on näiteks natuke tüse või nohik. Mina kindlasti ei tahaks narritavaks jääda. Mulle meeldib minu klass. Me saame kõik omavahel hästi läbi ja mitte kedagi ei narrita. Trennis mulle meeldib ka käia. Trennis me saame ka omavahel hästi läbi ja mul pole
" Tüdrukud vast üksteisele eriti kätega kallale ei lähe. Nende teemad on pigem seotud riiete ja välimusega. Neid kellel kehvem king või koledam pluus, mõnitatakse. Praegusel ajal võib kõne alla tulla ka vaesuse pärast kiusamine. Kellel ikka teatavaid võimalusi ei ole, see ei kuulu nö. heasse seltskonda. Eriti palju räägitakse praegu küberkiusamisest. Netis on võimalik ananüümsena palju halba teha. Samas ollakse võrgus ka palju julgemad. Kuigi kellegi mõnitamine ja kiusamine on nõme, arvan ma, et väga paljudel juhtudel on ohver ise kiusamises süüdi. Väga sageli on kiusamisele eelnenud ohvri poolne äärmiselt nõme käitumine või tegu. Kindlasti on siin ka erandeid mil kiusatav ei ole kiusamist millegagi ära teeninud. Veel arvan ma, et kiusamine on mingil moel seotud ka seltskonnaga kes koolis õpivad. Näiteks meie koolis ei ole kiusamine väga tõsine teema. Pigem on tegemist heasoovliku tögamisega. Mingis
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana. Esimestel eluaastatel õpib laps kõige rohkem oma vanematelt, sugulastelt ja kodust. Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu
Koolivägivald on õppeasutuse territooriumil toimuv väärkohtlev tegevus, mis on suunatud kindlale õpilasele. Sageli algab kiusamine juba varajases eas, mil väikesed lapsed ei suuda aktsepteerida teistsuguseid inimesi. Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine
Sisukord Tabelid ja joonised................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 2 1 Kiusamine............................................................................................................................ 4 2 Küberkiusamine................................................................................................................... 4 2.1 Küberkiusamise liigid..................................................................................................... 6 2.2 Uuringud küberkiusamise kohta koolis..............................................................
Vägivallaks nimetatakse jõu või sõna kasutamist vaimse või füüsilise vigastuse tekitamiseks ja seda vastu ohvri tahtmist. Sageli võib see tugevalt mõjutada kannatanu edasist elu. Mis ajendab inimest teisi alandama ja julmalt kohtlema ning mis on selle tagajärjed? Ajalugu vaadates võiks arvata, et inimene oli minevikus palju agressiivsem. Mitmed sõjakäigud, linnade laastamised ning riikide vallutamised olid tavalised. Lähiajal on olnud suuremamõõtmelised vägivallaaktid kaks maailmasõda. Valimatult hävitati uusi tehnoloogiaid kasutades kõike, mida peeti vaenlase omandiks. Terved linnad olid varemetes, tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu põhjal. Sõja lõppedes jagunes maailm kaheks, kus ühes oli demokraatlik kord ja teises totalitaarne, mille puhul hoiti maid koos sõjaväe kasutamise ähvardusel. Nüüd on aga uueks ohuks terroristid, mis näitab, et inimene pole suutnud oma agressiivsust maha suruda. ...
TÖÖSTRESS, KIUSAMINE JA TÖÖVÄGIVALD TÖÖSTRESS KIUSAMINE TÖÖVÄGIVALD KIUSAMINE SISSEJUHATUS MIS ON KIUSAMINE MIKS KIUSAMINE ASET LEIAB KIUSAMISE TAGAJÄRJED KUIDAS HOIDA ÄRA KIUSAMIST TÖÖKOHAS Sissejuhatus Kiusamine tööl on Euroopa töökeskkonnas tõsine probleem, mille tekitatud kahju on märkimisväärne nii töötajale kui ka organisatsioonile. Kiusamist tuleb pidada ebaeetiliseks, rõhuvaks käitumiseks ning seetõttu töökeskkonnas vastuvõetamatuks. Kiusamise ärahoidmine tööl on Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja ohutusalase strateegia üks põhilisi eesmärke. Mis on kiusamine
Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE:
9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist elu ja toimetulekut. See teema on ka minu jaoks tähtis, kuna olen isiklikult kiusamist kogenud oma klassikaaslaste poolt. Kiusamine, mis oli mulle
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu
Rünnakute haripunktiks oli 9. mai. Pärast 10. maid hääbusid ründed kiiresti. 15. mail tabas veel kaks veerandtunnist rünnet SEBi ja Hansapanka. Rünnakute võimsuse kasvades olid valitsusasutused ja ettevõtted sunnitud suurendama oma andmeedastusmahtusid ning serverite arvu. Kaitsemeetmed olid edukad, kuid kulukad.(8) Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides esineb järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakontod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide üles riputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad. Küberkiusamise vältimiseks soovitatakse inimestel näiteks kiusaja konto suhtlusvõrgustikes ära blokeerida, kopeerida halvustavad teated ja sõnumid, et neid hiljem tõestusmaterjalina kasutada.(9)
sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord
Koolivägivalda ei ole võimalik kaotada! ! Koolivägivald on nii füüsiline kui ka vaimne kiusamine, aga kiusatakse üha rohkem ka internetis. Sellepärast ei saagi vahepeal internetis kiusajaid kätte. ! Minu arvates ei saa koolivägivalda ära kaotada, sest see on lihtsalt võimatu. Seda esineb igas koolis ja kiusajatega tegelevad nii õpetajad ja inimesed koolist, aga abi võib tulla ka mujalt. Näiteks Lauri Liiv annetas "Su nägu kõlab tuttavalt" saates 1000 eurot kiusamise vastu organisatsioonile kuna tema arvab, et seda saab peatada. Nad võivad
............ 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7
ning selle vastu tuleb pidevalt võidelda. Kui koolis on kasvõi ainult üks õpilane, keda kiusatakse, tuleb isegi sellele tähelepanu pöörata. Minu arvates saab koolikiusamise vastu võidelda või seda isegi ära hoida igaüks. Koolikiusamine saab toimuda kahel viisil: psüühiliselt või füüsiliselt. Pigem esineb psüühilist- kiusatavat noritakse, solvatakse või antakse talle solvav nimi, tulenevalt sellest, mille poolest ta koolikaaslastest erineb. Sageli toimub kiusamine just vaesuse pärast, kui kiusajatele ei meeldi teise kantavad riided või üleüldse välimus. Kiusamine hakkab peale ka kaaslase tõrjumisest ning tihti asjade ära võtmisest ja peitmisest. Esialgu süütuna tundunud mäng võib edasi viia väga tõsiste probleemide ning kiusatava psüühika häirimiseni. Otsest peksmist esineb vähem ning seda ka vaid suuremates koolides, kus norimised võivad lõppeda isegi kiirabis.
käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud avalik Staatusega Opositsioonilin seotud e Mittedestruktiivne Frick jt., Sotsiaalne jaotus mitte õiguslik Varavastane agressioon Vandalism Kiusamine Varastamine Kaklemine Süütamine Vägistamine Valetamine Teiste Halastamatu süüdistamine loomade vastu Julmus tigedus Koolist õhjuseta Trotsikkus, puudumine vastuhakk Kodust Vaidlemine ärajooksmine Vihastamine
Noorte käitumisprobleemid Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Kiusamine ja koolivägivald.................................................................................................... 3 3. Narkootikumid........................................................................................................................ 5 4. Halb kasvatus.......................................................................................................................... 7
Koolivägivald Koolivägivald on levinuks saanud läbi aegade, see on selline olukord, kus üks isik väärkohtleb teist isikut korduvalt. Liigideks on füüsiline ja vaimne kiusamine. Mina arvan ,et mõlemad on sama vastikud. Füüsiline kiusamine on näiteks löömine, tõukamine ja näpistamine. Psühholoogiline on mõnitamine, narrimine, sõimamine ja väljapressimine näiteks. Pikk psühholoogiline või füüsiline kiusamine võib viia inimese rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse.
järjest vähemaks, aga me seda nii ei taju. Ikka tundub, et probleeme on liiga palju. Lapsed, kellel on puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu probleeme suhtlemisel nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Laps kes oma käitumise ja eneseväljenduse poolest erineb normkäitumisega lapsest. Sageli on tegemist selliste käitumisprobleemidega, mis ohustavad tõsiselt nii lapse enda kui ka kogu kollektiivi tööd 10. Mis on kiusamine? Definitsioon? Kiusamine on väärkohtlemise (agressiivse ja negatiivse käitumise) vorm, mis seisneb oma tegevuse või käitumisega kellelegi sihilikult ebameeldivuste (füüsilise valuvõi ebamugavuse, vaimse alaväärsustunde, hirmu jne) tekitamises. Füüsiline kiusamine - Löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine jms. Psühholoogiline kiusamine - Sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, pilkamine jms. 11. Miks kiusaja kiusab
5. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? 6. Kas Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav ? 7. Kas Eestis on bullying seadusega karistatav ? 8. Kas bullying on ettevõttes heakskiidetud nähtus ? 9. Kuidas saab bullyingut ennetada ? 10. Mis peab ettevõttes olema bullyingu ennetamiseks ? Vastused: 1.) Maailma mastaabis kindlasti mõlemad. Füüsilise vägivallaga põhjustatakse kellegi surma, rasked kahjustsused või kerged. Psüholoogilise vägivald: kiusamine, töökiusamine jne. Euroopas on ülekaalus psüholoogiline kiusamine. 2.) Ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või negatiivne mõju kellegi tööülesannete täitmisel. Samuti peab see "bullying" olema korduv tegevus, näiteks kord nädalas(teatud perioodil) 3.) Jah, "bullying" on süntemaatiline nähtus. 4.) Jah. "Bullying" tähendab kiusamist töökiusamist jne. Samti kuulub siia ka kooli kiusamine(vägivald). Seega bullying on seotud kõikide valdkondadega. 5
Sotsiaalne problem koolikiusamine. Mina valisin sotsiaalseks probleemiks koolikiusamise. Kuna seda on meie ühiskonnas palju. Misk tekib koolis kiusamine, mina arvan, et koolikiusamine saab alguse sellest, kui vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega.
.......................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8.Kasutatud kirjandus............................................................................................................lk9 Miks hakatakse kiusama? Enamjaolt pole kiusamiseks palju põhjust vaja, kui kiusajal on igav hakkab ta otsima mooduseid kuidas teistele nalja teha ja endal olemine lõbusamaks teha. Ning hakkab kedagi norima tõukama vms. Kiusatakse neid, kes...
hitleri ideed-tuli tühistada versailles' tarbimist).SS-hitleri kaitsemalev.gestaapo-salapolitsei.miks tekkisid maffiad- internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 leping,riigis uus kord,aarja rass teistest kõrgemaks.hitleri saksa-maj riigi sest kehtestati kuiv seadus kuid inimesed tahtsid ikka alkot.totalitaarsed riigid- keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi alla,juutide kiusamine,teisitimõtlejate vangistamine(ta suutis saksa majandust saksa,nsvl.autoritaarsed-itaalia,portugal.itaalia mussolini ajal-ei suudetud tõsta reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada tõsta,likvideerida tööpuuduse ja tõsta elatustaset.Patsifism-(1920-1930) itaalia taset majanduses ega kuskil mujal.hitleri ideed-tuli tühistada versailles' tarbimist).SS-hitleri kaitsemalev.gestaapo-salapolitsei.miks tekkisid maffiad-
Nii et sõprade valimine on juba noorest east saadik väga oluline, et sa ei sattuks valele teele. Samuti on väga suureks mõjutajaks kool. Arvestades seda et me viibime seal juba 7. eluaastast saadik kuni 19. eluaastani võin öelda, et veedame seal väga palju aega. Meie suured kujundajaid tulevaseks eluks on nii õpetajad kui ka klassikaaslased. Loomulikult on suurem kaal klassikaaslastel. Kui sa ei ole klassikaaslaste poolt hästi koheldud võivad sulle jääda armid kogu eluks. Kiusamine on meie aja koolides väga suur probleem ja kuna olen ise kiusamist kogenud, siis tean millest räägin. Kiusamine annab väga suure löögi sinu enesehinnangule ja edasisele elule. Samas on kiusamine vältimatu. Keegi tahab alati teistest üle olla, kuna tema väärtushinnangud on teistsugused. Loomulikult peaks sellest üle olema, aga see on keeruline. Hästi hinnatud inimene hindab ka ennast hästi. Millised on siiski tugevamad mõjutajad elluastujale noorele? Eks igaühele on need
Miks koolikiusamine on diskrimineerimine? Kooli kiusamises räägime, miks koolis kiusatakse ja kuidas saaks end kiusatavate hulka sattumise eest. Mis ahvatleb teisi endast väiksemaid kiusama ja miks just nii tehakse. Sellega küll tegeletakse, et seda leevendada aga paistab et paljud ei taha sellest õppust võtta. Diskrimineerimine on teiste kiusamine. Kui sina kiusad kedagi või kiusab keegi teine kedagi, see on teise inimese diskrimineerimine. Diskrimineerimist on nüüd koolides palju, igas koolis kiusatakse kedagi. Teiste diskrimineerimine levib kahjuks väga kiirelt ja paljud lähevad sellega kaasa, mõtlemata mida teeb see neile keda kiusatakse. Kiusatakse tihtipeale endast väiksemaid ja nooremaid, kuna teatakse, et nemad ei hakka vastu ja nendest saab kergesti jagu. Kiusatakse neid, kes on erinevad, kes lihtsalt ei meeldi.
koolitee katkemisele, samuti lapse vaimsele tervisele. Madalate sotsiaalsete oskustega õpilased: Alustavad nooremana suitsetamist On suurema tõenäosusega igapäevased suitsetajad On olnud nooremalt esimest korda purjus On sagedamini rahulolematud suhetes sõpradega ja vanematega Sagedamini tõsiseid lahkhelisid ja riide vanematega ning sõpradega ·Vanemad ei kasva oma last. ·Lastel pole vanemaid. ·Kooli kiusamine. PÕHJUSED Vanemad ei kasva oma last. Lastel pole vanemaid. Kooli kiusamine. Sotsiaalsete oskuste arendamine noorte seas eesmärgid Suhtlemisoskuste areng Enese kehtestamise oskuse arendamine Enesekindlus ja adekvaatne enesehinnang Tunnete väljendamine ja tunnetega toimetulek Probleemide lahendamise oskuse arendamine Analüüsiva mõtlemise oskuse arendamine Prosotsiaalsete oskuste arendamine Kiviõli regiooni kooli õpilased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
