Andmebaaside kodutöö nr. 2 1. Looge vaade päringule, mis tagastab 10 kõige rohkem 2016 aastal raha teeninud müüjat ehk 10 kõige edukamat müüjat 2016 aastal. Sama päring, mis eelmise loengu alguses oli, kuid nüüd vaate kujul. 2. Looge skalaarne funktsioon, mis tagastab mingis ajavahemikus (alguskuupäev kuni lõpukuupäev, mõlemad kaasa arvatud) kogu teenitud summa. Valikuliselt saab kaasa anda ka töötaja ID ja kui see on mitte-0, siis tagastatakse sama väärtus selle ühe töötaja kohta. 3. Looge tabeli-väärtuseline funktsioon, mis tagastab kõikide klientide lõikes kvartalite kaupa nende poolt teenitud kogusumma (kliendi ID, kliendi nimi, kvartal, teenitud kogusumma).
Math teek Math.ceil(x) – tagastab ülemmäära x-st komakohaga arvu Math.copysign(x, y) – tagastab x-i y-st N: copysign(1.0, -0.0) tagastus: -1.0 Math.fabs(x) – tagastab absoluutväärtuse x-st Math.factorial(x) – tagastab x-i faktoriaali Math.floor(x) – tagastab x-i alamamäära komakoha arvuna Math.fmod(x, y) Math.frexp(x) – tagastab mantissa ja eksponendi x-i paarist (m, e) kujul. M on komakohaga arv ja e on täisarv. Math.fsum(iterable) – tagastab täpse ujuvkomakohaga summa väärtuse ujuvkohana. Math.isinf(x) – kontrollib kas komakoht on positiivses või negatiivses piirkonnas Math.isnan(x) – kontrollib, et x ei oleks number Math.ldexp(x, i) – tagastab x * (2**i) Math.modf(x) – tagastab ratsionaal ja integraal osad x-st Math.trunc(x) – tagastab reaalväärtuse x-st integraali
Need arvud esindavad regulaarsete ajavahemike järel toimuvate maksete rida (negatiivsed väärtused) ja sissetulekuid (positiivsed väärtused). . Financ_rate - Finants_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär. Reivest_rate - Taasinvest_määr rahavoogudes kasutatava raha intressimäär, kui selle taasinvesteerite. Laenu kestus aastates 4. Kuumakse 200 kr. Laenusumma 8000. 1.Laenu igakuine intressimäär 2. Laenu aastaintressimäär PV - Tagastab investeeringu praeguse väärtuse. Praegune väärtus on kogusumma, mida tulevased maksed on praegu väärt. Iga kuu lõpus makstakse lõpul kindlustusannuiteedina 500 kr.. Makstava raha pealt teenitav intress on 8%. Raha makstakse 20 aasta jooksul 1. annuiteedi praegune väärtus. PPMT - Tagastab kindla suurusega perioodilistel maksetel ja püsival intressimääral põhineva investeeringu puhul määratud perioodi põhisummamakse. Aastaintressi määr on 10%. Laenuaastate arv on 2
kohti Round fn-i 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 summa 3,9 3,9 Märkad erinevust? SEEGA Kui arvu vaja ümardada, kasuta ROUND funktsiooni. Ümardamine 5 sendi täpsusega funktsiooniga MROUND Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse l 23,56 Multiple väärtus on 0,05 45,21 Mõned põhiühikud Mõõtühikute teisendamine Funktsioon CONVERT Meeter "m" Maamiil "mi"
märkide asendamine kindlast positsioonist alates SUBSTITUTE(text,old_text,new_text,instance_num) kindlate märkide asendamine VALUE(text) teisendab numbri tekstiks FIXED(number,decimals,no_commas) teisendab teksti numbriks TRIM(text) eemaldab tekstist “lisa”tühikud CLEAN(text) eemaldab tekstist juhtsümbolid CODE(text) tagastab (vasakpoolseima) märgi koodi CHAR(number) tagastab koodile (number 1..255) vastava märgi 5 Loogilised funktsioonid Võimaldavad esitada tingimuslike valemeid. IF(tingimus;avaldis1;avaldis2) tingimus - võrdlus või loogikaavaldis võrdlus märgid: < <= > >= = <> avaldis1, avaldis2 - suvalised avaldised, võivad sisaldada IF-funktsiooni. =if(x<=0;3*sin(x+2);cos(x/3)-5) =if(palk<=500;0;0,26*(palk-500)) =if(x<2;x+3;if(x<=5;x/5-1;2*sin(x)))
IF Valikud ehk võimalus otsustamiseks, kui on vaja, et programm käituks kord üht-, kord teistmoodi. if (tingimus) { Kui tingimus tagastab avaldis1; true (tõde), töötleb avaldis 2; kompilaator … operatsioone, mis on avaldis N; kirjutatud pärast } tingimust. Kui tingimus else tagastab false(vale), { avaldis 1 ; töötleb kompilaator avaldis 2; operatsioone pärast ... else. avaldis N; } C# juures, nii nagu selle aluseks oleva C-keele puhul kasutatakse võrdlemise juures kahte võrdusmärki. Üks võrdusmärk on omistamine ehk kopeerimine. Arvude puhul saab kasutada ka võrdlusi < ja > ehk suurem kui ja väiksem kui. Näiteks: if (vanus > 14) Console
00 45.00 Cookies 657.00 22.66 Cakes 1696.00 36.09 Testige uut programmi andmetega failist tabel1.csv. Salvestage programmi tekst faili nimega ylesanne2.py. ÜLESANNE 3 Muutke eelmine programm nii, et mõned alamülesanded oleks lahendatud järgmiste funktsioonidega: cprice(hind tekstina) - tagastab hinna arvulise väärtuse; vea korral väljastab teate ja tagastab 0; cquant(kogus) - tagastab koguse arvuna; vea korral väljastab teate ja tagastab 0; failAva(faili nimi) - tagastab faili objektiviida; vea korral väljastab teate ja lõpetab kogu programi töö käsuga exit(1) pealkiriLoe(failiviit) - tagastab pealkirjade loendi, vea korral väljastab teate ja lõpetab kogu programi töö käsuga exit(1)
MS Excel. Tekstifunktsioonid. =PROPER(tekst) Teisendab esimese tähe suurtäheks, kõik teised tähed teisendab väiketähtedeks. =PROPER("mets") - Mets =LEN(tekst) tagastab tekstistringi märkide arvu. Tekst tekst, mille pikkust soovite leida. Tühikuid loendatakse märkidena. =LEN("mets") - 4 =LEFT(tekst;märkide arv) tagastab esimese märgi või märgid, sõltuvalt teie määratud märkide arvust. =LEFT("mets;2") - me =RIGHT(tekst;märkide arv) tagastab tekstistringi viimase märgi või märgid, sõltuvalt määratud märkide arvust. =RIGHT("mets;2") - ts =MID(tekst;algusnr;märkide arv) tagastab tekstistringist määratud arvu märke, alates määratud kohast stringis ja põhinedes määratud märkide arvul. =MID("tund12";3;2) nd =LOWER(tekst) Teisendab kõik suurtähed väiketähtedeks. =CONCATENATE(tekst1;tekst2;...;tekst30) - Ühendab mitu tekstistringi üheks tekstistringiks. =CONCATENATE(A3;" ,,;A4)
Int32, Int32, Int32) ettenähtud sihtkohta piirkonnas. MoveBufferArea (Int32, Int32, Int32, Koopiad konkreetsest allikast ekraani pindala puhverlahust Int32, Int32, Int32, Char, ettenähtud sihtkohta piirkonnas. ConsoleColor, ConsoleColor) OpenStandardError () Omandab standardviga oja. OpenStandardError (Int32) Omandab standardviga oja, mis on määratud puhvri suurust. OpenStandardInput () Tagastab standardsisendit oja. OpenStandardInput (Int32) Tagastab standardsisendit oja, mille jaoks nimetatud puhvri suurust. OpenStandardOutput () Tagastab standardväljundisse oja. OpenStandardOutput (Int32) Tagastab standardväljundisse oja, mille jaoks nimetatud puhvri suurust. Read Loeb järgmise sümboli standardsisendist.
AUG SEP OCT NOV DEC 8. 9. 10. 12:00 1.klass 4.mai 12:15 2.klass 4.juuni 12:30 3.klass 4.juuli 12:45 4.aug 13:00 13:15 13:30 13:45 14:00 14:15 14:30 14:45 15:00 Finantsfunktsioonid Määr intressimäär perioodi kohta. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse FV(määr;per_arv;makse;praeg_väärtus;tüüp) Per_arv makseperioodide koguarv annuit Makse iga perioodi makse; annuiteedi ke sisaldab makse põhisummat ja intresse, ku
miskipärast ebaõnnestub, tuleb ekraanile kuvada "Vigane sisend", ning jätkata faili järgmise reaga. file = open("temperatuurid.txt", "r") def saaFahrenheit(celsius): return float(celsius) * 1.8 + 32 for rida in file: try: print(round(saaFahrenheit(rida), 1)) except: print("Vigane sisend") file.close() 5. Nädala kodutöö 3. Kahe punkti kaugus Kirjuta funktsioon, mis võtab argumentideks kahe tasandipunkti koordinaadid ja tagastab nende punktide kauguse üksteisest. Funktsiooni kasutamiseks küsi kasutajalt kolme punkti koordinaadid ja vasta millised kaks neist on üksteisele kõige lähemal. import math def punktide_kaugus(x1, y1, x2, y2): return math.sqrt(math.pow(x1 - x2, 2) + math.pow(y1 - y2, 2)) x1 = float(input("x1: ")) y1 = float(input("y1: ")) x2 = float(input("x2: ")) y2 = float(input("y2: ")) x3 = float(input("x3: ")) y3 = float(input("y3: "))
ja 0 on +. 48. Mida tähendab VHDLi kood: x <= a & b;? a-le lisatakse järgi b ja selle tehte tulemus omistatakse X-ile. 49. Nimeta kaks moodust VHDLis konverteerimise kasutamiseks? to_signed(S), signed(S); 50. Missugused operaatorid (tehtemärgid) on VHDLis kasutatavad? Nimetage vähemalt 5 And, or, not, +, - 51. Olgu meil: SIGNAL d : STD_LOGIC_VECTOR (7 DOWNTO 0); Mis väärtused on: d'LOW, d'HIGH, d'LEFT, d'RIGHT, d'LENGTH, d'RANGE=( ), d'REVERSE_RANGE=( )? d’LOW – tagastab madalaima massiivi indeksi d’HIGH – tagastab kõrgeima massiivi indeksi d’LEFT – tagastab vasakpoolseima massiivi indeksi d’RIGHT – tagastab parempoolseima -,,- d’LENGTH – tagastab massiivi pikkuse d’RANGE – tagastab massiivi ulatuse d’REVERSE_RANGE – ulatus vastupidises järjekorras 52. Mille tagastab meile s'EVENT ja s'STABLE? • s’EVENT – tagastab True, kui signaaliga s midagi toimub. • s’STABLE – tagastab True, kui signaaliga midagi ei toimu. 53
Sv04 Err:509 Err:509 Err:509 uudub võetakse 1. meste arv Koostada VBA-funktsioon, mis leiab antud väärtuse asukoha (järjenumbri) vek Realiseerida ainult kindla väärtuse otimine Variant 1. For Each-lause funkts Otsi_Nr(x, V) funkts Otsi_Nr (x, V) Leiab x-ga võrdse väärtuse järjenumbri vektoris vektoris V. Kui otsitav väärtus puudub, tagastab k=1 väärtuse 0 parameetrid: kõik elemendid x - otsitav, läbivaadatud V - vektor, kus otsitakse muutujad: element - vektori element (lahter) * iga element k - elemendi järjenumber
on suurem, kui 1.? Logav2: kas 2. on väiksem kui 3.? Avaldis1 Avaldis2 Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene,
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava ASCII CODE(tekst) koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
Kirjeldus: Klient esitab avalduse kasutaja konto loomiseks. Süsteem pakub konto siduda kliendi pangakontoga. Klient lisab kontole panga andmed. Konto luuakse. 4 Kirjeldus ühes tulbas: 1. Klient esitab avalduse kasutaja konto loomiseks. 2. Süsteem pakub siduda konto pangakontoga. 3. Klient avaldab soovi siduda konto pangakontoga. 4. Süsteem saadab päringu panka kasutaja andmete kinnitamiseks. 5. Pank tagastab andmed süsteemi. 6. Süsteem seob kasutaja konto pangakontoga. 7. Klient kinnitab seost. 8. Süsteem loob uue konto. Alternatiivid: 3.1 Klient ei soovi siduda end pangakontoga. 3.2 Süsteem kuvab avalduse. 3.3 Klient täitab avalduse. 3.4 Süsteem salvestab avalduse ning läheb punkti 8. 4.1 Pank ei kinnita kliendi andmeid. 4.2 Süsteem pakub minna 3.1 juurde või saata päring uuesti punktis 4.
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
Funktsioonid Nimi: Leia materjale internetist ning vasta küsimustele: 1. Mida tähendavad järgmised mõisted? 2. Milles seisneb mõistepaari erinevus ja milles sarnasus? Vastus anna kujul: ,,Esimene on ... Teine on ... Mõlemad on ..., aga ..." 1. funktsioon ja protseduur: Esimene on alamprogramm, mis tagastab oma töö tulemusena mingi väärtuse. Funktsioonil on tüüp, funktsioon tagastab ainult sellesse tüüpi kuuluvaid väärtusi ja funktsiooni väljakutset võib kasutada avaldises seda tüüpi operandina. Teine on keele konstruktsioon, mille abil võib sooritada programmi osadeks jaotamist ja korduvalt kasutatava tegevuse defineerimist. Mõlemad on alamprogrammid, mõlemaga me taotleme, et programm tuleks võimalikult lühikene ja nad täidavad mõlemad ülesandeid, aga need ülesanded on erinevad. 2. parameeter ja argument:
Seejärel saab parklast välja sõita. Sissesõidu juures on tõkkepuu ja kaarte väljastav seade. Seadmel on nupp, nupu vajutades, seade väljastab kaardi. Kui kaart on autojuhi poolt välja võetud, tõkkepuu avaneb ja auto sõidab sisse. Seejärel tõkkepuu sulgub. Autojuht peab maksma parkimise eest selleks ettenähtud automaadis. Selleks tuleb automaadi sisestada parklakaart. Kui maksmine on edukas, automaat teatab sellest ja tagastab parklakaardi. Kui ei olnud edukas, automaat palub maksmise korrata. Maksmine toimub pangakaardi abil, selle detailid ei kuulu projektiskoobi. Sissesõidu juures on tõkkepuu ja kaardilugemisseade kuhu autojuht sisestab parklakaardi. Kui maksmise hetkel on möödunud vähem kui 10 min, tõkkepuu avaneb ja auto võib parklast lahkuda. Eeldatakse, et tehniliste vigade käsitlemine ei kuulu antud projekti skoobi sisse. Tegijad (Actors) ja kasutusmallid (Use-Cases) Stsenaariumid (Kasutuslood)
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
#include "Arena.h"
Arena::Arena()
{
//ctor
}
void Arena::enter(Character *character){
unsigned int i=0;
bool exist=0;
for(;i
Leia tegelikule väärtusele vastav koefitsent kõrvalolevast tabelist. Kasu viitefunktsioone. st väärtusele vastav koefitsient. asuvatesse lahtritesse. režiim Funktsiooni LOOKUP vektorkuju (vektor on ainult ühe rea või ühe veeruga vahemik) otsib väärtust üherealisest või üheveerulisest vahemikust (vektorist) ja tagastab samal positsioonil oleva väärtuse teisest üherealisest või üheveerulisest vahemikust. Funktsiooni LOOKUP kasutamiseks peavad otsitavad andmed olema sorditud tõusvas järjestuses. Funktsioon VLOOKUP otsib väärtust massiivi vasakpoolseimast veerust ja tagastab väärtuse massiivi sama rea mõnest muust veerust. Täht "V" funktsioonis
tatud kasvavas järjekorras. Kui otsitava väärtuse järjenumber. anevas järjekorras. 250 10% Funktsioon Lookup Piirkond, kus otsitakse, on järjestatud. Tagastatav väärtus võib olla teisest piirkonnast. Tagastatava väärtuse indeks on sama, mis otsitava väärtuse indeks. Töötab nagu Match reziimiga 1. LOOKUP (otsitav; vektor1; vektor2) Leiab otsitavale väärtusele vastava väärtuse järjenumbri vektor1-s ja tagastab sama numbriga väärt vektor2-st. vektor1 on järjestatud kasvavas järjekorras. Kui vektor1-s otsitava väärtusega täpselt võrdset väärtust ei leidu, võetakse lähim väiksem väärtus. NÄIDE Paigalduse hinnasoodustused alates näidatud pinnast Liigid/m2 0 100 150 200 Laminaat 0% 5% 7% 10% Soodustus
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsioon Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava ASCII CODE(tekst) koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
viitefunktsioone. Lookup Vlookup Index ja Match Funktsiooni LOOKUP vektorkuju (vektor on ainult ühe vahemik) otsib väärtust üherealisest või üheveerulises tagastab samal positsioonil oleva väärtuse teisest üher vahemikust. Funktsiooni LOOKUP kasutamiseks peava sorditud tõusvas järjestuses. Funktsioon VLOOKUP otsib väärtust massiivi vasakpo tagastab väärtuse massiivi sama rea mõnest muust ve
..) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
Tekstivalemid ja -avaldised Materjal töövihikus: Exc_Andmed.xlsm med.xlsm Ülesanne Valemite koostamiseks luua vajalikutele lahtritele ja piirkondadele nimed ja kasutada neid valemites. 1) Veergu SOBIV REIS leida see reis, kus inimene varem ei ole käinud. 2) Veergu REISI HIND leida inimese poolt valitud reisi hind (Arvestada, et reisi ja toidu hind võib alati muutuda). 3) Veergu ETTEMAKS arvuta ettemaks, mis on 50% reisi hinnast. 4) Veergu LÕUNASÖÖK arvutada lõunasöögi hind kõigile 1988 aastal sündinud inimestele, hind võtta tabelist. 5) Veergu SUMMA MAKSMISEKS arvutada inimese ettemaksu ja lõunasöögi summa. 6) Arvutada KULUTUSED (reisihind+lõunasöök) , mida iga inimene peab maksma . 7) Leida reisijate SUGU. 8) Leida reisijate sünnikuupäevad. 9) Leia odavaima ja kallima reisi hinnad. 10) Mitu mest ja mitu naist ekskursioonile läheb? 11) Lisada leht Diagramm ja teha tulpdiagramm nime, ettemaksu ja kulutuste kohta. Tulemised võrdluseks ...
viitmuutuja tüüpi. Var lp : ^Integer; { ^Integer - viit täisarvu peale } Kui tegeletakse viitmuutujale mingi väärtuse omistamisega, siis toimitakse sarnaselt hariliku muutujaga, kuid väärtus peab olema aadress. lp := Nil; { Nil - Pascali identifikaator TÜHJA väärtuse tähistamiseks } Kui soovitakse omistada viitmuutujale mõne olemasoleva muutuja X aadressi, siis on selleks kaks võimalust: lp := Addr(X); { funktsioon Addr tagastab muutuja X aadressi } või lp := @X; { @ - aadressi määramise operaator } Viitmuutuja kasutamise näiteks kirjutame väikese programmi: Program N8_1_P; Type PInt = ^Integer; { defineerime viida tüübi } Var A, B : Integer; P : PInt; begin P := @A; { viit paigaldatakse muutuja A peale } Write('Palun sisesta arv : '); Read(A);
tarbitud nende toodangul. Moodulid on iseloomustatud ühtlase struktuuriga ja ühesuguse tihedusega, , . , , . , , , , , , . - . , , . 1.3 Kangad ja Paelad Tekstiilimaterjaalid on valmis kudunud või pununud lõngast, mis koosneb tulepüsiva keraaamikakiudust lisaks orgaanilisekuidust ( mitte rohkem kui 20% ), see tagastab toode painduvuse tõustmist. Metallisulama lõngade arvamine tagastab võimalust saada maksimaalset püsivust kõrge temperatuuris. Klaaskiude lõngade arvamine laseb kasutada meterjalli sellises olukorras, kui on vaja tagastada elektriisolatsiooni. Tekstiili materjalid on kasutatud temperaturis kuni 1250°, kuid kui on vaja painduvust säilitada materjalli kasutamise temperatuuri piir peab olema madalam. . 3.4 , , , - , , , , . , .
Logav1: kas 2. on suurem, kui 1.? Logav2: kas 2. on väiksem kui 3.? Avaldis1 Avaldis2 Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene,
Näita Inimesi veeb Funktsioon MATCH Iseseisvalt harva. Sageli koos funktsiooniga IND MATCH (otsitav; vektor; otsimisviis) Leiab otsitava väärtuse järjenumbri antud vektoris otsimisviis - ei ole kohustuslik. Võib olla 0 või 1. Kui puudub võetakse 1. 0 - kindla väärtuse otsimine - järjestus vektoris suvaline kui otsitavaga võrdset väärtust ei ole, tagastab veateate #N/A 1 - vahemiku otsimine - väärtused vektoris peavad olema kasvamise järjekorras kui otsitavaga võrdset väärtust ei ole, tagastab lähima väikseima otsitavale koht Leida võistleja koht ja punktide arv 1 kõrvalolevast tabelist 2
tüübinimetusega tähistab viitmuutuja tüüpi. Var lp : ^Integer; { ^Integer - viit täisarvu peale } Kui tegeletakse viitmuutujale mingi väärtuse omistamisega, siis toimitakse sarnaselt hariliku muutujaga, kuid väärtus peab olema aadress. lp := Nil; { Nil - Pascali identifikaator TÜHJA väärtuse tähistamiseks } Kui soovitakse omistada viitmuutujale mõne olemasoleva muutuja X aadressi, siis on selleks kaks võimalust: lp := Addr(X); { funktsioon Addr tagastab muutuja X aadressi } või lp := @X; { @ - aadressi määramise operaator } Viitmuutuja kasutamise näiteks kirjutame väikese programmi: 73 / 115 Program N8_1_P; Type PInt = ^Integer; { defineerime viida tüübi } Var A, B : Integer; P : PInt; begin P := @A; { viit paigaldatakse muutuja A peale } Write('Palun sisesta arv : '); Read(A);
2.2.2.5 Kliendi pädevusala sündmused Sündmus Tegevus (use case) Otsus ennast lugejaks registreerida Kontaktandmete andmine Otsus laenata sobiv teavik Laenamine Klient võtab registreeritud teaviku enda kasutusse Teaviku vastuvõtmine Klient kasutab teavikut Teaviku kasutamine Klient tagastab teaviku enda kasutusest Raamatukokku Teaviku väljastamine Klient maksab üle läinud aja eest viivist Viivise maksmine Teaviku tellimus esitatakse raamatukogule Tellimuse esitamine Klient määrab teaviku autori, ilmumisaasta, pealkirja, Teaviku andmete kirjeldamine köite nr. Klient otsib määratud kirjeldusele vastavat teavikut Teaviku otsimine infosüsteemist. Klient määrab teaviku asukoha Paiknemiskoha valimine
varakevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina antakse kevadeti aia täisväetist, et kiirendada kasvu algust. Kui muld on happeline, siis võiks murusid ka üle aasta lubjata. Lämmastik (N) on muru kiireks kasvuks oluline element. Lämmastikku tuleb lisada pärast muru külvamist. Fosfor (P) on vajalik juurte kasvuks. Kaalium (K) muudab taimed vastupidavamaks ning talvekindlamaks.
c 5 p S S= p( p-a)( p-b)( p-c) kus p=(a+b+c)/2 Tulumaks Saada Pöördülesande lahendamine Silindri ruumala r 3 h 3,536777 V Err:509 Lineaarse võrrandi lahendamine a 4 b -6 x 0,833333 y Err:509 Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes Leiab positsiooni numbri, millest alatest tekst1 sisaldub FIND(tekst1;tekst2 [ ; m] ) tekst2-s
Märgid stringides n Uus rida t Tabulaator r Kursor tagasi rea algusesse f ,,Form Feed " - lehe kerimine b Samma tagasi \ Kaldkriips DIALOOGIAKNAD. Teated. Konfirmatsioonid. Informatsiooni pärimine. Teated alert (,,Siin on üks veateade"); alert (,,Tere tulemast meie leheküljele"); Konfirmatsioonid tulemus = confirm (,,Kas sobib?"); o Avab dialoogiakna päringiu ja ,,Yes " ,,No" variantidega o tagastab boolean väärtuse vastavalt tehtud valikule Informatsiooni pärimine tulemus = propmpt (,,Mis on sinu nimi ? ,, , ,,nipitiri"); o tagastab stringi kujul sisestatud väärtuses ANDMETÜÜBID. Numbrid. Stringid. Tõeväärtus(Boolean). NULL. NaN. - Stringid on jutumärkide vahele paigutatud tekst, nt "Hello World!". JavaScript on vähetüpiseeritud keel, kuid vahet tehakse muutujate järgmiste väärtuste puhul Numbrid 7, 24, 0x3F, 012, 7.12, 2E3 Stringid "tekstijupp"
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai se...
Sub algasend() protseduur määrab objektide algasendid, peale seda kui tulemus on kirjas J - juku (püüdja) S - viskaja M - maa P - pall K - korv R - rahvas (pealtvaatajad) Z - post Sub liiguta() protseduur viib püüdja kauguse korvist vastavusse sisestud numbriga töölehelt J - püüdja K - korv Sub pyya() protseduur, mis töötab kui püüdja palli kätte saab, kuvab töölehele kirje, et pall on käes J - püüdja P - pall Sub tagasi() protseduur tagastab palli viskajale püüdja poolt M - maa J - püüdja S - viskaja Sub rahvas() protseduur liigutab publikut kui pall on läinud korvi R - rahvas Sub korv() protseduur, mis töötab palli korvi minekul, põrgatab palli peale korvi minekut ja kirjutab tö J - püüdja M - maa P - pall S - viskaja Sub lenda() peaprotseduur, juhib kõiki teisi protseduure, viib palli viske tugevuse vastavusse töölehe J - juku (püüdja) S - viskaja M - maa P - pall K - korv
kehalt karsked. Klingsor, keda ordusse vastu ei võetud, on ehitanud kättemaksuks oma võlulossi, mida ümbritsevas meeleliste naudingute aias jalutavad ringi kaunid neiud, et panna rüütleid oma karskusevannet murdma. Isegi Graalirüütlite kuningas Amfortas murrab vannet ja Klingsor röövib temalt püha oda, millega piinati ristilöödud Kristust. Klingsor lööb Amfortasele odaga haava, mis ei parane enne, kui "lihtsameelne, kes saab targaks läbi kaastunde" tagastab talle oda. Esimeses vaatuses näeb lihtsameelne noormees Parsifal kuninga kannatusi. Teises vaatuses rändab ta Klingsori valdustesse, kus teda kutsub nimepidi ja suudleb emalikult kauneim naistest Kundry. Suudlusega meenub Parsifalile tema päritolu ja lahutamine emast. Tänu päritolu meenumisele haarab Parsifali kaastunne kõige elava vastu ja ta suudab Kundry võrgutamisele vastu seista, hävitada Klingsor ning oda tagasi võita
Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse
SIGN(a) Arvu märk: 1 - + (positiivne), -1(negatiivne); 0 - null SIN(a) Siinus. Argument radiaanides SQRT(a) Ruutjuur. a>=0 SUM(ap1 [ ; ap2 ] …) Argumentide väärtuste summa TAN(a) Tangens. Argument radiaanides TRUNC(a) Arvu täisosa Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. kood märk CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A 65 A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile märk kood CODE(tekst) vastava ASCII koodi. CODE("A") = 65 A 65 Seda teksti kasutatakse järgmistes näidetes
T - aeg Sub algasend() protseduur määrab objektide algasendid, peale seda kui tulemus on kirjas J - juku (püüdja) S - viskaja M - maa P - pall K - korv R - rahvas (pealtvaatajad) Z - post Sub liiguta() protseduur viib püüdja kauguse korvist vastavusse sisestud numbriga töölehelt J - püüdja K - korv Sub pyya() protseduur, mis töötab kui püüdja palli kätte saab, kuvab töölehele kirje, et pall o J - püüdja P - pall Sub tagasi() protseduur tagastab palli viskajale püüdja poolt M - maa J - püüdja S - viskaja Sub rahvas() protseduur liigutab publikut kui pall on läinud korvi R - rahvas Sub korv() protseduur, mis töötab palli korvi minekul, põrgatab palli peale korvi minekut ja k J - püüdja M - maa P - pall S - viskaja Sub lenda() peaprotseduur, juhib kõiki teisi protseduure, viib palli viske tugevuse vastavusse J - juku (püüdja) S - viskaja M - maa P - pall K - korv R - rahvas (pealtvaatajad)
Kõige tähtsam kõikidest Kreekas kasvavatest kultuuridest on kahtlemata oliiv. 14.12.12 4 Lauakombed Ennem söömist seistakse ja istutakse alles siis, kui lubatakse; Söömise ajal on kahvel vasakus käes ja nuga paremas; Küünarnukke ei tohi laual hoida; Veini klaas tuleb hoida pool täis , kui enam ei soovi veini juurde; Kui on külas aukülaline, siis vastuvõtja annab külalisele ühe röstsaia ja aukülalisena tagastab röstsaia hiljem; 14.12.12 5 Rahvusroad tüüpilised rahvusroad on: stifado guljass sibulaga, arni psito grillitud lambaliha, pastitsio pastatoidud ja paljud teisi roogi; Stifado guljass sibulaga: Põhikomponendid: loomaliha tavaliselt jänes, sibul, tomatipasta Arni psito grillitud lambaliha: Põhikomponendid: lambaliha 14.12
Andmebaaside kodutöö 3 Reddit 1. Inimesed saavad teha endale kasutaja ja meelelahutus eesmärgil postitada erinevaid tekste, pilte, videoid jms. Teised saavad neid kommenteerida, upvoteda ja downvoteda. 2. User Kasutaja tabel, kus asuvad kasutajale vajalikud andmed nagu pildil näha. Post Postituse tabel, kus asuvad postituse jaoks vajalikud andmed. PostMedia Postituse media tabel, kus asuvad postituse meedia kirjeldamiseks vajalikud andmed. MediaType Meediatüübi tabel, kus asuvad meediatüübi id ja nimi. Comment Kommentaari tabel, kus asuvad postituse jaoks vajalikud andmed. Upvote Upvote'i tabel, kus asuvad upvotemiseks vajalikud andmed. Downvote Downvote'i tabel, kus asuvad downvotemiseks vajalikud andmed. 3. Tabelis olevate kirjete kogused: a. User 300 kirjet b. Post 600 kirjet c. Comment 1000 kirjet d. Upvote 900 kirjet e. Downvote 200 kirjet f...
Deklareerime, et a on Fruit tüüpi. Kui soovime a-d uuesti Apple-na kasutada, peame tegema allateisenduse: Apple d = (Apple) a; 5. Olgu antud suvaline objekt. Millist tüüpi see teoreetiliselt võib olla? Liides, Klass, Alamklass, Object(iga klassi ülemklass) 6. Milline on konstruktorite käivitusahel? Nt võib töösse tulla koodinäide ja teie ülesandeks on selgitada konstruktorite käivitamise järjekorda. Meetod, mis käivitatakse automaatselt uue objekti loomisel. Tagastab viite loodud objektile. Kasutatakse objekti algväärtustamiseks. Kõik objektid pärivad vaikimisi Object klassilt. Kui teie klassis puudub konstruktor, luuakse vaikimisi argumendita konstruktor. Uut objekti luues kutsutatakse alati välja ülemklassi argumendita konstruktor enne kui täidetakse käsud selle klassi konstruktoris. Kui kirjutate ainult argumendiga konstruktor, siis kompilaator argumendita verisooni automaatselt ei lisa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
