..................9 Poolte võrdsuse printsiip................................................................................................... 10 Uurimisprintsiip, hea usu põhimõte, suulisuse ja avalikkuse põhimõte............................11 Riikliku õigusmõistmise põhimõte, hagimenetlus, hagita menetlus..................................12 Ausa kohtumenetluse põhimõte, menetlusese....................................................................13 Kohtumenetluse subjektid, menetlustoiming......................................................................14 Ütlus, seletus, tunnistaja, ärakuulamine, eeltõendamismenetlus, põhistamine...................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud, isiku väljakutsumine , kutsed, menetlusdokumentide kättetoimetamine............................16 Vahekohus, osaotsus, täiendav otsus...................................................................................17
kellena isik välja kutsutakse; kohustus teatada kohtusse ilmumata jätmise põhjusest; kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed. Kohtukutse ei pea olema allkirjastatud. Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8. protokollid, kohtuistingi protokolli parandamise kord Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamist. Protokoll koostatakse kohtuistungil masina- või arvutikirjas või jäädvustatakse digitaalsele andmekandjale selliselt, et tagatud on protokolli kirjalik taasesitamine. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli
4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.3 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008 8 3. KOHTU PRAKTIKA Menetlustoiminguid tuleb ette kõikides haldusmenetlustes. Menetlustoimingu piiritlemine toimingust, haldusaktist ja eelhaldusaktist on keeruline. Haldusaktist eristamisel on peamiseks küsimuseks, kas tegemist on regulatiivset toimet omava aktiga. Menetlustoiming regulatiivne ei ole. Peamine juhtlõng menetlustoimingu ja eelhaldusakti eristamiseks on siduvus. Kui menetlustoimingul on lõpliku haldusakti andmist ettevalmistav iseloom, mis lõppotsust üldjuhul ei mõjuta, siis eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest ei või haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel mööda minna. Kuna kohtupraktika tunnistab veel ka nii otsusena vormistatud haldusmenetluse toimingut ja menetlustoimingu raames tehtud haldusotsustusi, mida saab tühistada
Määrus on seadusandlik ehk õigustloov akt. Menetlusnormid määravad kindlaks menetleja, menetluse poolte, muude menetlusosaliste ja teiste menetlusse kaasatud isikute õigused ja kohustused konkreetse menetluse raames. Menetlusnormide sisu järgi võib need liigitada järgmiselt: *Menetlusnõuded reguleerivad korda, kuidas sooritada menetlus- või protsessitoiminguid. *Menetlustähtajad on tähtajad, mille jooksul tuleb taotlus, avaldus, hagi, kaebus või muu dokument esitada või menetlustoiming sooritada. *Vorminõuetega määratakse kindlaks, millises vormis peab tahteavaldus, taotlus, kaebus, haldusakt või muu õigustoiming olema. *Vormistusnõuetega määratakse kindlaks, millised andmed peavad olema dokumendis märgitud ning kuidas dokument peab olema vormistatud. Õiguskaitsenormideks võib nimetada nõude aluste ja menetlusnormide vahepealseid õigusnorme, mis määravad kindlaks isiku õiguskaitse sisu ja ulatuse.
üksnes toimumise aeg, tsiviilasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest. Kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. 8. Protokollid, kohtuistungi protokolli parandamise kord Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või muu kohtu kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik või kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Menetlusosalise vande all antud seletuste, tunnistaja ütluste ning eksperdi arvamuse ja vastuste kohta protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks, välja
a üldkorralduse puhul; vt edaspidi). Üksikakti vastand on üldakt (määrus või seadus); 4. tegemist on reguleerimisega: haldusakti eesmärgiks on (lõplik) õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine, tuues kaasa õiguslikke tagajärgi. Reguleerimisena ei käsitata toiminguid (nt teatamine mingist faktist). Samuti ei ole haldusakt menetluse käigus tehtav otsustus, millega ei otsustata lõplikult isiku õiguste ja kohustuste üle (nn menetlustoiming, nt otsus alustada menetlust või teha ekspertiis); 5. haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule. Haldusaktina ei käsitleta nt teenistusülesannete täitmise käigus ülemuse antud teenistusalaseid korraldusi; 6. haldusakt on ühepoolne (eristab halduslepingust). NB! Iseseisev haldusakt on ka varasemat haldusakti muutev või kehtetuks tunnistav otsus, samuti otsus keelduda taotluse rahuldamisest (nt keeldutakse toetuse maksmisest või tegevusloa andmisest).
3. sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4. halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras IV Täitmismenetlus Hoiatuse tegemine on täitmismenetluse esimeseks kohustuslikuks astmeks (erandid § 12). See on meeldetuletus isikule, et ta kohustuse täidaks ning ühtlasi teavitatakse teda tagajärgedest, mis saab, kui kohustust siiski ei täideta. Järgneb haldusesisene menetlustoiming – täitekorralduse andmine (AtSS § 9), mis halduse väliselt legitimeerib konkreetse isiku menetlustoiminguid sunnivahendi adressaadi suhtes. Eriti oluline on see juhtudel, kui sunnivahendit määrav haldusorgan ja konkreetne sunnivahendit rakendav haldusorgan ei lange kokku. Sunnivahendit rakendav haldusorgan annab sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama: 1
menetlustoimingule (ei ole eelhaldusakt, teeb lõplikult kindlaks asjaolu, ekspertiisakt ei tee midagi lõplikult kindlaks, akt ei määra midagi) 9. Seadus nõuab, et ehitusloa võib anda vaid ehitisele, mille projekti on Tuletõrjeinspektsioon kooskõlastanud. Tuletõrjeinspektsioon keeldub AS Kodumaja ehitusprojekti kooskõlastamast. haldusorgniks tuletõrjeinspektsioon, subjektiteooria, välismõju olemas, tegemist on õiguslikult siduva otsustusega, menetlustoiming, kohtupraktika lähtunud pragmaatilisest kaalutlusest, sest kui seda lugeda haldusaktiks, siis on iseseisev menetlus ja kaebeõigus, ökonoomsem on lugeda 2 sellised õiguslikult siduvad keeldumised/lubamised menetlustoiminguteks. menetlustoiminguid ei saa vaidlustada. 10. Tartu Vangla kinnipeetava suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus. Vangistusseaduse kohaselt
vastuvõtu raames, samaaegselt taotluse või muu dokumendi esitamisekga; - kirjalikult, faksiga jne - isikule antakse tähtaeg vastuväidete esitamiseks; - telefoni teel, e-mailiga jne. Fikseerimine. 55 Kui seadused ja määrused seda küsimust ei täpsusta, siis on ärakuulamise vormi valik asutuse pädevuses. Seejuures peab asutus aga arvestama HMS § 5 lg-t 2: menetlustoiming ei tohi olla isikule mittevajalikult koormav, s.t põhjustada tarbetuid ebameeldivusi. Teisalt peab asutus tagama, et ärakuulamisõigust oleks võimalik kasutada efektiivselt. 56 VI Menetluse lõpp Haldusmenetluse nagu iga teisegi menetluse peaeesmärk ei ole mitte menetluse läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine. Eesmärgi saavutamisel lõpeb ka menetlus. Sõltuvalt sellest, kas menetluse
kümme aastat esimese astme kuriteo puhul; viis aastat teise astme kuriteo puhul; väärteo puhul kaks aastat; Aegumise tähtaega arvutatakse jätkuva süüteo puhul alates viimase teo toimepanemisest ning vältava süüteo korral vältava teo lõppemisest. On ka süütegusi, mis ei aegu kunagi. Sellised süüteod on sõjasüüteod, süüteod inimsuse vastu. Samuti ei aegu teod, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus. Kui isiku suhtes tehakse menetlustoiming tema kriminaalasjas või on isik pannud toime uue kuriteo enne vastavate tähtaegade möödumist eelmisest kuriteost, katkeb tema kuriteo aegumine. Arvestus algab uuesti menetlustoimingu tegemisest tema kriminaalasjas või alates uue kuriteo toimepanemisest. Kuriteo toimepanemises ei tohi isikut süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viie aasta võrra pikem aeg kui karistusseadustiku
3. kodakondsusetud isikud (nii FI, kui ka JUR). Aga on isikud, kellele laienev diplomaatiliine immuniteet, menetluslik immuniteet või indemniteet. Seega PS ja RVL on ettenähtud (nt. RK liikmed, VP, Riigikohtunikud, kohtunikud jne) menetluslik immuniteet, nende kohta ei või menetlustoiminguid algatada, kuni selleks ei ole luba (ei ole võetud nendest immuniteedi). Kaasaja KriM järgi ei ole vaja kriminaalmenetluse algatamist (vanasti oli vajalik määrus; algatati). Praegu esimene menetlustoiming tähendabki algatamist. Esimese astme kohtuniku immuniteet ja indomniteet (maakohtunikud) on seotud Riigikohtu üldkogu otsusega (teeb ettepaneku VP-le nimetamiseks ja tema ka, kui on põhjus, annab luba menetluse alustamiseks). Teist kohtunikku nimetab ametisse RK VP ettepanekul ja menetluslikku immuniteedi võtab ära RK enamus oma otsusega. Ettepaneku võib teha ka õiguskantsler. Diplomaatiline immuniteet on saatkonnatöötajal (ka saatkonna tehnilistel töötajal ja nende
enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; kohtuistungil nõuab. 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud (3) Tagaseljaotsuse võib poole kahjuks teha üksnes siis, kui poolt on menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. sellest hoiatatud. (4) Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu peatada. VMS § 72. Kohtuvälise menetleja lahendi tegemine
kohtuistungil nõuab. enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; (3) Tagaseljaotsuse võib poole kahjuks teha üksnes siis, kui poolt on 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud sellest hoiatatud. menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. (4) Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või VMS § 72. Kohtuvälise menetleja lahendi tegemine menetlustoimingu peatada. (1) Kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise (5) Maa- või linnakohus saadab kaebust lahendades koostatud
See on meeldetuletus isikule, et ta kohustuse täidaks ning ühtlasi teavitatakse teda tagajärgedest, mis saab, kui kohustust siiski ei täideta. 11 Haldusõigus Kevad 2011 Järgneb haldusesisene menetlustoiming täitekorralduse andmine, mis halduse väliselt legitimeerib konkreetse isiku menetlustoiminguid sunnivahendi adressaadi suhtes. Eriti oluline on see juhtudel, kui sunnivahendit määrav haldusorgan ja konkreetne sunnivahendit rakendav haldusorgan ei lange kokku. Järgnevalt toimub konkreetne sunnivahendi rakendamine Viimaseks menetluslikuks sammuks on asendustäitmise kulude ja sunniraha sissenõudmine.
3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse; 7) vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. (2) Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema
Ajendiks on sündmus – kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Aluseks on kuriteokoosseisu esinemine ajendis. 3-1-1-129-13 (Sukles) in dubio pro duriore – sh kahtlased süttimised, surmajuhtumid jne. Kas igasuguse kahtluse korral saab menetlust alustada? 3-1-1-56-05. Kriminaalmenetluse alustamine - Legaliteedi põhimõte – alustamine peab olema seaduslik? Õiguslik alus - Alustab uurimisasutus või prokuratuur. - Esimene menetlustoiming, seal hulgas prokuratuuri teavitamine või kahtlustatava kinni pidamine (näiteks toimub peksmine ja patrull peab vahetult kahtlustatava kinni). - Kuriteoteatele tuleb vastata 10-20 päeva jooksul. - Alustamine ei ole vaidlustatav (3-1-1-103-13), kuid mittealustamine on. Alustamise tähtsus: - Piiritleb järelevalvetoiminguid ja kriminaalmenetluse toiminguid; - Annab inimestele kriminaalmenetlusseisundi ja kriminaalmenetlusõigused;
ei ole tema suhtes ka kaebetähtaeg kulgema hakanud. Näiteks on riigikohus leidnud, et kuna tagaseljaotsus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ebaõigesti, siis ei hakanud teistmisavalduse esitamise tähtaeg TsMS § 704 lg 1 järgi kulgema mitte tagaseljaotsuse avaldamisest, vaid sellest ajast, millal kostja sai teada tagaseljaotsusest. Menetlustoimingu tegemine pärast tähtaega ei loo õiguslikke tagajärgi. Menetlustoiming, mis tehakse pärast tähtaja möödumist, jäetakse tähelepanuta st menetlusdokumendid tagastatakse esitajale. Hilinenult esitatud taotluse lubatavust hinnates peab kohus hindama nii menetluse viibimise võimalikkust kui ka hilinemise põhjendatust. Kuigi TsMS § 331 lg-st 1 tuleneb kohtu diskretsiooniõigus otsustada hilinenult esitatud tõendi või taotluse vastuvõtmise üle, peab kohus oma otsust taotluse rahuldamata jätmisel ka piisavalt põhjendama. Arvestada
vaatsed eelarvevahendid. Seadusandja ei tohi õiguskantslerit kaudselt karistada, näiteks vähendades mit- temeelepärase tegevuse eest õiguskantsleri eelarvet. Sõltumatus kohtuvõimust tähendab seda, et õiguskantsleri menetluse väljund, tema otsused ja soovitused, ei ole kohtu poolt kontrollitavad ega isegi mitte kohtus vaidlustatavad.*56 Samas peab kohtu poolt kontrol- litavaks jääma õiguskantsleri menetlustoiming, mis riivab isiku põhiõigusi.*57 Sõltumatus ei kujuta endast erandit põhiseaduse § 15 lõike 1 esimeses lauses sätestatud üldise kohtutee garantii suhtes. Sõltumatust kohtuvõimust konkretiseerivad immuniteedisätted, põhiseaduse § 140 lõige 2 ja § 145.*58 Immuniteedi- sätteid konkretiseerib omakorda ÕKS § 11, iseäranis selle lõige 4, mille kohaselt tagandatakse õigus-
[käesoleva seadustiku § 23 punktis 7 ettenähtud juhul], kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud o TsMS § 198 räägib, kes on menetlusosalised; advokaat ei ole menetlusosaline, vaid esindaja o TsMS § 217 lg 5 2. lause: esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt o st kohus jätab taandamisavalduse läbi vaatamata (sisuliselt ei lahenda isikul ei ole õigust avaldust esitada) kas on alust taandamiseks? ei pea lahendama 149. A taotles kohtuniku taandamist. A põhjendas oma taotlust sellega, et kohtunik ähvardas tema suhtes ilma igasuguse põhjenduseta kohaldada rahatrahvi. Kohtunik selgitas kohe asja
M.Metsa taotlusega. Selgitamiskohustus:on täidetud, sellega ei esine probleeme. 3. Vorminõuded Õiguslik alus: on olemas (LKS paragrahvid) Põhjenduskohustus (HMS § 56 lg 1): täidetud. On aru saada, mis põhjuste alusel on Keskkonaameti resolutsioon tehtud. Selgus ( HMS § 55 lg 1): Keskkonnaameti resolutsioon on ka selge ja üheselt mõsitetav. Vahekokkuvõte: Keskkonnaameti otsustus ehk menetlustoiming on formaalselt õiguspärane. II. Materiaalne õiguspärasus Keskkonnaameti ehituloa andmisest keeldumise õiguslikuks aluseks ehk volitusnormiks on LKS § 14 lg 2, nagu kaasuses on märgitud. Abihoone ehitamine rikub Lahemaa rannikumaastiku looduse ja kultuuripärandi. (Otsustusdiskretsioon). Vahekokkuvõte: Keskkonnaameti haldusakt on nii formaalselt kui ka sisuliselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE
tegu. Objektiivse süüteokoosseisu ülejäänud 2 elemendi tagajärge ja põhjusliku seose selgitamine eeldab reeglina põhjalikumaid uuringuid, mis peaks jääma kriminaalmenetluse raamidesse. V peatükk menetlustoimingud: Praktikas alustatakse kriminaalmenetlust enamikel juhtudel kas tõendite kogumisele või kriminaalmenetluse tagamisele suunatud menetlustoiminguga. Ei ole välistatud, et jälitustoiming on kriminaalasjas esimene uurimis-või menetlustoiming, millega ühtlasi kriminaalmenetlust alustatakse (KrMS § 193 lg 1). Ultima ratio põhimõttest Kõik see, mis ei ole menetlustoimingu mõistega hõlmatav, on lubatav ka enne kriminaalmenetluse alustamist selgitamaks, kas kuriteotunnuseid on või ei ole. Enne kriminaalmenetluse alustamist on lubatud telefonitsi või ka muude kaugkommunikatsioonivahendite abil täiendava info kogumine, sündmuskoha olustikuga passiivne tutvumine, olemasolevate dokumentidega tutvumine.
Kohus tagab korra kohtuistungil ja korraldab kohtuistungil korra tagamiseks tehtud määruste, 3 sealhulgas kohtuistungil tehtud trahvi ja arestimääruste täitmise. Menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi. Menetlustoimingu protokollimine. Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Protokolli koostab kohtuistungi sekretär või kohtunik kohtuistungi või muu menetlustoimingu tegemise ajal. Toimik tsiviilasjas. Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed
Tõenditele juurdepääsu võimaldamise otsustab prokuratuur. Prokuratuur võib määrusega keelduda tõenditele juurdepääsu võimaldamisest, kui see võib oluliselt kahjustada teise isiku õigusi või kui see võib kahjustada kriminaalmenetlust. Kahtlustatav on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises ja mille kohta koostatakse kinnipidamise protokoll. Kahtlustatavaks saab: *arestimajja toimetamisega või *kutsutakse ülekuulamisele (isik saab minna ülekuulamisele juba koos kaitsjaga). Isik on kahtlustatava seisundis, kuni uurimine on lõpule viidud ja prokurör on koostanud akti. Akti allakirjutamisega lõpeb kahtlustatava seisund ja isikust saab süüdistatav
nende käsutuses olevaid tõendeid ja andmeid, vajadusel kogub ise tõendeid (RK HK on toonitanud, et haldusmenetluse õiguspärasuse eest vastutab haldusmenetlust läbiviiv haldusorgan). Vajadusel võib neid andmeid küsida ka teistelt haldusorganitelt ja nende kohta arvamusi. Samuti selles staadiumis tehakse kindlaks eksperdi ja tunnistajate kaasamise vajaduse. HMS § 18 – teatud eeldustel menetlustoiming protokollitakse. - Tuvastusmenetlus – tuvastada faktilist või juriidilist olustikku, millele rajaneb taotletav või kavandatav haldusakt või toiming. Tuvastusmenetluse põhilise sisu moodustab tõendamine. Tõendamine on tegevus, mis loob veendumuse faktiliste asjaolude olemasolu kohta. Seega on tõendamise esemeks faktilised asjaolud. Tõendid tagavad haldusorganile selle informatsiooni, mida tal otsuse tegemisel vaja on.
arestihoiatuse. (2) Aresti võib kuni kolmeks kuuks määrata ka rahatrahvi asendamiseks trahvi sissenõudmise võimatuse puhul. Trahvi arestiga asendamise võib ette näha juba trahvimääruses. Trahvi arestiga asendamisel kohaldatakse karistusseadustiku §s 72 ja täitemenetluse seadustiku §s 201 sätestatut. Kui trahvitu trahvi tasub, vabastatakse ta arestist. 1) Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Sama kehtib kohtu poolt korralduse või erinõude alusel tehtava menetlustoimingu kohta. Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed.
MÕISTED: Haldusmenetlus - haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Vormivabadus - põhimõte kehtib juhul, kui seadus ei näe otseselt ette, kas ja kuidas tuleb menetlustoiming läbi viia. Eesmärgipärasus - Haldusorgan - ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks. Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus. Uurimispõhimõte - 86
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
