langenud. (3) Tunnistaja kannab menetluskulud, mis on tingitud mõjuva põhjuseta hoiatuse kohta allkirja andmisest või ütluste andmisest keeldumisest või istungile ilmumata jätmisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 nimetatud asjaoludel tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib tunnistaja esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata 12. Eelmenetlus ja eelistung Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkestamatult lahendada ühel kohtuistungil. Eelmenetluses selgitab kohus välja: · hageja nõuded ja kostja vastuväited, kolmandate isikute seisukohad, samuti nende protsessiosaliste põhjendused; tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti, mida iga tõendiga tahetakse tõendada;
hagiavaldused Kaebused Kohtuotsused Kohtukutsed Kohtumäärused Kutsed allkirja vastu ka . ükskõik kuna ja mis ajal . toimetab kohale kas kohus kohtukordnik isik ei tohi keelduda juhul kui keeldub siis see ka fikseeritakse ja siis loetakse kui kätte saadad kirja . Erijuhtumid :kui pole kodus siis 14 aastasele teisele isikule allkirja vastu Kohtukutse tuleb toimetada isikule 10 ennem et tal jääks aega selle jaoks Enne hagi kohtusse esitamist peab see olema kostja käes olema 30 päeva Eelmenetlus protsess kus tehakse ettevalmistusi kohtistungiks eesmärgiks et istung saaks korraga peetud Kohtuniku ülesanded : hageja nõuded ja kostja vastuväited selgitab välja Tõendid mis neil mõlemal ette näidata on Ja on võimalik ka küsida et kas kokkulepet on võim saavutada Tehakse kindlaks kes on osalised ja kuidas neid sinna kutsuda Kas soovitakse asja arutada kollegiaalselt Kostaja kohutused : vastata kohtu poolt saadud kirjale Kas tunnistab hagi ?
saaste, hoonete vahemaad, müra,), liikluskorraldus, tänavate võrk, kruntide minimaalsuurus jne. LOENG Koos oluliste kohtulahenditega (ehitus-ja kasutuslubade menetlus, projekteerimistingimused) 3-3-1-4-12 Hea ehitustava ja ehitise mõiste määratlemine 3-3-1-28-06 omavalitsuse põhjendamiskohustus 3-3-1-44-06 ehitisealune maa 3-3-1-25-02 et projekteerimistingimuste väljastamine on ehitusloa eelmenetlus, akt ise on eelhaldusakt 3-3-1-80-10 ehitamine (ehitis jalgade peal) vt Projekteerimistingimused, EHITUSTEATIS vt üle Ehitusseadustiku lisadest, mis juhul teatis ja millal ehitusluba. Vt RK kohtulahendid 331-64-02 naabriõiguste kahjustamine 331-31.06 ehitusloa andmine 331-87-16 ehitusloa andmisel tuleb arvestada üldplaneeringuga, kaasamise eeldused ja kaasamise eelduse põhimõtted (parem kaasata kui jätta kaasamata)
Kohtulahendi tühistamine ainuüksi seetõttu, et seaduse järgi ei kuulunud asi lahendamisele halduskohtus, tooks kaasa menetluse põhjendamatu venimise. Ka Kaljumäe järeldab, et menetlusökonoomika ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega kooskõlas on kohtupädevuse 5 küsimuse lahendamine võimalikult varajases menetlusstaadiumis (Haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamine ja eelmenetlus halduskohtus.(Riigikohtu halduskolleegiumi praktika aastatel 2000-2002). 2003:1323). Haldukohtusse kaebuse esitamisel tuleb osata piiritleda halduskohtu pädevust üldkohtute pädevusest. Näiteks halduskohtu pädevusse kuuluvad vaidlused Avaliku teenistuse seaduse §160 lg 1 alusel, mille kohaselt on ametnikul õigus HKMS-s sätestatud tähtaja jooksul esitada kaebus halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste, otsuste ja sooritatud toimingute peale
Kättetoimetamist korraldab kohus: posti teel või kohtukordnik. Toimetatakse ka kohtumajas neid kätte. Kutsed antakse kätte allkirja vastu. Posti teel: lihtkirjana või väljastusteatena. Kui isik keeldub allkirja andmast, siis see tuleb fikseerida. Loetakse, et ta on kirja kätte saanud. Avalik kättetoimetanime: teated ajalehtedes. Peab olema 2 korda nädalase vahega, et 20ne päeva möödudes on isikule kutse kätte toimetatud. 33) Eelmenetlus ja selle eesmärk Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus. Kui asi tuleb läbi vaadata kohtuistungil valmistab kohus asja arutamise ette niisuguse põhjalikkusega, et seda saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil. 34) Eelistung ja kohtuistung Hagiavalduse esitamisest 2 kuu jooksul peaks toimuma eelistung. Siis antakse kohtukutsed. Kohtuistung: 1) avamine ehk rakendamine kohtunik selgitab, mis tuleb arutlusele, kes on
4. hagi õigeks tunnistama admit a claim 5. hagi vaidlustama contest a claim 6. vastust hagile esitama file a defence / an answer with a court 7. tagaseljaotsus default judgment 8. lihtmenetlus (Eng) summary proceeding / procedure 9. lihtmenetluse otsus (Eng) summary judgment 10. poolte kokkulepe settlement of the parties 11. eelmenetlus pre-trial proceedings / activities 12. eelistung preliminary hearing 13. dokumentide avaldamine teisele poolele disclosure (eng) / discovery (US) 14. salajased dokumendid privileged / confidential documents 15. tunnistajate ütlused witness statements 16. kohtusse kutsuma summon 17. kohtukutse summons, subpoena 18. küsitlus kohtus examination 19
Eesõigusega hagejad: liikmesriigid ja EL-i institutsioonid. Eesõiguseta hagejad: füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad hagi esitada üksnes juhul, kui liidu institutsioon, organ või asutus ei ole adresseerinud sellele isikule mingit õigusakti. Kostjaks on institutsioon, kelle tegevusetust vaidlustatakse. Hagi esemeks on igasugune tegevusetus, kui alusleping on ette näinud volituse vastava tegevuse sooritamiseks. Hagi esitamise eeltingimuseks on eelmenetlus: asjassepuutuva institutsiooni, organi või asutuse üleskutse toiming sooritada. Otsus ja tagajärjed: Kui Euroopa Liidu Kohus tunnistab institutsiooni, organi või asutuse tegevusetuse õigusvastaseks, siis nõutakse vajalike meetmete võtmist. KAHJU HÜVITAMISE HAGID- ELTL art 268- Euroopa Liidu Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega artikli 340 põhjal. ELTL art 340- Lepinguvälise vastutuse korral heastab EL kõik oma institutsioonide või oma
eksperdi arvamus. 32. Menetlusdokumendid: hageja avaldused, kaebused, kohtukutsed, kohtuotsused ja kohtu määrused. Kohtu dok. tuleb kätte anda nii, et isikule jääks piisavalt aega(nt, end kaitsta). Toimet, kätte posti teel, kohtukordniku kaudu. Neid võib kätte toimetada ükskõik mis päev, mis kell ja ükskõik kus kohas. Kutsed antakse kätte isikule kätteandmisel allkirja vastu. Avalik kättetoimetamine: ajalehes, vähemalt kaks korda ja nädalase vahega. 20, päeva kohal.... 33. Eelmenetlus: tehakse ettevalmistusi kohtuistungiks. Eesmärgid: 1) kohus selgitab välja hageja nõuded ja kostja vastuväited. 2) tõendid, kui mõlemal esitada on 3) küsitakse äkki võimalik kokkuleppele saada. 4) tehakse kindlaks menetlusosalised ja kuidas neid kutsuda kohtuistungile. 5) kas soovitakse, et asja lahendatakse kollegiaalselt. 34. Eelistung: siin nimetatakse kohtuistungi aeg. Kohtuistung: Kohtuistungi avamine: sissejuhatus, milline koosseis, kas kõik kohal; tõendite
Euroopa Kohtus toimuvas menetluses. Nii põhinevad mitmed olulised liidu õiguse põhimõtted eelotsuse küsimustel, mille on mõnikord esitanud liikmesriikide esimese astme kohtud. 9 Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi See hagi võimaldab Euroopa Kohtul kontrollida, kas liikmesriik on täitnud liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Euroopa Kohtusse pöördumisele eelneb komisjoni läbiviidav eelmenetlus, mis seisneb selles, et asjassepuutuvale liikmesriigile antakse võimalus vastata talle esitatud vastuväidetele. Kui liikmesriik pärast seda menetlust oma kohustusi ei täida, esitatakse hagi liidu õiguse rikkumise kohta Euroopa Kohtule. Selle hagi võib esitada kas komisjon - kes praktikas ongi kõige sagedamini hageja - või teine liikmesriik. Kui Euroopa Kohus veendub kohustuse rikkumises, peab liikmesriik selle rikkumise viivitamatult lõpetama. Kui Euroopa Kohus leiab komisjoni poolt
Eelmenetluse käigus selgitab kohus välja: Hageja nõude ja kostja vastuväited, kolmanda isiku seisukoha; Tõendid mida soovitakse esitada ja mida nendega tõendatakse (tõendite lubatavus); Kas asja lahendamine muul viisil on võimali (kokkulepe); Kes on protsessiosalised ja kuidas nad kohtuistungile kutsida; Kas asja soovitakse lahendada kollegiaalsselt (kaasistujatega). Eelmenetlus toimub kahes etapis – eelmenetluse toimingud ja eelistung. § 398. Eelistung Eelistungil selgitavad pooled ja teised protsessiosalised suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Eelistungi käigus kontrollib kohus esitatud tõendite kuuluvust, lubatavust, samuti seda, kas dokumentaalne tõend on esitatud vastavalt seaduse nõuetele. Kostja teatab, kas ta soovib esitada vastuhagi või hagi õigeks võtta.
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja ei kõrvalda puudusi hagis, siis hagi menetlusse ei võeta ja loetakse, et selles asjas pole hagi esitatud. Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse nõuetele, võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Ühtlasi antakse kostjale tähtaeg hagiga nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks ning seisukoha võtmiseks. Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata. Eelmenetluses selgitab kohus samuti välja menetlusosaliste taotlused ja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta
обеспечение искаhagi tagamine меры по обеспечению искаhagi tagamise abinõud установление судебной ипотеки kohtuliku hüpoteegi seadmine наложение ареста на имущество vara arestimine частная жалобаmääruskaebusподача частной жалобы määruskaebuse esitamine предварительное производство eelmenetlus извещение участников процесса об иске menetlusosalistele hagist teatamine ответ ответчика на иск kostja vastus hagile судебное заседание в исковом производстве kohtuistung hagimenetluses предварительное заседание eelistung объяснения участников процесса menetlusosaliste seletused
sõnastamisega, tuleks pidevalt selle juurde tagasi pöörduda ja paluda tal üht või teist seisukohta defineerida väga lühidalt). 4. Ootamatud ja kõige mõjukamad argumendid tuleks jätta vaidluse lõppu. 5. Jätta endale võimalus väitlus kokku võtta (nn viimase sõna õigus). VÄITLUS KOHTUSAALIS Kas ja millises menetlusetapis toimub kohtuistungil väitlus? Sisulise arutamise näidisskeem: Eelneb eelmenetlus Kohtusse pöörduja kannab ette oma pöördumise sisu (süüdistus, hagi, kaebus vms) Vastaspool annab pöördumisele oma hinnangu (tunnistab süüdi, võtab omaks, vaidleb vastu vms) 1. Uuritakse tõendeid (kuulatakse üle pooled, tunnistajaid, esitatakse kirjalikke tõendeid jms) 2. Mõlemad pooled peavad kohtukõned (kohtusse pöörduja esimesena, seejärel vastaspool) 3
sätestatud väga erineva põhjalikkusega, vabad ehk mitteametlikud menetlused ilmselt kõige vanemad, põhinevad inimeste vabatahtlikel lepetel Haldusmenetlus Halduskohtumenetlus Tsiviilkohtumenetlus Kriminaalmenetlus (sh kohtumenetlus) Väärteomenetlus (sh kohtumenetlus) Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Täitemenetlus Aga nt eelmenetlus, lihtmenetlus jne Osalejad ja tõendid Kohtunik ja kohtupersonal. Protsessiosalised: pooled (hageja ja kostja)/ avaldaja ja kolmas isik/muud asjast huvitatud isikud (avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosaline); esindajad Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning ekspertarvamus 71. iseloomusta ja võrdle uurivat ja võistlevat menetlust. Uuriv menetlus
1) muuta hagi 2) seda suurendada ja vähendada 3) õigus loobuda hagist Menetlusosaliste kohustused: 1) kasutada oma menetlusõigusi heauskselt 2) ei tohi kohut eksitusse viia Tõendid tsiviilasjades: 1) tunnistajate ütlused oma lähedaste suhtes tunnistusi andma ei pea 2) menetlusosalise vande all antud seletus 3) dokumentaalsed tõendid 4) asitõendid 5) vaatlused 6) eksperdi arvamus Kohtulik menetlus tsiviilasjades: 1. eelmenetlus ettevalmistav osa, et esimesel kohtuistungil suudetaks maksimaalselt lahendada ÜLESANDED 1) hageja nõuded ja kostja vastuväited 2) millised tõendid esitatud 3) kas seda on võimalik lahendada kokkuleppega 31 4) kes on menetlusosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda
1) muuta hagi 2) seda suurendada ja vähendada 3) õigus loobuda hagist Menetlusosaliste kohustused: 1) kasutada oma menetlusõigusi heauskselt 2) ei tohi kohut eksitusse viia Tõendid tsiviilasjades: 1) tunnistajate ütlused oma lähedaste suhtes tunnistusi andma ei pea 2) menetlusosalise vande all antud seletus 3) dokumentaalsed tõendid 4) asitõendid 5) vaatlused 6) eksperdi arvamus Kohtulik menetlus tsiviilasjades: 1. eelmenetlus ettevalmistav osa, et esimesel kohtuistungil suudetaks maksimaalselt lahendada ÜLESANDED 1) hageja nõuded ja kostja vastuväited 2) millised tõendid esitatud 3) kas seda on võimalik lahendada kokkuleppega 4) kes on menetlusosalised ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda 5) kas pooled soovivad ,et seda asja lahendatakse kollegiaalselt
Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus. Hagi või avalduse juurde lisatakse töövaidluskomisjoni otsuse ärakiri. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid kogudaning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagimenetlus algab hagi esitamisega. Järgmisena kontrollib kohus hagi vastavust nõuetele ja riigilõivu tasumist. võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine.Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. 26. Kollektiivleping, selle sõlmimise eesmärk ja tähendus, lepingu pooled?
kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (5) Kohus võib käesoleva seadustiku § 378 lõikes 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. 26. Eelmenetluse ülesanded ja tähendus, eelistung Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kohus võib määrata eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi, kui kohtu arvates saab nii paremini ette valmistada asja arutamist põhiistungil või kui eelistungil on rohkem väljavaateid lõpetada menetlus kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kohus peab asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendab asja sisuliselt, välja arvatud juhul, kui kohus
Vastavalt deklarats-le kohtu pädevuse tunnustamise kohta ilma lisakokkuleppeta ipso facto. Kohtuasi algatatakse kas erikokkuleppe teatavakstegemisega või kirjaliku avaldusega sekretäri nimele (vaidluse objekt ja pooled). Menetlus on suuline ja kirjalik; avalik. Ei kaevata edasi. Alaline Vahekohus I Haagi lepinguga 1907 tülide rahumeelseks lahendamiseks. Riigid määr kuni 4 vahekohtunikku. Kohtunik nim 6 aa-ks. Konkr vaidluse lahend-ks uus kohtu koosseis. Kirjalik eelmenetlus ja suuline arutelu. Avalik vaid poolte nõusolekul. Edasi ei kaevata. Siduv. XII Jõu kasut rv-s õ-ses. Ius ad bellum IAB mood normid, mis regul (relvastatud) jõu kasutamise alustamist. Jõu kasut kitsamas mõistes hõlmab vaid relvast jõu kasutamist, laiema kohaselt ka muid juhte (nt pol või maj survevahendeid). Jõu kasut klassikalises rv õ-ses: Õiglase sõja doktriin. Sõda ilma õiglase põhjuseta on õigusvastane. 17 saj lõpus doktr teisenes
a kui seaduses või määruses ei ole ette nähtud teisiti. Haldusorgan ettevalmistavas staadiumis kontrollib kas taotlus on vormikohane, vastab sisule (kui seadus või määrus seda ette kirjutab) ning kui puudusi esineb, siis haldusorgan annab tähtaja taotluse esitajale puuduste kõrvaldamiseks. Kui neid tähtajaks ei ole kõrvaldatud, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. - Eelmenetlus – tõendite kogumine ja sellega seoses olevate menetlustoimingute teostamine. Haldusorganil on õigus nõuda menetlusosalistelt ja muudelt isikutelt nende käsutuses olevaid tõendeid ja andmeid, vajadusel kogub ise tõendeid (RK HK on toonitanud, et haldusmenetluse õiguspärasuse eest vastutab haldusmenetlust läbiviiv haldusorgan). Vajadusel võib neid andmeid küsida ka teistelt haldusorganitelt ja nende kohta arvamusi
Menetluse käik. 52 Algab menetlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse menetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi printsiip võib olla piiratud dispositiivsus printsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja esitavad kaebuse, et mingi org rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a) eelmenetlus – selle moodustavad asjaarutamist ettevalmistavad toimingud. b) Uurimisprinsiip – haldusorgani ülesanne on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekspertide ja tunnistajate kaasamise vajaduse. c) tuvastusmenetlus – eesmärk on tuvastada faktilist ja juriidilist olustikku, millele vastab vastav haldusakt või –toiming, selle põhisisu moodustab tõendamine – tegevus, mis loob veendumuse faktliliste asjaolude olemuse kohata
29.10.07 Menetluse käik. Algab metlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse mnetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi prinsiip võib olla piiratud dispositiivsus prinsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja seitavad keabuse, et mingi org rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a) eelmenetlus selle moodustavad asjaarutamist ettevalmistavad toimingud. Uurimisprinsiip hal.org ül on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekpertite ja tunnistajate kaasamise vajaduse. 43 b) tuvastusmenetlus eesmärk on tuvastada faktilist ja juriidilist olustikku, millele
rahuldatakse. Kohus võttis tõendid vastu ja tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses tugines A muu hulgas sellele, et maakohus poleks tohtinud täiendavaid tõendeid enam vastu võtta, kuna need esitati hilinenult, lisaks ei võimaldanud maakohus talle piisavat aega tõenditega tutvumiseks ja neile vastuväidete esitamiseks. Kas A väide on põhjendatud? §237 §330, §331, §333, Eelmenetlus algab - lubatud toiming eelistung §341.... §397 kohtuistung hagimenetluses Asitõendi taotlus- avaldus, asi kohtule, vastaspoolele, protokoll , küsib vastaspoolelt arvamust enne ei tohi otsust teha kui on saanud arvamuse. Kui ei ole kohtutoiminguga rahul siis §333 vastuväide!!!! Esitate taotluse omapoolse tõendi jaoks. 5. seminar X. Hagi esitamine ja selle menetlusse võtmine XI. Hagi tagamine ja esialgne õiguskaitse 1
4. §4 Haldusmenetluse kulgemine Menetluse käik. Algab menetlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse menetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi prinsiip võib olla piiratud dispositiivsus printsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja esitavad kaebuse, et mingi organisatsioon rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a. eelmenetlus selle moodustavad asja arutamist ettevalmistavad toimingud. Uurimisprinsiip haldusorgani ülesanne on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekspertide ja tunnistajate kaasamise vajaduse. b. tuvastusmenetlus eesmärk on tuvastada faktilist ja juriidilist olustikku, millele vastab vastav haldusakt või toiming, selle põhisisu moodustab tõendamine tegevus, mis loob veendumuse faktliliste asjaolude olemuse kohata
läbiviimiseks on vaja nimetada taotluses hagi/tulevase hagi asjaolud ja hageja nõue ning hagi ese, samuti tuleb nimetada tulevane vastaspool. Vastaspoolel on õigus olla eeltõendamismenetluses ära kuulatud. Juhul, kui tulevase vastaspoole isik ei ole teada või kui taotleja ei nimeta mõjuval põhjusel vastaspoolt, siis on tulevase vastaspoole õigused kaitstud riigi õigusabi alusel pakutava esinduse alusel . Kõik eeltõendamismenetluse ja asjaolu tuvastamise kulud kannab taotleja. 2. EELMENETLUS Hagi menetlusse võtmine ja kohtuasja algatamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui: - Kohus ei ole pädev asja lahendama (nt avaldus ei kuulu kohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks, st asi ei ole tsiviilasi) või hagi ei allu sellele kohtule; - kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade seadusega kehtestatud eelneva kohtuvälise lahendamise korrast.
10.07 Menetluse käik. Algab metlusosalise teavitamisest menetlusest või menetlusosaliste suhte esimesse mnetlustoimingu sooritamisega. Oportuniteedi prinsiip võib olla piiratud dispositiivsus prinsiibiga. Nt kui kodanikud avastavad mingi rikkumise ja seitavad keabuse, et mingi org rikub mingeid eeskirju. HMS § 5, Menetluse etapid (ei tarvitse olla selgepiiriliselt eristatavad). a) eelmenetlus selle moodustavad asjaarutamist ettevalmistavad toimingud. Uurimisprinsiip hal.org ül on selgitada välja olulised asjaolud, teeb kindlaks ekpertite ja tunnistajate kaasamise vajaduse. b) tuvastusmenetlus eesmärk on tuvastada faktilist ja juriidilist olustikku, millele vastab vastav haldusakt või toiming, selle põhisisu moodustab tõendamine tegevus, mis loob veendumuse faktliliste asjolude olemuse kohata
KarS § tegemist haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlusega. 66 Võib alata ka ametlikkuse e ofitsiaalsuse printsiibi alusel. Kui haldusorgan on kohustatud menetlust alustama. Selle alusel, ka kui isik esitab taotluse Eriprintsiibi e kaalutlusõiguse alusel - otstarbekusest lähtudes B. MENETLUSE STAADIUMID Järgmised staadiumid Eelmenetlus selle moodustavad ettevalmistavad toimingud. Nt tõendite kogumine Tuvastusmenetlus tuvastab faktilist-juriidilist olukorda, millele rajaneb siis vastav haldusakt. Otsustusmenetlus selle langetab vastav haldusorgan tuvastatud faktilise-juriidilise olukorra põhjal oma otsuse vastavas haldusasjas. Täitmismenetlus nii materiaalselt (kui vastab kehtivale õigusele, on nii sisult kui vormilt
Viimase võimalusena, kui muude abinõudega ei õnnestu kohtumenetluse poole obstruktsionistlikku käitumist takistada, tuleb kohtul kaaluda kaitsja või prokuröri menetlusest eemaldamist 1. septembril 2011 jõustunud KrMS § 267 lg 4^1 alusel, süüdistatava saalist eemaldamist KrMS § 267 lg 1 p 1 alusel või muu menetlusosalise saalist eemaldamist KrMS § 267 lg 5 alusel. Kohtulik eelmenetlus Üldmenetluse kohtuistungile eelneb kohtulik eelmenetlus, mille raames võib kohus pidada ühe või mitu eelistungit. Eelmenetluses kohus otsustab, kas saab talle saadetud kriminaalasja menetleda või mitte. Loe KrMS §§ 257...2651 kohtuliku eelmenetluse kohta. Kohtulik eelmenetlus hõlmab ka kohtulikuks arutamiseks ettevalmistavaid toiminguid. Kohtuliku eelmenetluse raames kontrollib süüdistusakti saanud kohtunik 1) kriminaalasja kohtualluvust (KrMS 257 lg 1)
annaabi.ee 
