siseriiklikult ehk Eestis, PPA otsused ei ole piisavalt motiveeritud ning vaidlustasid haldusorgani otsused Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2012 otsusega isikute kaebused, tühistas vaidlustatud otsused kaalutlusvea tõttu ning kohustas PPA- d vaatama uuesti läbi kaebajate sooviavaldused tähtajalise elamisloa taotlemiseks siseriigis. PPA esitas eelnimetatud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, leides, et halduskohus leidis ebaõigesti, et sooviavalduse menetlemisel on haldusorganil kohustus lisaks sooviavalduse põhjendatusele hinnata elamisloa saamise perspektiivi, ning vaidlustatud otsustes sisaldub kaalutlusviga, mis väljendub elamisloa saamise tõenäosusele eelhinnangu puudumises. Tallinna Ringkonnakohus jättis PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.08.2012 otsuse muutmata. Ringkonnakohus on muuhulgas leidnud, et
katteks; 13) kohus ei ole pädev asja lahendama. (2) Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. § 643. Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine (1) Kohus jätab apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. (2) Kui apellatsioonkaebuse läbivaatamist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus määrusega apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
Susilt AS Hansapank kasuks välja 11 614 krooni 46 senti võla katteks ja 84 000 krooni kohtukulusid. 6. Kohtuotsuse kohaselt on kohtukulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud TsMS § 60 lg 2 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et nõue on täidetud, siis tuleb hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. 7. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus teha kohtukulude osas uue otsuse, millega jätta kohtukulud kostjalt välja mõistmata. Ringkonnakohtu lahend 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. septembri 2004. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. 9. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus kaevatavas otsuses ebaõigesti viidanud TsMS § 60 lgle 2. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, kuna kohus on sisuliselt lähtunud TsMS § 62 lgst 2.
Lisaks sellele olevat BGB õiguskaitsevahendite süsteem sarnane Eestis kehtiva VÕS-i regulatsiooniga. Hagis oli esitatud ka taotlus välisriigist pädeva eksperdi kaasamiseks, kes tunneb BGB-d ja selle kohaldamise praktikat. Mida peab kohus tegema? Taotluse rahuldamata jätma, kuna eesti kohtus toimub menetlus vastavalt eesti vabariigis kehtivatele seadustele (erandiks rahvusvahelise eraõiguse seaduse alusel teatud erisused). 8. AS O esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses palus AS O vähendada temalt kohtuotsusega K kasuks väljamõistetud saamata jäänud töötasu. AS O esitas pärast töövaidluskomisjoni otsust koheselt hagi oma õiguste kaitseks. AS O tõttu ei lükatud kordagi kohtuistungit edasi, kuid kostja K oli neljal korral haige, kohtunik seitsmel korral, lisaks viibis kohtunik kahel korral seminaridel. Seetõttu lükati kohtuistungeid edasi 13 korral ja menetlus kestis kokku neli aastat ja kaheksa kuud
kohaldama. Sellega seoses on jätnud kohus pisteliselt tõendeid läbivaatamata. 3. Hageja sai kaevatava otsuse kätte 20.04.2016. 4. Hageja soovib asja arutamist kohtuistungil. Apellandi taotlused: 1. Apellant taotleb Harju Maakohtu 09.04.2016 otsuse punkt 2 tühistamist. 2. Apellant taotleb kohtult läbivaatamata jäänud tõendite analüüsimist. 2) Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1. Kohus jättis osaliselt hindamata hageja esitatud tõendeid ning ei põhjendanud läbivaatamata jätmist, millega rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8, kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Lisad: lisa1 Vandeadvokaat Toomas Tool /Apellandi volitatud esindaja/
Menetluskäik Tarmo Türi (hageja) esitas 28. aprillil 2005. a hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu, milles palus tunnustada kostja ja TATARI MAJAD AS (rentnik) vahel 25. aprillil 2003. a sõlmitud koostöölepingu p 1.5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. aprilli 2003. a koostööleping ei sisalda tüüptingimusi ega ole käsitatav tüüplepinguna. Hageja väide, mille kohaselt
Lõike 4 kohaselt võib ta A-d karistada rahatrahvi või 7 ööpäevase arestiga. §41 kohaselt ei tohi A kohtuistungi sisu avaldada. §27 kohaselt võib kohtunik end ise taandada kui ilmneb §23 p 1-6 esitatud asjaolu. 6. A esitas 1. veebruaril 2008 B vastu hagi 100 000 krooni sissenõudmiseks. Maakohus jättis hagi 10. detsembri 2008. a otsusega rahuldamata. A esitas 3. jaanuaril 2009 selle otsuse peale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, tasudes kaebuselt riigilõivu samas ulatuses nagu ta tegi seda hagi puhul, st 5250 krooni. Peatselt saab A ringkonnakohtu konsultandi allkirjaga kirja, mille järgi peab A maksma kaebuselt riigilõivu 10 000 krooni, kuna alates 1. jaanuarist 2009 on riigilõivu määrad tõusnud. Kirjale on lisatud hoiatus, et kui hiljemalt 1. veebruariks 2009 ei ole kogu riigilõivu tasutud, jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Seepeale saadab A ringkonnakohtule 28
kandev kohtunik. Apellatsioonkaebusele on samuti sätestatud vormi ja sisu nõuded (TsMS § 633). Apellatsioonkaebus tuleb vormistada A 4 formaadis, eesti keeles ja see peab sisaldama muu hulgas: - kaevatava otsuse teinud kohtu nimetust, otsuse kuupäeva ja tsiviilasja numbrit; - apellandi selgelt väljendatud taotlust, milles tuleb ära märkida, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb; - apellatsioonkaebuse põhjendust - millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada; - kaevatava otsuse kättetoimetamise aega. Üldine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 20 päeva kohtuotsuse avaldamisest. 34
· 3. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Vollmond kaebus ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 31. märtsi 2014. a otsus nr 12.2-3/21299-12. · 4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Vollmond kasuks välja menetluskulud summas 45 eurot. · 5. Tagastada kautsjon. · Oü Vollmond esitas kassatsioonikaebuse riigikohtule. 13.aug 2015 · Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 13. augusti 2015. a otsusega rahuldamata. · OÜ Vollmond esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2014. a otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 10.okt.2014 · Tartu Halduskohus jättis OÜ Vollmond kaebuse rahuldamata. · OÜ Vollmond esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 31. märtsi 2014. a otsuse nr 12
sundlõpetamine 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Põhikaristused: Rahatrahv, arest. 15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Haldus ja maakohus 16. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse Ringkonnakohtud tallinnas ja tartus 17. Milline kohus arutab asju apellatsioonkaebuse alusel? ringkonnakohus 18. Milline kohus arutab kohtuasju kassatsioonkaebue alusel? riigikohus 19. Nime individuaalse töövaidluse lahendamise organid. 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus.
lahendatud kohtuistungit pidamata. Menetlusosalistele teatatakse istungi aeg ja koht vähemalt kolm päeva ette, kuid nende kohtuistungilt puudumine ei takista täiendava otsuse tegemist. Täiendava otsuse tegemise taotlus toimetatakse eelnevalt kätte vastaspoolele. (41) Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. (42) Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. (5) Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa
tasunud riigilõivu. Sama põhimõtet kohaldatakse ka siis, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem. Riigilõivu tasumata jätmisel või vähem tasumisel jätab kohus hagi läbivaatamata. Riigilõiv tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt, hagita menetluse avalduselt ja ringkonnakohtule esitatavatelt kaebustelt. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-149-09 leidnud, et olukorras, kus riigilõivu määrad muutusid enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja algust, tuleb riigilõivu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda mitte hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu määradest, vaid apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivu määradest. Tsiviilasja hind ei ole kohtuastmeti muutunud, vaid muudetud on riigilõivu määrasid. Mõned hagid on riigilõivu vabad kõikidele menetlusosalistele, näiteks elatise nõuded). Teistel juhtudel on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hageja
põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes. 15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. 16. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 17. Milline kohus arutab asju apellatsioonkaebuse alusel? Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. 18. Milline kohus arutab kohtuasju kassatsioonkaebue alusel? Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 19. Nimeta individuaalse töövaidluse lahendamise organid. 1) töövaidluskomisjon; 2) kohus.
rahuldamata, sest vastasel juhul tuleks kohustada hagejat andma üle aktsiate omandiõigus, mis pole aga aktsiate kui asendamatute asjade puhul võimalik. Rahuldada ei saa ka hageja alternatiivset nõuet hüvitada pooltevahelise lepinguga tekitatud kahju, sest hageja pole tõendanud kahju tekkimist ning kostja pole käitunud süüliselt. Hageja on saanud kahju vara hävimise näol, mille eest kostja ei vastuta. 4. Hageja esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tartu Ringkonnakohtu 30. detsembri 2003. a otsusega muudeti maakohtu otsuse põhjendusi ning jäeti hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses esitatud motiividel. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ekslikult TsK § 249, § 250 ja § 251. Asjas tuleb kohaldada TsK § 248, milles
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Rainar Enden Eesti kohtumenetluses vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamine Referaat Juhendaja: dr. Age Värv Tallinn 2018 Sissejuhatus Eesti kohtuasjade lahendamise käigus on vajadus toimetada menetlusdokumente nii Eestis elavatele kui ka väljapool Eestit resideeruvatele isikutele. Käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevaid viise, mil viisil ühel või teisel puhul toimida ja millised võivad olla probleemid nende toimingute tegemise juures ja kuidas neid probleeme efektsemalt lahendada. Kättetoimetamise instituut muutis alates 2006 aasta 1. jaanuarist menetlusdokume...
(3) Erikaebuse võib kohus läbi vaadata kirjalikus menetluses HKMS § 37. Asja lahendamine kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata. (1) Ringkonnakohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada (4) Kui kaebus lahendati kirjalikus menetluses, saadetakse otsuse või apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või apellatsioonkaebuse ärakirja teistele protsessiosalistele ja selgitanud määruse tegemisest. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle nende seisukoha apellatsioonkaebuse kohta ning apellant ja teised allakirjutamise päev. protsessiosalised on apellatsioonkaebuses või vastuses
lahendamist kohtuistungil. HKMS § 37. Asja lahendamine kirjalikus menetluses (3) Erikaebuse võib kohus läbi vaadata kirjalikus menetluses (1) Ringkonnakohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada protsessiosalisi kohtusse kutsumata. apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud (4) Kui kaebus lahendati kirjalikus menetluses, saadetakse otsuse või apellatsioonkaebuse ärakirja teistele protsessiosalistele ja selgitanud määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või nende seisukoha apellatsioonkaebuse kohta ning apellant ja teised määruse tegemisest. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle
10 Lk 48 14 14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine Otsus tehakse avalikult teatavaks selle kuulutamisega asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse otsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. Kui otsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil aja, millal otsus on kohtukantseleis kättesaadav (TsMS paragrahvid 452, 453). Kui kohtuotsust ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul edasi kae- vatud, apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, siis kohtuotsus jõustub. (TsMS paragrahv 456)11. Kohtuotsuses selgitatakse alati edasikaebamise korda ning selle tähtaega. Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult. Määrus, mille peale ei saa edasi kaevata, määruskaebust esitada, jõustub kätte- toimetamisest või teatavaks tegemisest. Määrus, mille peale saab esitada määrus-
üle sõiduauto valduse. Maakohus tagas hagi ja kohustas kostjat andma auto isikule üle. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud määratud tähtaja jooksul. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule, mille alusel kohus tühistas maakohtu määruse ja taastas asjas menetluse. Maakohus rahuldas isiku hagi ja kohustas kostjat auto valduse hagejale üle andma. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, mille kohus jättis rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Pooled ei ole tuginenud sellele, et parkimistingimused tervikuna ei saanud lepingu osaks põhjusel, et need ei olnud parkijale arusaadavalt välja toodud, vms põhjusel (st VÕS § 37 lg 1 järgi). Kolleegiumi arvates ei ole sanktsioonide ettenägemine tüüptingimustes parkimistasu maksmata
Mitu meditsiinieksperti, kes olid kaebaja läbi vaadanud, tuvastasid mitmesuguseid väiksemaid vigastusi. 24. juunil ja 1. juulil 1983 kuulas eeluurimiskohtunik kaebaja seoses nende kaebustega üle. 20. märtsil 1985 tunnistas kassatsioonikohus kõik eelnenud uurimistoimingud tühiseks, põhjendades, et neid kasutanud kohtunikul puudus pädevus, ning määras asja käsitlema Bordeaux' eeluurimiskohtuniku, kes 23. juunil 1987 tegi otsuse kuriteokoosseisu puudumise kohta. Pärast apellatsioonkaebuse esitamist määras Bordeaux' apellatsioonikohtu süüdistuskoda 3. novembril 1987 asja täiendava uurimise, kuid 12. juulil 1988 kinnitas lõpuks eeluurimiskohtuniku otsuse asja lõpetamise kohta. Kassatsioonikohus jättis edasikaebuse 6. veebruaril 1989. aastal rahuldamata. Kaebus esitati Komisjonile 10. märtsil 1987 ja see tunnistati vastuvõetavaks 13. märtsil 1990. Pärast asjatuid püüdlusi saavutada sõbralik kokkulepe koostas Komisjon 11. detsembril 1990
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõltuvussuhet võib isel...
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõis...
teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas. Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apell.kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib apellatsioonikohus teha ka uue sisulise otsuse. Esimese astme kohtust eristab apellatsiooniastme kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas. Kassatsiooniastme (riigi-) kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski,
teine kohus ei ole eelnevalt arutanud. Põhiliseks erisuseks on siiski esimese astme kohtutele see, et asja arutamisel ei ole aluseks mõne muu kohtu eelnev lahend samas asjas. Asja arutamisel esimese astme kohtus uuritakse tõendeid ja kuulatakse ära menetlusosaliste õiguslikud argumendid, mille põhjal kohus teeb oma sisulise otsuse asja lahendamise kohta. Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või -protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apell.kohus võib uurida tõendeid ning kuulata menetlusosaliste õiguslikke argumente. Ning nende alusel võib apellatsioonikohus teha ka uue sisulise otsuse. Esimese astme kohtust eristab apellatsiooniastme kohut asjaolu, et asja arutamise ajaks on olemas esimese astme kohtu lahend samas asjas. Kassatsiooniastme (riigi-) kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski,
20. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on vääralt jätnud hindamata 12. juulil 1999. a sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu p 4, kuigi hageja on sellele punktile selgelt tähelepanu juhtinud vastuses apellatsioonkaebusele ja on samas ka nõustunud maakohtu seisukohaga selle lepingupunkti hindamisel. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg 6. Kolleegium leiab, et analoogiliselt TsMS § 330 lg-s 6 sätestatud kohustusele vastata apellatsioonkaebuse põhjendustele peab ringkonnakohus vastama ka apellatsioonkaebuse vastuse põhjendustele vähemalt neil juhtudel, mil vastuses on juhitud tähelepanu probleemile, mis on alama astme kohtus eelnevalt teistmoodi otsustatud ja mida on apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Analoogia on põhjendatav TsMS § 73 lg-st 1 tuleneva poolte võrdsuse põhimõttega ning sellega, et vastasel korral võiks TsMS § 305 lg 2 p-s 1, lg
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõu...
puhul kohaldatakse VÕS § 44 Tüüptingimusi ei loetud lepingu osaks VÕS § 37 Kas esineb ka eraldi kokkulepe VÕS § 38 17 Tüüptingimused on tühised, kui on vastuolus VÕS § 42 Kui on tüüptingimus tühine VÕS § 41 RKTKo 3-2-1-184-13, p 11-12 tüüptingimuste tõlgendamine Asjaolud: Abi Kapital Grupp OÜ (hageja) hagi Armin Miti (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Kostja hakkas õppima hageja erakoolis, ta ei maksnud õppetasu ja võlgneb selle hagejale. Hageja eksmatrikuleeris kostja. Kostja väidab, et hagejal ei olnud õigust seda teha. Õiguslik probleem ja RK seisukoht Tõlgendamine toimub VÕS § 39 lg 1 alusel tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
sõltuvalt sellest, kelle või mille peale kaevatakse. Kaebuse registrisekretäri või registriosakonna tehnilise töötaja peale võib esitada registriosakonna juhatajale, kes on kohustatud küsimuse otsustama 10 päeva jooksul. Kohtuniku poolt registrimenetluses tehtud otsuse peale saab kaevata üldises apellatsioonikorras vastavasse ringkonnakohtusse. Erinev on siin üksnes apellatsioonitähtaeg, mis ei ole seotud otsuse jõustumisega, kuna kandeotsus jõustub kohe selle tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on antud juhul üks kuu otsuse ärakirja saamisest alates (ÄS § 73). Samas kui vaidlustatakse kohtuniku abi otsust, on kaebuse esitamise tähtaeg üldisest apellatsioonitähtajast pikem so kaks kuud ning kaebuse lahendab kohtuniku abi ise, või kaebusega mittenõustumise korral esitab selle lahendamiseks kohtunikule (ÄS § 73 1). 7. Tulundusühistu Tulundusühistut kui äriühingute ühte liiki on nimetatud ÄS § 2 lg 1, kuid samas puuduvad ÄS-s ühistute
või digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavaldus. Ühisvara koormamise korral on võimalik oma õigusi kaitsta ka täitemenetluse seadustiku §-s 222 sätestatud hagi esitamisega vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. 3-3-1-33-15 (kas ja kuhu võin kaevata, kui mind süüdistatakse lähenemiskeelu esimeses rikkumises ja mind stigmatiseeritakse kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises?) 8. HKMS § 187 lg 4 sätestab, et kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioon kaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. 9. Ringkonnakohus põhjendas 6. oktoobri 2014. a määruses menetlusabi taotluse osalist rahulda mist sellega, et kahjunõue on 540 eurot ületavas osas perspektiivitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
