Sarnaseid kohaldatakse sarnaselt ja võrdseid võrdselt. Rõhutamine Kui seaduses on lubatud tegu A, ja tegu B on väiksem pahe kui tegu a, siis peab olema ka lubatud tegu B. Kui keelatud on tegu A ja tegu B on suurem pahe kui tegu A, siis peab olema keelatud ka tegu B. Vastandamine kui seaduses pole mingit juhtumit reguleeritud, siis järelikult seda ei tahetudki reguleerida ja õiguslik tähendusjuhtumil puudub. Vastuolu: Üld-ja erinormi vastuolu Hilisema ja varasema erinormi vastuolu Kõrgema ja madalama normi vastuolu Vastuolu lahendamine: · Hilisem norm murrab varasema · Erinorm murrab üldnormi seadusandja on tahtnud luua üldisest reeglist erineva reegli. Erinormi muutes muutub ka üldnorm, kuid muutes üldnormi ei muutu erinorm. · Kõrgem norm muudab madalama normi Kõrgemal seisev üldnorm muudab madalamal seisvat üldnormi. Kuigi madalamal olev üldnorm võib olla hilisem, kui
tähendus. *õigusalased terminid *erialakeele terminid *sõnade järjekord lauses ja kirjavahemärkide asetus. Süstemaatiline tõlgendamine. Õigusakti säte moodustab osa kõigi õigusaktide sätete terviklikust süsteemist. Süstemaatilise tõlgendamise kähtekohaks on konkreetse sätte ja teiste sätete vahel olevate seoste hindamine ja selle põhjal õigusnormi tuletamine. *sätte paiknemine õigusaktis *viited, kitsendavad ja laiendavad normid *üld -ja erinormi suhted jms vastuolude kõrvaldamine *sätte ja legaaldefinitsiooni suhe. Eesmärgipärane ehk teleoloogiline tõlgendamine on tõlgendamisviis, mis lähtub õigusakti eesmärgist või ülesandest kehtivas õiguskorras nii nagu ratsionaalne ja objektiivne seadusandja võiks seada soovida seaduse rakendamise hetkel. Ajalooline tõlgendamine on tõlgendamismeetod, mis lähtub õigusakti vastuvõtnud seadusandja eesmärkidest ja kavatsustest õigusakti koostamise ja vastuvõtmise ajal. SEADUSLÜNK
juriidiliste mõistete eristamine. Teleoloogiline- mõttekohane, eesmärgiline tõlgendamine. Mis oli seadusandja eesmärk, mida ta tahtis saavutada. Selle alusel kohaldada. Süstemaatiline- lähtub normide süsteemist või asukohast, tõlgendatakse koos teiste sätetega/õigusaktidega. (Tehingu kehtivus-TsÜS, lepingu kehtivus-VõSüldosa, konkreetne lepingu sisu-üürileping VõSeriosa) Tuleb kontrollida, kas üldnormi suhtes ei ole erinormi, kui on, siis lähtuda erinormist. Ajalooline-lähtub ajaloolise seaduseandja tahtest (vanade seadustega tegeledes), abistava tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu. Tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise alused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. (muudest on
Füüsilistel isikutel näitab see, kas isik on sotsiaalselt küps. Juriidiline isik on loodud isikud ning nad luuakse selleks, et osaleda õigussuhtes. Luuakse seadusega kindlaksmääratud viisil, on enamasti füüsiliste isikute ühendused. Juriidilised isikud jagunevad: · Avalikõiguslik. Avalikõiguslikud peavad silmas avalikku huvi, nende ülesanne on täita riigi funktsioone. Nende kaudu toimib riik ja KOV(kohalik omavalitsus). Nad luuakse eriseadused või erinormi alusel. · Eraõiguslik. Eraõiguslikud tegutsevad erahuvides. Füüsilised isikud teevad alustamislepingu, millega määratakse ära tegevuse piirid. · Äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Tööõigus Tööõigus reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõiguse printsiibid:
7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil? Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad. Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte. Seega erinormi ja üldnormi vastuolu korral kohaldatakse erinormi. Üldjuhul kui erinorm täpsustab üldnormi, siis kehtib erinorm. Kui üldnormi tekstis on määratletud üldnorm ülimuslikumaks, siis isegi vastuolu korral erinormiga kehtib üldnorm. 7. Esita õigussuhte struktuuri osad ja iseloomusta neid. Õigussuhte struktuur rajaneb KOHUSTUSE mõistele, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhte sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus
mõjutada, siis VJ puudub. Seega on vastutus olemas. Süüline vastutus: kohustuse rikkumine-> sama; vastutus-> kas tegu süülise rikkumisega, kas müüja on süüdi?? „Sarnane mõistlik isik“ antud juhul võtab süülise vastutuse ära. Vastutus müügilepingu rikkumise eest Ostja vastutus Müüja ÕKV eeldused ostja poolse rikkumise korral: ML rikkumine O poolt (eelkõige viivitus ostuhinna tasumisel). O vastutus (§ 103, ML ptk-s erinormi pole). Müüja ÕKV-d ostja vastu: § 101 lg 1 (ML ptk-s erinorme pole): M kohustuste täitmisest keeldumise õigus (§ 111). Täitmisnõue § 108 lg 1 (nt. ostuhinna tasumise kohustus). Viivise nõue § 113. Kahju hüvitamise nõue § 115 (ostuobjekti hilinenud vastu võtmine, sellest keeldumine, kui müüja ei saa seda ise hoiustada ning sellest tekib kahju). Leppetrahv kinnitab KH, kus tegeliku kahju tõendamine on raskendatud.
37 Võõrkeele kasutus Hea halduse põhimõtted on olulised ka isikutega suhtlemise vormi ja viisi üle otsustamisel. 38 KeeleS kohaselt on haldusorganile jäetud kaalutlusõigus muukeelsete pöördumiste vastuvõtmise otsustamisel ("on õigus nõuda", "võib"). Isikule haldusorgani kirjaliku vastamise keele kohta KeeleS erinormi ette ei näe, sh vastamise tõlke osas (v. a KeeleS §-s 10 sätestatud vähemusrahvuse keeles vastamine eesti keele kõrval, millega kõnealusel juhul tegemist ei ole). Seega kehtib üldine eeldus, et vastused koostatakse eesti keeles. 39 HMS § 4 reguleerib haldusorgani kaalutlusõiguse teostamist. Lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas
tagajärje vahel,kusjuures igal konkreetsel juhul tuleb seostada tagajärge ja tegu,ning seostada süüdlasega.Enamjaos on deliktid materjaalsed. (tapmised,röövimised) §320 valeütlus,valetamine(formaalne) §234 salakuulamine (formaalne) Põhi-ja kõrvaldelikt Tihti põhidelikti kõrvale võib moodustada kõrvaldelikti.Põhi ja kõrvaldelikt on eri ja üldnormi vahekorras,kehtib õiguse erireegel et üld ja erinormi korral kohaldatakse erinormi.Üld ja erinorm ei moodusta süüteo kogumit,nad konkureerivad omavahel ja kohaldamisele kuulub vaid erinorm. On kvalifitseeritud koosseis,põhikoosseis ja priviligeeritud koosseis. Põhikoosseisu tavad on lg.1 kirja pandud s.o. tegelik koosseisu sisu kvalifitseeritud koosseis on raskendav koosseis(lg.2,lg.3),priviligeeritud koosseis on kergendav koosseis. Korduv süütegu Korduvad süüteod jaotatakse faktilisteks ja juriidilidteks. Korduvat süütegu nimetatakse ka retsidiivseks
KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna. KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihaldusekeskorganite aktidega. Volitusnormi alusel võib KOV-le delegeerida riiklike kohustusi täitvate määruste andmise. Taolised määrused kehtivad KOV maa-alal ning neid võib anda ainult seaduses sisalduva erinormi alusel. Nimetatud määrused antakse intra legem (e on antud seaduslikult seaduse rakendamiseks). 9. Euroopa õigus 9.1. EL õigus: mis ja kuidas mõjutab kohaliku omavalitsuse õigust? EL õigus mõjutab KOV õigust nii esmase õiguse(selle sätetel (eriti põhivabaduste kohta) on samuti vahetu mõju, nagu määrustel ja otsustel) kui ka teisese õiguse(kehtib iseenesest , vajamata seeg seadusega ratifitseermist (nagu see toimub rhvõiguse regulatsioonide puhul vastavalt PS 121)) kaudu.
süstemaatiline (lähtub õigusnormide süsteemist, tõlgendatakse vastavalt asukohale, §8 lg 2) ajalooline (lähtub ajalooliselt seadusandja tahtest) Üldnorm on üldisem ja erinorm on täpsem! §3 on järjestus järgnev: süstemaatiline, grammatiline, teleoloogiline. (see ei ole reegel). §8 lg 2 – grammatilisest ei piisa, tuleb vaadata süsteemi (Peatüki nimi) Üldnorm – kui kaks regulatsiooni on vastuolus, kasutatakse erinormi. §6 – õigusjärglus (subsess) – abstraktsiooni printsiip (selle kohta käivad kaasused), tava mõistus ütleb ühte ja seadus teist. Eristab asjaõiguslikku ja võlaõiguslikku tehingut. Abstraktsiooni printsiip – teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime testsuguse tulemuseni Lg 1 – abikaasat ei saa pärandada Lg 3 ja lg 4 – käsutustehing puudutab asjaõigust (omandiõigus, asi) ja
asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. 3. Tühine tehing Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi (TSÜS § 84 lg 1), tühisest
kohaselt muutub tähtajaline üürileping tähtajatu möödudes tähtajatuks juhul kui üürnik jätkab tähtaja möödumisel asja kasutamist. § 310 lg 1 sätestab üldise tähtaja mille jooksul üks pool peab teisele teatama, et ta ei soovi lepingu pikenemist tähtajatuks. Üldine tähtaeg on 2 nädalat, mis üürniku jaoks hakkab kulgema alates lepingu tähtaja möödumisest ja üürileandja jaoks alates ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. § 310 lg 2 sätestab erinormi sellise eluruumi lepingu osas, mis on sõlmitud vähemalt kahkes või enamaks aastaks. Sellise lepingu puhul peab üks pool teatama teisele, et ta ei soovi üürilepingu pikenemist vähemalt 2 kuud enne lepingu lõpptähtaja möödumist. Kui teatakse vähem kui 2 kuud enne lepingu tähtaja möödumist, siis pikeneb leping automaatselt tähtajatuks. VÕS § 326-333 sätestavad erisätted eluruumi ülesütlemise vaidlustamiseks ja üürilepingu pikendamise nõudeks
Halb, kui üldkeeles on üks tähendus, aga seadus annab spetsiifilise sõna. Kui ei saa grammatilise tõlgendamisega hakkama, siis tuleb kasutada süstemaatilist tõlgendamist. süstemaatiline tõlgendamine- normi tuleb tõlgendada koos teiste normidega. Seda tuleb silmaspidada just eriti kodifitseeritud õiguse puhul (tehingu kehtivus (TsÜS), lepingu kehtivus (VõSüldosa), konkreetne lepinu sisu (üürileping VÕSeriosa). Tähelepanu tuleb pöörata üldreegli ja erinormi vahekorrale. Üldreegel: kontrollida, kas üldnormi suhtes ei ole erinormi, kui on, siis lähtuda erinormist. ajalooline tõlgendamine- abistava tähendusega, selgitab, mida seaduseandja püüdis selgeks teha, mis oli seaduse mõte, sisu. Võib lugeda Riigikohtu stenogramme, juhtiva komisjoni protokolle. Tuleb selgeks teha, kas sisu on muudetud või oli enne puudu. Kui midagi on muudetud, kasutavad vaidlevad pooled seda ära. teleoloogiline tõlgendamine- normi eesmärgist tulenev
kvalifitseerimist. - Seadusainsus/normikonkurents- normid konkureerivad ja üks peaks neist astuma kõrvale. Need on olukorrad, kus teoorias öeldakse, et üks koosseis hõlmab kõigi teiste asjassepuutuvate kuritekoosseisude ebaõigluse. Üks koosseis on niivõrd rohkem oluline, et teistega pole mõtet tegeleda. Seda on võimalik teha: Karistusõigus II.osa 1)spetsiaalsuse reegel -siis kui kaks kooosseisu on omavahel üld ja erinormi vahekorras, siis subsumeeritakse tegu üldkoosseisu järgi. - kõrvalkoosseis tõrjub põhikoosseisu. Kvalifitseeritakse kõrvalkoosseisu ning põhikoosseis jääb kõrvale. - enamohtlik koosseis tõrjub põhikoosseisu. Kui on olemas mõrva tunnused, siis ainult selle järgi kvalifitseerida, tapmise koosseis jääb kõrvale - kui on täidetud priviligeeritud koosseis, siis astuvad tagasi kõik muud koosseisud. - liitkoosseis tõrjub lihtkoosseisu.
(II) meetodit. HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (tsiviil-, kriminaal-, väärteo- või põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust). Seega tuleb pädevuse kontrollimiseks esmalt selgitada, kas isik soovib pöörduda kohtusse avalik-õigusliku vaidluse raames. Kui see on nii, tuleb täiendavalt uurida, ega ei leidu erinormi, mis annaks vaidluse lahendamise pädevuse mõnele teisele kohtule. Lisaks eeltoodule võivad erinormid määrata halduskohtus lahendamisele ka eraõiguslikke vaidlusi ja õigusemõistmise väliseid küsimusi. I. Üldklausel 1. Õiguslik vaidlus vähemalt kahe isiku vahel. Halduskohtu tegevusse asumiseks on üldklausli kohaselt esmalt vajalik üleüldse mingi vaidluse olemasolu. Halduskohus ei saa lahendada teoreetilisi õigusprobleeme. Reeglina eeldab see, et haldusorgan peab olema juba
3) välja selgitada õiguslik tagajärg seaduse rakendamisel on põhiprobleem see, kuidas faktilised asjaolud ja õiguslik tagajärg kokku viia. 1.6.3 Tsiviilõiguse tõlgendamine Seaduse mõtte välja selgitamine. Tõlgendada võib mitmel viisil: 1) grammatiline tõlgendamine kirjapandud normi sisu väljaselgitamine 2) süstemaatiline tõlgendamine normi tuleb tõlgendada koos teiste normide või teiste seadustega. Siin on üks keskne küsimus üld- ja erinormi vahel. Kui kuskil on antud mingisugune reegel: kui on olemas erinorm, tuleb lähtuda erinormist, kui on olemas üldnorm, kui erinormi ei ole, tuleb lähtuda üldnormist. Üldnormis reeglina ei ole viidatud erinormile. Grammatiline ja süstemaatiline tõlgendamine on praktilisest aspektist lähtudes kõige otstarbekamad. 3) Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgi järgi tõlgendamine
Sama ahela võib konstrueerida ka võtja poolt vaadatuna. On võimalik, et lisaks vahenduslikule tegevusele võtab isik veel osa muudest tegudest seoses altkäemaksuga (kihutab kedagi, organiseerib), siis vastutab ta vastava osavõtuvormi eest ning tema tegevust ei kvalifitseerita vahendusena. Altkäemaksu vahendus kujutab endast sisuliselt altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamise 33 erijuhtumit ning tuleb vastava erinormi järgi (§ 296) kvalifitseerida ainult siis, kui tõepoolest on tegemist vahendusega selle sõna kitsas mõttes. 4.4.3. Altkäemaksu andmine (§ 298) Altkäemaksu andmise mõistet erinevalt altkäemaksu võtmise mõistest seadus ei ava. Küll on aga võimalik see mõiste tuletada altkäemaksu võtmise mõistest, seega §-s 294 toodud definitsiooni peegelpildina. Ei ole oluline, millises vormis altkäemaks antakse – salaja (ilma pealtnägijateta, n-ö käest
mõisteid ning on vaja aru saada mõistetevahelisi seoseid. (bahel on seaduses ära toodud mõisted). Grammatilisest tõlgendusest tuleb alata ja vahel sellest piisabki. Süstemaatiline tõlgendamine (Tsüs §3) norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. 1 normis kasutatud mõisted on avatud (seletatud) mõnes teises normis. Probleem teha vahet neil : üld- ja erinormi vahekord. Üldnorm tuleb kohaldada siis, kui ei ole kuskil sätestatud mõni erinorm. NB! Alati tuleb EDASI LUGEDA (Lothar :P ) (üld- ja erinormi vahekord tähendab seda et sama asja kohta on rohkem kui 1 seadus). Kui ei ole tegenist üld- ja erinormiga, tuleb kohaldada mõlemat seadust koos kohaldada. Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist tulenev tõlgendamine. NtTsüS §83 Ajalooline tõlgendamine abistav
Kodifitseeritud õigusnormidega süsteemis on vaja seadustest arusaamiseks vaja teada mõisteid ning on vaja aru saada mõistetevahelisi seoseid. (bahel on seaduses ära toodud mõisted). Grammatilisest tõlgendusest tuleb alata ja vahel sellest piisabki. Süstemaatiline tõlgendamine (Tsüs §3) – norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. 1 normis kasutatud mõisted on avatud (seletatud) mõnes teises normis. Probleem teha vahet neil : üld- ja erinormi vahekord. Üldnorm tuleb kohaldada siis, kui ei ole kuskil sätestatud mõni erinorm. NB! Alati tuleb EDASI LUGEDA (Lothar :P ) (üld- ja erinormi vahekord tähendab seda et sama asja kohta on rohkem kui 1 seadus). Kui ei ole tegenist üld- ja erinormiga, tuleb kohaldada mõlemat seadust koos kohaldada. Teleoloogiline tõlgendamine – eesmärgist tulenev tõlgendamine. NtTsüS §83 Ajalooline tõlgendamine – abistav
Ühe delikti all võib olla mitu akti: tapmine (§ 113), nt ähvardati, kehalise puutumatuse rikkumine, aga lõppeesmärk oli tappa. Mille kohta kvalifitseerida, kui on mitu koosseisu? Tegelikult siin ei ole konkurentsiga tegemist. Siin teod subsumeeritakse ühe koosseisu alla ehk see on seaduse konkurents (erinevad teod, aga nad koondatakse ühe kõige raskema alla). Seaduse konkurents võib olla erinev, kus nt kohaldamisele tuleb mitte üldine, vaid erinorm (kvalifitseeritakse siin erinormi järgi). Eelteod või järelteo, mis kaasnevad põhideliktiga, iseenesest ei moodust karistatavaid teod, nad on küll ebaõiged, kuid neid neelatakse delikti puhul ära. Nad loetakse taunitavaks tegudeks, kuid põhidelikti puhul nad kaotavad. Siin lähtutakse ebaõigsuse määrast. Hindamisel, kas neelab või mitte, pole tähtis see, et üks on raskema sanktsiooniga, kuis see, mis olid konkreetsed asjaolud (kas on põhjus erinevalt kvalifitseerida)
üldised ja loota, et iga eesti keelt valdav inimene aru saab, pole reaalne. Nt. TsÜS §6 (4). Grammatiline tõlgendamine ei tähenda vaid sõnadest arusaamist, vaid mõistetest ja nendevahelistest seostest arusaamist. Mõnikord võib asi piirduda ka grammatilise tõlgendamisega. 2) Süstemaatiline tõlgendamine, vt. TsÜS §3, norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. Üldnorm tuleb sätestamisele, kui pole sätestatud erinormi, nt. TsÜS §77 (1). Kui on tegu üldnormiga tuleb alati veenduda, et pole mingit erinormi, mis situatsiooni kohta käib, st. et sama asja kohta poleks kaht erinevat reeglit! Võib olla ka juhus kui norme tuleb kohaldada koos. 3) Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgi järgi tõlgendamine, nt. TsÜS §83 (1) tuleb vaadata, mis on vormi nõudmise eesmärk 4) Ajalooline tõlgendamine abistava tähendusega; seadusemuudatuse juhul tuleb
ja loota, et iga eesti keelt valdav inimene aru saab, pole reaalne. Nt. TsÜS §6 (4). Grammatiline tõlgendamine ei tähenda vaid sõnadest arusaamist, vaid mõistetest ja nendevahelistest seostest arusaamist. Mõnikord võib asi piirduda ka grammatilise tõlgendamisega. 2) Süstemaatiline tõlgendamine, vt. TsÜS §3, norme tuleb tõlgendada koos teiste normidega. Üldnorm tuleb sätestamisele, kui pole sätestatud erinormi, nt. TsÜS §77 (1). Kui on tegu üldnormiga tuleb alati veenduda, et pole mingit erinormi, mis situatsiooni kohta käib, st. et sama asja kohta poleks kaht erinevat reeglit! Võib olla ka juhus kui norme tuleb kohaldada koos. 3) Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgi järgi tõlgendamine, nt. TsÜS §83 (1) tuleb vaadata, mis on vormi nõudmise eesmärk 4) Ajalooline tõlgendamine – abistava tähendusega; seadusemuudatuse juhul tuleb
Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof, aga rääkima nagu talupoeg. Tõlgendamine teenib rakendamist. Tõlgendamise võimalusi: · Grammatiline tõlgendamine on olemas määratletud mõisted (täisealisus) ja hinnangulised mõisted (mõistlik aeg, heauskne omandaja) · Süstemaatiline tõlgendamine normi sisu väljaselgitamine koostoimes teiste normidega. Üld-ja erinormi vahekord · Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist tulenev. · Ajalooline tõlgendamine abistava tähendusega; seaduse muutmisega tuvastatav ka eesmärgi muutus. Erinorm on üldnormist olulisem. Esmalt tuleb kontrollida üldosa ja seejärel, kas on olemas erinorme. Kui see on olemas, tuleb lähtuda erinormist. 5 Analoogia küsimus
koosseisus. Käsundisaaja on oma tegevuse korraldamisel vaba, määrates aja koha ja viisi. Ei laiene töölepingu seadus. TLS lähtub põhimõttest, et tööleping kuulub võlaõiguslikke lepingute hulka, mistõttu ka TL kohaldatakse VÕS sätteid (käsunduslepingu kohta käivaid), TLS toodud erisustega. – TLS § 1 lg 3. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ning tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) sätted on TLS suhtes kui üldnorm erinormi suhtes, mille konflikti puhul tuleb kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Seega kohalduvad TLS puhul täiendavalt TsÜS, VÕS üldosa ning VÕS eriosas käsunduslepingu kohta sätestatu. TL iseloomustab töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ning ta on kohustatud kokkulepitud tööd tegema lepingu esemeks on töötegemine kui protsess (tegemist kestvuslepinguga)
Seadusandja peab mõtlema nagu filosoof, aga rääkima nagu talupoeg. Tõlgendamine teenib rakendamist. Tõlgendamise võimalusi: · Grammatiline tõlgendamine on olemas määratletud mõisted (täisealisus) ja hinnangulised mõisted (mõistlik aeg, heauskne omandaja) · Süstemaatiline tõlgendamine normi sisu väljaselgitamine koostoimes teiste normidega. Üld-ja erinormi vahekord 6 · Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgist tulenev. · Ajalooline tõlgendamine abistava tähendusega; seaduse muutmisega tuvastatav ka eesmärgi muutus. Erinorm on üldnormist olulisem. Esmalt tuleb kontrollida üldosa ja seejärel, kas on olemas erinorme. Kui see on olemas, tuleb lähtuda erinormist. Analoogia küsimus
asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika Majandus- ja kutsetegevusega seotud lepingute sõlmimisel peavad osapooled järgima omavahel väljakujunenud tava ja praktikat, mis osapooltevahelises suhtlemises on tekkinud. Tõlgendamine Tsiviilseaduse sätteid tuleb vaadelda kontekstis ja tõlgendada neid süsteemselt koos seaduse teiste sätetega. Arvestada tuleb üld- ja erinormi vahekorda. Kui puudub õigussuhet konkreetset reguleeriv säte, kohaldataks sätet, mis reguleerib sellele õigussuhtele lähedast suhet (seaduse analoogia). Sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest (õiguse analoogia). Tarbijaõiguses kehtib erireegel, mis annab ebaselgete kokkulepete tõlgendamisel eelise tarbijale. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust
olukorrast välja tulla. Kui on näha, et olukorrast välja tulla ei suudeta, tuleb esitada pankroti- avaldus. · Aktsiaseltsi kohta samad sätted: ÄS 292, 301. * PankrS 13 lg 4. Juhatuse liikmed võivad esitada pankrotiavalduse alati iseseisvalt. · Erand! Ühine esindusõigus siin ei kehti (isegi kui on kantud äriregistrisse). (Erinormi vajadust tuleneb sellest, et pankrotiavalduse esitamise eest iga juhatuse liige vastutab isiklikult (karis- tusõiguslikult). · (Kõrvalepõige. Millal juhatuse liikme volitused tekivad? Alates hetkest, kui juhatu liige nõukogu otsusega määratakse. Volitused tekivad talle kohe! Äriregistril siin ei ole konstitutiivset tähen- dust kandel vaid informatiivne tähendus
TsÜS) o lepingut võib kohtus vaidlustada eelkõige lepingupool välja arvatud kui leping puudutab konkreetselt kolmanda isiku huve o antud juhul aktsionär ei ole pool ja ka tema isiklikud huvid ei olnud otseselt puudutatud. o st puudub kaebeõigus ja sisuliselt ei peagi asja arutama o ÄS-is pole juhatuse liikme otsuse tühistamise sätteid. Vb siis Tsüs 38 lg1!- puudub vajadus erinormi järele! Tehingut vaidlustada pole aktsionäril võimalik raudselt kohe mitte. Vb kui as tehakse täitsa tühjaks siis vb kahju hüvitamise õudeid saab kellegi vastu esitada. mis juhatuse liikmest saab, sõltub sellest, kas ta tekitas kahju st kas ta lähtus aktsiaseltsi huvidest 20. Aktsiaselts soovis müüa talle kuuluva kinnistu. Lisaks teistele dokumentidele esitas juhatus
TsÜS) o lepingut võib kohtus vaidlustada eelkõige lepingupool välja arvatud kui leping puudutab konkreetselt kolmanda isiku huve o antud juhul aktsionär ei ole pool ja ka tema isiklikud huvid ei olnud otseselt puudutatud. o st puudub kaebeõigus ja sisuliselt ei peagi asja arutama o ÄS-is pole juhatuse liikme otsuse tühistamise sätteid. Vb siis Tsüs 38 lg1!- puudub vajadus erinormi järele! Tehingut vaidlustada pole aktsionäril võimalik raudselt kohe mitte. Vb kui as tehakse täitsa tühjaks siis vb kahju hüvitamise õudeid saab kellegi vastu esitada. mis juhatuse liikmest saab, sõltub sellest, kas ta tekitas kahju st kas ta lähtus aktsiaseltsi huvidest 20. Aktsiaselts soovis müüa talle kuuluva kinnistu. Lisaks teistele dokumentidele esitas juhatus
seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1). Õiguskaitsevahendid puudusega kauba müümisel Õiguskaitsevahendi valiku põhimõtted Tarbija ees on kauba puuduste eest vastutav lepingu teine pool, seega peab tarbija esitama pretensiooni esmalt isikule, kellelt kaup osteti. Õiguskaitsevahendite rakendamisel tuleb lähtuda eelkõige müügilepingu regulatsioonis sätestatud erinormidest, erinormi puudumisel kohalduvad VÕS üldosa põhimõtted. Puudusega kauba müügi korral on tarbijal õigus lähtudes VÕS § 101 lg 1 nõuda: 1) asja tasuta parandamist või selle asendamist uue asjaga 2) keelduda omapoolse kohustuse täitmisest 3) lepingust taganeda 4) nõuda kahju hüvitamist 5) nõuda hinna alandamist Asja parandamine või asendamine *Asja asendamise või parandamise üldpõhimõtted
teisele poolele teistsugust tahet, see tähendab, teatama, et ei soovi lepingu pikenemist. Üks lepingupool, kes ei soovi lepingu pikenemist, peab teist lepingupoolt teavitama vastavast soovist 2 nädala jooksul. 2 nädalane tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema alates lepingu tähtaja möödumisest ja üürileandja jaoks alates ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist VÕS § 310 lg 2 sätestab erinormi eluruumi üürilepingu osas, mis on sõlmitud vähemalt 2 või enamaks aastaks. Sellise eluruumi üürilepingu puhul peab üks pool teatama teisele poolele, et ta ei soovi üürilepingu pikenemist, vähemalt 2 kuud enne lepingu tähtaja möödumist. Kui teatatakse vähem kui 2 kuud enne lepingu tähtaja möödumist, siis pikeneb leping automaatselt tähtajatuks üürilepinguks. Üürilepingu korraline ülesütlemine
ja mille raames puudub avalikul teenistujal täielik lepinguvabadus ehk vabadus mõjutada lepingu sõlmimist ja sisu. TLS § 1 lõige 3 sätestab põhimõtte, mille järgi kohaldatakse töölepingule VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS ei näe ette eriregulatsiooni. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) sätted on TLS suhtes kui üldnorm erinormi suhtes, mille konflikti puhul tuleb kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Töösuhtele kohaldub seega lisaks TLSle täiendavalt VÕS eriosas käsunduslepingu kohta sätestatu, VÕS üldosa ja TsÜS. Tööõigus tuleb kohaldamisele läbiproovitud põhimõtete alusel ning kooskõlas eraõiguse sätetega, võimaldades kasutada otseselt reguleerimata ja ettenägematute olukordade lahendamiseks analoogiat teistest sarnaste põhimõtetega valdkondadest. 1.2
kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma. Ning samas, kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus, juhul kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma - see on garantii kolmanda isiku huvides (ÄS § 34 lg 3). Erinormi kohaselt omandavad kohtu poolt tavalises tsiviilprotsessis tehtud otsustes sisalduvad registrisse kantavad asjaolud õigusliku tähenduse alates kohtuotsuse jõustumisest. 6 Äriregistri kanded on avalikud, samuti ka need dokumendid, mida ettevõtja vastavalt seadusele enda kohta äriregistrile esitama peab (§ 28 lg 1). Seadus näeb ette ka olulisemate kannete avaldamise „Ametlikes Teadaannetes”.
loovutamise aega, mis tuleb määrata VÕS § 164 alusel. Kui nõue oli loovutatud laenusaajale enne 22. maid 2009, tekkis seega ka tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes enne 22. maid 2009, sõltumata sellest, et teade nõude loovutamise kohta ja tasaarvestusavaldus jõudsid kostjani 22. mail 2009. 31. Kolleegium märgib lisaks, et kohtud on hageja nõude aegumist käsitledes jätnud tähelepanuta ka olulise erinormi, TsÜS § 147 lg 3 esimese lause, mille järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (vt ka Riigikohtu 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p-d 13 ja 15). Asja uuel läbivaatamisel tuleb sellega arvestada. 32. Kolleegium märgib samuti, et Riigikohus on varem leidnud, et hagejal ei olnud takistust
võlgnikku kehtetu nõude loovutamise vastu, kuid ei mõjuta nõude loovutamise aega, mis tuleb määrata VÕS § 164 alusel. Kui nõue oli loovutatud laenusaajale enne 22. maid 2009, tekkis seega ka tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes enne 22. maid 2009, sõltumata sellest, et teade nõude loovutamise kohta ja tasaarvestusavaldus jõudsid kostjani 22. mail 2009. 31. Kolleegium märgib lisaks, et kohtud on hageja nõude aegumist käsitledes jätnud tähelepanuta ka olulise erinormi, TsÜS § 147 lg 3 esimese lause, mille järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (vt ka Riigikohtu 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p-d 13 ja 15). Asja uuel läbivaatamisel tuleb sellega arvestada. 3-2-1-23-11, p 10-12, Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS § 198, leides, et kostja tehtud tasaarvestuse avaldus on tingimuslik ja seega tühine
suhteid, mis põhinevad poolte võrdsusel ja lepinguvabadusel (TLS § 1 lõige 3, VÕS § 1 lõi- ge 1). Töölepingule tuleb kohaldada seega lisaks TLS-le VÕS üldosa, VÕS-s käsundusle- pingu kohta sätestatut (VÕS 35. peatükk) ning tsiviilseadustiku üldosa seadusest (edaspidi TsÜS) tulenevat. Kui TLS-st tulenevad sätted on vastuolus VÕS või TsÜS sätetega, siis kuulub kohalda- misele TLS. VÕS ja TsÜS sätted on üldnormid TLS kui erinormi suhtes ning seaduste konf- likti puhul tuleb kohaldamisele alati erinorm ehk TLS. Juhul kui TLS küsimust ei reguleeri, kuuluvad samuti kohaldamisele VÕS ja TsÜS. Seaduste koostõlgendamise näitena võib tuua TLS § 1 lõikes 1 antud töötaja ja tööand- ja definitsioonid, mis omandavad tähenduse koos TsÜS-s nimetatud põhimõtetega. TLS kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd töölepingu alusel. Isiku
V.-ilt, O. 25 1 V.-ilt ja V. O.-lt võimalik. Seetõttu tuleb kõne alla üksnes konfiskeerimise asendamine KarS § 84 järgi, mis kujutab endast erinormi KarS § 83 suhtes, võimaldades mõista isikult välja teatud summa just olukorras, kus süüteoga saadud vara enda äravõtmine on võimatu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012 määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 13). Karistusseadustiku § 84 alusel on võimalik konfiskeerida lisaks toimepanijale ka kolmanda isiku vara (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. mai 2012 otsus asjas nr 3-1-1-53-12, p 9 ja määrus asjas nr 3-1-1-92- 12, p 9).
annaabi.ee 
