Riigikogu liikme mandaat, õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus) · Riigikogu liige on sõltumatu; Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega; Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. . Riigikogu valimiste üldkirjeldus · 101 mandaati jaotatakse valimisringkondade vahel enne valimisi - aluseks võetakse hääleõiguslike kodanike arv · Valimisringkondi on 12 · Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) jaoskonnakomis...
Eesti vabariigi valimissüsteem Eestis on valimised proportsionaalsed ja saadud häälte arv peab ületama 5 % künnise. Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei. Näiteks kui Oru vallas sai Peakapsa partei 45000 häält ja Rooskapsa partei 30000 häält. Mandaatide arv parteidele:
1)Demokraatliku hääletamise tunnused: 1) Vaba konkurents- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud k...
(kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning eliraardemokraatia (otsuseid sooritab eliit). Valimissüsteemid on majoritaarsed valimised (enamusvalimised, isikuvalimised), proportsionaalsed valimised (võrdelised, parteivalimised) ning segavalimised. Mandaat tähendab, et kandidaat saab rahva volituse enda esindamiseks riigikogus.
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega. (2)Mitmemandaadilised valimisringkonnad - ________________. (3)Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht...
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% ini...
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista, kellele nad tegelikult oma hääle annavad ja miks just üks või teine inimene valituks osutub. Valija annab oma hääle küll konkreetsele kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest ning konkree...
Riigi tasandil on selleks referendum, mida kasutatakse tänapäeval üha rohkem. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- Rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanik on oma otsuse delegeerinud saadikutele. Sealne põhiküsimus on, et kuidas säilitada häid suhteid valijate ja valitavate vahel. Selle peamiseks ühendavaks seoseks on mandaat. Ühelt poolt on saadik kohustus arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Teiselt poolt annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. 2.Valimised 2.1.Valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; Korraline valimine- teatud ajavahemiku möödudes; Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. 2.2.Valimisõigus Eestis (kohalikud omavalitsused, Riigikogu, president, Euroopa Parlament) Kohalike omavalitsuste, riigikogu, presidendi ja Euroopa Parlamendi hääletamiseks peab isik olema 18-aastane
Otsene e vahetu demokraatia(klassikaline demokraatia)iseloomulik Antiik-Kreekas vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata
Valimisseadus riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi. Üleriigilised mandaadid : Jagatakse kompensatsiooni mandaadid d'Holdt'i valemi järgi. Poliitika ja majandus Riik aitab firmasid sõltumata majandussüsteemist: · haridussüsteem · maksusüsteem + muud seadused · infrastruktuur (= taristu)
* elitaardemokraatia iseloomustab huvide esindamise MÕISTED: ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokr suund. *referendum rahvahääletus VALIMISFUNKTSIOONID: Valimised * mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. * tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. * avatud nimekiri peale häälte lugemist
Põhimõtted: · Valmisõigus on üldine valida saavad kõik täisealised ja kodakondsusega inimesed · Valmistel on vaba konkurents vabadus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi · Valimised on võrdsed parteidel ja üksikkandidaatidel on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks ning kõik hääled on kaalult samad ja igal valijal on üks hääl 4.Valimissüsteemid Majoritaarne süsteem Igal valimisringkonnal on üks mandaat ehk saadikukoht parlamendis. Saadikukoht saadakse lihthäälte tulemusel st. et võidab see kes saab kõige rohkem hääli. Suurtematel parteidel on suurem võimalus pääseda võimule. Proportsionaalne süsteem Saadikukohti jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjades. 5.Erakonnad (mõiste, asetus, peamised põhimõtted)
Vidab see, kes saab kige rohkem hli.) 2) Hbriidne - igal valijal on 2 hlt. 1 hl antakse majoritaalsuse phimttel vastavas regioonis, 2 hle antakse proportsionaalsuse phimttel leriiglise valimisnimekirja kandidaadile. 3) Proportsionaalne - vrdelised valimised, vrdeliselt vastavas ringkonnas kogutud hlte arvudele, omandavad mandaate vrdeliselt kogutud hlte arvdele. (Eestis jagataks 12 ringkonnaks, modustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad). Jagamisele lhevad 3 liiki mandaadid. Isiku mandaat - selle saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi hli. Kvood - valijahlte piirmr. Ringkonna mandaat - ringkonna mandaat jagatakse lahtise nimkirja alusel. Valimispnnis - minimaalne hlte %, mida erakond vaja parlamenti psemiseks. Valimiste 4 perioodi Ettevalmistav periood - valimiskomisjon tegeleb sellega ja kontrollib, kes kandidaatidest on reganud. Valimis kampaania periood - erakonnad teevad propagandat, reklaamid jne. Hletamine - toimub kahel viisil, e-hletamine ja valmis kastis.
AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD: Valitsemissüsteemid, parlamendid, valitsused Distrubitiivne ja struktuurne võim. Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim. Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust. Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted. Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid, nende jaotus, omavahleine töökorraldus ning sisemine töökorraldus. Riik, kui avaliku võimu institutsioon.
Luksemburg, Saksamaa, veits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on RO Julgeolekunukogu alaline liige. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemble nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2 ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa president on praegu Nicolas Sarkozy.
1) Selgita mida tähendab otsene-ja esindusdemokraatia. Too konkreetne näide toimumisest Eestis. Otsene ehk vahetu demokraatia- demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise(rahvakoosolekul, hääletusel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendik referendum. Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. 2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia? Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted? Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korralda...
VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid: · Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot. Kõik kehtivad hääled jagatakse mandaatide arvuga. Need kandidaadid, kes saavad lihtkvoodi jagu hääli saavad isikumandaadi. · Järgmisena, arvutatakse välja ringkonna mandaat. Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need jagatakse suletud nimekirja alusel.
Keskpanga roll majanduses 11.02.13 Mis on keskpank? Keskpank on avalik-õiguslik institutsioon, millel on eksklusiivne mandaat kontrollida raha ja laenutingimusi. "pankade pank" Kommertspankade kohustuslikud reservid Kommertspankade tegevuse jälgimine 2 11.02.13 Eesti Panga olemus ja roll Esmane eesmärk hindade stabiilsuse säilitamine+ muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamine.
ÜHISKOND 1.MIDA TÄHENDAB, ET VALIJAT JA VALITUT SEOB MANDAAT? * Volitus esindada ja kaitsta valija huve * Õigus tegutseda ja oma erakonna programme ellu viia. 2.MIKS KORRALDATAKSE VALIMISI? 3.MILLISED PÕHIREEGLID KEHTIVAD VABADE VALIMISTE PUHUL? *Valimised on üldised aga kehtivad piirangud(kodakondsus-, tervise- ja vanusepiirang) *Valimised on vabad- kandidaate võib üles seada iga kodanik või partei/Hääletajat ei tohi mõjutada. *Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- reguleeritakse valimispropagandat meedias ja valimiskampaania finantseerimist
1. Isikumandaat kandidaat kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot arvesse läinud hääled/ringkonna mandaadid. 2007 10 kandidaati, min hääli 5400+ 2. Ringkonnamandaat jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui mitu korda on hääli summas üle lihtkvoodi. Piiriks 75% lihtkvoodi summast. 2007 64 kandidaati, min hääled 500+ 3. Kompensatsiooni mandaat: * Aluseks erakonna üleriigiline nimekiri. (jagatakse) * Modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 * Aluseks vähemalt 5% lihtkvoodist kogutud hääled * 2007 27 kandidaati, min hääli 443 Järgmine Riigikogu valitakse 6. märts 2011.
XXXVI JAAN JAAGO RAHVUSVAHELISED MÄLESTUSVÕISTLUSED KREEKA-ROOMA MAADLUSES JUHEND I VÕISTLUSTE AEG JA KOHT Võistlused toimuvad 16. Märts 2013 a. Tartumaal Luunja Keskkoolis. Võistluste mandaat ja kaalumine 16. märts kell 9.00-9.30. Võistluste algus kell 10.30. Eelkaalumine 15.märts kell 18.00 -19.00 Luunja Keskkoolis. II VÕISTLUSTEST OSAVÕTJAD Osalevad 1995.a ja hiljem sündinud maadlejad kehakaaludes: -23 kg; -26 kg; -29 kg; -32 kg; -35 kg,-38 kg,-42 kg,-46 kg,-50 kg, -54 kg, -58 kg, -63 kg, -69 kg, -76 kg, -85 kg -100 kg. Täiskasvanute kehakaal -74 kg. III VÕISTLUSTE SÜSTEEM Võistlused toimuvad individuaal-meeskondlikena ja viiakse läbi Eestis kehtivate
Mida tähendab, et valijat ja valitut seob - Volitus esindada ja kaitsta valija huve mandaat? - Õigus tegutseda ja erakonna programmi ellu viia Miks korraldatakse valimisi? - Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine- - Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Millised põhireeglid kehtivad vabade Üldine - Sellel on vanusepiirang, kodukondusespiirang valimiste puhul? Vabakonkurents - vabadus kandideerida ja valida isiklike veendumuste järgi Valimised on ühetaolised ehk võrdsed -võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete tutvustamiseks Mis iseloomustab majoritaarset...
Prantsusmaa Vabariik prantsuse keeles Republique Française Geograafiline asend Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Tema naaberriikideks on Belgia, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Luksemburg, Monako ja Andorra. Prantsusmaalt on Andorrasse 56.6 km, Belgiasse 620 km, Saksamaale 451 km, Itaaliasse 488 km, Luksemburgi 73 km, Monakosse 4.4 km, Hispaaniasse 623 km ja Sveitsi 573 km. Tartust on Prantsusmaa pealinn Pariisis linnulennult 1913 km. Pindala Prantsusmaa pindala on 643,427 km2. Eesti on Prantsusmaast umbes 14 korda suurem. Prantsusmaaga enam-vähem sama suured on Afganistaan ja Somaalia. Prantsusmaa on suuruselt 49. kohal ja Euroopas suuruselt 3. riik. Rahvastik Prantsusmaal elab 64,057,792 inimest (2009), mis on 49 korda suurem eestlaste rahvaarvust. Prantsusmaast umbes 3 miljonit elanikku vähem elab Inglismaal ja 2 miljonit elanikku rohkem elab Tai kuningriigis. Prantsusmaa on rah...
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimis...
Nende eesmärgiks on tagada julgeolek ja toetada Afganistani valitsust. See teema on tekitanud väga palju vaidlust Eesti oma kodanike hulgas, et kas kõik need surmad, mis on olnud, on ikka seda väärt ja kas Eesti ikka peaks osalema sellel missioonil. Talibani poolt vallutatud Afganistan oli kujunenud suureks ohuks nii oma kodanikele kui ka teistele riikidele. Pärast Talibani režiimi kokkuvarisemist ja uue valitsuse moodustamist Hamid Karzai juhtimisel, anti NATO-le mandaat toetada julgeoleku kindlustamist. Kuna ka Eesti kuulub NATO-sse, on loomulik, et ka meie osaleme sellel missiioonil. Afganistani valitsus vajab toetust seni, kuni ollakse kindlad, et Afganistaan ei kujuta enam oma rahvale ega teistele riikidele ohtu. Osalemine Afganistani sõjas tuleb meie kasuks ka siis kui meil omal peaks häda käes olema. Meil on usk liitlassuhetesse, aidates ise, aidatakse ka meid. Kui Eesti näitab ülesse aktiivsust
VALIMISED Demokraatlike valimiste tunnused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osut...
organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65 järgi. Riigikogul on ... ...101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu liikmel on ... ...vaba mandaat, mis tähendab seda, et Riigikogu liige on kogu rahva esindaja. Põhimõtteliselt ei ole Riigikogu liige mingi kindla piirkonna (valimisringkonna) või valijategrupi esindaja. Ta peab arvestama oma tegevuses rahva huvi laiemas mõttes. Riigikogu liikmele ei saa anda õiguslikult siduvaid tegevusjuhiseid. Ta on oma otsustustes vaba ja võib lähtuda oma parimast äranägemisest. Ometi ei tähenda see, et Riigikogu liige ei kanna valijate ees üldse mingit vastutust
tasumise tõendi ja kandidaatite avaldused. Üksikkandidaat esitab registreerimisavalduse, kautsjoni maksmise tõendi ja kandideerimisavalduse. 5. Vajalik häälte arv osalemaks nn erakonna mandaatide jagamisel ringkonnas (RK valimised). 5% üleriigiliselt antud häältest 6. Kui üleriigiliste kompensatsioonimandaatide jagamisel ei ole erakonna nimekirjas piisavalt hääli saanud kandidaate ja üks mandaat on nö „üle“, siis kes selle „ülejäänud“ mandaadi saab? 7. Millisel juhul toimuvad erakorralised EV Presidendi valimised? Erakorralised E Presidenti valimised toimuvad, kui: - Vabariigi Presidendi volitused lõppevad ennetähtaegselt - Riigikohus tunnistab Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma - Vabariigi President jääb valimiskogus valimata Tallinna Majanduskool
Fourth level Fifth level Fifth level Sellel maal elavad... · 14%tutsisid karjakasvatajad, jõukad · 85% hutusid viljakasvatajad, keskklass · 1% tvaasidd jahimehed, vaesed * Pärinevad bantudest. Miks ei saa nad oma vahel läbi? ·Belgial mandaat valitseda Rwandas, mis tegi algused tutside valitsusele. · 1930 hakati väljastama ID-kaarte(parameetrid) ·1950 hakati tutsi-sõbralikku poliitikat hutude toetamiseks muutma. ·1959 aastal oli kodusõda ·Tutsid põgenesid naaberriikidesse. 135 000 tutsit. Pinged · 1905. aastal kohvitööstuse areng hutud · Tutsid "takistasid" majanduse arengut · Majanduskriis abirahad Maailmapangast · Selle eest osteti tööriistu ja relvi ·
Ühiskond 1) Nimeta ja iseloomusta peamisi valimissüsteeme! Miks neid peetakse heaks/halvaks? V: Majoritaalne valimissüsteem - kogu võim on ühe partei käes, valitav isik peab saama absoluutse või suhtelise häälteenamuse ning sõjaväelastele kehtib valimiskeeld./ kõige rohkem hääli saanu võidab; kanditaat ei pruugi esindada kõigi valijate huve Propotsionaalne valimissüsteem - hääled antakse erakonnale, kes omakorda jagab liikmeid mandaatideks ning võimule saavad ainult nimekirjas eespool olevad inimesed./ orienteeritud erakondadel, hääled jagunevad proportsionaalselt, saavad nii palju kohti kui suur on nende toetus(näiteks kui saavad 30% häältest siis saavad ka 30% kohtadest) 2) Demokraatilise valimise põhimõtted. V: 1. kandidaate on ühele kohale mitu 2. võrdne õigus oma vaateid propageerida 3. valija valib iseseisvalt ja hoida valikut saladuses 4. hääled loetakse ausalt ja tulemused avaldatakse 5....
MÕISTED: argument – põhjendus, tõestusvahend elitaarne – tippklassi kuuluv etniline – rahvusliku kuuluvusega seoses olev infrastruktuur – majandusharusid teenindav ja nende toimimist tagav rahvamajanduse allsüsteem institutsioon – riiklik, majanduslik, kunstiline vms asutus investeering – rahapaigutus kasumi teenimise eesmärgil kontseptsioon – käsitlus, vaadete süsteem mandaat – volitus, volikiri munitsipaalne – omavalitsuslik, omavalitsusele kuuluv
Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võimul eliit, kes lähtub rahva huvidest. Mandaat on saadikule antud volitus kaitsta ja esindada valijate huve (või ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht). Saadiku kohustus arvestada valijatega, aga samas õigus oma valimisprogrammi ellu viia.. Mandaat reguleerib valijate ja saadikute vahelisi suhteid ning piirab saadikute tegevust. Demokraatia... võimalused ohud Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb Kõik inimesed pole võrdselt haritud, tema vabadust, kuna valitsemine on seega võib üldine valimisõigus tuua seadustega piiratud. võimule harimatu massi. Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, Enamuspõhimõte võib põhjustada 51%
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alalisel...
naabrivalve kodanikuosalus inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses näiteks loomakaitseühingus osalemine kollektiivse enesekaitse põhimõte NATO vastastikuse kaitse põhimõte, mille alusel relvastatud kallaletungi ühele riigile käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele kompensatsioonimandaat häälte ülekandmise põhimõtte kohaselt valimistel saadud mandaat, seondub proportsionaalse valimissüsteemiga korruptsioon ametiisikute õiguste ja ametiseisundi kuritarvitamine isiklikel eesmärkidel kosmopoliit maailmakodanik, kes ei seo ennast ühegi konkreetse rahvuse või riigiga kosmopolitism rahvuslikkust vähetähtsaks pidav põhimõte; maailmakodanikuks olemist propageeriv põhimõte ksenofoobia võõraviha, kartus võõrapärasuse ees
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
peaministriks kuni uue valitud Riigivanema volituste alguseni. Selleks riigivanemaks ja peaministriks üheisikuliselt sai Konstantin Päts. 6 1938. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. aastal. Riigikogu muudeti kahekojaliseks -- alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda -- Riiginõukogu. Riigivanem asendati Vabariigi presidendiga, kelle mandaat pikenes kuuele aastale. Samas sisuliselt välistati riigipea vahetu valimine rahva poolt. Demokraatial põhinev riigikord asendati autoritaarse diktatuuriga. Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus kehtis faktiliselt 16. juunini 1940, mil Nõukogude Liit okupeeris Eesti, juriidiliselt aga 28. juunini 1992, mil rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi neljas põhiseadus. 7 Kokkuvõte
atmosfäärihelendust (virmalisi). Otsene ja esindus demok: otsene e. vahetu demok oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult rahvakoosolekutel. Seda nim. ka klassikaliseks demok. Riigi tasandil on otsene demok. teostamise viisiks rahvahääletus e. referendum. Nüüdse demokraatia peamine vorm on esindus e. vahendatud demok. - rahva nimel teostavad võimu valitud esindajad. Mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, tähendab saadiku kohustust otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud. Mandaat annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. osalus ja elitaar demokraatia : osalus demok iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Elitaar demok- keskpunkti moodustab huvide
Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset heaolu, tagab poliitilise tabiilsuse, kuna poliitikud peavad
põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Sveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust, mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Prantsusmaa piirkonnad Alsace Akvitaania ·Île-de-France Auvergne ·Languedoc-Roussillon ·Limousin Alam-Normandia ·Lorraine Burgundia ·Midi-Pyrénées Bretagne ·Nord-Pas-de-Calais Keskpiirkond ·Pays de la Loire
Võimude lahusus Võimude horisontaalne lahusus: · See tähendab võimude jagunemist, seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Reeglina ei ole lahusus täielik, kuna valitsus annab välja määrusi ning koostab seaduseelnõusid, parlament nimetab ametisse kõrgeid riigiametnikke jne. Võimude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused: 1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument 2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3) Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes 4) Võimude lahusus 5) Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid...
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja...
Passiivsed – ei tunne oliitika vastu huvi Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool o Avatud nimekiri – suuremat toetust kogunud mandaat läheb nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Mandaadti saab see kes saab kõigerohkem hääli, teisesd hääled lähvad kaotsi 2.4. erakonnad Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliset huvede kaitsemine ning riigivõimu ja kohalikuomavalitsuse
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
osalusprotsent kõrge ka tänapäeval. 4. VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid: · Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot. Kõik kehtivad hääled jagatakse mandaatide arvuga. Need kandidaadid, kes saavad lihtkvoodi jagu hääli saavad isikumandaadi. · Järgmisena, arvutatakse välja ringkonna mandaat. Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need jagatakse suletud nimekirja alusel.
Sõjaväe alased piirangud: · Saksamaale keelatakse üldine sõjaväe kohustus. · Lubatakse Saksamaal luua piiratud kogusega riigikaitse üksused e. Reichswehr. Suursjärk on 100 000 meest koos ohvitserkonnaga. · Kindralstaap saadetakse laiali. · Lennuvägi ja allveelaevad hävitatakse. Nende omamine keelati. · Pealvee laevastik tuli üle andma inglastele, aga sakslased lasid ise selle põhja. Kolooniad: · Läksid RL kontrolli alla e. muutusid RL mandaat territooriumiteks. Sisuliselt jagasid Inglismaa ja Prantsusmaa need territooriumid ära. Reparatsioonid: Saksamaa pidi maksma reparatsioone, millest põhiosa läks Prantsusmaale. Sellest saab 20. saj. Rahvusvaheliste suhete keskne probleem. Rahulepingud: · Austriaga Saint-Germaini rahu. Viimane keiser pagendatakse ja kuulutatakse välja vabariik. Tekkivad Ungari, Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia. Sudeedi sakslaste ala liidetakse Tsehho-Slovakkiaga.
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE
mälestusmärk, mis on nende tapetud juutide mälestuseks. MÄLESTUSPÄEV Iisraeli iseseisvuspäeva eelne päev on Hukunute Mälestuspäev. Sel ajal mälestatakse kõiki Iseseisvussõjas, samuti järgnevas neljas sõjas langenuid. Püha, mida hakati tähistama alles pärast Iisrael taasiseseisvumist. See on kurbuse ja tõsiduse päev, avalikud kohad on kinni ja meenutatakse neid, keda pole enam. ISESEISVUSPÄEV Iseseisvuspäev on rõõmupüha. 15.mail 1948 lõppes Briti mandaat ja rahvusvaheline üldsus aksepteeris Juudi riigi ja Araablaste riigi loomust sellel territooriumil, mida nimetati palestiinaks. Iseseisvuspüha ajal korraldatakse kontserte ja avalikke üritusi. LAG BA-OMER Paasapühale järgneb Lag. Ajal kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale.Nädalate püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist.
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
