Mina ja Religioon Oeh...usk on minu jaoks nii raske teema, sest ühelt ma usun ja teisalt jälle ei usu. Seda on raske seletada, sest minu jaoks on kõik niigi selge või siis just vatsupdid midagi ei ole selge ja ma ei oska küsida ega rääkidagi milles on problem. Aga samas ma usun, et uskuda saab ainult seda, mis on põhimõtteliselt kaheldav. Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske...no seda ma ju tean. Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti saades maa poole - ma ei pea ju ometigi seda uskuma, see on ju niigi selge. Ma usun seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tõeline. Siin on tegu tõenäosusega - usutav on rohkem või vähem tõenäoline. Aga see, mida ma tean, ei ole pelgalt tõenäoline, vaid see ju ongi täielik tõde, see on tõeline. Kui ma sellest oma värskele abikaasale rääkisin, küsis ta minult rida küsimusi, et aga mida me siis teame või kas me üldse midagi teame? Kas on üldse midagi, mis on täielikult abs...
? ? - ? , ? - Nagu 1.kääne - , . - ? , -? - ostma - tõlkima - saatma / / / - seletama - saama - maksma / / / - sisse lülitama - välja lülitama - valmistama / / / -? unustama armastama - nägema
Alates sünnist saati - õpime hoidma lutipudelit, tegema oma esimesi samme, õpime ära, et töötavat pliiti ei tasu puutuda, sest see on kuum ja kõrvetab, mõistame, et jääl on vaja ettevaatlikult kõndida, et mitte kukkuda. Kõik see ongi tegelikult füüsika ja füüsikaliselt lahti seletatav. Ma arvan, et inimesed ei seosta koolist lahkudes elu enam nii palju füüsikaga seetõttu, et neil endal ei lähe seda vaja. Nagu ma juba üleval mainisin, kes hakkaks lapsele lahti seletama, miks see heeliumiga täidetud õhupall õhus püsib? Sellest pääseb ka lihtsamalt "see on võlutud" jne. Ja kuna ei kasutagi seda igapäevaelus, siis peagi see ununeb. Minu füüsikalise maailmapildi aluseks on hetkel kõik see, mida ma koolis õppinud olen. Mida rohkem ma teada saan, seda rohkem seoseid ma suudan luua ning tegelikult seda huvitavamaks ka elu läheb, kui sa tõesti oskad teisele inimesele ära seletada, miks üks või teine asi toimub
,,Enne ukse lukustamist" Lydia Koidula Ühes Mäetaguses talus elavad peremees Hannus Kukk ja tema naine Tiiu. Teise jõulupüha õhtul tuleb Hannus väljast, ust pauguga kinni pannes ja hakkab oma naisele seletama, kui palju on ta tema noomimist ja palveid talunud. Tegelikult ei olnud ainuüksi Hannus see, kes selliselt mõtles KõrtsiPriidu oli talle nii mõndagi seletanud. Aastaid tagasi oli Priidu Mäetagust talu endale ihaldanud. See tekitas nende vahel viha ja vaenu, kuid aegamööda näis kõik unustavat ja viimaks said nad väga headeks sõpradeks. Mina ei mõista, kuidas on võimalik kedagi sellist veel usaldada, aga selline oli Hannus naiivne ja samas ka kange.
. kulastama kasutamine kasutama kasutama elav suhtlemine (pariselt mitte netis) seletama, oigustama. . Vasta kusimustele. 1. , ? . 2. (eakaaslased)? . 3. ? ? , 4. ? - , ..? , ? , - 5. ? , ? ? , 6. - ? - Tegusonad -- tahtma Passiv . - . . . * - *. Aktiv Kasuta saab kahte moodi, molemad on oiget. ? = . = . = , . 5.. Ma kulastan vene portaale. Ma kulastasin kooli kodulehe. Ma sain tuttavaks internetti teel noormehega. Saatsin kirja internetti teel. Internetti teel suhtlemine voib olla ohtlik. Ma otsin internetis vajalikke infot. Ma tahan osta arvutit. Ema tahtis osta mulle arvuti. Ma kasutan sonaraamatud. Ma istun arvuti taga 3 tundi. ,,Viis minutit veel ja ma panen arvuti kinni!" Me tahame ...
naine suhtunud juhtunusse liiga kergemeelselt; ta ainult ehmus, aga pärast, kui kuulis, et Brizzalov on ,,võõras", rahunes jälle. ,,Kuid siiski, sa mine palu vabandust," ütles ta. ,,Mõtleb veel, et sa ei oska publiku hulgas käituda!" ,, See`p see ongi! Ma vabandasin, aga tema kuidagi imelikult... Ei öelnud ühtegi mõistlikku sõna. Ega olnudki mahti kõnelda." Järgmisel päeval ajas Tservjakov selga uue univormi, laskis juukseid pügada ja läks Brizzalovile seletama...Kindrali vastuvõtutuppa astudes nägi ta seal palju palujaid, aga palujate hulgas ka kindralit ennast, kes oli alustanud juba palvekirjade vastuvõtmist. Ära kuulanud mõned palujad, tõstis kindral silmad ka Tservjakovile. ,,Eile ,,Arkadias", kui mäletate, teie ekstsellents," alustas eksekuutor seletust, ,,kui ma aevastasin ja ...kogemata piserdasin...Vab..." ,,Kah asi...Hoidku jumal! Teie soov?" pöördus kindral järgmise paluja poole. ,,Ei taha kõneldagi
Mis on "Als" ja "Wenn"? "Als" ja "wenn" on eesti keeles sõna "Kui". Näide: "Ma läksin kooli, kui kell oli kaheksa." Saksa keeles oleks see: "I bin in die Schule gegangen, als es um 8 Uhr war." Miks ma kasutasin "Als"i? Seda ma hakkangi nüüd seletama. Millal ma kasutan "Als"i? "Als"i kasutatakse siis, kui tegevus toimub ainult ÜHE korra ning kui see (tegevus) on MINEVIKUS toimunud. Ehk kui lause on minevikus ja see (tegevus) on toimunud vaid ühe korra (lauses ei ole sõna "immer" vms.), siis me kasutame "Als"i. Millal ma kasutan "Wenn"i? "Wenn"i kasutatakse, kui tegevus on toimunud MITU korda ning see (tegevus) võib olla nii minevikus kui ka olevikus
Abstraktsioonid Põhiidee: Kui me ei esita mingi mõiste kohta küsimust, mis see on, teame seda suurepäraselt, aga kui peame seda seletama ei oska me seda. Põhipunktid: 1. Püha Augustinius teadis suurepäraselt, mis miski on, ta sai kõigest aru, aga kui temalt küsiti mingi asja seletust, siis ei osanud ta sellele vastata. 2. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 3. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult.
Seda loetakse oma tarkusega eputamiseks, mis on sobimatu. · Abstraktsust peetakse sisemiselt tühiseks, see on vaid sõnade mäng. · Haritud inimesed peavad abstraktset mõtlemist harimatute teemaks just eelmises punktis väljatoodu pärast. Samas, kes meist tunnistab, et ta on harimatu? · Autor väidab mitmes lauses, et abstraktne mõtlemine on midagi suursugust, mida kõik respekteerivad, mõistavad ja mida seletama ei pea. · Autor toob abstraktse mõtlemise kohta näiteid reaalsest elust, kus inimene mõistab teist hukka või vastupidi, tunneb kaasa, üksikute näidete põhjal. Seejuures ei arvesta ta kõiki aspekte, ta tugineb oma hetke-emotsioonidele ja käsitleb olukorda oma vaatenurgast. See tähendabki abstraktset mõtlemist. · Näidete põhjal saab teha lihtsa järelduse siin peitub autori vastus oma püstitatud küsimusele ,,Kes mõtleb abstraktselt?"
ta ka juba vana, ta oli 85 aastane. Siis ma veel päris hästi ei saanudki aru, mis see lein on. Lastele öeldi ainult, et joosta ja kilgata ei tohi, et peab olema niikaua tasa, kui kirst ära viiakse. Järgmine surmaga kokkupuude oli siis, kui olin 11.aastane. Minu isa suri ootamatult, ta oli veel noor mees, kõigest 42-ne, kaheteistkümne päeva pärast oleks ta saanud 43. Ma mäletan, et nutsin väga palju ja mitte keegi ei vaevunud mulle seletama, miks ta suri nii varakult. Hiljem sain teada, et ta olevat tuttavate pool vanni uppunud. Sellest kaotusvalust ei ole ma tänini üle saanud, olin ma ju oma isa ,,kallis tütreke". See kõik toimus sügaval ,,nõuka" ajal, siis tollal ei huvitanud see kedagi, kuidas sa oma leinaga hakkama saad. Tõenäoliselt oleks ma samuti vajanud ühte toredat politseinikku, kes oleks minu leina leevendanud ja minuga sellel teemal pikemalt rääkinud, siis oleksin ma arvatavasti saanud
Vabatehnika suusad Klassikasuusad Õpetamine 1. Tasakaal Esimene asi, mida minu arvates peaks õpetama on tasakaalu hoidmine. Tasakaalu arendamiseks peab tegema erinevaid tasakaalu harjutusi. Seda peaks harjutama nii suuskadel, ühel suusal kui ka päris ilma. 2. Pidurdamine Teiseks peab algaja õppima pidurdamist. Õpetaja peaks kõigepealt seletama, mida ja miks tuleb teha, et pidurdada ning seejärel peaks kas õpetaja või mõni õpilane selle ka ette näitama. 3. Laskumine ja tõusmine Esimesed paar tundi peaksid õpilased harjutama sõitmist tasasel maal. Kolmandal-neljandal tunnil võiks juba minna väikestele mägedele. Esmalt räägib õpetaja kuidas tuleb mäest tõusta (seejärel
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil
kujunemisega. Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku muusikatraditsiooni sünnist 3.4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Renessanssmuusika on renessansiajastul loodud muusika. Väga levinud arusaamise järgi loetakse muusikas renessansistiili alguseks hoopis 14.-15. sajandi vahetus, s.o sadakond aastat hiljem kui teistes kunstiliikides. Keskajal hakati muusikat seletama matemaatika abil kuna arvati, mis on õige ja korretkne, on ka ilus. Renessanssi ajastul käisid aga arutlused selle üle, mis on ilust kunstis ja muusikas lähtuvad meeleliselt tajust. Keskajal oli populaarne anonüümne looming, kuid renessanssis sai teost seostada kindla autoriga. Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia
jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega oli Erkil täielik õigus sülearvuti Mardile maha müüa. · Mart ei olnud teadlik, et Erki on selle saanud ebaseaduslikul moel ja nüüd nõuab Mart tagasi rahasummat, mille ta Erkile sülearvuti eest maksma pidi. Kohtuotsus Arvesse võttes kõiki ettenäidatud argumente, otsustas kohus: · Erki peab seletama, kust kohast ja kuidas sülearvuti temani jõudis. Kui tegu on seadusevastase juhtumiga, määratakse Erkile õiglane karistus tema väärteo üle. · § 25 alusel peab Erki maksma Mardile materiaalse kahju (2000 krooni) sülearvuti eest. · Jaagu argumendid olid piisavad, et pidada teda sülearvuti kõige õigemaks omanikuks, lähtudes § 25 ja § 32. Õiglus
Diego Velazquez (1599 1660) Teda on peetud aegade kõige suuremaks Hispaania kunstnikuks, kes viljeles realismi. Kunstnik on sündinud Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta on tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor. Velazquez õppis järgemööda kahe tuntuma meistri, Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud nad olulist osa. Juba 20-aastasena oli ta leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ehk naturalism. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe VI poolehoiu. Pärast noore kunstniku tööde nägemist ei lasknud kuningas enam mitte kellegil teisel ennast maalida ning kunstniku osaks sai luua sadu pilte kuninglikust perekonnast...
Tänavapildis näeb ka kodutuid, kes saadud raha eest endale alkoholi ostavad. Kas tõesti on nende jaoks tähtsam alkohol, kui täis kõht. Aga nagu öeldud on õnn igaühe jaoks erineva tähendusega. Inimese otsustest saab välja lugeda kas tema jaoks on tähtsad materiaalsed või vaimsed väärtused. Minu jaoks on õnn see, kui on midagi teha, kedagi armastada, midagi loota. Õnn on miski, mille pärast on elu elamist väärt. Iga inimene peaks endale lahti seletama mida tema jaoks tähendab õnn.. . Võib-olla oskame õnnest aru saada siis, kui vaatame mingile eluperioodile tagasi. Õnne valemile on vastuseid otsinud kirjanikud, kunstnikud, muusikud, teadlased ja küllap kõik inimesed oma mõtetes. Mina arvan, et õnne valem on pisiasjadest rõõmu tundmine ning rahulolu iseendaga. Kuid lõppude lõpuks on igaüks oma õnne sepp.
kooseluga. Ka nendele vaadatakse meie ühiskonnas viltu, eriti kui neil on laps. Mis mõttes tal on kaks ema või kaks isa? Meil on tavapärased ikka traditsioonilised pered, kus on ema ja isa. Neil lastel saab koolis raske olema. Koolikiusamine puudutab ka traditsioonilisest perest lapsi, kes on siis natuke paksemad, rumalamad, vaesemast perest jne. Koolikiusaja leiab alati põhjuse. Ka siin saavad vanemad kodus palju ära teha. Tuleks juba varakult hakkama lastele seletama, et tohtis ei ole kust ta tuleb ja kes on tema vanemad, tähtis on inimene ise, sest tegelikult ta ju võibki olla hästi tore. Minu arvates on meil, eestlastel, teistelt riikidelt veel palju õppida. Me peame andma pagulastele ja geidele võimaluse olla ühiskonnas tahetud. Peame mõtlema oma seisukohalt, et kuidas ma ise end tunneksin samas olukorras. Seda on muidugi lihtsam öelda, kui teha, aga kuskilt tuleb alustada. Niisiis rohkem sallivust teiste suhtes! Seliin-Doris Tšinjakov
August Mälgu teos „Hea sadam” räägib poisist nimega Juuljus. Tema ema oli surnud ja isa kadunud ja vallakantseleis jagati lapsi, kellel polnud enam vanemaid. Need kes suutsid last ülal pidada ja lapsele tööd anda said seda endale lubada. Juuljuse õde Luisi oli endale juba „võtja” saanud aga Juuljus mitte. Lõpuks võttis üks viinalembeline vanamees ta endale. Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib teda tööga aidata. Vahepeal saatis Luisi Jullile kirja, kus ta kirjutas, et talle ei meeldi tema „võtja”. Jull soovitas tal põgeneda ja seda ta tegigi. Luisi tuli Taavi juurde, aga tema „võtja” tuli talle järgi. Tüdrukut ta tagasi ei saanud, sest Taavi ajas ta minema. Ühel päeval kohtas Jull naabrinaise Kristiine tütart Sessit. Juulius armus temasse, kuid nad leidsid teineteise vastu tunded pika aja peale
Inga & Siim: argumendi alajaotused peavad vastama küsimusele miks.Peab seletama täpselt lahti mida tähendab.Seleta lahti mida väitega öelda tahad. Kolmas element argumendi juures on tõestus(statistika,inimeese tsitaat,paralleelne näide) Viimane element argumendi lõpus on lõplik järeldus või kokkuvõte, näitad ära,et oled inimestele rääkinud ära milles on probleem ja ära tõestanud,et probleem on.Miks on argumendid olulised? Pead alati mõtlema kellele ja kus sa räägid, hindavad kohtunuikud. Vanduda tohib, ropendada ei tohiks. Vaba suhtlus
ameeriklastega. Artikli sisu seisnes eri keelt suhtlevate isikute vahelisest viisakuste väljendamiste vääriti mõistmisest. Kirjutatud artikkel on kirjutatud autori poolt 1995 aastal läbi viidud Eesti tudengitele mõeldud uuringus, kus pidid õppurid läbi mängima rollimängu interviud läbides ameeriklastega. Uuring viidi läbi Levinsoni ja Browni mudeli põhjal, mis on võimeline kõige selgemalt seletama vääriti mõistmisi eri keelt rääkivate isikute vahel. Uuringus pidid eestlased vastama viiele küsimusele: 1. Miks Te taotlete seda stipendiumi? 2. Kas Teie õpinguleht peegeldab adekvaatselt Teie jõupingutusi õpingute ajal? 3. Milliseid raskusi näete ette õppimisel USAs? 4. Kuidas kujutate ette omaenese panust antud programmi? 5. Milliseid küsimusi Teil on selle programmi kohta?
Kumb on andunud maailmale rohkem kas Kreeka või Rooma? Selles pole kahtlustki, et Vana-rooma ja Vana-kreeka on maailmale palju andnud. Need kaks, suurt riiki on meie teadmistele aluse pannud. Roomlaste ning kreeklaste saavutusi leiame kõikidelt elualadelt. Aga kumb on meile rohkem andnud? Suurimaid saavutusi kreeklastel võib lugeda teaduses ja filosoofias, on ju nemad, kes panid sellele kõigele aluse.Hellenid olid esimesed, kes hakkasid seletama ning arutlema loodus- ja ühiskkonnanähtuste üle. Nad panid aluse filosoofiale, matemaatikale, kirjandusele, meditsiinile, ajaloole. Roomlastel, sellised saavutused puuduvad, nemad võttsid kõik üle kreeklastelt. Hellenid olid väga usklikud, nad arvasid, et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta nad uskusid seda, et jumalad juhivad kogu rahva elu. Neil oli palju jumalaid, kellel nad uskusid olevat omad võimed ja kohustused. Jumalate heameeleks peeti pidustusi ja toodi ohvreid.
on mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati sellise käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda alati omakasu, tihti käitub ta üsna altruistlikult 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil. Vaimuteadused, mõistev lähenemine kuna uuritav inimene omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat (tema maailmanägemist) mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama. 8. Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline? Sünkroonia vs diakroonia. Sünkrooniline lähenemine ühiskonda tuleb uurida sellisena nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsuse huvides tähelepanuta jätta.
teiste abita" · Sõpruse modelleerimine klassis 20 min. Kriteeriumid: õpilased moodustasid sõbralikku kollektiivi, kui õpilased riidlesid omavahel,punktid võetakse maha, õpilased kasutasid ära kõiki paberist tehtud inimesi. Iga grupp saab 10 inimest tehtud värvilisest paberist, kääre ning teipi.Aja möödudes peab iga grupp tegema loogilise pilti nendest inimesest, kuidas areneb sõprus, seletama,kuidas nad tegid sellise valiku ning kes kuidas töötas grupis- (10 min)Õpetaja küsib õpilaste käest: ,,Meeldis nendele töötada valitud meeskonnas?", ,,Mis meeskonnal tekkisid raskused ja miks?", ,,Kes oli gruppis liider?", ,,Kas on lihtsam töötada üksi, või meeskonnas?"-(10 min) IV. Kokkuvõte: 5 min Õpetaja küsib õpilaste käest ,,mida nad said uut teada tunni jooksul?", teeb väikese kokkuvõte, kus seletab et meeskonnatöö ja sõprus aitab millegi
Saksa põhivormid 1 Kukkuma Fallen fiel i.Gefallen Ehmuma Sich erschrecken Erschrack sich h.Sich erschrocken Algama Beginnen Begann h.Begonnen Saabuma Ankommen Kam an i. angekommen Kinni köitma Festbinden Band fest h.Festgebunden Leidma Finden Fand h.Gefunden Jooksma loslaufen Lief los i.Losgelaufen hakkama Rippuma Hängen Hing h.gehangen Kasvatama(vilja) Anbauen Baute an h.Angebaut Ületama Überqueren Überquerte h.Überquert Näitama Zeigen Zeigte h.gezeigt Laenama Leihen lieh h.geliehen ...
1.Platoni-ontoloogia. Platon (427-347ekr) Oli Sokratese kuulsaim õpilane. Teda peetakse esimeseks filosoofiks ja praktilise filosoofia rajajaks. Platon vihkas sofiste. Pettus ühiskonnas kui Sokrates tapeti ja kirjutas kriitika kogu Kreeka filosoofiale. Platon lõi oma olemisõpetuse ehk ontoloogia. Tema ontoloogia oli väga spetsiifiline. Platoni filosoofia probleemsituatsiooniks võib pidada kogu senise kreeka filosoofia eelnevat kujunemiskäiku ja selles väljaarenenud probleemistikku. Vahetult reageerib ta oma õpetusega sofistide intellektuaalsele väljakutsele ja Sokratese ning sofistide vahelisele probleemile. Sofistide poolt esindatud relativismi ohud pidid Platonile väga selgeks saama siis, kui Ateena kodanikud mõistsid demokraatliku kohtupidamise käigus surma Sokratese. Platoni jaoks kehastas Sokrates vooruslikku inimest kõige täiuslikumal kujul. Tegelikult ei arvanud Platon et sofistid eksivad täielikult. Ta pi...
nendest: bioloogia, füüsika, keemia, matemaatika. Kontakt: TÜ arstiteaduskond; Ravila 19 50411, Tartu Telefon: 737 5326 E-post: [email protected] www.med.ut.ee Milliseid eeldusi, andeid, iseloomuomadusi antud amet eeldab? Me kõik tahame, kui arsti juurde läheme, et arst oleks sõbralik, hooliv, naeratav. Ma arvan, et arstil peaks olema hea suhtlemisoskus ja hea kuulamisoskus. Ta peaks olema kannatlik ja rahulik, sest arst peab ju seletama inimestele keerukaid haigusi, mis inimest kimbutavad. Arstil peaksid olema tugevad närvid. Arstil peab olema tähelepanuvõime, kiirus, pedantsus neid iseloomuomadusi on vaja selleks, et kiiresti reageerida, kui on vaja elu ja surma peale tegutseda. Kõige lõpuks peab arst olema ka väga tark. Ta peab aru saama mida ta teeb, sest ta peab päästma teiste inimeste elusid. Kas Eesti majandus vajab seda elukutset? Eesti majandus vajab väga seda elukutset
isasid kes on praeguse ajastuga nii kaasas, et on peaaegu samasugused nagu teismelisedki ja nendega on lihtne suhelda ja neid panna mõistma meid. Kuid kui võtta meie vanavanemad siis nemad ei saa üldse meist aru. Võtame nüüd näiteks tööõpetuse - tahan et mu vanaisa aitaks teha mul auto mis päris ise sõidab, sinul on oma silme ees täiesti enda välja mõeldud ilus ja uhke auto. Kuidas kõik on uhke ja sinine ja suur ja silma paistev. Kui hakkad seda talle seletama siis ta ei mõista ja ajab ikka enda mõtteid peale kuidas tegelikult võiks teha ja piisaks tagasihoidlikust autost. Üks paljudest põhjustest mis võib tülli ajada. See on kindel näide sellest, kui erinevad on meie mõttemaailm. Kõige õudsam ongi see, kui te noored kasvavad oma vanevanematest praeguse ajastu harjumuste tõttu lahku. Enam ei tehta koos asju, ei käida kuskil ja ei veedeta üksteise seltsis aega
Keemiline side Meie ja maailm Ühel neist imelistest talvepäevadest, mil päike siras ning lumi maagiliselt helkles, olid Pets ja Aiku otsustanud Kuutsemäele oma mäesuusaoskusi proovima minna. Kõik oli olnud kena hetkeni, kui Aiku, olles esimesel mäel juba liialt julgeks läinud tagumisele mäele läks, sealt vuhinal alla sõitis, ning... kukkus. Nüüd lebas ta haiglas, kipsis jalg üles tõstetud, meel mõru ning ootas klassivend Petsi saabumist. Too oli lubanud talle koolitükke seletama tulla. Kui Pets kohale jõudis, alustati keemia õppimisega. Seekord oli teemaks keemiline side. Alustati kordamisega. Aiku teadis, et paljud ained koosnevad molekulidest ning et molekul on aine väikseim osake, milleni seda peenestada on võimalik. Samuti teadis ta seda, et molekulid koosnevad aatomitest. Seepeale küsis Aiku Petsilt: "Mis hoiab aatomeid molekulides koos?" 1. Mis hoiab aatomeid molekulides koos? Aatomite molekule hoiab koos keemiline side.
Kes mõtleb abstraktselt? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Autori põhimõtete järgi on abstraktne mõtlemine harimatutele inimestele, kes ei näe olukordades midagi peale ilmselget. Soliidse seltskonna jaoks pole miski nii talumatu kui seletamine. Kuna kui keegi seletama hakkab tundub see kordusena sellest, mida juba teatakse või mõistetakse isegi. Seletused mõtlemise ja abstraktse üle niikuinii täiesti liigseiks osutunud, kuna seltskond juba teab, mis on abstraktne, põgeneb ta selle eest. Nagu ei ihaldata seda, mida ei tunta, nii ei saa seda ka vihata. Igas korralikus seltskonnas eeldatakse, et kohalolija teab mis on abstraktne ja mõtlemine. Kultuurne inimene abstraktset mõtlemist
Miks ma ei valiks õpetaja elukutset? Ma arvan, et ei soovi tulevikus saada õpetajaks. Miks? Sellel on päris mitmeid põhjuseid. Esiteks, minu meelest on õpetaja amet väga stressirohke ning väsitav. Iga päev peab klassi ees seisma ning õpilastele seletama ja õpetama, see selleks, sellest ma saan aru, sest õpetaja amet ongi ju tegelikult õpetamine. Lisaks peavad nad ka kodus kontrolltöid, tunnikontrolle parandama ning ma kujutan ette, et see võib ikka päris korralikult aega võtta, kui ühel õpetajal on umbes 200 õpilast. See tähendab, et vaba aega jääb suhteliselt väheseks või siis peab lihtsalt oskama oma aega väga hästi planeerida. Õpetaja peab ka igaks tunniks ette valmistuma nagu õpilasedki. Ma pole veel kohanud
Treeneri eetika Minu meelest peab treener olema oma treenitavatele eeskujuks, treener on igas valdkonnas peamine toetusallikas. Olema loov ka juhul kui ei saa planeeritud tegevust läbi viia. Treener peab oma kutseoskusi pidevalt arendama. Tegelesin ise kunagi ujumisega ja olen kokku puutunud väga erinevate treeneritega, kelle puhul ütleks isegi, et pole vastavale ametile sobilik. Treener on justkui lapsevanem, kes kasvatab, arendab ja kujundab treenitavat. Treenerid peavad arvestama iga treenitava omapäraga, ea ja koostama neile vastava treeningkava. Peab oskama luua usalduse oma treenitavaga, et koostöö oleks hea ja toimiv. Üheks tähtsamaks omaduseks treeneril peab olema oskus analüüsida liigutuste sooritamist. Kahjuks olen tänapäeval kohanud väga palju treenereid, kes kasutavad oma õpilasi kui vahendit. Näiteks olen kuulnud kus kestvusjooksudel kiputakse kasutama keelatuid võtteid nagu küünarnu...
4. Millisel püramiidi astmel oleme sekkumisega juba lootusetult hiljaks jäänud? Astmel, mis on seotud genotsiidiga, sest enamikul juhtudel selle protsess pole võimalik peatada ilma ohvriteta, kuid mitte kunagi pole hilja sekkuda inimeste elu päästmiseks. 5. Millised oleksid parimad võimalikud viisid sekkumiseks - üksikindiviidi tasandil ja riigi tasandil? üksikindiviidi tasandil - inimene, kes näeb alandamist, peab seletama toda, kes teeb seda, et ei tohi käituda niimoodi ; riigi tasandil - trahvid diskrimineerimise eest
Crazy Benjamin Lebert Jutu peategelane on 16-aastane ühelt poolt halvatud Benjamin Lebert. Vaatamata nimelisele ja ealisele samasusele autoriga, ei ole tegu tõsieluliste sündmustega. Seljataga on tal neli kooli ja nüüd on ta Neuseeleni lossis asuvas internaatkoolis, lootes, et suudab lõpetada kaheksanda klassi ja «neetud kuue matemaatikas viieks parandada». Oma «kummalisusele» vaatamata arvavad tema uued sõbrad, et «Benni on cool». Esimene crazy ettevõtmine on tüdrukute sektori külastamine ühikas, mille käigus Benni saab esimese seksikogemuse, mis talle suuremat muljet ei jäta. «Kuidas kõik need ütlemised esimese korra kohta käivad? Et pärast esimest korda oled mees? Et seisad siis omil jalul? Õrn noorus on möödas? Oled nüüd täiskasvanu? Hm? Minu esimene kord on nüüd möödas. Ja ma tunnen end ikka veel väikese püksipasandajana.» (lk 57) Liigu...
) (eessõnad) - tegusõnad 1. - andma 2. kirjutama 3. kinkima 4. jutustama 5. rääkima 5. ? helistama 7. kellele? meeldima 8. seletama 9. nõu andma 10. minema 11. (KEDA?) aitama 12. (KEDA?) uskuma 5. ? ? ? kes? mis? kuhu? (nais s) (mitmus) (mees s / kesk s
Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte liitmismudel. – atributsiooni e põhjuste omastamine. Teise inimese käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Nt prillikandjad ja ilma prillideta in. kaasaluse atributsiooniks nim sündmuste, iseenda ja teiste käitum põhjuste seletamist. – iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, kaldutakse situatioonist tingitud teguritega. – teiste ebaõnnestumist kaldutakse seletama teiste isiksuste omadusi silmas pidades. S O atributsiooniviga. – stereotüübid. Seotud sotsiaalse grupiga. Grupi alusel omistame teatud omadused inimesel ej akirjeldame ta käitumist ka selle tõttu vastavalt tolle grupi inimeste käitumisele. Karakteristik võib olla kirjeldab(ta on sihuke või toosugune) või normatiivne (kõik punapead on ..). nt meie ja nemad grupp. Stereotüübid on mõtlemise skeemid,
KORDAMINE ÜHISKONNA KT'ks Milles väljendub jõukus ja vaesus? Üleüldine jõukus saabub siis, kui kogu vara kuulub kõigile. Vaesus on erinev igas riigis. Vaesus on see, mida inimene ise tunneb. Absoluutne vaesus on see, kui sul ei ole ellu jäämiseks toitu, riideid ja peavarju. Kuidas saab riik leevendada vaesust? Riik loob keskkonna, kus rajatakse palju ettevõtteid ja siis on vaja töötajaid ja inimesed saavad tööle ja nad hakkavad saama palka ja siis neil on raha, et ellu jääda. Mis on töö, miks tehakse ja kuidas saada tööd? Töö on sotsiaalne tegevus, kus luuakse midagi uut ja uusi väärtusi. Tööd tehakse sellepärast, et inimesel on esinemisvajadus, tunnustus vajadus ja raha on vaja, et elada.Tööd saab nii suuliselt kui ka tehes avaldus/CV. Peab olema kaks osapoolt üks on juriidiline isisk ja teine füüsiline. Töölepingul peab olema kirjas kõik kohustused, palga suurus, puhkused ja andmed. Laenulepingud, sõlmim...
stiimulit ja reaktsiooni vahendavate sisemiste füsioloogiliste ja arvutuslike protsesside tähtsust peetakse väikeseks umbusaldatakse rahvapsühholoogiat, eriti uskumuste ja soovide seletuslikku jõudu vaimunähtusi peetakse käitumisdispositsioonideks või stiimulite ja reaktsioonide mustriteks Metodoloogiline biheiviorism on seisukoht,et pühholoogia on teadus käitumisest, mitte teadus vaimust. Psühholoogia ei tohiks tegelda vaimuseisundite ega -sündmustega ega ka mitte seletama käitumist sisemise infotöötlusega. Kuna vaimuseisundid on privaatsed, siis ei saa neid empiiriliselt uurida. Metodoloogilise biheiviorismiga tuli välja J. Watson. Termini "biheiviorism" loomise au kuulub ameerika psühholoogile John Watsonile. Selle teoreetiline eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. Selle meetodites ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on
Overall- üldine (üldiselt) 109. Overlook läbi sõrmede vaatamine 110. Permanent - Püsiv 111. Policy poliitika 112. Pollution saaste 113. Post pärast 114. Practitioners -. Praktiseerijad 115. Priority - eesõigus 116. Produce tootma 117. Profit - kasum 118. Pry nina toppima 119. Purpose - eesmärk 120. Rational- mõistusepärane 121. Recall mäletama 122. Reduce- vähendama, kahandama 123. Reform reform /uuendus 124. reinterpret - seletama, selgitama 125. reinvent uuesti leiutama (kontekst. Jalgratas) 126. reporting - aruandlus 127. resistance Vastupanu 128. rites rituals, rituaalid 129. Salary palk 130. Scientific teaduslik 131. signature nimemärk, allikiri 132. Skillfull Osav 133. Software - tarkvara 134. Stakeholders Võimul olijad 135. Stiff kange 136. Stock börss 137. Strain pinge 138. Subject- õppeaine, teema 139. Substantially- oluliselt 140
Emotsioonid- mis need on ning milleks on neid vaja? Nimi ja klass Meie planeet Maa on suur. Siin elavad väga palju ning huvitavaid inimesi. Me kõik oleme unikaalsed ning väga erinevad. Meie välimus on omalaadne, käitume isemoodi ning mõtleme sageli erinevalt. Sellegipoolest on meil kõigil palju ühist. Me kõik oleme suutelised oma sõpra või parnerit mõistma. Selle all ei mõtle ma suulist suhltlemist, kus teine räägib sõnadega seda, mida parasjagu tunneb või mõtleb. Inimestel on ühed imelised omadused mis lasevad meil ilma sõnadeta näidata, kuidas ja mida parasjagu tunneme. Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev. Selleks on meie tunded ehk emotsioonid. Neid on suhtelislt vähe, ent suudame nende abil edastada kõige olulisema informatsiooni. See info ei pruugi olla väga täpne, kuid sellegipooles...
head kaasa. Parem oleks rääkida kas mõnele vanemale inimesele, kes teab kuidas käituda sellises olukorras. Koduvägivald on väga levinud kuritööliik. Selle all kannatavad paljud inimesed, olenemata vanusest ja soost. Vägivald ei ole see millest ei või rääkida. Juhul, kui satud kokku sellise teemaga, siis oleks targem rääkida sellest vanemale inimesele või kellelegi, keda sa saad usaldada. Targem on lahendada probleem sõnadega kui minna kätega seletama. Ennem kui hakkad kedagi togima, mõtle kas see on ikka see, mida sa tahad. Vägivald võiks tulevikus väheneda, kuid maailmaajalugu silmas pidades, siis see ei muutu arvatavasti-eks tulevik näitab.
Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba ,,võtja", kuid Julli ei olnud veel ,,võtjat". Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad hakkasid sõitma Taavi kodupoole. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et Jull võib teda tööga aidata. Nii oligi. Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga. Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma ,,võtja ,, juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis.
Page 3 of 6 teavitatakse personali memode kaudu, mida saadavad välja osakondade juhid. Vastavalt ametikohale on töötajatel ka rohkem vabadust, et klienti püüda/hoida (nt tellimuskeskus võib pakkuda majutuse pealt suuremaid soodustusi kui vastuvõtu administraator). Arvan, et kui viiakse läbi mingeid muudatusi, siis juhid peaksid oma alluvatele paremini neid seletama ( nt. mida see endast kujutab ja millised on ootused). Olulised tegevused muudatuste läbiviimisel: Info kogumine Võrdlemine Sarnaste juhtumite analüüsimine Töötajate teavitamine Tööjatate koolitamine Heakskiitmine Elluviimine Page 4 of 6 Kokkuvõte:
külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta rahule jätaks. Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele ja jõuab selleni, et tüdrukud ütlevad alati, kui keegi on ülbe, et tal on
külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta rahule jätaks. Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele ja jõuab selleni, et tüdrukud ütlevad alati, kui keegi on ülbe, et tal on
külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga, keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali. Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama, mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta rahule jätaks. Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele ja jõuab selleni, et tüdrukud ütlevad alati, kui keegi on ülbe, et tal on
asendaja teda ei tunne. Tal õnnestub vaikselt oma õe tuppa hiilida, kuid siis meenub talle, et õde magab D. B. toas, kui toda pole. Vanemaid pole kodus ja teenija on poolkurt. Holden vaatab D. B. toas ringi ja loeb õe märkimiku, ning äratab ta siis üles. Nad räägivad ja Phoebe taipab, et Holden visati koolist välja. Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed
Vihastunud jumalanna viskas piduliste hulka kuldse õune kirjaga ,,Kõige kaunimale", jumalannade seas puhkes tüli nind abi paluti Trooja prints Pariselt. Paris valis Aphrodite kes kinkis talle kauni Helena armastuse. Prints röövis Helena Sparta kuningas Menelaose käest. Viimane kuulutaski Troojale seetõttu sõja. Homeros valis eepose sündmustikuks Trooja linna vallutamise, kuna tolleaegseid sündmusi teadsid kõik kreeklased ning nõnda ei pidanud kirjutaja pikemalt seletama miks, kes ja kuidas, vaid sai kohe asja kallale asuda. Spartalased saavutavad sõjas võidu tänu Trooja hobusele, milles salaja peitunud mehed öösel linna põlema süütasid. Tagasiteel koju keerutas Poseidon Odysseust merelainetest ning meeskond sattus nõiatar Kirka saarele, kus viimane kangelase kaaslased sigadeks muutis, edasi purjetas Odüsseus mööda sireenidest ning läbi kitsa väina, mida valvasid kaks koletist. Vägilane
Punamütsike, süütult vastates, ilma halba mõtlemata, vastas siis ...Noh sealt keerad paremalt, siis vasakule, 100 meetrit edasi, uuesti paremalt, siis vasakule, uuesti paremale, 50 meetrit otse, siis paremale, otse ja siis kolmas maja vasakut kätt, number 99. Hunt mõtles...Ah-ah, aga tead sa mine seda rada pidi, ma lähen siit, jõuame koos kohale kenasti, ma tean muidu kuidas otse ka saab, mul juba kondid ja luud väsinud ,ei mina nii ringiga ei lähe , poleks pidanud nii pikalt seletama...Asus siis neiu ühele rajale, võsavillem teisele. Punamütsike korjas lilli, ajas oma asju, ja kõndis rahumeelselt. Hunt selle ajapeale juba muidugi kohal, koputas uksele...No tereke memmeke, mina siin ! Ootasid jah? Ja-jah muidugi ootasid, ole nüüd nii hea ja tee uks ilusti lahti, jah jah, just niimoodi. Memm ja hunt pidasid siis pika dialoogi maha, siisjärel tegi võsavillem memmekesest väiksese lõunasöögi, ja seejärel heitis tuttu
Juba ema, isa ja õde Grete kloppisid ustele ja uurisid, mis Gregoril viga on, sest Gregor ei olnud viie teenitud aasta jooksul kunagi haige olnud. Helises uksekell ning teenijatüdruk Anna läks ust avama. Ärijuht ise oli Gregori juurde tulnud ja kõneles läbi Gregori toa ukse, et Gregori positsioon äris ei ole kindel, et ta saavutused on ebarahuldavad. Gregor sai end suure vaevaga voodist välja ja läks oma toa ust avama. Vaevalise jõupingutusega sai ta luku lahti ning hakkas seletama, et pakib kohe kaubaproovid kokku ja asub teele. Teistele tundus ta hääl loomaurinana ja arusaamatuna ning teda nähes kaotasid teised pea. Ärijuht jooksis minema. Isa hakkas Gregorit tuppa tagasi ajama, kuid Gregor jäi ukse vahele kinni. Isa virutas ta tuppa, nii et Gregor üleni veriseks sai. II Gregor toibus minestusest. Ta kobas tundlatega enda ümber. Õde oli talle piima koos saiatükkidega jätnud. Gregor üllatus, kui mõistis, et talle enam varem maitsenud piim ei meeldinud
Rain tundis emast puudust. Rain ei teadnud, kuidas võlga ära maksta. Rain klohmis teise poisi läbi ja ta sai võla masktud. Jan ja silver said onni esimese korruse valmis, nad ehitasid toa keskele laua. Nad külastasid Raini. Raini toksis näpp seljatagant. Rain hakkas poksima ja ta võitis matši. Näpp tahtis teada, mis juhtus. Näpp teadis, et nüüd ta on suures jamas. Näpp ei tahtnud, et karmilt rünnata, vaid ta tahtis, et ta annaks peksa. Rokk tuli nende kongi ja hakkas seletama. Rain tuli vabandama ja nad leppisid rokkiga kokku. Karm õpetas Ranile võtteid. Aleksei oli miilits, kes käis nõukogude armees 3 aastaks üleajateenijaks ja astus pärast seda miilitsakooli. Ta abiellus Marega. Ivanovi tööpiirkonnas juhtus harva midagi tähtsamat. Ivanov külastas Raini. Ivanovanov andis nõu Rainile. Vedurijuhil Jüri oli ees tüütu sõit. Jüri rääkis mis reisiad olid kus otsas rongi. Jan ja Silver silmitsid oma kätetööd. Jan arvas, et õhtuti hakkab onnis hirm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
