· Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul · Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusel silmaärritus lakkas · Tee transportimise ajal silmadele lõtv side Mürgitused: · Rästikuhammustus: - hammustuskohal on 2 väikest teineteisest 5mm kaugusel olevat torkejälge - hammustuskoht tursub ja valutab - nahk on punane, võivad tekkida villid - turse võib levida ulatuslikumale piirkonnale - kannatanul on iiveldus, kõhulahtisus - kannatanu on sokiseosundis · Tegutsemine: - rahusta - ära lase kannatanul ringi joosta, mürk läheb kiiremini keha mööda laiali - pane kannatanu lamama, ära tõsta hammastanud jäset kõrgemale - ära tee hammustuskohale sisselõiget - ära üria mürki välja pigistada või imeda - vii kannatanu haiglasse · Rästiklaste ja enamiku lõigsmadulaste mmürk on hemotoksiline
(rõhkside). Traumapunkti siduma (ja vajadusel õmblema). ARTERIAALNE VEREJOOKS • Veri on helepunane, purskab haavast; või pulseerib südame löögirütmis. • Esmaabi: • Tegutse kiiresti! • Avalda survet: vajuta kaenlaarterile/ reie- arterile/unearterile. • Väikse arteri vigastuse korral tee haavale rõhkside. • Tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale. • Väldi šokki (kata soojalt, jalad kõrgemale, kannatanu pikali,...) • Helista 112! NINAVEREJOOKS • Palu kannatanul istuda, pea ettepoole kallutatult. • Hingata läbi suu; kinni pigistada nina pehme osa. • Aseta külma ninajuurele ja kukla taha. • Rahusta teda. • Soovita mitte köhida, aevastada, nina nuusata. • 10 min pärast palu kannatanul haare vabastada; • Verejooksu lõppedes puhasta nina ümbrus leige veega; • Soovita kannatanul paar tundi vaikselt lamada. • Tugeva või üle 30 minuti kestva ninaverejooksu korral pöördu haiglasse. AMPUTATSIOON
Loputa silma jooksva vee all vähemalt 15 minutit. Kui tegu on söövitava ainega, siis vähemalt 30 minutit. Sissehingatud mürgine aine Toimeta kannatanu värske õhu kätte. Hoidu ise mürgise aine sissehingamisest. Mürgine aine nahal Võta saastunud riided seljast. Pese mürgiga kokkupuutunud koht vee ja seebiga. Loputa nahka jaheda jooksva veega vähemalt 15 minuti jooksul. Suu kaudu manustatud mürgine aine Loputa suu. Kannatanul ei tohi oksendamist esile kutsuda. Spetsiifilised mürgistused. Pesu- või loputusvahendi, dušigeeli, šampooni või mõne muu pesuvahendi korral segage noaotsatäis sidrunhapet klaasi veega ning andke see kannatanule juua. Alkoholimürgituse korral kutsuge esile oksendamine, seejärel andke rohkelt juua. Olukorrad, kus ei tohi oksendamist esile kutsuda Kannatanu on koomas või teadvuseta. Kannatanul puudub neelamisrefleks.
TEADVUSETA KANNATANU MIDA TEHA? Kontrolli kannatanu teadvust, rääkides temaga või õrnalt raputades. Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ning tema pulss on tunda, pane lamama külili asendisse. Ava hingamisteed ÄRA tõsta teadvuseta kannatanut kunagi istuma või seisma KUI KANNATANU EI HINGA Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga garanteeri avatud hingamisteed ja teosta suult-suule hingamist. Hingamisteede avamine: KÜLILIASEND Teadvuseta kannatanul vajub keel neelu, kui ta on selili asendis ja õhk ei pääse kopsudesse. Selle asendi eesmärgiks on hoida hingamisteed avatuna, võimaldada okse ja muude vedelike väljumist suust. KÜLILIASENDI TEOSTUS Pane kannatanu sinule lähemal asuv käsivars sirgelt keha alla
· Ava kannatanu hingamisteed surudes teise, kannatanu laubale asetatud käega, ta pead kuklasse. Vaata kas rindkere liigub. · Tee kindlaks, kas kannatanu hingab: kontrolli põse või käeseljaga õhu liikumist või kuula hingamiskahinat suust või ninasõõrmest. · Kui kannatanu hingab, keera ta küliliasendisse hingamistegevuse tagamiseks jälgi hingamist . Jää kannatanu juurde abi saabumiseni · Kui kannatanul ei ole märke vereringe toimimisest või kui sa ei ole selles kindel, alusta südamemassaazi Lasku põlvili kannatanu kõrvale ja paljasta ta rindkere. Kannatanu peab lamama kõval liikumatul alusel. Otsi õige surumiskoht: mõõda kaks sõrmelaiust rinnakutipust ülespoole. Aseta ühe labakäe tüvi rinnakorvile ja teine käsi esimese käeselja peale
kõrvale ; 3. Jaga rinnakorv mõtteliselt pooleks; 4. Aseta oma küünarliigestest sirged käe d kannatanu rinnakule; 5. Suru nii tugevalt, et rinnak vajuks umbes 45 cm . 6. Kontrolli pulssi elustamise ajal iga minuti järel NB! Elustamisrütm on 2 puhumist ja 30 surumist Suure välise verejooksu peatamine Verejooks tuleb kiiresti peatada surudes haavale 1. Võimalusel lase kannatanul seda ise teha 2. Tuleb eemaldada kannatanult riideid, et saaks leida verejooksu kohta. 3. Tee rõhkside (nii, et see avaldaks survet, kuid ei sulgeks verevarustust) 4. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. 5. Käsi ei tohi pausi ajal eemaldada rinnakult! 6
Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse. NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi!! TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA GARANTEERI AVATUD HINGAMISTEED 3 Hingamisteed suletud Hingamisteed avatud KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST! Kasuta töökoha esmaabivarustuses kohustuslikku elustamismaski. 1) VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.)
a) Asetada istuvasse asendisse ja rahustada b) Asetada poolistuvusse asendisse ja vabastada rindkere pigistavatest riietest c) Asetada lamavasse asendisse ja tõsta jalad pea kõrgusele d) Asetada lamavasse asendisse ja anda juua 6. Raske hüpotermia algab kehatüvetemperatuurist a) < 36ºC b) < 34ºC c) < 32ºC d) < 30ºC 7. Kuumarabandust tuleb kahtlustada, kui kannatanul esineb a) Pearinglus b) Valguskartus c) Kehatüvetemperatuur >40ºC d) Kõrge kehatüvetemperatuur ja teadvusetus 8. Südamepaispuudulikkuse korral abistatakse teadvusel olevat kannatanut järgmiselt a) Rahustatakse ja antakse juua b) Asetatakse poolistuvasse asendisse, käed ja õlad toetatud c) Asetatakse kannatanu selili lamavasse asendisse ja tõstetakse jalad pea kõrgusele
ÕIGUSSÜSTEEM JA KORRAKAITSE ÜHISKONNAÕPETUS KUTSEKESKKOOLIDELE ALKOHOL (1) Alkoholi ja tubakatoodete omandamine, omamine ja tarvitamine on keelatud alla 18aastasel isikul. ALKOHOL (2) Alkohoolseid jooke on keelatud tarvitada avalikus kohas, välja arvatud nendes kohtades kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarvitamiseks. Sellistes kohtades, kus müüakse alkohoolseid jooke kohapeal tarvitamiseks, võib tarvitada vaid samast müügikohast ostetud alkohoolseid jooke. TUBAKATOOTED (1): Suitsetamine on keelatud: 1. laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa alal; 2. Koolieelse lasteasutuse, lasteaed algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, avatud noortekeskuse või noorte ja projektilaagri ruumides ning nendega piiratud maa alal; TUBAKATOOTED (2) 3. Apteegi ru...
Ära transpordi kui valuärritus on väga tugev Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott HELISTA KOHE 112 Esmaabi Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt, Luumurdude esmaabi Kinnita käsi kolmnurkrätikuga Sokk Luumurdude korral võib tekkida sokk Pane kanatanu lamama Anna asend, kus valu on kõige väiksem Tõsta kannatanu jalad( terve jalg) kehast kõrgemale Vaagna, reie või jalaluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles Kata kannatanu soojalt, rahusta Helista 112
paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega). Pulsi normaalne kiirus on 60-100 lööki minutis. Pulsi kontrollimine. Südame ja veresoonkonna (vere ringlemine ja hulga piisavus) töö efektiivsust hinnatakse pulsi ja vererõhu kontrollimisega. mis tugineb vaatlusel, puudutamisel, komplemisel. Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e. randme piirkonnast (arteria raidalis), teadvuseta kannatanul reiearterilt (arteria femoralis) või unearterilt (arteria carotis), surudes kõrisõlmest e. aadamaõunast 2 cm kõrvale, sügavuti. Katsu vähemalt 10 sekundit (pulss võib olla aeglane), normaalne 60-90 korda minutis Katsu 2-3 sõrmeotsaga, ühepoolselt (surudes kergelt arterile) Ära suru liialt kõvasti, surud arteri kinni Kui pulss puudub alusta kaudset südamemassaaži Laste eripära
epileptiliste krampidega ning joomasööstu järgselt, samuti võib kaasuda kuumarabanduse ja alajahtumisega Tunnused: Anamneesis suhkruhaigus, haige võib hüpoglükeemia teket tunda Higistamine, külm kleepuv nahk Südamepekslemine, pulss kiire ja tugev Nõrkus, minestustunne, näljatunne Segasusseisund või agressiivsus Reageerimistase halveneb Nägemishäired (kahelinägemine) Lihasvärinad ja –tõmblused Kannatanul võib kaasas olla diabeetiku pass, glükoos, veresuhkrutaset alandavad tabletid või insuliinisüstal. Esmaabi: Aita kannatanul istuda või pikali heita. Tõsta kannatanu veresuhkru taset võimalikult kiiresti. Paku talle magusat jooki (leige suhkruvesi – 4 – 5 tl suhkrut klaasi vee kohta), šokolaadi, suhkrutükke. Kui tal on kaasa oma glükoosigeel, siis aita tal seda võtta Kui seisund paraneb, siis anna rohkem süüa ja
raudlatt). Fikseeri nad kindlalt, et vigastus suuremaks ei kujuneks. Võimalusel ära sellist haiget liiguta vaid oota kohapeal meditsiiniabi saabumist. Kui haavata saanud kohal on nahatükk, mis on kinni vaid serva pidi, siis ära ise seda tükki eemalda. Sidemega suru lapp haava külge kinni ja seo. Ära pööra kannatanule kunagi selga, kui sa tema haava kallal askeldad. Säilita pidevalt kontroll tema üldseisundi üle. Vajadusel aseta kannatanu pikali. Nii sinul kui kannatanul peab olema võimalikult mugav asend, siis on tulemus parim. Ninaverejooks Pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma. Kui kannatanu ei jaksa istuda, pane ta lamama külili. Ära pane haiget lamama selili veri valgub ninaneelu ning neelatakse alla makku, mis võib põhjustada okseärritust ning kannatanu hakkab oksendama allaneelatud veresegust maosisu. Suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal
sattumist tema hingamisteedesse. Muidu tekib tõsine lämbumisoht! 3. Kui kannatanu on teadvusel, siis aseta ta poollamavasse asendisse seljaga vastu seina, jahedasse õhurikkasse kohta. 4. Ära pane kannatanut voodisse, ta võib seal teadvuse kaotada. 5. Kontrolli kannatanu hingamist. Kui hingamine lakkab, ole valmis tegema suust suhu hingamist. 6. Eemalda kannatanult riideid sedavõrd, et need ei takistaks hingamist. 7. Ära jäta kannatanut üksi. 8. Jälgi, kas kannatanul tekib krampe. 9. Kogu kokku võimalikud alkoholi või uimastite näidised, mis annaksid kiirabile ja politseile infot, mida inimene on tarvitanud. 10. Kui inimene on teadvusel, uuri, mida ta on tarvitanud ning räägi temaga pidevalt, et ta ei kaotaks teadvust.
Eesmärk Päästa kannatanu elu Vältida kannatanu olukorra halvenemist Hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Toimetada kannatanu ravile 112 Õnnetuse korral helista numbrile 112 Räägi: Mis juhtus Kirjelda täpselt, kus juhtus Palju on kannatanuid Milline on kannatanute seisund Kas on vaja elustada Kes helistab Vasta küsimustele täpselt ja lühidalt Ära katkesta kõne enne, kui oled selleks loa saanud NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise...
ESMAABI Koostas: 2013 Eesmärk Päästa kannatanu elu Vältida kannatanu olukorra halvenemist Hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Toimetada kannatanu ravile 112 Õnnetuse korral helista numbrile 112 Räägi: Mis juhtus Kirjelda täpselt, kus juhtus Palju on kannatanuid Milline on kannatanute seisund Kas on vaja elustada Kes helistab Vasta küsimustele täpselt ja lühidalt Ära katkesta kõne enne, kui oled selleks loa saanud NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga ...
Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga. Raskes olukorras ja teadvuseta vigastatu tuleb panna külili ja mahajahtumise vältimiseks katta soojalt, võimalusel isoleerida pinnast. Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. (1) Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga tuleb vabastada hingamisteed ja pea lükata kuklasse. Vabastama peab ta hingamisteed ja vajadusel puhastada suuõõs, kui suus on proteesid või oksemass. Nina tuleb kannatanul sõrmedega sulgeda täielikult ning haarata kannatanu suu, puhuda kaks korda tema kopsudesse. (1) Kui kannatanu pulss on taastunud, tuleb jätkata puhumisega sagedusel 12-16 korda minutis. Pulssi tuleb kontrollida unearterilt. Kui pulss on tunda, siis kannatanu süda töötab. Kui ei, siis
südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda Tavaliselt ei veritse Võib valutada, paraneb armita
Miks nad seda ei tee? Eks põhjuseid võib olla mitmeid, aga kindlasti üks suurim on elustamise baasvõtete mittetundmine või oskamine. (2) Elustamine (resuscitatio, resuscitation) tähendab vereringe ja/või hingamise taastamist. Hingamise katkemisele järgneb südameseiskus ja südameseiskusele järgneb hingamisseiskus. Hingamise ja vereringe stimuleerimist on vaja kindlustamaks kudede varustatust hapnikuga. (3) Kunstlik hingamine Enne hingamise kontrolli teostamist peame kannatanul hingamisteed vabastama. Selle all mõistetakse võõrkehade eemaldamist hingamisteedest. Mis on võõrkehad? Võõrkehad on kõik ,,asjad", mis võivad takistada suuõõnes või neelus kannatanu hingamist. Näiteks okse, veri, toidu tükk, vanematel inimestel proteesid jne. Võõrkehana võib toimida ka kannatanu enda keel, langedes kurku (kui kannatanu on teadvusetult selili asendis). Lihtsa meetodina võib sõrmega üle suuõõne tõmmata.
arvesse võttes tuleb teha otsus, kas mõistlikum on esitada nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. 4. Missugustel juhtudel tekib DÕ ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud? Lepingu rikkumine kui selline ei kujuta iseenesest delikti, aga samas võib see tegu, millega lepingut rikutakse, olla ka delikt. Siis tekibki konkurentsi olukord lepinguõiguse ja deliktiõiguse vahel (§ 1044). Kui kannatanul on nõue lepinguõiguse alusel, tõrjub see välja üldreeglina tema deliktiõiguslikud nõuded. § 1044 lg 2 ls 2 me peame hindama neid lepinguliste kohustuste eesmärke ja vaatama, millise kahju ärahoidmiseks see kohustus konkreetselt ette nähtud on. Üldjuhul see säte eliktiõiguse kohaldamisele uksi ei ava. Jutt on üksnes piiripealsetest olukordadest, kus selle sätte järgi võiks tagajärjeks olla eliktiõiguslik vastutus. Jutt võiks olla
poolt nõela mõlema pöidlaga ning mitte puudutada mürgikotikest, et mürki veel rohkem välja ei paiskuks; 3. Asetada haavale külm kompress või määrida antihistamiinsalviga; 4. Paigutada kannatanu selili nii, et jalad asuksid kõrgemal; 5. Kergendada kannatanud hingamist ja pöörata nägu veidi küljele juhuks, kui ta peaks oksendama; 6. Katta kannatanu tekiga. Eriti ohtlik on hammustus suhu või keelde, mille puhul kannatanul paistetab kiiresti üles kurk, mis võib aga sulgeda hingamisteed. Esmaabi: 1. Anda kannatanule imeda tükike jääd; 2. Kui kannatanu kaotab teadvuse ja hingamine peatub, alustada kunstliku hingamisega. (´´Kuidas toimida ekstreemses olukorras´´ Gerda Kroom, lk 51) MAOHAMMUSTUS Mürk võib levida kiiresti kogu organismis, kui ei anta esmaabi või tehakse seda valesti. Mürgistuse tunnused: Hammustuse koht hakkab kiirelt tursuma
2. Võta ära märjad riided ja jalanõud. Anna kannatanule kuivad riided ja jalanõud või mässi ta sooja teki sisse. 3. Soojenda kannatanut aeglaselt ja ettevatlikult (soojaveekotiga, elektripadjaga, sooja õhuga, abistaja kehasoojusega) kehapinnalt, kaenla alt, kubemetest. (NB! Ära soojenda kannatanu jasemeid.) 4. Taga kannatanule rahu, ära luba tal liikuda. 5. Anna kannatanule juua sooja jooki, soovita tal juua aeglaselt. 6. Ära luba kerge hüpotermiaga kannatanul pärast ülessoojendamist minna uuesti külma kätte. 7. Vii mõõduka hüpotermiaga kannatanu haiglasse. (Kutsar:1998) Säästev päästmine ja liigutamine. Edasise jahtumise vältimine, lamavas asendis transport lähimasse EMO-sse, pidev elutähtsate funktsioonide toimimise kontrollimine (südame rütmihäirete tekke oht!). (Adlas:2014) Raske hüpotermia (alla 30 C) -Sügav teadvusetus -Lõdvad jasemed -Kõõlusreflekside puudumine -Vererõhk pole mõõdetav
vähemalt kahe näpu näpuotstega. Ära katsu pulssi pöidlaga, võid hakata tundma enda pulssi. 2. Katsu vähemalt kümne sekundi jooksul, sest pulss võib olla väga aeglane. 3. Katsu ainult ühelt poolt korraga. · Pulss kiire >100. · Pulss normaalne 60-80. · Pulss aeglane <50. · Pulss puudub. Imikutel loetakse kuni 120 korda pulssi veel normaalseks. 3. Esmaabi andmine teadvuseta inimesele lämbumisohu korral Teadvusetul kannatanul lõõgastuvad neelulihased, selili asendis langeb lõtv keelepära vastu neelu tagaseina ja sulgeb hingamisteed. Hingamisteid võivad sulgeda ka võõrkehad (hambaprotees, toidupalad, närimiskumm, puuviljade kivid, veri, oksemassid jm). Kui hingamisteid ei vabastata ja takistusi ei kõrvaldata, siis inimene lämbub hapniku puudumise tõttu mõne minutiga. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega
kiirmenetluse avalduse. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab DÕ-se kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Oluline kohtualluvuse määratlemiseks TsMS § 91, 94. Kohalduva õiguse üle otsustamisel, puudutab rv-st eraõigust, kus olulise tähtsusega on Rooma II määrus, mille järgi kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkis. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest? Kannatanul võimalik valida, kas esitada nõue LÕ või DÕ alusel. Eristatakse, kuna viib nõude õige kvalifits-ni. Sisulisteks põhjusteks: Vastutuse rangus: lepingulise vastutuse puhul vabastab vastutusest vääramatu jõu esinemine §103. DÕ puhul nõutav vastutuse eeldusena kahju põhjustaja süü §1050 lg 1. RV ja TV vastutuse eelduseks ei ole süü. Nõude ulatus: LÕ pakub kannatanule/VU-jale laiemat kaitset nõude ulatuse mõttes, nt
Kuid kahju tekitaja süü puudumine ei tähenda seda, et samal ajal oleks esinenud ka vääramatu jõud. Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik üldvastutus. 3) Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse puhul on ka nõude ulatus erinev. Lepingulise vastutuse puhul ei teki probleeme saamata jäänud tulu hüvitamisel, lepinguvälise vastutuse puhul võib saamata jäänud tulu hüvitamisele kuulumist pidada erandlikuks juhtumiks. Kui kannatanul on õigus valida, missugusel alusel ta nõude esitab, siis lepinguõiguse poolt on ta paremini kaitstud kui deliktiõiguse poolt. 3-2-1-123-05 4. Missugustel juhtudel tekib deliktiõiguse ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud? Kuigi ka lepingu rikkumist tuleb iseenesest pidada õigusvastaseks käitumiseks, ei kujuta lepingu rikkumine endast siiski õigusvastast tegu deliktiõiguse tähenduses.
Elustamine Suust-suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu
Kontrolli teadvust järgmiste võtetega: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused Selleks: Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused: Alusta kaudse südamemassaaziga Tee südamemassaazi sagedusega 100 120 korda minutis Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist vahekorras 30 : 2 Jälgi massaazi efektiivsust (56 cm)
ennast kahjustavad teod, unehäired ning söögiisu alanemine või puudumine (Depressiooni... 2002). Depressiooni tagajärjed avalduvad inimese sotsiaalses ja emotsionaalses hakkamasaamises. Seda näiteks abielus, isiklikes- ja sõprussuhetes, väljapuhkamises, tervise üldises seisundis, töövõimes, elukvaliteedis, võimes ise hakkama saada ja oma elu juhtida, optimistlikkuse puudus tuleviku suhtes. Masenduse häire all kannatanul tekivad ka kroonilised valud ning haigus võib lõppeda suitsiidiga. 5 1.3 Depressiooni sümptomite jaotus, ravimeetodid ja psühhosotsiaalsed aspektid Depressioon on haigus, mida on inimestel keerukas ära tunda, sest erinevalt näiteks külmetusest on depressiooni sümptomid palju hägusemad ning mõned sellele häirele omased tunnused esinevad paljudel indiviididel näiteks peale rasket tööpäeva. Haiguse
Külmumine, kuumenemine ja nende tagajärjed Külmumine Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. Tegutsemine külmumise korral Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Külmunud piirkonda ei tohi hõõruda see võib põhjustada vigastusi nahal. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. Külmumise liigid Sügav külmumine Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakaspunaseks. Tegutsemine sügav kü...
Panen kannatanu pikali, jalad üles. Vabastan mõned riideesemed, näiteks lips. Avan aknad. Kui teadvus ei taastu 2 3 minutiga, kontrollin hingamistegevust ja asetan kannatanu külili asendisse. Kutsun kiirabi. 8. Milline on tegutsemisjärjekord traumahaige abistamisel ( trauma algoritm)? Olukorra hindamine, verejooksu hindamine/peatamine, teadvuse hindamine, hingamise hindamine, kiirabi kutsumine, elustamine. 9. Kuidas avada hingamisteed lamaval võimaliku kaelavigastusega kannatanul? Kannatanu keeramine palgivõttena küljele. 10. Kuidas peatada suurt verejooksu haavast? Teha haavale rõhkside (kui luuotsi väljas ei ole), tõsta jäse südamest kõrgemale, panna inimene pikali, jälgida (sokk, kahvatus), kiirabi. 11. Millised on kõige olulisemad soki sümptomid? Kiire pulss, kiire hingamine, kahvatus, külm higi, lillad huuled. 12. Kuidas abistada ninaverejooksuga kannatanut? Kannatanu ettepoole kaldu, suruda
rohkem kahju kui kasu. Kui sa ise ei saa esmaabi andmisega hakkama, siis oleks targem helistada hädaabi numbril 112 ja jälgida hädaabi juhiseid ning kõne mitte katestada abi saabumiseni. Liinil olles tuleb järgida sealt antud juhiseid ning tegutseda vastavalt juhistele. Antud juhiste järgi tuleb alustada kannatanule esmaabi andmist. Jälgida kannatunud tervislikku sesiundit, kontollida pulssi, hingamist ja teadvusel olekut. Kotrollida kas kannatanul pole vigastusi ega verejookse. Verejooksude puhul tuleks vaadata, kui tõsised on vigastused, ning verejooks võimalusel peatada. Verejooksu peatamiseks tuleks siduda haav kinni, et veri ei lahmaks. Sidumiseks võib kasutada kas kannatanu enda riideesemeid tugevalt haavale surudes või esmaabisidemete olemas olu korral kasutada neid. Avarii puhul auto süttimise vältimiseks tuleks keera välja süüde.Võimalusel ühendada lahti aku juhe
· Kõik elektrilöögi läbi kannatada saanud peaksid pöörduma arsti poole. · Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest. Tõsisemate elektriõnnetuste korral: · Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! · Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse. · Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist. · Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Mis on elektriohutus? · Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. · Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Kodus olevate elektritarvete võmsused
okse sattumist tema hingamisteedesse. Muidu tekib tõsine lämbumisoht! Kui kannatanu on teadvusel, siis aseta ta poollamavasse asendisse seljaga vastu seina, jahedasse õhurikkasse kohta. Ära pane kannatanut voodisse, ta võib seal teadvuse kaotada. Kontrolli kannatanu hingamist. Kui hingamine lakkab, ole valmis tegema suust suhu hingamist. Eemalda kannatanult riideid nii , et need ei takistaks hingamist. Ära jäta kannatanut üksi. Jälgi, kas kannatanul tekib krampe. Kogu kokku võimalikud alkoholi või uimastite näidised, mis annaksid kiirabile ja politseile infot, mida inimene on tarvitanud Kui inimene on teadvusel, uuri, mida ta on tarvitanud ning räägi temaga pidevalt, et ta ei kaotaks teadvust. Toime järgi Opioidid Opioidid on depressandid ehk rahustava toimega ained. Opioidid jagunevad looduslikeks (morfiin, oopium), poolsüsteetilisteks (heroiin) ja sünteetilisteks (metadoon). Opioidide suhtes areneb tarvitajal kiiresti tolerantsus
Maandamine Maandamisel peetakse sihilikuline avatud metallosade elektriline kontakt maandusseadmega.Vähem tehismaanduse takistus väheneb ka puutepinget isolatsiooni riknemise korral. Kui õnnetus peaks siiski juhtuma: · Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates · Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse · Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist · Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Tulekahju võib tekitada ka juhtme isolatsioon,mis on viga saanud või põlema süttinud. Üleüldse Elektriohtuse mõiste: Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Elektriohutus
Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. PÕLETUSED TEGUTSEMINE PÕLETUSE KORRAL: Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu.
ole kindlustusmakse kohustust alates kindl. andja ja kindl. võtja vahel kokkulepitud päevast. Kumbki lepingupool võib lepingu üles õelda, kui sõiduk on registrist kustutatud, ärandatud või röövitud ja esitatakse asjakohane tõend politseiametniku poolt. Hüvitatakse järgmised isikukahjud: ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju, kanatanu ravikulud ja isikukahjuga seotus valu javaev. Liikluskahjust tuleb kannatanul teatada esimesel võimalusel, liikluskahju põhjustaja peab teatama 5 päeva jooksul, kui ei tea, kas ollakse kannatanu või põhjustaja , hiljamalt 5 päeva jooksul. Liiklusõnnetuses kahjustatud vara üle vaatamine/säilitamine peab toimuma 7 päeva jooksul, kindlustusandja kirjaliku taotluse korral 15 päeva joosul peale LÕ teatamist. Liikluskahju nõude esitamise tähtaeg (alates LÕ toimumusest) on varakahju puhul 18 kuud ja isikukahju puhul 36 kuud.
-liikluskahju põhjustajal puudus juhtimisõigus (+) 19. Kindlustusseltsil puudub tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustas isik, kes oli sõiduki valduse saanud ebaseaduslikult (-) -liikluskahju põhjustas isik, kes liiklusõnnetuse hetkel rääkis asulas mobiiltelefoniga ilma käsi vabaks jätva abivahendita (+) -liikluskahju põhjustaja tsiviilvastutus oli kindlustamata (-) 20. Millise aja jooksul tuleb kannatanul esitada kahjunõue kahju põhjustanud isiku kindlustusandjale? -36 kuu jooksul liiklusõnnetuse toimumisest isikukahju korral (+) -tähtaega ei ole (-) 21. Millise aja jooksul peab kindlustusandja tegema otsuse hüvitamise või hüvitamisest keeldumise kohta -3 kuu jooksul liiklusõnnetuse toimumisest (-) -esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul nõude esitamisest hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale (+) 22
Hedonistlik ellusuhtumine Aina rohkem hakkab nooremates põlvkondades silma hedonistlikud maailmavaated. Noored väärtustavaad lõbu ja naudingut, ning teistele mõtlemine ei ole enam oluline. Maailmas on peale tulnud „lost generation”, kelle elud, on tänu edukatele vanematele kindlustatud ja muretud. Seetõttu ei peagi aitamist elus oluliseks. Empaatia tekkimine on raskem, kui abivajaja usund on siinsete elanike jaoks tundmatu, ning kui inimese väärtused on hedonistlikud. Juhul, kui kannatanul on tuttavamad uskumused ja aitajal on olemas empaatia ja ka märkab, kas nendest piisab abikäe ulatamiseks? “Mul ei ole aega.” Kui inimene on empaatiline ja abivajajad on märgatud, siis kiirema elutempo juures, ei ole töökohustuste, prioriteetsete ülesannete kõrvalt aitamiseks aega. Elu kiiret kulgemist põhjustab ka pidevalt arenev tehnoloogia ja ühiskond. Tähelepanu nõuvavad trendikad tegevused,
Abordi viis läbi kohtualune, kes kutsus kannatanu kahe nädala pärast järelkontrolli. Järelkontrolli tulnud kannatanu kaebas valude üle alakõhus, kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist. Raseduse jätkumisest ultraheliuuringut läbi viinud arst patsienti ei teavitanud, vaid palus kannatanul järgmine päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust ebaõnnestunud abordist ning palus tal abort uuesti läbi viia. Teistkordne abordikatse viidi läbi pea kaks kuud esimesest hiljem. Abordi tegemise päeval nägi kohtualune kannatanut alles operatsioonilaual ja narkoosi all. Kohtualine eeldas, et eelmisel päeval ultraheliuuringu läbi viinud ja patsienti operatsiooniks ette valmistanud arst
-liikluskahju põhjustajal puudus juhtimisõigus (+) 19. Kindlustusseltsil puudub tagasinõudeõigus sõiduki valdaja vastu kui: -liikluskahju põhjustas isik, kes oli sõiduki valduse saanud ebaseaduslikult (-) -liikluskahju põhjustas isik, kes liiklusõnnetuse hetkel rääkis asulas mobiiltelefoniga ilma käsi vabaks jätva abivahendita (+) -liikluskahju põhjustaja tsiviilvastutus oli kindlustamata (-) 20. Millise aja jooksul tuleb kannatanul esitada kahjunõue kahju põhjustanud isiku kindlustusandjale? -36 kuu jooksul liiklusõnnetuse toimumisest isikukahju korral (+) -tähtaega ei ole (-) 21. Millise aja jooksul peab kindlustusandja tegema otsuse hüvitamise või hüvitamisest keeldumise kohta -3 kuu jooksul liiklusõnnetuse toimumisest (-) -esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul nõude esitamisest hüvitamiseks kohustatud kindlustusandjale (+) 22
Kui kannatanu ei hinga · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) 6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused · Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib · Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja) · Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev)
A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. Hingamisteede avamiseks surutakse kannatanul pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepära ise üles ja hingamine võib taastuda. Soovitatav on kontrollida sõrmega, kas suus või neelus on võõrkehi ja need eemaldada. Pane oma kõrv suu lähedale. Kas tunned või kuuled mingit õhu liikumist või näed rindkeret liikumas. Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. Õhu liikumine vaba, mingit häält ei
Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni. Kui kannatanul on hingamine ja südametöö peatunud, siis tuleb esmaabi osutamisel teha talle kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaazhi. Alati tuleb meeles pidada: · Metallid juhivad elektrit ja metallesemeid ei tohi inimese voolu alt vabastamiseks kasutada. · Vesi, niisked riided, -maapind, -õhk (vihmane ilm) juhivad hästi elektrit ja on ohtlikud. · Hästi sobivad elektriisolaatoriks pikad puidust esemed.
Päästa kõigepealt need, kelle elu on ohus. Toimeta kannatanu lähemasse ohutusse kohta. VÄLDI LISAÕNNETUSI - selgita välja lisaõnnetuse oht ning hoiata ka teisi. ANNA VÄLTIMATUD ESMAABI - hakka elupäästvat esmaabi andma võimalikult kiiresti. Kui kannatanuid on palju, tee kindlaks neist igaühe seisund ja anna vältimatut esmaabi seda vajajaile.Alles pärast seda selgsita välja milliseid muid vigastusi kannatanul on. KUTSU ABI - kutsu õnnetuskohale lisaabi. Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale
· Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. TEGUTSEMINE SÜGAV KÜLMUMISE KORRAL: · Kaitse külmunud kehaosa külma eest. · Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. · Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. · Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. KUUMAKAHJUSTUSED Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab
· Ära transpordi kui valuärritus on väga tugev · Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli · Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott · HELISTA KOHE 112 · Ära lahasta kunagi toruluusid. · Eestis jõuab kiirabi piisavalt kiiresti kohale · Oskamatu lahastamine tekitab lisatraumasid · Kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga, lase kannatanul lamada ja võtta endale mugavam asend · Kui esmaabioskused puuduvad, rahusta kannatanut, · võimalda tal võtta talle sobiv asend ning · pane vigastatud kohale külma (käteräti sisse pakitud jääkuubikud või külma · Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse · Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel
sellised dokumendid võivad olla oluliseks tõendusmaterjaliks hilisemal kohtuprotsessil. Kui sa ka leiad, et tõendeid pole vaja, sest sa ei taha algatada kohtuasja, võib sinu arvamus kunagi hiljem muutuda. · Pea päevikut - märgi kuupäevaliselt üles sulle tehtud vägivallateod ja ähvardused. · Säilita ja kogu tõendusmaterjali - hoia alles ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-id jms. Lähenemiskeeld Lähisuhtevägivalla all kannatanul on võimalik oma eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks kohaldada lähenemiskeeldu. Kaitset vajav isik võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist, eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lapsed lähisuhtevägivallas On suur tõenäosus, et vägivallatsejaga koos elavad lapsed näevad pealt vägivalda ja on toimuvast vägivallast rohkem teadlikud, kui nende vanemad arvata oskavad.
1.3.7 selgitasime, tuleb kehtivat haldusakti täita ka sõltumata õigusvastasusest. Vaide- ja kohtumenetluse kõrval on veel terve rida õiguskaitsevahendeid: pöördumine õiguskantseri, muude kõrgete riigiametnike, poliitikute või ajakirjanduse poole. Niisugused pöördumised võivad küll olla isikule mugavamad, kuid haldusakti tühistamise pädevust neil isikutel pole. Enamasti on haldusakti läbi kannatanul vähe praktilist kasu loota ka uurimisorganite poole pöördumisest eesmärgiga algatada süüteo menetlus ametniku vastu, sest isegi kui ametnik lõpuks süüdi mõistetakse, ei muuda see haldusakti kehtetuks. Seega on juhul, kui asutus rikub isiku õigusi, kõige efektiivsemateks õiguskaitsevahenditeks reeglina vaide- ja kohtumenetlus. 9. Mida tähendab haldusakti õiguspärasus ning kuidas seda hinnatakse?
Kui verejooks ei peatu ikka, siis kutsun kiirabi. . 8. Kirjelda enda tegutsemist situatsioonis, kus herilase nõelamise järgselt tekivad teie sõbra näo piirkonda punetavad laigud, nägu läheb tursesse ja sõber ei saa korralikult hingata? Millele sellised tunnused viitavad? Sellised tunnused viitavad anafülaktilisele šokile. Sellisel juhul tuleb koheselt kannatanu viia haiglasse või kutsuda kiirabi. Kontrollin kas kannatanul on vajalikud ravimid kaasas (adrenaliinisüstal) , aitan tal seda kasutada. Kui kannatanu on veel teadvusel siis panen ta istuvasse asendiss, vajadusel kasutan šoki esmaabi võtteid. Teadvuse kaotuse puhul, avan ta hingamisteed ning elustan. 9. Kuidas tuleks tegutseda, kui teie kursusekaaslane kaebab halba enesetunnet, pea käib ringi, nahk on külm ja kleepuv? Panite tähele ka seda, et ta kaebas söögiisu ja suukuivust, tarbis igal võimalusel vett
* Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus * Õhu liikumine vaba, mingit häält ei kuule, rindekere tõuseb – hingab vabalt Kunstlik hingamine: • Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, lükka pea kergelt kuklasse. • Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninatiivad. • Pane oma suu tihedalt ümber tema suu. • Puhu oma hingeõhk tema suhu. • Tõsta oma pea üles, lase kannatanul ise välja hingata. • Korda sissepuhumist teist korda. • Vaata, kas tema rindkere liigub igal sissepuhumisel. 4 NB! Nii võid elustada ainult oma lähisugulasi. Võõrast inimest elustatakse ainult läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile. Südamemassaaž: • Pane oma käed tema rinnaku keskele, olles ise kannatanu kohal. • Vajuta sirgete kätega nii, et rindkere vajuks 5-6 cm. • Vajuta nii 15 korda, kiirusega 60 korda minutis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
