kohtupidamise kord. · See tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. · Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida. · annab nii menetluspädevuse piirid kui ka menetlusosalise õigused ja kohustused. · menetlusosalise õiguste tagamiseks: 1)selgitatakse menetlustoimingut 2) tagatakse menetlusalusele isikule võimalus end iseseisvalt kaitsta. 3) võimaldatakse osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal Tsiviilprotsessiõigus · reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel · normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused · reguleerib protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus Kriminaalprotsessi õigus · reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades · eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki
jäigi talle peaaegu tundmatuks. Siiski oskas ta kõrgelt hinnata kirjasõna tähtust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast käsikirju jne. Ta pidas end otseselt Rooma keisite järeltulijaks ja nimetas end Lääne - Rooma keisriks. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg. Paremal asuval pildil on kujutatud Karl Suur varauusaegse kunstniku kujutatuna. Krooni, mis keisril peas on, ei saanud ta tegelikkuses kanda, sest see tehti alles X sajandil. Milline Karl Suur tegelikkuses välja nägi, seda me ei teagi . Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas
vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Alles enam kui 30aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud LääneEuroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrgeaujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim LääneEuroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata
Karl Suur Pippini järel sai Frangi kuningaks tema poeg Karl (valitses aastail 768-814), keda ajaloos tuntakse Karl Suure nime all. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Saksid olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade t...
Välismeeskonna iga liikmel on väljakul oma kindel positsioon. Nad võivad tegutseda ees- või tagaväljakul või mõnel pesal. Pesapallis visatakse palli suure hooga üle käe. Viskamisel peab pall läbima löögitsooni. Löögitsoon asub otse söödulaua kohal, kõrgemal kaitsja põlvedest, kuid madalamal tema kaenlakõrgusest. Kui söötja viskab palli löögitsoonist välja, kuulutab kohtunik palli väjasolevaks. Kui ta viskab neli pallivälja, on kaitsjal lubatud esimese pesa juurde minna. Püüdja asub kaitsja taga ja tema ülesanne on maast üles võtta pall,mis on söödetud ja mida kaitsja ei tabanud. Ta peab selle viima tagasi söötjale. Mängu juhivad neli kohtunikku, igal neist on oma roll. Kaitsjad püüvad hetkel, kui väljaku meeskond muuga hõivatud on, pesade vahele hiilida, et kergem oleks jooksu sooritada. Kui pall visatakse sellesse pessa, kuhu nad parajasti jooksevad, ja neid
Kokkuvõte Karl Suurest Pippin Lühikese järel sai 768. a Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda ajaloos tuntakse Karl Suure või Karl I nime all. Karl oli esimene keiser Lääne-Euroopas Rooma impeeriumi langemisest 4 sajandit varem. Ta veetis enamiku oma pikast valitsusajast sõjaretkedel. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkusega oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane sõjamees, jahimees ja ujuja. Keisril oli viis naist ja kuus alalist armukest. Tal oli laitmatu tervis ja ta elas erinevate hinnangute kohaselt 65-72 aastaseks, mis toona oli kõrge iga. Karl Suure lapsepõlvest on väga vähe teada, ei teata ka kindlat sünniaega. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu, olles abielueelne poeg. Tem...
Meesmehekaitset võib põhiliselt mängida kahel eri viisil, passiivselt ja aktiivselt. Iga mees vastutab oma katetava eest. Hätta jäädes abistatakse või vahetatakse mehi. Mees-mehe kaitse eelised: - võimaldab iga konkreetse ründaja katmiseks leida sobivaima kaitsja kasvu, kiiruse või atleetlikkuse järgi - jagab kaitses õiglaselt vastutust igale üksikule kaitsjale - annab igale kaitsjale võimaluse õppida mängus hästi tundma oma hoolealust, tema nõrku ja tugevaid külgi - aitab kaitsjal end paremini ette valmistada kohtumiseks järgmises mängus konkreetse, tema kaetava ründajaga - seda kaitset võib mängida kogu mängu jooksul hoolimata mängu seisust - õpetab mängijatele kaitsemängu põhioskusi - aitab katta vastasvõistkonna põhilisi viskajaid nõrgemate arvelt - lubab teha kiireid muudatusi minutiliste vaheaegade, neljandike ja poolaegade vahelisel ajal 16)Tunnikava: Tunniteema: Viskamine ja ründemäng Tunnipikkus:1h Kuupäev ja aeg: 17.01.2010 17.00 18.00 17
end pingest. Pilgu peab keskesndama rõngale, mitte pallile, sõrmed mugavalt laiali, ranne tagasi painutatud ja küünarnukk korvi suunas. Sirutades viskekäsi ja sõrmed välja ning panenes pall tagurpidi pöörlema. Käsi läheb lõpuni sirgeks ja ranne liigub palli alt lõpuni läbi. Vasaku jala varbad on ühel joonel parema jala keskkohaga. Jalad asetsevad paraleelselt õlgade laiuselt õrnalt vasakule pööratud. Hüppevise: · Hüppeviske eelised on: - sooritatakse kõrgelt, kaitsjal on raske takistada -sooritatakse kiirelt, ilma ettevalmistavate liigutusteta - sooritatakse efektiivselt nii paigalt, liikumiselt kui ka põrgatuselt - sooritatakse varieeruvalt madalalt ja kõrgelt hüppelt ning tahakallutatult · Hüppevise paigalt: Hüppeviske õppimist alustatakse paigalt. Paigalt viskele minekul on mängija palliga tasakaalustatud kolmikohu asendis. Enne üleshüpet võib mängija teha lühikese hoovõtusammu, viies viskekäepoolse jala taha ja tuues selle siis
Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja
kultuurmaastikuga. Näiteks ürgmetsal, loodusmaastik, toetatakse tavaliselt suktsessiooni rada. Kuid puisniidul, mis on kultuurmaastik, üritatakse säilitada seisundit. Protsessi kaitsmisel, tuleks tagada sekkumatus, mis ei nõua suuri kulutusi, aga seisundi tagamisel on vaja sekkuda looduslikku arengut, mis võib nõuda suuremaid kulutusi ja pingutusi. Nagu ennem mainitud on looduskaitsjatel alati küsimus kumba kaitsta, kas seisundit või protsessi, kuid kultuurkomponendi kaitsjal sellist valiku küsimust ei teki. Kui ajast tagasi vaadata, on looduskaitse ennekõike olnud seisundi kaitse. Alles hiljuti on saanud ürglooduslike protsesside kaitsmine päevakorda tulnud. Kui põhineda looduskaitse analoogiale, võib olla kunagi olukord, kus tuleks kultuurmaastike kaitsta liigse reguleerimise eest. Kui tuleks maastiku kaitsta või planeerida, sel juhul on taotlevate maastiku tunnuste ja omaduste puhul
Kõik joonised nummerdatakse. Kõiki jooniseid tuleb töös kommenteerida ja viidata. Näide. Joonis 1. Aja ja ruumi põhimõtteline mudel (Pehk, S. Aja planeerimise alused, Tartu, 2002, lk.35). 4. UURIMISTÖÖ KAITSMINE Uurimistöö kaitsmine kujutab endast õpilase lühiettekannet ning sellele järgnevat küsimustele vastamist. Kaitsta on lihtsam kui töö on kahes eksemplaris. Kaitsmise ajal peab kaitsjal olema kasutada oma töö. Uurimistöö kaitsmine toimub selleks spetsiaalselt moodustatud komisjoni ees. Kaitsekõne on keskmiselt 5-10 minutit pikk. Töö kaitsekõne peab sisaldama: - töö eesmärki ja valiku motiivi - probleemi kirjeldust - järeldusi või autoripoolseid ettepanekuid probleemi lahendamiseks. Lisa 1 Uurimistöö tiitellehe vormistamise näidis.
jälgida, siis on igas proovilepanekus midagi, mis seob selle ilujumalanna või mõne rituaaliga. Ühes versioonis võtab Psyche esimese ülesande, terade eraldamise endale ise ning see võtab aset Demeteri templis. Kui ta enda ülesandega toime tuleb, ütleb Demeter talle, kust oleks kõige mõistlikum Erost otsida. Selline versioon loost kõlab ehk seetõttu loogilisena, et ta terasid just Demeteri juures sorteerib. Küllap on põllumaade kaitsjal sellest tegevusest rohkem kasu kui ilu- ja armastuse jumalannal. Walter Burkert kirjutab enda teoses ,,Homo necans: the anthropology of ancient Greek sacrificial ritual and myth", et Aphroditele on ohverdatud lambaid veidi tavalisemate kitsede ja veiste asemel. ,,Erose ja Psyche" müüdis näitab jumalanna samuti välja huvi lammaste vastu. Kuigi see võib olla rohkem mõeldud Psyche karistamiseks ning murdmiseks, käsib ta siiski Psychel minna metsatukas mäletsevate
endine õpetaja Hadrianus VI nime all, kuid et ta suri juba järgmisel aastal, siis polnud tema tegevusel kuigi suurt mõju. Järgmine paavst Clemens VII (paavst 1523–1534, Leo X sarnaselt Medicite suguvõsa esindaja) oli selgelt Prantsusmaa-meelne ega soovinud katoliku kirikus midagi muuta (ehk siis lasta tekkida võimalusel, et tema võim väheneb), mistõttu protestantlus leidis üha laiemat kõlapinda ning Euroopa katoliiklik ühtsus kadus lõplikult. Karlil kui katoliikluse kaitsjal oli seetõttu väga raske tegutseda, sest tema soovis pigem olla kahe poole lepitaja kui armutu paavstluse eest võitleja, seda enam, et üleüldine meelestatus Saksamaal oli paavstluse suhtes negatiivne. Teine sõda Prantsuse kuningaga ning keisriks kroonimine 1527. aastal puhkes sõda François I ja Karli vahel uuesti. Prantsusmaad toetas mitu Itaalia linnriiki, kes kartsid Habsburgide võimu kasvamist, samuti paavst. Itaalia vastu
Mis puutub Eesti õigussüsteemi, siis Eesti põhiline valdkond kus tuleb süsteeme (kui ka inimesi) osata käsitleda on riigikaitse. Kindlasti pole see ainus valdkond, milles süsteemne käsitlus võib olla eriti tulemuslik kuid paraku ei ole selliseid valdkondi lõpmatuseni. Loorentsi käsitlusviisid on tulevikus rakendatavad lugejaile kui ka antud juhul, juristidele kelle põhilisemaks tööks on töötada inimestega ning neid osata käsitleda kui süsteemi. Juristil, kui kellegi kaitsjal, on oluline, et ta tunneks oma klienti ning kuidas teda käsitleda kui süsteemi selleks, et jõuda maksimaalse arusaamani olukorrast ja, et sealt edasi oma kui ka juristi eesmärgini jõuda. 8
kosad metslased, sellegipoolest inimolendid ja neilgi pidi olema "teatud võõrandamatud õigused". Kosadel on õigus võidelda oma kodumaa vabaduse eest. Livingstone soovis, et neist kõigist saaksid kristlased ja ühteaegu "tsiviliseeritud" inimesed ning nende elu omaddaks parema kvaliteedi, mida me praegu nimetame arenguks. Tema määratluse kohaselt oli "metslane" kultuuritermin, mitteprandamatu geneetiline tunnus. Livingstone keel ja ideed aitasid tal, kosade õiguste kirglikul kaitsjal, võidelda nende Briti võimu alt vabastamise eest. 6 KESK-AAFRIKA EKSPEDITISOONID Livingstone otsustas reisida 1852.a. Kesk-Aafrikasse. Siis kirjutas ta ka oma uurimistööd, milles rõhutab, et tavapärane klassikaline grammatika pole rakendatav keelte puhul, mida hiljem hakati nimetama bantu keelteks. Ta kordab taas usku, et muistne Egiptuse kultuur on olnud Aafrika kultuur.
Kinnihoidmine (hold) Leiab aset siis, kui üks või mitu vastast palli hoidva mängija maha kukutavad ning tema kinnihoidmise ajal on tema jalad ja muudki kehaosad vastu maad. Pikali olles peab kinnihoitav mängija palli kohe käest laskma, üritamata seda kuidagi edasi mängida. Ta peab üles tõusma ja eemalduma. Mahatõmbamine (tackle) Kaitsetaktika, kus palli kandev vastane blokeeritakse ja tema edasiliikumist tõkestatakse. Kaitsjal on lubatud haarata vastasest kinnipõlvede ja ülakeha vahelt. Kinni võib hoida üksnes seda mängijat, kelle käes on pall. Pildil: Pildil on toodud näide mahatõmbamisest Kuhi (ruck) Kui ründaja on maha kukutatud, peab ta palli käest laskma ja see on hetkeks vaba. Lähim mängija võib selle haarata ja rünnakut jätkata. Kui see ei õnnestu
küsitlemine süüdistaja tunnistajatega võrdsetel tingimustel; 4) kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt. Kaitsja võib olla lepinguline või määratud kaitsja. Määratud kaitsjaks saab olla ainult advokaat. Menetleja loal võib lepinguliseks kaitsjaks olla isik, kelle haridus vastab seadusega kehtestatud lepingulise esindaja haridusnõuetele. Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kuni 3 kaitsjat. Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus. Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav, süüdistatav ja süüdimõistetu kas isiklikult või teise isiku vahendusel. Kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui 1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, 2) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik.
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul...
§ 75. KAHTLUSTATAVA ÜLEKUULAMINE (2) Ülekuulamist alustades selgitatakse kahtlustatavale, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest ning et antud ütlusi võidakse kasutada tema vastu. § 15. KOHTULIKU ARUTAMISE VAHETUS (3) Kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 2 1 nimetatud isiku ütlustele.[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011] § 34. KAHTLUSTATAVA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED (1) Kahtlustataval on õigus: 1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 21) tõlgi abile; 3) kaitsja abile; 4) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta; 5) kaitsja juuresolekul olla üle
D tegutses hädakaitses, tõrjus vahetut A rünnet, seejuures ei olnud tal mingeid muid vahendeid peale füüsilise jõu ning kaasuse pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et ta oleks soovinud A hüvedele tekitada suuremat kahju kui kaitstavale hüvele oleks tekkinud seega ei saa öelda, et ta ületas hädakaitse piire, juhtunu oli õnnetus. Võib küll öelda, et kaitsetegevus ületas objektiivselt ilmselt ründe ohtlikkuse ja tekitas ründajale ilmselt liigse kahju, kuid kaitsjal oli ründaja surma suhtes maksimaalselt ettevaatamatus. Järeldus: D ei vastuta, kuna tema tegevus jäi hädakaitse piiridesse (3 punkti) 4. B karjumine ja D ähvardamine pargis B kõnealuse tegevuse puhul on põhiprobleem selles, kas see vastab §-le 120 või § 263 p 1? RKKK on otsuses 3-1-1-60-09 märkinud järgmisi olulisi aspekte, mis on vaja kindlaks teha avaliku korra rikkumise korral. Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka
(3) Ühel kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel võib olla mitu läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust kaitsjat. arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. (3) Käesoleva koodeksi §-s 391 lg 1 loetletud kriminaalasjades on (4) Ühel kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole kannatanul õigus kohtulikul arutamisel isiklikult või oma esindaja kaudu vastuolus. süüdistust toetada. § 38. Kaitsja kohustuslik osavõtt kriminaalmenetlusest § 41. Tsiviilhageja (1) Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik:
(3) Ühel kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel võib olla mitu antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse kaitsjat. läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale. (4) Ühel kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole (3) Käesoleva koodeksi §-s 391 lg 1 loetletud kriminaalasjades on vastuolus. kannatanul õigus kohtulikul arutamisel isiklikult või oma esindaja kaudu süüdistust toetada. § 38. Kaitsja kohustuslik osavõtt kriminaalmenetlusest
haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või; 2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja). (2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat. (3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus 5. Kohus ja kriminaalasjade alluvus Maakohus- krim.asja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Ringkonnakohus, Riigikohus 6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja
pealkirjastatakse (kirjutatakse suurte tähtedega ja alapunktid väikeste tähtedega) ja nummerdatakse. Järgnevad punktid 11 ja 12 alustatakse uuelt lehelt, pealkirjastatakse ja nummerdatakse (kirjanduse loetelu ja lisade pealkirja ette numbrit ei panda). Muu vormistuse osas lähtuda käesolevast juhendist. 58 9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE Töö kaitsmisel tuleb kaitsjal teha tööd tutvustav lühike ettekanne, mille ajaline pikkus kursusetöö puhul on 5 minutit ja diplomitöö korral 10 minutit. Ettekande sisu on toodud alapeatükkides 7.2. ja 8.5.1. kaitsmisprotseduuride kirjelduste juures. Kaitsekõne ettevalmistamisel tuleb lähtuda etteantud ajalimiidist ja ettekande sisu nõuetest. Ettekanne peab looma tööst tervikpildi ja rõhutama olulise informatsiooni. Ettekanne ei tohi olla teksti mahalugemine, vaid teeside arusaadav seletamine.
1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine p...
ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas. Eesti kohtusüsteemis on kriminaalasjades esimese astme kohtu otsuse peale õigus edasi kaevata kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ja tema esindajal ning prokuröril on õigus esitada protest. Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada apellatsioonkaebusi ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. Ühendriikide föderaalkohtusüsteemis on aga kriminaalasjades edasi kaebamise õigus piiratud ning süüdistajal ei ole võimalust õigeksmõistva kohtuotsuse peale edasi kaevata. Teiseks oluliseks erisuseks on see, et Ameerika
Riigikohtu otsuse peale edasi kaevata ei saa. ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsiooni sõnastus nõuab, et kohtualusel peab kriminaalasjades olema mitte ainult kohtuotsuste peale edasi kaebamise õigus, vaid olema garanteeritud, et nende kaebuste alusel kohtuasjad ka tegelikult uuesti läbi vaadatakse. Meie edasikaebamise süsteem on ka selle nõudmisega kooskõlas. Eesti kohtusüsteemis on kriminaalasjades esimese astme kohtu otsuse peale õigus edasi kaevata kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ja tema esindajal ning prokuröril on õigus esitada protest. Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada apellatsioonkaebusi ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. Ühendriikide föderaalkohtusüsteemis on aga kriminaalasjades edasi kaebamise õigus piiratud ning süüdistajal ei ole võimalust õigeksmõistva kohtuotsuse peale edasi kaevata. Teiseks oluliseks erisuseks on see, et Ameerika
1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegu...
võeta arvesse, kas kannatanu vanus oli teada, ja karistuse määramisel piisab ainult sellest, kui oli olemas tahe suguakt läbi viia. c. Kaitseväited - Deliktistruktuuri järgmisel astmel asuvad kaitseväited, millest üks osa viitab mõne koosseisuelemendi puudumisele (nt teatud faktieksimused), teine osa aga kujutab endast vabandusi või õigustusi koosseisupärase teo toimepanekule. Viimased on n-ö positiivsed kaitseväited. Positiivsete kaitseväidete esitamisel tuleb kaitsjal neid ka tõendada. Süüdistaja kohustus on tõendada küll süüteokoosseisu kõik elemendid, kuid neist väljapoole jäävad kaitseväited kuuluvad kaitsja tõendamiskohustusse. Positiivsete kaitseväidete hulka liigitub ka osa vabandusi. Tõendamiskohustuse sellist jaotust toetab ka üldine arusaam, et negatiivset tõendada ei ole võimalik. Tavalised positiivsed kaitseväited on enesekaitse, hädavajadus, lõksupüüdmine ja süüvõime puudumine.
poole vanem, kasuvanem või võõrasvanem või võõras või kasulaps, · tunnistaja inkrimineerib ütlustega iseennast või eelnimetatud isikuid; · muu seadusest tulenev alus, näiteks riigisaladuse seadus Ütluste andmine on keelatud kas mingi isikuga seonduvalt, sel juhul saab nn. soodustatud isik anda loa ütluste andmiseks või seadusega. Seadusega on keelatud anda ütlusi: · vaimulikul seoses temale usaldatuga (pihisaladus); · esindajal tsiviilasjas või kaitsjal kriminaalasjas seoses asjaoludega, mis on teatavaks saanud nende kohustuste täitmisega; · arstil või muud raviasutuse töötajal seoses patsiendi poolt usaldatuga. · Muul isikul, kes oma kutsetegevuse tõttu on saanud teavet, mille saladuses hoidmine on seadusega määratud, näiteks notar. Kõige laiem tõendite liik on dokumentaalne tõend. Kõik andmekandjatele salvestatud teave on dokumentaalne tõend (kirjalik e. paberkandjal, digitaalne, audio-visuaalne, ka pimedate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
