Tõendi väära aktsepteerimise tõenäosus FAR ( false acceptancerate ) Need vead on pöördsõltuvuses Volitustõendi tüübi valik Valiku tegemiseks võetakse arvesse : Turbetehnilisi aspekte : Ohud ja nõrkused, vahetatavus, täpsus Kasutsulike aspekte : Omaksvõtt, kasutamise mugavus, püsivus Majanduslikke aspekte : Alginvisteering, kasutajapõhised kulud. Teamuslikud Esemelised Bieomeetrilised Ohod ja nõrkused Pealtkuulamine edasi Vargus Praktiliselt andmine kaotamine Võltsimatu Subjekti Ei tõenda Ei tõenda Põhimõtteliselt tõendamine rangelt rangelt Tugevaim Vahetatavus Regulaarselt või Varguse või Ei ole vahetatav vajadusel Kaotamise
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi ...
Kontrolltöö küsimused 17.09 1. Esita Eesti muinasaja ehk esiajaloo periodiseering lk10 Muinasaeg jaguneb kolmeks: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb kolmeks a) vanem kiviaeg, ehk paleoliidikum. Ajamääratlus (kuni 9000 eKr) b) Keskmine kiviaeg, ehk Mesoliitikum. Ajamääratlus (9000-5000 eKr) c) Noorem kiviaeg, ehk neoliidukum. Ajamääratlus (5000-1800 eKr) Pronksiaeg jaguneb kaheks a) Vanem pronskiaeg (1800-1100 eKr) b) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg (500 eKr kuni 1200 pKr) jaguneb kolmeks Vanem rauaaeg (500 eKr-450 pKr) a) Eelrooma b) Rooma Keskmine rauaaeg (450 pKr-800 pKr) a) Rahustatud rännuaeg b) Eelviikingi aeg Noorem rauaaeg (800-1200 pKr) a) Viikingiaeg b) Hilisrauaaeg 2. Esita Eesti ajaloolise aja periodiseering Ajaline aeg alates 4200- präegu Keskaeg 1200-1559 a) Varakeskaeg (12...
1. linnade, maakondade vahel.(arvesse lähevad kõik punktid). 2. klubide vahel.(läheb arvesse 10 paremat tulemust). Võistleja tervisliku seisundi eest vastutab võistlejat lähetav organisatsioon. Punktide arvestamine. I-7p, II-5p, III-4p, IV-3,V-2p, VI-1p. Maadeldakse välja üks kolmas koht. IV ÜLESANDMINE Ülesandmine teostada hiljemalt 7. märtsiks 2013 a. E- mail: [email protected] Tel. 56285322 V AUTASUSTAMINE Võistlejaid autasustatakse karikate, medalite ja diplomitega. Lisaks esemelised auhinnad. Täiskasvanute I- koht 200 EUR; II koht 100 EUR; III koht 50 EUR. VI MAJANDAMINE Kõik sportlaste lähetamise, majutamise ja toitlustamisega seotud kulutused kannab lähetav organisatsioon. Võistlustel osavõtumaks 3 EUR Orienteeruv toiduraha päevas (hommikusöök 2.50 EUR lõuna 4.00 EUR õhtusöök 3.00 EUR). Toitlustamissoovist teatada ülesandmisel.(Muidu ei garanteeri sööki). VII JUHTIMINE Võistlust juhib ja viib läbi orgkomitee koos kohtunikekoguga. Võistluste
Opioidide, amfetamiini ja teiste narkootikumide, aga ka keelustamata uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning nakkushaiguste, sh HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses narkomaaniaprobleemiga. Tavaliselt jagatakse narkootikumide pruukimisele viitavad tunnused nelja rühma: 1) järsud muutused käitumises ja tavades 2) füüsilised muutused 3) esemelised leiud 4) sotsiaalsed probleemid Üledoos Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju uimasteid. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju uimasteid seepärast, et ei teata, kui puhas või kange tarvitatav aine on. Illegaalsete uimastite tootmist ja puhtust ei kontrolli keegi ning üsna lihtne on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa.
Maailma ajaloo periodiseering ja allikad: Perioodid: Keskaeg (muistse vabadussõja lõpp-Liivi sõda) - Varauusaeg Uusaeg (Liivi sõda-pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (iseseisvumine-tänapäev) Allikad: Esemelised (muistised) Kirjalikud (kroonikad) Suulised (luule, pärimused) Etnoloogilised (tavad, kombed) Liivi sõda (1558-1583) Haldusjaotus: Enne Liivi sõda: Venemaa Saksa Taani Pärast Liivi sõda: Poola-leedu Rootsi Taani Sõjakäik ja rahud: Venelased tungisid peale, Poola abile vaatamata jäi Liivimaa venelastele alla. Härgmäe lähedal viimane välilahing, kus ordu sai lüüa. Talurahva ülestõus, piirati Koluvere linnust, aga ebaõnnestunult. Paluti abi Rootsilt, väed saabusid Tallinna, esimene tugipunkt. Vilniuses 1561 leping, millega Riia piiskopkond ja ordu andsid end poola kuninga valitsuse alla. Liivimaa sai mitmeid vabadusi (usu, ainuõigus täita kohalikke riigiameteid jne). Sõda muutus rahvusvaheliseks, Liivimaa alad jagatud nelja...
Kordamiseks Ajaloo KT 1. Ajalugu, ajalooallikad (3 liiki ja näited) Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr ...
ehteid. Kasutusele tulid kaheväljasüsteem ja rauast adratera. 5. Pronksiaja kultuur Eestis. (4p.) Tegeldi peamiselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Kuna tekkis ebavõrdsus, hakati rajama kindlustatud asulaid. Tekkisid muutused matmiskombestikus - kivikirstkalmed. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! (2p.) Arhitektuurilised (ehitised) ja esemelised (tööriistad), muinasaja lõpus ka kirjalikud (kroonikad, saagad). 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud?(3p.) Lätti Henriku liivimaa kroonika. Latinakeeles. 8. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! (6p.) Maakonnad > kihelkonnad > külad Revala, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Läänemaa,
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kategooria-ühised eesmärgid. Nt.pensionärid; 4.Sotsiaalne kogukond-statistiliselt määratletav. Kogukonnas on tugevam eneseteadvus, erinevalt kategooriast. Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt.rahvuslill), keel. Difusioon teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine. Feminism ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Elitarism ehk eliiditeooria, V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses
13.sajandi algus (Liivi sõda 1558-1583) o laulud 3. Kolme kuninga aeg (Poola, Taani, o legendid Rootsi) 1583-17. sajandi algus o suulised mälestused 4. Rootsiaeg 17. sajand (Põhjasõda Arheoloogiilised 1700-1721) o matmispaigad 5. Veneaeg 1710/1721-1918 6. Eesti Vabariik 1920-1940 7. I nõukogude okupatsioon 1940- Esemelised 1941 suvi o lelud 8. Saksa okupatsioon 1941-1944 o rõivad 9. II nõukogude okupatsioon 1944- o mööbel 1991 o tarbeesemed 10. Eesti Vabariik 1991 Kinnismuistised Muinasaja allikad: o ohvrikivid
u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ajaloos toimunud sündmustest / nähtustest ning mille põhjal on võimalik uurida inimkonna minevikku. Ajalooallikaid jagatakse alljärgnevalt: a) Esemelised allikad (e inimkätega loodud esemed). Varasemate ajalooperioodide esemeliste allikate uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud esemelised allikad e muistised jagunevad: - kinnismuistised muistised mis on paiksed (n asulakohad, muinaspõllud, ehitised, kultusekohad, matmispaigad jm). - irdmuistised töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted, leitud luukatked jm.
Järgneb historiograafia ja allikate tutvustamine. Saame ülevaate pidustuste uurimisajaloost nii Lääne-Euroopas kui Eestis ja Lätis, eriti baltisakslaste suurt tööd allikate publitseerimise alal. Kõige üksikasjalikumat infot ühe või teise pidustuse kohta pakuvad korralduste kogumikud. Teine suurem allikate grupp koosneb rae, gildide ja vennaskondade arveraamatutest. Lisaks neile kahele allikagrupile on veel jutustavad allikad(Balthasar Russowi Liivimaa kroonika) ning ka esemelised allikad. Uurimuse teine osa kirjeldabki lähemalt gilde ja vennaskondi Liivimaa linnades. Gildid ja vennaskonnad hakkasid Põhja-Euroopas levima alates 14.sajandist. Selliste ühenduste peaeesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid huvisid, korraldada seltsielu ning pakkuda vennale raskel hetkel abi. Gildi või vennaskonna kaudu said inimesed osa linnakogukonda kuulumise hüvedest. Naiste jaoks tulid kõne alla usuühendused.
enam väga eakohane ( puberteedi eelne aeg varane puberteet), teda huvitavad juba teised asjad ja õpetaja peab elulisuse printsiipi järgides valima teemad/tööd, mis seostuks tema huvidega. Näiteks tahab omale laheda särgi õmmelda. 3. Näitlikkus- peale teooreetilise osa rääkimist näitab õpetaja lastele võimalusel arvutist pilte erinevate teemakohaste tööde kohta ja kindlasti on kaasa võetud vaatamiseks/katsumiseks ka reaalselt esemelised näidised. Näiteks tekstiilitööde juures on lastel ülesanne teha pajalapp. Õpetaja näitab arvutist erinevate pajalappide pilte ja võtab tundi kaasa ka mõned pajalapid näidisteks. Mida nooremad õpilased, seda suurem osakaal peab olema nähtavatel-katsutavatel näidistel. 1 4. Süstemaatilisus ja jadaprintsiip- süsteemsuse ja jadaprintsiip avaldub juba ka selles, et
1. Kui vana on ja kus asub vanim teadaolev asulakoht Eestis? 2p 1967 avastati Pulli asukoht (IX aastatuhande algusest eKr) 2. Millised allikad muinasaja kohta on meieni jõudnud? Kas kirjalikud või esemelised? Too näiteid. 3p Kirjalikud materjalid praktiliselt puuduvad Kust saame infot: tööristad, relvad, ehted jne. Saame teadmisi ka peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asukohad, linnused. Kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad.) Nt: KundaLämmasmäe asula, 11. sajandi Saksamaal vermitud münt muutus kaela ehteks. 3. Nimeta kolm peamist muinasaja perioodi 3p Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 4
Ajalooallikad on : · Esemelised · Suulised · Kirjalikud Eestis on esemelised kõige varasemad, siis on kirjalikud ja kõige nooremad on suulised. Sest üle 3-4 põlvkonna nad ei säili ja et nad säiliks, tuleb need kirja panna. Eesti ajaloo kohta pärinevad kirjalikud allikad 13 sajandist. Need on objektiivsed, sest on kirjutatud teiste rahvaste esindajate poolt. Kirja panemise eesmärk polnud eestlaste ajaloo kirjeldamine vaid eestlasi nimetati mõne kindla sündmusega. Esemeliste ajalooallikate vanust määratakse radiosüsiniku meetodiga ja dendrokronoloogia abil
More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni II Loetle 5 romaani keelt hispania, itaalia, moldova, portugali, prantsuse, rumeenia 3. I 3 kultuuri komponenti sümbolid (rahvusvärvid,rahvusloomad), keel, väärtused, esemelised komponendid (tööriistad, relvad, ehted jne), normatiivsed komponendid (tavad, kombed), tunnetuslikud (müüdid, legendid) II 3 sotsiaalsuse koosluse tüüpi sots. grupp ühised eesmärgid, sõltumine gruppist, teatud suhete stabiilsus hulk- on ajutine kooslus, moodustub mingi sündmuse puhul tegutsev hulk - kõige tähtsam on tegutseda, sündmus võimaldab tegutsemist nt jalgpalli hulligaanid, antiglobalistid
Terrakotasõdalased Hiinas Teotihuacani surnute tänav Mehhikos Machu Picchu kindlustatud asula Peruus Knossose palee Kreeta saarel Ateena akropol Kreekas Rooma varemed Itaalias Pompei linn Itaalias Ötzi (Hauslabjochi mees) 1991a. Šveitsi Alpidest leitud 5300–aasta vanune mehe surnukeha 3) Nimetage ajalooallikad, mille abil ajalugu uuritakse ja nende liigid ning iseloomustage neid. Esemelised allikad (kinnismuistised, asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne) – Uurivad arheoloogid Kirjalikud allikad – Uurivad ajaloolased 4) Millisteks perioodideks ajalugu jaotatakse - nimetage need koos daatumitega. ESIAEG (ehk muinasaeg) 3 aastatuhat eKr. - kiviaeg - pronksiaeg - rauaaeg VANAAEG (s.h. antiikaeg) 3 aastatuhat eKr.– 476a.eKr. KESKAEG (vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg) 476a. eKr
neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnud täpsed, kuna siinset elu mainiti vaid ära) KIVIAJAST LÄHEMALT Arheoloogiline Peamised elatusalad Asulate paiknemine,Matused kultuur, dateering. küla/talu Mesoliitikum u.9000- 5000 eKr, Kalastamine, Veekogude lähedal, Ei ole teada nn
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowled...
Andmeturbe alused Konspekt Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus. (teadmiste kaitse) Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Turvalisuse tagamine on süsteemi võime kaitsta oma objektide käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisuse kriteeriumid Kas... *on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? *vastutus turbe eest on selgelt määratletud? *vastutajad on saanud koolituse? *turvaintsidentidest antakse alati teada? *viiruskontrolli põhimõtted on f...
AJALUGU Secunda I kursus Eesti ajalugu (muinasajast Rootsi ajani) MUINASAEG Ajaliselt 9000 eKr 1200-1250, sündmustikuliselt Eesti alade asustamisest Kirde-Euroopa ristisõdadeni ehk muistse vabadusvõitluseni. Muinasaja peamised allikad on esemelised, mida on kahte liiki: irdmuistised ja kinnismuistised. Esemete dateerimisel kasutatakse tänapäeval radioaktiivse süsiniku (C14) meetodit 1980. aastal arvati Pulli tekkeaastaks umbes 7500 eKr, 2001. aastal umbes 9000 eKr. See tuleneb sellest, et varem arvati, et süsiniku hulk on olnud atmosfääris alati sama ja ladestunud organismidesse koguaeg ühtemoodi: tegelikult nii ei ole. Kuna ainult ühe meetodiga on ebatäpsused, kasutatakse tänapäeval ka
Ajalugu 1. MIS ON AJALUGU Ajalugu jutustab meile inimkonna minevikust. Teadlased, kes uurivad ajalugu on ajaloolased. Ajaloolaste teadmiste aluseks on ajalooallikad. Ajalooallikateks nimetatakse mälestisi, mis annavad võimaluse ajalugu uurida. Ajalooallikad jagunevad kirjalikeks ajalooallikateks, esemelisteks ajalooallikateks ja suulisteks ajalooallikateks. Kirjalikke, näiteks dokumente või raamatuid hoitakse arhiivides. Esemelised, näiteks kujud või mündid säilivad muuseumides. Suulised, näiteks laul või rahvajutt käivad suuliselt põlvest põlve ning on tihtipeale talletatud ka helikassettide peale. Mõisted: ajaloolane teadlane, kes tegeleb mineviku uurimisega arhiiv asutus, milles hoitakse mitmesuguseid dokumente muuseum asutus, mis kogub ja näitab huvilistele minevikust pärit esemeid arheoloogia teadus, mis uurib muinasleidude põhjal kõige kaugemat ajalugu 2. AJAARVAMINE
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni.
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
TURUNDUSE ALUSED EKSAMI TEEMADE LOETELU. 1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: ...
alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Antud kontekstis on oluline suulise ja kirjakultuuri eristumine. Suuline kultuur / teadvus Kirjalik kultuur /teadvus keskendub protsessile ja mitte sündmustele kui üksikjuhtumitele vajadus oluliste asjade korduva taasesituse järele (näiteks rituaalid, tseremooniad, kombetäitmised), mille käigus meenutatakse ja kinnitatakse ning taasluuakse olulist teavet mälu abivahendid on kaemuslikud, nii looduses olemasolevad kui ka inimeste loodud esemelised või vaimsed küllalt keerulised sümbolid (pühapaigad, kalender, toimingud, esemed, laulud, fotod jms) mälu abivahendeid iseloomustab kaemuslikkus (pulmakommete täitmine kui kirjaliku dokumendi analoog; riietus kui staatust näitav märk) huvi ennete vastu (ettemääratus), seega tulevikku suunatus (mis saab olema). (Näit Mats Traadi romaani "Puud olid, puud olid hellad velled" algus viitab just sündmuste ettemääratusele ja nende sündmuste äraaimamisele ennete kaudu:
Ühelt poolt ise looja , teiselt poolt tarbija. Siin all on ka pärimuskultuur, mis peegeldab rahava kultuurilist mälu. 3) Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid, mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks. Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks. Kultuurikomponendid (millest koosneb): 1) Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided 2) Normatiivsed komponendid- mitmesugused tavad, kombed. 3) Tunnetuslikud komponendid- nt müüdid, usundid, ideoloogia 4) Väärtuselised komponendid- sisaldavad väärtusi mida selles kultuuris hinnatakse 5) Sümbolid- nt rahvusvärvid, hümn, vapp 6) Keel- üks ja sama keel erinevad kirjapildis, kas lugeda keelt keeleks või murrakuks.
2) Rahvakultuur- kus kultuur ei ole elukutseks vaid harrastuseks. Ühelt poolt ise looja , teiselt poolt tarbija. Siin all on ka pärimuskultuur, mis peegeldab rahava kultuurilist mälu. 3) Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid, mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks. Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks. Kultuurikomponendid (millest koosneb): 1) Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided 2) Normatiivsed komponendid- mitmesugused tavad, kombed. 3) Tunnetuslikud komponendid- nt müüdid, usundid, ideoloogia 4) Väärtuselised komponendid- sisaldavad väärtusi mida selles kultuuris hinnatakse 5) Sümbolid- nt rahvusvärvid, hümn, vapp 6) Keel- üks ja sama keel erinevad kirjapildis, kas lugeda keelt keeleks või murrakuks.
1. Turunduse olemus ja turundustegevuse eesmärk. Turundus on kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soov...
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõis...
7) töö kaitsmine . 2.2 Töö allikatega Olenevalt uurimistöö teemast tugineb uurimistöö erinevatele allikatele. Nendeks võivad olla 1) kirjandus (nt kirjandusteosed, monograafiad, artiklid, retsensioonid); 2) kirjalikud allikad nii paberkandjal (nt dokumendid, seadused, käsikirjad, kirjavahetus) kui ka elektroonilises võrgus (nt elektroonilised andmebaasid, e- kirjavahetus, trükis mitteilmunud elektroonilised väljaanded/artiklid); 3) esemelised allikad (valminud kujutava kunsti teos, arheoloogiline leid vms); 4) audio-visuaalsed allikad (fotod, heli- ja videosalvestised). Töö eesmärgist ja probleemipüstitusest ning allikatest sõltub uurimismetoodika valik (ankeetküsitlus, intervjuu, vaatlus, katsed, tekstianalüüs, allikakriitika jms; praktilise töö puhul teostamise tehnika jne). Allikate valikul peab arvestama töö mahu raames objektiivse teoreetilise tausta avamisega.
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse- ja tormijumal)
- Kaal - Eluline usutavus – subjektiivne kriteerium, kuidas tõendist lähtuv teave haakub kohtuniku varasema elukogemusega. - Haakumine (riimumine) – küsimus kaalust, mitte usaldusväärsusest. Tõendid liigitatakse: - Otsesed vs kaudsed - Esmased vs tuletatud – asitõend vs kuuldus/tunnistaja, kes midagi kellelegi rääkis ja see teine isik nüüd räägib. - Isikulised vs esemelised. Kohtueelne menetlus kriminaalasjades § 211 – kohtueelse menetluse eesmärk. Eesmärgiks on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks mud tingimused. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustavat ja süüdistavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Siin väljendub ka kohtueelse menetluse vaba kujundamise põhimõte: uurimisasutus ja prokuratuur on vabad otsustama, missuguseid menetlustoiminguid ning missuguses
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused:
ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadest praegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nimetatakse eestlasteks. Eesti õigusajalugu on eesti rahva ja maa õiguse ajalugu varasematest teadmisvõimelistest aegadest praeguse ajani ühenduses sugurahvaste, kaasmaalaste ja vastavate naaberrahvaste ja riikide õigusajalooga. MITTEKIRJUTATUD ALLIKAD 1. esemelised allikad kinnisasjad vallasasjad 2. kombed 3. suulised e. filoloogilised allikad õiguslikud terminid õiguslikud vanasõnad kohanimed KIRJUTATUD ALLIKAD 1. otsesed allikad - allkad, milles otseselt väljendatakse õiguslikke norme allikad, milles avaldatakse või loetakse avaldatuks õigusnormid sellekohaste eeskirjadena 2
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnuses...
Mittepööratavad Enesekesksed (egotsentrilised) Olevikukesksed Valdavalt kujundlik mõtlemine. Mõtlemise liigid: 1. Sensomotoorne 2. Sõnaline- toimub järjestikku ühelt sõnalt teisele 3. Kujundlik.-võib toimuda simultaanselt, üheaegselt. Ühel ajal võib mõelda paljudest asjadest. Võib olla eraldi sõnalisest mõtlemisest (N. Väikelapsel) või koos (täiskasvanul). Kujundliku mõtlemise ühikud võivad olla: Konkreetsed esemelised kujundid Abstraktsed kujundid Olemas veel teisi mõtlemise jaotusi: Abstraktene-konkreetne Loogiline-eelloogiline- Levy-Bruhl Empiiriline-teoreetiline Metsik-kodustatud- Levi Strauss Olulised lapse küsimused. Neis peitub tema silmaring. 4-5a.- ei piisa nime teadmisest, tungib esemete päritollu sügavuti. 5a.- huvi kaugete nähtuste vastu. "MIKS" küsimuste aeg o Vastata tuleb lühidalt, lapsele arusaadavalt
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete rekl...
1. Õiguse kui areneva terviku mõistmine 2. Immuunsus positivistliku staatika eest 3. Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. Õigusajalugu Eestis kui õiguskultuuriliste katkestuste ületaja. Õigusajaloo ajalise alguse probleeme. Kirjutatud ja kirjutamata õiguse ajalugu. Arhailine õigus, tema teistsugusus Õigusallikad ja õigusajaloo allikad, nende erinevused. Õigusajaloo allikate struktuur MITTEKIRJUTATUD ALLIKAD 1. esemelised allikad · kinnisasjad · vallasasjad 2. kombed 3. suulised e. filoloogilised allikad · õiguslikud terminid · õiguslikud vanasõnad · kohanimed KIRJUTATUD ALLIKAD 1. otsesed allikad - allkad, milles otseselt väljendatakse õiguslikke norme · allikad, milles avaldatakse või loetakse avaldatuks õigusnormid sellekohaste eeskirjadena
samuti muu dokumendi ning foto või film või muu teabetalletusega. Tõendamiseseme asjaolud on (ehk kohtueelsel uurimisele ja kohtulikul arutamisel kuuluvad tõendamisele): 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Tõendi liigid: * Lähtudes tõendi allikast: isikulised (ütlused) ja esemelised (asitõendid, dokumendid, protokollid, foto, film või muu teabesalvestus) tõendid. Eksperdi arvamusel on kaksikallikas (nii uurimismaterjal kui ka ekspert isikuna koosoma teadmiste ja kogemustega) – seega ei mahu kummagi alla. * Sõltuvalt sellest, kas tõend kujunes kuriteo asjaolude vahetu või vahendatud peegelduse tulemina: algsed ja tuletatud tõendid. Algne tõend on nt kuritegu vahetult pealt näinud isiku ütlus, sündmuskohalt leitud sõrmejälg
akadeemia toimetiste väljaandmine, hakkas ilmuma ajakiri Drames. Arhiiviallikate publitseerimine. Arhiivinduse teisenemine (Eesti arhiivid on kõige avatuvamad arhiivid). Uurimisteemade muutumine: Nõukogude repressiooni uurimine, Eesti Vabariigi uurimine. Üldhariduskoolide ajaloo õpetamise ümberkorraldamine ja uute õpikute ettevalmistamine. Üldajaloo õpikud ilmusid kiiresti (kiire ajaloo desovietiseerumine). Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid: Kirjalikud, esemelised, suulised, etnoloogilised, lingvistilised, audiovisuaalsed, elektroonilised. Enne Nõukogude perioodi Eestis oli kaks arhiivi: Eesti riigi arhiiv (Tallinn) ja Eesti riigikeskarhiiv (Tartu). Tartu omas oli tsaari aegsed ja rootsi aegsed materjalide alused. Tallinna omas olid sünni registrid. Kõik arhiivi materjalid kuulutati riigi omandiks ja loodi ühine Nõukogude arhiivi fond. Loodi üks arhiiv: ENSV keskarhiiv (Tartu)
Mitte kasutada sõna "autoriseerimine", kuna on olemas täpsemad vasted. Autentimismeetodid · Teadmuspõhised - saab meelde jätta; võimalik neid andmeid kellelegi teisele edasi anda. Luku kombinatsioon - mehaaniline lukk Parool PIN-kood Krüptovõti - pikk ja keeruline kombinatsioon, tavaliselt pähe ei õpita Isikuandmed - nõrk autentimismeetod; kasutatakse harva, kuna neid andmeid teavad teisedki ning eeldab, et ründaja ei tea isiku kohta midagi ... · Esemelised - kloonitavad, lihtsasti edasi antavad Luku võti Magnet- või kiipkaart Infrapunamärk - RFID tag · Biomeetrilised - ei saa mugavalt edasi anda, sobib ainult vahetu kontakti korral, üle võrgu saab võltsida Sõrmejälg - tänapäeval piisab fotoaparaadiga eemalt pildistamisest Silma iiris Hääl DNA Neid saab parema turvalisuse eemärgil omavahel kombineerida: kiipkaart + PIN-kood Autentimisprotsess · Ühepoolne - üks ütleb teisele: "Minu parool on ****
19 Saladus töötaja ei tohi rääkida. Inimene võib hakata ise seda teavet kasutama, ei peagi edasi rääkima. Üldiselt samad põhjendused peaksid olema nagu saladuse hoidmise kohustus. Erinevus selles, et tegemist on isiku tegevusvabaduse piiramisega (täpsemalt peale töölepingu lõppemist), põhiseaduslik riive. Väga kindlad ruumilised, ajalised ja esemelised piiratlused. Kui neid pole, siis pole kokkulepet olemas. Töötaja peab saama aru sellest, mida ta võib teha ja mida mitte. Vahet tuleb teha, kas tegemist on konkurentsipiiranguga enne või pärast töölepingut. Pärast töölepingut, siis tuleb põhiseaduslikkuse riive. Tööandja peaks maksma mõistlikku tasu selle kokkuleppe hoidmise eest (pärast lepingu lõppemist). 3-2-1-14-05, 3-2-1-14-56 mõistlik huvitis pole uheselt kindel. Tuleb vaadata konkurentsipiirangu eset ja ulatust
Kuid otsese vaatlusega ei saa andmeid kõigi ostukäitumisega seotud näitajate kohta, näiteks ostujärgne rahulolu jms. Selliste näitajate uurimiseks tuleb kasutada kaudset lähenemist. Üldse pakub turundusuuringutes rohkem huvi tulemused kui käitumine ise. Üheks kaudse vaatluse tüübiks on teiseste andmete uurimine, mille abil saab analüüsida mingite toimingute tulemusi. Järgmiseks tüübiks on nn materiaalsed jäljed (physical traces). Need on esemelised tõendid eelnevast käitumisest, näiteks tühjad pakendid. Prügikastide uurimine erinevates linnaosades annab informatsiooni tarbimisharjumuste kohta nendes. Teiseks võimaluseks materiaalsete jälgede vaatlusel on nn sahvri audit (pantry audit). Sel juhul jälgitakse inimeste kodudes uuringut huvitavate tooteartiklite olemasolu, oletades, et see on seotud otsustega. Kahjuks ei pruugi see oletus pidada paika, sest näiteks
· õpitakse liitma ja lahutama omandatud arvude rea piires; · lahendatakse tekstülesandeid summa ja vahe leidmisele. Kõiki neid õppetegevusi sooritatakse iga arvu õpetamise/õppimise puhul! Kuna arvumõiste omandamine valmistab vaimupuudega lastele küllaltki suuri raskusi, siis tuleb õpetajal kasutada väga palju ja mitmekesiseid näitlikke vahendeid. Millised need võiksid 1. klassis olla? NÄITLIKUD VAHENDID ARVUDE ÕPETAMISEKS 10 PIIRES I Esemelised näitvahendid 1. Esemed ümbritsevast tegelikkusest: klassi mööbel, õppetarbed, looduslikud materjalid, puuviljad, aedviljad, nööbid, trukid, mänguasjad (looduslik materjal, nööbid ja muud väikesed esemed ühendatakse ketikesteks, õmmeldakse papist alusele jne). 2. Spetsiaalselt arvutamiseks valmistatud esemed: arvutuspulgad, matemaatiline kastike, kus on esemete komplektid arvutamiseks, klassi-ja individuaalne arvelaud jne. 3. Geomeetrilised kujundid. 4
tunne pärast massaazi). Tulemusele baseeruvate käsitluste korral on teenus vaadeldav kui muutus või mõju välistegurile (vt. joonis 8.1). Teenusomaste vajaduste rahuldamine Objektile Isikule suunatud suunatud Esemelised Ruumilised Ajalised Esemelised Ruumilised Ajalised vajadused vajadused vajadused vajadused vajadused vajadused Hoidmine Kaubavedu Kauba Hoidmine Reisijate Vangide ladustamine vedu valvamine
Selle kuju järgi eristati kihv-, selg-, laba-, rist-, kõver- ja kaarpiilist ahingut. Angerjaahingul vahelduvad tömbid ja teravad piid. Eestis püüti kuni 6 m pikale puuvarrele kinnitatud ahinguga suuremaid kalu veel 19. sajandil üsna suurel määral, enamasti öösel tule valgel, ka jää alt (angerjaid). Nüüdisajal on Eestis ahinguga kalapüük keelatud. Ajalooallikad – minevikus elanud inimeste loodud esmemed ja kirjutatised. Vikipeedia järgi võib ajalooallikaid liigitada: esemelised ajalooallikad ehk muistised: kinnismuistised ja irdmuistised; kirjalikud ajalooallikad: ürikud, kroonikad, seadused, mamuaarid, statistilised materjalid jne; suulised ajalooallikad: pärimused, rahvaluule (legendid, müüdid, muinasjutud); Etnoloogilised ajalooallikad: tavad, kombed ja traditsioonid; lingvistilised ajalooallikad; keel ja murded; audiovisuaalsed ajalooallikad; fotod, filmid ja helisalvestised.
Kui ta on kohustuse ühele või osadele võlausaldajatele täitnud, siis vabaneb ta kohustusest teiste ees. Solidaarvõlausaldaja, kes on vastu võtnud täitmise, peab teistele võlausaldajatele välja maksma nendele langevad osad (VÕS § 75 lg 1) KOHUSTUSTE TÄITMINE Kohustuste täitmiseks loetakse ainult niisuguse teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse võlasuhte eesmärk. Soorituse objektiks võivad olla mitte ainult kaubad ja muud esemelised väärtused või õigused, vaid ka kaitse tagamine (VÕS § 2 lg 2). Kaitsekohustus ei kohusta sunnitavaks soorituseks, kitsamas mõttes on seega ainult kahjuhüvitamiskohustus. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustusi täita vastavalt lepingule ja seadusele ja vastava kvaliteediga. VÕS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kohustusi täita: õigel ajal; õiges kohas; õigel viisil ja õigele isikule.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
