Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (3)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kaitseõigused siiski on?
  • Milline on vea hind?
  • Kuidas seda viga oleks saanud vältida?
  • Kuidas juriidiline isik oma head nime kaitseb?
  • Kes hindab moraalse kahju nõuet?
  • Kuidas on loomade ja loodusjõu poolt tekitatud kahju hüvitamisega?
  • Mida aga riik peab siiski kindlustama õiguskaitselisest seisukohast?
  • Mis tähendab otsuse avalik kuulutamine?
Vasakule Paremale
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #1 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #2 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #3 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #4 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #5 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #6 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #7 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #8 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #9 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #10 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #11 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #12 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #13 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #14 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #15 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #16 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #17 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #18 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #19 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #20 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #21 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #22 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #23 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #24
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 247 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor silja500 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

Page 1 of 24 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM 1.2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium

Õigus
thumbnail
16
pdf

EV õiguskaitsesüsteem

Kolm põhimõtet- vabadus, õigus ja õiglus! Legaalsuse printsiip ehk seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 Riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Võimu teostamine peab olema legaalne nii õigusakti sisu kui ka võimu teostamise viisi ja vormi poolest. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Kahju vältimise printsiip PS § 25 Õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahj

Õigus
thumbnail
60
docx

Õiguskaitseasutuste süsteem

Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid:  Loengute materjalid  EV PS  Kohtute seadus  Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus  Prokuratuuriseadus  Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone.  Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloo

Õigus
thumbnail
40
doc

Õiguskaitseasutuste süsteem

1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab to

Õigus
thumbnail
37
rtf

EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID

EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. seast kolmeks aastaks. otsustab juhatus advokaadi Eesti Advokatuur abistab advokatuur

Õigus
thumbnail
89
pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakoh

Ev õiguskaitsesüsteem
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut

Õigus



Lisainfo

lühikonspekt

Kommentaarid (3)

arctix profiilipilt
arctix: Asjalik kokkuvõte
15:50 06-04-2010
IceD profiilipilt
IceD: Täitsa hea
09:58 16-12-2010
Kristi72 profiilipilt
Kristi72: Oli kasuks
14:51 19-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun