Vastus leiad õppematerjalist: EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (3)

Audentese Ülikool - Õigus - Majandusõigus

5 HEA

Esitatud küsimused

Mis kaitseõigused siiski on?
Milline on vea hind?
Kuidas seda viga oleks saanud vältida?
Kuidas juriidiline isik oma head nime kaitseb?
Kes hindab moraalse kahju nõuet?
Kuidas on loomade ja loodusjõu poolt tekitatud kahju hüvitamisega?
Mida aga riik peab siiski kindlustama õiguskaitselisest seisukohast?
Mis tähendab otsuse avalik kuulutamine?

Page 24 of 24
Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem
lühikonspekt
1. Sissejuhatus ainesse
Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist:

Sissejuhatus

Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid

Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium

Linna- maa- ja halduskohtud

Ringkonnakohtud

Riigikohus

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus

Kohtute haldus

Kohtunikud

Õigusemõistmise printsiibid

Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus

Advokatuur

Prokuratuur

Õiguskantsler

Notariaat

Kohtutäiturid

Politsei ja siseministeerium

Vanglasüsteem

Kriminaalpreventsioon ja kriminaalhooldus

Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus ja järelevalve teostamine

Eri riikide õiguskaitsesüsteemide võrdlus

Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem

Prantsusmaa õiguskaitsesüsteem

Saksamaa õiguskaitsesüsteem

Rootsi õiguskaitsesüsteem

Soome õiguskaitsesüsteem

Inglise õiguskaitsesüsteem
Kaks põhilist õppeallikat on:

Jaan Ginter, Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem I, Tartu, 1996;
Heinrich Schneider, Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval, Tartu, 1994;
samuti erinevad artiklid (õigus)ajakirjanduses - Juridica;
veel rida raamatuid ja ettekandeid erinevatel foorumitel;
Internetis leiduv materjal, eelkõige seadused – www. riigiteataja .ee; www.lex.andmevara.ee.

1.2. Erinevad õigussüsteemid

1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem

Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli:

ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest
ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis.

Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas.
Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena:

Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja
19.sajandil.

Kontinentaalne õigussüsteem

tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja võimaliku käitumise tagamist.

1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem

Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena ( casus või case).

Common Law

esmaseks ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (so ilmaliku ja avaliku võimu nimel) ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul, mil seda rikuti.
1.3. Pretsedendiõigus
Pretsedent õiguse allikana on osa kohtulahendist, mida võiks käsitada reegli tähenduses.
1.4. Õigusnorm ja õigussuhe

Õigusnorm kui süsteemi osa ja sotsiaalne norm

Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid.

1.4.1. Õigusnormi funktsioon

õiguslaused
on sellised laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused.
Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma.

Õigusnormid

on üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Kusjuures need normid on suunatud konkreetselt määratlemata isikute ringile .
Õigusnormid ei ole tõesed ega väärad.
Õigusnormid on kas kehtivad või mitte.
Õigusnormi ülesanne
on kontinentaalses õigussüsteemis anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb probleem lahendada.
Õigusnormide ülesandeid tähistatakse ka järgmiselt:

õigusnormide keskne funktsioon on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist;

Peale selle stabiliseerivad õigusnormid suhteid ühiskonnas;

Õigusnormid soodustavad inimeste sotsialiseerumist;

Õigusnormid neutraliseerivad omakasupüüdlikkusest tulenevaid vastuolusid ja konflikte;

Lisaks on õigusnormidel otsustamisfunktsioon.

1.4.2. Õigusnormi mõiste ja struktuur

Oma loogiliselt vormilt on õigusnorm hüpoteetiline lause:
kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg.
KUI ….. , siis ….. , VASTUPIDISEL JUHUL ….. .
H d s
Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda.
Siin on kirjas:

tegu,
objekt,
kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda.
Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt.

1.4.3. Õigussuhte olemus ja mõiste

Õigussuhe on ühelt poolt tüüpiline inimkäitumise akt.
Tehing on aga õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.
Just õiguse poolt korrastatus annab sellisele käitumisele, sellistele ühiskondlikele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest.
Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne.
Õigussuhtes leiavad antud abstraktsest faktilisest koosseisust tulenevad õiguslikud tagajärjed oma konkreetse väljenduse.
Nimelt realiseeruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses:

subjektiivsed õigused
juriidilised kohustused.

õigussuhe

on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
2. Õiguskaitsesüsteemi mõiste ja sisu
2.1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid
2.1.1. Printsiibid ja õigusnormid
§ 294. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade
(1) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad . Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 100 aktsionäri, ei pea aktsionäridele kutseid saatma , kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
(2) [ Kehtetu ]
(3) Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
(4) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata:
1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht;
2) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
3) märge selle kohta, kas koosolek on korraline või erakorraline;
4) üldkoosoleku päevakord;
5) muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.
(5) Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega.
§ 296. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine
Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid.
§ 302. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine
Kohus võib aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
Põhiseaduse printsiipide kohta öeldud, et need kui väärtusmastaabid kujundavad, selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Võrreldes normidega puudub printsiipidel selge ja ühemõtteline või tõlgendamise teel ühemõtteliselt kindlaks määratav regulatiivne iseloom, seetõttu vajavad printsiibid konkretiseerimist ja and tekitavad õiguslikke tagajärgi üldjuhul koos õigusnormidega. Samas on printsiipidel normidega sarnane õiguslik kvaliteet, nad on õiguslikult siduvad. Printsiibid väljendavad kogu PS kontseptsiooni ja ideed, nad on määrava tähendusega riikliku kooselu korralduse jaoks.
Printsiipide tähendust on oma kohtulahendites rõhutanud ka Riigikohus. Oma otsuses tulude maksuvabastuse kohta (RKPJKo 30.09.1994 – RT I 1994, 66, 1159) märkis Riigikohus järgmist: ” Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest.”
2.1.2. Printsiipide arv ja nende tähtsuse järjekord
Mis kaitseõigused siiski on?
väärtushinnangud
isiku põhiõigused
tõrjeõigused sooritusõigused
Kaitseõigused
õigused korrale ja menetlusele
sotsiaalsed põhiõigused
Tõrjeõigus – kaitseb isikut riigipoolse sekkumise eest. Sisalduvad kõigis nn vabadusõigussätetes:

vabadus midagi teha või tegemata jätta;
vabadus uskuda või mitte uskuda (PS § 40, 41);
vabadus elukutset valida või mitte valida (PS § 29 lg 1);
vabadus osaleda või mitte osaleda valimistel (PS § 57, 60 lg 1 laused 2, 3 ja 4 ning lg 2).

Sooritusõigus – nõuab riigilt positiivset tegevust.
Kaitseõigused – õigused avaliku võimu kaitsele teiste põhiõiguste kandjate rünnete eest.
RÜNDAJA -> RÜNNATAV
RIIK, kes rünnatavat kaitstes piirab ründaja vabadust.
Paragrahv 13.
Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.
Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
3. Printsiibid ehk põhimõtted
3.1. Seaduslikkuse (legaalsuse) printsiip
Paragrahv 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
Nendeks põhiprintsiipideks on:

inimväärikus (§ 10),
vabadus (§ 19 lg 1),
võrdsus (§ 12 lg 1 lause 1);
õigusriik (§ 10),
demokraatia (§ 1 lg 1 ja § 10),
sotsiaalriik (§ 10),
Eesti identiteet ehk rahvusriik (§ 1 lg 2).

Seaduslikkuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
§ 48. Kohtuniku teenistusvanus
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat.
§ 99. Kohtuniku ametist vabastamine
(1) Kohtunik vabastatakse ametist:
1) kohtuniku enda soovil;
2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks;
3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;
4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada;
5) kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise korral;
6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest lahkumist puudub ühe aasta jooksul võimalus tagasi pöörduda kohtuniku kohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse;
7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega;
8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise.
ATS §14. Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded
(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
(2) Kõrgema või vanemametniku ametikohale võib riigiteenistuses nimetada 21-aastaseks saanud ja vähemalt käesoleva seaduse 1. lõikes sätestatud nõudmistele vastava isiku.
Näide kehtinud KSS-st.
Paragrahv 3. Kohtunikule ja kohtunikuabile esitatavad nõuded
(RK s 26.06.96 nr. 205 jõust.29.07.96 - RT I 1996, 51, 967)
(1) Kohtunikuna võib töötada isik, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega, kohtuniku tööks sobiv ning kellel on juriidiline kõrgharidus, mis on omandatud Tartu Ülikoolis või vastab selle tasemele .
(Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2)
(2) Mujal kohtunikukandidaadi poolt omandatud juriidilise kõrghariduse vastavuse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimustele teeb kindlaks kohtunikueksami komisjon .
(Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2)
(3) Halduskohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami.
(Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2)
(4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami.
(Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2;
(5) Riigikohtu liige saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 30-aastaseks.
(Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2)
Paragrahv 7. Kohtunike ametisse nimetamine
(2) Kohtunik võib ametisse jääda kuni 5 aastaks pärast pensioniea saabumist. Pensioniikka jõudnud kohtunikul, kellel puudub 5-aastane kohtunikustaaž, on õigus jääda ametisse kuni selle staaži täitumiseni.
(RK s 25.09.96 nr. 217 jõust.25.10.96 - RT I 1996, 73, 1294)
Kehtib põhimõte, mis on seadusega keelatud, see on keelatud.
3.2. Ökonoomsuse printsiip
Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega.
Õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otsesed kulutused jagunevad:

riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike, vangivalvurite, kriminaalhooldajate jne palkadeks, koolituseks või väljaõppeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne;
õiguslike vaidluste poolte kulutusteks advokaatidele, isiklikud ajakulud jne.

Kindlasti tuleb arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid ehk nn vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab eelkõige ebaõige otsuse tegemine.
Tähistame otsese kulutuse nii: OK ja vea hinna nii: VH.
Terendavaks eesmärgiks peaks olema:
min sum = OK+VH
Kohtute ekslike otsuste tagajärjed.
Kohtualune (kohtuliku vaidluse pool) on kas:

süüdi ( vastutav ) või
süütu (mitte vastutav).

Seega on võimalik teha nelja tüüpi kohtuotsuseid:
süüdlane mõistetakse süüdi,
süütu mõistetakse õigeks,
süüdlane mõistetakse õigeks,
süütu mõistetakse süüdi.
Õige otsus
Vale otsus
Kui me vähendame kohtunike arvu, et hoida kokku kohtunikele makstava töötasu pealt, mis tagajärjed võiksid sellel olla ja millest üldse peaks sõltuvusse panema kohtuniku töötasu suuruse?
Kaasus
Ostja ostab Müüjalt kinnistu . Hiljem selgub , et M-l puudus õigus tehingut sooritada . Milline on vea hind? Kuidas seda viga oleks saanud vältida?
3.3. Moraalse kahju vältimise printsiip
Paragrahv 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. Tähtis on see, et kahju eest hüvitise saamine ei või kujuneda rikastumise allikaks.
Materiaalne (ehk varaline) kahju väljendub:

rahaliselt hinnatavas kaotuses (vara hävimine või kahjustamine),
sh saamata jäänud tulus .

Moraalne (ehk mittevaraline) kahju hõlmab eelkõige:

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning
kannatusi.

Kannatused hingelist laadi võivad olla:

alandatus,
solvumine,
hirm,
nördimus,
mure,
kaotusvalu.

Kehavigastuse puhul tekkinud moraalne kahju hõlmab:

heaolu languse, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ja elukorralduses,
füüsilise ja hingelise valu nii juba möödunud aja, kui ka selle võimalikul püsimisel tulevikus.

Moraalne kahju võib kaasneda mitmesuguste isikuõiguste rikkumisega, näiteks:

vabaduse võtmine,
isiku väärikuse alandamisega,
au ja hea nime teotamisega,
kodu või eraelu puutumatuse rikkumisega,
sõnumisaladuse rikkumisega.

Seadused:

riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus;
riigivastutuse seadust.

Kas moraalse kahju nõude võib esitada ka juriidiline isik?
Kuidas juriidiline isik oma head nime kaitseb?
Kes hindab moraalse kahju nõuet?
Kuidas on loomade ja loodusjõu poolt tekitatud kahju hüvitamisega?
Kui lähtuda välja kujunenud kohtupraktikast, et ka moraalseid kahjusid on võimalik hinnata, siis kujuneks materiaalsete kulude ja moraalsete kahjude arvutamisel summaarseks valemiks
min sum (OK + VH + MK)
Positiivseid tagajärgi saab nimetada protsessi kasuks (PK).
Protsessi kasusid arvesse võttes kujuneks eesmärgiks:
min sum (OK + VH + MK - PK)
Mida aga riik peab siiski kindlustama õiguskaitselisest seisukohast ?
Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) prot 7 art 3 – ebaõige kohtuotsuse tõttu tekkinud kahju hüvitamine:
Artikkel 3
Kui isikut kuriteos süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud
ning kui tema süüdimõistmine järgnevalt ära muudetakse või kui
ta vabastatakse karistusest selle alusel, et tegu oli
kohtuveaga, peab see isik, kes on kandnud karistust sellise
süüdimõistmise eest, saama hüvituse seaduse või asjassepuutuva
riigi praktika alusel, kuni ei ole tõendatud, et senitundmatu
fakti hilinenud ilmnemine oli osaliselt või täielikult põhjustatud tema enda poolt.
3.5. Avalikkuse printsiip
Avalikkuse printsiip tähendab otsesõnu seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult.
Avalikkuse tagamine:

aitab oluliselt kaasa sellele, et õigusliku vaidluse pooled tajuksid resultaati õiglasena,
ja kindlasti ka sellele, et üldsus tajuks õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimist õiglasena,
võimalik, et avalikkuse tagamine aitab kaasa ka sellele, et vältida tahtlikult vigaste otsuste tegemist.

Paragrahv 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.
Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures.
Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid.
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud , kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.
Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.
§43. Advokaadi tagatised
(1) Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse- eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest.
(2) Advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda.
(3) Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud.
(4) Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga.
(5) Advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu määruse alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi otsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab.
[RT I 2001, 102, 676 - jõust. 10. 01. 2002]
§45. Kutsesaladuse hoidmine
(1) Advokaat on kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist. Kohustus kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta ning selle avaliku teenistuja kohta, kellele on advokaadi kutsesaladus teatavaks saanud teenistuskohustusi täites.
(2) Klient või tema õigusjärglane võib vabastada advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest oma kirjaliku nõusolekuga.
(3) Saladuse hoidmise kohustus ei kehti asjas osalenud advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise kohta.
(4) Kutsesaladuse rikkumiseks ei peeta andmete avaldamist järelevalvet teostavale juhatusele ja distsiplinaarsüüteoasja arutavale aukohtule.
(5) Esimese astme kuriteo ärahoidmiseks on advokaat õigustatud esitama halduskohtu esimehele või tema määratud sama kohtu halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse kutsesaladuse hoidmise kohustusest vabastamiseks. Kohtunik vaatab taotluse viivitamata läbi ja annab kohustusest vabastamiseks kirjaliku loa või keeldub sellest.
Avalikkuse printsiip kohtusüsteemis
PS § 24 näeb ette, et kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks:

riigi- või ärisaladuse,
kõlbluse või
inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või
kui seda nõuavad alaealise,
kannatanu või
õigusemõistmise huvid.

Kooskõlas EIÕK art 6 lg l teise lausega võib kõnealust sätet käsitada ka:

menetlusosaliste subjektiivse õigusena avalikule kohtumenetlusele,
aga ka mis tahes teise kohtumenetluse subjektiks mitteoleva isiku põhiõigusena viibida kohtuistungil kohtusaali mahutavuse piires ja talletada
selle käiku viisil, millega ei häirita kohtupidamist.

Artikkel 6 (kohtumenetluse tagatised)
1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale
esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus
õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul
sõltumatus ja erapooletus , seaduse alusel moodustatud
õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Kohtuotsus
kuulutatakse avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse
demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu või osast
protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides
või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse
või erilistel asjaoludel, kus avalikkus võib kahjustada
õigusemõistmise huve, ulatuses, mis on kohtu arvates vältimatult
vajalik.
Tegelikult on võrdlemisi raske ette kujutada, kuidas võiks nende juhtude loetelu välja näha ja kuidas peaks see suhestuma PS-s loetletud väärtuste loeteluga, mille kaitsmiseks lubatakse kohtu istungi avalikkust piirata.
KrMK § 17. Kohtuliku arutamise avalikkus
(1) Asjade arutamine on kõikides kohtutes avalik.
(2) Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks:
1) riigi- või ärisaladuse hoidmiseks;
2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks;
3) lapsendamise saladuse hoidmiseks;
4) alaealise huvides;
5) menetlusosaliste ja tunnistajate julgeoleku huvides.
(3) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures menetlusosalised , vajalikel juhtudel kohtuniku loal ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. Kohtuniku loal võivad kinnisel istungil viibida kohtuametnikud ja praktikandid või isikud, kel selleks on eriline põhjus ja keda hoiatatakse menetlusandmete avalikustamise lubamatusest.
(4) Kuni neljateistaastased isikud, kes ei ole menetlusosalised ega tunnistajad, võivad viibida kohtuistungil kohtu loal.
(5) Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 1. 09. 2002]
Menetluslikult on võimalik eristada:

kohtuasjas terviklahendi saavutamisele suunatud kohtuistungit;

sellist kohtuistungist, mille raames lahendatakse kas:

menetluslikku üksikküsimust (nt erikaebust) või
korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine).

TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus
(1) Asjade arutamine on kõigis kohtutes avalik.
(2) Asja arutava kohtu koosseis tehakse avalikult teatavaks.
(3) Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks:
1) riigi- või ärisaladuse hoidmiseks;
2) kõlbluse või inimese perekonna- ja eraelu kaitseks;
3) protsessiosalise edastatud või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatud sõnumite saladuse hoidmiseks;
4) lapsendamissaladuse hoidmiseks;
5) alaealise huvides;
6) õigusemõistmise huvides;
7) kuni 15-aastase, psüühiliste häiretega või nõrgamõistusliku isiku ärakuulamiseks.
(4) Kinnisel kohtuistungil viibivad asja arutamise juures protsessiosalised, vajalikel juhtudel ka tunnistajad, eksperdid ja tõlgid. Eesistuja loal võivad kinnisel istungil viibida kohtuametnikud ja praktikandid ning isikud, kel selleks on eriline põhjus.
(5) Kuni 15-aastane isik, kes ei ole protsessiosaline ega tunnistaja, võib viibida kohtuistungil kohtu loal.
(6) Kinnisel kohtuistungil järgitakse tsiviilkohtumenetluse norme. Kinnise istungi kohtuotsus tehakse teatavaks avalikult, kui alaealise või abielupoole huvid ei nõua teisiti.
(7) Kohus ei avalda riigisaladust, mis on kohtule tsiviilkohtumenetluses teatavaks saanud.
(8) Isikul, kellel on õigustatud huvi, on õigus tutvuda kohtus lahendatud tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud. Tsiviilasjaga ei ole õigust tutvuda, kui kohus arutas asja kinnisel istungil või kui istungi kinniseks kuulutamiseks oli käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus. Istungi kinniseks kuulutamise aluse olemasolu kontrollib kohtunik enne toimikuga tutvumiseks loa andmist.
HKMS § 37. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
(1) Ringkonnakohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud apellatsioonkaebuse ärakirja teistele protsessiosalistele ja selgitanud nende seisukoha apellatsioonkaebuse kohta ning apellant ja teised protsessiosalised on apellatsioonkaebuses või vastuses apellatsioonkaebusele teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
(2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi . Kui protsessiosaline on ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist kohtuistungil.
(3) Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses, sõltumata protsessiosaliste taotlustest.
(4) Kui apellatsioonkaebus lahendati kirjalikus menetluses, saadetakse otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse allakirjutamisest.
HKMS § 61. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
(1) Riigikohus võib kohtuistungit korraldamata lahendada kassatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kassatsioonkaebuse esitaja või teised protsessiosalised ei ole käesoleva seadustiku § 54 lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
(2) Erikaebuse võib Riigikohus läbi vaadata kirjalikus menetluses, sõltumata protsessiosaliste taotlustest.
(3) Kirjalikus menetluses tehtud otsuse või määruse ärakiri saadetakse protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse tegemisest. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev.
TsMS § 316. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
(1) Kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, võib kohus protsessiosalisi kohtusse kutsumata lahendada asja kirjalikus menetluses, arvestades käesoleva seadustiku §-des 312-315 sätestatut ja rajades otsuse asjas kogutud tõenditele.
(2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses üksnes siis, kui tõendi esitanud poole vastaspool ei taotle uue tõendi hindamiseks asja lahendamist kohtuistungil.
(3) Erikaebuse võib kohus läbi vaadata kirjalikus menetluses protsessiosalisi kohtusse kutsumata.
(4) Kui kaebus lahendati kirjalikus menetluses, saadetakse otsuse või määruse ärakiri protsessiosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse tegemisest. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allakirjutamise päev.
TsMS § 355. Asja läbivaatamine Riigikohtu tsiviilkolleegiumis
(1) Kui pooled ei soovi osa võtta asja arutamisest kohtuistungil, võib Riigikohus asja lahendada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungi aega ja kohta pooltele teatamata.
TsMS § 168. Asja lahendamine enne eelistungit
(1) Kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja , kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja:
1) ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud;
2) ei ole oma vastuses põhjendanud, miks ta hagi ei tunnista.
(2) Tagaseljaotsuse saab kohus teha vaidluses, kus puudub avalik huvi.
(3) Kui kohus ei pea tagaseljaotsuse tegemist õigeks või kui vaidlus puudutab avalikku huvi, määratakse eelistung.
TsMS § 201. Tagaseljaotsus
(1) Tagaseljaotsus on kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis.
(2) Kohus võib tagaseljaotsuse teha:
1) pooli kutsumata eelmenetluses enne eelistungit käesoleva seadustiku §-s 168 sätestatud alustel;
2) ühe poole puudumisel, kui kohalolev pool seda eelistungil või kohtuistungil nõuab.
(3) Tagaseljaotsuse võib poole kahjuks teha üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud.
VMS § 72. Kohtuvälise menetleja lahendi tegemine
(1) Kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata.
§ 77. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt
(1) Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses.
§ 78. Kaebuse esitamine maa- ja linnakohtule
(1) Kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maa- või linnakohtule.
(2) Kaebuse võib esitada:
1) menetlusosaline – kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest;
2) menetlusväline isik – kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
(3) Kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maa- või linnakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
(4) Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maa- või linnakohtule.
§ 79. Kaebuse lahendamine maa- ja linnakohtus
(1) Maa- või linnakohtunik vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul.
(2) Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
(3) Kaebust lahendades võib maa- või linnakohtunik:
1) jätta kaebus rahuldamata;
2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist;
3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
(4) Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu peatada.
(5) Maa- või linnakohus saadab kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale.
§ 791. Protokoll kannatanu ja tunnistaja anonüümsuse rakendamisel
(1) Kannatanu või tunnistaja või temale lähedaste isikute julgeoleku tagamiseks võib rakendada nende anonüümseks jäämist. See vormistatakse uurija põhistatud määrusega tunnistaja või kannatanu taotlusel või uurija algatusel.
(2) Kannatanu või tunnistaja, kelle anonüümsus tagatakse, täisnime, aadressi või teisi andmeid, mis otseselt hõlbustavad selle isiku kindlakstegemist, ei fikseerita üheski uurimistoimikusse kuuluvas protokollis või muus dokumendis ega helisalvestuses. Kannatanu või tunnistaja mainimisel kasutatakse protokollis ja teistes dokumentides ainult tema leppenimetust. Kannatanu ja tunnistaja õige nimi, aadress ja vajaduse korral ka muud andmed koos andmete õigsust kinnitava allkirjaga kantakse eraldi lehele, mis suletakse ümbrikusse. Ümbrik, varustatuna toimiku numbri ja uurija allkirjaga, pitseeritakse ja jääb uurija kätte hoiule. Asja arutava kohtu või prokuröri esimesel nõudmisel esitab uurija nimetatud ümbriku kohtule või prokurörile.
(3) Pitseeritud ümbrikku hoitakse eraldi kriminaaltoimikust. Andmetega võivad tutvuda vaid uurija, prokurör ja kohus, kes pärast andmetega tutvumist pitseerivad uuesti ümbriku ja allkirjastavad selle.
Strasbourg 'i kohtu 23.aprilli 1997.a otsus kohtuasjas van Michelin Hollandi vastu.
Ei ole avalikkuse põhimõtte riivega tegemist kohtuliku arutamise puhul, kui:

toimub asja arutamine ilma sellise kohtualuse osavõtuta, kes viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale;
kohtuistungi korda rikkuv ja kohtuniku korraldust mittetäitev isik eemaldatakse kohtuistungi saalist;
üle kuulamata tunnistaja eemaldatakse kohtuistungi saalist (KrMK § 230 lg 3) jne.

Kaasus.
Maakohus avas kella 15.00-ks määratud kohtuistungi hilinemisega, alles kell 16.45.
Kohtuvaidluse käigus tungis kordniku protestist hoolimata kohtusaali ärritunud isik V, kes avaldas järgmist: “Ootasin kohtumaja fuajees kell 15.00 kohtuistungi algust. Kuna algus viibis ja kohtutöötaja ei osanud istungi algusaega öelda, palusin kohtutöötajal endale helistada ja jätsin oma mobiiltelefoninumbri valvelauda. Seejärel läksin sööma. Kui kella 16.30-ks kõnet tulnud ei olnud, tulin kohtumajja tagasi, kuid sisse ma ei saanud, sest kohtumaja uksed olid lukus. Ma püüdsin jõuga siseneda, mille peale tuli kohale turvatöötaja. Selgus, et välisuks oli uksesulguri rikke tõttu lukku läinud. Minu ees vabandati ja paluti ära minna, kuna istung hakkab juba lõppema.”
Seejärel esitas V taotluse: palun tunnistada istung kehtetuks avalikkuse põhimõtte rikkumise tõttu ja määrata uue istungi aeg. Mida teeb kohus?
Mis tähendab otsuse avalik kuulutamine?
Strasbourg'i kohtu 8.detsembril 1983.a kohtuasi Pretto jt vs. Itaalia
TsMS § 226. Otsuse teatavakstegemine
(1) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kantselei kaudu.
(2) Kohus kuulutab kohtuotsuse kohtusaalis, selgitades otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega.
(3) Kui otsuse tegemine ja vormistamine nõuab enam aega, võib kohus otsuse avalikult teatavakstegemise kuni 15 päevaks edasi lükata.
(4) Kui kohus ei kuulutanud kohtuotsust kohtusaalis samal istungil, teatab ta protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse.
Seadusandja on pidanud PS § 24 Ig-ga 4 kooskõlas olevaks:

klassikalist kohtuotsuse kuulutamise võimalust (KrMK § 278);
seda, et kohus võib sõltuvalt asjaoludest omal äranägemisel:

kas kuulutada kohtuotsuse või
teha selle kantselei kaudu (avalikult) teatavaks (TsMS §-d 226 ja 329 ning HKMS § 28 lg l ja § 66 lg 2);

alati üksnes kohtukantselei kaudu teatavaks tegemise võimalust (TsMS § 356 ja AKKS § 57) ning lõpuks võimalust
kuulutada klassikaliselt kohtuotsuse resolutiivosa ja nimetada päev, millal tehakse kohtuotsus tervikuna kohtukantselei kaudu teatavaks (AKKS § 28 lg 4).

ATS § 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada
(1) Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe:
1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldistava majandusstatistika ja majandusprognoosid;
2) kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika;
3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende struktuuriüksuste põhimäärused;
4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid ning nende täitmise juhendi;
5) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike ametijuhendid;
6) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed , hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid;
7) andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale;
8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded ;
9) avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning elektronpostiaadressid;
10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded;
11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded;
12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta;
13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta;
14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates;
15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel;
16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist ;
17) kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega projektide eelnõud enne pädevatele organitele heakskiitmiseks esitamist, samuti vastavad heakskiidetud või vastuvõetud dokumendid;
18) andmed riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse tellitud uurimuste ja analüüside kohta;
19) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste täitmata ametikohtade kohta;
20) andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta;
21) andmed selle vara ja eelarveraha kasutamise kohta, mille riik või kohaliku omavalitsuse üksus on andnud üle riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud või nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele;
22) avalike ürituste kavad;
23) muudatused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist;
24) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide vastuvõtuaegade kohta;
25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra;
26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta;
27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist;
28) erakondade liikmete nimekirjad;
29) jõustunud kohtuotsused;
30) riigi põhiregistrite ja riiklike registrite andmed seadusega ettenähtud ulatuses;
31) asutuse dokumendiregistri;
32) muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada.
(2) Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 1. 09. 2002]

§ 29. Teabe avalikustamise viisid
(1) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 loetletud teave tuleb avalikustada veebilehel.
(2) Lisaks veebilehele võib käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 loetletud teabe avalikustada:
1) ringhäälingus või trükiajakirjanduses;
2) dokumendi väljapanekuga üldiseks tutvumiseks kohaliku omavalitsuse asutuses või rahvaraamatukogus;
3) ametlikus väljaandes;
4) muul seadusega või selle alusel vastuvõetud õigusaktiga ettenähtud viisil.

§ 30. Teabe avalikustamise viisi valimine
(1) Teabevaldaja on kohustatud teabe avalikustama viisil, mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab.
(2) Kui teabe avalikustamise viis on ette nähtud eriseaduse või välislepinguga, kohaldatakse teabe avalikustamisel eriseaduses või välislepingus sätestatud viisi ja avalikustatakse teave ka veebilehel, kui selline kohustus tuleneb käesoleva seaduse §-st 31.
(3) Teabevaldaja on kohustatud viivitamata avalikustama teabe inimeste elu, tervist või vara või keskkonda ähvardava ohu kohta, valides selleks kiireima ja sobivaima viisi, et ohtu vältida ja võimalikke tagajärgi leevendada.
(4) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on kohustatud edastama ringhäälinguorganisatsioonidele või trükiajakirjandusele avalikustamiseks nende valduses oleva teabe sündmuste ja faktide kohta, mille puhul on eeldada avalikkuse huvi.
Riigisaladuse kaitse vajadus – vt riigisaladuse seadus.
Kahtlusi tekitab ärisaladuste kaitseks avalikkuse printsiibist erandite lubamine.
3.6. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip
On olemas kaks printsiipi võrdsuse kohta:

isikute ja
poolte võrdsus.

EV PS 12.
Kõik on seaduse ees võrdsed.
Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav .
Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist pidada siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust (RKPJKo 03.04.2002 – RT III 2002, 11, 108).
KS § 64. Ettevalmistusteenistusest vabastamine ja teenistusaja lühendamine
(1) Kohtunikueksamikomisjon võib põhistatud otsusega vabastada isiku ettevalmistusteenistusest või lühendada ettevalmistusteenistuse tähtaega, kui isik on töötanud kohtunikuna või vahetult enne kandideerimist vähemalt kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina.
(2) Kohtunikueksamikomisjon võib isiku ettevalmistusteenistust lühendada, kui isik on vähemalt kaks aastat töötanud vandeadvokaadi vanemabina või abina või abiprokurörina või muul juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal.
KS § 49. Kohtuniku ametikitsendused
(1) Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.
(2) Kohtunik ei või olla:
1) Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige;
2) erakonna liige;
3) äriühingu asutaja , juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;
4) pankrotihaldur , pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
EV PS 148.
Kohtusüsteem koosneb:
1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest;
2) ringkonnakohtutest;
3) Riigikohtust.
Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus.
Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud.
3.6. Poolte ja menetlusosaliste võrdsuse printsiip
Tsiviilkohtumenetluses tehakse vahet kahte liiki isikutel:

protsessiosalistel,
pooltel.

TsMS EN § 207. Menetlusosalised

(1) Menetlusosalised on:
1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik;
2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud.
(2) Seaduses ettenähtud juhul on menetlusosaline ka avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus.
TsMS § 66. Protsessiosalised
(1) Protsessiosalised on:
1) hagimenetluses - pooled ja kolmas isik;
2) hagita menetluses - avaldaja ja muud asjast huvitatud isikud.
(2) Protsessiosaline on ka avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus ja muu seaduses nimetatud isik.

TsMS EN § 214. Pooled

(1) Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja.
(2) Hageja on isik, kes on esitanud hagi oma eeldatava ja seadusega kaitstava õiguse või huvi kaitseks, samuti isik, kes seaduses sätestatud juhul on esitanud hagi teise isiku või avalikkuse eeldatava õiguse või huvi kaitseks.
(3) Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud.
TsMS § 72. Pooled
(1) Tsiviilprotsessi pooled on hageja ja kostja.
(2) Hageja on isik, kes on esitanud hagi oma eeldatavate õiguste ja vabaduste kaitseks, samuti käesoleva seadustiku § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kui ta ei ole seaduslik esindaja.
(3) Kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud.
TsMS § 67. Protsessiosalise õigused
Protsessiosalisel on õigus tutvuda toimikuga, teha sellest ärakirju, võtta osa kohtuistungitest, teada asja arutava kohtu koosseisu, esitada taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi , esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, esitada tõendeid, võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, vaielda vastu teiste protsessiosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele, esitada küsimusi teistele protsessiosalistele, tunnistajatele ning ekspertidele, saada eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendi tõestatud ärakirju ning kaevata edasi kohtuotsuse ja -määruse peale seaduses sätestatud alustel ja korras. Protsessiosalisel on ka muud käesolevas seadustikus sätestatud protsessiõigused.
TsMS § 68. Protsessiosalise kohustused
(1) Protsessiosaline on kohustatud kasutama oma protsessiõigusi heauskselt.
(2) Kohus ei luba protsessiosalistel õigusi kuritarvitada, protsessi venitada ega kohut eksitusse viia.
TsMS § 69. Protsessiosalise pahatahtlus
(1) Asja õiget ja kiiret läbivaatamist pahatahtlikult takistavat protsessiosalist võib kohus trahvida.
(2) Hagejat või iseseisva nõudega kolmandat isikut, kes esitas teadvalt põhjendamata hagi vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil, võib kohus trahvida.
§ 79. Iseseisva nõudega kolmas isik
Kolmas isik, kes esitab iseseisva nõude vaidluseseme suhtes, võib hagi esitamisega protsessi astuda kuni sisulise arutamise lõpetamiseni esimese astme kohtus. Tal on kõik hageja õigused ja kohustused.
§ 80. Iseseisva nõudeta kolmas isik
(1) Kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, võib protsessi astuda hageja või kostja poolel kuni asja sisulise arutamise lõpetamiseni esimese astme kohtus, kui asjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Teda võib kaasata osa võtma ka poole taotlusel või kohtu algatusel.
(2) Kolmandal isikul, kes ei esita iseseisvat nõuet, on käesoleva seadustiku §-s 67 sätestatud protsessiõigused ja §-s 68 sätestatud kohustused.
§ 81. Kolmanda isiku kaasamine
(1) Avalduses kolmanda isiku kaasamiseks ja kolmanda isiku avalduses protsessi astumiseks hageja või kostja poolel märgitakse kolmanda isiku nimi ja aadress ning kolmanda isiku protsessi kaasamise alus, samuti, kas kolmanda isiku kaasamist taotletakse hageja või kostja poolel. Avaldus tuleb esitada asja menetlevale kohtule kirjalikult.
(2) Kohus teatab poolele teise poole taotlusest kolmanda isiku kaasamiseks ja saadab talle avalduse ärakirja. Poolel on õigus taotlusele vastata.
(3) Kohus lahendab kolmanda isiku protsessi kaasamise määrusega ning teatab sellest taotlejale ja pooltele.
(4) Kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud käesoleva seadustiku § 80 lõikes 1 sätestatut arvestamata, võib kohus ta protsessist kõrvaldada. Kohus lahendab kolmanda isiku protsessist kõrvaldamise määrusega ning teatab sellest poolele ja protsessist kõrvaldatud isikule.
(5) Määruse peale, millega kohus kolmanda isiku protsessi kaasab või kaasamata jätab või protsessist kõrvaldab, võib pool esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata.
§ 89. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus
(1) Seaduses sätestatud juhtudel kaasab kohus riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse protsessi asja kohta arvamuse andmiseks . Kui kohus ei ole seda teinud, võib see asutus astuda protsessi omal algatusel.
(2) Kui kohus peab seda vajalikuks, võib ta arvamuse andmiseks protsessi kaasata ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle kaasamine ei ole seaduses otse ette nähtud, kuid kes seadusest tulenevalt on õigustatud kaitsma avalikku huvi.
(3) Kohus hindab avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamust koos asjas kogutud tõenditega.
Kriminaalmenetluses räägitakse kriminaalmenetluse osalistest (KrMK).
§ 34. Menetlusosalised
(1) Kriminaalmenetluse osalised on:

kahtlustatav ,
süüdistatav,
kohtualune ja nende kaitsja,
prokurör kohtulikus menetluses ning
kannatanu,
tsiviilhageja,
tsiviilkostja ja nende esindaja.

(2) Lihtmenetluse menetlusosalisteks ei ole:

kannatanu,
tsiviilhageja,
tsiviilkostja ega nende esindaja.

§ 35. Kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune
(1) Kahtlustatav on isik:

keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning uurija poolt on koostatud selle kohta määrus,
aga samuti isik, kes on kahtlustatuna kuriteo toimepanemises kinni peetud käesoleva koodeksi §-s 1081 ettenähtud korras
või kelle suhtes on enne süüdistuse esitamist kohaldatud tõkend.

(2) Süüdistatav on isik, kelle suhtes on tehtud süüdistatavana vastutusele võtmise määrus.
(3) Kohtualune on isik, kes kohtuniku määrusega on antud kohtu alla.
(4) Kohtualune, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu.
(5) Kohtualune, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu.
(6) Kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ja ta võib anda tema nimel ütlusi.
§ 36. Kaitsja
(1) Kaitsjaks kriminaalmenetluses võivad olla:

Eesti Vabariigi vandeadvokaadid,
nende vanemabid ja abid
ning teised isikud uurija või kohtu loal.

(2) Kaitsjaks Riigikohtus võib olla üksnes vandeadvokaat.
(3) Ühel kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel võib olla mitu kaitsjat.
(4) Ühel kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus.
§ 38. Kaitsja kohustuslik osavõtt kriminaalmenetlusest
(1) Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik:
1) alaealiste kriminaalasjades kuni nende täisealiseks saamiseni;
2) isikute kriminaalasjades, kes füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei ole suutelised oma kaitseõigust ise teostama ;
3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse vabadusekaotuse;
4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus.
(2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste alustamisest.
§ 39. Kaitsjast loobumine
(1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus oma algatusel loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis . Seda õigust ei ole käesoleva koodeksi §-s 38 nimetatud isikutel.
§ 40. Kannatanu
(1) Kannatanu on isik, kellele kuriteoga on tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju.
(2) Kuriteo läbi kannatanuks tunnistatud isikul on õigus anda kriminaalasja kohta ütlusi. Kannatanul ja tema esindajal on õigus esitada tõendeid, avaldada taotlusi, tutvuda soovi korral toimiku materjalidega alates kohtueelse uurimise lõpuleviimisest, võtta osa kohtulikust arutamisest ja avaldada kohtulikus vaidluses oma arvamust süüdistuse ja karistuse kohta, avaldada taandusi, esitada kaebusi uurija, prokuröri ja kohtu tegevuse peale, samuti kohtuotsuse või -määruse ja kohtuniku määruse peale.
(21) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on kannatanul õigus tutvuda esitatud süüdistusega, anda arvamus süüdistuse ja karistuse kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda.
(22) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole kannatanul õigust loobuda antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale.
(3) Käesoleva koodeksi §-s 391 lg 1 loetletud kriminaalasjades on kannatanul õigus kohtulikul arutamisel isiklikult või oma esindaja kaudu süüdistust toetada.
§ 41. Tsiviilhageja
(1) Kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul on õigus kriminaalasja menetluse kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi , mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga käesolevas koodeksis ettenähtud korras.
(2) Tsiviilhagejal või tema esindajal on õigus: esitada tõendeid ja taotlusi; osa võtta kohtulikust arutamisest; paluda uurijat ja kohut tarvitusele võtta abinõud tema esitatud hagi tagamiseks; toetada tsiviilhagi; soovi korral tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise lõpuleviimisel; avaldada taandusi; esitada kaebusi uurija, prokuröri ja kohtu toimingute peale, samuti kohtuotsuse või -määruse peale tsiviilhagisse puutuvas osas.
(3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilhagejal õigus tutvuda esitatud süüdistusega, avaldada arvamust süüdistuses toodud kahju ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda.
(4) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilhagejal õigust sellest nõusolekust loobuda, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale.
§ 43. Tsiviilkostja
(1) Tsiviilkostjana võib kriminaalasjasse tõmmata:

vanemaid,
eestkostjaid,
hooldajaid või teisi isikuid,
samuti ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kes seaduse alusel kannavad varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju eest.

(2) Tsiviilkostjal või tema esindajal on soovi korral õigus: esitatud hagi vastu vaielda; anda seletusi hagi kohta; esitada tõendeid ja taotlusi; tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise lõpuleviimisel; osa võtta kohtulikust arutamisest; avaldada taandusi; esitada kaebusi uurija, prokuröri ja kohtu toimingute peale, samuti kohtuotsuse või -määruse peale tsiviilhagisse puutuvas osas.
(3) Enne lihtmenetluse läbirääkimiste algust on tsiviilkostjal õigus tutvuda esitatud süüdistuse ja tsiviilhagiga, avaldada arvamust süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta, saada selgitusi lihtmenetluse kohaldamise tagajärgede kohta, anda nõusolek lihtmenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda.
(4) Lihtmenetlusega nõustumisel ei ole tsiviilkostjal õigust loobuda antud nõusolekust, samuti ei ole tal õigust võtta osa lihtmenetluse läbirääkimistest ja kokkuleppe sõlmimisest, asja kohtulikust arutamisest, esitada kaebusi kohtuotsuse või -määruse peale.
§ 44. Kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajad
(1) Kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajatena võivad asjast osa võtta vandeadvokaadid või nende vanemabid ja abid, samuti kohtu või uurija loal teised isikud.
(2) Kui tsiviilhagejaks või -kostjaks on riik, toimub esindamine vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560 ; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 51, 319 ja 320) §-le 441 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319) §-le 1641 .
§ 22. Prokurör kriminaalmenetluses
(1) Järelevalvet kriminaalmenetluse alustamise ja eeluurimise seaduslikkuse üle teostavad vastavalt prokuratuuriseadusele (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 1812 ; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid.
(2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust.
(21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust arutamisest on prokuröri osavõtt kohustuslik.
(3) Oma volitusi kriminaalmenetluses teostab prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.
Haldusmenetluses on menetlusosalised.
§ 1. Seaduse ülesanne
Käesolev seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.
§ 2. Haldusmenetluse mõiste
(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.
(2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete pakkumismenetlus ja selle käigus tehtud vaidlustuste lahendamine ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses.
[RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1. 08. 2002]
§ 11. Menetlusosalised
(1) Haldusmenetluses on menetlusosalised:
1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik ( taotleja );
2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat);
3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik);
4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
(2) Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada.
Väärteomenetluses on samuti menetlusosalised.
§ 8. Menetleja
Menetleja on:
1) kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja;
2) kohtumenetluses kohus.
§ 13. Menetleja kohtumenetluses
Kohtumenetluses on menetleja:

maa- ja linnakohus,
ringkonnakohus ning
Riigikohus.

§ 9. Kohtuväline menetleja
Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhul:
1) täidesaatva riigivõimu volitustega asutus;
2) valla- ja linnavalitsus;
3) eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel.
[RT I 2002, 110, 654 – jõust. 9. 01. 2003]

§ 10. Kohtuvälise menetleja ametnik
(1) Kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku kaudu.
(2) Kohtuväline menetleja kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel.
(3) Kohtuväline menetleja annab ametnikule tema pädevust tõendava tunnistuse. Tunnistuses peab olema märgitud ametniku pädevuse aluseks oleva õigusakti nimetus, number ja kuupäev.
(4) Kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma pädevust tõendava tunnistuse.
(5) Käesoleva seadustiku § 9 punktis 3 nimetatud eraõiguslik juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma töötaja kaudu. Eraõiguslikule juriidilisele isikule laieneb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatu tema erisusi arvestades.
[RT I 2002, 110, 654 – jõust. 9. 01. 2003]
§ 16. Menetlusosaline
Menetlusosaline on:

menetlusalune isik
ja tema kaitsja.

§ 17. Kohtumenetluse pooled
Kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled:

menetlusosaline
ja kohtuväline menetleja.

§ 18. Menetlusalune isik ja süüdlane
(1) Menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust.
(2) Menetlusalune isik, kelle karistamise kohta on jõustunud kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus, on süüdlane.
(3) Kui menetlusalune isik või süüdlane on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema nimel ütlusi.
§ 20. Kaitsja
(1) Menetlusalusel isikul ja süüdlasel võib olla kaitsja, kelleks on:

advokaat
või menetleja loal muu õigusteadmistega isik.

(2) Kaitsja volitusi tõendab volikiri.
(3) Kaitsjal võib olla mitu esindatavat, kui esindatavate huvid ei ole vastuolus. Menetlusalusel isikul või süüdlasel võib olla kuni kaks kaitsjat.
(4) Kassatsiooni ja teistmisavalduse saab süüdlane esitada advokaadi vahendusel.
Poolte võrdsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemis peavad õigusliku vaidluse pooled omama võrdseid õigusi.
Kehtib nn süütuse presumptsioon .
Vastavalt EV PS §-le 22 lg 2 ja kehtiva KrMK §-le 19 lg 2 ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama. Süü tõendamise kohustus on riigil. Kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kohtualuse süüdi olekus tõlgendatakse tema kasuks.
EV PS 22.
Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev
kohtuotsus.
Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.
KrMK § 19. Kriminaalasja tehiolude igakülgne, täielik ja objektiivne uurimine
(1) Kohus, prokurör ja uurija on kohustatud tarvitusele võtma kõik seaduses ettenähtud abinõud kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks ning välja selgitama nii kahtlustatavat, süüdistatavat ja kohtualust süüstavad kui ka õigustavad, samuti tema vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
(2) Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele.
(3) On keelatud taotleda kahtlustatavalt, süüdistatavalt ja kohtualuselt ja teistelt kriminaalasjast osavõtvatelt isikutelt ütlusi vägivalla, ähvarduste või muude ebaseaduslike vahenditega.
Lugeda RKKKo RT III 1996, 10, 135.
Lähtudes PS § 12 sätestatud põhimõttest, et kõik on seaduse ees võrdsed, peab riik juhtudel, mil kohtualusel on kaitsja, tagama juriidiliselt kvalifitseeritud esindaja ka kuriteos kannatanule. Esindaja tegelikust tagamisest on alust rääkida vaid siis, kui kannatanu esindaja tasu loetakse kohtukulude hulka ja mõistetakse süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel välja süüdimõistetult.
3.8. Informeerituse printsiip
Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse.
Informeerituse printsiibi näited:

PS § 21 nõuab, et igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus;
süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (KrMK § 35' lg 2 ja 3);
kohtueelse uurimise lõpul on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega, s.t teada saada süüdistuse tõendid (KrMK § 35' lg 2), jne.

EV PS 44.
Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni.
Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed.
Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
Vaadata tuleb avaliku teabe seadust.
Piirang on näiteks kirjas AvTS, ArhS, RSalS + rida eriseadusi (KrMK, TsMS jne).
3.9. Kaitse õiguse printsiip
PS § 14.
Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
Vt RKPJKo 22.02.2001 –RT III 2001, 6, 63.
PS § 21.
Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil.
KrMK § 18. Kaitseõiguse tagamine
(1) Kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele tagatakse õigus kaitsele.
(2) Kohus, prokurör ja uurija on oma pädevuse piires kohustatud tagama kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele võimaluse kaitsta end kahtlustuse või talle esitatud süüdistuse vastu seaduses ettenähtud vahenditega ja viisil, samuti tagama tema isiklike ja varaliste õiguste kaitse.
Õigus kaitsele tähendab ka õigust kaitsta ennast ise.
KrMK § 38. Kaitsja kohustuslik osavõtt kriminaalmenetlusest
(1) Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on kohustuslik:
1) alaealiste kriminaalasjades kuni nende täisealiseks saamiseni;
2) isikute kriminaalasjades, kes füüsiliste või psüühiliste puuete tõttu ei ole suutelised oma kaitseõigust ise teostama;
3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse vabadusekaotuse;
4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus.
(2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste alustamisest.
Kaitse õiguse printsiip tähendab ka seda, et isikul on õigus taotleda kaitsja määramist juurdleja, uurija või kohtu poolt riigi kulul.
KrMK § 361. Kaitsja valimine, tagamine ja asendamine
(1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus omada kogu kriminaalmenetluse vältel kaitsjat, kelle ta valib käesoleva koodeksi § 36 lg 1 loetletud isikute hulgast. Kaitsealuse nõusolekul võib talle valida kaitsja muu isik.
(2) Kui kaitsja osavõtt menetlusest on käesoleva koodeksi § 38 järgi kohustuslik või kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune taotleb kaitsja osavõttu, kuid tal ei ole kaitsjat, määrab kaitsja uurija või kohus, lihtmenetluse läbirääkimiste käigus prokurör. Neil juhtudel tagab kaitsja osavõtu menetlusest riigi kulul Eesti Advokatuur.
(3) Kui kahtlustatava valitud kaitsja ei saa käesoleva koodeksi § 11 lg 2 või § 1081 lg 7 ettenähtud aja piires asuda kaitseülesandeid täitma või kui muudel juhtudel ei saa kaitsja kahe päeva jooksul asuda osalema kriminaalmenetluses, võib uurija või kohus teha ettepaneku valida või määrata teine kaitsja.
(31) Kaitsja on kohustatud teatama kohtule oma nõusolekust asuda kaitseülesandeid täitma või sellest keeldumisest kahe päeva jooksul, arvates teate saamisest.
(4) Isikul, kellele on määratud kaitsja, ei ole õigust temale määratud kaitsest keelduda, kuid ta võib taotleda kaitsja asendamist, kui ilmnevad käesoleva koodeksi § 20 lg 2 ja 3 nimetatud asjaolud.
(5) Kaitsealune võib ettenähtud alustel ja korras olla täielikult või osaliselt vabastatud õigusabi eest tasumisest.
Advokatuuriseadus § 9. Üldkogu pädevus
Üldkogu:
…10) otsustab riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad vastavalt käesoleva seaduse § 60 lõikes 6 sätestatule;…
Advokatuuriseadus § 60. Advokaaditasu
(6) Riik kindlustab piisavate vahendite eraldamise riigi õigusabi osutamiseks. Advokatuuri üldkogu otsustab riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad, kui justiitsminister on need eelnevalt heaks kiitnud. Eelnimetatud otsuse eelnõu esitab justiitsministrile aegsasti advokatuuri juhatus.
Üldkogu otsus on kättesaadav aadressil www.advokatuur.ee/39dm_riigitasu.htm.
Praegune ajapunkti hind on 75 kr ja üks ajapunkt = 30 minutiga.
TsMS § 83. Asjaajamine esindaja kaudu
(1) Füüsiline isik võib kohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osavõtt asjast ei võta õigust omada selles asjas esindajat.
(2) Juriidiline isik ajab kohtus asja esindaja kaudu, kes tegutseb temale seaduse või lepinguga antud volituse piires.
(3) Kui kohus leiab, et asjas pooleks oleva füüsilise isiku olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, võib kohus määrata talle esindajaks advokaadi riigi arvel. Sel juhul saadab kohus määruse täitmiseks Eesti Advokatuuri juhatusele.
(4) Esindajal on selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab, kui seaduses ei ole sätestatud, et tal neid õigusi ja kohustusi ei ole.
TsMS § 88.
(5) Kui kohus leiab, et lepinguline esindaja, kes ei ole advokaat, on kohtumenetluses näidanud end ebaausa, asjatundmatu või vastutustundetuna, võib kohus tema volitused seda asja ajada määrusega tühistada.
(6) Kui esindajaks on advokaat ja kohus leiab, et advokaat ei tunne asja või on käitunud kliendi suhtes ebaausalt, võib kohus asja arutamise edasi lükata ning teatada sellest advokatuuri juhatusele. Advokatuuri juhatus kontrollib kümne päeva jooksul asjaolusid ning teatab kontrolli tulemustest kohtule.
(7) Kui kohus on esindaja protsessist kõrvaldanud või tema volituse tühistanud, võimaldab kohus esindataval võtta uue esindaja.
[RT I 2002, 53, 336 - jõust. 1. 07. 2002]
VTMS § 19. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused
(1) Menetlusalusel isikul on õigus:
1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse;
2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras;
3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures;
4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi;
5) teada menetlustoimingu eesmärki;
6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi , mis protokollitakse;
7) vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras.
(2) Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist.
(3) Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama.
VTMS § 22. Riigi kulul määratud kaitsja
(1) Kui kohus leiab, et menetlusaluse isiku olulised huvid võivad kohtumenetluses jääda kaitseta tema maksujõuetuse tõttu, võib ta määrata isikule kaitsja riigi kulul.
(2) Kui käesoleva seadustiku § 19 lõikes 3 nimetatud isik ei vali endale ise kaitsjat, määrab kohus talle kaitsja riigi kulul.
(3) Määrus kaitsja määramise kohta saadetakse Eesti Advokatuuri juhatusele. Määruse koopia pannakse väärteotoimikusse.
VTMS § 23. Kaitsja tasu hüvitamine väärteomenetluse lõpetamise korral
Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.
[RT I 2003, 26, 156 - kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. 09. 2002]
Kaitse õiguse printsiip nõuab kindlasti seda, et peab olema tagatud piisav aeg kaitse ettevalmistamiseks.
Õigused, mis on lähedased kaitse ettevalmistamiseks piisava aja tagamisele, on:

süüdistatava, kohtualuse ja nende kaitsjate õigus esitada taotlusi eeluurimise täiendamiseks,
kohtusse uute tunnistajate, ekspertide, spetsialistide kutsumiseks ning uute tõendite väljanõudmiseks kohtuistungil,
samuti juhul, kui süüdistatav omab kaitsjat, siis saab toimiku materjalide edastamine tutvumiseks edasi lükata kuni kaitsja ilmumiseni, kuid mitte rohkem kui viieks ööpäevaks,
toimiku materjalidega tutvumise võimalus pärast süüdistatava kohtu alla andmist kohtuniku poolt,
kriminaalasja arutamine kohtuistungil ei või toimuda enne kolme ööpäeva möödumist, arvates nende dokumentide kätteandmisest kohtualusele – sama kehtib ka erasüüdistuse puhul. Kui ilmneb rikkumine, siis lükatakse asja arutamine edasi (KrMK §-d 169 lg 2, § 173, § 200, § 202 lg 2, § 2299 lg 2, § 237, § 394).

TsMS § 26 lg 2.
Kohtukutse tuleb protsessiosalisele ja tema esindajale kätte anda arvestusega, et tal jääks piisavalt aega asjaks valmistuda ja õigeaegselt kohtusse ilmuda .
VÕS § 7. Mõistlikkuse põhimõte
(1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
(2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
Kaitse õiguse teostamiseks peab menetlusosalistel olema õigus kohtulike tõendite omapoolseks kontrolliks ja esitamiseks .
Menetlusosalised (ja ka teised isikud) võivad esitada tõenditena käsitletavaid andmeid (KrMK § 49 lg 2) ning tõendite kontrolli teostamine on võimalik selliste menetlusosaliste õiguste kaudu nagu:

õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega (KrMK § 35' lg 2),
õigus taotleda uute tunnistajate, ekspertide, spetsialistide kutsumist ning uute tõendite väljanõudmist (KrMK §-d 173 ja 237),
õigus esitada tunnistajatele omapoolseid küsimusi (KrMK § 243 lg 3),
õigus esitada eksperdile küsimusi (KrMK § 249 lg 2; § 250 lg 2).

Kaitse õiguse tagamiseks on kindlasti oluline ka õigus isiklikult oma kohtuasja arutamisest osa võtta.
KrMK § 208. Kohtualuse osavõtt kohtulikust arutamisest
(1) Kriminaalasja arutamine esimese astme kohtu istungil toimub kohtualuse osavõtul, kelle ilmumine kohtusse on kohustuslik.
(2) Kriminaalasja arutamine kohtualuse puudumisel on lubatud ainult siis, kui kohtualune viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale.
(3) Mitme kohtualusega kriminaalasja kohtulikul arutamisel võib kriminaalasja nende kuritegude arutamine, mis ei puuduta konkreetset kohtualust, toimuda ilma selle kohtualuseta ja tema kaitsjata.
[RT I 2002, 64, 391 - jõust. 29. 07. 2002]
TsMS § 74. Kohtusse ilmumise kohustus
(1) Kohus võib poolt või tema seaduslikku esindajat kohustada ilmuma kohtuistungile, eelistungile või mõne protsessitoimingu juurde, kui seda on vaja asja lahendamiseks.
(2) Kohus teatab isikliku kohtusse ilmumise kohustusest isikule, keda ta kohtusse ilmuma kohustab.
(3) Kui kohtuistungile on ilmunud poole lepingujärgne esindaja ja kohus ei ole kohustanud poolt või tema seaduslikku esindajat isiklikult ilmuma, ei ole poole või seadusliku esindaja ilmumata jäämine asja arutamise edasilükkamise aluseks.
Õigus kaitsele sisaldab endas ka õigust tõlgi abi kasutamisele.
KrMK § 16. Kriminaalmenetluse keel
(1) Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib toimuda kohtu ja menetlusosaliste nõusolekul ka muus keeles, kui nad seda valdavad.
(2) Menetlusosalistel ja teistel kriminaalmenetlusse kaasatud isikutel, kes ei saa aru kriminaalmenetluse keelest, on õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ning esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida nimetatud isikud valdavad.
(3) Menetlusosalistele antakse eraldi dokumendina vormistatud kohtulahendite ärakirjad kätte eesti keeles.
(4) Kui menetlus ei toimu eesti keeles, antakse eraldi dokumendina vormistatud menetlusdokument kätte kriminaalmenetluse keeles või menetlusosalise soovil eesti keelde tõlgitult.
(5) Kui menetlusosaliste kohtule esitatavad kirjalikud avaldused või dokumentaalsed tõendid ei ole eestikeelsed, võib kohus esitajalt määratud tähtajaks nõuda avalduse või dokumentaalse tõendi tõlget. Tõlke tähtajaks esitamata jätmisel võib kohus jätta dokumendi tähelepanuta või veelkordselt pikendada esitamise tähtaega.
TsMS § 7. Kohtumenetluse keel ja avalduse vormistamine
(1) Tsiviilkohtumenetluse keel on eesti keel. Kohtu ja protsessiosaliste nõusolekul võib asja menetleda ka muus keeles, kui kohus ja protsessiosalised seda valdavad.
(2) Protsessiosalisel ja teisel isikul, kes ei saa kohtumenetluse keelest aru, on õigus teha avaldusi, anda seletusi ja ütlusi, esineda kohtus ning esitada taotlusi tõlgi vahendusel emakeeles või mõnes muus keeles, mida ta valdab.
(3) Protsessiosalistele antakse eraldi dokumendina vormistatud eestikeelne kohtulahend. Kui kohtumenetlus toimub muus keeles, võib kohus teha kohtulahendi eraldi dokumendina eesti keeles või kohtumenetluse keeles.
(4) Kui eraldi dokumendina vormistatud kohtulahend ei ole eestikeelne, antakse protsessiosalise soovil talle eesti keelde tõlgitud kohtulahend. Muukeelse kohtulahendi võib protsessiosalisele anda üksnes tema nõusolekul.
(5) Kui protsessiosalise kohtule esitatud kirjalik avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda avalduse või dokumentaalse tõendi kinnitatud tõlget. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse või dokumendi tähelepanuta. Muukeelseid dokumente võib protsessiosalisele anda üksnes tema nõusolekul.
(6) Avaldus ja hagiavaldus , apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus ja erikaebus ning kirjalik vastus esitatakse kohtule selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4.
Õigus kaitsele on seotud ka õigusega kaitsest loobuda.
KrMK § 39. Kaitsjast loobumine
(1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus oma algatusel loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis. Seda õigust ei ole käesoleva koodeksi §-s 38 nimetatud isikutel.
(2) [kehtetu]
KrMK § 37 lg 3
Kaitsjal ei ole õigust oma algatusel loobuda endale võetud kaitsekohustusest.
3.10. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip
Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses.
TsMS § 17. Kohtuniku ja teiste protsessis osalejate taandamine
(1) Kohtunik, rahvakohtunik , ekspert või tõlk ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja taandatakse, kui ta on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.
(2) Esindaja taandatakse käesoleva seadustiku §-s 88 sätestatud alustel.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002]

TsMS § 18. Kohtuniku taandamise alused
(1) Kohtunik või rahvakohtunik ei või osa võtta asja läbivaatamisest ja taandatakse, kui:
1) ta on asja eelnevast läbivaatamisest võtnud osa tunnistaja, eksperdi , tõlgi või esindajana;
2) ta on poole või mõne teise protsessiosalise sugulane (vanem, laps, lapsendaja , lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps ), abikaasa või hõimlane (abikaasa vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps);
3) ilmnevad käesoleva seadustiku § 17 lõikes 1 nimetatud asjaolud.
(2) Kohtu koosseisu ei või kuuluda isikud, kes on omavahel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud sugulased või hõimlased.
(3) Rahvakohtunik ei või asja läbivaatamisest osa võtta ja taandatakse, kui ta on või on olnud poolest või teisest protsessiosalisest tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002]

TsMS § 19. Kohtuniku korduva osavõtu lubamatus asja läbivaatamisest
(1) Kohtunik või rahvakohtunik, kes on osa võtnud tsiviilasja läbivaatamisest linna- või maakohtus , ei või osa võtta selle asja läbivaatamisest ringkonnakohtus ega Riigikohtus.
(2) Kohtunik, kes on osa võtnud asja läbivaatamisest ringkonnakohtus, ei või osa võtta selle asja läbivaatamisest maa- või linnakohtus ega Riigikohtus.
(3) Kohtunik, kes on osa võtnud asja läbivaatamisest Riigikohtus, ei või osa võtta selle asja läbivaatamisest maa- või linnakohtus ega ringkonnakohtus.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002]

TsMS § 20. Eksperdi ja tõlgi taandamise alused
(1) Käesoleva seadustiku § 18 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud taandamise aluseid kohaldatakse ka eksperdi ja tõlgi suhtes.
(2) Peale selle ei või ekspert osa võtta asja läbivaatamisest, kui:
1) ta on või on olnud poolest või mõnest teisest protsessiosalisest tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses;
2) tema korraldatud revideerimise andmed on asjas tõendiks.
(3) Taandamise aluseks ei ole eksperdi või tõlgi varasem osavõtt asja läbivaatamisest eksperdi või tõlgina.
KrMK § 20. Kohtuniku, prokuröri ja menetlusest osavõtvate teiste isikute taandamine
(1) Kohtunik, rahvakohtunik, prokurör, uurija, kohtuistungi sekretär, ekspert, spetsialist ja tõlk ei tohi kriminaalasja menetlusest osa võtta ja nad taandatakse, kui nad isiklikult on otseselt või kaudselt sellest kriminaalasjast huvitatud või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust nende erapooletuses.
(2) Kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajad ei tohi osa võtta kriminaalasja menetlusest, kui nad selles asjas annavad või andsid varem õigusabi isikutele, kelle huvid on vastuolus isikute huvidega, keda nad kaitsevad või esindavad, või kui nad võtsid asjast osa kohtunikuna, prokurörina, uurijana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana.
(3) Kriminaalasja menetlusest ei tohi osa võtta eksperdina, spetsialistina, kaitsjana , samuti kannatanu, tsiviilhageja ja tsiviilkostja esindajatena ja tõlgina isikud, kes on sugulusvahekorras kriminaalasjas kohtueelset uurimist või kohtulikku menetlust teostavate ametiisikutega.
(4) Kohtu koosseisu kuuluvate kohtunike taandamine toimub käesoleva koodeksi §-s 26 toodud alustel.
(5) Käesolevas paragrahvis toodud isikute taandamise küsimus otsustatakse käesoleva koodeksi §-des 119 ja 232 ettenähtud korras.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002]
Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega.
PS § 146.
Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
PS § 147.
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus.
Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.
Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis.
Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus.
KrMK § 15. Kohtunike sõltumatus ja allumine ainult seadusele
Kriminaalasjades õigusemõistmisel on kohtunikud ja rahvakohtunikud sõltumatud ning alluvad ainult seadusele.
[RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002]
AdvS § 2. Advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund
(1) Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks.
(2) Advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik.
(3) Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest .
(4) Advokatuur registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
[RT I 2002, 57, 357 - jõust. 1. 08. 2002]
AdvS § 43. Advokaadi tagatised
(1) Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest.
(2) Advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda.
(3) Advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad on puutumatud.
(4) Advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga.
(5) Advokaati ei või kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kinni pidada, läbi otsida ega vahistada, välja arvatud maa- või linnakohtu määruse alusel. Advokaadi kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel ei või läbi otsida ka advokaadibürood, mille kaudu ta õigusteenust osutab.
[RT I 2001, 102, 676 - jõust. 10. 01. 2002]
ProkS § 2 lg 2
Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.
§ 22. Prokurör kriminaalmenetluses
(1) Järelevalvet kriminaalmenetluse alustamise ja eeluurimise seaduslikkuse üle teostavad vastavalt prokuratuuriseadusele (RT I 1998, 41/42, 625; 110, 1812; 1999, 18, 303; 95, 839; 2000, 28, 167; 35, 222) riigi peaprokurör ning temale alluvad prokurörid.
(2) Kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust.
(21) Riikliku süüdistusega seotud kriminaalasjade kohtulikust arutamisest on prokuröri osavõtt kohustuslik.
(3) Oma volitusi kriminaalmenetluses teostab prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.
Kompetentsuse nõue tähendab seda, et õiguskaitseasutuste töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon .
3.11. Süütuse presumptsiooni printsiip
PS § 22.
Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama.
Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu.
Vt Taavi Annus. Riigiõigus. Õpik kõrgkoolidele. Tallinn 2001. Juura, Õigusteabe AS, lk 286-290.
3.12. Õigus edasi kaevata
Õigus edasi kaevata tähendab seda, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata.
Kohtusüsteemi lüli mõistet kasutatakse tähistamaks kohtute hierarhias erinevatel tasanditel asuvaid kohtuid.
Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele järgneval tasandil asuvad kohtud jne.
Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse asja lahendamisel.
Esimese astme kohtuks nimetatakse kohut, kus arutatakse kohtuasja, mida üldreeglina ükski teine kohus ei ole eelnevalt arutanud.
Teise astme kohtuks (apellatsiooniastme kohtuks) nimetatakse kohut, kus apellatsioonkaebuse või - protesti arutatakse esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
Kassatsiooniastme kohtuks nimetatakse kohut, mis nagu apellatsiooniastme kohuski, arutab asju, milles on juba olemas madalamalseisva kohtu lahend.
Õigus kohtuotsuste peale edasi kaevata on fikseeritud ÜRO tsiviil- ja poliitiliste õiguste konventsioonis küll ainult kriminaalasjas süüdi mõistetud isiku suhtes (Konventsiooni artikkel 14 paragrahv 5), kuid Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 24 laiendab selle õiguse kõigile kohtuasjadele - põhiseaduse kohaselt on igaühel "õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule".
Edasikaebamise õigus on samuti üheks õiguseks, mille osas ei peeta mitte alati kinni poolte võrdsusest.
Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada apellatsioonkaebusi ainult tsiviilhagisse puutuvas osas (APEK § 5).
3.13. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest
PS § 23.
Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.
Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks.
Teistmist lubavateks asjaoludeks on APEK § 771 alusel:

jõustunud kohtuotsuse või ‑määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tulenes teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja või kannatanu valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumentide või asitõendite võltsimisest;

kohtuniku kuritegu teistitava kriminaalasja arutamisel või läbivaatamisel, mis on tuvastatud kohtuotsusega;

juurdlust teostava isiku, uurija või prokuröri kuritegu teistitava kriminaalasja kohtueelsel menetlusel, mis on tuvastatud kohtuotsusega, kui see kuritegu võis mõjustada kohtuotsust teistitavas kriminaalasjas;

teistitava kohtuotsuse või ‑määruse rajanemine Riigikohtu poolt põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud õigusnormile või selle tõlgendusele.
Lisaks eelnevalt mainitud asjaoludele on süüdimõistetu olukorra kergendamiseks teistmine lubatud, kui:

tühistatakse teistitavas kriminaalasjas kohtuotsuse või ‑määruse tegemisel aluseks olnud teine kohtuotsus või –määrus,

ilmneb kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud kohtul teistitavas kriminaalasjas otsuse või määruse tegemisel teada.
3.14. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine
PS § 23.
Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
Nimetatud printsiibil on kaks täiesti erinevat ja sõltumatut põhistust.

Esiteks nõuab ökonoomsuse printsiip karistuste ökonoomset kasutamist, sest karistus on iseenesest ühiskonnale alati kulu. Karistuse kohaldamine võib olla otstarbekohane ainult siis, kui karistamisega on võimalik saavutada mingit positiivset resultaati.
Karistusega saavutatavateks positiivseteks resultaatideks võib olla:

karistatu poolt uute kuritegude toimepanemise ärahoidmine ( eripreventsioon ),

teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise ärahoidmine (üldpreventsioon),

kannatanu ja ühiskonna emotsionaalse tasakaalu taastamine.

Teine põhjendus lähtub samuti sellest, et teo toimepanemise ajal mitte kehtinud karistus ei ähvardanud isikut teo toimepanemise ajal ja seetõttu ei saanud ta seda karistust ka oma käitumisvariantide valikul arvestada.
3.15 Õiguskaitseasutuste lahendite ennustatavuse printsiip
Õiguskaitseasutuste lahendid peaksid olema võimalikult kergelt ja täpselt ette ennustatavad.
24

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 248 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

248 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

silja500 Õppematerjali autor

lühikonspekt

kontinentaalne õigussüsteem õigussüsteem õigussuhe õigusnorm kaasus advokaat kohtunik menetleja prokurör süütuse presumptsiooni printsiip

Sarnased õppematerjalid

doc

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM

Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4

Õigus

pdf

Süütegudemenetluse arvestuse kysimused

1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning

Õiguse alused

doc

Süüteomenetluse kordamisküsimused

Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste

Süütegude menetlus

doc

Õiguskatse asutuste süsteem

seisundi või muude asjaolude tõttu. Õiguskaitsesüsteemi suhtes tähendab ülalmainitud printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Sellest ei tohi siiski teha järeldust, et kellelegi ei tohi seadustega teha eeliseid või panna võrreldes teistega suuremaid kohustusi. Need eelised ja suuremad kohustused peavad aga olema sisuliselt põhjendatud 7) Informeerituse printsiip Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides:

Õigus

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Korraloomine ja selle täitmine. On sätestatud menetluskord: Normi eesmärk orienteerumine tulemuse saavutamises. Kriminaalmenetluse piiritlemine. Ruumiline kehtivus EV kriminaalmenetlusõiguse sätted kehtivad kõigis EV territooriumil toimetatavates kriminaalmenetlustes sõltumata kuriteo toimepanemise kohast, kui see ei ole välislepingutega määratud teisiti (rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös, kui Eesti on taotlevaks või täitvaks riigiks) Erand: välisriigis kogutud tõendid arvestatakse tõenditena krm-s Eestis, va juhul, kui need on kogutud toiminguga, mis on vastuolus Eesti krm-e põhimõtetega (nt valedetektor) Ruumilise kehtivuse eripära on kaugülekuulamine: ülekuulamisele kutsumine toimub täitva riigi menetlusseaduse kohaselt, ülekuulamise läbiviimine taotleva riigi menetlusseaduse järgi. Ajaline kehtivus

Kriminaalmenetlus

doc

Õiguskaitseasutuste süsteem

Õiguskaitsesüsteemi suhtes tähendab ülalmainitud printsiip seda, et kõigi isikute suhtes kohaldatakse ühtesid ja samu, kõigile ühiseid seadusi. Sellest ei tohi siiski teha järeldust, et kellelegi ei tohi seadustega teha eeliseid või panna võrreldes teistega suuremaid kohustusi. Need eelised ja suuremad kohustused peavad aga olema sisuliselt põhjendatud 7) Informeerituse printsiip – Informeerituse printsiip tähendab seda, et õiguskaitsesüsteem peab tagama võimaluste piires asjaosaliste informeerituse. Informeerituse printsiip on lähedane avalikkuse printsiibile ja täiendab seda s.t. informeerituse printsiip tagab informatsiooni kättesaadavuse menetlusosalistele ka paljudel sellistel juhtudel kui õiguskaitseasutuse toimingud ei toimu avalikult. Informeerituse printsiip leiab oma väljenduse mitmetes põhiseaduse normides ning konkreetsetes menetlusnormides:

Õigus

194

pdf

Tsiviilkohtumenetluse konspekt 2013

intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist. Saab lähtuda ka välislepingutest ning riigikohtu lahenditest, kuigi pretsedendi õigus kui selline ei ole Eesti õiguskorrale omane. Õiguse allikaks on ka tava, kuid isiku õigusi saab piirata üksnes seadusega. Tsiviilõigusena tsiviilkohtumenetluses käsitletakse kõiki eraõiguslikke vaidlusi - nii klassikalist tsiviilõigust - perekonnaõigus, võla- ja asjaõiguslikud vaidluse, kahju hüvitamised- kui ka intellektuaalse omandi vaidlusi, ühinguõigust. Tsiviilkohtus arutatakse ka pankrotiõigusest ja tööõigusest tulenevaid vaidlusi ning kohtulike erimenetluste alla

Õigus

docx

Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 2017

Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse. Menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. 28. Kohtulahendid: -kohtuotsus (TsMS § 442) on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Vaheotsus- § 449 (1) Kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.

Õigus

Rohkem sarnaseid