Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kaitseõigused siiski on ?
  • Milline on vea hind ?
  • Kuidas seda viga oleks saanud vältida ?
  • Kuidas juriidiline isik oma head nime kaitseb ?
  • Kes hindab moraalse kahju nõuet ?
  • Kuidas on loomade ja loodusjõu poolt tekitatud kahju hüvitamisega ?
  • Mida aga riik peab siiski kindlustama õiguskaitselisest seisukohast ?
  • Mis tähendab otsuse avalik kuulutamine ?
 
Säutsu twitteris
Page 24 of 24
Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem
lühikonspekt
1. Sissejuhatus ainesse
Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist:
  • Sissejuhatus
  • Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid
  • Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium
  • Linna- maa- ja halduskohtud
  • Ringkonnakohtud
  • Riigikohus
  • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus
  • Kohtute haldus
  • Kohtunikud
  • Õigusemõistmise printsiibid
  • Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus
  • Advokatuur
  • Prokuratuur
  • Õiguskantsler
  • Notariaat
  • Kohtutäiturid
  • Politsei ja siseministeerium
  • Vanglasüsteem
  • Kriminaalpreventsioon ja kriminaalhooldus
  • Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus ja järelevalve teostamine
  • Eri riikide õiguskaitsesüsteemide võrdlus
  • Ameerika Ühendriikide õiguskaitsesüsteem
  • Prantsusmaa õiguskaitsesüsteem
  • Saksamaa õiguskaitsesüsteem
  • Rootsi õiguskaitsesüsteem
  • Soome õiguskaitsesüsteem
  • Inglise õiguskaitsesüsteem
    Kaks põhilist õppeallikat on:
    • Jaan Ginter, Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem I, Tartu, 1996;
    • Heinrich Schneider, Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval, Tartu, 1994;
    • samuti erinevad artiklid (õigus)ajakirjanduses - Juridica;
    • veel rida raamatuid ja ettekandeid erinevatel foorumitel;
    • Internetis leiduv materjal, eelkõige seadused – www. riigiteataja .ee; www.lex.andmevara.ee.

    1.2. Erinevad õigussüsteemid


    1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem


    Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli:
    • ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest
    • ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis.

    Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas.
    Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena:
    • Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja
    • 19.sajandil.

    Kontinentaalne õigussüsteem


    tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja võimaliku käitumise tagamist.

    1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem


    Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena ( casus või case).

    Common Law


    esmaseks ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (so ilmaliku ja avaliku võimu nimel) ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul, mil seda rikuti.
    1.3. Pretsedendiõigus
    Pretsedent õiguse allikana on osa kohtulahendist, mida võiks käsitada reegli tähenduses.
    1.4. Õigusnorm ja õigussuhe

    Õigusnorm kui süsteemi osa ja sotsiaalne norm


    Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid.

    1.4.1. Õigusnormi funktsioon



    õiguslaused
    on sellised laused, mis sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused.
    Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma.

    Õigusnormid


    on üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Kusjuures need normid on suunatud konkreetselt määratlemata isikute ringile .
    Õigusnormid ei ole tõesed ega väärad.
    Õigusnormid on kas kehtivad või mitte.
    Õigusnormi ülesanne
    on kontinentaalses õigussüsteemis anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb probleem lahendada.
    Õigusnormide ülesandeid tähistatakse ka järgmiselt:
  • õigusnormide keskne funktsioon on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist;
  • Peale selle stabiliseerivad õigusnormid suhteid ühiskonnas;
  • Õigusnormid soodustavad inimeste sotsialiseerumist;
  • Õigusnormid neutraliseerivad omakasupüüdlikkusest tulenevaid vastuolusid ja konflikte;
  • Lisaks on õigusnormidel otsustamisfunktsioon.

    1.4.2. Õigusnormi mõiste ja struktuur


    Oma loogiliselt vormilt on õigusnorm hüpoteetiline lause:
    kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg.
    KUI ….. , siis ….. , VASTUPIDISEL JUHUL ….. .
    H d s
    Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda.
    Siin on kirjas:

    Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda.
    Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt.

    1.4.3. Õigussuhte olemus ja mõiste


    Õigussuhe on ühelt poolt tüüpiline inimkäitumise akt.
    Tehing on aga õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja ­kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.
    Just õiguse poolt korrastatus annab sellisele käitumisele, sellistele ühiskondlikele suhetele spetsiifilise iseloomu ja me saame rääkida õigussuhetest.
    Kui õigusnorm on üldine käitumiseeskiri, siis õigussuhe on võrreldes õigusnormiga alati konkreetne.
    Õigussuhtes leiavad antud abstraktsest faktilisest koosseisust tulenevad õiguslikud tagajärjed oma konkreetse väljenduse.
    Nimelt realiseeruvad õigussuhtes õiguse subjektide tegevuses:
    • subjektiivsed õigused
    • juriidilised kohustused.

    õigussuhe


    on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.
    2. Õiguskaitsesüsteemi mõiste ja sisu
    2.1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid
    2.1.1. Printsiibid ja õigusnormid
    § 294. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade
    (1) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate aktsionäridele, kellel on nimelised aktsiad . Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 100 aktsionäri, ei pea aktsionäridele kutseid saatma , kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
    (2) [ Kehtetu ]
    (3) Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt ühe nädala, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
    (4) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata:
    1) aktsiaseltsi ärinimi ja asukoht;
    2) üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
    3) märge selle kohta, kas koosolek on korraline või erakorraline;
    4) üldkoosoleku päevakord;
    5) muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud.

    (5) Korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb näidata koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega.
    § 296. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine
    Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid.
    § 302. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine
    Kohus võib aktsionäri, juhatuse või nõukogu liikme nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
    Põhiseaduse printsiipide kohta öeldud, et need kui väärtusmastaabid kujundavad, selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Võrreldes normidega puudub printsiipidel selge ja ühemõtteline või tõlgendamise teel ühemõtteliselt kindlaks määratav regulatiivne iseloom, seetõttu vajavad printsiibid konkretiseerimist ja and tekitavad õiguslikke tagajärgi üldjuhul koos õigusnormidega. Samas on printsiipidel normidega sarnane õiguslik kvaliteet, nad on õiguslikult siduvad. Printsiibid väljendavad kogu PS kontseptsiooni ja ideed, nad on määrava tähendusega riikliku kooselu korralduse jaoks.
    Printsiipide tähendust on oma kohtulahendites rõhutanud ka Riigikohus. Oma otsuses tulude maksuvabastuse kohta (RKPJKo 30.09.1994 – RT I 1994, 66, 1159) märkis Riigikohus järgmist: ” Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest.”
    2.1.2. Printsiipide arv ja nende tähtsuse järjekord
    Mis kaitseõigused siiski on?
    väärtushinnangud
    isiku põhiõigused

    tõrjeõigused sooritusõigused
    Kaitseõigused
    õigused korrale ja menetlusele
    sotsiaalsed põhiõigused
    Tõrjeõigus – kaitseb isikut riigipoolse sekkumise eest. Sisalduvad kõigis nn vabadusõigussätetes:
    • vabadus midagi teha või tegemata jätta;
    • vabadus uskuda või mitte uskuda (PS § 40, 41);
    • vabadus elukutset valida või mitte valida (PS § 29 lg 1);
    • vabadus osaleda või mitte osaleda valimistel (PS § 57, 60 lg 1 laused 2, 3 ja 4 ning lg 2).

    Sooritusõigus – nõuab riigilt positiivset tegevust.
    Kaitseõigused – õigused avaliku võimu kaitsele teiste põhiõiguste kandjate rünnete eest.
    RÜNDAJA -> RÜNNATAV
    RIIK, kes rünnatavat kaitstes piirab ründaja vabadust.
    Paragrahv 13.
    Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.
    Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.
    3. Printsiibid ehk põhimõtted
    3.1. Seaduslikkuse (legaalsuse) printsiip
    Paragrahv 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
    Nendeks põhiprintsiipideks on:
    • inimväärikus (§ 10),
    • vabadus (§ 19 lg 1),
    • võrdsus (§ 12 lg 1 lause 1);
    • õigusriik (§ 10),
    • demokraatia (§ 1 lg 1 ja § 10),
    • sotsiaalriik (§ 10),
    • Eesti identiteet ehk rahvusriik (§ 1 lg 2).

    Seaduslikkuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
    § 48. Kohtuniku teenistusvanus
    Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäär on 67 aastat.
    § 99. Kohtuniku ametist vabastamine
    (1) Kohtunik vabastatakse ametist:
    1) kohtuniku enda soovil;
    2) kui kohtunik on saanud 68-aastaseks;
    3) ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;
    4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada;
    5) kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise korral;
    6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest lahkumist puudub ühe aasta jooksul võimalus tagasi pöörduda kohtuniku kohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse;
    7) kui kohtunik nimetatakse või valitakse teenistus- või ametikohale, mis ei ole kooskõlas kohtuniku ametikitsendustega;
    8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise.
    ATS §14. Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded
    (1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
    (2) Kõrgema või vanemametniku ametikohale võib riigiteenistuses nimetada 21-aastaseks saanud ja vähemalt käesoleva seaduse 1. lõikes sätestatud nõudmistele vastava isiku.
    Näide kehtinud KSS-st.
    Paragrahv 3. Kohtunikule ja kohtunikuabile esitatavad nõuded
    (RK s 26.06.96 nr. 205 jõust.29.07.96 - RT I 1996, 51, 967)
    (1) Kohtunikuna võib töötada isik, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega, kohtuniku tööks sobiv ning kellel on juriidiline kõrgharidus, mis on omandatud Tartu Ülikoolis või vastab selle tasemele .
    (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2)
    (2) Mujal kohtunikukandidaadi poolt omandatud juriidilise kõrghariduse vastavuse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimustele teeb kindlaks kohtunikueksami komisjon .
    (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2)
    (3) Halduskohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami.
    (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2)
    (4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami.
    (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2;
    (5) Riigikohtu liige saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 30-aastaseks.
    (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2)
    Paragrahv 7. Kohtunike ametisse nimetamine
    (2) Kohtunik võib ametisse jääda kuni 5 aastaks pärast pensioniea saabumist. Pensioniikka jõudnud kohtunikul, kellel puudub 5-aastane kohtunikustaaž, on õigus jääda ametisse kuni selle staaži täitumiseni.
    (RK s 25.09.96 nr. 217 jõust.25.10.96 - RT I 1996, 73, 1294)
    Kehtib põhimõte, mis on seadusega keelatud, see on keelatud.
    3.2. Ökonoomsuse printsiip
    Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega.
    Õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otsesed kulutused jagunevad:
    • riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike, vangivalvurite, kriminaalhooldajate jne palkadeks, koolituseks või väljaõppeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne;
    • õiguslike vaidluste poolte kulutusteks advokaatidele, isiklikud ajakulud jne.

    Kindlasti tuleb arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid ehk nn vea hinda. Need on kulutused, mida põhjustab eelkõige ebaõige otsuse tegemine.
    Tähistame otsese kulutuse nii: OK ja vea hinna nii: VH.
    Terendavaks eesmärgiks peaks olema:
    min sum = OK+VH
    Kohtute ekslike otsuste tagajärjed.
    Kohtualune (kohtuliku vaidluse pool) on kas:
    • süüdi ( vastutav ) või
    • süütu (mitte vastutav).

    Seega on võimalik teha nelja tüüpi kohtuotsuseid:
    süüdlane mõistetakse süüdi,
    süütu mõistetakse õigeks,
    süüdlane mõistetakse õigeks,
    süütu mõistetakse süüdi.

    Õige otsus
    Vale otsus
    Kui me vähendame kohtunike arvu, et hoida kokku kohtunikele makstava töötasu pealt, mis tagajärjed võiksid sellel olla ja millest üldse peaks sõltuvusse panema kohtuniku töötasu suuruse?

    Kaasus
    Ostja ostab Müüjalt kinnistu . Hiljem selgub , et M-l puudus õigus tehingut sooritada . Milline on vea hind? Kuidas seda viga oleks saanud vältida?
    3.3. Moraalse kahju vältimise printsiip
    Paragrahv 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
    Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. Tähtis on see, et kahju eest hüvitise saamine ei või kujuneda rikastumise allikaks.
    Materiaalne (ehk varaline) kahju väljendub:
    • rahaliselt hinnatavas kaotuses (vara hävimine või kahjustamine),
    • sh saamata jäänud tulus .

    Moraalne (ehk mittevaraline) kahju hõlmab eelkõige:
    • kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning
    • kannatusi.

    Kannatused hingelist laadi võivad olla:
    • alandatus,
    • solvumine,
    • hirm,
    • nördimus,
    • mure,
    • kaotusvalu.

    Kehavigastuse puhul tekkinud moraalne kahju hõlmab:
    • heaolu languse, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ja elukorralduses,
    • füüsilise ja hingelise valu nii juba möödunud aja, kui ka selle võimalikul püsimisel tulevikus.

    Moraalne kahju võib kaasneda mitmesuguste isikuõiguste rikkumisega, näiteks:
      • vabaduse võtmine,
      • isiku väärikuse alandamisega,
      • au ja hea nime teotamisega,
      • kodu või eraelu puutumatuse rikkumisega,
      • sõnumisaladuse rikkumisega.

    Seadused:
    • riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus;
    • riigivastutuse seadust.

    Kas moraalse kahju nõude võib esitada ka juriidiline isik?
    Kuidas juriidiline isik oma head nime kaitseb?
    Kes hindab moraalse kahju nõuet?
    Kuidas on loomade ja loodusjõu poolt tekitatud kahju hüvitamisega?
    Kui lähtuda välja kujunenud kohtupraktikast, et ka moraalseid kahjusid on võimalik hinnata, siis kujuneks materiaalsete kulude ja moraalsete kahjude arvutamisel summaarseks valemiks
    min sum (OK + VH + MK)
    Positiivseid tagajärgi saab nimetada protsessi kasuks (PK).
    Protsessi kasusid arvesse võttes kujuneks eesmärgiks:
    min sum (OK + VH + MK - PK)
    Mida aga riik peab siiski kindlustama õiguskaitselisest seisukohast ?
    Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) prot 7 art 3 – ebaõige kohtuotsuse tõttu tekkinud kahju hüvitamine:
    Artikkel 3
    Kui isikut kuriteos süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud
    ning kui tema süüdimõistmine järgnevalt ära muudetakse või kui
    ta vabastatakse karistusest selle alusel, et tegu oli
    kohtuveaga, peab see isik, kes on kandnud karistust sellise
    süüdimõistmise eest, saama hüvituse seaduse või asjassepuutuva
    riigi praktika alusel, kuni ei ole tõendatud, et senitundmatu
    fakti hilinenud ilmnemine oli osaliselt või täielikult põhjustatud tema enda poolt.
    3.5. Avalikkuse printsiip
    Avalikkuse printsiip tähendab otsesõnu seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult.
    Avalikkuse tagamine:
    • aitab oluliselt kaasa sellele, et õigusliku vaidluse pooled tajuksid resultaati õiglasena,
    • ja kindlasti ka sellele, et üldsus tajuks õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimist õiglasena,
    • võimalik, et avalikkuse tagamine aitab kaasa ka sellele,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #1 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #2 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #3 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #4 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #5 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #6 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #7 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #8 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #9 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #10 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #11 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #12 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #13 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #14 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #15 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #16 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #17 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #18 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #19 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #20 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #21 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #22 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #23 EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM #24
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 235 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor silja500 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (3)

    arctix profiilipilt
    arctix: Asjalik kokkuvõte
    15:50 06-04-2010
    IceD profiilipilt
    IceD: Täitsa hea
    09:58 16-12-2010
    Kristi72 profiilipilt
    Kristi72: Oli kasuks
    14:51 19-11-2012


    Sarnased materjalid

    48
    doc
    EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM
    16
    pdf
    EV õiguskaitsesüsteem
    60
    docx
    Õiguskaitseasutuste süsteem
    40
    doc
    Õiguskaitseasutuste süsteem
    37
    rtf
    EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID
    89
    pptx
    EV Õiguskaitsesüsteem
    75
    doc
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    236
    pdf
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun