värvuse, liikumis- ja isikutaju. Sotsiaalne taju on sotsiaalsete nähtuste mõtestatud tervikpilt, milles eriti tähtsat osa etendavad sotsiaalsed kogemused. Mõnel juhul võib tekkida asju ja nähtusi moonutav eksitaju ehk illusioon. Parapsühholoohias räägitakse meeltevälisest tajust. Põhilised taju teooria suunad on empiristlik kogemus määrab taju, nativistlik taju on sünnipärane ega sõltu kogemustest, ratsionalistlik taju põhineb alateadlikul järeldusel Eesti taju uurijad: J.Allik, T.Bachmann, A.Luuk, J.Ross ja J.Huik. Väljamaalt: H. Von Helmholtz, W. Epstein, R. Gregory, J.J. Gibson, G. Johansson Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendik ja lünklik ning alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised neli tingimust. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri.
et balti härrad pole ei pädevad ega objektiivsed, seega ei suuda teaduslikul tasemel väidelda. Eestikeelses ajalookirjanduses ka neid seisukohti kajastatud st päevakajalised seisukohad, mitte vaid tippude arutelu, ka laiemal pinnasel samad küsimused. Lokaal- ja kunstiajalugu 19. sajandi lõpus algab arhiivide korrastamine. Heinrich Hansen korrastas Narva linna arhiivi 1860. aastatel ja algatas Narva aja uurimise seltsi 1864. Raamat Narva linna ajaloost. Tallinna ajaloo ja kunstimälestiste uurijad on jurist Eugen von Nottbeck (1842-1900) ,,Geschihte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" koos Neumanniga, ilmus 1896, 1894. Arhitekt ja kunstiajaloolane Wilhelm Neumann, tegevarhitekt. Huvi kunstkäsitöö vastu Baltikumis keskajast uusajani. Neumann projekteeris Läti kunstimuuseumi ja oli üle kümne aasta selle direktoriks. Georg Dehio (1850-1932) Hausmanni õpilane, koolitas Tartus, ülesaksamaaline korüfee,
Ettevõtluse ajalugu, XX sajandi juhtivad uurijad Schumpeter ja MCClelland Koostas: Getter Klaas Äritegevuse alused Põhipunktid Äritegevuse alused Joseph Alois Schumpeter Click to edit Master text styles Elas 1883-1959 Second level · Third level Fourth level Fifth level · Õppis Viinis · Huvitus poliitikast · Töötas Harvardis · Avaldas teoseid Äritegevuse alused Karjäär Äritegevuse alused 5 inovatsiooni ...
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
liikumine. Kus puudub valik, seal ei ole ja ei saa olla ka juhtimist. (Lerner, 1973) Küberneetika ehk masinteadus on alles peale Teist maailmasõda väljakujunenud noor teadus, mis uurib juhtimist ja seoseid mehhanismides ning ühiskonnas. See on väga mitmekülgne, kitsahaardeline, kuid teisalt üldistatud teadus, mis hõlmab endaga teisi arvukaid uurimisalasid ning nad koos moodustavad lahutamatu terviku. Mitmed uurijad ning teadlased on küberneetika alustaladele tuginedes välja töötanud oma visioonid ja teooriad, silmapaistvamateks kujudeks on Norbert Wiener ning Stefford Beer. KASUTATUD KIRJANDUS Lerner, A. (1973). Algteadmisi küberneetikast. Tallinn: Valgus. Vikipeedia, vaba entsüklopeedia (27.03.2014). https://ru.wikipedia.org/w/index.php?title= %D0%A3%D0%BF%D1%80%D0%B0%D0%B2%D0%BB%D0%B5%D0%BD %D0%B8%D0%B5_%28%D0%BA%D0%B8%D0%B1%D0%B5%D1%80%D0%BD
Ilmar Jaanus .Ühel päeval maalilises vanalinnas jalutades märkavad Diana ja Kalev luuletajat Jaanust rääkimas noore naisega , kes tundub samuti kuidagi eestlaslik. See kohtumine meenub neile, kui ühel hommikul leitakse Rhodose puhkekodu kõrvalt, hoone ja rannakalju vahelisest lõhest sellesama neiu laip. Kreeka politsei uurib ja saab teada, et tegu on mõrvaga ning tapetu on eestlane, keda on loobitud kiviga pähe ja alla lükatud ühest kaljust. Asjaga hakkab ka uurima muidugi Eesti uurijad. Üheks peauurijaks on Andres, kes on Kalevi onupoeg. Küsitletakse üle paljusi seal piirkonnas, aga tulu eriti ei saada. Näiteks küsitleti seal üle Jaanus, perekond Karud ja tapetu tuttav Ly. Tapetu nimi oli Eve Peterson. Korraks käis ka seal saarel Eve abikaasa Allan Peterson. Teos räägib edasi kaks nädalat hiljem Eestis, kus teatati Andresele, et Eve mees Allan on surnud. Andres, Diana ja Kalev lähevad Allani juurde, kus nad leiavad ees uurijad, politseinikud ja Ly
objekt, vaid on subjekt ja et kool ei tohi ola ainekeskne, vaid peab olema õpilaskeskne. Õpetaja ei anna ainult teadmisi, vaid nö. kasvatab õpilast, anna ülevaade elust, suunab. Psühholoogi väide pimedast on õige, kuna õpetaa peaks aru saama, et õpilane on inimene nagu ka temagi. Peaks olema inimlik. (J.Orn, 1994, Haridus, 12 lk) Millele tugineda? Mitte õpilased ei peaks me olema, meie kohustus on praeguses olukorras olla õpilajad, olla uurijad, kellel on midagi olulist küsida meie kooli, meie õpetajate ja meie õpetajakoolituse kohta. Ja vastama peame nendele küsimustele ise. Õpilane koolis ei peaks ainult aines teadmisi saada, vaid peaks ise ka huvitatud olema kõiges, mis teda ümbritseb. Kui me poleks uurijad, ei oleks meil tuleviku. Ainult meie, kui õpilaste, uudishimu aitab meil tagada head positsiooni edaspidises elus. (J.Orn, 1994, Haridus, 12 lk) Isiksuse areng.
Fossiilide leidmine Fossiilid on haruldased ja raskesti leitavad. Teadlased otsivad fossiilide leiukohti läbi uurimuste/vaatluste. Uurijad uurivad maastikke, et leida vihjeid kus võib leiduda fossiile. Kui nad on kindlaks teinud fossiilide tõenäolise asukoha, hakkavad nad välja kaevama, üritades säilitada võimalikult paju informatsiooni. Fossiilid, surnud jäänuste jäljendid, on ainukesed tõendid füüsilisest elust antiiksetel aegadel mis on meie kätes. Mõtle, et fossiil on kui skulptuur või külmutatud kujutis, mis on tehtud mineraalidest mitte orgaanilisest koest
ja eksperimentaaluurimused. Politoloog A. Bentley kujutas poliitikat kui huvigruppide vaheliste vastastikuste suhete protsessi. See mõtteviis muutus sõjajärgses politoloogias valdavaks ning on oluliseks parameetriks poliitilise kommunikatsiooni uuringus. Massikommunikatsiooni uuringutest on antud valdkond pärinud ,,tagajärgede" ja ,,mõjutuste" keele. Poliitikas massimeedia rolli uurides soovivad poliitilise kommunikatsiooni uurijad tavaliselt mõõta massimeedia ,,tagajärgi". Sotsiaalpsühholoogia peamist huvialust (kvantitatiivandmeid) enne 1930-ndaid ei eksisteerinud, seega paneb antud perspektiivile omane metodoloogiline individualism uurijaid sageli eirama välistekkelisi faktoreid (ajalooline kontekst), mis individuaalset tunnetust vormida võivad. Protsessi ja tagajärgede keel vähendab samuti huvi ajalooliste küsimuste ja meetodite vastu.
correlational study on insane female offenders. Psychological Medicine, 44 (01), 111-116. Antud uurimuse eesmärgiks oli uurida kriminaalse taustaga naiste intelligentsuse ning psühhiaatriliste käitumismustrite vahelist seost. Taustinfona oli nii palju teada, et siiani ei ole ühtset arusaama IQ ja psühhiaatriliste käitumismustrite olulise seose suhtes ning peamiselt on seda uuritud meessoost kurjategijate hulgas (ning uuringutes käsitletakse enamasti crystallized IQ tulemusi). Uurijad püstitasid hüpoteesi, et esineb negatiivne korrelatsioon psühhiaatriliste käitumismustrite ning fluid IQ vahel ja testisid oma hüpoteesi kinnipeetud naiskurjategijate peal. Uurijad viisid läbi seosteuuringu ning valim koostati juhuslikkuse põhimõttel. Uurimises osales 56 kinnises asutuses viibivat naissoost kurjategijat, kes kõik olid toime pannud kuriteo ning kõigil oli tuvastatud mingi psühhiaatriline haigus. Kõigile uuringus osalejatele oli määratud
Tartu Ülikool Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus Tallinn, 2011 Korduva intervjueerimise mõju seksuaalselt kuritarvitatud laste ütlustele kohtus Korduvintervjueerimine lastega seksuaalse kuritarvitamise teemadel ei ole sugugi ebatavaline. Ent ometi on uurijad avaldanud muret, et korduvintervjueerimise tulemuseks võivad olla ebatäpsed ja ebaõiged väited laste poolt. Ometi on tõestatud, et korduvintervjueerimine ei ole halb ning sellel on ka mitmeid eeliseid. Korduvintervjuu läbiviimisel on oluline see, et uurija teaks, kuidas oleks kõige parem sellistel teemadel intervjuud läbi viia. On tõestatud, et juhtivate, suunavate või sundivate küsimustega intervjuu võib põhjustada lapses segasust, mistõttu lapse mälu halveneb ja
L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakust innustasid murdeid uurima. Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine - vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena. 1924 Lauri Kettunen Lauseliikmed eesti keeles Soome süntaksi põhimõtetest lähtudes esitab eesti lauseliigendussüsteemi detailse kirjelduse. Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid (jagu). Keeleajaloo uurimine vähe. Soome uurijad (Setälä, Ojansuu, Kettunen) uurisid ka sugulaskeelte, sh eesti keele ajalugu. Eestis üksikuid uurimusi. Lauri Kettunen - Eesti häälikuloo uurimise rajaja. On avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid (eesti ja soome keele erinevused, eesti keele häälikulugu, eesti kohanimed), eesti-soome sõnaraamatu. Uuris ka muid läänemeresoome keeli. Üks ES asutajaid ja esimene esimees.
purunenud. Kabelis olid ainult katkised pingid ja rida küünlaid. Hetk hiljem vaatas Ville selja taha ja nägi valget kleiti. Seejärel sai ta hoobi kuklasse ja kukkus. Valge kleit lõikas poisi kolju seest silmad välja ning viis need pappkastiga tema kodutrepile. Järgmisel hommikul ei leidnud vanemad oma toast poega. Nüüd tormas terve pere majast välja. Välisust avades leidsid nad enda eest kasti veriste silmadega. Kohe pandi autole hääled sisse ja sõideti linna politseijaoskonda. Uurijad hakkasid otsekohe kadunud poisikest otsima. Järgmise päeva hakul oli kogu pere hirmul ja teadmatuses. Peale hommikusööki tirises lauatelefon. Uurijad palusid, et pere linna tuleks. Politseijaoskonda sõitsid ema ja õeke, sest isa oli metsas jahil. Sõidu ajal purunes sõidukil rehv ja ema ning õde otsustasid jalgsi edasi minna. Tee suubus üle mäe ja läbi metsa. Keset metsa kuulsid nad järsku häält, mis kutsus neid enda juurde. Nad järgnesid sellele, ent kukkusid sügavasse lõksu
kesksemaks kitsaskohaks. Shavelson, Hubner ja Staton (1976) jagavad minakontseptsiooni määratlused 17 kontseptuaalseks lähenemiseks, Marsh (1993) aga leiab, et probleem on alguse saanud enesehinnangu mõiste laiemast populaarsusest ning kasutamisest nn. igapäevakeeles, kus igaüks arvab teadvat enesehinnagu mõiste tähendust. B)Sünonüümide kasutamine- kokkuleppelise ja ühtse määratluse puudumise tulemusena kasutavad enesehinnangu uurijad paralleelselt mitmesuguseid mina tuletusi ja sünonüüme, mis muudavad uurimustulemuste võrdlemise keerukaks. Enesehinnagu psühholoogiline olulisus. Enesehinnagut on paljud uurijad pidanud üheks põhiliseks psühholoogilst heaolu säilitavaks teguriks ning olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on uurijad keskendunud peamiselt kahele motivatsioonilisele jõule. 1) Sisemise kooskõlalisuse teooria väidab, et inimesed kalduvad omaks võtma vaid
meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi. Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega. Meteoriidi langemine Kraatrite ehitus ja pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45° nurga all. Meteoriidikeha algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400...10 000 tonni, mass põrkumisel maapinnaga 20...80 tonni,
kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid. Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja. Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile omistanud ka metafoori tähenduse, siis on sellest vaatevinklist uurimise võimalused veel tohutud. Släng näitab, kas keel on elujõuline seega on slängi olemasolu meie emakeeles hea märk. Siberi eesti külades kõneldavas eesti keeles slängi ei ole, släng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda põlve eestlaste keelekasutusest. Kui vana võiks släng olla? Mõned uurijad väidavad, et släng on sama vana kui seotud kõne. Palju sõltub sellest, kuidas slängi
KAS UFOD ON OLEMAS? UFO-de all mõistetakse tundmatut lendavat objekti. Maavälise elu all mõistetakse füüsilist elu,mis ei pärine Maalt. Elu leidumine väljaspool Maad on väga tõenäoline ,sest Maa on planeet tavalises tähesüsteemis,tüüpilises galaktikas,milletaolisi on universumis KÜMNEID MILJARDEID! Teherani UFO-juhtum (1976) ( Kell 00.30 sai Iraani Sahhi Impeeriumi õhujõudude kommunikatsioonikeskus Teheranis neli telefonikõnet kodanikelt, kes teatasid, et on näinud tundmatut lendavat objekti, millest lähtus tugevat valgust. Pärast konsultatsiooni Mehrabadi lennujaamaga (tsiviilobjekt), kust oli võimalik objekti visuaalselt jälgida, saadeti asja kontrollima hävituslennuk F-4 Shahrokhi õhujõudude baasist. Lennuk tõusis kell 01.30 õhku ja suundus 40 meremiili kaugusele Teheranist põhja suunas. Raadioühenduses baasiga teatas lendur, et jälgib endast umbes 25 meremiili kaugusel tugevalt helendavat objekti. Liikudes 150 meremiili tunni...
tennisereketi käepidemesse ,palastiliini sisse, sellest neile rääkimata. Algas uus semester kus tuli uusi õpilasi ja ka õpetajaid. Õpilaste seas ka Jennifer ja Ali Yusuf ´i ainuke sugulane Shaista kellega ta pidi abielluma. Olid umbes kuu aega koolis käinud kui toimus uues spordipaviljonis mõrv, tapeti kehalise kasvatuse õpetaja lasuga pähe, kui ta läks uurima kes nii hilja seal lambiga midagi otsib. Otsiti muidugi Jenniferi tennisereketit, mille olid juveelid. Käisid uurijad aga ei tehtud kindlaks kes mõrva taga on. Ühel päeval ilmus üks vanem naine kooli juurde ja väitis Jenniferile ,et on memme tuttav ja tõi talle memme poolt uue reketi ja viib vana pingutusse , kuigi see oli sealt just tulnud ei pöörand Jennifer sellele tähelepanu kuna uus reket oli väga ilus. Jennifer andis vana reketi naisele ja ta läks minema. See reket mis Jennifer andis oli tegelikult tema sõbranna Julia oma ,sest
Kogu saadud teave töödeldakse läbi ja koostatakse ilmakaardid. Ilmamuutustest saavad meteoroloogid teada erinevates õhukihtidest tänu õhupallidele, mis kannavad endaga kaasas mõõteriistu, mis lastakse õhku ja mis saadavad raadio teel maale täpseid andmeid ilmamuutustest erinevates õhukihtides. Lennukitel on aga ,,ilmasilmad" e. radarid. Radareid kasutatakse vihma- või lumepilvede leidmiseks, samuti äikesepilvede avastamiseks. Tänu radaritele saavad uurijad jälgida pilvede liikumise suunda ja kiirust maa kohal. Ilmavaatlus TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
· Seeneliha on tal valge, väga tihe ja lõikekohalt kergel punakas. · Seeneraamatus ,,Parimad Söögiseened" on talle antud - ** see tähendab hea söögiseen. · Viljakeha värvub katsumisel ja lõikel aeglaselt hallikaslillaks kuni mustjaspruuniks. · üle serva ulatuv kübaranahk, kuni 30 cm. · Eospulber oliivpruun. · Leidub leht- ja segametsades, ainult haabade all, väga sageli, kohati hulgi. · Paljud uurijad samastavad ta punapuravikuga. · Sarnased liigid: pargi-, pomerants-, puna- ja palupuravik Richard Kõiv
Keelegümnastika: Anna õlu üle Ülo õe õla EHK testi, kui häst i oskad sina eestikeelseid sõn u hääldada 2015 •Häälda laused,kas saad hakkama ? • Pagana vana vanapagana tagavararatas • Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi • Kuu-uurijad töö-ööl jää-äärel • Kas see ei või või või võimargariin olla? • Kummitus kummitas kummikutega kummutis • Kas ma võin või ei või võid võtta • Roosa rott röövis roosi • Ülihea ülikool • Anna õlu üle Ülo õe õla • Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää • Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal • Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime. • Kabli klubi • Nüüd on sõnad kokku kirjutatud .Kas saad hakkama? • Töööö – Öötöö • Raudteeülesõidukoht • Tagavararehepeksumasin • Jõululaululaulja • Laoõueaiauuendamine • Jüriööülestõus • Asjaajajajajaamaülem • Tohuvabohu • Vanapaganatagavararahapada • Äiaõeoaaiaoaõieau • Uusaastaöövastuvõtuhommi...
vahele jäävad väikesed metsade laigud. Piirkonda iseloomustab ka tihe maanteede võrgustik neli kiirteed ja lisaks mitmed riikliku ja kohaliku tähtsusega maanteed. Rohukonna populatsiooni ähvardavad siin isolatsioon ja kõrge suremus, mis tuleneb järjest rohkem killustatud metsaaladest, linnastumisest ja liikluskoormuse kasvust. Kuna tegu on mägise alaga, piiravad konnade levikut kliimatingimused, mistõttu võtsidki uurijad oma vaatluse alla vaid metsapiirist allapoole jäävad alad seega on uuringualadeks kõrgused vahemikus 200- 1600 m. Algandmetes kasutatud materjalis olid esitatud võimalikud sigimiskohad, mida peeti stabiilselt kasutusesolevaks juhul, kui seal oli varem tuvastatud rohukonnade kohalolu ja sigimine mitme järjestikuse aasta vältel. Cost-distance meetod (optimaalse teekonna analüüs) Cost-distance meetodit, mis põhineb maastiku läbitavusel, kasutati iga-aastaste
viiakse läbi eeltestimine ja kahes mitte; interventsiooniga mõjutatakse ühes eeltestimisega ja ühes eeltestimiseta grupis; kõikides gruppides sooritatakse järeltestimine (Haag 2004). Solomoni nelja grupiga katsedisain on küll teoreetiliselt väga kena, kuid leiab spordi- ja liikumisteaduses vähe praktilist rakendamist. Põhjuseid selleks on kaks: esiteks nelja grupi loomiseks läheb vaja palju uuritavaid; teiseks ei ole uurijad põhimõtteliselt huvitatud õppimise või testi efekti hindamisest (Haag 2004). 1.5 One-within koos one-between katsedisain rohkem kui kahe grupiga Ühe uuringu raames on võimalik hinnata rohkem kui ühe interventsiooni mõju. Põhimõtteliselt on tegu täpselt sama katsedisaingiga nagu seda on one within + one- between. Erinevus seisneb ainult selles, et hinnatakse mitme erineva interventsiooni mõju samaageselt. Sellest tulenevalt on suurem interventsiooni saavate gruppide arv (Haag
Olemus- Praktilise tegevuse teenistuses olev distsipliin. Definitsioonid- Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest (püsinud 40 a.) 2. Infoteaduse kujunemisst mõjutanud tegurid. Vastus: Infoteaduse kujunemist on mõjutanud teaduse ja tehnika kiire areng ning selle tulemusena informatsiooni ja eelkõige teadusinformatsiooni kiire kasv. 3. Infoteaduse kujunemist mõjutanud uurijad Vastus: Marcia J. Bates, Henry E. Bliss, A.C. Bradford, A.J. Lotka, G.Z. Zipf, S.R. Ranganhan, Karl Ludwig von Bertalanffy, John von Neumann, Oskar Morgenstern, Norbert Wiener, Claude Shannon. 4. Infoteaduse kujunemist mõjutanud sündmused. Vastus: 1948. aastal Teadusliku Informatsiooni konverents- põhiteemaks infoteenuste teadustöö tõhustamiseks 1958. aastal Rahvusvahelise Teadusliku Informatsiooni konverents 1966
poolest.Vanim teade hanest kui mardilinnust pärineb Lääne- Euroopast 1171. aastast. Eesti talutaresse jõudis mardihane söömise komme suhteliselt hilja ja ei olegi veel päris omaks saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid. Mardikskäimise eelisaeg oli õhtu enne mardipäeva.Mardid olid karvase ja koleda välimusega ning kandsid kaasas vitsa, millel olevat tervistav toime. Pahupidi pööratud kasukat ja rõiva karvasust on rahvausundi uurijad pidanud viljakuse sümboliks. Kui mardisandid tuppa tulid alustati laulu ja tantsuga. Mardilaulus jagati õnnistust nii põllule kui karjale, nii perele kui pereliikmetele eraldi. Soovitakse ka lasterohkust, vallalistele peiu-ja pruudipõlve. Andidest ilmajäämise puhul sajatati, kuulutati karjale kadu, perele tõbesid,nälga ja muud ebaõnne. Kui sanditajaid üldse sisse ei lastud, karistati muul moel: ukse taha laoti puuriit ja toodi seamold, vanker tõmmati katusele,kaevu puistati linaluid
Aavik toob näite, et ühes situatsioonis tegid tüdrukud laeva mängides õpetaja arvates liigselt lärmi, mispeale õpetaja katkestas mängu ja tegi neile ettepaneku hakata mängima pabernukkude riietamist, mis on näide soopõhisest suunamisest. Õpetajad lasevad koristada pigem tüdrukutel Kohati olid lasteaedades seatud poiste ja tüdrukute kehaliseks arenguks erinevad eesmärgid, näiteks poistele mõeldud "üldfüüsiline" treening ning tüdrukutele "balletilised harjutused". Uurijad osutavad ka sellele, et kõigis nende külastatud lasteaedades olid õpetajad naissoost, nagu ka valdav enamus Eesti alushariduse õpetajaid. Õpetajatepoolset soo konstrueerimist uurides ilmnes, et õpetajad osutavad tihti rühma poistele suuremat tähelepanu kui tüdrukutele, kuigi sageli on see tähelepanu negatiivse alatooniga ning käskluste vormis. Samuti aitavad nad kaasa soopõhisele ruumi
Viljaringid on viljapõldudel mahamurtud kõrtest loodud või tekkinud kujundid. Kuigi nimetuse järgi on tegu ringidega, esineb ka muid kujundeid ja nende kombinatsioone. Viljaringidest on teateid alates 1950. aastatest, kuid massiliseks muutus see nähtus 1970. aastatel Inglismaal. Sellest ajast alates on viljaringe leitud ka Venemaal, Kanadas, Prantsusmaal, Brasiilias, Argentiinas, Hiinas ja paljudes teistes riikides, kus kasvatatkse kõrrelisi. Mõned uurijad on leidnud keskaegsetest ja vanematestki ajaloolistest ürikutest ning suulisest rahvapärimusest teateid, mida võib tõlgendada kui kirjeldusi viljaringidest. On levinud uskumus, et vähemalt osa viljaringide puhul on tegu Maaväliste tsivilisatsioonide esindajate või teadusele seni tundmatute paranormaalsete jõudude tegevusega. Skeptikute arvates on viljaringide näol aga tegu pettuse, nalja või omalaadse maastikukunstiga. Meedias on esinenud
Võivad esineda järgmised sümptomid: - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - valud hammustuse kohal - agressiivsus Hingamis neelamis ja vahel ka halvatus võivad esineda tingitud marutaudist. Kuna marutõbi kuulub vaktsiin-välditavate nakkushaiguste hulka, on Eesti tervisekaitseteenistus aastakümneid registreerinud loomahammustuste tagajärjel arsti poole pöördumisi. Veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad peaksid ennast vaktsineerima profülaktika mõttes. Marutõbi on levinud ülemaailmselt, välja arvatud Austraalia ja Antarktika. Ülemaailmselt 50 000 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel) Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb Luteri usu kirikuraamatust sissekandega 1713 aastast Kullamaalt, viimane juhtum 1986 aastast.
''Rõõmulaul'', põhinevad usul ja õpetlikkusel ning tegelaste kaudu kirjeldab ta suuri ideid nagu riigipööre ja revolutsioon. Tema kirjatööd on ainulaadsed, sest teisi selliseid Eestil ei ole. Need on säilinud tänu põgenemisele, sest nii ei pidanud ta kirjutama korduvaid ja igavaid, ilma tunneteta teoseid nagu Stalini ajal kombeks oli. Ka ei hävitatud tema tööd kultuuri nullimise eesmärgil. Ristikivi romaanid on elulähedased, realistlikud ja vanamoodsed. Uurijad peavad teda suurte kogemustega meheks, sest vastupidiselt ei ole võimalik kirjutada nii häid raamatuid. Eesti filosoof ja kirjanik Madis Kõiv on ajakirja "Akadeemia" 2005. a. kuuendas numbris võrrelnud Ristikivi Itaalia kirjaniku Umberto Ecoga ning tõdenud, et neil mõlemal on salastrateegia paljude probleemide lahti mõtestamiseks, mille filigraarsuseni teised autorid ei küündi. Ka lugejad hindavad võrratut kirjutamisoskust ja laialdasi teadmisi.
../ (nr 3). On leitud, et seoses kiire kultuurilise assimilatsiooni ohuga võib tekkida ebamugavustunne seoses kultuuriidentiteedi muutusega. Kohaliku eesti kultuuri õpetamise juures venelastele on üheks oluliseks probleemiks positiivse ühise ajaloo puudumine ja igapäevaste kultuuriliste kontaktide pinnapealsus. Seega võib Eestis elavate venelaste identiteedi kujunemises välja tuua erinevad suunad: Endise etno-kultuurilise identiteedi taastamine. Seda võimalikku suunda erinevad uurijad ei toeta. Leitakse, et enne Eestis iseseisvumist oli venelastel eelkõige NLi riigi-identiteet. Oma rahvuskuuluvust ja kultuurilist identiteeti ei tähtsustatud (Melvin 1995). Uue etno-kultuurilise identiteedi loomine. Uus identiteet võib sisaldada elemente erinevatest kultuuridest (näiteks eesti ja vene kultuurid). See tähendab uut tüüpi oma sümboolikaga (milles on olulised keel ja temperament)
Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas Juan Garlos I. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Ajalugu Esimesed ajaloolised mälestised – 15 000 e.Kr. Christopher Columbus Hispaania uurijad 18.sajandi alguses kuulutati välja Hispaania Kuningriik 1.jaanuaril 2002 - Peseeta – Euro, majanduse kiire kaasajastamine Rahvastik 44,1 miljonit inimest 77,4% elab linnades Suurimad linnad: Madrid: 3,1 milj Barcelona: 1,6 milj Valencia: 797 tuhat Gran Ganaria: 379 tuhat Hispaania keel Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: Katalaani keel (catalan) Baski keel (euskera) Galeegi keel (gallego
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt
Ladd (2005) kirjeldas erinevate uurimuste kokkuvõttena, et lapsed, kes emotsioone paremini ära tunnevad ning neile kooskõlalisemalt reageerivad, on suhtlusolukordades kohasema käitumisega ning neil on väiksem risk sotsiaalseks tõrjutuseks. Selle kinnituseks leidsid Edwards, Manstead ja Mac Donald (1984) 4-5-aastaste laste uuringu põhjal, et lapsed, kes suutsid paremini tõlgendada näoväljendusi, olid 1-2 aastat hiljem kaaslaste hulgas populaarsemad. Mitmed uurijad (Cole, 1986; Lewis, Stanger & Sullivan, 1989) on kirjeldanud laste emotsionaalseid reageeringuid erinevates olukordades ning näidanud, et 3-4-aastased lapsed oskavad juba varjata oma pettumust (nt mitteootuspärase kingituse puhul). Kui üksi viibides väljendasid lapsed oma pettumust, siis uurijaga koos olles varjasid paljud lapsed pettumustnaeratusega. Ka katse, milles laps jäeti üksi tuppa mänguasjaga, millega ta ei tohtinud mängida, kinnitas laste petmisoskust (lapsed,
külgetõmbejõu piirkonda sattunud asteroidid, mida ilmselt tuleb juurde Neli kaaslast Io: 7 tegevvulkaani hõre atmosfäär Ganymedes: suurim ja heledaim kaaslane erinevatel aladel erinevad pinnavormid puudub atmosfäär Kallisto: 3000 km hiidsüvend atmosfäär puudub katavad löögikaatrid Europe: pinna värvus valdavalt kollakas sileda pinnaga Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto Jupiteri uurijad Esimesena alustas uurimist Pioneer 1 Seejärel: Voyager 1 (USA) Voyager 2 (USA) Galileo (USA) Vayagerid avastasid enamuse jupiteri kaaslaseid ja pildistasid esimest korda rõngaid. Galileo saatis enne atmosfääri sondi
diskrimineerimise uuringud, AIDSi uuringud) lükati kaks korda enam tagasi kui need uurimused, mis sotsiaalselt tundlikke teemasid ei puudutatud. Seega, võib arvata, et ka lihtsalt vedamine võib olla seotud kavandatava uuringu ja eetikakomitee poolse heakskiiduga. Soodne otsus võib olla seotud ka sellega, kus uurija parasjagu töötas kui oma uurimisprojekti nõusoleku saamiseks eetikakomiteele esitas (Ceci et al., 1985). AIDSi uurijad viivad oma uurimusi vakstiini leidmiseks läbi just arengumaades, kus nõudmised ei ole nii ranged kui industriaalmaaldes (Rosnow et al., 1993; Thomas and Quinn, 1991). Nõuandeid eetiliseks ülevaatuseks Kuigi enamus uurijaid aktsepteerib eetilise ülevaatuse käsitlust, on nende hulgas ka palju neid, kes väljendavad tegelikus praktikas oma rahulolematust. Parandamaks eetilise ülevaatuse protsessi unikaalsete uurimuste puhul, mis nõuavad väga
Nepaali piiri lähedal, on osa Himaalaja mäestikust. Tiibeti keeles Dzomolungma ehk Maa ema-jumalanna. Nepaali keeles Sagarmatha ehk Taeva valitseja. Mount Everesti esimesed vallutuskatsed tehti juba 1920. aastatel. 22. mail 2003. a. hesikas Alar Sikk esimest korda Eesti lippu maailma lakke. Mäe tippu jõudsid esimeste inimestena Edmund Hillary ja Tenzing Norgay 29. mail 1953. Enne neid kadusid briti uurijad George Mallory ja Andrew Irvine, kes võibolla jõudsid ka tippu kuid ei naasnud kunagi. 142 ronijat on hukkunud raskel teel tippu ja alla tagasi. Kokku on tippus käinud 660 inimest. Mount Everesti tipp (8848 m) Teekond tippu 19. sajandi keskpaigani arvati, et planeedi kõrgeim mägi on Sikkimi ja Nepaali piiril asuv
et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Tuuma ümbritseb väga eksootilises olekus aine - metalliline vesinik. Erinevalt teistest hiidplaneetidest on meil olemas ka sisevaade Jupiteri atmosfääri ülakihtidest. Vastavalt üldisele ettekujutusele Jupiteri atmosfäärist ootasid uurijad, et seal valitsev ilm on pilvine, tuuline, kuum ja niiske, kuid sondilt saadud andmed näitasid hoopis midagi muud. Pilvi peaaegu polnudki, ainult ühes kohas oli kerge uduvine. Ka vett ja väävlit oli oodatust palju vähem ning äikesedetektor registreeris vaid kaugeid elektrilahendusi. Ühesõnaga, ilm oli ootamatult kuiv ja selge. Jupiteri rõngad koosnevad kolmest osast, mida nimetatakse kauguse kasvamise järjekorras haloks, põhirõngaks ja loor-rõngaks
Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride tõlgendamine (sünkroonsus). Vene formalismiks nimetatakse kirjandusteaduse strukturalistlikku suunda, mille rajasid Peterburis ja Moskvas tegutsevad poeetilise keele uurijad 20. sajandi esimesel kümnendil. Peterburis: „Poeetilise keele uurimise ühing“. Moskvas: Moskva lingvistikaring. Tänu selle suuna tegevusele sai kirjandusteaduses oluliseks kirjandusteose tõlgendamine selle seesmiste tähenduspaaride, kunstilise struktuuri jaotuste alusel. Üks „vene formaliste“, Viktor Šklovski (1893 – 1984), kirjutas artiklis „“Kunst kui vahend“ aastal 1925: Kunsti eesmärk on vahendada asjade taju nii, nagu
kosmoseuuringute kohta. Kasutatud kirjandus: (1) Veskimäe, R Universum Tallinn: Tallinna Trükikoda, 1997 (2) http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html 25.04.10 (3) Mcnab, D; Younger, J Planeedid Tallinn: kirjastus Varrak 2000 (4) Merkuur osutus arvatust raudsemaks planeediks http://forte.delfi.ee/news/teadus/merkuur-osutus-arvatust-raudsemaks- planeediks.d?id=26728925 02.05.10 (5) NASA uurijad leidsid Merkuurilt ämbliku http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/nasa-uurijad-leidsid-merkuurilt- ambliku.d?id=18085833 02.05.10 (6) Stuart Clark, New Scientist Messenger pildistas Merkuuri http://www.horisont.ee/node/376 03.05.10 Hindamine: Sisu: · Korras. · Pole ühtegi illustratsiooni. Vormistus: · Lehekülje mõõtmed pole juhendis nõutule vastavad. · Puudub rööpjoondus. · Puuduvad leheküljenumbrid. Hinne: 5--
Kultuurilood I (sügis 2010) Eksamiküsimused kolme lühiessee teemad 05.07.01.2011 1. Mis on kultuuris püsivat väärtust ja tähendust omav ,,suur lugu" ehk narratiiv? Küsimusel on kolm alaosa, vastata tuleb kõigile: a) Arutlege, kuidas ,,suures loos" kujutatakse inimesi mitmes mõõdus indiviididena ja erinevas suuruses gruppidena. (Mis määrab kuuluvuse nendesse gruppidesse kas veresugulus, etniline päritolu, mingi tarkus nagu kirjaoskus, vms?) b) Kas ,,suur lugu" on ,,suurte" või ,,väikeste" inimeste lugu? c) Miks ,,suured narratiivid" püsivad? Oma vastuses tooge näiteid Gilgamesist, Iliasest ja lisaks omal valikul kas Oidipusest või Njálli saagast või Kalevalast. Narratiivsus on inimkultuurile omane tunnus. Narratiivid on lood ehk jutustused, mida inimesed loovad ja annavad edasi teistele. Inimesele on vaja luua narratiive, et iseennast ja ümbritsevat mõtestada. Kindlasti on suurte lugude loomine...
3.Vahetada teavet ja teadmisi on kolmas tunnus (kvaliteedi naitaja). On tunnustatud patsientidel (Eldh jt. 2006b) ja õed (Sahlsten jt. 2005a), mis on aluseks patsiendi osalemisel ja võib suurendada patsiendi osalust kõigis õendustegevuses (Tobiano jt. 2015b). Intervjuud lindistati, andmeid kuulasid teadlased, kes kogusid andmed ja tegid vastustest kokkuvõtted. Intervjuude andmed transkribeeriti sõna-sõnalt. Iga piirkonna teadlased viisid analüüsi samadest sammudest sõltumatult läbi. Uurijad omandasid algul andmete üldise tähenduse, lugedes ja uuesti sõnastades ärakirju (Elo & Kyng 2008). Andmete rida-rida kodeerimine ja need koodid arenesid alamkategooriateks ja seejärel kategooriatesse. Uurimiseetikaga seotud küsimused. Kahes haiglas viidi läbi eesmärgipärane õdede valik. Õdede poole pöördus mõlemas haiglas õendusjuht,kes tegi valimi. Uuringus osalesid õed, kes nõustusid osalema allkirjastatud nõusoleku vormis ja esitasid demograafilisi andmed
Renessansi ajastu muusika Sarmi Värv 10ü Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud küllaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest kuni 1470ndateni. Mõned muusika-uurijad on öelnud, et renessanssmuusika mõistet tuleks üldse vältida või vähemalt kasutada äärmise ettevaatusega. Renessanssi ajastul hakati uuesti eeskujusid võtma antiikajast. Esikohale tõusis INIMENE. Inimest kujutati elujõulise ja kaunina. Rõhutati tema isikupära ja sidet loodusega. Kunst sai maisema ja elu jõulisema ilme. Piibli inelise kunsti kõrvale hakkas hoogsalt arenema ilmaliku sisuga kunst. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15. - 16. sajandil. Rene...
Eduard von Toll Eluloolised andmed : Eduard von Toll sündis 14. märts 1858 Tallinnas. Eduard von Toll suri aastal 1902 Ida-Siberi merel, kindalt matmis paika pole kuna ta jäi kadunuks Ida-Siberi merel. Ida-Virumaal, Kukruse mõisa lähedal, põlispuude varjus, asub mehekõrgune kaljurahnust väljasaetud kivilahmakas, mis on nagu väike jäämägi, kui ta ainult valge oleks. Kivi on oma looduslikus värvingus aga lähedane mustale, ja nii peabki see olema, sest kivi on pühendatud Põhja- Jäämerel 1902. a hukkunud valgustuslike ideedega maadeuurijale Eduard von Tollile . Eduard von Toll-i kirjutatud raamatud : -Käbin, I. Maal ja merel: Eesti arste-maadeuurijaid. - Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998, lk. 172-306. -Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln., 1970. 350 lk. - Varep, E. Jooni Eesti kartograafia arengust. Tln., 1960. Middendorff, A.Th.v. Reis Taimõrile. Tln., 1987, lk. 3-10. Avastused: Eduard von To...
Olen näitlemisega tegelenud peaaegu kuus aastat. See on mulle andnud õnne, rahu, oskusi, sõpru, julgust ning lähedustunnet oma emaga. Näitlemine on mulle andnud rohkem kui ükskõik mis teine tegevus. Minu üheks lemmik etüüdiks on kindlasti ,,Vanaema", milles olid tegelasteks muinasjutu kangelased. Tegevus toimus metsas, kus uuriti punamütsikese vanema kadumist. Lõpuks rivistasid uurijad kahtlusalused üles, ning vanaema jalutas lavale. Minu näitlemissoov avaldus esmakordselt peale Vanemuises, kooli sünnipäevakontserdil esinemist. See tunne mida ma kogesin, see ekstaas, hirm, uudishimu ja tähesära, see kõik tekitas hasardi, janu ja soovi lavalaudadele jäädagi. Minu suurimaks sooviks ja esijalgseks unistuseks on minna Ameerikasse, et end seal näitlemisega üles töötada. Minu unistuseks on ka kolmekümne aastaselt olla
KASVUKESKKONNA MÕJU LAPSE ARENGULE LAPSE ARENGUT MÄÄRAB: füüsiline keskkond ; tsivilisatsiooni tüüp; riiklik korraldus; ühiskonna arengu tase. Lapse kasvukeskkond on mitmekihiline.Küll on aga teada ,et keskkonnal on kolmesugune mõju inimesele: ülekoormuslik, alakoormuslik või optimaalne. Laps vajab arenguks stimuleerivat ja arendavat keskkonda nii kodus kui lasteaias. Uurijad liigitavad arendava kasvukeskonna vastavalt lapsega tegeleja tüübile järgnevalt: *Ülestimuleeriv keskkond *Hoolitsev keskkond *Nõudlik keskkond *Alastimuleeriv keskkond Eelpool kirjeldatud keskkonnad erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, milline suund on lapsega tegelemisel võetud. Kasvukeskkond määrab käitumismudelid sotsiaalses, emotsionaalses ja vaimses sfääris. On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad . *Abielulahutuste ...
PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul. noorimad. 20. Inimtekkelised künkad asuvad Kirde 21. Võrumaal paljandub devoni ajastul Eestis. tekkinud lubjakivi. 21. Peamised fosforiidivarud asuvad Lääne 22. Tuntumad liivakivipaljandid on Kallaste Virumaal. pank, Tamme pank, Kalmistu paljand 22. Paleontoloogid on pinnavormide uurijad. Tartus, taevaskoja paljandid, Piusa koopad ja Võhandu paljandid.
sõjakad jooned. Sellest saab järeldada, et Kreeta kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside senadele olid maalitud eredavärvilised loodusepildid, religioossed pildid ja spordivõistlused. Levinud oli härja, kui tähtsaima kultuselooma kujutamine. Veel üks oluliseimaid jooni kunstis oli see, et naised domineerisid. Neid kujutati maalidel rohkem ja just nemad olid kompositsioonide kesksetel kohtadel. Sellele toetudes hakkasid uurijad mõtlema sellest, et naised võisid olla valitsejateks.
*inimgeograafia ülemäärane üldistamine *põlglik suhtumine regiooni ja regioongeograafiasse bunge oli radikaalse geograafia kujunemise algataja Humanistlikud geograafid Põhiväited *Looduse ja inimegevuse uurimisel oluline vahe- loodus allub seaduspäradele pimesi ja automaatselt, inimene aga tõrgub allumast, kui see pole talle kasulik või preztiisika *eesmärk peab olema ruumilise käituumise mõistmine uurimismeetodid *osaluseksperiment ehk nn ernograafiline meetod: uurijad uuritavate hulka *intervjuumeetod *ankeetküsitluse meetod Marksistliku inimgeograafia teke *nende arvates polnud olemas objektiivset tõde, tõde oli alati parteiline *nad tahtsid ülemkihi pettuse paljastad ja üldkehtivat tõde pole olemas Positivismi põhieesid 1)Kõik mida teadus teeb ja väidab, pärineb lõppkokkuvõttes tegelikkuse vaatlemises ja kuulub kontrollimisele samuti tegelikkust vaadeldes 2)tegelikkuseselevastavus, seega tõde on teaduse ainus kohustuslik kriteerium
Postmortaalne aju histoloogiline uurimine Negri kehake Profülaktika Metsloomade ja koduloomade vaktineerimine Haava pesemine vee ja seebiga,surnud koe eemaldamine, teetanuse vastane profülatika Passiivne ja aktiivne vaktsineerimine peale kokkupuude - marutõve vaktsiini manustamine 0, 3, 7, 14, 28 päeval - antiraabiline immunoglobuliini ( "Imogam" ) annuses 20 IU/kg kohta. Profülaktiline vaktsineerimine - veterinaarid, uurijad, loomade talitajad, marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad, turistid Tänan tähelepanu eest!
Te i s m e l i s t e t ü d r u k u t e t o i t u m i s h a r j u m u s e d Te i s m e l i s t e l , k e s t e g e l e v a d s p o r d i g a , o n p a r e m a d t o i t u m i s h a r j u m u s e d , kui nende eakaaslastel, kes ei tegele spordiga. Noored naissportlased ja mittesportlased ei saa piisavalt kaltsiumi ja ei suuda omastada piisaval määral rauda. Croll ja tema meeskond leidis ka selle, et põhi- ja keskooli õpilaste harrastatavad tegevused nagu näiteks: jõusaal, uisutamine ja maadlus, olid toitumisharjumuste näitajad sama head või isegi paremad, kui samaealistel õpilastel, kes tegelevad meeskonnaspordialadega. Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega tegelevad inimesed võtavad vastu vähem kaloreid ja toitained, kui nad tegelikult vajavad. See võib tuleneda sellest, et noored ei tegele päris proffispordiga keskooli tasemel ja selle tõttu suudavad nad hoida paremini toiduprofiile kui proffisportlased....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
