TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Varda tugevusarvutus lubatava pinge meetodil Tallinn 2007 y Andmed: F = 20 kN k = 0,80 a = 1,2 puit ruut küljepikkusega b Ft Fp teras ring diameetriga d x
] 3URILLO/ [ [ X ,Y FP :Y FP -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV XVLKLV Y )$ N1 )% N1 N1 ...
2. Defineerida sihifunktsioon 3. Selgitada ressursside olemasolevad suurused ja kulunormid ( kitsendussüsteem) 4. Esitada majandusprobleemi matemaatiline mudel 5. Kontrollida saadud ülesannet Graafiline lahendamine: Graafilise lahendamise korral pole vajalik viia LPÜd max põhikujule. Tundmatud peavad vastama kõikidele kitsendustele Kuidas lahendada: 1. Tingimustele vastavate piirsirgete määramine 2. Piirsirgete kandmine joonisele 3. Lubatava pooltasandi määramine 4. Lubatavate lahendite piirkonna leidmine 5. Sihifunktsiooni samakõrgusjoone leidmine 6. Samakõrgusjoone liigutamine kindlaksmääratud suunas 7. Optimaalse lahendi leidmine 8. Optimaalse punkti koordinaatide välja arvutamine Lahendite hulk : · Üks optimaalne lahend üks tipp · Lõpmata palju lahendeid Samakõrgusjoon on paralleelne lubatava lahendihulga külje või kiirega
b) Kõikidel muutujatel mittenegatiivsusenõue (≥0) c) Kõik kitsendused on antud võrratustena ≤ 2 Kanooniline LPÜ: a) Nõutakse Z maximumi b) Mittenegatiivsuse nõue c) Kitsendused antud VÕRRANDITENA Kitsenduste süsteemi lahend- muutujate väärtuste kombinatsioon (x1, x2,...xn), mis rahuldab kitsenduste süsteemi. Kui kõik kitsenduste süsteemi lahendid on mittenegatiivsed, siis on tegemist lubatava lahendiga ehk plaaniga. Niisugust lubatavate lahendite hulka, mille korral Z on max või min nimetatakse optimaalseks lahendiks ehk optim plaaniks. DUAALÜLESANDED LPÜ teisendamine max-kanoonilisele kujule 1) Kui Z nõutakse miinimumi, siis seda saab esitada max nõudele Min z=max (z´= -z)=-c1x1-c2x2.. 2) Kui kitsendused on esitatud võrratustena, tuleb sisse tuua täiendavad muutujat (abimuutujad, ülejäägi näitajad)
On teada, et nurkteras on keevitatud alusele. Nurkteras on koormatud tõmbejõuga F ja on teada ka ristlõige, riiulite pikkused ja paksused A: 1. Tõmbejõud F, nihkepinge. 2. GOST 380-88 CT2, nurkteras 50x32x3 ristlõikepindalaga 242mm2, k1=7,2mm, k2=24,8mm 3. Käsikeevitus elektroodidega 42 joonis 1 [1] L: Koostan tõmbetugevustingimuse ning leian lubatava tõmbejõu F t A N 2 t 115 A 242mm 2 mm F 242 115 F 27.83kN Leian lubatava nihkepinge [3] Nihketugevustingimuse järgi leian õmbluste kogupikkuse F 0.7k l
3.2 Arvutan ristlõigete pindalad. D- ristlõike läbimõõt d- ava läbimõõt A- pindala 4. Detaili pikkepinge epüür. 4.1 Arvutan pikkepinged valitud ristlõigetes. N- ristlõike sisejõud A- ristlõike pindala - pikkepinge 5. 5.1. Määran ohtliku ristlõike. Ohtlik ristlõige on D6=50 mm 5.2. Koostan tugevustingimuse. Kõigepealt leian lubatava (ohutu pinge). [S] Nõutav varutegur *Tugevustingimus 5.3. Arvutan suurima lubatava F-i väärtuse 6. Tugevuskontroll. 6.1. Arvutan varuteguri tegeliku väärtuse. 6.2. Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes tegeliku varuteguri järgi. Tegelik varutegur ei ole nõutavast väiksem, seega on detaili tugevus tagatud. 7. Vastus. Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus on 229 kN.
Kuidas see saadakse standardsest kujust? Me teisendame standardse kuju kanoonilisele kujule lisamuutujate abil 7. Mis on planeerimisülesande lubatav hulk? Mudeli lubatavaks hulgaks nimetatakse kõigi selliste punktide hulka, mis rahuldavad mudeli kõiki kitsendusi. 8. Mis on planeerimisülesande lubatav lahend, optimaalne lahend? Luvatav lahend on lahend, mis rahuldab kõiki mudeli kitsendusi. Optimaalne lahend on lubatava hulga punkt, mis annab sihifunktsioonile optimaalse väärtuse 9. Mis on lineaarse planeerimise ülesande baaslahend, lubatav baaslahend? ● Lubatav baaslahend on simplekssüsteemi (lineaarplaneerimine kanoonilisel kujul) lahend, mis rahuldab mittenegatiivsuse nõuet. ● Baaslahend on simplekssüsteemi lahend (lineaarplaneerimine kanoonilisel kujul), mis võib olla lubatav baaslahend, aga ei pea rahuldama
MHE0041 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liistliide ja hammasliide A -9 B -0 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MAHB32 Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida liist võlli ja hammasratta ühendamiseks ning kontrollida selle tugevus. Võllile mõjuv pöördemoment M = 1000 Nm, võlli läbimõõt d = 70 mm ja võlli ja rummu ühenduspikkus (rummu laius) l = 45 mm. Kuna võlli läbimõõt on d = 70 mm, siis b = 20 mm , h = 12 mm , t1 = 7,5 mm, t2 = 4,9 mm. Liistu 20x12 pikkus l1l-(5...8)=45-(5...8)=37...40 mm. Valime l1= 40 mm Muljumispinge: Liistu materjaliks on teras C55E (Rp0,2 = 450 MPa, Rm = 850 MPa). Lubatav muljumispinge []C = 150 MPa terasrummu korral ja rahuliku koormusega. Kuna antud liist ei rahulda tugevustingimust,...
Tehnilise vastuvõtu peab registreerima. Üle 4 m kõrgusi tuleb kontrollida pädeva komisjoni poolt. Kõiki tellingute ja töölavade põhidetaile hinnatakse nende tugevuse järgi, kogu tellingut aga püsivuse järgi. Tellingutel peavad olema kindlad piirded ja tihe laudis. Töötajate pääs tellinguile ja materjalide tõstmine üles peab olema ohutu.Ripptöölavad tuleb enne nende kasutusele võtmist katsetada 1 tunni jooksul staatilise koormusega, mis ületab lubatava 20%. Ripptellinguid tuleb katsetada ka dünaamilise koormusega, mis ületab lubatava 10%. Katsetamise tulemused peavad kajastuma vastuvõtuaktis või päevikus.Kõigi tellingute põhidetailide kohta tuleb teha tugevusarvutus, tellingute kohta tervikuna aga püsivusarvutus.Tellingud ja töölavad tuleb monteerida projektis ettenähtud järjekorras; montaazile lubada kogenud töölisi, keda on eelnevalt juhendatud ja kellel on kõrguses töötamiseks õigus
saavutanud ületemperatuuri. Aparaat hakkab pärast seda jahtuma. Ajavahemik enne tema uuesti sisselülitamist peab olema piisavalt pikk, et aparaadi temperatuur ühtlustuks keskkonna temperatuuriga. Kui aparaat on valitud lühiajaliseks talitluseks kestevtalitluste kriteeriumide järgi, ei jõua selle temperatuur tõusta ületemperatuurini, mis aga tähendab, et aparaat ei ole termiliselt ära kasutatud. Järelikult tuleb lühiajalises talitluses töötav aparaat valida nii, et ta saavutaks lubatava ületemperatuuri. See tähendab, et sellist aparaati saab koormata suurema vooluga. Vaheajaliseks talitluseks nimetatakse talitlust, kus tööperioodid on väikeste pausidega. Pärast sisselülitamist aparaat soojeneb ning pausi ajal jahtub. Kuigi aparaat ei soojene lubatava ületemperatuurini jõuab ta lõpuks olukorda, kus tööajal toimuv ületemperatuurikasv muutub võrdseks pausi ajal ületemperatuuri langusega. Tekib kvaasistatsionaarne soojuslik reziim.
H, m 3 3,5 2,9 3,2 4 5 6 3,8 4,4 4,8 L, m 1 1,6 1,4 1,2 1,8 2 1,4 1,2 1,6 1,8 Sisukord Tiitelleht 1 Sisukord 2 1. Varrastarindi skeem 3 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F 3 3. Tugevustingimused 4 4. Suurima lubatava koormuse arvutamine 5 5. Tugevuskontroll 6 6. Trossi ristlõike nimipindala ja trossi pikkuse muutuse leidmine 6 7. Vastus 6 2 1. Varrastarindi skeem Joonis 1: Varrastarindi skeem 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F Projekteerin jõu F komponendid puitvardale ja trossile. X telje sihiks valin puitvarda.
1416 1. Mõisted · Linnaõigus reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas. · Raekoda hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid. Turuplatsil asuv kõige esinduslikum ja tähtsam hoone. · Raad linnanõukogu, mis juhtis linna elu. Selle liikmeskonda kuulusid tavaliselt jõukad linnakodanikud, enamasti kaupmehed. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näitkes naiste kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond, mis kujunes välja XIV sajandil. Sellel oli ka võimuorgan hansapäev. · Tsunft Käsitööliste vennaskond, Tsunftid koondusid omakorda
2. Lahendus 2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1.1 Poldi arvutus Poldile mõjub välisjõud Koormus enimkoormatud poldile - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3 Leian lubatava pinge Arvutan minimaalse siseläbimõõdu Valin poldi M12, mille d1 on 10,106 mm Arvutan poldi sisepinge Varutegur Arvutan poldi lõiketugevuse Arvutan poldile mõjuva lõikepinge Järeldus: tugevus on tagatud 3. Vastus Äärikuks sobivad mõõtmed on 140x200 ja kinnitamiseks sobivad poldid M12 8.8
Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Keskaja raaD JA RAEKODA Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamasti kaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaelu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskaegne
t. ankur eemaldub südamikust ja kontaktsüsteem võtab esialgse, mähises voolu puudumisele vastava asendi. Ie(Ue) ei ole samuti relee tööparameetriks. See esitatakse tehnilises dokumentatsioonis normaaltingimuste jaoks. Töövool It on mähist läbiv vool, mille korral relee püsib kindlalt rakendatuna. Töövool on alati rakendusvoolust suurem It Ir Töövoolu suurim väärtus on määratud relee mähisele lubatava suurima hajuvõimsusega Pmax=It2Rm kus It on töövool, Rm mähise takistus. Seega It Pmax Rm . Rakenduskestus tr on ajavahemik mähise pingestamisest relee rakendumiseni. Ennistuskestus te on ajavahemik mähiselt pinge väljalülitamisest relee ennis tumiseni. Ennistustegur ke iseloomustab relee magnetsüsteemi tundlikkust mähise voolu võimalike kõikumiste suhtes.
Kontratseptsioon. Ülesanne 8 Analüüsige, millised kontratseptsioonimeetodid on patsiendile sobivad, mida tuleks täpsustavalt küsida, millal või mis tingimustel ta neid kasutama võib hakata, kas on vajalikud uuringuid, jne. Selleks kasutage WHO kontratseptsioonimeetodite lubatavuse kriteeriume: http://whqlibdoc.who.int/publications/2010/9789241563888_eng.pdf ja kursuse materjale. Lisaks kirjutage, milline oleks lubatava(te)st meetodi(te)st saadav lisakasu, mõju elukvaliteedile? Kirjutage oma vastus võimalikult lühidalt ja täpselt. 23-aastane naine, rasedusi pole olnud. Alates 16. eluaastast põeb epilepsiat ning tarvitab raviks lamotrigiini. Ravi foonil pole epilepsia kompenseeritud ja esinevad teadvusekaotusega krambihood 2-3 korda kuus. Ei suitseta, KMI 19, RR 110/60 mmHg. Vajab rasestumisvastast vahendit, sünnitada kindlasti ei soovi. Patsiendil esinevad vererohked menstruatsioonid. Küsida täpsustavalt: Menstruatsiooni tsükli kirj...
Nt = 0,8F Np = 1,08F 2. Puitvarda tugevusarvutus Puitvarras on ühtlaselt surutud: Np = 1,08F = const (-) Puitvarda tugevustingimus: p = Np/Ap 1,08F/S Fp=6173 kN, kui S = 1 m2 3. Trossi tugevusarvutus Tross on ühtlaselt tõmmatud Nt = 0,8F = const (+) Tugevustingimus: 0,8F Ft = 12,146 kN 4. Leian puitvarda diameetri Fp / Ft * S = 0,002 m2 = 20 cm2 Leian puitvarda diameetri täissentimeetrites: 5. Leian tarindile lubatava suurima koormuse: Kui terastrossi lubatav koormus on teada, siis uue diameetriga puitvarda maksimaalne koormus tuleb üle kontrollida: 1,08F/0,002 Fp = 12,345 kN Võrdlen trossi ja puuvarda koormusi: Fp = 12,345 kN > Ft = 12,146 kN Tarindile suurim lubatav koormus on 12,146 kN, täiskilonjuutonites 12 kN 6. Arvutan varutegurite väärtused ja kontrollin tugevust = 6,17 Tingimus kehtib puitvarda tugevus on tagatud! 58,3 / (0,8 * 12) = 6,04
1. Varrastarindi skeem valitud mõõtkavas. Mõõtkavas 1:20 Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d ja koormuse F suurim lubatav väärtus. 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F. LÕIGE Nt - terastrossi pikijõud, see on tõmbejõud. Np puitvarda pikijõud, see on survejõud. Teen parema joonis nurkade leidmiseks. Nurk F-i ja y-telje vahel on 45o, ning x-telje vahel on samuti 45o. Nurk Np ja x-telje vahel on 0o, ning y-telje vahel on 90o. Nurk Nt ja x-telje vahel on 7o, ning y-telje vahel on 83o (joonisel on see nurk valesti). Tasakaalutingimus. Avaldan trossi ja puitvarda sisejõud => 3. Tugevusarvutused ja tugevustingimused 3.1. Terastrossi tugevustingimus 3.2. Arvutan terastrossi koormuse F suurima lubatud väärtuse Terastrossile on ilmselt ohutu, kui Täiskilonjuutonites F < 1 kN 3.3. Puitvarda tugevustingimus 3.4. Leian puitvardale ohutu koormuse F, mis sõltub varda läbimõõdust. 3.5. Le...
0,6442 / 4 = 0,3257 mm2 Telefoniliini juhtme materjal on vask (Cu). Vase eritakistuse on: = 1,68×10-8 m = 0,0168 mm2/m [ 1 m = 106 mm2/m ] Raidsalu ja Mets R = Rliin+Rtagasi kesk = 894 + 5951,6 = 6845,6 Takistuse valemist avaldatud l: l = R × S / = 6845,6 × 0,3257 / 0,0168 = 132715 m Kuna jaamast terminalseadmeni on 2 juhet, seega tuleb leitud juhtme pikkus jagada pooleks ja saame terminalseadme kauguse jaamast: 132715 / 2 = 66357,5 m 66 km Suurima lubatava pikkusega liini läbiv vool I = U / (Rtagasi kesk + Rliin + Rtelefon) U = 55,2 V I = 55,2 / (5951,6 + 894 + 142) = 0,0079 A = 7,9 mA Laadung R = Rliin+Rtagasi kesk = 864 + 5951,6 = 6815,6 Takistuse valemist avaldatud l: l = R × S / = 6815,6 × 0,3257 / 0,0168 = 132133 m Kuna jaamast terminalseadmeni on 2 juhet, seega tuleb leitud juhtme pikkus jagada pooleks ja saame terminalseadme kauguse jaamast: 132133 / 2 = 66066,7 m 66 km Suurima lubatava pikkusega liini läbiv vool
Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet. Joogiveeks ette nähtud vett on tavaliselt vaja puhastada, sest pinnavee (jõgede ja järvede vee) hägusus, värvilisus ja bakterisisaldus ületavad tavaliselt joogivee jaoks lubatava piiri. Sellepärast eelnevad loodusliku vee suunamisele veevärki tavaliselt vee selitamine ehk vabastamine heljumist ja kolloidosakestest,idutustamine ehk vabastamine mikroorganismidest, eriti haigusi tekitavatest pisikutest. Nagu loodulike vete, nii ka heitevete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisamdeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga mis korjab kübemed endasse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega
kalavarusid ka maailmamere reostumine. Keskonna probleemid : Saastusi põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretrantsport ja inimtegevus maismaal. Ülepüügist ja maailmamere reostusest tingitud kalavarude vähenemisel on ulatuslik müju kogu ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel. Piirangud on pandud kalavarude säästmiseks, on kehtestatud kvoodid - lubatava väljapüügi kogused. Pandud on ka ajalisi piiranguid nind liigivaesemates kohtades on püük ka piiratud. Sotsiaalsed probleemid mis kaasnevad kalapüügi vähenemisega toidu vähenemine, töö vähenemine. Metsade levik ja hävinemine Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas ja Euroopas : Maailmas, Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV, Indoneesia, Peruu, India Euroopas, Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Ukrainia, Poola, Norra.
andnud talle õiguse haldusakti andmist kaaluda. oluliste asjaolude arvestamine asutus peab kaalutlusotsuse tegemisel arvestama kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente. keeld tugineda asjassepuutumatutele kaalutlustele meelevaldsed asjaolud, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole, ei tohi asutuse otsust mõjutada. kuritarvitamise keeld kaalutlusõiguse kuritarvitamine on see, kui meelevaldne või lubamatule kaalutlusele tuginev otsus motiveeritakse fiktiivselt lubatava kaalutlusega, s.o olukord, kus tegelikud motiivid ei lange kokku väljendatutega. haldusõiguse üldpõhimõtted iga diskretsiooniotsus peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõttega. Õiguse üldpõhimõtted: - Proportsionaalsus - Võrdne kohtlemine o Ebavõrdne kohtlemine on erinev kohtlemine ilma põhjendatud vajaduseta või asjassepuutumatul alusel - Õiguskindlus ja õiguspärane ootus
3.30. Mis on ristlõike polaar-tugevusmoment? -vastupanumoment 3.31. Kui palju suureneb täis-ümarvarda väändetugevus, kui tema läbimõõtu suurendada kaks korda? 3.32. Miks tugevusõpetus ei käsitle mitteümarvarraste väändeprobleeme? need kuuluvad elastsusteooriasse. 3.33. Kus paikneb väänatud nelikant-varda ristlõike ohtlik punkt (punktid)? Pikima külje keskpunktis 3.34. Mis on lubatav väändepinge? = konkreetses ülesandes ohutuks loetud väändepinge 3.35. Kuidas arvutatakse lubatava väändepinge väärtus? kus: [S]- nõutav tugevusvarutegur; lim -materjali piirseisundile vastav pinge väändel (piirpinge) [Pa]. 3.36. Sõnastage tugevustingimus väändel! Koormamisel vardas tekkiva väändepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat väändepinget 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.1. Millist mõju avaldab vardale teljega risti mõjuv koormus?
2. Tuvastan detaili ohtliku ristlõike ja koostan tugevustingimuse väändele. Ohtlik lõik on IV kuna seal mõjuv kõige suurem väändemoment. Tmax=89,8Nm 3 = , = 16 3 16 Tugevustingimus on 3. Arvutan täisvõlli ohutu läbimõõdu, valin tulemuse eelisarvude reast R10" Leian lubatava väändepinge, lähtudes et max = 0.6* max ja [S]=8 max lubatud=0.6*295/8=23MPa 3 89,816 = 3,142310 6 =0,027m=30mm 4. Arvutan täisvõlli tegeliku varuteguri väändel ning kontrollin võlli tugevust; 89,816 = = =17 MPa mis on väiksem kui lubatud max = 23MPa seega on tugevus piisav. 0 3,14(3010 -3 )3 Tegelik varutegur S = 0.6*295/17=10 mis on suurem kui nõutud varutegur *S+=8 seega sobib. 5
= 126-128,5=2,5 2) Emv= E0 - E1 Emv= 0,112 Tabel 1.1 Graafik 1.1 Termoelektromotoorjõu sõltuvus temperatuurist Graafik 1.2 Kalibreeritava termopaari temp. sõltuvus võrdlustermopaari temp-st 4. Järeldus: Nagu eespool mainitud, siis antud katsetulemused võimaldavad meil määrata gradueeritava termopaari mõõtmisvea. Kalibreeritava termopaari (grK) lubatav viga temperatuurivahemikus -50...+300°C on 0,16mV. Kahjuks selgus katseandmete põhjal, et antud mõõtmisviga kasvas üle lubatava 0,16mV. Sellest tulenevalt võime järeldada, et antud katses kasutatud taadeldav termopaar oli kasutuskõlbmatu.
Arvutan koonuse ristlõigete läbimõõdud: Arvutan ülejäänud ristlõigete pindalad: Kujutan saadud tulemusi graafiliselt: 5. Varda tugevusarvutus Kuna sisejõud on terve varda ulatuses samad, siis võin kasutada valemit , kus N on ristlõike sisejõud ja A on ristlõike pindala, ainult erinevate pindalade korral. Pikkepinge avaldised: Pikkepinge epüür Sellelt epüürilt saan välja lugeda, et lõigul CG on varras kõige rohkem pingestatud. Arvutan välja lubatava koormusparameetri F Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis müjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada. Sain, et lubatav koormus on 265,9 kN. 6. Tugevuskontroll Kontrollin, kas varras peab vastu kõige nõrgemas kohas leitud koormusega
06.01.2012 ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] 1. Algandmed M = 720 Nm d1 = 40 mm lv = 100 mm Rummu materjal teras Vahelduv koormus Materjal C55E y = 450 MPa u = 850 MPa []c = 150 MPa (rahuliku koormuse juures) · Leian lubatava muljumispinge vahelduval koormusel []c = 150 0,25 * 150 = 112,5 MPa 2. Liistliite ja hammasliite joonised Liistliite joonis MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Hammasliite joonis 3. Valitakse liist võlli ja hammasratta ühendamiseks
nihkenurk; 0 suhteline väändenurk, 0 = . l 25. Mis on ristlõike polaar-tugevusmoment? Wo=Io/roomax; Io-ristlõikepolaar inertsimoment roo-puntki kaugus varda teljest 26. Mis on lubatav väändepinge? Konstruktsiooni ohutuse tagamiseks lubatakse detilides tekkida pingete väärtusi, mis on piirpingest vähemalt varutegur korda väiksemad. 27. Kuidas arvutatakse lubatava väändepinge väärtus? Pinget arvutatakse valemiga T = I0 , kus vaadeldava kiu kaugus pöörlemistsentrist. 28. Sõnastage tugevustingimus väändel! Tugevustingimus väändel: [ ] Koormamisel vardas tekkiva väändepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat väändepinget T Tugevustingimus väändel = [ ] . W0
7. Toonvalimise signaali parameetrid ja kuju ning spekter ja sagedused. Amplituut U/2=800mV Periood T=2,1 ms Sagedus F=1/T= 476,2Hz Vajutasime klahvi 8 ja 2 Klahv 8 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 850 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33kHz Tabelis asetseb number 8 vastavalt 852 Hz ja 1336 Hz Klahv 2 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 700 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33 kHz Tabelis asetseb number 2 vastavalt 697 Hz ja 1336 Hz 8. Liini suurim lubatav kogutakistus ja pikkus ning suurima lubatava pikkusega liini läbiv vool. Tehtud 5 katset suurendades liini järjestikku ühendatava takistusmagasini takistust ja kuulates valimistooni. Valimistoon Katse 1 Katse 2 Katse 3 Katse 4 Katse 5 5570 5540 5590 5590 Rvalimistoon kaob [] 5550 5510 5520 5550 5520 Rvalimistoon tagasi [] Rvalimistoon kaob [] keskmine= 5570 Rvalimistoon tagasi [] keskmine= 5530
arvata, et nende seas on nii kalureid kui igasuguse püügiõiguseta isikuid. Alamõõdulise kala püük ja must müük.kalavarusid ka tulevikus jätkuks, tuleb vältida alamõõdulise kala väljapüüki. Kaladel tuleb lasta suguküpseks saada ja vähemalt kord kudeda. Selleks on kalapüügil kehtestatud kalade alammõõdud (need on erinevates veekogudes erinevad), millest väiksemat kala püüda ei tohi. Alamõõduline kala tuleb vette tagasi lasta. Kehtestatud on lubatava kaaspüügi piirkogused ja võrgusilma miinimumsuurused. Nõutakse kõigi kalaga teostatavate toimingute läbipaistvust: kala päritolu peab olema tuvastatav igal sammul kalalaevast lossimispunkti ja poeletini. Kontrollitakse nii kala püüki, lossimist kui töötlemist. Probleemiks on läbipaistvuse nõude rikkumine. Kalurite püügiandmed ja kokkuostukogused on sageli väga erinevad, müüakse tõendamata päritoluga kala. Harrastuspüügil püütava kala
Mitte- lineaarsete töötavate konstruktsioonide korral neid kasutada ei saa. Võrdpinge määramisel on kaks lähenemisviisi: Klassikalised piirseisundikriteeriumid – esitatakse hüpotees piirseisundi tekke peapõhjuse kohta. Valitud mõjur väljendatakse peapingete funktsioonina. Teooria õigsust kontrollitakse katseliselt. Fenomenoloogilised kriteeriumid – teimi tulemuste analüüsi põhjal tehakse selgeks, mis tingimusel tekib piirseisund. 5. Lubatava pinge võte. Lubatavate pingete meetod on üks arvutusmeetoditest, mis hindab konstruktsiooni tugevust pingete alusel. Tugevuskriteeriumiks on pinge. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget. Lubatavaks pingeks on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda: varutegur on ühest suurem arv, mida tavaliselt annavad ette ehitusnormid. Varutegur
0,68 Seejärel suurendasime generaatori väljundsignaali amplituudi nii, et viimane väljus märgatavalt amplituudkarakteristiku lineaarse osa piiridest ja leidsime mittelineaar- moonutuste teguri k ka sellel juhul. U1= -1,35dB = 0,86 V U2= -38,9dB = 0,011 V U3= -12,1dB = 0,25 V 0,0112 + 0,25 2 k ml = = 0,29 0,86 6. Pidime välja selgitama ülekandetrakti dünaamiline diapasoon. Dünaamiline diapasoon on suurima lubatava väljundpinge Umax ja vähima võimaliku väljundpinge Umin suhe detsibellides: Suurimaks lubatavaks väljundpingeks võtsime amplituudkarakteristiku käänupunkti. Vähim väljundpinge on valitud nii, et see peab 2...3 kordselt ületama mürapinge amplituudi vastuvõtja väljundis juhul kui saatja sisendis signaali pole. Umin 16mV 3x suurem 45mV Umax = 10V U1 := 10 -3 U2 := 45 10 D := 20 log U1
Lineaarset tagasisidet iseloomustab reguleeritava koordinaadi ja tagasisidesignaali vaheline võrdelisus. Mittelineaarse tagasiside korral võrdeline seos reguleeritava koordinaadi ja tagasisidesignaali vahel puudub. Jäik tagasiside toimib nii elektriajami väljakujunenud talitluses kui siirdetalitlustes. Paindlik tagasiside toimib ainult elektriajami siirdetalitlustes ning kindlustab siirdetalitluste etteantud kvaliteedi, näiteks liikumise stabiilsuse, lubatava ülereguleerimise jne. Sõltuvalt reguleeritavast koordinaadist kasutatakse elektriajamite suletud juhtimissüsteemides kõiki ülaliseloomustatud tagasisidesid kiiruse, asendi, voolu, pinge, emj ja magnetvoo järgi.
Tabel 5.1 Segu nr. 1 Komponendid [kg/m3] [kg/8l] Tsement 309 2,472 Liiv 654 5,232 Killustik #4/16 1197 9,576 Vesitsementtegu 0,65 r Vesi 200 1,6 4.2 Betoonisegu konsistents Koonuse vajumine oli 22 mm. See on lubatava piires. 4.3 Betooni survetugevus Paranduskoefitsent on 0,95 4.3.1 Kivinemine temperatuuril 20oC Tabel 4.1 Tihed Purus Surve us tav Survetugevus [N/ mm2] Prk pind [g/cm3 jõud Prk Prk
taastumist. Bioloogiline ülepüük tekib siis, kui kalasuremus on jõudnud tasemele, kus varu biomassi kasv on aeglustumas. See tähendab, et kalu püütakse nii ruttu, et varude loomulik taastumise kiirus väheneb. Kui populatsioonide taastootmise kiirus jääb liiga madalaks, siis jõuab kätte piir, millest edasi hakkab isendite arvukus kahanema. Majanduslik või bioökonoomiline ülepüük võtab lubatava püügimäära rehkendamisel arvesse ka kalastamise maksumust. Püügipiirkonda peetakse ülekalastatuks, kui ressursi eemaldamise kiirus ei luba enam optimaalset kasumlikkust. Laevastiku iga laeva tehniline tõhusus on vajalik eeldus maksimaalse saagi püüdmiseks. Vastusena ülepüügi probleemile on peamistes maailma kalanduspiirkondades kasutusele võetud nii ettevaatusprintsiip kui ka kontrollieeskirjade põhimõtted.
toiteallikaks nimetatakse sellist, millel säilib pinge teiste toiteallikate pinge kadumisel. Juhi ristlõiget määrame järgmise tingimusega: I lub I 1. kategooria erirühma tarbijate ja paigaldiste jaoks tuleb ette näha lisatoide Ilub kestvalt lubatava voolu väärtus standartsel ristlõikele normeeritud kolmandast sõltumatust toiteallikast. Erirühma tarbijate ja paigaldiste kolmanda sõltumatu toiteallikana ja 1. tingimustel.(vaata tabelit nr.3). Ilub saab määrata tabelist, kui on teada juhtme või kaabli paigaldamisviis; kategooria ülejäänud tarbijate ja paigaldiste teise sõltumatu toiteallikana võib kasutada kohalikke elektrijaamu, I elektritarviti arvutuslik vool:
lahendamisel interpreteerime tundmatute väärtusi kui x1x2 – tasandi punkti koordinaate. Lineaarse planeerimisülesande korral peavad tundmatud rahuldama mitte ainult üht, vaid mitmeid erinevaid kitsendusi. Kõiki kitsendusi korraga rahuldavatele tundmatute väärtustele vastavad tasandil punktid, mis on ühised kõigile lubatavatele pooltasanditele. Nende punktide hulka nimetatakse lubatavaks piirkonnaks ja selleks on alati kumer hulknurk. Ülesanne seisneb lubatava piirkonna sellise punkti (selliste punktide) leidmises, milles sihifunktsioon saavutab ekstremaalse, (s.o. kas maksimaalse või minimaalse) väärtuse. Ülesandel on optimaalne lahend siis, kui lubatavate lahendite piirkond sisaldab vähemalt ühte punkti ja sihifunktsiooni muutumise suunas on lahendite piirkond tõkestatud. Samakõrgusjooned- punktide hulk tasandil, millede koordinaadid annavad sihifunktsioonile ühe ja sama väärtuse. Sihifunktsiooni väärtustele z = K (K – const
Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaare- kustutusseade. Elektromagnetiline süsteem võimaldab kontaktorit eemalt juhtida lülitada sisse ja välja. Enamasti peab magnetsüsteem sisselülitatud asendis tagama ka kontaktidele püsiva asendi. Väljalülitamine toimub sel juhul vedru või liikuva osa raskuse jõul. Nii tagatakse ka alapingekaitse (nullkaitse). See tähendab, et kontaktor lülitub välja kui pinge on langenud alla lubatava. Kui kontaktoril on riivistusseade, siis peab olema veel teine magnetsüsteem riivi vabastamiseks. Niisuguse kontaktori elektromagnetahelad töötavad lühiajaliselt ning on väiksemõõdulised. Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht-, blokeer- ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt avatud kui ka normaalselt suletud.
Ümarristlõike servadel y-teljel. 3.9 Kus mõjub painutatud detailis tõmbepinge, kus mõjub survepinge? Tõmbepinge tõmmatavas kohas ja survepinge survestatavas kohas. 2 3.10 Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi M ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. = [ ] . Wx 3.11 Miks on terasest I-tala paindetugevus suurem, kui samast materjalist sama massiga ümartala paindetugevus? Optimaalne ristlõige = pinna osade paigutus võimalikult kaugel nulljoonest (võrreldes sama pindalaga A,kuid erineva kujuga ristlõigete tugevust paindel) Sama ristlõikepindala A korral on
Arvutatakse tõenaosed minimaalsed ja maksimaalsed pingud: Tegur Cp sõltub tõrketa töö tõenäosusest: P 0,999 0,99 0,98 0,97 0,95 0,9 Cp 0,5 0,39 0,34 0,31 0,27 0,21 Järeldus: valitud pingist Ø80 H7/s7 ei põhjusta plastseid deformatsioone võlli ja rummu kontaktialas isegi maksimaalse tõenäeose pingu juures. Tuleb mainida, et tõenäoste pingude arvesse võtmine võimaldas (tõrkedeta töö tõenäosusega P = 0,95) suurendada maksimaalselt lubatava koormuse ~1,3 korda. Hõõrdliidete peamised eelised seondliidete ees on: 1. Võllil ja rummul puuduvad nõrgestused: · detaile ei ole nõrgestatud liistusoonega; · puudub liistusoone ja hammastega kaasnev pingekonsentratsioon detailide pinnad on siledad ning võlli läbimõõt võib olla väiksem. 2. Liites puudub nurklõtk ja selle tekke oht: · liide on alati lõtkuvaba; · puuduvad piirangud töötamiseks reverseeritavates ülekannetes. Pressliite:
1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud)
5. VOOLUAHELA KOORMATUD JUHTIDE ARV. VOOLU KÕRGEMATE HARMOONILISTE TOIME · Kui mitmefaasilise ahela koormuse saab lugeda sümeetriliseks, võib ahelasse kuuluva neutraaljuhi jätta arvestamata, sest vool on selles null. Kui mitmesoonelise kaabli neutraalsoont läbib faaside ebasümeetrilisest koormusest, siis on kaabel otsdarbekas valida enim koormatud faasi järgi. Kui neutraalsoone koormus ei kaasne faasisoonte koormuse vastava vähenemisega, tuleb neutraalsoont lubatava koormuse valikul arvestada. Selline neutraalsoone koormusolukord võib olla tingitud nt faasisoonte kõrgematest harmoonilistest. · Neutraaljuhi vool võib olla tingitud faasivoolude kõrgematest harmoonilistest, mille summa ei ole null:nende hulgas tähtsaim on kolmas harmooniline. Neutraaljuhtiläbiv kolmandast harmoonilisest tingitud vool võib mõnikord olla suurem kui faasijuhipõhisageduslik vool ja neutraaljuhi koormus
h/b 1 1.2 1.5 2 3 5 10 0.141 0.166 0.196 0.229 0.263 0.291 0.313 0.333 10.4.1.1. Näide: Ruutristlõikega võll Arvutada võlli suurim lubatav koormus M ning otste väändenurgad vedava ristlõike suhtes lubatava koormuse mõjudes (Joon. 10.8)! Materjal: Teras [] = 80 MPa; G = 70 GPa. Tegelik konstruktsioon Arvutusskeem ja sisejõu epüür Vedav ratas MA MC MB Takistusmoment 500 1000 0
ja väike magnetiline läbitavus. Vahelduvvooluelektromagnetite magnetahelas tekivad energiakaod, mis on põhjustatud hüstereesinähtusest ja pöörisvooludest. Seetõttu ei toimi kogu elektromagneti pooli läbiv vool magneetivana, vaid osa temast kulub nimetatud kadude katmiseks. Elektromagneti pool pead täitma järgmisi nõudmisi: -kindlustama elektromagneti kindlea rakendumise halvimates tingimustes. -mitte kuumenema üle lubatava temperatuuri kõigis lubatavates tööreziimides. -olema minimaalsete mõõtmetega ja lihtsa toodetavusega. -omama mehaanilist vastupidavust -omama kindlaksmääratud isolatsioonitaset, aga mõningates aparaatides peab pooli isolatsioon olema niiskus happe ja õlikindel. 3 Elektromagneti poolis tekivad töö käigus: -Mehaanilised pinged,mis põhjustavad pooli keerdudes ja nende vahel toimuvatest elektrodünaamilistest jõududest: 1
2 4,25∗10 6 26∗10 ∗400 3 5200000∗50 M 3= =5200 000 Nmm σ3= 6 =61,2 MPa 2 4,25∗10 Joonis 4.1 Pingeepüürid 5. Graafikul 2.2 katsel talale rakendatud koormus Pf lubatava 1 f= l läbipainde 250 juures 1 f= ∗1000=4 mm → P f =8 kN 250 6. Puittala paindeelastsusmoodul koormus-läbipaindegraafiku sirgjoonelises osas koormuste vahemikus 0,1P ja 0,4P vahel 3 [ ( )] l ( P2−P 1) 3 a a 3 Em = 3 − b h ( f 2−f 1 ) 4 l l P1=0,1 P=0,1∗26=2,6 kN ≈ 2 kN → f 1=0,99 mm
rakenduva liigvoolukaitse töökindla talitluse tegemiseks. Kaitsevarjestus on elektriahelate või juhtide eraldamine ohtlikest pingestatud osadest juhtiva varje abil, mis on ühendatud kaitseotstarbelise potensiaali ühtlustussüsteemiga ja on ette nähtud kaitseks elektrilöögi eest. Toite automaatne väljalülitamine el. Seadmete pingealdiste osade sattumisel pinge alla on vajalik siis, kui on karta, et pingealdiste osade pinge maa suhtes ületab kestvalt lubatava väärtuse (kuni 50V). Organisatsioonilised tööohutusnõuded: · Töö vormistamine töökäsu või korraldusega · Töölelubamine · Järelvalve töö ajal · Töö vaheaegade, teistele tööle üleviimise ja töö lõpetamise vormistamise Tehnilised tööohutusnõuded: · Väljalülitamised · Hoiatusplakatite ülesriputamine · Pingetuse kontroll · Maandamine · Töökoha piirestamine Kaitse otsepuute puhul: · Isoleerimine
suvetugevus. Piirpinge on pinge, mis vastab piirseisundi tekkele, kus konstruktsioonimaterjal puruneb või omandab suuri jääkdeformatsioone. Sitke materjal -> voolavuspiir. Habras materjal -> tugevuspiir. Tugevusõpetus -> käsitleb staatika haru(füüsikast) Tugevusanalüüs ehitiste ja masinate tugevuse, deformatsiooni ja stabiilsuse prognoosimise arvutuslikud alused. Tugevusanalüüsi ülesanded: dimensioneerimine, tugevus- ja jäikuskontroll lubatava koormuse leidmine. Konstruktsioonielemendid: vardad, plaat, massiiv. Detaili koormuste allikad: omakaal, inertsijõud, välisjõud, -moment. Materjalide tugevus ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimine). Enim tuntud on nn klassikalised tugevusteooriad: 1) suurimate normaalpingete ehk esimene tugevusteooria; 2) suurimate joonmuudete ehk teine tugevusteooria; 3) suurimate nihkepingete ehk kolmas tugevusteooria; 4) energeetiline ehk neljas tugevusteooria.
töötajad 2. valdama vahendeid 3. olema sõltumatu,asjatundlik,erapooletu ja mittediskrimineeriv jne. Tulekahjud Kuna elektriliinil on elektriline takistus, siis elektrivoolu läbimisel tekib soojus. Kui liini juhtmel on ebapiisav ristlõikepindala, siis liigvoolu puhul hakkab juhe üle kuumenema. Eriti ohtlik on see pikajalise koormuse korral, sest temperatuur tõuseb üle isolatsioonile maksimaalselt lubatava temperatuuri ja juhe rikneb ning võib isegi süttida. Juhtmestik puithoones: Puithoonetes on tulekahju risk suur seega on juhtmestiku paigaldamine lubatud ainult metallkanalites ning kõik teised osad(harukarbid jne)peavad olema tehtud metallist. Elektrilöögid: Kuna pinged üle 48v võivad põhjustada inimest läbides eluohtliku elektrivoolu,mis kujutab ohtu südamerütmile,kuid,et seda ei juhtuks kasutatakse selle jaoks igasugu erinevaid meetmeid: · madalpinge(vajadusel väikepinge)
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevin...
2.3 Eesti-Paide ja Eesti-Püssi väljas Järgmisena uuriti, mis juhtub, kui lisaks Paide-Eesti liini väljasolekule on väljas ka Püssi- Eesti liin (Joonis 3). Joonis 3. Paide-Eesti ja Püssi-Eesti väljas Jooniselt 3 on näha, et kui liinid Paide-Eesti ja Püssi-Eesti on väljas, siis on süsteemis tõsine pingeprobleem. Sindi alajaamas pinge 247,42 kV, Paide alajaamas 249,83 kV ja Kiisa alajaamas 258,13 kV. Kõik need on alla lubatava taseme ning vajavad kompenseerimist. Kuna pinged on korrast ära, siis tuleb kompenseerida. Selleks lisati Sindi alajaama 100 Mvar kompensaator ja Paide alajaama 30 Mvar reaktiivi kompensaator (Joonis 4). Joonis 4. Paide-Eesti ja Püssi-Eesti väljas, kompensaatoritega 6 Pärast kompensaatorite lisamist on näha jooniselt 4, et pinged on normi piirides. Sindi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
