..................14 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärgiks on uurida ja anda ülevaade islami õiguse olemusest, karistusõiguse ajaloost islami õiguskultuuris, selle rollist ja olemusest tänapäeval. Autorit ajendas valitud teemal kirjutama vähesed teadmised islami õiguskultuurist ja soov laiendada oma silmaringi koraanil ja sunnal põhineva islami õigus-,usundi- ja moraalinormide – šariaadist lähtuva karistusõiguse sätete, ettekirjutuste kohta. Referaat koosneb sissejuhatusest, neljast peatükist ja kokkuvõttest. Referaadile on lisatud kasutatud materjalide loetelu. Esimeses peatükis tutvustatakse islami õiguse olemust ja ajalugu üldiselt. Teises peatükis uuritakse karistusõiguse ajalugu ja arengut islami õiguskultuuris. Tutvustatakse islamimaade karistuõiguse arengut ja allikaid. Kolmandas peatükis defineeritakse tänapäevase islami õiguse kohaselt kuriteo mõiste ning
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse,
karistusõigusega. Seetõttu ei puutunud ma seal kokku koostanud lepingute ega hagiavalduste koostamisega, mis olid praktikajuhendi järgi üheks ülesandeks. Siiski koostasin praktika raames mitmeid juriidilise sisuga dokumente. Viimane oli ka minu põhikohustuseks prokuratuuris. Seega kirjutangi aruandes minu poolt koostatud juriidilise sisuga dokumentidest, milledest enimkoostatute kohta on toodud aruande lõpus ka näidised. Samuti annan ülevaate karistusõiguse menetluslikust poolest, millega samuti kokku puutusin. 1. Praktika-asutuse üldiseloomustus Praktika läbiviimiseks valisin avalikus teenistuses oleva asutuse - Põhja Ringkonnaprokuratuuri, mis asub Tallinnas ning mille tööpiirkonnaks on Harju Maakond. Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemissalas olev valitsusasutus, mida juhib Riigipeaprokurör, kellele allub nii Riigi- kui Ringkonnaprokuratuurid.
Süütegu on lühidalt öeldes seaduse rikkumine. 3. Kuritegude raskusastmed jagunevad kaheks – 1.astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta või eluaegne karistus) ja 2.astme kuriteod(isikule määratakse vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus). Väärtegudel ei ole astmeid! Kuriteo raskusaste määratakse süüteo eest määratava maksimaalse karistuse järgi, mitte selle järgi, mis oli reaalselt määratav karistus. 4. Karistusõiguse ajaline kehtivus – isikut karistatakse teo toime panemise ajal kehtinud seadust. Isiku jaoks kohaldadakse temale kõige soodsamat seadust! 5. Karistusõiguse ruumiline kehtivus – territoriaalne 6. Karistusõiguse isikuline kehtivus – kehtib kõigile Eestis viibivatele isikutele, nende isikute suhtes, kes on teo toime pannud Eesti kodaniku vastu sellises piirkonnas, sellises piirkonnas, kus ei kehti ühegi riigi karistusõigus. 7
saavad naabri aias olevad puud ja põõsad. Selline majaomaniku tegevus ei ole õigusvastane, sest kaitstav õigushüve (elu) on igal juhul olulisem kui kahjustatud puud ja põõsad. Kokkuvõtvalt on üksnes selline süütegu karistatav, milles esinevad süüteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, isiku süü ning milles puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Alkoholi- või narkojoove ei välista süüd. Karistus Nagu juba eelpool mainitud sai, on karistusõiguse keskseks kaks mõistet, süütegu ja karistus. Karistusõiguse üks olulisemaid põhimõtteid on, et iga süütegu toob kaasa karistuse. Lisaks sellele, et karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on süüteod, kehtestab karistusõigus: · karistused; · muud mõjutusvahendid; · karistuste ja mõjutusvahendite kohaldamise korra. Muud mõjutusvahendid on sotsiaalse ja meditsiinilise iseloomuga sunnivahendid, näiteks kohtupsühhiaatriline ravi või vara konfiskeerimine
Väärtegude koosseisude jagamisel KarS-i ja eriseaduste vahel on lähtutud põhimõttest et need teod mille karistatavus tuleneb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest (liiklusseadus) nähatakse ette vastava seaduse lõpus. Vastava eriseaduse puudumisel on väätegu sätestatud KarS-is Tähtis on see et ka väljapool KarS-i asuvate süütegude suhtes kehtib KarS-i üldosa. Eriosa eristamine üldosast KarS-is Mandrieuroopas on levinud karistusõiguse jaotus üld-ja eriosas.Ajalooliselt on üldosa hilisem kui eriosa.Keskaja seadused määratlesid karistuse konkreetse teo eest.Kuriteo ja karistuse üldmõiste oli tundmatu.Tänapäeval toimub KarS-i jagamine üld-ja eriosaks eelkõige seadusandliku tehnika ja normi ökonoomsetel nõuetel.Üldosasse kuuluvad need reeglid mis võivad tähtsust omada kõigi eriosade normide suhtes ja seetõttu on need võimalik tuua n.ö. sulgude ette
Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. Karistusõiguse allikad..........................................................................................7 1.4. Karistusseaduse kehtivus.....................................................................................8 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2
.................................. 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2.KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBIVUS EESTI ÕIGUSESSE..........................16 2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus.......................................................... 17 2.2. Karistusjärgne kinnipidamine ja õigusriikliku karistusõiguse printsiibid......................23 2.3. Karistusjärgse kinnipidamise vajalikkusest................................................................... 26 KOKKUVÕTE:........................................................................................................................ 29 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU:................................................................................. 31 SISSEJUHATUS: Üks inimese põhivajadusi on vajadus turvalisuse järele
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline
SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi sisuks on karistusõigus ning sellega seonduv. Referaadi eesmärk on mõista paremini karistusõiguse sisu ning karistusõigust puudutavaid küsimusi. Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad
Ta kirjutab: "Üksnes KarS teksti aluseks võttes peab täna, nelja aasta peatsel möödumisel KarS vastuvõtmisest, kindlasti tõdema, et KarS kaks suurt osa 2 üld- ja eriosa on oma läbitöötatuse astmelt ja kvaliteedilt paraku ebavõrdsed. Kui liialdamata võib öelda, et KarS üldosa ettevalmistamisel osales kõrgetasemeline rahvusvaheline meeskond ning üldosa instituutide sätestamisel oli töögrupil kasutada Lääne-Euroopa karistusõiguse (peamiselt küll Saksamaa karistusõiguse) ulatuslik kogemus, siis KarS eriosa koostamisel midagi taolist kõrvale panna ei olnud /.../ Samas tuleb tagantjärele tunnistada teatud korralduslikke vigu KarS eriosa eelnõu koostamisel. Nii tuleb puuduste hulka arvata eriosa väljatöötamine peatükipõhiselt, kus iga peatüki koostamiseks moodustati eraldi töörühm. Olgugi et peatükkide koostamisele eelnes ühiste lähtepõhimõtete kehtestamine, erinesid autorite kriminaalpoliitilised
KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku
Norman Aas Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse
Hädakaitsepiirid ei ole selged Hädakaitse mõiste on sätestatud karistusseadustiku § 28. Aga mis siis hädakaitse on? Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Tegu, mis on hädakaitse olukorras toime pandud ei ole karistatav, kuid ainult siis kui ei ole ületanud hädakaitse piire. Hädakaitset saab eristada nii tsiviilõiguse raames kui ka karistusõiguse raames. Üldiselt kui inimene paneb toime mingisuguse teo, siis näeb seadusandja ette ka vastavad sanktsioonid ehk rakendatakse õigusnormi rikkunud isiku suhtes karistust. Kuid seaduses on sätestatud ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mille esinemisel rikkujat ei panda enda teo eest vastutama - tema suhtes ei kohaldata karistust. Näiteks kui mingisugune isik ründab teist, mille peale rünnatav hakkab karjuma ja osutab vastupanu ning seejärel ründaja otsustab
teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk. Nad on suunatud suhete loomisele, mitte kaitsmisele ja karistuse kohaldamisele, seetõttu on nad nn õigust kehtestavad normid. b. Kaitsvad õigusnormid ettekirjutised, mis on suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Siia kuuluvad eelkõige karistusõiguse normid. 7. Vastavalt regulatsiooni viisilie võib norme liigitada: a. Kohustavad normid kehtestavad subjektile kohustuse soovitada kindlaid positiivseid tegusid. b. Keelavad normid kehtestavad subjektile kohustuse hoiduda teatud tegevusest (karistusõiguse normid). c. Õigustavad normid sellised reeglid, millega määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusi.
Karistusõiguse aksessoorsus- KarÕ ei saa lugeda karistavaks midagi enamat, kui on seaduses kirjas Sekunaarnormid- õigusnormid, mis tagavad primaarnormide täitmise sanktsioonidega Karistusseadus vs. Karistusseadustik- Karistuseadustik = karistusseadus + väärteod (§1, §3 lg1) Süütegu- karistatav kuritegu, mis jaguneb süü- ja väärtegudeks (§3 lg1, 2) Väärtegu- rahatrahv või arest Kuritegu- rahatrahv või vangistus Kui eriosa norm on laiem, kui üldosa norm, tuleb lähtuda üldosa normist! Karistusseaduse ajaline kehtivus- Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi; Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud; Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu; Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast (§5) Karistu...
Karistusõiguse arvestus AÜ BA 3.02.2011. Kaasuse lahendus paberkandjal esitada õppetooli hiljemalt 11.02.2011 kl 15.00 (nimi) Antsul ja Bernil on vanad arved klaarida. Järjekordselt pubis kohtudes tuletab Ants Bernile meelde viimast kokkupõrget, millega seoses jäi tal Bernile ülekohtu eest tasumata
Üksikisikul on õigus ise otsustada, kas ja kuidas ta kujundab õigussuhteid teiste isikutega. Ülekaalukad on siin poolte kokkuleppel Avalik õigus siin valitsevad avalikud huvid põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra riigiõigust juhib täidesaatva riigivõimu....tegevust. siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõiguse... rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidega ja rahvusvaheliste õigusorganisatsioonidega.
Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid sellle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Analoogia kasutamise keeld karistusõiguses. Lünga tuvastamisel ja seetõttu karistamise võimatusel, tuleb isik mõista õigeks. Vastavalt KarS §-s 10 sätestatule on tegu toime pandud ajal, kui isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema.
· Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. · Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). · Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus · Nulla poena sine lege põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel keelab analoogia kasutamise kõigi teo karistatavust määravate tunnuste puhul, samuti karistuse ja muude karistusõiguslike mõjutusvahendite karmistamisel (nullum crimen sine lege stricta). ·
§ 117. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab seadus. § 118. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta riigie eelarveaasta kulutustest. § 119. Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust, kuuluta Karistusõigus: · Suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes; · karistusõiguse normid ja instituudid määravad nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb karistuse ähvardusel; · karistusõiguse normid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes; · kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Normid sätestatud karistusseadustikus. Kriminaalprotsessi õigus:
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
on eraõiguse subjektid, kellele teatud haldusülesanded on delegeeritud iseseisvaks võimualaseks täitmiseks. 8. Karistus õiguse määratus. (Sh. Kuritoe mõiste ja väärtteo mõiste) 69. määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. 70. Karistusõigus on seega teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. See on karistusõiguse formaalne määratlus 71. Kuriteo mõiste võib anda läbi kahe tunnuse : · kuritegu on tegu, mis on KarS-s sätestatud. · teine tunnust eristab kuritegu väärteost ja teeb seda karistuse järgi. Kuriteo eest põhikaristusena ette nähtud vangistus ja rahaline karistus juriidilise isiku puhul on vangistuse asemel sundlõpetamine. 72. Väärteo mõiste on antud samal põhimõttel:
toime panemine anastaja huvides. 2. Majanduslik kollaboratsioon -- vaenuliku võõrreziimi vabatahtlik kindlustamine kaaskodanike heaolu arvel tööjõudu, toodangut, saaki vm hüvesid anastajale panustades. 3. "Kriminaalne" kollaboratsioon (muu seas väga tinglik nimetus -- NB! ka muil tasandeil võib kollaboratsioon konkreetse roimani küündida ja olla ühtlasi vaadeldav karistusõiguse valguses) -- seda tasandit iseloomustav külg on isiklik kurjus/kuritegelikkus, st kollaborant ise n-ö määrib oma käsi, olgu kaaskodanike vahetu reetmisega või neid isiklikult vaenates või koguni surmates. (Saab muidugi alati eristada kollaboreerimise raskusastmeid -- antud juhul näiteks pealekaebamisest kuni aegumatu inimsusevastase massiroimani) 4. ··· Alles 2009. aastal astusid eestlased õigusliku sammukese kollaboratsiooni väärteoks
4. Selgitada meetme kohaldamise protsessi. 5. Selgitada meetme kohaldamise dokumenteerimist. 1. Korrakaitseõigus jaguneb: - ohuennetusõiguseks, so avalikku korda ähvardavate ohtude ennetamine ja nn inspektsioonilise järelevalve teostamine; - ohutõrjeõiguseks, so ohu väljaselgitamine, ohu kahtluse korral ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine. Avalik kord on korrakaitseõiguse alusmõiste: - õigusnormide järgimine (eelkõige karistusõiguse normide järgimine), - õigushüvede kaitse (individuaalsed, üldised), - isikute subjektiivsete õiguste kaitse (on ainult füüsiliste ja eraõiguslike juriidiliste isikute suhted, ei reguleerita riigi või muu võimukandja suhteid) - eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitse on avaliku korra osa niivõrd (kolm eeldust peavad esinema kumulatiivselt):
.............................................................................................33 Kasutatud kohtupraktika........................................................................................................... 34 2 Sissejuhatus Seaduse valikul lähtus töö koostaja eelkõige enda subjektiivsest huvist karistusõiguse vastu, mis ajendas teda astuma ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Autori huvi ajaloo vastu viis teda kokku II maailmasõja lõpus toimunud Nürnbergi kohtuprotsessini lugemisvarani, mille süvendatud uurimine muutis seminaritöö koostaja jaoks valiku ammendavaks. Meenutades saadet Vabariigi kodanikud1, kus arutati karistusseadustiku reformi, ei kustu meelest Tartu Ülikooli karistusõiguse professori Jaan Sootaki ja teiste saates osalejate väljendatud üks
Eestis on aset leidnud väga palju altkäemaksu juhtumeid. Seega seletakski lahti mis on altäemaks. Altkäemaks on Eesti karistusõiguse järgi ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vara või muu soodustuse vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ametiisik paneb oma ametiseisundit kasutades toime või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega mittelubatud teo, või jätab ebaseaduslikult teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. Altkäemaksu võtmise eest saab karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Näitena toon välja 2005
juba toimunud konfliktile.*3 Tekkinud konflikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel*5) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistusõiguse lahk- helisid ega järjekindlusetuse probleemi, vaid hoopiski suurendasid dissonantsi. Seadustike ühtlusetus nõr- gendas rahva õigustunnet ning eitas riigi õiguslikku korda.*6 Käesoleva artikli eesmärgiks on tutvustada 20. sajandi alguses kohaldatud kriminaalseadustikke, nende kasuistlikke koosseise ja karistusi. Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste süüte- gude koosseisude rakendamisest. Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonnakohtu lahendid
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on kuriteod ja millised väärteod ning milliseid karistusi nende eest määratakse. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Üldosa § kuni 87 koosneb seitsmest peatükist, üldisemad alused. Eriosa §88-450 annab karistuste kirjeldused ja sanktsioonid nende eest Karistusõigus jaguneb: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost õpetus karistusest. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate põhiväärtuste kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel ee...
Selle kõige kõrvalt peab ta end kutsealaselt pidevalt täiendama. Rutiini selles töös ei teki. Aga nõuded tervisele? Töö on vaimselt pingeline ja vastutusrikas. Advokaat peab suutma käituda adekvaatselt ja tasakaalukalt ka keerulistes olukordades. See eeldab stabiilset närvisüsteemi ja võimet kontrollida oma emotsioone. Milliseid oskusi, teadmisi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Advokaadil peavad olema süvateadmised avaliku õiguse, eraõiguse ja karistusõiguse valdkonnas. Ta peab tundma õigusakte ja kohtupraktikat, oskama neid tõlgendada ja praktikas rakendada, omama otsustus-, analüüsi- ja loogilise mõtlemise võimet, tundma arvutit, valdama eesti keelt kõnes ja kirjas ning soovitavalt vähemalt üht võõrkeelt. Kasuks tulevad teadmised majandusest, raamatupidamisest, õiguspsühholoogiast. Kursis tuleb olla igapäevaelu arengutega nii riigi kui ka üksikisiku tasandil.
puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu? Süüteod on kuriteod uja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. 59.Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Jah. 60.Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused? Rahatrahv või arest. 61.Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused? Füüsilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 63.Kes lahendavad väärteo asju? Karistusi vöörteo toimepanemise eest kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud(politsei, inspektsioonid, piirivalve, toll)
KOLLABORATSIOON JA KOLLABORANDID http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon Kollaboratsioon (ladina k. 'kaastöötamine') on koostöö, kaastöötamine, partnerlus; samuti vaenuliku võõrriigi, näiteks okupatsiooniga pealesurutud reziimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollabratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. Vilniuse Rahvusvahelise Avaliku Tribunali 12.-14. juuni 2000. aasta kohtuotsus täpsustas mõistet 'kollaboratsioon' ja defineeris selle teadliku tegutsemisena okupatsioonivõimude juhiste järgi, rikkudes okupeeritud riigi õigusi, suveräänsust ja selle kodanikkonna kodanikuõigusi http://eestimeel.blogspot.com/2009/06/uhemotteliselt-kollaboratsioonist.html Kollaboratsioon on koostöö, kaastöötamine, töine partnerlus; samuti koostöö oma maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsioon...
Selle tulemusel toimus Rooma õiguse retseptsioon, mille käigus Rooma õiguse mõisted, reeglid ja süsteem said Euroopas kaasaegse partikulaarse tavaõiguse suhtes ülimuslikuks. Kogu haritud Euroopa moodustas kõrg- ja hiliskeskajal ühtse kultuuriruumi ning õigus oli selle oluline osa. Juristid, kes olid saanud hariduse ühes sellesse kultuuriruumi kuuluvas riigis, võisid töötada ka teistes. (Zimmermann, 2011) 1 Ääremärkused Ka meie tänapäevased teadmised karistusõiguse ajaloost ütlevad, et varamodernne karistusõiguskord tekkis varauusaegsest karistusõigusteadusest ja rooma õiguse retseptsioonist2. Rooma õiguse retseptsioonile leidub Euroopas kaks erinevat põhjust: 1. Võetakse kasutusele õigusnorm (õigusinstituut või koguni õigusallikas, nt seaduste kogu), lähtudes sellest, et selle aluseks võetav õigusallikas on nii autoriteetne, et normi kehtestamine on vajalik. 2
Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liigu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes nõudmistes. · Otsuse korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või tööandja · Streigist või töösulust tuleb teatada 2 nädalat ette · Streigi või töösulu algust võib edasi lükata 1 korra · Osavõtt vabatahtlik KARISTUSÕIGUS 1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Tagada õigushüvede kaitse; määrab kindlaks süüteod, kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja tegevuse põhiprintsiibid. 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
. . , . 38 lühiredaktsiooni säte ütleb ,, - , 3 ."9 See artikkel tähendab, et teisele tekitatud kehavigastuste eest tuleb maksta 3 grivni. ,,Jaroslavi Õiguse" tekkimine Vene riigi õiguse suhtes sai oluliseks sündmuseks: see on esimene seaduste kogum, mis on kirjapandud. Järgmine ja ütlen nii, et viimane samm nimelt lühiredaktsiooni arendamises on ,,Jaroslavitsi õigus". Tuleb mainida, et ,,Jaroslaviti õigus" õiguse normid on redaktsiooni alguses ja sisaldavad peamisel karistusõiguse norme (kehavigastuste tekitamine, vargus jne). ,,Jaroslavi järglaste õigus oluliselt täiendas ,,Jarovlavi Õigust", kuna viimane juba ei vastanud ühiskonna arendamise nõuetele. Kõige silmapaistvam samm oli see, et veritasu õigust enam ei mainita see on täiesti asendatud trahvidega. Uus õigus karistas peamiselt varaliste õiguste ja elanike isikliku ohutuse rikkumise eest. Samuti sellest õigusest
V: Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust . 294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldamine? V: Streigis lakkavad töötajad tööd tegemast. Töösulus lõpetab tööandja töötegevuse. Sellest peab üks osapool teisele ette teatama kirjalikult vähemalt 2 nädalat. Teates tuleb ka kaasata streigi/töösulu põhjus, täpne algus ja võimalik ulatus. 295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? V: Ülesanne määrata karistus seadusevastaste tegude eest. 296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? V: Õigushüvede kaitse, Eripreventsioon ( normirikkuja mõjutamine) ja Üldpreventsioon ( näidata ühiskonnale, et õigushüve kahjustavad tegevust karistatakse ) 297. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? V: Kaitseb individuaalseid õigushüvesid- inimese tervis, omand, elu. Kollektiivseid- riik ja rahu. 298
nõudmisele. Kriminaalmenetluse ning maksumenetluse üksteisest välistamine on antud juhul väga oluline nende kahe menetluse eripärade poolest ja ka selle poolest, et nii maksumenetlust kui ka kriminaalmenetlust maksuasjades viib läbi üks ja sama haldusorgan MTA ja seda oma erinevate struktuuriüksuste kaudu. MTA uurimisosakonna pädevuses ei ole määrata maksuotsusega makse, kuid selline õigus on MTA kontrolliosakonnal. Materiaalne karistusõigus on kogu karistusõiguse alus, sest ilma selleta ei saa toimuda ka menetlust. Samas võivad kaks menetlust põimuda juba ühe vestluse ajal maksukohustuslasega, mill puhul on eriti keeruline teha vahet millal on isikul õigus vaikimisele ja millal kohustus kaasaaitamisele. Tulles tagasi tõendite esitamise juurde, võib esineda olukordi, kus mõnda tõendit ei ole võimalik maksuhaldurile kontrolli läbiviimise ajal esitada või saab maksukohustuslane tõendi olemasolust alles hiljem teada
JAH / EI Ei. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb, et karistusõigus ja distsiplinaarõigus on olemuslikult erinevad. Distsiplinaarmenetluse ülesanne on tagada ühelt poolt ametniku kohustuste korrektne täitmine (hoiatav funktsioon) ning teiselt poolt kõrvaldada teenistusest need, kelle suhtes on usaldus kaotatud põhjusel, et käitumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ametnikusuhet lõpetav funktsioon). Karistusõiguse eesmärk on seevastu muuhulgas tasuda toime pandud ebaõiglus, s.t karistus on konkreetse isiku poolt toime pandud teo õiguslik järelm. Sellest erinevusest ilmneb, et distsiplinaarkaristus on kohaldatav samaaegselt kriminaalkaristusega, ilma et tekiks vastuolu topeltkaristamise (ne bis in idem) keeluga (vrd ATS § 75 lg 9). Samas tuleb ametnikule määratud kriminaalõiguslikku karistust arvestada distsiplinaarkaristuse määramisel, s.t ametniku kriminaal- või
.................................................................................................18 Sissejuhatus 2 Käesolevas töös analüüsitakse 1532 aastal toonase Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi piirides kehtima hakanud ühtset kriminaalseadustikku Constitutio Criminalis Carolina, ka Peinliche Gerichtsordnung Karls V (edaspidi CCC). Karistusõiguse ajalugu on palistatud erinevatele huvigruppidele meelepäraste kohtuotsustega e. süüdimõistmisega, mis põhinevad tänapäevast keelepruuki kasutades ,,kurjategija lõhki löömisel". Kuna CCC on Euroopa riikide (sh ka Eesti karistusõiguse) mõjutajaks, soovis autor lähemalt tundma õppida ja aru saada, kas CCC võis olla selle ilmingu ,,esimeseks seadusesse raamitud teeviidaks". Üheks eelnimetatud ilmingu põhjuseks seaduse kehtimise ajal oli toimiv ühiskondlik taustsüsteem,
Karistusõiguse üldosa kordamisküsimused 1. Karistusseadustiku üldosa mõiste, tähendus ja struktuur Karistusõigus määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suhete ringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, var...
Karistusõiguse kodukaasuse lahendus. 1- Nõustudes Antsu ettepanekuga lõhkeseadet firmajuhi tapmise eesmärgil lennukisse paigutada võis Peeter toime panna KarS paragrahvide 114 p. 7 ja 22.1. lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritava teo ( lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega toimepandava tapmise (mõrva) toimepanemise ettepanekuga nõustumine) 1.1. Kuna eesmärgiks oli firmajuht tappa ning seda lõhkeseadeldisega lennuki hävitamise teel, siis on ohustatud õigushüveks firmajuhi elu. Seega tuleb koosseisu otsida KarS 9. peatüki (isikuvastased süüteod) 1. Jaost (eluvastased süüteod) 1.2. Objektiivne külg: 1.2.1. KarS paragrahvi 114 p 7 eeldused: a) tegu peab olema tapmisega (antud juhul oli kaasusest tulenevalt teo lõppeesmärk firmajuht tappa ja seega on esimene eeldus täidetud). ...
· Äriõigus · Tööõigus · Intellektuaalne omandiõigus · Rahvusvaheline eraõigus 6. Avaliku õiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. · Riigiõigus · Haldusõigus 1. Üldosa 2. Eriosa õigusaktid teatud valdkonnas nt liiklusseadus, kesskonnaseadus jne. · Maksõigus · Menetlusõigus 7. Karistusõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Karistusõigus on õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus on seega teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. See on karistusõiguse formaalne määratlus. Karistusõigust võib mõista ka karistamise õigusena
Hetkel suuremad erinevused puuduvad, erinevad on ainult karistusmäärad. Kõige suurem erinevus ehk narkootikumide karistusmäär Hollandis ja abordikeeld Poolas. Selge on aga see, et üksi ei saa riik avatud piiride puhul hakkama, üksi ei jõua kuritegevusega sammu pidada, koostöö on vajalik – see on odavam, lihtsam ja mõjuvam. Kokku on lepitud kuritegudes, milles toimub ühtlustamine – terrorism, narkokuriteod jne, lisaks finantskuriteod. Seni on keskendutud karistusõiguse poolele ja koostööle, kriminaalmenetluse pool on uus. On tekkinud ka vajadus ühtlustada kriminaalmenetlust, sest muidu üks riik ei usalda teist läbiviimaks menetlust esimese riigi kodaniku üle. Kõige vastuolulisem on EL vahistamismäärus (ühe õigusasutuse taotlus teisele ühe isiku kinni pidamiseks), mis võeti vastu pärast 9/11 terrorirünnakuid. Vastu võeti see rutuga ja vähese diskussiooniga. Nüüd ilmnevad probleemid ja kitsaskohad (tagantjärgi). Põhijoontes on see
liigitada õiguspärasteks. Kui seaduses õigustus puudub, on toiming õigusvastane. Põhiseadus lubab vabadust võtta, kui isiku kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, mis on üks peamisi õiguspärase vabaduse võtmise juhtumeid. Antud juhtumil peab olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peab olemas olema asjakohane ja kehtiv ning karistusena vangistuse kohaldamise võimalust ettenägev siseriikliku karistusõiguse norm. Teiseks peab olemas olema menetlusõiguslik norm, mis lubab vabaduse võtta. Õiguspärase vabaduse võtmise aluseid on veel mitmeid. Kui isik jätab täitmata kohtu korralduse, on võimalik temalt seaduspäraselt vabadus võtta; kui isikut on vaja sundida mingiks seadusega sätestatud kohustuse täitmisele. Näiteks isik, kellele on kohtu poolt saadetud kutse, kuid isik ei ilmu kohtusse antud tähtajaks, võib rakendada sundtoomist; kui on
kokku leppida (nt. töötasu, töötasu alammäär + palju jõuad välja objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke kaubelda) IV. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita regulatiivsed, määravad ära subjektide õigused ja kohustused b) seda) kaitsvad on kõik karistusõiguse normid. KOV määrus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi konkreetsele subjektile. Õigustrakendav akt ei sisalda õigussüsteemi ehk õiguskorda. Õigussüsteem on õiguse õigusnorme. Nt. ühe isiku kohta õigust rakendav akt.
taotlevad, eristatakse: Regulatiivseid õigussuhteid – regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne) Kaitsvaid õigussuhteid - seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (nt karistusõiguse normid, mis säteatavad/kehtestavad teatava karistuse teatavate tegude eest.) Põhirõhk on juriidilistel kohustustel. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmesugustest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodudõigusnormi hüpoteesis
kahjulikele, kasulikele kui ka lausa kangelaslikele tegudele (Raska 2002). 19 saj. alguse saanud tööstuse ja teaduse kiire areng tekitas vajaduse inimeste palju suuremaks sotsialiseerumiseks. Koonduti tööle tehastesse, manufaktuuridesse, toimus linnastumine. Murranguliselt muutus ka inimeste elukorraldus. Sel perioodil hakkasid jõudsalt arenema nii loodus kui ka sotsiaalteadused, teiste hulgas ka õigusteaduse erinevad suunad. Kujunes esimene moodne karistusõigus. Karistusõiguse kujunemine oli tingitud vajadusest uute karistusmeetodite järele. Enam polnud võimalik keskaja korra kohaselt inimest hukata. Prantsuse sotsioloog Emile Durkheim oli 19.saj. lõpul oma uurimistulemustele toetudes seisukohal, et kuritegevus on täiesti normaalne nähtus. Inimeste kollektiivset teadvust ei ole võimalik sedavõrd unifitseerida, et nad alluksid kõigile sotsiaalsetele normidele. Inimesed on erinevad, nende vaimsed,
Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil: Õigusloome Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka, omavahel seotud elemente, mis kujutab endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ja õigussüsteemi ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete ühtsusest. Ja see ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad ...
tulemus on üks jõustunud kohtulahend, viitab see sellele, et see norm ei tööta. See aga ei tähenda Tehveri sõnul, et olukord riigikohtu lahendi valguses drastiliselt muutuks. "Tegelikult ei muutu. See rakenduspraktika oli siiani praktiliselt puudulik, edaspidi ta on siis veelgi rohkem raskendatud, aga ma iseenesest ei nimetaks seda riigikohtu otsust pöördekohaks. Ta juhtis tähelepanu küll ühele teatud spetsiifilisele probleemile karistusõiguse normis, aga see ei ole mingi revolutsioon selles tähenduses, et midagi oleks praktilises elus oluliselt muutunud. Ka varem oli selle normi rakendamine suurte probleemidega seotud," nentis Tehver. Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimehe sõnul on sellest teemast juttu olnud ka parlamendiliikmetega erinevates komisjonides. Kohustuse, et mõjuvõimuga kauplemine peab olema karistatav, on Eesti võtnud korruptsiooni
c. Dispositiivsed normid ( kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ise ei ole jõudnud kokkuleppele) 6) Täidetava funktsiooni järgi a. Regulatiivsed (nad on suunatud suhete loomisele, mitte aga kaitmisele ja karistuse kohaldamisele. Enamik eraõiguslikke norme) b. Kaitsvad õigusnormid (suunatud juriidilise vastutuse vahendite kehtestamisele ja kasutamisele, riigisunni kohaldamisele. Eelkõige karistusõiguse normid) 7) Vastavalt regulatsiooni viisile a. Kohustavad normid b. Keelavad normid c. Õigustavad normid (määratakse kindlaks positiivse sisuga õigused ja antakse õigus sooritada aktiivseid tegusid) Õigusnormi väljendamine normatiivakti koosseis Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
