Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis. Botticelli kirikupildid on hoopis sügavama usulise põhitooniga kui tema õpetaja Lippi tööd. Oma elu lõpul satub ta aga kuulsa askeesijutlustaja Savonarola mõju alla. Sellest tunnistavad ilmsesti näiteks Kristuse ristilt võtmise maalid. Sandro Botticelli maeti 17. mail 1510. Ta jättis maha suure hulga väärtuslikke teoseid, mis aitavad meil mõista tolle aja kunsti ja mõttemaailma. Sandro Botticelli teosed: Sandro Botticelli kuulsamad maalid on "Kevad" ja "Veenuse sünd". Venuse sünd La Primavera (Kevad) Venus ja Mars. Teos "Veenuse sünd" väärib tähelepanu muuseas ka selle tõttu, et kunstnik on jumalanna kuju
Miks juhtub küll nii, et meie poolt ära valitud parimad pojad hakkavad võimul olles käituma nõnda, et suur hulk rahvast ja ajakirjanikest saavad nende peale õige tigedaks? Oleks veel, et võimumehed ja lehemehed oleks võõrad, kuskilt ostetud või laenatud. Ei, kõik on täitsa omad eesti mehed nii ühel kui teisel pool. Ühiskonnas reglementeeritakse selle liikmete käitumist mitmeti, kõige ulatuslikuma mõjuga on ilmsesti kehtivad eetilised ja juriidilised normid. Eetika ja õigus on ühtpidi õige sarnased ning isegi raskesti eristatavad, kuid paljuski ka oluliselt erinevad. Ei ole küll lühikese ajaleheartikli võimuses süstemaatiliselt vaagida moraali ja õiguse olemust ja omavahelisi seoseid, kuid kõigile on ilmsesti mõistetav, et mõne tehtud teo pärast tehakse häbi-häbi, kuid mõne eest tuleb kohtusse ja seejärel ka rootsi kardinate varju minna
tasakaalus. Ei valita üht ega teist äärmust, vaid leitakse nende kahe vaheline võimalus. Mis on aga selle valiku hind? Kompromissi ei saavutata, loobudes kõigest, kuna see oleks juba täielik allaandmine ja kellelegi alistumine. Seda ei saavutata ka mässates ja kõiki oma eesmärke saavutada üritades ning seda ükskõik mis hinnaga, kuna see oleks juba täielik vastuhakk. Tehes kompromisse loobutakse millestki millegi nimel. Kompromissi hinnaks on ilmsesti sisepagulus ja kannatamine selle tõttu, et on loobutut millestki olulisest. Jaan Krossi romaani ,,Paigallend" peategelane Ullo Paerand on väga kompromissialdis. Teda võib kirjeldada kui tasakaalukat inimest, kes on väga ette- ja läbinägelik, teades täpselt, mis on kasulik ja mõttekas ning mis mitte. Ta peab tegema palju otsuseid, mis võivad tunduda reeturlikud ning mis talle endalegi meelepärased pole, kuid on
Ta seisneb nimelt selles, et me määrame tõsikindluse astmed, vaatame meeli mingi reduktsiooni läbi, aga mõttetöö, mis meeltel kannul käib, lükkame enamasti tagasi; rajame mõttele uue ja kindla tee meelte tajumustest endist. Ja seda nägid kahtlemata ka need, kes omistasid nii tähtsad ülesanded dialektikale. Siit on selge, et nad otsisid arule tuge, aga mõtte loomupärast ja iseeneslikku liikumist kahtlustasid. Aga ilmsesti on hilja rakendada seda arstimit kaotatud asjadele pärast seda, kui mõte on hõivatud igapäevaelu harjumusest ja vigastest loengutest ja õpetustest ning vallutatud kõige tühisemate iidolite poolt. Ja nõnda see dialektikakunst, mis (nagu ütlesime) hilja appi tuli ja asja kuidagi ei heastanud, vaid viis pigem vigade kinnistumisele kui tõe avanemisele. Jääb üle ainus pääste ja mõistlikkus, et kogu mõttetööd alustataks
· Ka inimaru on just nagu asjade kiirte suhtes ebaühtlane peegel, mis segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab ja rikub seda. Koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 · Nii et ilmsesti inimvaim on muutlik asi, ja täiesti häiritav, ja just nagu juhuslik. · Inimesed otsivad teadmisi oma väiksemates maailmades, mitte suuremas ehk ühises maailmas. Turuiidolid on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. · Sõnad ilmsesti vägistavad aru, ja ajavad kõik segamini; ning viivad inimesed tühjadesse ja arvututesse vaidlustesse ning väljamõeldistesse.
Sandro Botticelli 1445- 1510 Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Seal registreeriti ta Alessandrona, parkal di Mariano dei Filipepi pojana. Sandro oli pere neljas laps. Hüüdnime Botticelli (väike vaat, tünn) pani talle vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisimaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks ...
Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Sest igaühel on mingi oma koobas või õõnsus, mis looduse valgust murrab ja moonutab; kas igaühele iseloomuliku ja ainulaadse loomuse pärast; või kasvatuse ja teistega vestlemise pärast; või raamatute lugemise, ja nende autoriteetide pärast, mida keegi austab ja imetleb; või muljete erinevuste pärast, nagu need tulevad ette kaasahaaratud ja eelarvamustega vaimu või rahuliku ja tasakaaluka vaimu või selletaolise puhul: nii et ilmsesti inimvaim on muutlik asi, ja täiesti häiritav, ja just nagu juhuslik. Mistõttu hästi ütles Herakleitos, et inimesed otsivad teadmisi oma väiksemates maailmades, mitte suuremas ehk ühises maailmas. Koopaiidolid pärinevad igaühe enda nii vaimu kui ka keha loomusest; samuti kasvatusest, ja harjumusest, ja juhustest. Kuigi see sugu on mitmekesine ja arvukas, esitame siiski need asjad, mida tuleb kõige rohkem vältida, ja mis kõige rohkem suudavad aru määrida, nii et see ei ole puhas.
(wikipedia.org) Fibro tähendab sidekude ja myalgia lihasevalu. Fibromüalgia on olukord, kus haigel on teadmata põhjusel valu lihastes, kõõlustes ja mujal sidekoes. Sagedamini esineb fibromüalgia keskealistel naistel, kellest põeb seda 5%. Vanuritel on fibromüalgia levimus palju väiksem ning lastel ja noortel on see haruldane. (Peets 2004) Fibromüalgia tekkemehhanismid Fibromüalgia põhjust ei teata. Ilmsesti võivad sellel haigusel olla erinevad põhjused. Häire algust on seostatud trauma või nakkusega. Mõnel on üliliikuvad liigesed (hüpermobiilsuse sündroom), teisel sotsiaalsed või psühholoogilised põhjused. Siiski on oluline rõhutada, et fibromüalgia põdejatel ei ole leitud psüühilisi häireid sagedamini kui elanikkonnal keskmiselt. Märkimisväärsel osal haigetest on fibromüalgia põhjuseks ilmselt valutaju häire, nii et tavalisest nõrgemat ärritajat tuntakse valuna
Kõige rohkem mõjutab rahvuslust eestlaste hoolivus kodumaa ja üksteise vastu. Kõik eestlased tahavad oma rahvust hoida. Rahvuse hoidmisest algabki kodumaatunne, millest enamik inimesi tihtipeale ka hoolivad ja mida hoiavad. Oleks huvitav ja kasulik mõelda sellele, kuidas tänapäeval suhtutakse kodumaasse ja oma rahvusesse. Tänapäeval on vastakaid arvamusi selle kohta, mis see kodumaatunne ja rahvuslus üleüldse on. Ilmsesti on see kodumaatunne ja ka armastus oma rahva ja isamaa vastu kõikidel inimestel erinev. Küllap on erinevatel ajaperioodidel inimesed suhtunud oma isamaasse erineva tundega. Inimeste suhtumist oma kodumaasse on mõjutanud mitmed sõjad, okupatsioonid, küüditamised ja võõrvõim. Esimene ja Teine maailmasõda määrasid paljude inimeste elusaatuse, sest väga paljud olid sunnitud kodust lahkuma, põgenema välismaale või minema sõtta. Need, kes lahkusid
seitsmeteistkümndendal eluaastal ilmnenud tuberkuloosi tõttu osaleb hiljem küll ainult pealtvaatajana. Haiguse tõttu ei lubata tal ka kandideerida õpetajakutse saamiseks vajalikule eksamile, mistõttu ei saa temast peale filosoofiastuudiumi lõpetamist Alziiri École Normale'is pedagoogi; ilmselt kiirendas aga haigus tema otsust valida kirjanikutee. See juba varases nooruses kogetud ning hiljem pidevalt kohaloleva surma lähedus mõjutas üsna ilmsesti ka tema vaimset kujunemist. Lapsepõlve tähtsust nii oma isikule kui loomingule on Camus rõhutanud korduvalt ning öelnud, et igas loomeinimeses peituv salajane allikas saab tema puhul alguse just sellestsamast vaesuse ja valguse maailmast, milles ta lapsena elas, ja ta mälestus sellest on teda alati kaitsnud kahe ohu eest, mis ähvardavad kõiki loomeinimesi vimm ja rahulolu. Vaesus ei tähenda talle armetust, selle rikkused ja rõõmud on lihtsalt teistsugused ning ometi tõelised
19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 1925–1940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art déco on puhtalt dekoratiivkunst. Art déco näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll Euroopast ja USA-st. Ilmsesti kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on Chrysler Building ja Empire State Building New Yorgis. Teisi tuntud ehitisi: Rockefeller Center, Buffalo linnavalitsuse hoone, kabaree Folies Bergère fassaad. Art déco kaotas oma populaarsuse 1940. aastatel, kuid on hiljem 1980. aastatel taaselustunud graafilises disainis. 1) Millal sai see stiil alguse? 1925 Araabia stiil- Araabia sisekujundus on natuke rohkem kui lihtsalt sisustus või eksootiliste asjade kirju valik
19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Art déco on puhtalt dekoratiivkunst. Art déco näiteid leiab kõikjalt maailmast, peamiselt küll Euroopast ja USA-st. Ilmsesti kaks selle suuna tuntuimat arhitektuurinäidet on Chrysler Building ja Empire State Building New Yorgis. Teisi tuntud ehitisi: Rockefeller Center, Buffalo linnavalitsuse hoone, kabaree Folies Bergère fassaad. Art déco kaotas oma populaarsuse 1940. aastatel, kuid on hiljem 1980. aastatel taaselustunud graafilises disainis. 1) Millal sai see stiil alguse? 1925 Araabia stiil- Araabia sisekujundus on natuke rohkem kui lihtsalt sisustus või eksootiliste asjade kirju valik. See on maailmavaade
Harpe oli tuntud kroonikakirjutaja Ch. Kelchi tütar; tema ühest pojast tuli Tallinna Iinnapea, teisest Toomkiriku praost. ARHITEKTUUR . OHTU JA TEMA AJASTU Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma mõisaansambliga kogu vabariigis. Siinne mõisasüda on sündinud põhiosas 18.saj. 60.70. aastate vahetuse paiku ja sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv aastaarv 1769 ilmsesti ka peahoone on valminud selle aasta paiku. Barokkstiilile omaselt on kogu Ohtu mõisasüda kavandatud sümmeetrilisena: keskmeks kahekordne kõrge poolkelpkatusega härrastemaja, selle ees ovaalse ringteega väljak, mida külgedelt raamivad ait ja talltõllakuur, samast harmooniast on kantud ka puiesteed ja park. Tulemuseks on haruldane arhitektuuriansambel. Samavõrd, kui võime hinnata Ohtut unikaalse, ainukordsena, on ta ühtlasi oma ajastu ehituskunsti tüüpiline näide
et see suurendas kummalisel moel ta veendumust, et tegelikult oleks lihtsalt sisse pidanud minema. Ja järgmine kord läkski. Sisse sai ta mitte ainult korvpalliväljakul. Ka elus. Sinna, kuhu tahtmist oli, sest see õigus kuulus talle justkui loomuomaselt. Selline enesekindlus pani ka kahtlejad kohmetuma ja arvama, et ju nii peabki. Paljud ju püüdsid harjutada ja Tammat jäljendada, ent seda sujuvust, vaistlikku platsitaju ja eriti oskust riski piiril balansseerida ei ole ilmsesti võimalik harjutada. Võib pingutada ja teha üha 20 paremini, ent siiski mitte kunagi päris nii, nagu tema seda suutis. See ei tähenda, et ta poleks olnud töömees. Pigem vastupidi tema nõudlikkus enda vastu oli andekusele vaatamata sama kompromissitu nagu teistegi suhtes. Olgugi, et kohati ei tajunud ta ilmsesti seda, et kõigile pole sama palju antud. Tamma ehedat ja terviklikku isiksust, kes
M Ä L U .... on elusa organismi võime omandada, säilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · Mälu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mälu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mälu olemas kõigil kõrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab rääkida õppimisest ja selle erivormidest). MÄLU STRUKTUUR ehk MÄLU LIIGITUS Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud vähemalt 3 liigitust: I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise alg...
34) Liidriksoleku stiili mõju grupiliikmetele. Autoritaarne ehk võimukas liider töötavad grupiliikmed kõvasti, aga kui liider lahkub nende juurest, lõpetavad töötamise. Grupiliikmed olid teistest palju individualistlikumad, keskendusid ainult oma ülesannetele ega aidanud üksteisi. Demokraatlik töötavad grupiliikmed rõõmsameelselt ja püsivalt, hoolimata, kas liider on ruumis või mitte. Grupiliikmed aitasid üksteist ja olid tehtavast ilmsesti huvitatud. Liidri suhtumine on hea, mis tõstab töötajate motivatsiooni. Mittevahelesegamise põhimõttega liider grupiliikmed sebivad sihitult ringi, töötavad väga vähe, näitavad üles vähe huvi ja väljendavad tüdimust iga kättesaadava hobi suhtes. 35) Liidri suhtumise/ootuste mõju grupiliikmete tõhususele. Efektiivsed liidrid korraldavad asjad nii, et töötajad saaksid täita oma isiklikke eesmärke, töötades samaaegselt ka kompanii jaoks.
Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral
ühiskonna ülesehitamise põhimõtteks olid sugulussidemed. Maailma iga aspekt, mis inimest puudutas, oli niiöelda “hallatud” ühe või teise jumala poolt, jumalad olid üksteisega seotud sugulus- ja pärinemissidemete kaudu ja maailm oli tervikuks kujundatud jumalate ühtse päritolu kaudu. Esimeste filosoofiliste küsimuseasetuste kujunemine. Filosoofia kui esimese teoreetilise maailmamõistmise sünnist saab ilmsesti kõnelda siis, kui maailmamõistmises astuvad jumalate ja kangelaste kujutluste asemele abstraktsed mõisted. Mõisted saavad aga esile kerkida üksnes arutluste käigus, milles neid mõisteid kasutatakse. Arutlus algab, nagu eelpool rõhutatud sai, küsimuse püstitamisega. Filosoofia sünd peaks seega kujutama endast protsessi, mille käigus kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. See sündmus on filosoofia ajaloos dateeritud 6
kuna vaid pooltel juhtudest on kohus tunnistanud vajalikuks konfiskeerimise, teistel juhtudel on toodang tagastatud. turul ja tänaval heli- video- ja andmekandjatega kauplemine. See välistaks ka arvutitarkvara müümise. Koos legaalsuskleebisega võimaldaks see projekt piraatlusele väga tugeva löögi anda ja praktiliselt selgroo murda, turu puhastumine oleks siis vaid nö. viimistlemise küsimus. Probleeme on ainult valitsuse tasandi kompetentsuses ja teadvustamises. Ilmsesti rakendub kleebisekampaania alles 1999. aastal, sest järgmise aasta riigieelarve on paika pandud ja kleebiste trükkimine toimub ilmselt riigi vahenditega. Kleebis peaks pandama sel juhul nii karbile kile alla kui ka plaadile (enamus tänapäeva vähegi kallimat ja mahukamat tarkvara liigub CD-ROM-idel). Mujal maailmas rakendatakse ka nõuvõtteid, kus tehakse politseinike reid turule, illegaalne (või siis selle moodi kaup, peab
olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral
Janek Kraavi ei mõju enam nii nagu aegu tagasi.See on Umberto Eco näide on üks mees ja üks naine, kes armastavad üksteist. Naine töötab mingis meedias teab kõiki kaasaja meedias toimivaid kliseesid. Kuidas mees peaks talle siis avaldama armastust niimoodi, et see ei kõlaks kliseena. Postmodernne probleem, kus süütus on kadunud ja ei ole võimalik enam olla naiivne. Eco osutab sellele, et tuleks ilmsesti läheneda äkki iroonia kaudu et mees ei jääks kliseed korrutades häbisse, siis ta võib näiteks osutada sellele, et ta saab aru, et need sõnad ,ma armastan sind' on kulunud. Aga sellisele postmodernsusele vastukaaluks uuritakse Unduski romaanis, kuhu see armastus kadunud on. Loeng nr 8 (13.03.2008) Undi loomingus on küllaltki olulised need uuslinnajaod see on see moodsa maailma ruum.
olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev. Seda võib sõnastada ka nii: Jumal ei saa mitte olemas olla. See seisukoht on ilmsesti vaieldav ning ontoloogilise jumalatõestuse üle ongi palju vaieldud. Anselmi jumalatõestuses mängivad tähtsat rolli perfektsioonid (täiused). Perfektsioone on mitmesuguseid: suurus, tarkus, jõud (vägi), headus jne. Perfektsioonidel on erinevad astmed. Targem on tarkuse poolest täiuslikum, kaunim on ilu poolest täiuslikum jne. Nagu paljud teisedki, defineerib Anselm Jumalat täiusliku olendina. See tähendab, et Jumalal on kõik perfektsioonid maksimaalsel mõeldaval määral.
Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas 1900. aastal oli maailmas 12 demokraatiat, 1920ndal aastal 23, sest pärast sõda vastiseseisvunud riigid olid iseseisvunud valdavalt demokraatlikena; järgnenud sõdadevahelises enesessekapseldumisperioodil kasvas autoritaarsustrend Euroopas, 1938. aastaks oli maailmas alles 17 demokraatiat; suure ilmasõja järel demokraatiate hulk maailmas kasvas, Euroopas vististi siiski mitte (oleneb ilmsesti ka sellest, kas loendada Nõukogude Liidu annekteeritud riike eraldi või Liidu osana); 1950. aastal maailmas 24 demokraatiat; 1960ndail, koloniaalimpeeriumide langedes demokraatiate hulk kasvas, eelkõige Aafrika arvelt, ent kõik vastiseseisvunud riigid ei jäänud demokraatlikeks; 1970. aastal maailmas 31 demokraatlikku riiki; 1980ndate lõpul tõi Euroopasse demokratiseerumise idabloki kokkuvarisemine (1989. aastal maailmas 57 demokraatiat); 2000. aastal maailmas 81 demokraatlikku riiki;
esinemist Ei mõjuta kaubanduslikku Vähendab kaubanduslikku väärtust väärtust Katk kaob kui kõik vähid surevad Katk jääb vesikonda/kasvandusse, kui signaalvähid säilivad Teised vähil esinevad seennakkused ja haigused · Põhjamaades on vähist leitud paarkümmend erinevat seeneliiki, millest osa on tõestatult põhjustanud loomade suremust, osa on aga ilmsesti peamiselt surnud loomse ja taimse aine lagundajad (saprofüüdid). Lapihaigus · Eestis, eriti Põhja-Eestis tavaline, Soomes ja Lääne-Euroopas esineb harva. Ei põhjusta massilisi suremisi, põhjustab aga tundlikkust teistele haigustele, võib tappa üksikuid vähke, alandab turuväärtust. Väliselt nähtav kestal tekkivate pehmete, üles kummuvate pruunide laikudena, mis võivad muutuda aukudeks, mida ümbritseb oranz tsoon
Samamoodi on oma ehituse tõttu õiged · ``kui A ja B, siis A'' · ``ei ole tõsi, et A ja mitte A'' · juba vanas Kreekas tuntud järeldusreegel modus ponens: ``kui A-st järeldub B, ning A on tõsi, siis ka B on tõsi'' Muutjad A ja B tähistavad siin jällegi suvalisi väiteid. Toodud näidetes moodustasime väiteid sidesõnade ``ja'', ``ei'', ning ``järeldub'' ehk ``kui ... siis'' abil. Sellised sidesõnad vastavad ilmsesti mõtlemise tõeliselt fundamentaalsetele kategooriatele, ilma milleta me mõtlemist ette kujutada ei oska. Lisaks taolistele sidesõnadega märgitud kategooriatele sisaldab mõtlemine ilmselt veel hulga teisigi keeles väljendatavaid kategooriaid. Eriti olulised paistavad olema konstruktsioonid, mida saab moodustada ``kõigi'', ``olemasolemise'' ja ``omaduse'' abil. Näide triviaalsest tõest (eeldusel, et mingid asjad on üldse olemas):
suur osa praegu teadaolevast filosoofilisest pärandist. Muidugi tuleb eklektikute tegevuse 48 juures silmas pidada ka nende võimalikku pinnapealsust või isegi ebakompetentsust valiku tegemisel. Tähtsamaid eklektikuid oli Marcus Tullius Cicero (106-43 e. Kr.), kes oli kreeka filosoofia suurimaid populariseerijaid Rooma maailmas. Oli tõeline valikutegija: tunnetusteoorias kaldus ta ilmsesti skeptitsismi, eriti Karneadese poole, eetika osas eelistas stoikude ja peripateetikute seisukohti. Ise pidas end uusakadeemilise koolkonna pooldajaks. Terentius Varro (116-27 e. Kr.), Cicero sõber ja võitluskaaslane jagas üldiselt Cicero seisukohti, kaldudes moraaliküsimustes enam stoikluse poole ja suhtudes religiooni kriitilisemalt. Samasse mõttesuunda kuulusid veel isa ja poeg Sextused ja Seneca õpetaja Sotion Aleksandriast. Noorem künism
Et nädata liitlastele oma valmisolekut võtluseks, teevad üestõsnud talupojad toomapäval katset künisekottidesse peidetuna pä aseda Viljandi lossi ja seda vallutada. Kuid Villu mõsja Maie ema Bisti Krõ ot reedab vaenlastele juhuslikult teada saadud plaani, lootes sellega pä asta oma poega Priidut. Üestõs uputatakse verre. Sepp Villu aga heidetakse elusalt mäanema lossikeldrisse, kus ta vaevleb pikki aastaid kuni oma surmani. Viljandi toomapäva-südmused ei ole ilmsesti ajaloolised; kuigi kroonikad sellest kõelevad, on nende andmed ebamä arased ja mitmeti üsteisele vasturä akivad. Seepäast ollakse arvamusel, et siin on tegemist poliitilistel kaalutlustel ajaraamatuisse põmitud rädmuistendiga, millega saksa kroonikud pü udsid õgustada Ordu julmi veretöd päast 1343. a. südmusi. See asjaolu muidugi ei väenda kuidagi Bornhöe jutustuse kui kirjandusteose tätsust, kuna selles
märkmeid teinud või nt uurimistulemused kajastuvad videosalvestisel. Tuleb küsida, millised algandmed olid eriteadmistega isikule arvamuse avaldamiseks kättesaadavad kas asjatundja käis konkreetseid objekte vahetult üle vaatamas või andis arvamuse mingite teiseste andmete pinnalt (nt fotomaterjal). Samuti kas asjatundjale olid kättesaadavad kõik asjasse puutuvad algandmed. Ilmsesti on eriteadmisega isiku arvamuse usaldusväärsus suurem siis, kui ta on ise vahetult kõikide võimalike algandmetega tutvuda saanud. Kohtus üle kuulatud asjatundja arvamusel on suurem kaal kui asjatundja kirjalikul arvamusel. Lisaks vaata Riigikohtu lahendeid: 3-1-1-29-14 (tõenäolik eksperdijäreldus) Varasemalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium peatunud DNA-eksperdiarvamustele kriminaalmenetluses esitatavatel nõuetel 5. detsembri 2008. a otsuses asjas nr 3-1-1-63-08
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
