Meedia olulised mõisted 1. Meedium- infoedastus 2. Auditoorium- kuulajaskond 3. Fiktsioon- kujutletav olukord 4. Meedia kasutab fiktsioone tegelikkuse kasutamiseks 5. Sõnavabadus- õigus oma arvamusele 6. Tsensuur- kontroll meedias avaldatu üle 7. Avaliku elu tegelased- need kelle käekäiku on üldsusel õigus jälgida 8. Konfidentsiaalsus- millest rääkida , mida mitte 9. Osapooled- mingis sündmuses osalevad isikud 10. Uudisväärtus- uudise tähtsus
Arvutimängud 9.a klass 2012 Mis on arvutimäng? · Arvutimäng on mäng, mida mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversiumis, kus mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke. Mis liiki arvutimänge on olemas? · First Person Shooter ehk esimeses isikus tulistamismäng · Platvormimäng · Rollimäng · Strateegiamäng · Arkaadmäng · Simulatsioon · Seiklusmäng · Mõistatus ehk pusle · Interaktiivne fiktsioon Arvutimängude ajaloost · 1958 - William Higinbotham ''Tennis for Two'' · 1961- esimene mõjuvõimas arvutimäng - ''Spacewar!'' · 1969 - leiutas Ralph Baer mängukonsooli - brown box · Peale seda on arvutimängud maailma vallutanud Arvutimängude negatiivne mõju · Agressiivsus · Reaalsustaju kadumine · Vägivalla jäljendamine · Füüsilise vormi nõrgenemine Arvutimängude positiivne mõju · Oskus arvutit käsitseda
Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus _ Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted _ reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum _ Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele. _ Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistliknaturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus.
«See lugu on pullisitt, midagi sellist ei ole kunagi juhtunud, kirjeldatud tegelasi pole reaalelus olemas: ei Abielukat, ei Arvutiga Tehtud Meest, ei minu Vibraatori (selle suurema) Vanemat Venda, ei Sõbrannasid ega Mercat ehk mind ennast. Mulle meeldiks käsitlus, et sellel lool pole ka autorit. Iga lause taga on tarviline korrutada: fiktsioon ning kunstiline tõlgendus. Merca Lõik raamatust: «Sportaste endi kohta võiks öelda, et jõudlus on neil päris hea, suusatajad ja jooksjad hakkavad lõppu jõudes kiirustama, maadlejad ei saa kuidagi oma vaimus matilt minema, kaugushüppajad arvavad, et mida pikem lüke, seda parem, ja väravavahid tegutsevaid vaid siis, kui mäng nende värava all käib. Enamasti kepivad nad lonkavas valsirütmis: aeglane, kiirekiire, aeglane, väga kiire
kaitstes edukalt ka praktikas rakendas) poolvend, kes oli otseselt vastutav selle eest, et Balian peale oma naise enesetappu vangikongi saadeti ning kes veidi hiljem veenab Baliani külast igaveseks lahkuma, et niimoodi kogu ta vähene varandus endale saada. Balian'i kehastab loomulikult kõvasti ülehinnatud Orlando Bloom ning teeb sellega oma seni parima osatäitmise. Kui Godfrey (praktiliselt ainus peategelane filmis, kes on fiktsioon - Balian'i isa nimi oli tegelikult Barisan ning pärit oli ta arvatavasti hoopis Põhja-Itaaliast) tuleb Prantsusmaale oma poega otsima, siis tuleb ta tegelikult koju ja kohta, kus kunagi oli tema jaoks nüüdseks igaveseks kadunud paradiis. Balian'i elukoha feodaaliks on nimelt Godfrey vend, kes ei ilmuta mingit soovi oma võimu ja valdusi loovutada, Godfrey enda ning ta otsekui taevast kukkunud poja (kui tugevate ja ohtlike konkurentide) väljailmumine muudab aga jõujooni oluliselt
teoks ainult tänu Andanati riikidele, nad ei suutnud kukutada bolsevike võimu, vaid pidid leppima hoopis Balti riikide iseseisvumisega. Ma leian ,et Andanti riigid tahtsid selle käiguga enda ja tsaari Venemaa vahele niiöelda kaitsvat vahevööd. Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konila, Jüri Vilms ja Konstantin Päts, mängis Eesti iseseisvumises suurt rolli. Nendel meestel oli visoon vabariigist. Poleks neid mehi sellel ajal elanud, oleks Eesti Vabariik siiani fiktsioon. Eesti maapäeva nõukogu vanemate nõukogu, lasi koostada Eesti Iseseisvus manifesti rahvastele. Iseseisvusmanifesti koostasid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson, ning see kiideti heaks maapäeva nõukogu poolt 21. veebruaril 1918. Esimene ettelugemine oli 23. veebruaril ja 24. veebruaril tehti seda juba igas suuremas Eesti linnas. Seda päeva tähistame Eesti sünnipäevana. Eestlased nägid oma riigi nimel vaeva ,neil oli tahtejõudu ja lootust vabadusele. 1924
Raha mängib elus põhirolli? ,,Raha mängib elus põhirolli, raha see on õnn ja armastus". Neid ridu tuntud eesti lastelaulust teab peaaegu igaüks. Tegelikult on see aga midagi palju enamat kui vaid lastelaul ning raha pakub mõtteainet igale inimesele. Küsimus on aga selles, et kas see kirjanduslik kultusfraas ka tegelikult tõele vastab või ongi see vaid fiktsioon? Väita, et see lause sajaprotsendiliselt tõele vastab, ei saa. Suuremalt osalt on see aga tõsi. Loomulikult oleneb see inimesest. On inimesi, kelle jaoks on alati ainus lahendus raha. Seda kasutatakse selleks, et saada iga kord oma tahtmist ning samuti ollakse kõigeks valmis, et omada nii palju raha kui võimalik, isegi siis, kui seda juba rohkem kui piisavalt on. Oma teoses ,,Inimlik komöödia", toob Honoré de Balzac välja, et oma eluajal pidas ta ühiskonna suurimaks probleemiks
Meedia: teabelevivahend: trükiväljaanded, raadio, tv ja internet. Meedia roll ühiskonnas: pakkuda uudislikku ja praktilist teavet, vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti, kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise, avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust, vahendada teadmisi. Tsensuur avaldatavate materjalide kontroll, kommunikatsioon suhtlemine, fiktsioon väljamõeldis, kujutlus. Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu
Taani soovis juurde saada alasid, alustades sellega juba 1559.aastal, kui omandas Saare-Lääne piiskopkonna ning hiljem ka Kuramaa piiskopkonna. Ostetud alad andis ta ajutiselt valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Pärast Rootsi ja Poola rahu sõlmimist, otsutas ka Taani rahu sõlmida. Juba 1570. aastal krooniti Ivan Julma idee kohaselt Magnus Liivimaa kuningaks, ent tegemis oli vaid nii-öeda nukuriigiga, sest see oli vaid puhas fiktsioon. Olulist rolli mängisid sõjas ka talupojad. Pärast 1560. aasta Vene vägede Viljandi ordulinnuse rüüstamist puhkes Lääne- ja Harjumaal eesti talupoegade ülestõus. Sepaametist kuningaks valitud mehe juhtimisel piirasid nad Koluvere lossi ja otsisid tuge Tallinnast, ent Magnus surus veriselt ja jõhkralt mässu maha. 1570.aastatel suurenes talupoegade roll jällegi: neist tuntumad Ivo Schenkenbergi ja Ohtra-Jürgeni salgad muutusid venelastele tähelepanuväärseteks nuhtlusteks
Kuid paistab, et on vähe neid, keda paeluks filosoofia, negativism ning enesetapp. Samal ajal on kõrvallaul kaks raamatut, mis ei ole siiani pidanud ootusärevalt seisma. Inimesed loevad hea meelega ulmekirjandust või armastusromaane. Aitavad need ju põgeneda reaalsuse eest kuhugi, kuhu tahaks ka päriselt - õnneliku lõpu juurde. Aga raamatus on kellegi teise maailm. Kõik selles teoses on kirjaniku looming - tema mõtted, tema fiktsioon. Ükskõik, kas see sisaldab sarnaseid seiku meie eludele või mitte. Anton Szandor LaVey kirjutab oma raamatus "Saatanlik Piibel" seadustest, mis tema arvates võiks igale inimesele kasvõi natukenegi korda minna. Kirjanik on öelnud, et ei tahagi inimeste mõtteid muuta, piisab vaid sellest, kui nad hakkavad mõtlema endast, oma käitumisest ja ajendist, mis kujundas neile hetkelise maailmapildi
teisalt pika pettumuse tõttu. Vilksamisi räägitakse raamatus ka Tšernobolist, kui Aliide harutab lahti Martini surma ning kuidas Kremli võimud hoidsid inimesi tõest, tappes neid, kes teadmatusest sõid radioaktiivsusest mürgitatud seeni. Aga kõige tähtsamaks ning tõetruumaks pean mina just NKVD kujutamist – ‘’Kas olete kindel, seltsimees Tamm?’’ oli küsimus, mis pole pelgalt fiktsioon, vaid võis juhtuda kõigi represseeritutega tol ajal. Oksanen on suutnud nii eluliselt kajastada tõde, mis väärib minu silmis plusspunkte: tagakiusamine toimub alati, olgu see sõja ajal või rahu ajal. Raamatu tuumaks on inimese lõputu võitlus selle vastu, mille jalamil ta keeldub põlvitumast ning ei soovi uskuda.
Ma keeldun uskumast, et inimesed kandsid sellised riideid tol ajal. Need tunduvad väga ebamugavad ja väga raskesti käivad selga. Mina soovitan seda filmi inimestele kes tahavad teada saada rohkem Wolfgang Amadeus Mozartist ja on huvitatud sellistest vanaaegsetest filmidest ja kuidas elu oli sellisel ajal. Amadeus ei ole mõeldud olema helilooja elu elulooraamatust, vaid pigem kohmetu, must fantaasia, mõnel uudishimulikul faktil põhinev fiktsioon. Kokkuvõtteks mulle film meeldis ja ma soovitan teistel seda ka vaadata kui nad tahavad saada uut filmi kogemust.
see, et kui mitte surnud, siis väljasuremisohus on rüütellikkus kindlasti. Inimesed on harjunud elama iseendale- olema isekad. Ikka hoolitsetakse selle eest, et enda tagumik soojas oleks ja enda kõht nälga kannatama ei peaks. Sõjast tuntud väljend, et haavatuid ei jäeta maha, näib samuti kuskil paksu tolmukihi all lebavat. Seda ootamatum on see, kui keegi võõrale inimesele midagi head teeb või isetult käitub. Robin Hood'id ja printsid valgel hobusel pole vaid fiktsioon. Harva, kuid siiski, kohtab neid ka tavaelus. Vahel ilmutavad nad end vanamemme üle tee aitavate möödaminejatena või tüdrukut tüüdanud joodiku minemapeletajatena või siis hoopis särasilmsete võõrastena, kes, selle asemel, et ruttu uksest sisse trügida, hoiavad selle lahti ning lasevad tütarlapsed enne sisse. Tundub tühine? Aga vahel piisabki õige vähesest, et killuke muinasjuttu meie ellu tuua.
Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele. Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistlik- naturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20.
Peale seda tekkis periood, mil televisioon muutus kõigile kättesaadavaks. Selle pidev jälgimine oli iseenesest mõistetav ja väga populaarne. Saadete hulk kasvas, millest suure osa võtsid enda alla meelelahutuslikud saated. Samuti olid järsku kättesaadavad välismaised filmid, seriaalid ja uudised. See kõik aitas televisiooni populaarsuse kasvule kõvasti kaasa. Kahjuks või õnneks läks televisioon oma mitmekülguses ehk veidi liiga kaugele. On raske mõista, mis on päris ja mis on fiktsioon. Peale selle, kogu teleri vaatamise ajal üritatakse vaatajale meeleheitlikult midagi pähe määrida. Kogu see kupatus on aga normaalse inimese jaoks väsitav ja raskesti hoomatav. Seetõttu olemegi täna olukorras, kus televiisorit vaatavad enamasti sellised inimesed, kel aega küll ja veel. Noored, tegusad ja kiire elutempoga inimesed kasutavad info kätte saamiseks hoopis interneti või ajalehti. Selle kõrval on raadio oma arengus teinud palju vähem sik-sakke. See on palju
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh
osutuda kuntslikuks. G.Berkeley leidis, et välistaju rõhutamine viib lõpuks sensualismi ja materialismi. Sügavalt uskliku piiskopina rõhutas ta "sisetaju" osatähtsust. Seejuures ründab ta oma eelkäijat kolmes punktis: 1) J.Locke õpetas, et inimlik tunnetus ei saa ulatuda kaugemale tema kujutlusist. G.Berkeley rõhutab, et kõik kujutlused nii primaarsete kvaliteetide kui sekundaarsete kvaliteetidega seotud on üheväärsed. Substants kui selline on olematu fiktsioon. Samasugune fiktsioon on ka kujutlus mingist üldisest mateeriast. 2) Mis siis reaalselt eksisteerib? Ainus, mis reaalselt eksisteerib on kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav antus kui selline. Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav vaim, meie mina või hing. Kõik muu eksisteerib reaalsena üksnes tema kujutlusena.
kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA Ilukirjanduse tunnused: fiktiivsus fiktiivsus, fiktsioon – väljamõeldis, fantaseeritud tegevustik ilukirjandusteoses kirjeldatakse enamasti väljamõeldud maailma ja tegelasi kirjanik loob oma maailma, mis sarnaneb suuremal või vähemal määral pärismaailmaga kujutluslikus maailmas tegutsevad inimesed elavad läbi argielulisi või fantastilisi olukordi Ilukirjanduse tunnused: stiilikujundite kasutamine kujundlik keelekasutus keel on kirjaniku väljendusvahend,
Asjaolu, et romaan hõlmab terve eluea, 1920-ndate algusest 1980-ndate lõpuni, pakub talle sarja teiste romaanide ees eelise: käsitlemist leiavad erinevad olud ja ajastud, luues omavahel nii traagilise kui iroonilise kontrasti. Mitmekihiline on nii aine kui kujutusviis. Nimelt on romaanis leidlikkusega ühendatud erinevaid reaalsustasndeid -- kõigepealt Krossi üldtuntud detailitäpne memuaristlik realism, siis esseislik-ajaloolised arutlused ja lõpuks puhtas fiktsioon nagu Artur Valdese ilmumine ja tema kiri Tuglasele palvega hakata vastupanuliikumise maskotiks. Et Krossi kirjeldus on plastiline, on esseism nauditavate kujutluspiltidega hästi tasakaalustatud. Näiteks suurepärane kirjeldus doktor Varesest Aadria merelt peegelduvate tähtede valgel, kus juhuslikult kohatud nõukogulased teevad talle saatanliku ettepaneku, see tähendab, et selline ettepanek võidi teha -- pilt on ju puhas meelekujutus. 4. Kes on Ullo Paerand
Kasutas ära iseenda elu Ühtaegu on Kangro tegelased tavalised tööinimesed, kirglikud stipendiaadid välismaal või isiklikus kriisis vaevlevad keskeale lähenevad naised. Ja see ei olegi niivõrd samastumiskirg ega isiklik empaatiavõime, mis meid neile lähendab, vaid mingi üldisemat sorti äratundmisrõõm käitumismustritest. Maarja Kangro on teinud õigesti, et kasutas julmalt ära iseenda (ja oma tuttavate) elu, sest ilmselgelt on tulemus rohkem päris ja seega ka arusaadavam kui fiktsioon (nagu ütleb ka üks ta tegelasi ,,48 tunnis": ,,/.../ millest sa siis ikka kirjutad. Nii on tekstil vähemalt mingi elu sees.") Ausalt ja vähemalt pealtnäha põdemata kirjutatud novellid teeb eriti meeldivaks eestlastele nii südamelähedane sarkasm. Kangro ei halasta ühelegi tegelasele, sealhulgas omaenda alter ego'dele. Selline tegelaste (olgu need siis kolkaküla abielupaar või karjäärinaine) vastu suunatud eestlaslik halastamatus on raamatupoodides ikka edu toonud
Ta toob siinkohal mängu isiksuse identiteedi (samasuse) probleemi. 1) kes ma olen? Kes on see mina kes ütleb: minu mõtted, minu käed? 2) kas mina praegusel hetkel olen seesama, mis mina hetk/päev/kuu/aasta tagasi? Öeldakse, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, kas Juku ja Juhan on ikka üks ja seesama isik? Mingis mõttes nagu on, kuid millises? Kui öelda, et kõik muutub pidevalt ja isiksuse identiteet on vaid fiktsioon, siis poleks ju võimalik karistada kurjategijaid, sest see, kes sooritas kuriteo, pole enam see, kes seisab kohtusaalis, vaid hoopis keegi muu. Kas hing (mõtlemine) on asi, substants? Hume arvates pole alust meil seda väita, sest mida me tajume kui me tajume iseennast? See, mida me nimetame mõistuseks/hingeks, on ju vaid kimp erinevaid tajumusi. Me ei suuda kunagi märgata midagi peale oma tajumuste ja sestap ei suuda me tajuda ka oma mina. Ainus, mis me suudame mina kohta selgeks teha
Forman emigreerus samal aastal USAsse ning sai 1977. aastal USA kodakondsuse. Lisaks filmitegemisele õpetas ta alates 1978. aastast Columbia ülikooli filmiteaduskonnas (praegu emeriitprofessor). Filmidest Milos Formani esimene lavastatud täispikk film oli ,,Must Peeter", millele järgnes ,,Blondiini armastus", mõlemad said häid arvustusi kriitikutelt ja tunnustust ka Prantsuse filmi akadeemialt. Ta stiil oli oluline Tsehhi ,,uue laine" väljakujunemisel. Tihtipeale on fiktsioon ja realism põimitud. Liikumises olid lavastajad, kes kasutasid riigi poolt kontrollitud filmitehast ära, et kajastada totalitaarses süsteemis elamise probleeme. Formani kolmas film "Pritsimeeste pidu", otsetõlkes "Põleb, mu preilike!"oli lavastaja esimene niiöelda skandaalifilm. Filmis on üsna saamatu tuletõrjejaoskond, kes soovib oma ülemusele pensionile mineku puhul peo teha. Peost saab aga katastroof ja kajastub hoopis see, kuidas
omavahel kattuda või seguneda. · Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust, katarsist jpm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja dramaatikaks ehk draamakirjanduseks, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähenduses on ilukirjandus "fiktsioon" ehk väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust. Vaata lähemalt artiklist ilukirjandus. · Esseistika on arutlev, mõtisklev, loogilist ja argumenteeritult esitatud mõttearendust kasutav kirjandusliik. Essee eesmärgiks on eeskätt autori vaadete ja seisukohtade avaldamine. · Epistolaarne kirjandus koosneb kindlale adressaadile saadetud kirjadest, läkitustest, sõnumitest vmt.
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski
market, so every person can choose something that fits for them and buy it from internet or a shop and easily find the right manual and other useful stuff. The most popular fitness website in Estonia is www.fitness.ee, which is supported by Estonias well-know bodybuilders as Ott Kiivikas etc. Dietary supplements are not needed for people, but they make exercising easier and more comfortable and muscle mass and record growth faster. KASUTATUD ALLIKAD Greta (2007) Glütomiin: fakt või fiktsioon. http://www.fitness.ee/artikkel/786/glutamiin-fakt-voi-fiktsioon Hayward Lee (2010) Toidulisandite õpetus kulturistidele. http://www.youtube.com/user/leemhayward#p/c/450B1E719C6D8104/11/yz9OCT4upR Q Hayward Lee (2010) Toidulisandite õpetus kulturistidele 2 osa - Proteiin http://www.youtube.com/user/leemhayward#p/c/450B1E719C6D8104/10/aIKzriUEeEg Mango Club (2009) Toidulisandid milleks neid on vaja? http://www.clubmango.ru/articles/sportivnye-dobavki
(1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui tavatähendus. (2) Kirjandus kui fiktsioon. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. ● Miks uurida kirjandust ?
Avalikkus- et moraaliprintsiibid juhiksid meie käitumist, tuleb nad avalikuks teha. Kuna me kasutame printsiipe, et käitumist ette kirjutada, nõu anda, kiitust ja laitust jagada, satuksime iseendaga vastuollu, kui hoiaksime neid salajas. Teostatavus- moraaliteooria peab olema elluviidav, teooria reeglid eo tohi avaldada toimijate õlgadele liiga rasket koormat. 3. Erinevused metaeetiliste seisukohtade vahel. Moraalinihilism- moraal on illusioon ja fiktsioon, millest tuleb vabaneda. Tugineb mingile äärmuslikule arusaamale inimloomusest. N: Sotsiaaldarwinism: inimene on loom, tugev peab jääma ellu, nõrgem kärvama, moraal takistab seda loomulikku protsessi. Skeptistsim- filosofeerimine moraali üle tuleks lõpetada ning lähtuda tavades, elada ilmutuste, sisetunde v muu järgi. See teooria pigem kritiseerib moraali, kui hoidub sellest. Mõtlemisest hoidumine.
natsionalistidest ja formalistidest. Need viidi läbi EKP-sse kuulunud KL liikmete juhtimisel, kusjuures tüüpiliselt sellele ajale võisid represseerijad ise varsti represseerituteks saada. Paljudele tehti võimatuks kunstnikena töötada, mitmed ei tahtnud ise osaleda stalinlikus kunstielus. Karmimalt kui KL liikmeid kohtlesid võimud kunstiüliõpilasi - mitmeid vangistati või küüditati. Kuni ühiskonnas valitses terroriõhkkond, oli KL põhikirjas fikseeritud omavalitsus muidugi fiktsioon, kuid juba 1957.a. KL kongressil hakkas see omandama ka reaalset sisu. Kongressi üks ülesandeid oli valida salajasel hääletamisel uus juhatus ning see andis võimudele ootamatu tulemuse - kõik EKP liikmeskonda kuulunud juhatuse kandidaadid said üle poolte häälte vastu ning uues juhatuses polnud ühtki EKP liiget. Juhatuse valimine toimus ja järgmistel kongressidel suhteliselt demokraatlikult. Vana juhatus esitas oma ettepanekuna
Seda on tõlgendatud ka viisil kui on kaks võrdse usaldusväärsusega põhjendust, tuleb eelistada lihtsamat. Oma poliitilistes seisukohtades võib Ockhami pidada varajaseks konstitutsionalistiks. Ta pooldas riigi ja kiriku lahutamist, omandiõiguse väljakujundamist ning absoluutse monarhia vastutust. Ockham arvas, et "ühiskondlik ei ole midagi reaalset, millel on subjektiivne olemasolu nii sees, kui väljaspool vaimu. See on ainult fiktsioon, intellekti poolt abstraktsiooniga loodud mõiste." Omandiõiguse tekkimist selgitas Ockham sellega, et paradiisis elasid inimesed võrdsetena. Kellelgi ei olnud midagi peale ühise õiguse loodusandide kasutamisele. Peale pattulangemist said inimesed õiguse enda tarbeks asju omandada. Selles jaotamisprotsessist kujunes välja seadustega reguleeritud omandiõigus. Ockham oli üks Aquinase filosoofile ja religioonile lähenemise peamisi oponente. Tema väitel
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja
Missugustele evolutsionalistliku antropoloogia seisukohtadele vastandub C. W. von Sydowi fiktsiooniteooria? Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Carl Wilhelm von Sydow (1878-1952) · võrdles folkloorizanre taime- ja loomaliikidega botaanikas ja zooloogias · lõi hulga uusi rahvajutuzanre nagu memoraat, faabel (sks. Fabel, ingl. fable) ja simeraat (sks. Schimäremärchen, ingl. chimerate) · tõi folkloristikasse zanrikategooria fiktsioon (sks. Fiktion, ingl. fict): need on fiktiivsed ütlused, mis on esitatud uskumusteatele sarnaselt väite vormis, kuid mis ei edasta rahvausundilist informatsiooni Fiktsioonide alakategooriad von Sydowil · kalendaarsed fiktsioonid, milleks on ilmaennustused ja muud kalendrit puudu- tavad ütlused (kalendritäht-päevade personifitseerimine) · humoristlikud fiktsioonid (usundiline relikt vs nali)
hinnang valgustusele; filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik, utopistlik teos, mina-vormis; I Liliputtide maa II Brobdingnag (hiiglaste maa) III Laputa saar IV hiihnhmide maa Daniel Defoe (1661-1731) dissenterid essee “Projektidest”(1697) – käsitleb sots elu probleeme essee “Puhastverd inglane” (1701) – arusaam puhastverd inglasest on fiktsioon pamflett “Kõige lihtsam viis dissenteritest lahti saada” (1702) “Hümn häbipostile”(1703) “Robinson Crusoe”(1719) – tõsieluline alus (A.Selkirk), realistlik kujutuslaad, detailiderohke, päeviku-vorm; II ja III osa “Kapten Singleton”(1720) - seiklusromaan “Moll Flanders”(1722) – ühe kurjategija elulugu - vähe psühholoogilist analüüsi, teosed peegeldavad ajastu konflikte, tegelased elurõõmsad optimistid
,,Põhijoontes" on öeldud: ,,mõned tõed on mõistusele nii lähedal ja ilmsed, et inimesel piisab nende nägemiseks vaid silmad avada. Taoliste hulka arvan ma ka selle lihtsa tõe... et ühelgi neist kehadest, millest kokku moodustub maailmas võimas ehitis, pole olemist ilma vaimuta; et nende olemine ei ole midagi muud kui tajutud-või tunnetatud-olemine. Oma teadusfilosoofililises põhitöös De Motu(1721) väidab ta, et idee absoluutses, tühjas ruumis liikuvast kehast on fiktsioon, millele annab õigustamata usutavuse asjaolu, et me projitseerime sellesse stsenaariumi enese teadmata ka omaenese keha. ,, Meid viib mõnikord eksiteele tõsiasi, et kui me mõttes kujutleme kõik teised kehad olematuks, siis enda oma me eeldame kohale jäävat.Sellest eeldusest lähtudes kujutleme me oma jäsemed täiesti vabalt liikumas suvalises suunas... ühtki liikumist ei saa mõista ilma mingi sihi või suunata, mida
..980 N (1...100 kgf). Vickersi kõvadusarv määratakse püramiidile toimiva jõu ja jälje pindala suhtena. Brinelli Rockwelli Vickersi Materjalide Füüsikalis- keemilised omadused 1.Füüsikalised eristatakse: tihedus, värvus, sulamistemperatuur, (soojusjuhtivus, soojusmahtuvus)- jahutus vedelikus ,soojuspaisumine ja kahanemin, kulumise kindlus, hõõrdumine ehk fiktsioon-, elektrilis magneetilised omadused 2. Keemilised : matejali ja sulami koostis, niiskusesisaldus, korrosiooni kindlus, oksüdeerumine klimaatilistes tingimustes, korrosioon happelises keskkonnas, elektrolüütiline korrosioon, korrosiooni kindlust määratakse (1gramm cm 3kohta sekundis). 3. Tehnoloogilised omadused: määratakse töökohal, töö instrumentide abil. Valatavus, keevitavus, sepistamiseks(survega töötlemisel), keemiliselt töödeldav. 4
Ta püüab kindlaks teha põhjused või mõjurid, mis on tööpuuduse aluseks, millest sõltub rakendatuse tase. Neid mõjureid on kolm, väidab Keynes: 1) tarbimiskalduvus (tarbimisnõudlus); 2) kapitali piirefektiivsus (kasuminorm);. 3) protsendinorm (-määr). Peamiseks vahendiks selle häda vastases võitluses nägi ta riigi majandusliku võimu kasutamist, peamiselt rahanduse ja krediidi vallas. J. Keynes kinnitab, et harmooniline kapitalism on fiktsioon. Kaasaegne kapitalism ei suuda kindlustada efektiivset nõudlust ning täielikult ära kasutada tootlikke jõude. Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300) Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine ...
Päripäeva lugemine (reading with the grain) > tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub Vastukarva lugemine (reading against the grain) > tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Kirjanduse mõiste tänapäevases kasutuses 2 sajandit vana Enne 1800. kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust See, mida määratleti kirjandusena 18. saj lõpust alates ei kattu sellega, mida me määratleme kirjandusena tänapäeval. Kirjanduse määratlemine on eri kultuurides erinev, eeskätt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. Võib väita, et kirjandus on tekstide kogum, mida mingi ühiskondlik grupp sellena määratleb. (Mille alusel mingi grupp midagi kirjandusena määratleb?)
Päripäeva lugemine (reading with the grain) > tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub Vastukarva lugemine (reading against the grain) > tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Kirjanduse mõiste tänapäevases kasutuses 2 sajandit vana Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust See, mida määratleti kirjandusena 18. saj lõpust alates ei kattu sellega, mida me määratleme kirjandusena tänapäeval. Kirjanduse määratlemine on eri kultuurides erinev, eeskätt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. Võib väita, et kirjandus on tekstide kogum, mida mingi ühiskondlik grupp sellena määratleb. (Mille alusel mingi grupp midagi kirjandusena määratleb?)
seega on see teos millel on siht(lugeja) kui ka kirjapanija ehk autor. Kirjandus ei ole ainult ilukirjandus – ajalooliselt on kirjanduses olnud olulised erinevad väärtused, kirjandus on nii ajalugu, õpetused, märkmed, teatmeteosed jne. Kirjandus ise on omanud erinevaid väärtusi ja rolli ühiskonnas, teadlik suund ilukirjanduse uurimisse/tõlgendamisesse ja kirjutamisesse on üsna uus nähtus, nimelt on kirjandus kui fiktsioon kujunenud alles 18. Sajandi lõpus. Enne 19. Sajandit on kirjanduseks olnud igasugused kirjutised, kirja pandud teadmised, maailmapilt, uskumused (müüdid) 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb?
Philosophical Investigations. 2nd ed. Oxford: Blackwell Zi f f, Paul 1953. The Task of Defining a Work of Art. -- The Philosophical Review. Vol. 63, pp. 68-78 1670 Margit Sutrop MARGIT SUTROP (sünd. 1963) lõpetas TRÜ ajakirjandusosakonna 1986. aastal. Kaitses magistritöö filosoofias Tartu ülikoolis 1991. aastal. Aastatel 1992-1997 täiendas end Oxfordi, Osloja Konstanzi ülikoolis. 1997 kaitses Konstanzi ülikoolis filosoofiadoktori kraadi filosoofia erialal. Töö teemaks oli "Fiktsioon ja kujutlus. Kirjanduse antropoloogilisest funktsioonist". Praegu töötab Konstanzi ülikoolis praktilise filosoofia õppetooli juures. Käsil on monograafia Adam Smithi moraalsete tunnete teooriast. Margit Sutropilt on Akadeemias varem ilmunud artikkel "Mis on fiktsioon?" (nr 2, 1996, lk 292-305).
2 aasta jooksul (loodusõnnetus, sõjategevus) Teadmata kadumise puhul täheaega ei ole. Surnuks tunnistamisel on suur õiguslik tagajärg. Näiteks abielu lõppeb. JURIIDILISED ISIKUD Juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eksisteerib ainult õiguslikult, isikut kui sellist ei ole. 3 juriidilise isiku määratlemise teooriat: Fiktsiooni teooria – ettekujutus, juriidiline isik on fiktsioon, teda tegelikult ei eksisteeri (N. kelle juurde minna, kui tahan rääkida TLÜ´ga, saan rääkida ainut esindajatega, mitte jur.isiku endaga) Sihtvara teooria – juriidiline isik on eesmärgistatud vara. Realistlik teooria – juriidiline isik omab iseseisvaid huvisid, mis eristuvad teda loonud füüsiliste isikute huvidest (N. aktsiaseltsi aktsionärid – kasumi jaotamine, kas maksta dividende või investeerida) Kas EV on fiktsioon? – JAH
Kus on tõlgendamise abil tuletatud tähenduse piirid? Kuidas teada, kas mingit lauset tuleub vaadelda iroonilises võtmes ja mitte sõna-sõnalt? Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Kirjanduse mõiste on tänapäevases kasutuses umbes 2 sajandit, enne aastat 1800 tähistas kirjandus igasuguseid kirjutisi, kirja pandud teadmisi. Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui keele funktsioon kirjandus kui fiktsioon kirjandus kui esteetilist väärtust kandev objekt kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika - luuletaja vahendab enda kogemust, tundeid, teema subjektiivne, isiklik. Kasutusel ,,lüüriline mina", mis võib, aga ei pruugi autoriga kattuda. Eepika - proosavormis, kuigi klassikalises määratluses värssides (eepose heksameeter), enamasti
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn
keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo) 2) ajaloosündmusel põhinev ,,300" ,,The 300 Spartans" 3) müüte ja ajalugu põimiv ,,Trooja" 4) fiktsioon Fiktsiooni puhul on filmi süzee väljamõeldis, ent selles on antiigielemente, kas olustiku näol (Game of Thrones), ajaperioodi näol (Xena). 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsantsi kunst oli kiriku ja riigi kunst, mis väljendas kiriku- ja keisrivõimu seost. Kujutavas kunstis eksisteeris absoluutsus, pidulik abstraktsioon. Et bütsantsi kunstis rõhutati dekoratiivsust, värvi ja joont, sai võimalikuks idamaiste vormide paremiku sissetung.
4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? 1. Poeetiline keel Teatud sorti keelekasutus. Igapäevasest keelekasutusest intensiivsem, tõmbab rohkem tähelepanu sõnakasutusele, rütmile jne. 2. Kirjandus kui fiktsioon (väljamõeldis, kujutlusvõime abil loodud) 3. Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid ei pruugi olla eesmärgiks kellelegi teisele) 4. Kirjandus kui intertekstuaalne konstruktsioon (teos suhestub teiste teostega) Ben Okri kõneleb sellest, et asjad näivad tõelised, mida nad tegelikult pole, et on unenäotaoline reaalsus. Sõnad asuvad reaalsusega pidevas konfliktis.
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. Millega tegelavad draamauuringud (dramatic studies), teatriteadus ja etendusuuringud (performance studies)? Mis on ühist, mis erinevat? Teatriteadus tegeleb teatriga kogu selle mitmekesisuses ja keerukuses. Draamauuringud 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? Teatriteaduse peamised valdkonnad on nt · teatriajalugu · etenduse analüüs · teatrisemiootika - tegeleb teatrikeele uurimisega · teatriantropoloogia · publiku- ja retseptsiooniuuringud - kuidas publik etenduse vastu võtab 3. Nimetage tuntumaid teatriteoreetikuid ja nende uurimisalasid Konstantin Stanislavski, Bertolt Brecht, · K. Stanislavski - näitleja loomepsühholoogia · B. Brecht · P. Brook · J. Grotowsky · 4. ...
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb?
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800 oli kirjandus kõik kirjapandud teadmised. Kirjandus kui fiktsioon al 18 saj lõpust. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Kuidas sarnanevad või lahknevad sellega, kuidas kirjandusteaduses kirjandust määratletakse kirjanike ja luuletajate enda arvamused (vt valik näiteid slaididel)? Poeetiline keel o Muudab keelekasutust o Intensiivsem o Fookus keelel Väljamõeldis o Ei oma praktilist väärtust
annaabi.ee 
