Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! Mg3(PO4)2 BaCl2 + CuSO4 CuCl2 + BaSO4 4) metall + sool uus sool + uus metall NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida). Erand: IA ja IIA rühm alates kaltsiumist reageerivad veega ja ei tõrju soolast metalli välja. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE
METALL + H2O NB! Reageerivad ainult IA ja IIA (alates Ca) metallid. = OKSIID + H2 + H2O NB! Reageerivad aktiivsed metallid kõrgemal temperatuuril. = UUS SOOL + UUS METALL + SOOL NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall. = UUS SOOL + UUS METALL + METALL NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall. = UUS ALUS + UUS SOOL + ALUS NB
· Metallid pingereas vesinikust paremal ei reageeri lahjendatud hapetega · Kontsentreeritud väävelhape(H2SO4) ja kontsentreeritud kui ka lahjendatud lämmastikhappe(HNO3) puhul ei ole oluline metalli asukoht pingereas. Cu + konts. H2SO4 CuSO4 + H2O + SO2 NB! Kontsentreeritud hapetega ei reageeri Al, Fe, Au 4) REAGEERIMINE SOOLADEGA · Sool peab olema veeslahustuv · Reageeriv metal peab olema pingereas aktiivsem, kui soolalahuses olev metall METALLIDE KORROSIOON lk 151157 1) Mis on korrosioon? Metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel 2) Milline tunnus on korrodeerunud metallil? Läige kaob, värvus muutub 3) Milliseid tingimusi on vaja, et metal korrodeeruks? õhuhapniku juurdepääs, niiskus 4) Nimeta korrosiooninähte metallidel. Rooste, hõbeda tumenemine,
NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pingerida) Erand: Kui metall on väga aktiivne(IA,IIA), siis eelistatult see reageerib soola vesilahuses oleva veega ja tekkiv leelis reag. soolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCl2 = Zn(OH)2 + 2NaCl 2Na+2H2O +ZnCl2 =Zn(OH)2 +2NaCl + H2 2)sool + LEELIS = uus sool + uus alus(üks) (reageeriv sool ja alus peavad olema vees lahustuvad) FeCl3 +3 KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3)sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape
ehk ruumilisuse reegleid ja värve, et edasi anda pette kujutlusi kolmemõõtmeliselt ruumist ning valguse ja varju vastandlikkusest. pilt 1 Victor Vasarely Ajalugu OPkunst tekkis 1960ndatel. Selle kunstiliigi algatajateks olid BRIDGET RILEY (1931) ja VICTOR VASARELY (19081997). Bridget'i maalid said rahvusvahelise tähelepanu osaliseks, kui ta 1965. aastal esines koos Victor'i ja teistega Moodsa Kunsti Muuseumis New Yorgis näitusel nimega ,,reageeriv silm". Üks Riley maalidest oli trükitud ja näituse kataloogi kaanele. 1 pilt 2 Bridget Riley - movement in squares Bridget Riley Bridget Riley sündis Norwoodis, LõunaLondonis 1931. Aastal 1939, kui puhkes sõda, asus Bridget koos oma õe, ema ja tädiga elama Cornwalli, eemal sõja ohtudest. Riley veetis palju tunde mängides kaljude ja ranna ümbruses, vaadates muutuvat valgust, värve ja pilvi. Hiljem on ta öelnud, et need
Ühel väljundil on Q tähe kohal aga kriips, mis tähendab, et väljundid on oma vahel alati erinevad (ingl. k. complementary) (viide 2). Näiteks: Klemm 1 ja 2 on väljundid ja kui klemm 1 on ,,kõrge", siis klemm 2 on alati ,,madal" ning vice versa. Ühel D-tüüpi flip flopil on neli sisendit: Data, Clock, Set ja Reset. Clock ehk kella sisendi juures on märgitud kolmnurk (vt Joonis 3). See tähendab, et sisend on äärele reageeriv (ingl. k. edge triggered) ehk see reageerib ainult kiiretele pinge muutustele. CMOS 4013 puhul on tegemist tõusvale äärele reageeriv (ingl. k. rising-edge triggered) flip flop'iga, sest see reageerib ainult järsule muutusele ,,madalast" olekust ,,kõrgesse" (vt Joonis 4). Ülejäänud kolmele sisendile pole oluline kiire pinge muutus (vt Joonis 5) (viide 4). Joonis 3: CMOS 4013 flip flop 5
teha teades tasakaalukonstanti, eeldades, et reaktsiooni aeg on küllaldane ta Reaktiivid 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiin (ff) indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), etanool. Töövahendid Bürett, pipetid, 100 ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavad kolbid, kaaluk Töö käik Kahte 100-ml mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistatakse + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse se loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Reageerivad segu Kahte 100-ml mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistatakse + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse se loksutades
fenüületeen ehk stüreen ning valemina näeb välja selline: (-CH(CH 6H5)-CH2-)n Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel; amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Tootmine Polüstüroole saadakse liitumispolüsatsiooni käigus. Selle protsessi ajal reageerivad omavahel alkeenid, moodustades nii pikki ahelaid. Reageeriv alkeen on protsessis monomeeriks ja saab liitumisplüsatsioonil ahela korduvaks ühikuks. Antud polümeeri puhul on siis korduvaks ühikuks ehk monomeeriks fenüületeen ehk stüreen. Milleks kasutatakse? Arvutite plastdetailide, jäigemate tarbeesemete (näiteks kammid, karbid), mänguasjade, pakkematerjalide, niitide, tihendite, kingataldade, spordijalatsite, soojusisolatsioonimaterjalide (vahtplast) ja puhumisvormisel õõnsad toodete nagu näiteks pudelite valmistamiseks.
a. NaOH, KOH) SOOLADE REAKTSIOONID + hape = uus hape + uus sool (uus hape peab olema nõrgem SOOL või uus sool mittelahustuv) + alus = uus alus + uus sool (lähteained peavad vees lahustuma + sool = uus sool + uus sool ja üks saadustest mitte.) + metall = uus metall + uus sool (reageeriv sool peab vees lahustuma (eespool) lahustuma ja uus metall olema pingereas reageerivast (v.a K, Na, Ca, Ba, Li tagapool) ehk kanasaba metallid) s lahustuma ees lahustuma vees lahustuma
silmviburlane amööb kingloom Vibur Toitevakuool Ripsmed Kloroplastid Puudub kindel kehakuju 2 tuuma Silmtäpp Pulseeriv vakuool Rakuneel Tuum Kulendid rakusuu Valgustundlik tuum Pulseeriv vakuool Tõmba õigele vastusele joon alla , Koppvetika valgusele reageeriv elund on: a) Rakutuum b) Kloroplast c) Silmtäpp d) Vibur Vetikates toimub fotosüntees: a) kloroplastides b) silmtäpis c) lehtedes d) kromatofooris klorella erineb koppvetikast: a) kloroplastide puudumise poolest b) viburite puudumise poolest c) suuruse poolest d) rakutuuma puudumise poolest vetikad toituvad: a) orgaanilist ainet tootes b) orgaanilist ainet tarbides c) orgaanilisi aineid tootes d) päikese valgusest
destilleeritud vesi. Katse käik. NB! Iga reaktiivi jaoks on eraldi pipett. Kahte 50-m1 mahuga täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele segu: d) 5 ml 3 M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas.
(etüülatsetaat), kontsentreeritud HCl, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. Kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi valmistada segu: d) 5 ml 3 M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas.
* Jalad tõukevad keha edasi Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärineval ärritusele. Refleksikaar on tee närvisüsteemis , mööda erutus kulgeb. Reflekskaare moodustavad : 1.Erutust vastuvõtvad närvirakud 2.Närvikud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3.Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitatakse 4.Närvikud,mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavase organise 5.Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud , need on tingimatud refleksid. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Sellised reflesid järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud reflesideks.
endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4. Närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (motoorsed närvikiud) 5. Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemisrefleks või neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul, näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutuste vilumus. Need refleksid on tingitud refleksid.
TiO2). · Pildil rutiil Sveitsis. · Puhast plastilist Ti said teadlased A.E. van Arkel ja J.H. de Boer 1925.aastal. Füüsilised omadused: · Kerge, tugev, puhtana läikiv, valge metall. · Väikese tihedusega, suhteliselt plastiline · Kõrge sulamispunkt, madala elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: · Võimeline taluma lahjendatud väävel ja vesinikhapet. · Lahustuv kontsentreeritud hapetes. · Termodünaamiliselt reageeriv. Leidumine ja füsioloogiline toime · Looduses laialt levinud, kuid ainult ühendeina. · Nt ; ilmeniiti kaevandatakse Edela- Norras. · Leidub vääriskivides, elusorganismides, pinnases ja taimedes, jõgedes ja järvedes, vees, liivas jm. · Ti osaleb immunoloogilistes protsessides. · Toidu ja joogiga saab inimene ööpäevas 0,8 mg Ti. Kasutamine · Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse raketi- ja
(etüülatsetaat), kontsentreeritud HCl, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. Kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi valmistada segu: e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas.
2014 Katse käik. Kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuiva kolbi valmistada segu: e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas.
SELJAAJU ÜL-1.vahendab ta info peaaju ja ülejäänud keha vahel.2-juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, aitavad reageerida SOS olukorras. NÄRVIIMPULSS-mööda närvirakke liikus elektriline signaal. REFLEKS-tahtmatult toimub reaktsioon ärritusele,KAAR=1.erutust vastuvõtvad närvirakud.2.närvirakud,mis juhivad närviimpulsi KNS.3.KNSi teatud piirkonna rakud, kus näärviimpulss edastatakse.4.närvirakud, juhivad impulsi KNSst reageerivasse lihasesse.5.Reageeriv organ.KAHED REFLEKSID-kaasasündinud e. Pärilikus ja elu jooksul omandatu.TINGITUD JA TINGIMATUD. SOMAATILINE(e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskonnast saadud infole. AUTONOOMNE(e vegetatiivne)närvisüs. Juhib tahtele allumatut elundite talitust:näärmete,siseelundite ja silelihaste tööd. 1.SENSOORNE JA 2. MOTOORNE NÄRVIRAKK- erinevused !!! KEHATEMP. Reguleeriv keskus SUURAJU 2poolkera !!
Tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. 8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. Väikeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne. Vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine.
- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12. Milliseid tegevusi tehakse kaardi üldistamiseks?- Kaarrdilt jäetakse ära ebaoluline, lihtsustatakse, liidetakse leppemärke ja nihutatakse leppemärke. 13. Mille järgi määratakse suund looduses?- Orientiiride ja kompassi abil. 14
• redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1 • molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv • puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) • kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2 • gaasid • o.a. enamasti -1 • sublimeeruvad ehk muutuvad tahkest ainest kohe gaasiks (jood) • madala kt-ga • lihtainena tugevalt mürgised! • Cl ja Br – vee puhastamine • I – haavade ümbruse desinfitseerimine
Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvirakud nahas; 3. seljaaju piirkond, kus toimub erutuse analüüs. V Täida lüngad: Sisenõrenäärmed eritavad keemilisi aineid , mida nimetatakse 1)hormoonideks. Kõige tähtsam sisenõrenääre on 2)ajuripats , ta asub 3) peaajus. Kui kõhunääre toodab vähe insuliini, tekib haigus, mida nimetatakse 4) suhrutõveks ehk diabeediks. Mehe või naise arengut mõjutavad 5) sugunäärmete hormoonid
Ba(OH)2 + MnI2 Mn(OH)2 + BaI2 2+ - + - Zn(OH)2 + NaCl Reaktsiooni ei toimu, sest lähteaines on sade + - 2+ - + - 2+ - 2NaOH + Sr(NO3)2 2NaNO3 + Sr(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest saadustes puudub sade. 4) Aluste lagunemine kuumutamisel aluseline oksiid + vesi Kuumutamisel ei lagune enamik I A rühma metallide hüdroksiide. 3+ - tº III -II + - tº I -II 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O 2CuOH Cu2O + H2O Soolade keemilised omadused 1) sool + metall uus sool + uus metall ALUSEKS PINGERIDA! Reageeriv metall reageerib selle lahustuva soolaga, milles olev metall on pingerea alusel reageerivast metallist vähem aktiivsem. Kui soolas olev metall on reageerivast metallist aktiivsem, siis reaktsiooni ei toimu. Kui pingerea alusel reaktsioon toimub, ent sool on mittelahustuv, siis reaktsiooni samuti ei toimu. (Reageeriv metall on üksikult olev metall. Alljärgnevates näidetes on reageerivale metallile joon alla tõmmatud.) 0 + - 2+ - 0 2+ - 0 3+ - 0
Politsei kujunemine ei ole igal pool olnud ühesugune. Uurijad on kindlaks teinud politsei mitmeid eelkäijaid ja formuleerumisallikaid. Korra hoidmine ja kuritegelike käitumisaktide fikseerimine-takistamine on ühiskonna arengu üks aluseid (Kaasik 2008). Kaasaegne politsei täidab kahte suuremat funktsiooni: autoriteetset sekkumist ja sümboolset õiglust. Autoriteetne sekkumine on see, mille eest eelkõige vastutavad patrullteenistus ja liikluspolitsei. See on reageeriv tegevus, mitte ennetav ning see pole seotud otseselt kuritegevusega ja selletõttu ei tehta midagi olukorra parandamiseks. Edu tuleneb patrullteenistuse mobilisatsiooni astmest (Kaasik 2008). Sümboolne õiglus on dektetiivne ja liikluspolitseinike valdkond, mis on suuremas osas reageeriv koos seaduse rakendamisega. Sümboolne õiglus on nii demostratiivne (seaduslik reziim on olemas) kui ka reaalne (kurjategija on tabatud). Edu sõltub selles valdkonnas
Katse käik: Kahte 50-m1 mahuga täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele üks järgmistest segudest: e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas.
NB! Vähem aktiivsed metallid kõrgemal temparatuuril. + HAPE vaata HAPE + METALL + SOOL UUS SOOL + UUS METALL Zn + CuCl2 ZnCl2 + Cu NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall. SOOL + HAPE vaata HAPE + SOOL + ALUS vaata ALUS + SOOL + SOOL UUS SOOL + UUS SOOL NaCl + AgNO3 NaNO3 + AgCl NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained (soolad) on vees
Ehitusmaterjalina kasutatav kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga (CO2) ning muutub kõvaks ja vastupidavaks (st.taastab oma esialgse seisundi), teisi kivimeid siduvaks kaltsiumkarbonaadiks ehk kaltsiidiks (CaCO3). Kaltsiit on lubjakivi, marmori ja kriidi põhiline koostisosa. Kustutamata lubja käitlemine ja hoidmine nõuab suurt hoolikust, sest see on väga kergesti reageeriv. Veega kokkupuutumisel reageerib see ägedalt, eraldades soojust ja muutudes kustutatud lubjaks. Keemilised reaktsioonid · Lubjapõletamine ehk lubjakivi põletamine: CaCO3 CaO + CO2 · Lubja kustutamine: CaO + H2O Ca(OH)2 · Lubja kivistumine: Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O Mõisted lubiaine, lubjasisaldus, lubjarikkus, lubjakivi jmt viitavad vastava aine või materjali
* Temperatuur: Rusikareegli järgi kiireneb reaktsioon 2–4 korda temperatuuri tõstmisel 10 °C võrra, aga ainult lahustes ja toatemperatuurile lähedastel temperatuuridel. * Reagentide iseloom: Hape-alus-reaktsioonid, soolade moodustumine ja ioonvahetus on kiired reaktsioonid. Reaktsioonid, kus molekulide vahel tekib kovalentne side ja moodustuvad suured molekulid, on reeglina väga aeglased. * Agregaatolek: Mida kõrgema peensusastmega on reageeriv tahkis või vedelik, seda kiirem on reaktsioon. * Kontsentratsioon: Lahuse segamine kiirendab samuti keemilist reaktsiooni, andes lahuse osakestele suurema kineetilise energia, mis toob kaasa põrgete arvu kasvu reagentide vahel. * Katalüsaatorid: Katalüsaator kiirendab reaktsiooni, võimaldades reaktsioonil toimuda teistsuguse mehhanismiga, mille aktivatsioonienergia on madalam. * Rõhk: Gaasilise reaktsiooni korral suurendab rõhu tõstmine põrgete arvu
vasutamine piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited) tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste
Töö käik. NB! Iga reaktiivi jaoks on eraldi pipett. Kahte 50-m1 mahuga täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse esimene segu 5 ml 3 M HCl + 5 ml vett (ainult soolhape ja vesi, st "taustaained" kaheks paralleelkatseks) Järgmisse kahte 50-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele üks järgmistest segudest: c) 5 ml 3 M HCl + 3 ml etüületanaati + 2 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas.
lahustuvad, 2)üks saadus sadeneb välja Reaktsioon toimub KUI moodustub nõrgem Hape + sool = sool + hape H2SO4 + ZnS= ZnSO4 + H2S hape või gaas või sadeneb sool Reaktsioon toimub KUI reageeriv metall on Fe + CuSO4 = Cu + FeSO4 metall + sool = metall + sool soolas olevast metallist pingereas ees pool Reaktsioon toimub KUI 1)lähteained on sool + sool = sool + sool NaCl + AgNO3 = AgCl + NaNO3 lahustuvad, 2)üks saadus sadeneb välja
ravimite ja kosmeetiliste vahendite valmistamisel. sool 1) Sool + metall=uus sool+ vähemaktiivne RCOOMe metall(reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2) sool + LEELIS = uus sool + uus alus(üks↓) (reageeriv sool ja alus peavad olema vees lahustuvad)
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja aj...
on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Refleksikaar – tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb Refleksikaare etapid erutust vastu võtvad närvirakud → närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi → kesknärvisüsteemi rakud, kus erutus analüüsitakse → närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse → reageeriv organ Põlverefleksi etapid – löök põlvekedra alla põhjustab tahtmatu lihase kokkutõmbe: jalg tõuseb inimese tahtest sõltumatult enne . kui impulss peaajusse jõuab. Kui seljaaju alaosa on vigastatud, siis ei võta kesknärvisüsteem impulssi vastu ega juhi seda edasi Tingitud refleks – omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. Näiteks: ohtudest põhjustatud
püsivusest, kasutatakse ka tänapäeval analoogtelefonivõrgus üsna suuri pingeid. See on ühelt poolt vajalik, tagamaks signaalide kindla leviku ka väga pikkade (suur takistus) abonentliinide puhul, samas areneb tänapäeva sidetehnika sootuks väiksemate voolude kasutamise poole. Rezhiimis 'toru hargil' analoogtelefonivõrgus alalisvoolu ei voola. Telefoniaparaadist on võrku ühendatud ainult vahelduvpingele (sissetulev kõne) reageeriv kõlisti. Rezhiimis 'toru hargilt võetud' voolab võrgus nõrk (tugevate voolude korral tekiksid probleemid telefonikeskjaamade ehitamisel) alalisvool. Tänu suhteliselt suurtele pingetele, rakendub abonentliinis vool (võimalus kõneks) ka suhteliselt suurte liinitakistuste korral. Telefonijaamast kutsutakse abonenti kõnele 110V-se 50Hz-se vahelduvpinge rakendamisega telefoniliinile (telefoni kell heliseb).
lahustuda vees Näiteks: FeS + 2 HCl -> FeCl2 + H2S 6) sool + alus -> sool + alus Tingimus: 1) Esialgsed sool ja alus peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vees mittelahustuv alus JA/VÕI 2) Esialgsed sool ja alus peavad lahustuma vees, saadusena tekkiv sool ei tohi lahustuda vees Näiteks: 2 NaOH + CuSO4 -> Cu(OH)2 + Na2SO4 7) aluseline oksiid + happeline oksiid -> sool (toimub alati) Na2O + CO2 -> Na2CO3 8) metall + sool -> sool + metall Tingimus: Reageeriv metall peab olema aktiivsem soola koostises olevast metallist. Sooladega ei reageeri liiga aktiivsed metallid (IA ja IIA metallid). Näiteks: Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Ei toimu sellist: K + ZnCl2 -> X, sest K hakkab reageerima hoopis soola lahuses oleva veega 2 K + 2 H2O -> 2 KOH + H2 9) Metall + mittemetall -> sool (toimub alati, v.a. Au ja Pt) Näiteks: Ba + S -> BaS 2 Al + 3 Cl2 -> 2 AlCl3 10) Sool + sool -> sool + sool
üldistatakse,väga tähtsad arusaamade selgitamisel. *Testid-mõõdetakse isiksuse omadusi/võimeid,kindel küsimuste arv,tulemused skaalal 2. Vanakreeka arst Hippokrates ja kreeka-rooma arst Galenos töötasid välja kehamahlade teooria,mille järgi määravad inimese temperamendi keha põhimahlad Veri(sanguis sangviinik)-tugev liikuv tasakaalustatud tüüp; Lima(flegma flegmaatik)- inertne e liikumatu tüüp; Must sapp(melos chole melanhoolik)-nõrk vägatundlik keskkonnale reageeriv; Sapp(chole koleerik)-tugev liikuv tasakaalustamata tüüp.Tänapäeval lähtutakse temperamendi tüüpide määramisel närviprotsesside liikuvusest,tasakaalustatusest ja jõust e tegevusest. 3. Närvisüsteemi stuff 1.- mõõdab närvisüsteemi erutuse jõudu, see on töövõimekuse,domineeruvuse ja tahte jõulisuse näitaja. 2. mõõdab närvisüsteemi tundlikkust,see on õrnahingelisuse näitaja 3
nende ümberasetumine suurema püsivusega karbonüülseteks ühenditeks. 6. 2-butüün isomeriseerub leelismetalli toimel, kusjuures kolmikside nihkub molekuli ääre suunas: CH3 C C CH3 + Na CH3 CH2 C CNa + 1/2 H2 5 III Butüüni kasutamine Butüün pole leidnud laialt kasutusalasid, kuna ta on kergesti reageeriv aine ja mõningates reaktsioonides võib osutuda ka plahvatusohtlikuks. Üldiselt kasutatakse alküüne plastmasside ning lahustite tootmisel. 6 Kokkuvõte Butüün kuulub alküünide klassi. Alküünidest on kasutust leidnud ainult etüün. Butüüni kasutamine pole laialt levinud. Enamasti saadakse butüüni tehislikult, kuid butüün võib
Hiirt nimetatakse osutusseadmeks, sest selle põhiliseks funktsiooniks ongi osutada ja sellega arvutile öelda, mida me edasi teha tahame. See osutamine toimub põhiliselt kolmel erineval hiire kasutamise viisil: 1. Hiireklõps (vasaku, kui pole just öeldud, et parema) hiireklahvi hetkeks allavajutamine. 2. Topeltklõps (vasaku) hiireklahvi vajutamine kiiresti kaks korda järjest; 3. Lohistamine e. vedamine hiire liigutamine klahvi all hoides, kuni hiirekursor (hiire liigutamisele reageeriv nool) on ekraanil soovitud kohas. Tarkvara moodustavad mitmesugused arvutile koostatud programmid arvutile arusaadavad käskude jadad, millel on eesmärgiks jõuda mingile kindlale tulemusele. Süsteemne ja rakenduslik tarkvara. Tarkvara võib jagada kahte suurde rühma: 1. Süsteemne tarkvara: 1.2 Operatsioonisüsteem see on programm, mis piltlikult öeldes tõlgib meie soovid protsessorile arusaadavasse keelde ning protsessori vastused omakorda
-SO3 sulfit -NO3 - nitraat Keemilised 1) Aluselised Oksiidid reageerivad: 1) Hapete molekulid dissotsieeruvad 1) Reageerivad happeliste 1) Reageerivad metallidega uus sool ja uus metall. a) hapetega sool ja vesi. Toimub alati. vesilahustes vesinikioonideks ja happe- oksiididega, tekib sool ja vesi: Reageeriv metall peab olema aktiivsem, kui soola koostises omadused b) veega leelis. Ainult aktiivsete metallide anioonideks. CO2+Ca(OH)2 CaCO3+ 2H2O olev metall. oksiidid. 2) Reageerivad metallidega sool ja vesinik. 2) Reageerivad hapetega sool ja 2) Reageerivad hapetega uus sool ja uus hape. Peab tekkima
Reaktsioon toimub juhul kui mõlemad lähteained on vees lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustumatu! Mg3(PO4)2 BaCl2 + CuSO4 CuCl2 + BaSO4 4) metall + sool uus sool + uus metall NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida). Erand: IA ja IIA rühm alates kaltsiumist reageerivad veega ja ei tõrju soolast metalli välja. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE
Ehituse alusel: a) Unipolaarne b) Bipolaarne c) Pseudopolaarne d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond Ganglion neuronite kehade kogumik Hallaine peamisteks elementideks on neuronite kehad ja nende vahele jäävad närvikiudude lõpp- ja algusosad ning neurogliiarakud Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 12. Seljaaju paiknemine, mõõtmed Seljaaju paikneb lülisambakanalis ja on umbes 45 cm pikkune, läbimõõt on 1 cm. 13. Seljaaju välisehitus
Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel: CH3COOH + H2 CH3- CHO + H2O Karboksüülhapped: HOOCCH3 +NaOH NaOOCOH3 + H2O Aminohapped: -NH2 -COOH CH3CH2CH(NH2)COOH happelised omadused Aluselised omadused Amfoteersed ained- mõlemad aineomadused (aluselised ja happelised) Estrid ja amiidid: [karboksüülhappe funktsionaalderivaadid (asendusühend)] Estrid: -C=O - OR
Töövahendid. Töövahendid. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga sule Reaktiivid. 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini (ff) indikaator, etüületanaat (etüül % etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik. Kahte 250-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vasta korraldusele üks järgmistest segudest (kaheks paralleelkatseks): 4) 5 m1 3M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli, Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seism Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid mä Reageerivad segud tiitritakse kõige varem 48 tunni möödudes, veel parem näd praktikumis). Tiitritakse (otse kolbi) jällegi 0,5 M NaOH lahusega (täpne kontse fenoolftaleiini juuresolekul. ktsioonile ontsentartsioon, katse aeg, potentsiaali väärtus jne). nstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud tud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas.
lahustumatu! Mg3(PO4)2 BaCl2 + CuSO4 CuCl2 + BaSO4 4) metall + sool uus sool + uus metall NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida). Erand: IA ja IIA rühm alates kaltsiumist reageerivad veega ja ei tõrju soolast metalli välja. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE (koondtabel)
Ni + 2HCl => NiCl2 + H2 Väärismetallid ja vask ei tõrju hapetest välja vesinikku. 4. Reageerimine leeliste lahustega: Leelistega reageerivad vaid üksikud metallid, mille oksiidid ja hüdroksiidid on amforteersed, Nendest tuntumad on Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallis ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Metallide reageerimine sooladega: Reaktsioon toimud, kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 4. Metallide pingerida: 1. Kõige vasakul asuvad kõige aktiivsemad metallid, nad tõrjuvad hapete lahustest ja veest vesiniku välja. (Li Mg) 2. Nendele järgnevad kesmise aktiivsusega metallid, mis reageerivad aktiivselt hapete lahustega, kuid veega praktiliselt ei reageeri, on võimelised vesiniku võlja tõrjuma vaid kuumutades veeaurust, tekib vastava metalli oksiid. (Al Fe) 3
Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik tugev, liikuv, tasakaalukas. sapp(chole) koleerik tugev, liikuv, tasakaalustamata. must sapp(melos chole) melanhoolik nõrk, tundlik, keskkonnale reageeriv. lima(flegma)- flegmaatik inertne, liikumatu. Sangviinik Sangviinikut iseloomustab kõrge reaktiivsus,reageerib ümbrusele elavalt. Miimika on ilmekas, väljendusliigutused intensiivsed. Näoilme järgi võib kergesti otsustada, milline on tema meeleolu ja suhtumine teistesse inimestesse. Suudab oma tähelepanu kiiresti koondada. Aktiivsus suur, väga energiline ja töövõimeline. Võib kaua ja väsimatult töötada.On valmis pidevalt tegutsema ja organiseerima. Ei talu üksluist tegevust
2)Närvirakud, mis juhivad närviimpulsi kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvirakud)-sõrmedest saabunud impulss liigub seljaajju. 3)Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus närviimpulss edastatakse- seljaajus toimub impulsi üleandmine järgmisele närvirakule. 4)Närvirakud, mis juhivad impulsi kesknärvisüsteemist reageerivasse lihasesse (motoorsed närvirakud)-seljaajust liigub impulss mööda järgmist närvirakku lihasesse. 5)Reageeriv organ-lihas reageerib närviimpulsile kokkutõmbega ja käsi tõmbub triikrauast eemale. 21. Mille poolest erinevad somaatiline ja autonoomne närvisüsteem? Somaatiline(kehaline)-närvisüsteem reguleerib tahetele alluvate skeletilihaste tööd. Silmad, käed, jalad... Autonoomne(vegetatiivne)-närvisüsteem juhib tahetele allumatut elundite talitlust. Hingamine, keha, süda.
· toiduainete pakendamisgaasina pakendigaasina (Näiteks: kartulikrõpsupakkides, lihapakendites) · toore liha värvimiseks, et liha punane värvus säiliks · laseriga lõikamisel ja keevitamisel kasutatakse lämmastikku koos hapnikuga 3. Süsihappegaasi CO2 kasutamine Süsihappegaas tahkub -78°C , tahke süsihappegaas ehk "kuiv jää" sublimeerub aurustub jättes vahele vedela oleku; keemilistelt omadustelt on CO2 happeline vees lahustuv ja veega reageeriv gaas: CO2 + H2O H2CO3 tekib süsihape · joogitööstuses gaseeritud jookide valmistamisel (limonaadid, gaseeritud veed, sampused jne.) · meditsiinis laparoskoopias · aerosoolgaasina · keemiatööstuses näiteks metanooli ehk puupiirituse ja karbamiidi tootmisel · vee töötlemisel aluselise keskkonna neutraliseerimiseks liha töötlemisel, külmutamisel ja pakkimisel pakkegaasina · tulekustutussüsteemides, kuna CO2 ei põle, on raskem kui õhk, lämmatab tulekolde ja
kindlad traditsioonid. Samas on iga koolipere liikme uued ettepanekud teretulnud.Õpetavad ka erialaid need on laevajuht ,siseveelaevajuht,laeva- mehaanik, laevajuht-mehaanik, külmattehnik,avamerekalur.Nede misioon konkurentsivõimeliste meremeeste koolitamine rahvusvahelisele tööturule.Merekool on Eestis merendusalase kutseõppe võrgustiku keskus, kus toimub tööturu muutustele paindlikult reageeriv, õppija arengut ja võimeid arvestav pädevuspõhine õpe ning Eestis merendusalase kutseõppe arengu toetamine.Nende väärtused on õppurid töötajad vilistlased 3 traditsioonid.Traditsioonid on õpetajate päve,karudeks löömise päve,merekooli sünnipäevanäda,kooli alguse rivistus,merepäevad . 2Lõpparuanne-analüüs
annaabi.ee 
