Küsimus 1 Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav tegevus, mida rakendatakse ettevõtte majandustulemuste saavutamiseks. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 bilanss koostatakse kindla kuupäeva seisuga Vali üks: Tõene Väär Küsimus 3 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine omaniku poolt sätestatud tähtaja jooksul Vali üks: Tõene Väär Küsimus 4 Ettevõtjad on Vali üks või enam: a. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja teenust b. füüsilised isikud, kes pakuvad enda nimel kaupa ja kellele on kaupade ja teenuste pakkumine püsivaks tegevuseks c. seaduses sätestatud äriühingud d. füüsilised isikud Küsimus 5 Täisühingu miinimumasutajate arv Vali üks: a. kaks b. üks c. kaks ja rohkem d. üks ja rohkem Küsimus 6 Bilansi aktiva poolel on allikad Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Millised on majandustehingud Vali ...
aasta 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt ja alates 2018. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt makset enam kinni ei peeta. Vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajatel, kes jätkavad töötamist ning ei alusta kogumispensioni väljamaksete saamisega, toimub kogumispensioni arvestamine edasi tavapärasel viisil. 2017. aasta detsembri eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembri eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2018. aasta määrades (sealhulgas sotsiaalmaksu miinimumkohustus 470 eurolt e 155,10 eurot) ja deklareerida jaanuari eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2018). Kui aga detsembri töötasu makstakse välja 2017. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2017
Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool R11 KÕ1 Kristel Teppe Fie maksud REFERAAT Mõdriku 2013 SISUKORD FIE MAKSUD Tulumaks FIE maksab tulumaksu kalendriaasta ettevõtluse tulude ja kulude vahelt, lisaks on veelpaar muud mahaarvamist. Varem nimetati seda arusaadavalt maksustavaks tuluks, seoses maksuarvestuse metoodika muutumisega 2007.aastast anti sellele näitajale uus nimi tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist . Alates 2000.aastast toimub ettevõtlustulu maksustamine rangelt kassapõhiselt: raha võetakse nii tulude kui kulude juures arvesse ainult selle tegeliku liikumise aastal j tegelikult liikunud ulatuses (ibid). Füüsilise isiku tulumaksumäär 2013. aastal on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus . Inimese aastased tulud maksustatakse tulumaksuga kogusummas ja tulude summale
Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivselt tegevuselt (töötamisest, teenuse osutamisest, ettevõtlusest) saadud tulud. Seega ei maksustata tulumaksuga füüsilise isiku varalt või kapitalilt saadud tulu jms passiivse iseloomuga tulu, mida ei maksta seoses töösuhetega või ettevõtlusega (nt pensionid, stipendiumid, toetused, intressid, dividendid). Seadusega on kehtestatud kolme liiki sotsiaalmaksu, mis erinevad maksuobjekti, maksumaksja, maksustamisperioodi ja maksuarvestuse põhimõtete poolest. Need on: tööandja sotsiaalmaks, FIE sotsiaalmaks, riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaks. (RMP) 3 1.2 Sotsiaalmaksu ajaloost Eestis Aastatel 1991-1998 kehtis Ülemnõukogu poolt 12.09.1990 vastu võetud Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seadus (RT 1990, 9, 102). Kuni 31.12.1993 eksisteerisid iseseisvalt sotsiaalmaks ja ravikindlustusmakse. Alates 01.01.1994 jõustunud sotsiaalmaksuseaduse
Raha väljamaksmisel peab kassapidaja nõudma isikut tõendava dokumendi esitamist. Raha saaja kirjutab kassa väljamineku orderile saadaoleva rahasumma, kuupäeva ja allkirja ning isikut tõendava dokumendi andmed. Kassaorderitel ei tohi olla ühtegi parandust, kõik orderid peavad olema nummerdatud ning peale märgitud tehingu toimumise kuupäev. Kassapidaja peab orderi allkirjastama peale toimunud tehingut. Kassa sissetuleku ja väljamineku orderid on algdokumendid raha liikumisel, maksuarvestuse seisukohal ei oma nad tähtsust. Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades.
raamatupidamisarvetuse ja arvestuse pidamine? Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. Raamatupidamis- ja maksuarvestuse dokumendid peavad olema eestikeelsed. Vastasel juhul võib maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde. Kui raamatupidamises või maksuarvestuse pidamises on kasutatud vähelevinud lühendeid, sümboleid ja märksõnu või esineb muid dokumentidest arusaamist raskendavaid asjaolusid, on maksukohustuslane kohustatud esitama lühendite, sümbolite ja
ettemaksete arvestuse, müügimehele annab võimaluse töödelda kliendi tellimust etapiti - näiteks pakkumine, kinnitatud tellimus, kauba väljastamine, arve. Moodulid sisaldavad veel funktsioone tellimuste sisselugemiseks XML-failidest, kaupade hankimise, müügihindade, allahindluste, poekassa ja hulgimüügi arvestuse korraldamiseks. Tarkvara Balanss+ sisaldab ka finantsarvestuse, komisjonimüügi, panga, kassa, põhivara, väikevara, tootmise, personali-arvestuse, töötasude ja maksuarvestuse mooduleid. Sobivaid juurutades saab nii väike, keskmine kui ka suur firma luua ettevõttesse ühe ühtse infosüsteemi. Alna Business Solutions Tegevusalad: -Majandustarkvara lahenduste müük -Majandustarkvara lahenduste tugi -Laohaldustarkvara müük ja tugi -Dokumendihaldussüsteemid Kaubamärgid: - Microsoft Dynamics NAV - Epicor iScala - Epicor Vantage - DocLogix
BALANSS+ 1998.a. alustas firma RVSOFT OÜ Windows-põhise tarkvara "BALANSS+" väljatöötamist. Kõik moodulid on integreeritavad, siit leiab endale sobiva paketi nii väike, keskmine ja suur firma. Nüüdseks katab meie tarkvara firma kogu infosüsteemi- finantsarvestuse, ostu-müügi arvestuse, laoarvestuse, jaemüügi, komisjonimüügi, panga, kassa, põhivara, väikevara, personali- arvestuse, töötasude ja maksuarvestuse ning palju lisafunktsioone. Tootmisettevõtete jaoks oleme välja töötanud spetsiaalsed moodulid tootmisomahinna arvestuseks ja ka tööprotsessi jälgimiseks ja dokumenteerimiseks. Suur osa meie klientidest tegeleb autode ja nende varuosade müügiga, nende tarvis oleme välja töötanud moodulid ühelt poolt uute autode müügieelseks ettevalmistuseks ja müügiks ning teiselt poolt autoteeninduseks.
MAKSUNDUS Õp Arhipov. Aines on test, mis pole lihtne. Valikvastustega, 5 vastuse varianti. Maksukohustuslane – korrektne mõiste. Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad. Mõisted: Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded. Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!) Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne. Maksude kogumise tehnoloogia Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud. Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb. Füüsiline i...
40. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekuta anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. 41. Kaasaaitamise kohustus: Oluliste asjaoludest teatamine Arvestuse pidamine, dokumentide säilitamine, maksuarvestuse esitamine jne Maksuhalduri tegevuse takistamise keeld 42. Uurimispõhimõte - maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksukohustust suurendavaid, kui vähendavaid asjaolusid; - kontrollimisel otsustab maksuhaldur toimingute vajalikkuse, nende ulatuse, määrab kontrolli meetodid ning aja. 43
kohaldamine. 9. Mis on püsivtegevuskoht ? Püsitegevuskoht on koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. 10.Mis maksukohustuslaste register ? See on vabariigi valitsuse poolt asutatud register andmekogude seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega sätestatud korras täitmiseks. 11.Maksu revisjon ja üksikjuhtumi kontroll; Maksurevisjon viiakse läbi ettevõtte maksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks. Revisjoni käigus vaadeldakse maksumaksja tegevus tervikuna. Eesmärgiks on välja selgitada kõik revideeritava ettevõttega seotud asjaolud nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad. Revisjoni etteteatamist tähtaeg on 7 päeva ette. Võib viia läbi ka ootamatuid revisjone, kui on teada, et esineb kuritarvitamisi. Üldjuhul hõlmab revisjon mitme maksuseaduse kontrollimist. Revisjon
Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (MKS § 57 lg 1) Raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest. (MKS § 57 lg 3) Kui raamatupidamis- ja maksuarvestuse dokumendid ei ole eestikeelsed, võib maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde. Kui raamatupidamises või maksuarvestuse pidamises on kasutatud vähelevinud lühendeid, sümboleid ja märksõnu või esineb muid dokumentidest arusaamist raskendavaid asjaolusid, on maksukohustuslane kohustatud esitama lühendite, sümbolite ja märksõnade tähenduste loetelu ja andma vajaduse korral lisaselgitusi. (MKS § 57 lg 4)
·tööandja. Konkreetsed maksemäärad kehtestab iga aasta kohta Vabariigi Valitsus. (2011 aastal töötaja 2,8%, tööandja 1,4%) Kohustusliku kogumispensioni makse Sundkindlustusmakse, mille eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele. 4 Ettevõtlus ja maksustamine Maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad maksudeklaratsioonides. Juriidilise isiku tulumaks Kehtiva seaduse kohaselt ei maksa Eestis registreeritud juriidilised isikud ja Eestis filiaali või muu püsiva tegevuskoha registreerinud mitteresidendist juriidilised isikud tulumaksu mitte teenitud vaid jaotatud kasumilt, samuti maksustamisele kuuluvatelt kingitustelt annetustelt ning piirnorme ületavatelt vastuvõtukuludelt. Seega kuuluvad maksustamisele seaduses sätestatud konkreetsed kulutused.
MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole. Maks...
10.2001 otsuses nr 3-3-1-49-01 (p 5), et kohtu aktiivsus tõendite kogumisel peab sõltuma protsessiosalise oletatavast võimest välja tuua olulised asjaolud ja esitada vastavaid tõendeid. Eeldatavalt nõrgema protsessiosalise puhul tuleb kohtul olla aktiivsem. kui isik rikub oma kohustusi tõendite esitamisel, väheneb haldusorgani tõendamiskohustus.Nt RKHKo 14.10.2004, nr 3-3-1-39-04: "Kui maksukohustuslane on rikkunud maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või hindamise teel, siis vastavalt väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti." 12 Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et
Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest need on täpselt seadusandluse ja rahvusvaheliste standarditega reguleeritud. 3. Raamatupidamise erisused erinevates organisatsioonides · Eelarveliste asutuste raamatupidamine (riik, ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused (koolid, lasteaiad), avalik õiguslikud juriidilised isikud ) · Äriühingute raamatupidamine - Tootmisettevõtete raamatupidamine - Transpordiettevõtete raamatupidamine
arvestus. Seega on kuluarvestus raamatupidamisarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustuste suurenemine. Kuluarvestus peab olema täpne ning adekvaatne, et langetada õigeid juhtimisotsuseid. 4. Maksude arvestus, mis tegeleb maksude arvutamise, analüüsi ja planeermisega. Arvestuse aluseks on riiklik maksuregulatsioon. Maksuseadused kehtestavad maksuarvestuse dokumentidele suhteliselt ranged nõuded. 5. Finantsaruannete analüüs, mis seisneb firma antud momendi majandusliku seisundi hindamises, tuginedes möödunud informatsioonile. Keskseks eesmärgiks on välja selgitada firma tugevad ja nõrgad valdkonnad ning kindlaks teha võimalikult maksimaalselt seoseid, miks antud olukord on just selline. Analüüse kasutatakse ettevõtte strateegiliste plaanide koosatmiseks. Analüüsi tulemused on
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksuarvestuse õppetool nimi rühm RIIGIKOHTU LAHENDI ANALÜÜS ainetöö Juhendaja: 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA................................................................................... 4 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK................................................................................ 5 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule............................................................................. 5 3.2. Kaebus Tartu ringkonnakohtule........................................................................6 3...
täitmiseks peab maksuhaldur andma haldusakti (kus on näidatud konkreetselt summa, maksetähtaeg jne). 4.2 Mitterahalised nõuded ja kohustused a. registreerimiskohustus – äriregister, mittetulundusühingute sihtasutuste register jne. b. arvepidamiskohustus – aruandlus c. dokumentide säilitamise kohustus (vt eelpool toodud) d. deklareerimise kohustus – deklareerida tuleb nii maksuarvestuse aruannetes (nt. aktsiisid) kui ka maksudeklaratsioonil. e. info andmise kohustus Maksuhaldur saab nõuda ainult maksumenetlusega seotud infot. Informatsiooni on kohustatud väljastama ainult volitatud isik või juhatuse liige või nende poolt volitatud isik (tavatöötajad ei pea vastama küsimustele). Mitte takistada maksuhalduri seaduslikku ja õiguspärast tegevust.
eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõeldakse finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust. Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal.
eelarvestamist, sisekontrolli; auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõeldakse finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust. Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal.
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Mak...
raamatupidamist. Enam ei ole kohustust üle minna tekkepõhisele raamatupidamisele, kui käive ületab 250 000 krooni. Varem ei saanud tekkepõhiselt raamatupidamiselt minna üle kassapõhisele, nüüd on ka see võimalik. Alates 2004. a. 1. maist on füüsilisest isikust ettevõtjatel võimalik soovi korral ka käibemaksuarvestust kassapõhiselt pidada. See ei ole aga seotud üldise raamatupidamise meetodiga. Tuleb ainult vahet teha maksuarvestuse ja ettevõtja üldise raamatupidamise vahel. NB! Alates 2000. aastast peavad oma tulud ja kulud tuludeklaratsiooni täitmiseks kassapõhiselt kokku lööma ka need füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle raamatupidamine on tekkepõhine. Ka tulumaksuseadus esitab maksumaksja arvepidamisele omad nõuded. Tulumaksuseaduse § 36. Maksustatava tulu arvestamine (1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga
kaasaaitamiskohustust ega arvestanud tal lasuvat tõendamiskoormist. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. septembri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-47-06 - RT III 2006, 33, 287, p 12.) Muu hulgas tuleb arvestada, et kui maksukohustuslane on dokumentide säilitamise kohustust rikkunud, siis suureneb maksukohustuslase tõendamiskohustus, s.t et ta peab hoolimata sellest, et dokumendid pole säilinud, esitama maksuhaldurile dokumentaalsed tõendid maksuarvestuse õigsuse kohta (vt halduskolleegiumi otsus asjas 3-1-1-51-04, p 14). 22. Erinevalt maksukohustuslasest maksumenetluses ei lasu süüdistataval kriminaalmenetluses kaasaaitamiskohustust ja KrMS §- s 7 ette nähtud süütuse presumptsioonist tulenev tõendamiskoormis erineb oluliselt maksumenetluslikust tõendamiskoormisest, kuna kriminaalmenetluses ei ole süüdistataval üldjuhul kohustust esitada tõendeid süüdistuse kummutamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 2007
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
