(1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ett epanekul kohtu otsusega lopetada otstarbekuse pohimottel. Millal prokuror ise kohaldab oportunitee di? - § 201: kui tegu on enne 14aastasega; materjalide saatmine alaealise komisjoni. 3. Millal võib prokurör lõpetada kriminaalmenetluse oportuniteedi alusel? Prokuror saab lopeatada kriminaalsasja oportuniteedi alusel (saastlikkuse pohimottes): - kui puudub avalik menetlushuvi ja
Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Vaja eristada legaliteedi printsiibist kriminaalmenetluses, mille järgi kõigi tegude puhul, mis kõigi oma tunnuste poolest vastavad kuriteo tunnustele, tuleb kriminaalasi algatada ja selles ka kohtueelne uurimine läbi viia. Legaliteedi printsiip oportuniteedi printsiip; Oportuniteedi printsiip saab olla kooskõlas legaliteedi printsiibiga. Kui seadus näeb ette lahenduse, mis võib mõne muu printsiibi kohaselt olla ebasobiv, tuleb lähtuda seadusest (v.a. juhud, mil seadus põhiseadusevastane) – juhtivaks printsiibiks seaduslikkuse printsiip. Nt on kohtunike vanus seadustes ettenähtud. Kuid olulise vastuolu puhul on tagajärjeks seaduse muutumine ja nii muutub juhtivaks printsiip, mis nõudis seni kehtinud seaduse muutumist.
saatmata. Kriminaalmenetluse alustamise otsustuse võib teha kuni väärteo eest karistamise otsuse tegemiseni. Kui väärteoasja materjaliga tutvunud prokurör otsustab jätta kriminaalmenetlus alustamata või lõpetab asjas kriminaalmenetluse, kuid on alust arvata, et teos on väärteo tunnused, tagastab ta viivitamata materjali kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse uuendamiseks. 12. Oportuniteedi printsiip Oportuniteet – kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end kohtus süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine näitab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma
vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega – kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald. - Kontroll alustamise ja lõpetamise üle – kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte – kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv – oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus – sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida – see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus – initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada
*9 Seetõttu on tänaseks päevaks, vaatamata prokuratuurisüsteemide erinevusele, välja kujunenud suhteli- selt ühene rahvusvaheline arusaam, millistele miinimumstandarditele peaks prokuratuur vastama, et täita efektiivselt talle antud õigusriiklikku rolli.*10 Kokkuvõtlikult peab riik tagama sellise riikliku süüdistuse süs- 7 Raadio Vaba Euroopa, 07.12.2000. 8 Tuleb arvestada, et oportuniteediprintsiibil on vältimatult piirid, sest oportuniteedi kohaldamine ei saa muutuda seadus- andlikuks tegevuseks. Riigiti oportuniteediprintsiibi kohaldamise kord erineb, ulatudes prokuröri diskretsioonilisest õigusest mitte alustada kriminaalmenetlust kuni õiguseni lõpetada kriminaalmenetlus üksnes kohtu sanktsiooniga (Saksamaal). Samas peetakse oluliseks prokuröri diskretsioonipädevuse kaasnähtuseks seadust selgitavaid juhiseid, mille tähtsust õiguse ühetaolise kohaldamise jaoks ei saa alahinnata. 9 CDL-AD(2010)040
lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip – kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip – Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega.
inkvisitsiooniline menetlus). Võistlevmenetlus- Menetluse põhiülesandeks isikutevaheliste vaidluste lahendamine nii, et inimesed oleksid piisavalt rahul. Menetlus on keeruka juhtumi järkjärguline lihtsustamine, protseduuride korrektne läbimine, mille käigus menetlusosalised õpivad asjaolusid uue pilguga vaatama ja sedakaudu lahendiga leppima Kesksed märksõnad on menetlusosaliste kokkuleppe saavutamine (otstarbekuse ehk oportuniteedi põhimõte) ja osaliste esitatud tõendite alusel otsustamine ilma avaliku võimu poolse eraldi uurimiseta (võistlev ehk konkureeriv menetlus) 72 tutvusta õiguserikkumise mõistet, tunnuseid ja elemente. Õiguserikkumine on õigussuhte subjektide selline tegu, mis on vastuolus õigusnormides sätestatud keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning millega kaasnes kahjulik õiguslik tagajärg Õiguserikkumise liigid: kuriteod e deliktid; üleastumised:
situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kõigepealt vaadelgem, milliste kulutustega tuleb arvestada
Allub sundhooldusele. 3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine (§ 76). Katseaeg = kandmata karistus, kuid mitte alla 1 aasta. Peab olema kantud vähemalt 6 kuud. Ei või kohaldada neile, kes on varem juba vangistuses olnud. kui saab kohaldada, kui ole karistatud, kuid teisel viisil. Motiiviks on, et see ei ole otstarbekohane, et tema sinna saata. Oluline on oportuniteedi printsiip ehk riigile väiksemate kulutuste tekitamise printsiip. Legaliteedi (kõik peab saama reaktsiooni) vastuväide. Karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käituskontrollile (§ 74) Kohaldamise asjaolud samad mis § 79 rakendamisel. Erinevus siin: 1. kohaldatavus ka varem karistust kandnud isikule; 2. katseaeg 8 kuust kuni 3 aastani ja 3. kriminaalhooldusele allutamine koos käitumiskontrolliga. Käitumiskontrolli nõuded on: 1
kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald. - Kontroll alustamise ja lõpetamise üle kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine); legaliteedi põhimõte kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida. - Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi,
Kõrgemalseisva prokuröri määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud. Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest valdkonna eest vastutavat ministrit. 2.12. Oportuniteedi printsiip (ehk otstarbekus) Kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku ha...
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
78 Karistusregistri seadus - 19. november 1997. - RT I 1997, 87, 1467, jõustunud 1.01.1998. 79 Lg 3 – Altkäemaksu võtja/vahendaja/andja vabastatakse karistusest, kui ta esimesena pärast vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamist/vahendamist/andmist, kuid enne altkäemaksu andja huvides teo 46 karistusest vabastamine võimalik KrMK § 202 alustel, so oportuniteedi põhimõttel ning ei kajastu karistusregistri andmetes. Analüüs on teostatud kohtuotsuste põhjal, mis on mõistetud KrK § 164, § 164¹, § 164², § 1646, § 165, § 165¹ ja § 166³ või KarS § 293, § 294, § 295, § 296, § 297 ja § 298 alustel, so sisuliselt kõikide altkäemaksu ja pistis puudutavate §§-de osas. Esmalt analüüsime tabel 1 kohaselt süüdimõistvate kohtuotsuste arvu aastate lõikes. Joonis 1
I teema 1. AVALIK HALDUS _______________________________________________________ 1. §1 Avaliku halduse määratlemine Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. Haldust võib mõista kolmes erinevas mõttes: Organisatsioonilises mõttes haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod ava...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
(Ülesande) vastus: kui presupositsioon on tõene, on see mitterange küsimus korrektne. N13.4. Analüüsida küsimust ,,Miks kriminaalhoolekande teoorias ja praktikas hakkab juurduma arusaam, et legaliteedi põhimõttele tuleb n-ö appi kutsuda otstarbekuse ehk oportuniteedi põhimõte?". Märgis: miks. Presupositsioon: kriminaalhoolekande teoorias ja praktikas hakkab juurduma arusaam, et legaliteedi põhimõttele tuleb n-ö appi kutsuda otstarbekuse ehk oportuniteedi põhimõte. Nõuded vastusele: küsimus on mitterange, oodatakse pikemat selgitust. Kontroll: 1) +; 2) +; 3) +; 4) +; 5) +; 6) +; 7) +. (Ülesande) vastus: kui presupositsioon on tõene, on see mitterange küsimus korrektne. Kommentaar. Kompetentne vastaja võib vaidlustada küsimuse presupositsiooni ning põhjendada nt hoopiski küsitule vastupidist. N13.5. Analüüsida küsimust ,,Mis oli enne: kas öö või päev?". Märgised: mis oli enne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
