Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused
Lapse kiitmine Kui tihti last kiidetakse? o Eesti emad kiidavad harva: „Pole viga. Polnudki nii halvasti.“ o Ameerika ja rootsi emad väga tihti ja vahel ka siis, kui laps ei tee ülesannet lõpuni: „Hurraa! Haruldaselt tubli! Vapustav!“ Enesemääratluse teooria 3 põhivajadust: Kompetentsus – tajutakse ennast efektiivsena sotsiaalses suhtlemises ja võimelisena saavutama võimetele vastavaid tulemusi Autonoomsus – sisemine tajutud. Kontrollitakse ennast, tajutakse oma valikute ja tegevuste tegijana Seotus teiste inimestega – hoolitakse teistest ja tuntakse, et teised hoolivad; turvalised ja rahuldust pakkuvad suhted ümbritsevate inimestega Õpilane on motiveeritum, kui ülesanne on tema jaoks oluline ja väärtuslik. Sisemine versus väline motivatsioon Vaja olla sisemiselt motiveeritud, teha midagi selle asja enda pärast (nt meeldib raamatuid
vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. -inimene on olemuselt hea - vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema valikuid -soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Humanistidest teoreetikud: Carl Rogers - valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus. Abraham Maslow - üritas erinevadi vajadusi kategoriseerida - inimese vajadus end tõestada. Inimese tegevust suunab vajadus ennast teostada, vajaduste hierarhia teooria. Kognitiivne psühholoogia: Termin kognitiivne pärineb U.Neisserilt. Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed
4. Enesekäsitlused koosnevad erinevatest samastumistest (identsustest). Inimesed võib olla mitu identiteeti, mis on organiseeritud hierarhiliselt vastavalt nende olulisusele. 5. Enesekäsitlusel tuginev käitumine pole alati seotud selgete ootustega ega vahetute ja spetsiifiliste eesmärkidega. ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA (E.L Deci & M.Ryan) Self-Determination theory Sisemised vs välimised käitumist mõjutavad põhjused Vajadused määravad käitumise Autonoomsus (autonomy) Kompetentsus (competence) Seotus (relatedness) Individuaalsed erinevused Põhjuslikkuse orientatsioon Eesmärgid elus Motivatsiooni liigid Sisemine motivatsioon Välimine motivatsioon Integreeritud regulatsioon (integrated regulation) Omaksvõetud regulatsioon (identified regulation) Pealesurutud regulatsioon (introjected regulation) Väline regulatsioon (external regulation) Amotivatsioon PROTSESSIL PÕHINEVAD LÄHENEMISED MOTIVATSIOONILE ÕIGLUSE TEOORIA (J. S
Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. ELATUSALAD Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades. AUTONOOMSUS Vadjalased asetsevad autonoomsetes piirkondades. PILDID VADJALASTE LIPP VADJALASTE VAPP PILDID VADJALASTE VADJALASTE SÕNARAAMAT RAHVARIIDED KEELTE SUGUPUU KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Vadjalased#Ajalugu http://www.fennougria.ee/?id=10525 http://annaabi.ee/mutual.php?matid=26786-vadja lased&close=1 https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= &esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCEQFjAA&u rl=http%3A%2F%2Fmiksike
-konstruktivistlik Õpilased: aktiivsed, vastutavad enda õppimise eest Laps- Domineeriv Õpetaja passiivne jälgib (minnalaskja, Keskmes: laste vaba tegevus laisse-fair, Õpilased: aktiivsed, leebe) piirideta tegevused Toetab: Kompetentsus Õpetaja- (päheõppimisel, -domineeriv -keskne põhiteadmised) Ei toeta: Autonoomsus Kompetenstus (sisuline arusaamine) Toetab: Seotus kaaslatega Kompetentsus Seesmine motivatsioon Lapsekeskne (teadmised, arusaamine) Autonoomsus Seotus kaaslastega
Kuigi nad kuulusid endiselt kõrgemasse kihti, ei olnud enam tegemist võimul olevate inimestega. See tähendas ka, et juristide ning valitsejate arvamused ei pruukinud ühtida, nad ei moodustanud enam liite ning võisid sattuda lausa vastuoludesse. Vaidlused ei olnud ebatavalised ka juristide endi keskis, mistõttu tekkisid erinevad koolkonnad. 2. sajandi viimastel aastatel muutus juristi tähendus veelgi ja toimus viimane suur murrang. Võimu muutumisega muutus juristide autonoomsus täielikult, kusjuures kõige säravamad juristid töötasid ilmtingimata riigi heaks. Seda gruppi võib nimetada kõrgete valitsusametnike kujutiseks. See muutus tuli juristidelt endilt tõenäoliselt täiesti teadlikult. Valides töötada võimu heaks määras jurist ise oma uue rolli uue riikliku vormi kujundamisel. Funktsioonilt tegid juristid siiski sama tööd, mida varemgi, kuid mõjusamalt, kuna olid riigi ,,legislatiivseks" organiks.
Tööga rahulolu ja eluga rahulolu RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID (1) · Organisatsiooni võimalused/piirangud · Rolli omadused · Töö ja perekonna konflikt · Töö ja pere suund vs pere ja töö suund. · Pinge. Aeg. Käitumine. · Pere ja töö vastastikune rikastamine · Palk ja tajutud õiglus (jaotamise ja protseduuri õiglus) · Tööstress ja läbipõlemine · Koormus RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID (2) · Autonoomsus · Tööaeg · Organisatsiooni liikmelisus (Organization citizenship) · Juhi ja kolleegide toetus · Töös sisalduv rutiin ja väljakutse · Töötaja arenemisvõimalused · Kõrvalehoidev käitumine RAHULOLU MÕÕTMINE Tahkude Skaalad · JSS (Job Satisfaction Survey) Tööga rahulolu küsimustik · JDI (Job Descriptive Index) Töökirjeldus indeks
põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus, edasiarendamine. KASVATUST PUUDUTAVAD PÕHIMÕISTED Kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Vaatenurga laius sõltub teadusalast, mille raames kasvatust käsitletakse. Kasvatust nähakse eri viisil vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või produktina. Kasvatus on: sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse(KASVATUSSOTSIOLOOGIA), inimliigi arendamine (FILOSOOFILINE ANTROPOLOOGIA), isiksuse arendamine kasvataja ja
kultuurilisest keskkonnast. Sageli on stressi põhjus tihedalt seotud otse töö eripäraga ja töö keskkonnaga või siis suhetega töökaaslaste vahel aga ka nende kahe kombinatsiooniga. Konfliktid ülemuste, alluvate või kolleegide vahel võivad suureneda tööpinge kasvuga. Oodatakse, et väiksem hulk tööjõudu suudab teha sama või suuremat hulka tööd. Probleemiks ehk siis stressi allikaks võib olla ka rollide jaotus, puudub piisav autonoomsus ning kontroll oma töö üle. Tööga seotud stress on sageli seotud kohanemisega, uute tingimustega harjumimisega. Üldisel kohanemise sündroomil eristatakse kolme staadiumi: 1) ärevus, hirm - see on kohene reaktsioon väljakutsele, automaatne närvisüsteemi käitumine -valmidus tegutsemiseks. 2) vastupanu - esmane ehk ärevusreaktsioon ei saa kesta kaua ning asendub aja möödudes faasiga, kus inimene arendab "ellujäämise" strateegiat ning püüab võidelda stressi põhjustega.
Tänapäeval on lahutamatuks töövahendiks tavapärase fototehnika kõrval arvuti ning erialaste arvuti-programmide tundmine ja kasutamine. Seega vajavad digikaameraga töötavad fotograafid (kõrgekvaliteedilist) ülekeskmise arvutit, printerit, skannerit ja tarkvara ning nende tulemus-likuks kasutamiseks tehnilisi teadmisi ja oskusi. Oskus nendega tööd teha on sama oluline kui teadmised fototehnika vallas. Ettevõtjana ja vabakutselisena tegutsevatel fotograafidel on suurem autonoomsus, väljendusvabadus ja paindlikum tööaeg. Samas võib nende sissetulek olla ebakindel ning arvestama peab sellega, et suur osa ajast kulub uute klientide otsimisele. Kõik see võib tekitada stressi. Kutsenõuded Fotograafil peab olema hea ruumi, värvi ja kujunditaju ning visuaalne mälu ning ta peab valdama erialaseid teadmisi ja oskusi. Töö eeldab analüüsivõimet, püsivust, täpsust, kootöövalmidust ja rutiinitaluvust.
+ psühholoogiliselt tugevamaks Arenguastmed:laps peab lahendama konflikti soovi- -lahendus: võib tekkida kohanemisraskused. piirangu e IDi-vanemate vahel (fiksatsioon-jäädakse 1. ...-1,5a- USALDUS-USALDAMATUS:ema, turvatunne; maailm-ema. Hea ema-hea maailm. mingile tasemele pidama--probleem täiskasvanuna) 2. 1,5-3a- AUTONOOMSUS-HÄBI:ema-isa, vabadus, liigne a) ORAALNE ...-18- suu- luua turvaline sõltuvussuhe piiratus, kaitsmine suurendab häbi, süütunne- tegin jälle valesti; b) ANAALNE 1-3a- pärak- kontroll, iseseisvus liiga vähe kontrolli--muutub L ise kontrollivaks. c) FALLILINE 3-4a-genitaalid- kiindumus vastassoost
raskematel juhtudel isegi psühhootiliste seisunditena, kus keeldutakse igasugusest seltskonnast. Seega ema ja imiku vastastikusest suhtest saadud kogemus on aluseks edasisele armastustundele. Selle puudulikkus võib tõsiselt takistada identsustunde tekkimist noorukieas. Selles staadiumis kujunenu võiks kõlada veendumusena: "Ma olen see, mida ma usun mul olevat ja mulle antavat." Varajane lapsepõlv (1-3) autonoomsus või häbi, kahtlus. Teise staadiumi põhitähendus on seotud kiire, muskulaarse arengu ja rääkima hakkamisega, eristus-ja järeldusvõime kasvuga. Paljude tegevuste kaudu hakkab laps kogema oma autonoomset tahet. Ta kogeb ka ebavõrdsust oma tahte ja võimete ning vanema ja iseenda vahel. Sellesse ikka langeb ka puhtusepidamise õpetamine, mille erilise ranguse ja nõudlikkuse korral võib areneda neurootiline tüüp, kes on kitsi, alalhoidlik ja piinlikult täpne. Kogu
Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Vaatamata tehtud pingutustele leidub puid vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal. Ka vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida. Peamiselt koosneb taimestik madalast tundra- ja kaljutaimestikust nagu samblad, samblikud, kanarbikud, sõnajalad, kellukad, orhideed jne. Alates aastast 1933 kuulub Gröönimaa, vastavalt Haagis sõlmitud kokkuleppele, Taani Kuningriigile. Alates sellest ajast on Gröönimaa autonoomsus pidevalt suurenenud. Tegevused/turism http://www.greenland-guide.gl/ice_snow.htm http://www.greenland-guide.gl/outdoor_life.htm http://www.greenland-guide.gl/ Keskkonnaprobleemid Inimtegevusest (peamiselt fossiilsete kütuste kasutamisest) tingutud kliimamuutuste tagajärjed saavad üha enam ilmsiks ning kliimamuutused saavad ka peamiseks keskkonnapõgenike tekke põhjuseks. Kliima soojenedes kiireneb
mille alla kuulub nt veri (ja lümf), luu-ja kõhrkude, rasvkude jne. Sidekoe põhiline ülesanne on organism tervikuks siduda. Koed moodusavad elundid ning sama ülesandega elundid moodustavad elundkonnad (nt hingamiselundkond või nt meeleelundkond). Inimese närvisüsteem hoolitseb kogu keha talitluse eest. NS jaotatakse kesk(pea- ja seljaaju)- ja piirdenärvisüsteemiks (ühendused pea- ja seljaaju ning kehaosade vahel). NS võib olla autonoomne või siis somaatiline. Autonoomsus tähendab seda, et me ei saa seda ise kontrollida. Näiteks ei saa me kontrollida seedeelundite või südame tegevust. Enamust autonoomsest NS reguleerib hüpatalamus (nt reguleerib see vererõhku, kehatemp. jne). Omakorda jagatakse autonoomne NS sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline NS suurendab organismi jõudlust ning aktiveerub stressi ja füüsilise koormuse ajal („põgene või võitle“). Parasümpaatiline NS toimib puhkeolekus („puhka ja seedi“)
kui on vabadussõjalased. See tekitab neis meelehärmi, ning nad süüdistavad vapse vägivaldses riigipöördes, kuigi kohus selle vastu tõendeid ei leia. Nii oli sotsialistide ainsaks võimaluseks võimule tulla läbi 1934. aasta riigipöörde. Seepärast saab öelda, et 1934. aasta pööre toimus sotsialistide huvides. Samuti on sotsialistide eesmärgiks luua piiramatu võimuga presidentaalne riigikorraldus, mis annab aimata, et nende sooviks oligi luua autonoomsus. Vaikival ajastul surutaksegi maha poliitiline opositsioon, Riigikogu saadetakse sundpuhkusele ning kehtestatakse riiklik kontroll kõikvõimalike eluvaldkondade üle. Kokkuvõtvalt kõik hakkab olenema Pätsi suvast ja tahtest. Veel üheks suureks asbektiks on see, et sotsialistid haaravad võimu, ning keelustavad vapside tegevuse. Mistõttu on ilmselge, et 1934. aasta pööre toimus sotsialistide huvides. 1929
baasinstutsioonidega peegeldub ka poliitikafilosoofia taasavastamises sajandi teisel poolel. Strukturalism ja poststrukturalism Strukturalism, mille vaimseks koduks 1950. ja 1960. aastate Pariis, on põhimõtteline vastand subjekti esile tõstvale ,, humanistlikule" mõtteviisile, nagu seda esindab näiteks Sartre.Strukturalismi taotluseks on inimese mõtlemise ja tegutsemise varjatud struktuuride täpse kirjeldamise teel näidata,et subjekti autonoomsus modernses ühiskonnas on illusioon, mille loovad anonüümsed protsessid. Strukturalismi eirnevus poststrukturalismist seisneb selles, et kui strukturalism üritas tõmmata katet varjatud süvasstruktuurilt, siis poststrukturalisi eesmärgiks on näidata, et niisugust süvastruktuuri ei ole olemas. Filosoofilise poststrukturalismi rajas Jacques Derrida.
käitumise mõju ning tähtsuse üle Enesearengu subjekt Enesearengu subjekt on Enesearengu subjekti (subject sotsiaalselt terve. Sotsiaalne of self-development) olulisteks Iseloomustavad adekvaatne tervis on tunnusteks enese- ning rühmatunnetus inimese täisväärtusliku on autonoomsus, vastutustunne (enda koha ja rolli tegevuse aluseks, väljendudes ning kriitiline iseseisev teadvustamine suhetes "mina" emotsionaalses tasakaalus mõtlemine ning "teised") ja teadmised ja psüühilises ning füüsilises enesejuhtimisest küpsuses Enesearengu subjektile on
· Tööstress ja läbipõlemine: mida kõrgem on stressimäär, seda madalam on rahulolu. Kui in põleb maha, siis rahulolu väheneb kriitiliselt. · Koormus: kuivõrd koormatuna mina ennast tunnen? Töökoormuse tajumine. Kvalitatiivne koormus ülesannete keerukuksega seotud. Kas ma oskan/tean kuidas lahendada? Kvantitatiivne ajaressursiga seotud. Kas ma jõuan valmis? Tajutud kõrge koormus seotud terviseprobleemide kõrge riskiga. · Autonoomsus: kontrolli tunnetamine. Milline on vabaduse aste? Mida teen täna / homme? Kaasas peaks olema teatud volitused, otsustamine. In tunneb end tähtsamalt, enesetunde ja väärtuse küsimus. · Tööaeg: seostub väsimuse ja kurnatusega. Väsimus sõltub tööpäeva pikkusest. Pidevad ületunnid seostuvad rahulolematusega, unehäiretega, soorituse kvaliteediga, kõrgenenud ravimite ja alkoholi tarvitamise. Osalise tööajaga töötajate rahulolu kõrgem.
mängivad samasuguseid mänge. Mängijad - Mossitaja - inimene, kes peab oma ema peale viha. - Tola - keegi, kes on Vanemlikele mõjudele ülitundlik. Tola ei tohiks segi ajada segaduses skisofreenikuga, kelles puudub funktsioneeriv Vanem ja on väga vähe funktsioneerivat Täiskasvanut, nii et ta peab maailmas toime tulena segadusse asetud Lapse mina-tasandiga. Autonoomsus Autonoomsuse saavutamise võimed vabastamises või tagastamises: 1) Teadlikkus - võime näha kohvikannu ja kuulda linnulaulu omal viisil, mitte nii, nagu õpetatud. 2) Spontaansus - valikuvõimalus, vabadus valida ja väljendada oma tundeid kõikvõimalikke tunnete (Vanem, Täiskasvanu, Laps) seast. 3) Intiimsus - teadlik inimese spontaanset mängudest vaba avameelsus, eideetiliselt tunnetava ja rikkumata Lapse vabanemist kogu tema naiivsuses, siin ja praegu elamises.
Eidaperega. See üle raba kulgev tee on suisa ajaloolise väärtusega, sest on ehitatud puunottidele ja haokubudele. Mukri raba on kujunema hakanud preboriaalse kliimastaadiumi lõpul (umbes 10 000 9000 aastat tagasi) järve soostumisel ning on Eesti vanimaid soid. Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane staadium. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood ei ole rabad. Raba on liigivaene, kuid väga stabiilne kooslus põhjuseks suur isereguleeruvus ja suhteline autonoomsus ümbritsevate alade aine- ja energiaringe suhtes. See tuleneb suurel määral turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu võtta ja endas hoida. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on aga seisev ning sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just vähese mineraalainesisalduse tõttu ei kustuta rabavesi hästi janu, ehkki on puhas ja seda võib juua. Viru Raba
Intensiivsus see, mis näitab, kuidas pingutame, et vajadust rahuldada, mida selleks teeme.Vajaduse ilmnemiseks on vajalikud teatud keskkonna tingimused. Kerkib esile, kui keskkond võimaldab vajaduse rahuldamisest. Org kontekstis: 1) Intiimsuse/läheduse vajadus- motiiv kogega soojust, lähedust ja kommunikatsiooni teistega. Püüame olla heades suhetes teatud inimestega, suhete kvaliteet oluline. Kõrge eksponeerimisvajadus. Hoolitsus-, autonoomsus-, agressiivsusvajadus 2) Kuuluvuse (liikmeksoleku) vajadus- vajadus inimgrupi järele. Omane- tahab suhelda, olla tunnustatud, teab, millal kellegil on sünnipäev, teab kõigi eraelust, tahab olla kõigiga heades suhetes. Org. kontektsis: selline ülemus võtab tööle teisi toredaid inimesi, kellega on hea koos töötada. Ei ole juhina hea, sest ei võta inimesi tööle vastavalt oskustele ja teadmistele, vaid iseloomule. Ei saa tegelikult usaldada
AJALUGU Nagu enamikes rahvusvahelistes suhetes ikka, on ka selles kirjatöös nii, et mõista Šveitsi seisukohti ja olemust tuleb teada tema ajalugu. Räägin Šveitsi lähiajaloost vahemikus Šveitsi föderatsiooni alguseks peetakse 1291. aastat, kui kolm riiki (sellel ajal nimetati neid kohtadeks- Uri, Schwyz ja Unterwalde) sõlmisid ühiste huvide kindlustamiseks liidu. 250 aastaga laienes liit kolmelt riigilt kolmeteistkümnele. Napoleoni sõdade ajal okupeeriti Šveits ja hävitati tema autonoomsus. 1815 aastal toimunud Viini kongerssiga sai Šveits oma iseseisvuse tagasi, kuid tema kaitsevägi pidi endiselt teenima teisi valitsusi. 1847ndal aastal puhkes Šveitsis kodusõda, kui osad katoliiklikud osariigid (kantonid) üritasid uut liitu sõlmida. Sõda kestis vähem kui kuu ja selle tulemusel otsustasid šveitslased, et kõikide kantonite panuse suurendamiseks ühistesse huvidesse on vaja nende majanduslikult ja piirkondlikult veelgi rohkem liita.
2. meetrites 3. kuupmeetrites 4. kuupsüldades 60. Millised näitajad mõjutavad laeva püstuvust? 1. lasti paigutus arvestatuna kiilust 2. lasti liikumine 3. lasti paigutus arvestatuna diametraaltasapinnast 4. laeva uppumatus 61. Millised näitajad iseloomustavad laeva juhitavust? 1. pööratavus 2. püsivus kursil 3. seegamine 4. kasutatava rooliratta tüüp 62. Mida nimetatkse laeva autonoomsuseks? 1. laeva autonoomsus on aeg, millise vältel laev võib merel viibida täiendades varusid vahesadamates 2. laeva autonoomsus on aeg, mille vältel laev võib merel viibida ilma varusid täiendamata 3. laeva autonoomsus on laeva võime katta võimalikult pikk vahemaa ilma kütuse varusid täiendamata 63. Milleks on laeval kogunemis- ja päästejaamad? 1. Selleks, et koguneda ohutus kohas, kui laev on sattunud hädaolukorda 2
KARISTAMINE - karistus - frustreeriv tasumatus KINNITAMINE/TASUSTAMINE (positiivne, negatiivne) - PIDEV kinnitamine - OSALINE kinnitamine * reaktsioonide arvust sõltuvad fikseeritud suhte ja varieeruva suhtega kavad * ajavahemikust sõltuvad fikseeritud intervalli ja varieeruva intervalliga kavad KASUTUSVIISID - žetoonimajandus - süstemaatiline desensitiseerimine HUMANISM - rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle * inimene on olemuselt hea * vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid * soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole* * inimese arengupotentsiaal on piiramatu - Carl Rogers (1902-1987) * valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus - Abraham Maslow (1908-1970) * 1943 – a theory of human motivation: inimese tegevust suunab vajadus end teostada – vajaduste hierarhia teooria KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA - termin kognitiivne: U. Neisser (1967)
Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud, rolli omadused, töö ja pere konflikt, palk ja tajutud õiglus, tööstress ja läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni liikmelisus, juhi ja kolleegide toetus, töös sisalduv rutiin ja väljakutse, töötaja arenemisvõimalused, kõrvalehoidev käitumine. Tööga rahulolus on üheks oluliseks aspektiks rahulolu erinevate töötahkudega (nt areng, palk tunnustamine jne) Üldise rahulolu skaalad on JIG(töö üldskaala), Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahuolu alaskaala, nägude skaala.
! Subjektideks nimetatakse psühholoogias teadvustatud aktiivsuse kandjaid, kes oma isiklike ambitsioonide nimel on ! valmis panustama, võtma vastu otsuseid, vastutama, riskima. Subjektidele on lisaks loovusele omased viis tunnust: • Adekvaatsus enda ja keskkonna suhtes • Ambitsiooni olemasolu • Aktiivsus sh. proaktiivsuse rakendamine • Autonoomsus ehk iseseisvus, toimetulekuvõime ilma kõrvalise abita ! • Arukus ehk seoste nägemise ja rakendamise võime, paindlikkus arengute suhtes Subjektide juhtimine eeldab neile suurema otsustusvabaduse ja vastutuse andmist. Liiga kitsad raamid mõjuvad neile demotiveerivalt. Objektidele liiga suure vabaduse andmine viib aga nende psüühika ülekoormusse ja nende saavutusvõimekus langeb drastiliselt. Objektsusele kalduvatele isikutele tuleb anda konkreetsemaid juhiseid ja !!
Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus Oli usu- ja õiguselus omane dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Kristlik kirik õpetas, et keegi ei saa olla ühekorraga ´´kuningas ja preester´´ , keisri võim ja riik ei olnudd üks ja seesama. Õigus oli ka Lääne kultuuris autonoomne ka poliitilise võimu valdajate suhets, seda iseloomustab valitsev suhtumine võimusse. Valdasid Rooma hilised juristid, et õigus peab kontrollima ka poliitikat. Õigusel on õius olla autonoomne. Kirjalikkus
Emotsioonid tööl valents jaguneb positiivne (rõõmus, uhkus, elevus) ja negatiivne afektiivsus (ärritunud, hirm, viha). Läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid on viha, ärevus, süü, häbi, kadedus, armukadedus, lootus, uhkus, kaastunne ja armastus. Rahulolu ennustavateks teguriteks on: organisatsiooni võimalused ja piirangud, rolli omadused, töö ja pere konflikt, palk ja tajutud õiglus, tööstress ja läbipõlemine, koormus, autonoomsus, tööaeg, organisatsiooni liikmelisus, juhi ja kolleegide toetus, töös sisalduv rutiin ja väljakutse, töötaja arenemisvõimalused, kõrvalehoidev käitumine. Tööga rahulolus on üheks oluliseks aspektiks rahulolu erinevate töötahkudega (nt areng, palk tunnustamine jne) Üldise rahulolu skaalad on JIG(töö üldskaala), Michigani organisatsiooni hindamise küsimustiku rahuolu alaskaala, nägude skaala.
üheselt määratud. 49.Mida väidab nõrk determinism? Nõrk determinism ei poolda arusaama, et vabadus eeldab tahtevabadust. Nõrga determinismi seisukohalt on determinismi dilemma üldse pseudoprobleem, sest dilemmat polegi. 50.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle? Ühiskonna avalik arvamus ja seadused. 51.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus on võimalus teostada oma tahtmisi. Tahtevabadus on tahtmiste autonoomsus. 52.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Võrdsust, vabadust ja õigsust. 53.Millal saab demokraatiat õigustada? Kui ta toimiks, kui rahvas oleks võimeline ennast valitsema ja inimesed oleks kompetentsed. 54.Mida ütleb eliiditeooria? Eliiditeooria kohaselt peab riiki valitsema eliit ning naeruväärne on veendumus, et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest. 55.Milliseks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid?
Tsentraliseerima-ühe kohta koondama, keskusele v keskvõimule allutama. KOHALIK OMAVALITSUS Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Kohaliku omavalitsuse õiguse teostamiseks moodustatakse omavalitsusorganid.Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe või mitmetasandiline. KOV tunnused Euroopa KOV hartas: Territoriaalsus, Autonoomsus, Otsene demokraatia, Demokraatlikult valitud esindukogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada se esindus ja täitevorganite süsteem, õigus khtestada oma eelarve, kohalikud maksud, tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingutele , keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus. KOV mudelid: Suurbritannia ja Saksamaa-detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus.
Kasvatusteadust peetakse väärtustega tihedalt seotud teadusalaks. Väärtuseks nimetame seda, mille nimel miski lõppkokkuvõttes juhtub. Väärtused reguleerivad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse kooselu põhimõtteid. Kasvatuse ülesannet nähakse individuaalse maailmapildi kujunemise jaoks materjali pakkumises ja vahendamises. Kasvatusteadusele omased jooned on põhjendatavus; avalikkus ja edastatavus; kriitilisus, isekorrigeeruvus, autonoomsus; edasiarenemine. Teaduslik tegevus on pidev liikumine tõe suunas. Tänapäeval räägitakse palju alternatiivpedagoogikast. Kõige tugevam innovatiivne mõju ja pidev laienemistendents on järgmistel pedagoogilistel reformliikumistel: · Montessori-koolid · Dalton-koolid · Waldorf-koolid · Freinet-koolid · Jena-koolid · alternatiivkoolid Progressiivse liikumise ehk uue kooli taotlus oli luua endisest vabam ja õpilaskesksem kool.
Kuigi suur protsent inimestest on teadlikud isejuhtivate autode olemasolust, on siiski veel segadust nende sõidukite kohta palju. Antud referaadis uuritaksegi pikemalt isesõitvate autode olemust ja tehnoloogiat ning keskendutakse lähemalt nende sõidukite arengule lähiaastate lõikes. Referaadi esimene peatükk tutvustab lähemalt, mida tähendab isejuhtiv auto ning selgitab, milliseid tehnoloogiaid on kasutusel, et saavutada täielik autonoomsus. Veel räägitakse lähemalt, millisel tasemel asuvad autod vastavalt nende programmidele/võimalustele olla isejuhtiv. Teises peatükis keskendutakse tulevikule. Tuuakse välja, mis aastast võivad autonoomsete autode tehnoloogiad olla täielikult valmis, et võtta need kasutusele ning arutatakse lühidalt, mis tööstusi antud sõidukid võivad muuta. Veel tuuakse välja erinevaid isejuhtivate autode tootjaid.
Kaasa antud proaktiivusus oma sisemisi jõude arendama. Teisisõnu oleme kaasa saanud enesearendamise tungi. Ja teine aluselemnt on see et inimesel on sisiemine kalduvus areneda keerukuse ja edasiliikumise suunas. Vajaduste rahuldamise komponent on ka kaasatud. Kui KK suudab neid vajadusi rahuldada toimub normaalne areng ehk areng keerukuse suunas Sisemised vs välimised käitumist mõjutavad põhjused Vajadused määravad käitumise (neid vajadusi tuleks rahuldada): Autonoomsus (autonomy) – vajadust ennast rahulda; kuidas ma iseenndast juhin, tegutsemse vaba valik. Kui inimese käitumist sundival moel ei suunata ja ei kontrollita aitab autonoomsusele kaasa. Kui toimub kontroll siis auto. vajadus jääb rahuldamata. Ise juhtimist ja ise otsustamist. Iseenda käitumise reguleerimine. Kompetentsus (competence) Seotus (relatedness) Individuaalsed erinevused: Põhjuslikkuse orientatsioon
Laste kognitiivne võimekus on piiratud, lapsed mõtlevad teistmoodi. Nad on uudishimulikud. Inimeses on kõik olemas et saada täiuslikuks. Jean-Jacques Rousseau kõik on võrdsed ja sünnipäraselt head. Inimühiskond rikub last. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad ta peaks saama vabalt areneda. Lastele ei tohi peale suruda täiskasvanulikke teadmisi. Lapse mõistust tuleb hoida nii kaua laisana kui võimalik. Erik Erikson Usaldus või usaldamatus Autonoomsus või häbi ja kahtlus Initsiatiiv või süü Usinus või alaväärsus Identiteet või rollisegadus Intiimsus või isolatsioon Generatiivsus või stagnatsioon Ego terviklikkus või ahastus Biheviorism. 1909 inimkäitumise põhjus on õppimine ja tingimine. Ükski omadus ei ole kaasasündinud. Egotsentrism maailma nägemine iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel perspektiividel. Naiivne realism võimetus eristada maailma oma psüühikast
Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimisest ning individuaalse elustiili kujundamisest. Enesearengu subjektile on omane adekvaatne situatsioonitunnetus, olukorrale vastav käitumine ning teadlike otsuste langetamine
sõprade arv, suhtlemise sagedus, võrgustiku tihedus, kontaktide loomise võimalikkus); being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga (isiklik prestiiz, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine). 15. S. Hirdi heaolukäsitlus. Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed Objektiivne heaolu Subjektiivne heaolu Psühholoogiline heaolu 16. C. Ryffi heaolukäsitlus. Psühholoogiline heaolu hea vaimne tervis. Autonoomsus, keskkonna valimise/loomise oskus, positiivsed suhted teistega, elu eesmärk, isiklik kasv, enese/mina aktsepteerimine. Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. 17. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal. Defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule.
rohkem seotud eakaaslastega. Vahel peab nõustaja olema nagu advokaat, et noorukit abistada läbirääkimistel oma perega. Noorukitel on kognitiivsed võimed palju arenenumad kui lastel, nõustaja saab valida keerulisemaid sekkumistehnikaid. Nõustamissuhe nõuab austavat suhtumist noore arengulistesse vajadustesse. Noorukil peab olema õigus teha ise otsuseid, mis on seotud nõustamisprotsessiga. Täiskasvanute nõustamise eelduseks on nende isiku autonoomsus ja iseseisvate otsuste tegemise õigus, noorukid ei ole oma otsustes nii vabad, sõltuvad ikkagi täiskasvanutest, noorukite ja täiskasvanute peamine erinevus seisneb nende erinevas arengufaasis. Noorukid on otsingute ja kahtluste teel, täiskasvanud vajavad elus stabiilsust Paljudel noortel nõustamine seotud stigmaga, kardetakse seotust vaimuhaigusega jms. Eneseavamine võib samuti tekitada hirmu, nõustajad peavad olema teadlikud teemadest, (näit.seksuaalne
kütusehulk. Sõidukaugus. (Tahvel 3.XIII) Täiskäigul läbitav maksimaalne kaugus ilma kütuse-, katlavee- ja õlivarude täiendamiseta. Kaubalaevadel on see harilikult 15000-20000 miili 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Autonoomsus. (Tahvel 3.XII) Aeg, mille kestel laev võib täita oma ülesandeid ilma kütuse, magevee, proviandi, õli jm. varusid täiendamata tagades laevaperele ja reisijatele normaalsed elutingimused ja olme. See näitaja võib olla 2-3 päeva, 1-2 kuud harilikult ja kuni 1 aasta ekspeditsioonilaevadel. Praktikas on vaja arvesse võtta veel terve rida erinevaid omadusi, mille vajadus kerkib üles laeva kasutamise käigus, näiteks laeva elamiskõlblikkus (Tahvel 3.XIV). Tahvlid. Tahvel 3.I
moraal, traditsioon üritab pidurdada vajavat ravi, ilmuvad hereetikud ja süüdistavad vana korda ja üritavad tuua sisse muudatusi. Saatan kosmilises möttes on natuur, loodus. Universum pidevalt muutub ja toimub evolutsioon. Nn agent, kes neid muudatusi toob on see, mida “saatanlikuks printsiibiks” nimetatakse. Hereetikud orienteeruvad vabadusele. Satanist olla tähendab tahta provotseerida. 4 Satanismi autonoomsus - pole juudi-kristliku kontekstiga seotud, LaVey LaVey "Church of Satan" (CoS) on esimene satanistlik organisatsioon, millel pole kristliku religiooniga midagi ühist. Kindlasti oli situatsioon selleks küps, et organisatsioon luuakse; kui mitte LaVey, siis keegi teine oleks seda kindlasti teinud ja vb vähem selleks sobiv tüüp. LaVey oli esimene, kes satanismi kui mittekristliku ja mittereligiosse kontsepteeris. Idee oli
jumalikku päritolu õigusnorme. Jumala tahtel kord antut ja teoreetiliselt muutumatuna püsivat õigust on põhimõtteliselt võimalik ainult järjest paremini tundma õppida. Õigus ja usk on üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja institutsioonid. Kui õigus ja usk kuuluvad kokku ja kogu õiguse allikas on Jumal, siis saavad õiguse haldamisega tegelda need ja ainult need, kelle kätes on ka usu eest hoolitsemine. Õiguse autonoomsus. Õhtumaa kultuuritraditsioonile on usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Juba Antiik-Roomas räägiti usust ja õigusest, eristati jumaliku ja inimliku päritoluga õigust, vastavalt fas ja ius. Roomlased tegid selget vahet keisril ja patriarhil. Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel.
mõrda. [RT I 2005, 28, 201 jõust. 27.05.2005] Mõrra konstruktsioonelemendid (kalapüügieeskiri) 11.1. Lõkspüünistega püügi iseärasused Kõigi lõkspüüniste puhul on omane, et püünis asetatakse ka veekokku kohtades, kus kala liigub suhteliselt arvukalt või siis on tegemist vääriskalapüügiga. Tingimata ei pea kala esinema seal parvedena, vaid võib olla ka hajutatult. Lõkspüünistega püügi eeliseks on püügi autonoomsus, kuna püük toimub kaluri otsese sekkumiseta. Lisaks on nendega püük võimalik seal, kuhu teisi püüniseid (v.a. vast õngpüüniseid ja nakkevõrke) püügile asetada pole võimalik. Lõkspüünised jagunevad kolme suuremasse rühma: 1. Juhtaiata lõkspüünised: mõrrad, lõksud, silmutorbikud jne. 2. Juhtaiaga mõrrad: mõrrad, rüsad jne. 3. Seisevnoodad e. kastmõrrad Püük juhtaiata lõksudega (lõkspüünistega)
27. Mis on kohtuvõimu (kohtute) ülesanded ja roll? (vana õpik lk 122-125) (HIIR) Kohtuvõimu ülesanded on: 1) Rahu tagamine 2) Avaliku võimu kontroll 3) Põhiseaduslikkuse järelvalve 4) Vaidluste lahendamine eraisikute vahel 5) Kriminaalasjades esitatavate süüdistused 6) Õiguse kujundamine ja loomine Kohtuvõimu teostamine põhineb järgmistel printsiipidel: Separatsioon – kohtuvõim on võimude lahususe alusel eraldatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Autonoomsus – kohtutel on sisemine enesehaldusõigus. Monopoolsus – ainult kohtutel on õigus mõista õigust (aga vt ülal) Obligatoorsus – kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda. Sõltumatus – kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). 28. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi
2. ÜLIÕPILASE ISIKLIKU ARENGU KIRJELDUS Tööautori motivatsioon oli soov oma teadmisi arendada ja olla spetsialist terviseõenduse valdkonnas. Antud õppeaasta antud uusi teadmisi, oskus läbi viia Motiveeriva Intervjueerimine. MI see on koostöö, kus tööautor uuris patsiendi/kliendi mured, ideed ja aitas leida motivatsiooni vältides parandamisrefleksi. Emotsionaalselt turvalist atmosfääri aitas saavutada suhtlemine patsientiga/klientiga kui partneriga ja autonoomsus. Nõustaja austas patsiendi/kliendi valikud, aktsepteeris need. See tõstnud patsiendi/kliendi usaldust nõustajale ja raviprotsessile. MI tehnika teadmised aitasid esile kutsuda patsiendi/kliendi rääkimist oma muutumisvajadusest, muudatuse põhjustest, tugevusest, väärtushinnangutest, võimetest ja soovidest. MI kasutades tööautor sai teadmisi, kuidas seansi jooksul kuulama, peegeldama ja avatud küsimused esitama. Ka väga tähtis on empaatia ja võimestamine, mis annavad tulemusi.
kui spetsiaaladressaadid, siis peame kasutama ka spetsiifilisi termineid, mis pole nii üldtuntud, vastupidiselt tavakodanikule suunatud puhkudel. **terminoloogia täpsus- täpne ja ühene tähendus. **ühtsus igat aktis kasutatavat mõistet tuleb tähistada alati sama terminiga. Oluline vältida sünonüümide kasutamist jne. Probleem kuidas tagada ühe õigusinstituudi raames või õigusharu raames, viimane eriti problemaatiline. Rääkimata õiguskorra raames. **iseseisvus ehk autonoomsus- akt võib anda teatud terminile spetsiifilise e juriidilise tähenduse, mis võib erineda termini tavatähendusest. Nt. Hädaseisund, kihutamine, katse, ettevaatamatus, kannatanu, kahtlustatav, 3.isik. Täiesti uued, tavakeeles tundmatud mõisted- manukas, asitõend, hagi, hageja, kostja. Legaaldefinitsioonid: võivad tuleneda akti kontekstist, võidakse anda ka lahtiste loeteludena või anda selgesõnaliselt edasi määratlusi definitsioonidena
- Mahajäämus motoorikas - Toimetulekuraskused igapäevases elus algklassides võivad teistega koos olla, hiljem jäävad maha - Füüsilised anomaaliad, südamehaigused ja lühem eluiga Mehed haavatavamad häiretele Inimese areng täisiga - 20-44 varane täisiga ehk noorus - 45-64 keskmine täisiga ehk keskiga - 65... hiline täisiga ehk vanadus Noorem täiskasvanuiga - Noorus autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus - Täiskasvanuks saamise kriteeriumid iseseisvus otsustes ja majanduslik iseseisvus - Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel tehakse ja jõutakse palju - Käeline tegevus langeb alates 30ndast - Kuulmine hakkab langema 20ndates Kognitiivne areng - Intelligentsus kasvab 30-40 aastani - Erivõimete nt loovus kõrgpunkt peale 30ndaid Postformaalne mõtlemine: - Formaalsete operatsioonide staadium
hoiu.süst. peamised karakteristikud ja edukus reformi üheks peamiseks prioriteediks valiti süsteemi kuluefektiivsus. El. riigid kulutavad tervishoiule keskmiselt 7,5% SKP-st, Eesti aga 5% SKP-st. Palju tugevaid ja erinevaid huvigruppe nt. Arstkond, meditsiiniäri, patsiendid, erakonnad. Eesti tervishoius on 3 tugisammast. Sotsiaalkindlustusel tuginev tervishoiu rahastamine, perearstidele rajatud esmatasandi terv.hoiusüst, teenuseosutajate autonoomsus. ???????? loeng 7 lk.3 ja 5. · Eratoimijate roll Eestis Eestis erasektori kulutused tervishoiukuludele 1,2% ,samalajal nt Prantsusmaal 63%, Hollandis 55,5%. Erasektor tervishoiuteenuse pakkujana- osakaal 95% ( haiglatest erasektoris umbes 30%, perearstid FIE 100%, Hambaravi 99%. Loeng7 lk.5-6 · Riikliku tervishoiu peamised õigustused - ?? loeng 7 lk.2.... Hariduspoliitika hariduspoliitika riikliku sekkumise õigustus (miks peaks riik haridust
• tema tegevused on põhiliselt stabiilsed, suudab kasutada enesevalitsemise vahendeid saamaks hakkama isiklike eluprobleemidega. Vaimset tervist mõjutavad: • Sotsiaal-majanduslikud põhjused • Sotsiaalne tugi ja suhted • Individuaalsed tegurid • Kultuuriga seotud väärtushinnangud • Keskkondlikud mõjurid • Ühiskondlikud struktuurid ja vahendid Vaimset tervist kaitsvad tegurid: • Psühhosotsiaalsed, elu- ja toimetulekuoskused; kõrge enesehinnang ja autonoomsus. • Sotsiaalne toetus negatiivsete elusündmuste korral; enseabigrupid; keegi, kellega saab rääkida. • Ligipääs ressurssidele ja vaimset heaolu toetavatele teenustele, võimalused kehaliseks, loominguliseks ja uurimis- /õppetegevuseks. Vaimse tervise riskitegurid: • Negatiivsete elusündmuste ja –kogemuste sagedus ja mõju – kuritarvitused, suhete katkemine, pikaaegne haigus või puude kujunemine •Sotsiaalne isolatsioon ja kõrvalejäetus. • Deprivatsioon ja ebavõrdsus.
Peamine uue meedia esidaja on Internet. Meie elus meedia ja kommunikatsioon mängivad olulised rollid. Näiteks, meedia on vaba aja veetmise keskpunkt. Kommunikatsiooni mõistel on palju erinevaid tähendusi ja definitsioone, mille keskne idee on osalejate kontakt teadete saamise ja vastuvõtmise protsessis, millele tugineb teatava ühisosa kujunemine osalejate hulgas. Meedia ja ühiskonna suhted. Meedia ühiskonnast sõltuv. See tähendab, et meedial on oma mõju piirkond ja tema autonoomsus võib kasuda vastavalt tema tegevusaktiivsuse. Meedia ja ühiskonna suhte iseloom sõltub aja ja koha eripärsusest. Eksisteerivad erinevad teooriad ja nendega seotud uurimistööd, nad on seotud sotsiaalsete kontekstitega, mida iseloomustavad majandusliku heaolu ning poliitilise võimu struktureeritud erinevused sotsiaalsete ja majanduslike klasside vahel. Võib öelda, et igas ühiskonndades leiub varjatud või avalikke pingeid vastuolusid , mis võivad ulatuda rahvusvahelise areenile, selle
pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist, puudust ja hoolimatust, muutub ta mitteusaldavaks sotsiaalse ja füüsilise keskkonna suhtes. - seotud emarolliga; (saada; anda) · Varane lapsepõlv. Autonoomsus/häbi (1-3 a). Selles vanuses uuritakse ja testitakse oma ekskkonda, aga ka vanemaid, et selgitada, mida võib teha ja mida mitte. Lapsed tajuvad oma iseseisvust ja eraldatust teistest, kuid samas tunnevad, et on veel mitmel viisil sõltuvad. On olukordi, kus tuleb loota teistele, toetuda vanemate kaitsele või suunamisele. Kui sellised kriisid lahendevad edukalt, areneb lastel autonoomsustunne; kui vanemad on ülemäära kontrollivad v karistavad,
annaabi.ee 
