3. Millal võib prokurör lõpetada kriminaalmenetluse oportuniteedi alusel? Prokuror saab lopeatada kriminaalsasja oportuniteedi alusel (saastlikkuse pohimottes): - kui puudub avalik menetlushuvi ja - kui süü ei ole suur (teise astme kuriteod ehk kuni 5 aastat). 4. Tõendamisese kriminaalmenetluses (tõendamisele kuuluvad asjaolud) Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud (purjus, kaine, varem istunud). 5. Kohtumenetluse võistlevuse printsiip (KriM p. 14) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktisoone ning kriminaalasja lahendamise funktisoone eri menetlussubjektid. Prokuröri süüdistusest loobumine vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigusmõistva kohtuotsuse tegemise alus
õhtuga teenivast nõutud muusikust 100 dollartit õhtuga teenivaks baarimuusikuks. 1960 peale kõiki slandaale otsustas ta uuesti alustada ja naases oma Country muusika juurte juurde. Kolinud Suni plaadifirma alt Amashi alla, pani Lewis kõigepealt märgi maha looga ,,Pen and Paper", mis ta 1964. aastal USA kantriedetabelisse tõi. Seejärel, 5. aprillil, avaldas ta LP ,,Live" at the Star-Club, Hamburg. ,,See ei ole album," vaimustus ajakiri Rolling Stone ,,see on kuriteokoosseis - Jerry Lee Lewis lömastab oma rivaalid 13-loolise seeriaga, mis on kui üks pikk krambihoog." Plaadil on ka Elvise ,,Hound Dog" ja Ray Charlesi ,,What'd I say". Peale aastaid enda imago tagasi ehitamist jõudis ta taas 1968. aastal tippu uue hittiga "Another Place, Another Time." Järgnevate aastate jooksul salvestas ta mitmeid uusi albumeid millest kaks populaarset on Olde Theme Country Music (1970) ja Boogie Woogie Country Music (1975) ja nendest kõigist kõige kuulsam ja populaarseimaks
menetlusmetoodikat. Menetlustehnika käsitleb eriliigiliste kuriteojälgede kujunemist, nende avastamist ja käitlemist kohtulike tõenditena, siia kuuluvad mitmesugused tehnikavahendid ja kasutamisvõtted. Klassikalises menetlustehnikas mõeldakse jälgede all välikeskkonda jäänud jälgi. Kaasajal uuritakse ka psüühikasse jäänud jälgi. (KrMS §62 Tõendamisese: Tõendamiseseme asjaolud on: 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud). Menetlustaktika on eriosa teine alamsüsteem, mis käsitleb uurimistoimingutes ja ekspertiiside korraldamisel rakendatavaid taktika soovitusi ja nõudeid. Menetlustaktika tugineb KrMS-le. Menetlustaktika soovitusi ja nõudeid on rakendatud sõltumata kuriteo liigist, ehk menetlustehnika leiab oma rakendusala menetlustaktikas.
toimepandud vägistamised moodustavad keskmiselt 98%. Kahjuks ei ole Eestis selle kohast uurimust veel tehtud. Selle uuritava ala lünklikus ei olene mitte ainult ebapädevates riigitöötajatest ja töötajaskonna puudulikkuses ning kvalifikatsiooni puudumisest, vaid asi saab alguse ebatäpsetest registreeritud kuritegudest. Tõstmaks oma prefektuuri mainet ja kvalifikatsiooni, ei pruugita kõiki kuritegusid üldsegi mitte registreerida või liigitatakse kuriteokoosseis valesti või ei pöörata avaldusele üldsegi mitte mingit tähelepanu. Loomulikult oleneb palju ka latentsusest. Nagu me teame, ei ole eesti inimene eriti kaebaja tüüp ja paljudest vägistamisjuhtudest ei ole lihtsalt teatatud või ei julgeta teatama minna. Siinkohal saan aru kannatanu hirmust ja alandatusest, füüsilisest ja vaimsest valust tulenevat stressi ja madalat enesehinnangut, ent magada saaks ju palju paremini, teades, et kurjategijast on teatatud ja et teda ootab karistus
väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. 2. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud (1) Kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse: 1) kui puudub kuriteosündmus; 2) kui teos puudub kuriteokoosseis; 3) kui aegumistähtaeg on möödunud; 4) kui amnestiaakt kõrvaldab karistuse kohaldamise toimepandud teo eest, samuti üksikutele isikutele armuandmise korral; 5) isiku suhtes, kes pole ühiskonnaohtliku teo toimepanemise momendiks jõudnud vanusesse, mille saabumisel seaduse kohaselt on võimalik kriminaalvastutus; 6) kannatanu leppimise korral süüdistatavaga karistusseadustiku §-des 121, 157,
ekspertiisiakti selgitamisel, asitõendite, uurimistoimingute, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokollide või videosalvestuse, samuti muu dokumendi ning foto või film või muu teabetalletusega. Tõendamiseseme asjaolud on (ehk kohtueelsel uurimisele ja kohtulikul arutamisel kuuluvad tõendamisele): 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; 2) kuriteokoosseis; 3) kuriteo toimepannud isiku süü; 4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Tõendi liigid: * Lähtudes tõendi allikast: isikulised (ütlused) ja esemelised (asitõendid, dokumendid, protokollid, foto, film või muu teabesalvestus) tõendid. Eksperdi arvamusel on kaksikallikas (nii uurimismaterjal kui ka ekspert isikuna koosoma teadmiste ja kogemustega) – seega ei mahu kummagi alla.
2.2.1 Deliktistruktuur KrK järgi KrK-s kasutuses olnud deliktistruktuur rajanes tegelikult XIX-XX sajandi vahetuse Saksa õigusteaduses valitsenud klassikalise kuriteomõistel4 ning senisel kujul pärines 1930 ja 1950 10 aastatel välja kujunenud nõudkogude õigusdogmaatikast, mis taandas kuriteomõiste kriminaalvastutuse ja kuriteo üldkoosseisu mõistele. Selle kohaselt koosnes kuriteokoosseis neljast elemendist: 1. Objektist, mida vaadeldi õigusliku suhtena 2. objektiivsest küljest 3. subjektist, kelle tunnuseks oli süüvõime 4. subjektiivses küljest, mis moodustas süü Nimetatud neli elementi moodustasid kokku kuriteo üldkoosseisu. 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi Uue deliktistruktuuri väljatöötamise peamiseks aluseks sai aga psühholoogilise süümõiste
Õigusvastase teo toetamine/soodustamine. Eristamine kaasaaitajast - kaasaaitaja osaleb kuriteos, aidates sellele kuriteole kaasa. Kuriteo varjaja ja mitteteataja - nemad ei aita kaasa kuriteole. 25. Liiklussüüteod. Tegu nõuab erisubjekti. KarS § 422 Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine. Süütegu seisneb Mootor-, õhu- või veesõiduki ohutu liiklemise või käitamise eeskirjade rikkumises isiku poolt, kes juhib sõidukit. KarS § 422 sätestatud kuriteokoosseis eeldab tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumises. Vaadeldava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad liiklus- või käitusnõuete rikkumises nimetatud sõidukite juhtimisel, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust sõiduki liiklus-või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik rikkus liiklus- või
paremini kui väiksem osahulk, eeldusel, et kõik tõendid pärinevad usaldusväärsetest allikatest, ei tulene üksteisest ja tõendamis-järeldused on korrektsed. St, et sündmuse asjaolud saavad seda kindlamalt tõendatud, mida enam põhjuslikult seotud, kuid järelduslikult sõltumatuid jälgi (ehk "erinevate ahelate otsi") leidub. Tõendamiseseme asjaolud on: a. kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; b. kuriteokoosseis; c. kuriteo toimepannud isiku süü; d. kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Tõendite hindamine a. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. b. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 51. Milliseid tõendeid (tõendite liike) käsitlevad Eesti kriminaal- ja tsiviilmenetluse seadused?
-‐ Rahvusvahelised ad hoc tribunalid, nt loodi rahvusvaheliselt konkreetse juhtumi jaoks § Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal § Rwanda Rahvusvaheline Kriminaaltribunal -‐ Rahvusvaheline Kriminaalkohus Menetluse lähtekohad -‐ kuriteokoosseis on olemas enne toimepanemist -‐ kriminaalvastutus peab olema individuaalne, kuid see võib olla nii otsene kui ka kaudne -‐ rahvusvahelise menetluse saab alustada ka juhul, kui juhtumit on juba uuritud riigisiseselt saadab riikidele sõnumi, et tehke korralikult. Kui ei
❏ Segatribunalid, nt: - Sierra Leone Erikohus - Kambodža Kohtute Erakorralised Kojad - Bosnia-Hertsegoviina Riigikohtu Sõjakuritegude Koda ❏ Rahvusvahelised ad hoc tribunalid, nt: - Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal - Rwanda Rahvusvaheline Kriminaaltribunal ❏ Rahvusvaheline Kriminaalkohus MENETLUSE LÄHTEKOHAD: ❏ Kuriteokoosseis on olemas enne toimepanemist ❏ Kriminaalvastutus peab olema individuaalne, kuid see võib olla nii otsene kui ka kaudne (alati tuleb otsida inimeses isiklik süü, ei saa mingisuguse rühmitusi liikmeid ühtmoodi vastutusele võtta, kui nende panus kuritegudesse on erineva intensiivsusega) ❏ Rahvusvahelise menetluse saab alustada ka juhul, kui juhtumit on juba uuritud riigisiseselt (
õiguserikkumise tehiolusid ja õiguserikkuja isikut (NB! Armuandmine toimib kuriteo toimepannud isikute suhtes!); 3) amnestia: seadusandlik akt, mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õiguserikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Põhjus võib olla taolise akti andmiseks poliitiline või tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õiguserikkumiseks (nt muudeti seadust: tunnistati kehtetuks vastav kuriteokoosseis); 4) aegumine: tähtaja möödumine (tähtpäeva saabumine), pärast mida ei saa subjektile esitada nõudeõigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist (nt hagi aegumise tähtaeg tsiviilõiguses). Aegumistähtajad sätestatakse seaduses. Aegumatuks loetakse inimsusevastased ja sõjakuriteod (nt massirepressioonid okupeeritud alade elanike kallal; rassiline või etniline genotsiid jne). *** TEEMA 7
kahjuliigina ei sätestata, Sellest järeldub, et kuriteo tõttu füüsilist kahju (tervisekahjustuse või valu) saanud isik on kannatanu sõltumatu sellest, kas tal on füüsilisest kahjust tulenev varalise või mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Riigikohus sisustas kahju vahetut tekitamist faktilise ja õigusliku seotuse kaudu. Faktiline seotus kuriteokoosseis, mille järgi krm toimub, peab olema määratud kaitsma sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Juhul kui kuriteokoosseisu eesmärk, so põhjus, miks koosseisus kirjeldatud tegu on karistatavaks tunnistatud, ei hõlma isikul tekkinud kahju ärahoidmist, puudub alus isikut selle kuriteokoosseisu järgi toimuvas krm-s kannatanuks pidada. Krm-s, mida toimetatakse üksnes
annaabi.ee 
