1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori ...
õhtuga teenivast nõutud muusikust 100 dollartit õhtuga teenivaks baarimuusikuks. 1960 peale kõiki slandaale otsustas ta uuesti alustada ja naases oma Country muusika juurte juurde. Kolinud Suni plaadifirma alt Amashi alla, pani Lewis kõigepealt märgi maha looga ,,Pen and Paper", mis ta 1964. aastal USA kantriedetabelisse tõi. Seejärel, 5. aprillil, avaldas ta LP ,,Live" at the Star-Club, Hamburg. ,,See ei ole album," vaimustus ajakiri Rolling Stone ,,see on kuriteokoosseis - Jerry Lee Lewis lömastab oma rivaalid 13-loolise seeriaga, mis on kui üks pikk krambihoog." Plaadil on ka Elvise ,,Hound Dog" ja Ray Charlesi ,,What'd I say". Peale aastaid enda imago tagasi ehitamist jõudis ta taas 1968. aastal tippu uue hittiga "Another Place, Another Time." Järgnevate aastate jooksul salvestas ta mitmeid uusi albumeid millest kaks populaarset on Olde Theme Country Music (1970) ja Boogie Woogie Country Music (1975) ja nendest kõigist kõige kuulsam ja populaarseimaks
KRIMINALISTIKA Kirjandus: 1. Thorwald, Jürgen ,,Sada aastat kriminalistikat" Tallinn: Eesti Raamat, 1981 I Kriminalistika mõiste 1. Kriminalistika mõiste Kriminalistika onn teadus kuritegude uurimise meetodist, kuritegude avastamisest ning kurjategijate avastamise ja tabamise viisidest ning vahenditest see on uurib kuritegevuse uurimise metoodikat ja taktikat. Seega on kriminalistika juriidiline distsipliin, mis käsitleb kuritegude kohtueelses uurimises tõendite kogumist. Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalisti...
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Seksuaalse iseloomuga kuritegude ennetamine Kristine Kaasonen Juhendaja: Lembit Allingu Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Seksuaalse iseloomuga kuriteod ............................................................................................ 4 2.1 Vägistamine...................................................................................................................... 4 2.1.1 Vihavägistamine.........................
Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõis...
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja se...
2.2.1 Deliktistruktuur KrK järgi KrK-s kasutuses olnud deliktistruktuur rajanes tegelikult XIX-XX sajandi vahetuse Saksa õigusteaduses valitsenud klassikalise kuriteomõistel4 ning senisel kujul pärines 1930 ja 1950 10 aastatel välja kujunenud nõudkogude õigusdogmaatikast, mis taandas kuriteomõiste kriminaalvastutuse ja kuriteo üldkoosseisu mõistele. Selle kohaselt koosnes kuriteokoosseis neljast elemendist: 1. Objektist, mida vaadeldi õigusliku suhtena 2. objektiivsest küljest 3. subjektist, kelle tunnuseks oli süüvõime 4. subjektiivses küljest, mis moodustas süü Nimetatud neli elementi moodustasid kokku kuriteo üldkoosseisu. 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi Uue deliktistruktuuri väljatöötamise peamiseks aluseks sai aga psühholoogilise süümõiste
Õigusvastase teo toetamine/soodustamine. Eristamine kaasaaitajast - kaasaaitaja osaleb kuriteos, aidates sellele kuriteole kaasa. Kuriteo varjaja ja mitteteataja - nemad ei aita kaasa kuriteole. 25. Liiklussüüteod. Tegu nõuab erisubjekti. KarS § 422 Sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine. Süütegu seisneb Mootor-, õhu- või veesõiduki ohutu liiklemise või käitamise eeskirjade rikkumises isiku poolt, kes juhib sõidukit. KarS § 422 sätestatud kuriteokoosseis eeldab tahtlust sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumises. Vaadeldava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad liiklus- või käitusnõuete rikkumises nimetatud sõidukite juhtimisel, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust sõiduki liiklus-või käitusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik rikkus liiklus- või
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle...
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
❏ Segatribunalid, nt: - Sierra Leone Erikohus - Kambodža Kohtute Erakorralised Kojad - Bosnia-Hertsegoviina Riigikohtu Sõjakuritegude Koda ❏ Rahvusvahelised ad hoc tribunalid, nt: - Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal - Rwanda Rahvusvaheline Kriminaaltribunal ❏ Rahvusvaheline Kriminaalkohus MENETLUSE LÄHTEKOHAD: ❏ Kuriteokoosseis on olemas enne toimepanemist ❏ Kriminaalvastutus peab olema individuaalne, kuid see võib olla nii otsene kui ka kaudne (alati tuleb otsida inimeses isiklik süü, ei saa mingisuguse rühmitusi liikmeid ühtmoodi vastutusele võtta, kui nende panus kuritegudesse on erineva intensiivsusega) ❏ Rahvusvahelise menetluse saab alustada ka juhul, kui juhtumit on juba uuritud riigisiseselt (
pritjazanija : ~ õigused. 2 140, op. cit. 3 140, op. cit., lk 138-139 4 140, op. cit., lk 140 5 140, op. cit., lk 142 120 selle õigusharu teoreetilisi allikaid tundma õppides ja neid meie õppeaine käsitustega 1 võrreldes mitte hämmingusse sattuda. Prof O.E.Taranovski selgitab: seda terminoloogilist erisust põhjendatakse järgmisega. Kriminaalõiguse normi hüpoteesis määratletakse kuriteokoosseis, aga dispositsioonis selle sooritamise eest mõistetav karistus. Hüpoteesis ehk kuriteokoosseisu kirjelduses sisaldub aga varjatud vormis ka üldise iseloomuga korraldus (resp keeld! J.L.) mis kohustab kõiki ja igaüht (!: J.L.) hoiduma sellisest teost. Seepärast normi esimest osa ehk õiguspärase käitumise korraldust nimetataksegi kriminaalõiguse teoorias mitte hüpotees vaid dispositsioon. Juristide tehnilises (resp erialases; J.L.) mõistepruugis nimetatakse
kahjuliigina ei sätestata, Sellest järeldub, et kuriteo tõttu füüsilist kahju (tervisekahjustuse või valu) saanud isik on kannatanu sõltumatu sellest, kas tal on füüsilisest kahjust tulenev varalise või mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Riigikohus sisustas kahju vahetut tekitamist faktilise ja õigusliku seotuse kaudu. Faktiline seotus kuriteokoosseis, mille järgi krm toimub, peab olema määratud kaitsma sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Juhul kui kuriteokoosseisu eesmärk, so põhjus, miks koosseisus kirjeldatud tegu on karistatavaks tunnistatud, ei hõlma isikul tekkinud kahju ärahoidmist, puudub alus isikut selle kuriteokoosseisu järgi toimuvas krm-s kannatanuks pidada. Krm-s, mida toimetatakse üksnes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
