Hädaolukord vs eriolukord ehk millal piiratakse õigusi Demokraatlikus riigis on inimeste õigused ja vabadused tagatud riigi põhiseadusega. Need õigused ja vabadused kehtivad võrdselt nii riigi kodanikele, seal viibivatele välisriikide kodanikele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kuid aeg ajalt võib juhtuda, et inimeste õigusi piiratakse. Need on olukorrad, kus õiguste piiramisega kaitstakse nii ühiskonda ja teiste inimeste õigusi kui ka põhiseadust ning sellega määratud kohustuste täitmise võimalikkust. Kui igapäevaelus on see üldjuhul erandlik ning õigusi suures mastaabis ei piira (näiteks kurjategija vangistamine), siis on kaks juhtu, kus inimeste õiguste ja vabaduste piiramine tõsisem ning vajalikum on: hädaolukord ning eriolukord. Hädaolukord on sündmus või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suurt kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepi...
olema, sest sealt võib tõesti väga arukaid ütlemisi leida, kui oskad neid muu lärmi seest üles leida. Kahjuks on kommentaariumid ajakirjandust liiga palju mõjutama hakanud. Kõige paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandus on kommi nuruv koer", kus ta ütleb, et ,,kommimisväärtusi järgiv ajakirjandus pakub seda, mida kommija tahab". Ka minu silmi riivavad just need lood, kus kutsutakse inimesi üles kommenteerima, kes kandis sellel üritusel selle kleidi paremini välja ja kuidas meeldib sulle tema uus video? Siinkohal võib ajakirjanikku tõesti ette kujutada magusat nuruva koerana. Sest just tema uudislugu peab saama palju kommentaare, mis sellest, et see uudislugu polegi üks eriline uudis, aga noh, midagi tal ju ikka lugejatele pakkuda on.
muuta. Veskil oli kindel ettekujutlus teadliku rahva kirjakeele ideaal iseloomust: “See ei tohi olla tardunud roostevesine mülgas, vaid see olgu pulbitsev, liikuv lättesilm, vastuvõtlik uuele värskendavale veele, keelt uuendavale, rikastavale ja vääristavale uudisainestikule” (Mägiste 1943). Johannes Voldemar Veski toetas sõnade liitmist ning rahvakeelest ja murretest sõnade nö. laenamist. Ajalehes Postimees (1943) on kirjutatud: Dr. Veski sõnatuletus-põhimõtete avarust, mis riivavad kunstsõnade loomist, valgustab näit. sõltuma, verbi saamislugu, kui järgnev oletus peaks paika pidama. Võiks arvata, et ta oma Maarja-Magdaleena kodumurdest (muidugi ka Wiedemanni sõnaraamatust) võttis noomeni sõltus, mis tema kodukohas tähendab aasataolist rõivakinnitit (näit. rinnaesisel), ja selle põhjal lõi meile korvamatu, rohkelt edasituletatud sõltuma-verbi (ibd). Keele ühtlustamine oli Veski jaoks väga oluline. Eesti keele õpetajana tunnistas Veski, et
Praeguses olukorras on meil piisavalt korralik järelkasv, kes suudab säilitada seda suhteliselt eriskummalist keelt. Kuid arvestada tuleb siiski ka võõrsileminejatega. Sel juhul keel pakitakse nagu talve asjad igal kevadel kokku ja otsitakse välja siis, kui olukord seda nõuab, aga nõnda muutub keelekõla, tekib aina rohkem grammatilisi vigu ning ka sõnavara ei suurene. Mõne aja pärast on tunda juba kõnelemises erinevaid dialekte, mis veidi ka kõrva riivavad. Nõnda ei lähe kuigi kaua aega kui hakkab toimuma taandareng, mille tagajärjel otsustatakse sageli ka emakeel nurka panna ja keskenduda seejärel instinktiivselt teise külge. Meelega on lugu teine, seda on võimalik säilitada ja karjatada ka teiste sehkenduste kõrvalt. Kui looksime tegelaskuju. Näiteks eestlastest vanematega Toomase, kes on kogu oma elu elanud Rootsis ja räägib vaid osaliselt eesti keelt. Oletan, et ta teab siiski, kust ta pärit on ja kus ta juured peituvad
Presidendi kõne Presidendi kõne oli tõeliselt riigimehelik. Toomas Hendrik Ilves ei hurjutanud kedagi, vaid osutas lahendusvõimalustele, kuidas saaks nii riik olla oma elanikele kodusem kui meie kõik inimestena suuremad ja suuremeelsemad. Samas president läks oma kõnes vaikselt mööda nii erakondade rahastamisskandaalidest, välismaalastele elamislubade müümisest kui ka suurest elektrihinna tõusust. Tänavune presidendi kõne ei olnud just kõige õnnestunum. Kui tegeliku võimuta president on formaalselt siiski riigijuht, siis oleks oodanud, et ta pöördub oma kõnes riigikogu ja valitsuse poole, et need astuksid vajalikke samme probleemidega tegelemiseks, Eestist väljarände peatamiseks, inimeste kodumaale naasmiseks. Jääda oma kõnes nii leebeks ja üldsõnaliseks praeguses Eestis, kus probleeme ja hädasid on kuhjade viisi ning kus järjest suurema kahtluse alla seatakse ka eesti keele...
pakub. Peipsi äärne ala on eriti ilus, enamus kohti on suhteliselt korda tehtud, nii et midagi sima riivavat ei ole. Vee kohin ja lõputu kaugus muudavad selle looduselamuse väga nauditavaks. Kindlasti veedaks ma veelgi rohkem aega randades ja jõgedel, kuid kahjuks pole see võimalik. Looduselamustest on tingimata kõige nauditav just veega seonduv. Seda ei asenda miski. Kahjuks ei saa kunagi ka ilma halvata. Ka minu looduselamustes on kogemusi, mis on hinge riivavad. Kindlasti on üheks selliseks kogemuseks see, kui jalutad ja naudid ilma kuskil imeilusas paigas ja siis märkad prügihunnikuid kuskil metsa all või võsatukas. See on lihtsalt jube, millised võivad olla inimesed, kes ei hooli loodusest ja reostavad seda. Ma olen kindel, et nad ka ise viibivad tihti looduses, kuid nad ei mõtle sellele, et mis oleks siis, kui oleksgi iga puu all mõni prügihunnik. Tihti mõeldakse, et tühi pudel või mõni salvrätt teeääres ei häiri kedagi,
tundus algul arulage. • Muutus selle teekonna käigus paremaks inimeseks; oli enne võrdlemisi mühakas, hiljem hakkas kuulama klassikalist muusikat, mõtisklema mitmete asjade üle sügavuti jne. SISU Kokku on põimunud reaalsus ja mingi kaugem dimensioon; unenäoline maailm, mille piir on imepeenike (nii lugeja kui tegelaste jaoks). Kuigi Kafka ja Nakata ei kohtu kunagi otseselt, on nende saatused ja teekonnad väga tihedalt seotud. Riivavad üksteist, kuid otsene kokkupuude puudub. Peale kodust põgenemist, suundub Kafka Takamatsu poole, kuhu minnes ta bussis Sakurat kohtas. Hakkas igapäevaselt raamatukogus käima, kus ta Oshimaga kohtus ja sõbrunes ja kes teda hiljem metsamajakesse viis. Hankis Kafkale raamatukogus elu- ja töökoha. Nakata oli nooruses kaotanud oma aru, kuid elas siiski igapäevaselt normaalset elu halduri toetusel ning hankides raha kasside otsimisega.
Mõned asjad on meie ellu toodud sellepärast, et meid tagasi Oma Loo õigele rajale juhtida. Teised jälle ilmuvad selleks, et me kõike seda, mida oleme õppinud, kasutada saaksime. Ja lõpuks tulevad mõned asjad, et meid õpetada. Usun, et ma pole selles kogemuses üksi; paratamatus on puudutanud iga inimolendi elu siin Maa peal. Mõni toibub, mõni annab alla -- kuid vähemalt korra oleme me kõik tundnud, kuidas tragöödia tiivad meid riivavad. Miks? Et sellele küsimusele vastata, lasen ma Eelijal end kood teiega läbi Akbari päevade ja ööde juhtida. -Paulo Coelho 3 P.Coelho "Veronika otsustab surra" "Veronika Decides to Die" (1998) Psühholoogiline jutustus inimesest ja tema hullusest. Coelho on nagu targa lapse suu - lihtsas, poeetilises keeles kirjutab ta asjadest nii, nagu nad on. Vahel harva võib see meetod tunduda naiivne, ent enamasti on see oma
Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õppima maalikunsti, milleks tal olid väljapai...
Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" 1. Millisena näeb Werther Lottet? Kirjelda! Wertheri jaoks oli Lotte kõik, mida ta enda elult soovis. Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele l...
ülevalpool nimetatud ettevõtlusvabadust, omandiõigust kui ka erakonna tegevusvabadust. Poliitilise välireklaami keelu osas leidis Riigikohtu üldkogu, et nii kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kui ka Riigikogu valimise seaduse sätted, mis keelavad poliitilist välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal ning selle keelu rikkumise korral vastavat karistust, riivavad PS §-dest 57, 60 ja 156 tulenevaid valimisõigusi. Antud sätted riivavad lisaks veel omandipõhiõigust (PS § 32), väljendusvabadust (PS § 45), ettevõtlusvabadust (PS § 31) ning PS § 48 lg 1 teisest lauses sätestatud erakonna tegevusvabadust. Lisaks tõi Riigikohus välja, et hääletamisõigusest tulenevalt lasub riigil kohustus luua selle õiguse perioodiliseks kasutamiseks vajalikud tingimused, sealjuures kohustab see ka seadusandjat tagama valijaskonnale vaba ja teadliku otsuse tegemiseks vajalikku teabelevi.
liikumise kolivägivalla vastu. Kavatsed kirjutada kooli ajalehte artikli, mis tutvustaks liikumist, selle põhimõtteid ja eesmärke. Esmalt pean looma ülevaate sellest, kellele ja miks ma seda kirjutan. Eeldades, et kooli ajaleht on siiski peamiselt õpilastele, peaksin sõnastama küsimuse Miks valitseb koolis vägivalla oht? Mida saame muuta? Koolis valitseb vägivalla oht tänu teatud õpilastele, kes ei suuda olla tolerantsed teiste kaasõpilastega ja riivavad oma käitumistega teiste tundeid. Sageli võivad sellised olukorrad muutuda ka füüsilisteks ja seljuhul on see juba kuritegu. Koolivägivald võib olla koolis ka seepärast, et õpetajate käitumine ei ole koolile vastav (õiendavad ja karjuvad laste peale). Lapsed omakorda õpivad sellest ja rakendavad sellist ebainimlikku käitumist üksteise peal. Vägivalla põhjustajateks võivad olla ka noore inimese perekondlikud põhjused, kus nad ei saa
mõned mopsid. Inglased võtsid need väikesed koerad südamesse umbes sada aastat hiljem olid nad kuninganna Victoria ja Prantsuse Josephine'i lemmikud. Mops tänapäeval Tõu kõige iseloomulikumaks tunnuseks on pea ja saba. Kelmikas nägu on vahvalt kortsuline, andes arukust või suurt kurbust väljendava ilme. Kõrvad on lontis, 9 kõrvaotsad riivavad külgedelt nägu. Saba on tugevalt keerdunud seljale. Mopsi nahk on lahtine, kuid ilma voltideta, välja arvatud pea. Tal on lühike kahekordne karvkate suurepärase aluskarvaga ning ilusa läikiva pealiskarvaga. Värvid on must, hõbedane fawn ja aprikoosi fawn. Iseloomulik on must mask, mustad kõrvad ja must selge joon mööda selga kolju tagaosast sabani. Mopsil on stabiilne tasakaalukas temperament ning vallatu sõbralik iseloom. Ta on
viljakottidest välja ronida jõuavad. Nende juht, sepp Villu, visatakse vangikeldrisse, kus ta samuti sureb. "Tasujal" ja "Villu võitlustel" on päris palju ühiseid jooni ja elemente. Esiteks muidugi see, et neis mõlemas kirjeldatakse Jüriöö ülestõusu sündmusi ning talupoegade vabadusvõitlust. Kuid kumbki neist pole täielikult pühendatud ainult sellele teemale. Nad on mõlemad peategelaste saatuse kujutlused ning haripunktis riivavad nad ka ajaloolisi sündmusi. Samuti lõpevad mõlemad peategelaste surmaga, sümboliseerides rahva luhtunuid vabaduspüüdeid. Kolmas tähtis jutustus on "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad", mis valmis aastal 1893. See on ühtlasi ka Bornhöhe viimane ajalooline jutustus. Selles kasutab Bornhöhe uut esitusviisi, võttes tegelasteks päriselt elanud inimesi, mitte väljamõeldud nagu varem. Nendeks on nimelt vürst Gabriel
EUROOPA SOTSIAALHARTA TTK 27.09.13 Euroopa sotsiaalharta · Millal? · Eesmärk · Sisu Millal? · Sõlmiti 18. oktoobril 1961. aastal. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiils...
silmilt minu julmus. Ja ma sammusin, must - nii kaugelt tulnud sinu käe- Kõrval, naine! su elava hinge poole kui ralkunu -jääva tuletorni poole! üle su ranna ihu, igavesti võõrastevõstliku. Häda mulle Häda mulle olen vabamüürlane keda reedab mansetinööp Häda sulle oled paaristiibvaablane keda tabas Caesari mõõk 19 Ma hakkan kõndima mööda merepõhja kalad riivavad mind Mul ees istub hunt kelle kadunud portselankepp Olen uks mille kuuliaukudest läbi niriseb vein 20 4. ISIKLIK ARVAMUS Sürrealism on üks kõige mõistatuslikumaid luulezanre üldse. See on nii mitmeti mõistetav, kõik peitub oskuses sümbolitest tõde välja lugeda. Laabani luuletusi on väga raske mõista. Neid võib lugeda kui humoorikaid ja absurdseid lugusid ning nende üle naerda või seda absurdsust nautida
NEUROPAATIA jaguneb Neuropaatia on üldtermin, tähistamaks perifeerse närvi erinevatel põhjustel tekkinud kahjustust. Hinnatakse, kas tegemist on üksiku närvi või paljude kahjustusega (vastavalt mononeuropaatia ja polüneuropaatia) MONONEUROPAATIA On kahjustatud vaid üks närvitüvi, mis põhjustab paikse häire. NT. randmekanalisündroomi korral kahjustub keskpidine närv. PINDLUUNÄRVI NEUROPAATIA korral tekib rippuv labajalg, nii et haige varbad riivavad kõndimisel maad. Selle vältimiseks püüab ta jalga igal sammul kõrgele tõsta. SÄÄRELUUNÄRVI NEUROPAATIA all kannatav haige ei saa varvastel seista, käia ega ka varbaid painutada, ta jalataldade tundlikkus on kadunud. POLÜNEUROPAATIAD (mitmenärvi kahjustus)- Väheneb vastavates kehapiirkondades tundlikkus ja halveneb lihasfunktsioon, esimesena kahjustuvad reeglina labajalad, haiguse süvenedes tekivad ulatuslikumad kahjustused. 6
4) Üldine tagasinõudmismõigus alusetu rikastumise puhul o Varaühisus- juhuslik varaühisus, ei moodusta seltsingut. Iga liige on õigustatud nõudma selle ühisuse lõpetamist. OBLIGATSIOONID ÕIGUSERIKKUMISTEST Deliktid: o Delicta publica- kuriteod, mis rikuvad riigi huve, mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus. o Delicta privata- õiguserikkumised, mis riivavad eraisikute huvisid. Polnud hagi, polnud ka delikti. Ei läinud reeglina pärijale üle. Delicta privata vormid: o Iniuria- iga õigusevastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. o Furtum- vargus o Rapina- röövimine, vara kahjustamine mitme isiku poolt, vargus vägivallaga, hüvitus neljakordne riisutud asja väärtus+infamia o Võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine o Vägivald ja ähvardus o Pettus
o Sügisballis 6 erinevat lugu kasti pandud o Mustamäe oli koht, kus eliitrahvas sai kokku o (vargamäe balli ootuses, Andres valmistas ette talu, et see muutuks paremaks ehk nagu ball, ilus ja tahe seal olla) o Ball, koht kus juhtub palju asju, tegevusi. Ka tegelased tegid palju, käisid igal pool, nendega juhtus kõiksuguseid asju o (vargamäel kõik ühte kohta suunatud, tegevused samad) o Inimesed vaid riivavad üksteist nagu ballil o Ballil inimesed teavad üksteist aga ei tunne o (vargamäel inimesed ka teavad üksteist aga ei tunne) o Ball on linnaelu, sügis on elufaas. Inimesed sünnivad ja sügise lõppedes inimesed surevad o Ball on hetkeline, see ei kesta igavesti, inimesed ei ole igavesti koos o Nagu ballil inimesed kohtavad üksteist aga on võõrad edasi o Sügisballi tegelased olid ka omavahel lõppkokkuvõttes võõrad E
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
täitnud osakonna juhataja korraldust. linnapea haldusorgani volitatud isik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, iga vend ei saa peaspetsialisti teenistusest vabastada, välismõju: kas akt puudutab isikut kui ametnikku, teenistusest vabastamine, isikul on teatud subjektiivsed õigused, tegemist põhiõigusega (EV PS), põhiõiguslik riive, halduskohtus ei saa vaidlustada siseakte, vaid ainult mis riivavad isiku subjektiivseid õiguseid, seega välismõju olemas, antud mõju puudutab isikut mitte kui ametnikku vaid isikut kui talle kuuluvaid subjektiivseid õigusi, regulatiivsus: teenistussuhte lõpetamine käskkirjaga, tegemist haldusaktiga mis omab regulatiivsust, ühepoolne tahteavaldus, kindel adressaat, haldusakt 6. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja teatab AS-le Kodumaja, et tema poolt
Õigus vabadusele tähendab füüsilist vabadust kõige laiemas tähenduses. Hõlmatud on nii õigus igale poole minna kui ka õigus iga kohta vältida. Üksikisik ei pea jääma sinna, kus ta olla ei taha, ega pea minema sinna, kuhu ta minna ei taha. Isikupuutumatus tähendab õigusevastase vahistamise keeldu. Isikupuutumatus on füüsilise vabaduse kaitse erijuht. PS § 20 lg 1 riive on iga füüsilise vabaduse kitsendus. Füüsilist vabadust riivavad eelkõige vangistus ja arest, samuti vahistamine. Füüsilist vabadust riivab peale selle näiteks kaitseväeteenistuse kohustus või koolikohustus, eriti peale tunde jätmine. Ka politsei poolt läbi viidav kinnipidamine isiku kindlakstegemiseks riivab PS § 20 lg 1 kaitseala. Füüsilist vabadust riivab seega iga avaliku võimu käsk või keeld.83 PS § 20 eesmärk on pakkuda igaühele kaitset meelevaldse vabaduse võtmise eest vahistamise või kinnipidamise teel
Euroopa kaupmeestele, pakuti muu kauba hulgas ka koeri. Kui William III 1688. aastal troonile asumiseks Inglismaale maabus, olid tal kaasas mned mopsid. Inglased vtsid need väikesed koerad südamesse - umbes sada aastat hiljem olid nad kuninganna Victoria ja Prantsuse Josephine'i lemmikud. Mops tänapäeval Tu kige iseloomulikumaks tunnuseks on pea ja saba. Kelmikas nägu on vahvalt kortsuline, andes arukust vi suurt kurbust väljendava ilme. Krvad on lontis, krvaotsad riivavad külgedelt nägu. Saba on tugevalt keerdunud seljale. Mopsi nahk on lahtine, kuid ilma voltideta, välja arvatud pea. Tal on lühike kahekordne karvkate suurepärase aluskarvaga ning ilusa läikiva pealiskarvaga. Värvid on must, hbedane fawn ja aprikoosi fawn. Iseloomulik on must mask, mustad krvad ja must selge joon mööda selga kolju tagaosast sabani. Mopsil on stabiilne tasakaalukas temperament ning vallatu sbralik iseloom. Ta on nii
Seadusereservatsioonis sisalduvast piirangu-, piiramis-, piiritõmbamis- ehk piiriklauslist lähtudes võib põhiõigused jaotada kolmeks: 1) lihtsa seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused, 2) kvalifitseeritud seadusereservatsiooni ehk piiriklausliga põhiõigused ja 3) nullreservatsiooniga ehk ilma piiriklauslita põhiõigused. 18.7. Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Põhiseadusega kooskõlas olemise kriteerium nõuab, et põhiõigusi riivavad riiklikud aktid oleksid kooskõlas kõigi põhiseaduse normidega. Need peavad olema niisiis nii formaalselt kui ka materiaalselt põhiseaduspärased. Põhiõiguse materiaalne kriteerium lähtub põhimõttest, et põhiõigused on ainult need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka ja mida PS säärastena tunnustab. Põhiõiguse formaalne kriteerium lähtub kahest tasandist esmalt, e põhiõigused on kõik PS II peatükis sätestatud
Setõttu on jahimehed mitmetes maades algatanud meetmeid soode kaitseks. Samal ajal võib jahinduse arendajatele olla vastukarva mõne sooala range kaitse. Marjade ja seente korjajatele on sood läbi aegade olnud tähtsad koriluspaigad. Seetõttu ollakse huvitatud korjemaade püsimisest ka edaspidi. Kuid korilasi häirivad väga ranged looduskaitsepiirangud. Turismile, eeskätt loodusturismile, on märgalad oluline ressurss, mille heast seisundist ollakse huvitatud. Küll aga riivavad turismiarendajate lähihuve looduskaitsest tulenevad kohatised liikumispiirangud. Riigikaitse seisukohast seostuvad märgalad kohaliku elanikkonna vastupanuga. Seal, kus puudub võimalus varjuda mägedes, on alati leitud pelgupaik soodest. Haridusele ja teadusele on märgalad sama vajalikud kui looduskaitsele. Lisandub märgalade, eelkõige rabade tähtsus looduse arhiivina, mis tuleneb turba ladestumisest ja selle konserveerivatest omadustest (Lotman, 2001). Sooteadus
tähtsust kriminaalasja lahendamiseks. 1.3. Isiku läbivaatus Isiku füüsiline ja vaimne puutumatus kuulivad PS 26 kaitsealasse. Füüsilise ja vaimse puutumatuse rivet võib õigustada par teises lauses nimetatud eesmärkidega. Isiku läbivaatus ja ekspertiisi tegemiseks isikult ekspertiisimaterjali (ka võrdlusmaterjali) võtmine on isiku füüsilist ja vaimset puutumatust riivavad kriminaalmenetluse toimingud. Isiku läbivaatus võib riivata ka PS 20 sätestatud õigust isikupuutumatusele. 1.4. Posti- või telegrafisaadetise arest ja läbivaatus PS tagab õiguse sõnumite saladusele, mida edastatakse üldkasutataval teel. PS 43 kohaselt on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavale sõnumite saladusele. Erandid: kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
