Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EESTI PEREKONNANIMED referaat Juhendaja Tiina Alekõrs Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................lk 3 1. Onomastika......................................................................................................lk 4 1
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum ...
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed.
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? Ajalugu · Pärisorjusest vabastamine · Euroopa keskaeg · Lisanimeks seni talu või tabav hüüdnimi Nime panek · Toimus mitmeti · Pastori/mõisniku otsus · Piirasid osade nime panemist · Arutluse teel · Käidi talust tallu küsimas · Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3. Juhanson · 7. Mägi · 4. Lepik · 8. Peterson · 5. Sepp · 9. Kukk · 10. Kask. Jüri Parijõgi · Laupäeva õhtul käinud mõisa tallimees mööda küla ja käskinud kõigil meestel
Seaduse eirajatele nimi määrati. Petserimaal töötasid komisjonid 19. sept 29. dets 1921, andes kokku 50 234 isikule 8654 perekonnanime (Postimees 8.02.1922, Vaba Maa 20.01.1922). Narva-tagustes valdades algas töö 10. jaanuaril 1922 (Postimees 11.02.1922). Komisjoni esimehe Samuel Sommeri aruande kohaselt (Postimees 13.08.1923, 14.08.1923) anti seal kokku 5329 isikule 1278 perekonnanime. Üsna varsti selgus, et perekonnanimeta kodanikke oli mujalgi. Näiteks puudusid perekonnanimed isikutel, kes küll Petserimaalt või Narva tagant pärit, kuid kes olid asunud elama mujale Eestisse. Samuti puudusid perekonnanimed Ruhnu saare elanikel. 1926. a jaanuaris heaks kiidetud perekonnanimede võtmise seadusega (RT 1926, 11, 10) kohustati kõiki veel perekonnanimeta Eesti kodanikke omale kuue kuu jooksul perekonnanime võtma. Nime võtmisest tuli teatada kohalikule perekonnaseisuametnikule, kes nime protokollis. Seaduse eirajatele pidi nime määrama siseminister.
mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. 1804 alustati Liivimaal ka koormiste normeerimist. Keelati talupoegade müümine, piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati selle alt sootuks. Vallakohtute moodustamine. Tagajärjed: Kuid keegi polnud nende seadustega rahul, tekkisid talurahvarahutused. 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest. 1) Isiklik vabadus talupoegadel, kuid vabastati ilma maata, see jäi endiselt mõisniku omandiks. 2) Perekonnanimed. Tagajärjed 3) Pärisorjus asendati teoorjusega 4) Majanduslikult halvemas seisus 5) Vabadusega oli vähe teha 1849/1856 1) Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said pühenduda oma talumajapidamise arendamisele. 2) Vastutus on nüüd peremehe käes, kes pidi õppima, kuidas tulutoovamalt majandada ja rahaga paremini ümber käia. 3) Inimesed pidid saama ettevõtlikumaks ja läbilöögivõimelisemaks. 4) Renditalude kruntiajamine, mis lõi seniste ühispõldude ja karjamaade
) 2. Lõpeta laused. (7p.) · Tartu Ülikooli rajamise ajal valitses Rootsit ............................ . · Kogu Eesti läks Rootsi alla pärast ............................. rahu. · Pärast Liivi sõda jagasid Eesti omavahel ...................... , ....................... ja ........................ . · Aadli maade riigistamist nimetatakse .......................... . · Piibli tõlkis eesti keelde ............................... . · Eesti talupojad said endale perekonnanimed pärast ........................... . · Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas oli .............................. . 3. Millal toimus? (3p.) · Pärisorjuse kaotamine Balti kubermangudes · Tartus toimub eestlaste esimene üldlaulupidu · Eesti kuulutatakse isseisvaks vabariigiks 4. Kes on pildil? Tee ülevaade tema elust ja tegevusest. (5p.)
Igal rahval esinemiskuju erinev. Eesnimi on kõige esimene nimi süsteemis. Individuaalnimedeks loetakse lisanimesid. Lisanimed tulevad põhinimele juurde. Ajaloos olulised meie võime neid pidada perekonnanimedeks. Lisanimed antud inimesele selleks, et neid teistest eristada. Monarhidel on tõlgitavaid lisanimesid: Peeter Suur, Ivan Julm jne. Tegu pole perekonnanimedega, vaid lisanimedega. Need ei pärandunud lastele edasi. Päritavad nimed: meie mõistes laias laastus perekonnanimed. Eesti keeles perekonnanime kohta mitut moodi: sugunimi, väärnimi, fahmiil jne. Päritavate nimede hulka kuuluvad ka sugukonnanimed. Sugukonnanimed omased vanadele rahvastele: nt roomlased. Isanimed: tingimisi individuaalnimed. Isanimi e patronüüm. Eestlastel ajaloolistes kirjapanekutes isanimed olemas. Olemas olnud ka emanimesid e metronüüme. Terminoloogia võib tekitada segadust. Vanaisanimi, isanimi, pärisnimi.
Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisa majandus enam katta 2.Uendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisa majandust. 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas. 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavaliTuste(vallad) moodustamine 3. Talupojad said perekonnanimed 4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks 1816- Eestimaa talurahvas vabastati pärisorjusest 1819. Vabastati Liivimaa talurahvas
osseedikeelse sõna „don“ järgi, mis tähendab jõge. Nimede tunnused Nimed hingestavad objekte. Nimi väljendab inimese tähelepanu. Kui maastikuobjekte vaadelda, on mõnel kohal nimi ja mõnel mitte, saame teada, mis on olnud inimeste jaoks oluline ja mis mitte. Nimedega koos ei kasutata artikleid, nt the Glasgow. Samas lisatakse inglise keeles jõgedele the-artikkel. Nimede kirjaviis on tinglik, st võib esineda kirjaviisi, mis tavakeeles pole omane, nt perekonnanimed Põdder või Leppik. Sellest tulenevalt peame nimesid üksnes nimedeks, mitte üldkeelesõnadeks. Vormiliselt nimesid käsitletakse eriliselt, käänatakse teisiti kui tavasõnu, nt suur küla : suurde külla VS Suurküla : Suurkülla. Nimesid käänatakse nii, et nimekuju muutuks vähe, et säiliks eristav funktsioon. Nimesid ei tõlgita. Sünonüümia pole nimede seisukohalt takistav, kuid tõlkimisel Ööbiku ja Sisaski tänav on
1.Milles seisnes 19. sajandi keskpaigas Ühendriikide sisepoliitiline kriis? Orjanduses. Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu kodusõja alguses? Soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Millistes valdkondades tegi Abraham Lincoln kodusõja ajal ümberkorraldusi? Kaotas orjuse, seadustas neegrite värbamise föderaalvägedesse. Miks tõi orjuse kaotus kaasa uusi probleeme? Orjad olid töötud ning kirjaoskamatud, neile tuli anda perekonnanimed. Sellega ei lepitud lõunas, kus loodi rida rassistlike organisatsioone. 2.USA kiire tööstusliku arengu põhjusi 19. sajandi teisel poolel. · Maavarad · Arvukas sisserännanud tööjõud · Lai siseturg(linlased ostsid enamuse tööstuskaupadest poest) · Puudusid suured sõjalised kulutused. · Raudtee ehitamine(sidus riigi erinevaid osasi) 3. Kuna majanduslik konkurents oli tugev, tekkisid suured majandusühendused, monopolid, mida USA's nimetati trustideks
the Baltic (Sea) 2) mäeahelike nimetused: the Alps the Urals 3) ajalehtede nimetused: the Morning Post 4) teatrite ja kinode nimed: The Globe (Theatre) the Cosmos (Cinema) 5) hotellide nimed: the Ritz (Hotel) the Palace 6) laevade nimed: the Titanic 7) riikide ja maade nimed, mis koosnevad üldnimest (näit. state, republic, kingdom) ja seda laiendava(te)st sõna(de)st: the United States of America, the USA the United Kingdom, the UK the Estonian Republik 8) mitmuses olevad perekonnanimed: the Browns Artiklit ei tarvitata: 1. aastaaegade, kuude, nädalapäevade ja pühade nimetustega 2. söögiaegade nimetustega 3. sõnadega school, college, hospital, bed, church, prison, kui neid kasutatakse üldises tähenduses 4. keelte nimetustega 5. mängude nimetustega 6. sõnadega mother, father (kui neid tarvitavad sama perekonna liikmed)
• President: Vladimir Putin • Rahvaarv: 143 657 134 • Rahvuste arv: Üle 160 rahvuse elab Venemaal AJALUGU • Põhjasõda hakkas 1700 aastal ja kestis 21 aastat • Eesti ja Venemaa sidemed lõhkus ära Põhjasõda. Peale sõda jäid Eesti ja Venemaa üheks riigiks EESTLASTEST TALUPOJAD • Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal • Eesti ehitajad tegid ehitustöid Baikali äärsetele rikkuritele
maad mõisnikult rentima, kehtisid rendilepingud ning talupoeg ei tohtinud maalt linna elama minna, talupoegadele pandi perekonnanimed. 6. Johann Voldemar Jannsen- ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees"; Jakob Hurt- ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja; Carl Robert Jakobson- ,,Sakala" 7. Tartu nimi muudeti Jurjeviks; Venestamisajaga langes kirjaoskus; Suleti Eesti Kirjameeste Selts; 1869. Aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu. 8. 9. 1884. aastal õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest sai hiljem Eesti rahvuslipp. 10
●Mitmed ümberkorraldused ●lõunaosariigides kaotati orjus ●iga Ühendriigi kodanik sai lääneosas endale maa, haris seda 5 aastat ning sai selle maa omanikuks ●Põhi tugevdas vägesid, lõuna osa sai Euroopa toetusi ●Tekkis toidupuudus, tuli sõda, kestis 4 aastat ●Sõda vaibus kui Lincoln tapeti Gettysburgi lahing oli kodusõja pöördepunktiks Ümberkorraldused Lõunas ●1865. aastal kaotati orjus lõplikult ●Orjadel polnud haridust, neile anti perekonnanimed ●Massilised hulkumised, vargused, röövimised ●Lõuna osa ei leppinud sellega ning loodi mitmeid terrolistlikke organisatsioone ●Tuntum neist Klux Klan, eesmärk valgete eelisseisundi kindlustamine ühiskonnas Tööstuslik tõusuaeg ●19. saj. poolel arenes Ühendriikides tööstus kiiresti ●Võeti vastu maailmas avastatud tehnilised uuendused ●Lai siseturg, linlased ja farmerid ostsid enamiku tööstuskaupade poest ●Raudteede ehitamine, ühendas Ühendriikide
nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele Võõrnimede käänamine · Võõrnimede käänamisel lähtutakse hääldusest a) kui nimi lõppeb tummavokaaliga, siis lisatakse kõigepealt tüvevokaal -i ning seejärel käändelõpp
üle Eest ja Liivimaa mitmed rahutused, talupojad ei tahtnud mõisatööle minna. 1816/1819 isikuvabadus- Pärisorjuslik seisus kaotati, kuid talupojad vabastati ilma maata, mis tähendas seda, et nad pidid oma talusid mõisnikult rentima. Peamiseks rendivormiks jäi teorent, teorendi suuruse sai mõisnik valida. Kõrged mõisakoormised jäid püsima, kuid talupoegi ei saanud enam osta, müüa ning pantida. Talupoegadele anti perekonnanimed. Talupojad võisid ise elukohta vahetada, kuid seda vaid oma kihelkonna piires, hiljem kubermangu piires ehk algselt oli rangemalt liikumisvabadust piirtletud. 1849/1856 isikuvabaduste laienemine- Talupoegadele anti õigus maad päriseks osta, talupoegade käsutuses olev maa kuulutati talumaaks. Seda võisid nad rendile anda või müüa. Mõisnikul polnud õigusi talupoegade maad majandada. IV Vasta küsimustele Miks jäi Balti erikord püsima hoolimata tema vastu suunatud
Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisamajandus enam katta 2.Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine 3. Talupojad said perekonnanimed 4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks Tervikuna jäi talurahva olukord raskeks. Sagedased ikaldused ja sellele järgnenud näljahädad viisid inimesed meeleheiteni. Õnneks päästis kartul kõige hullemast. Põllumajanduses toimus edasiminek. Tänu Lõuna-Eestis levivale linakasvatusele kogunesid taluperemeeste kätte vabad rahasummad, mida hiljem kasutati talude päriseksostmisel. Pärisorjusest vabastamise üheks väliseks märgiks oli perekonna- ehk priinimede andmine
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks
Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus Talupojad said perekonnanimed 1849 Üleminek teotöölt raharendile 1856 Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine (1860. aastate seadused) a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) Loodi vallakogukond – talurahva omavalitsus: vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist ühisvastutus magasivilja varumisel – viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta
· Keelati talupoegade müümine, vahetamine ja pantimine. · Ihunuhtlust piirati 15 hoobile ja taluperemehed olid üldse sellest vabastatud. 1816 Eestimaa · Talupoeg sai isiklikult vabaks (said passid). · Maa jäi mõisnikule ja et selle peale elada, pidi talupoeg seda maad rentima. Talupojast sai rentnik ja temaga sõlmiti rendileping. · Talupojad said endale perekonnanimed. 1819 Liivimaa · Sarnane seadus 1816. aasta seadusele. 1849 Liivimaa · Üleminek teorendilt raharendile. · Mõjus positiivselt, sest ei pidanud 1856 Eestimaa · Mõisas lõpetati talupoegade teotöö kasutamine. See asendati enam mõisapõllul tööl käima. mõisamoonakate tööga. (Palgatöölised, kes harisid talude krunti) · Usk ja eneseteadvus kasvas.
ARTICLES- A, AN, THE. A- kasutatakse kaashäälikuga algava sõna ees. AN- kasutatakse reeglina siis, kui sõna algab täishäälikuga või kui hääldus algab täishäälikuga. THE- kasutatakse 1) kui antud eset või olendit on varem mainitud There is an apple on the table. The apple is yellow. 2) kui räägitakse ilmakaartest Haapsalu is in the west. 3) kui räägitakse kindlast ja teadaolevast olendist, esemest või kohast Children are in the park. 4) muusikainstrumentide puhul My older sister plays the quitar. 5) järgarvude ning omadussõna ülivõrde puhul October is the tenth month. What is the most interesting lesson for you? 6) mõnede pärisnimedega jõgede, merede ja ookeanide nimed- the Thames, the Baltic Sea teatrite, kinode ja hotellide nimed- the Palace mitmuses olevad perekonnanimed- the Greens 7) leiutistest rääkides Who invented the telephone? Määravat artiklit ei kasutata 1) mängude nimetustega I pla...
Nimi ei riku meest Tänapäeval pannakse lastele igasuguseid nimesid, mõned hullemad kui teised. Teismelistel on alati olnud tavaks kiusata teisi, kes on nendest erinevad ning seda võivad nad teha ka nime pärast. Kuidas siis nimi ei riku meest, kui muudab inimese elu raskeks ja keeruliseks? Nimi, mis rikub meest, võib olla nii eesnimi kui ka perekonnanimi. Kui eestlased said paar sajandit tagasi endale perekonnanimed, ei aimanud nad, et mõnede põlvkondade pärast võivad need tähendada mõnda roppu või piinlikku asja. Kõik saab alguse lasteaiast, kui teised kuulevad, et sinul on teistsugune või erilisem nimi, mis ei pruugi üldsegi halb olla, võidakse sind hakata mõnitama või isegi kiusama. See mõjutab väga palju inimese iseloomu kujunemist. Kõik see kiusamine süveneb juba koolis, kus lapsed omandavad uusi teadmisi, mis võivad sellele kaasa aidata
Määravat artiklit kasutatakse: 1) kui antud eset või olendit on varem mainitud There is an apple on the table. The apple is yellow. 2) kui räägitakse ilmakaartest Haapsalu is in the west. 3) kui räägitakse kindlast ja teadaolevast olendist, esemest või kohast Children are in the park. 4) muusikainstrumentide puhul My older sister plays the quitar. 5) järgarvude ning omadussõna ülivõrde puhul October is the tenth month. What is the most interesting lesson for you? 6) mõnede pärisnimedega jõgede, merede ja ookeanide nimed- the Thames, the Baltic Sea teatrite, kinode ja hotellide nimed- the Palace mitmuses olevad perekonnanimed- the Greens 7) leiutistest rääkides Who invented the telephone? Väljendeid määrava artikliga: in the morning, in the evening, in the afternoon in the country on the right/ left go to the cinema go to the theatre listen to the radio Määravat artiklit ei kasutata: 1) mängude nimetustega I play football every day. Do ...
Arvukad merelahingud Numerous sea battels Haiguste ja nälja käes kannatama Suffer from illnesses and hunger Tugevate tuulte tõttu Due to strong winds Karile jooksma Struck rocks Elatist teenima Make a living Laialtlevinud kuulujutud Windespread numerous Meelega laevu eksiteele juhtima Misled ships on purpose Artikli kasutamine: · Osariigid (the USA...) · Veed (jõed, mered, kanalid) · Saarte rühmad ja mäe ahelikud · Kõrbed · Laevade nimed · Perekonnanimed (kogu pere, mitte üks isik) · Inimeste tehtud kohtadega · Nimed mis silaldavad üldist nime ja kohta · Olemas sõna of · Rahvus
- ainsus - mitmus küsimused m.s k.s. n.s. - - - - - - oms ns . . . . . . - - - oms ns .. ? Kes? - --- - - - - - - - - ? Mis? - - - - - - - - - - ...
koosnev vägi (1807) Vebe õigeusku, lootes saada tasuta maad. Barclay de Tolly- vene sõjaminister , Hiljem kui said aru, et see on vale taheti usu kindralfeldmarssal tagasi vahetada. 23.mail 1816- Kinnitas Aleksander I talurahvaseadused mille põhjal sai Talupoed pärisorjusest priiks. · Normeeritud koormised asendati rendilepingutega · Pandi perekonnanimed e. Priinimed Priiuse esimesed aastakümned Mõis-halduspiirkond, mis hõlmas nii mõisa- kui ka külamaa. Vallakogukond-talurahvaomavalitsus Vallakohtud- koosenesid 3 liikmest. Ühe valis mõisnik, teise peremees, kolmanda sulane. Vallakohtud lahendasin talupoegade omavaheluse tülisi ja karistati ülesastumise eest. 1820 nim. Kogukonnakohtuteks Magasivilja varumine-hädaaegadel sai sealt laenu võtta.Selle hoidmiseks pidi iga aasta sinna panema teatud koguse vilja.
sõjaväge kuskile minna ja seega pidi küla neid ülal pidama. Iga aasta kolis uue inimese juurde. 15) Millal ja milliste tingimustega vabastati eesti talupojad pärisorjusest. Maaomand mõisale(rent) - 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest, maata. Maad tuli rentida ja et rendi eest tasuda, pidid talupojad käima siiski koormisi täitmas. Tuli kasutusele loonusrendi asemel raharent. 16) Millal,miks ja kuidas said talupojad perekonnanimed? - Alates 1816. aastast,kui talupojad said vabaks ka sunnismaisusest, hakati talupoegadele perekonnanimesid jagama. Perekonnanimed andis neile mõisnik. Samuti said talupojad passid,mis tõestas nende kodanikustaatust. 17) Talurahva omavalitsus, vallakogudkond, vallakohus, vallavanem, magasiait, vaeste hoolekanne,vöörmünder, talitaja - Valla keskuseks jäi mõis. 19. saj esimesel poolel hakati moodustama
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kurit...
Tavaliselt ei kasutata isikunimede ja geograafiliste nimedega artiklit. Where is Tom? Big Ben is is in London. Erandid, millel on THE: 1. Jõgede, merede, ookeanidega The Baltic Sea, The Thames 2. Mäeahelikud The Alps Kuid mäetippude puhul ei ole. 3. ajalehed The Sun, the Postimees 4. teatrid, kinod The Ekraan, the Vanemuine 5. hotellid, laevad the Ritz, the Titanic 6. The United States the United Kingdom the Republic of Estonia 7. mitmuses olevad perekonnanimed The Browns The Johnsons o ARTIKLI PUUDUMINE: 1. aastaajad, kuud, pühad, nädalapäevad 2. söögiajad 3. school, hospital, bed, college, church 4. keeled 5. mängud 6. mother, father, sister, brother KUI EI LÄHE KUHUGILE ÕIGE ASJA PÄRAST, SIIS- THE o VÄLJENDID ILMA ARTIKLITA: To go to work To go by plane/bus Learn by heart Watch TV Next week Last week
Seaduse järgi võisid talupojad nüüd omada vallasvara ning maad osta. Talurahvaseadusega fikseeriti talupoegadele täpsemalt ka nende koormised. Aastal 1816 kuulutati eestlastele, et nad on nüüd pärisorjusest vabastatud. Siinkohal tasub märkida, et 1816 vabastati pärisorjusest Eestimaa talurahvas ning alles 1819 Liivimaa talurahvas. Pärisorjuse kaotamine tähendas seda, et talupoegade ostmine ja müümine keelustati. Lisaks sellele said talupojad omale nüüd perekonnanimed, neil tekkis võimalus hakata end harima ja sellega seoses ka kohalikku elu juhtima. Sellegi poolest ei saanud eestlased päris vabaks, sest endiselt jäi kehtima teoorjus. Kõige tähtsam sündmus 19. sajandil oli minu arvates rahvuslik ärkamisaeg ning sellest tingitud eestluse ja kultuuri elavnemine. Eestlased hakkasid teadvustama endale, et nad on eestlased. See tekitas ühtsustunnet ning muutis rahva kokkuhoidvamaks. Rahvuslikkust hakkasid eest vedama haritlased, kunstnikud ja kaupmehed
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutian...
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA Ameerika Ühendriikide kodusõda algas 1861.aastal ning lõppes 1865.aastal. Kodusõja peamiseks põhjuseks oli orjandus. Abraham Lincoln oli põhimõtteline orjapidamise vastane. Kui ta 1860. aastal valiti presidendiks, oli kohe teada, et ta ta alustab võitlust selle süsteemi vastu. USA lõunapoolsed osariigid ei soovinud aga orjapidamist lõpetada ja nii pärast Lincolni valimisvõitu otsustasid lõuna orjapidajad luua eraldi riigi. 20.detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, kellele järgnes veel ka kümme osariiki. Peale lahkulöömist lõid lõunaosariigid oma riigi ehk konföderatsiooni, kus valiti presidendiks Davis Jefferson, ning võeti vastu konstitutsioon, mis rõhutas omandiõigust neegriorjadele. Põhja ja lõuna osariikide vastuolude tõttu algas 14. aprillil 1861 Ameerika kodusõda. 9. aprillil kapituleerus Konföderatsiooni vägede ülemjuhataja kindral Robert Lee Appomatoxi külas USA Põhja ehk Uni...
Määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigust. Järgmiseks vabastati talupojad pärisorjusest (eestimaal 1816, kuramaal 1817 ja liivimaal 1819a). talupojad ei olnud enam mõisnike omand vaid moodustasid vaba talurahvaseisuse. Maa jäi aga mõisnike ainuomandiks ja talupoeg pidi seda rentima ja selle eest tasuma teotööga(teorent). Talupoegade liikumisvabadus jäi piiramatuks ja neile anti perekonnanimed. Liivimaal 1849a ja eestimaal 1856a algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. Talurahvareformidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist
Kas 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos ? 19. sajand oli Euroopas muutuste aeg. Itaalias toimus rahvuslik liikumine Itaalia osade ühendamise eest riigiks. Saksamaal aga nõudsid tudengid ühtse riigi loomist. Nendel südmustel on mõlema riigi ajaloos tähtis roll. Need südmused aitasid kaasa ühtsete riikide tekkeks. Kas ka 19. sajand oli eesti ajaloos pöördepunktiks ? Esimeseks tähtsamaks sammuks oli 1816 aastal vastu võetud seadused, millega vabastati talupojad pärisorjusest. Nende seadustega keelati lõplikult talupoegade ost ja müük, talupoeg võis omada vallasvara, sõlmida lepinguid, kuid ei saanud vahetada elukutset. Nende liikumisvabadus oli siiski piiratud, kuna nad vabastati maast lahus ja nad pidid maad rentima mõisnikelt. Järele mõeldes võib väita, et nende seadustega muutus vaid talupoegade juriidiline seisund talupoegadest sai vaba talupoja seisus. Ka said talupojad seadustega perekonnanimed. 1816....
1804 Eestimaa ja Liivimaa kubermangus a)määrati kindlaks talupoegade koormised b)piirati mõisnike kodukariõigust 1816/1819 - pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus(1816) pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus(1819) *talupojad said isiklikult vabaks(st vabanesid pärisorjusest, neid ei tohtinud enam osta, müüa, vahetada jne) *maa jäi mõisnikele, talupojad pidi maad rentima ja rendilepingu alusel täitma mõisnikukoormisi. *talupoegadele anti perekonnanimed *talupojad said õiguse vahetada elukohta ühe kubermangu piires, linna elama asuda ei tohtinud. 1849 Liivimaa kubermangus talurahvaseadus 1856- Eestimaa kubermangus talurahvaseadus. *järk-järguline ülemine teorendilt raharendile. *toimus talude päriseksostmine. 14. a)Napoleon Bonaparte Prantsuse keiser, kes tuli võimule revolutsiooni lõpus b)Aleksander I Venemaa keiser, kelle ajal korraldati ümber impeeriumi riigivalitsemise süsteem. c)Nikolai I Aleksander I noorem vend
· Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed talupoegadele. Valla valitsemise kogemused. 1819-sama seadus Liivimaal 1849-Liivimaal uus seadus, talupoeg võis hakata maksma raharenti, teorendi asemel (lõi eelduse talude päriseks ostmiseks, talupojad said majandamise kogemused) 1856-Eestimaal raharent teorendi asemel 1863-passiseadus, vähemalt 21-aastased talupojad võisid vallapassiga liikuda Balti kubermangu piirides, väljaspoole seda pidid aga taotlema riiklikku passi
KODUNE TÖÖ 1 1.Kes on pildil? Kuidas on ta seotud 18.-19.saj. Baltimaade ajalooga?(2p) Pildil on Garlieb (Helwig) Merkel. 1796. aastal kirjutas Merkel raamatu, mis kirjeldas talupoegade rasket elu ning halvustas baltisaksa maaomanikke ja kutsus Vene valitsust sekkuma ning Liivimaa elanike olukorda parandama. Raamat põhjustas maaomanike seas viha. Raamatu õhtusel tõusid järgnevatel aastatel päevakorrale talupoegade olukorra parandamise küsimus ja inimõigused. 2.Leidke vähemalt 3 põhjust, miks talupoegade olukorda oli vaja 19.sajandi algul parandada.(3p) Majanduslik olukord talupoegadel ei paranenud. Talude rendilepingud olid piiranguteta. Taluperemeestel puudus kindlus ja tahe talu arendada, sest mõisnik võis talupojaga lepingut mitte pikendada ja iga kell talust välja tõsta. Selle tulemusena puhkes 1840 teraviljaikaldus. Lisaks hakkas tekkima maapuudus, seoses rahvaarvu kiire kasvuga. 3...
a- määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised, piirati kodukariõigust(kaotati 1865). 1816 Eestimaa, 1819 Liivimaal vabastati talupojad pärisorjusest ilma maata. Maad tulirentida, tasuda teorendiga. Perekonnanimed. Liikumisvabadus piiratud. Vallakogukond- talurahva omavalitsus; vallakohtud lahendasid väiksemaid probleeme, jälgisid koormiste maksmist. Ühine vastutus magasivilja varumisel (viljatagavara
id in (partii.must,partii.valge) AND partii.algushetk between '2005-03-04 09:00:00.000' and '2005-03-04 11:00:00.000'; --6. Leida valgetega võitnute (valge_tulemus=2) nimed, kus partii kestis 9 kuni 11 minutit (vt funktsiooni datediff()). SELECT Eesnimi, Perenimi FROM isik, partii WHERE isik.ID = partii.valge AND partii.Valge_tulemus='2' AND DATEDIFF(minute, partii.Algushetk, partii.Lopphetk) between 9 and 11; --7. Leida rohkem kui 1 kord esinevad perekonnanimed (ja ei muud). SELECT Perenimi FROM isik group by Perenimi having Count(*)>1 ORDER BY Count(*) desc; --8. Leida klubid, kus on alla 4 liikme SELECT Nimi FROM isik, klubi WHERE klubi.id = isik.klubi GROUP BY Nimi HAVING Count(*)< 4; --9. Leida kõigi Arvode poolt valgetega mängitud partiide arv SELECT Count(*) FROM isik, partii WHERE isik.ID = partii.valge and isik.eesnimi = 'Arvo'; --10. Leida kõigi Arvode poolt valgetega mängitud partiide arv turniiride lõikes
Ajalugu Pärisorjuse kaotamine Eestu(1816) ja Liivimaa(1818) Pärisorjus(Rosebi deklaratsioon) 1. isiku sõltuvus- pärisori ei tohtinud mõisast lahkuda. 2. maasõltuvus - talupojad kuulusid oma isandale, kuulusid ka talupoja vara isandale. a) teotöö b) naturaalrent - oma põllumajandus saadus. c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise soosijaks , kes jättis Balti erikorra järski kinnitamata. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine.
Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule · Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 Liivimaa · Üleminek teotöölt raharendile 1856 Eestimaa · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus: · vallakohtud, mis lahendasid talurahva omavahelisi tülisid ja jälgisid koormiste täitmist · ühisvastutus magasivilja varumisel viljatagavara, millest sai hädaaegadel laenu võtta
kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust. 1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal). Talupoega ei tohi enam osta, müüa. Võisid hakata ostma kinnisvara, teha juriidilisi tehinguid. Saadi perekonnanimed. Saadi kodanikuõogused. Talupoeg ei olnud enam sunnismaine. Tekkis aga rahulolematus, sest talupojad lootsid maad tagasi saada. *Talurahvas vabanes mõisa kontrolli ja valitsemise alt järk-järgult. 19. saj algul loodi nt vallakohus ja tekkis olukord, kus valda ei valitsenud mõis vaid mõis ja talupojad koos. Esimesed vallakohtud rajati juba 18 saj lõpupool, et aidata mõisnikku õigusemõistmisel.
tartu ülikool, kus hariduse said 19.sajandi jooksul kokku üle 430 eestlase. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Perekonnanimed vormistati inimestele mõisas. Kes endale ise nime ei pannud, sellele pandi nimi mõisa poolt, sellest tuli osadele eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimi tõstis inimeste eneseväärikust. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond
1802 võttis Eestimaa vastu regulatiivi, mida selle algussõnade järgi tuntakse "Iggaüks...". Talupoegadele lubati talude pärandamise õigust, õigust vallasvarale ning loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 Liivimaal kehtestati analoogiline talurahvaseadus. Nagu ka eelnevalt hakkasid eesti talupojad selle peale mässama. Eriti ajas neid vihaseks fakt, et mõis nõudis jätkuvalt kurnavat öist rehepeksu. Mõisakoormiste ülempiiri määramine. 1816 Eestimaal kaotati pärisorjus. 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus. Talupojad aga vabastati ilma maata ning nad pidi mõisnikuga raharendile üleminema. Liikumisvabadust aga veel piirati. Pärisorjuse kaotamise käigus said eestlased perekonnanimed ehk priinimed. 1849 Kehtestati Liivimaal uus talurahva seadus, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseks ostmine, mis küll aga kulges suhteliselt aeglas...
b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5. Millal kaotati pärisorjus Eestimaal / Liivimaal? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. 6. Mis tähtsus oli 1856 aastal vastuvõetud talurahvaseaduses? Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8. Vallakogukond- mis see oli, tähtsus eestlaste jaoks, vallakohus, vallakogukonna ülesanded (3), talitaja, vöörmünder, mõisnike kontrolli alt vabanemine. Vallakogukonnad olid 19. sajandil tekkinud omavalitsused, tänu millele hakkas kujunema ühtne valitsus. Ülesanneteks olid vaesemate aitamine, teede ja koolide ehitamine ning haigete abistamine. Talitaja- majapidamistööde tegija. Vöörmünder- kirikuõpetaja abiline, 9
4.1. Talupoeg jäi endiselt maa külge kinnistatuks. Talle anti õigus omada vallasvara ning kaevata mõisahärra peale. Mõisnik võis talupoegi müüa ilma maata ning neid talust ära ajada. Mõisniku kodukariõigust piirati 30 kepihoobi piiresse. Talurahva kohustused määrati kindlaks vakuraamatutes. 4.2. Eestimaal aastal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad muudeti teoorjadeks. Nad vabastati ilma maata, pidid maad mõisnikult rentima (teorent), nende liikumisvabadus jäi piiratuks, said perekonnanimed. 4.3. Kujunes vallakogukond; loodi vallakohtud, magasiaidad, vaestehoolekanne. Talurahva omavalitsuse otsused jõustusid pärast mõisniku poolt kinnitamist. 5. Olid mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised (pearaha ja nekrutiandmine) ja kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiaida ja koolide ehitamine, kirikumaksud). Kõige rängem oli rakmetegu, sest oli kõige koorvamavam. 6. Nõukogude võimu ajal rakendati ellu stalinistlikku majanduspoliitikat. Toimusid
Ülevaade nimeuurimisest ja korraldusest Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Onomastika kitsam haru on keele või piirkonna nimed. Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid. Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid. Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid põhiliselt vere lõpulisi nimesid. Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega Marja Kallasmaa, kes on keskendunud Saaremaa kohanimedele. Hiljem on ta uurinud ka Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid. Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes o...
Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu. De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi. 13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome perekonnanimedest. Ametinimed tulid 15.-16. sajandil kasutusele (kõige rohkem sepanimi)
Artikkel Artikkel puudub Määrav artikkel Isikunimed: Perekonnanimed mitmuses: Veiko the Tamms Tom Smith the Talvistes Riiginimed, kontinendid: Riigi või piirkonna nimed, mis on mitmuses Estonia või kus on täiendina pärisnimi, kingdom, France state või republic: Asia the United Kingdom = the UK
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
