läigestamist ning ilma hologrammi eemalduseta. Tulemuseks võib olla ebaühtlane värvipind, millel on päikese käes nähtavad pöörisjäljed ning hologrammid. Tehes kogu protseduuri ära ca 4-5 tunniga ning küsides selle eest kõrget hinda. On hea kui klient on kursis, mida antud teenus endast kujutama ja sisaldama peaks, teadma mida ta soovib ning mille eest maksab! Pinnavärv • värvi ei kata läbipaistev lakikiht. Mittemetallik puhtad värvitoonid. Kriimud ja kahjustused tekivad värvi pinnale. Pleegib ja vananeb kiiremini kui lakikihiga kaitstud värvid. On vastuvõtlikum sooladest, hapetest ja UV-kiirgusest tingitud kahjustustele. Hea näide on heleroosaks muutunud punane värv. Hästi oluline on värvi kaitsta Paint Sealanti või vahaga. Pleekinud ja kahjustunud pinnavärv "enne ja pärast" allolevatel piltidel.
- Muusika- laulu kuulamine/laulmine ja marakatega mängimine - Keel ja kõne- luuletuse kordamine, arutlemine - Matemaatika- võrdlemine (suurem, väiksem) - Liikumine- liikumismäng ,,Kassid" Eesmärgid: - Laps kasutab plastiliini ja oskab voolida sellest kassi- lisada kõrvad, saba, vurrud, nina ja silmad. - Laps teab laulu ,,Kiisu läks kõndima" ning oskab sellele rütmipillidega rütmi juurde lüüa. - Laps oskab luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". - Laps teab kassi kehaosasid ja proportsioone. - Laps oskab võrrelda. - Laps tunneb rõõmu liikumisest. Vahendid: Pehme mänguasi kass, plastiliin, voolimispulk, makk, cd, marakad. Lastepoolne ettevalmistus: Lapsed on eelnevalt valmistanud marakad. Õppinud luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad". Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja võtab kaasa pehme kassi mänguasja. Otsib cd lauluga ,,Kiisu läks kõndima" ja luuletuse ,,Meie kiisul kriimud silmad".
löögid annab läike ilmastik (päike vihm, happevihmad, temp) happed rasvad soolad värvipüstoliga 1,3 2-2,5 bar Kihtide arv vähemalt kaks 1. kiht a) udu b) märg Vahekuivamine ca 20 min 2. Kiht märg vahekuivamine ca 20 minti 3. kiht Märg kuivamine 10h (värvikambris ca 60 min) HS lakk kuivab 60 min 60 c juures Poleerimiseks aega maks nädal Füüsiliselt tugevam Täiskuivamine kuni 6 kuud kuumaga tasanduvad väiksemad kriimud ise kuivab vabas õhus olnemata tingimustest, niiskus,temp, kuivab uv valguse toimel tugev, samas elastne ei kuiva üldse ilma uv valguseta (nurgatagused) väga vedel, ei nakku Kokkuhoidlik energia koha poolt loodusele ohutumad Maalrile ohtlikud probleemid vastupidamisega Sama pealekanmis ja kuivamis tehnoloogia nagu tavalisel lakil täpselt sama mis tavaline HS lakk Tulemus jääb ainult Matt Võib kanda otse haljale metallile Näiteks veljed
Sahtel ei püsi kinni. Sahtli nupp on kadunud. Vanaema päevik on punaste kaantega. Päeviku kaantel on veini plekid. 5. Laual on vaas, vaasi kõrval on seisma jäänud äratuskell Laud on metallist. Teravate nurkadega. Laud on tumehalli värvi. Laual on katkine vaas. Vaasi kõrval on seisma jäänud äratuskell. Äratuskell on kulunud ja päikese käes pleekinud. 6. Laua kohal on peegel. Laud on kolme jalaga. Ühel jalal on kassi küünistamisest jäänud kriimud. Laua peal on vaagen, milles on koduvõtmed. Laua kohal seinal on peegel. Peegel on ideaalselt puhas. Peegelilt peegelduvad päikesekiired põrandale. Põrandal päikese laigus, laua ees, peesitab kollane kass. 05.02.15
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
Tähne on kohati endiselt näha ja tunda. Leotage 1000-lise teravusega märga/kuiva liivapaberi tükki 10 minuti jooksul külmas vees. Hõõruge laternaklaasi ettevaatlikult edasi-tagasi liigutuste abil. Käige niiviisi üle kogu laternaklaas, lihvides liivapaberiga edasi-tagasi alati ühes suunas. Hoidke pind töötamise ajal märg. Taaskord, olge lähedalasuva värvi ja ilustustega ettevaatlik. Poleerige kuni tähnid, värvimuutus ja kriimud, mida eemaldada soovisite, on kadunud. Ärge kiirustage. Ärge kartke käterätiga tööpinda kuivatada ning poleerimise ühtlust kontrollida. Kui lõpetate, puhastage ja kuivatage tööpaik. Nüüd korrake eelnevaid protseduure 1500-lise teravusega märja/kuiva liivapaberiga, poleerides seekord eelmise lihvimissuunaga ristipidises suunas. Taaskord, olge kavakindel. Hoidke liivapaber märg, katke terve pind ning eemaldage seejärel tööpinnalt kogu abrasiivne tolm
kulub teatav aeg. Seepärast tuleb enne plasti parandusega alustamist veenduda, kas see on majanduslikult põhjendatud või on otstarbekam detail vahetada. Üldjuhul ei tohiks remondi maksumus koos värvimisega ületada 75% uue osa maksumusest. Mõningaid plastist osi pole otstarbekas parandada turvalisuse huvides. Näiteks ei soovitata liimida esilaternate kinnituskõrvu, jahutusradiaatori paake jms.. Pindmiseid kergeid vigastusi nagu kriimud jms. kõrvaldatakse lihvimisega, peenpahteldusega ja järgneva ülevärvimisega. Keskmiste vigastuste (üle 1 mm sügavused mõlgid ning kriimud) puhul püütakse vajadusel esmalt taastada kuuma õhu puhuriga detaili algne kuju, krunditakse ja pahteldatakse plastipahtliga ning värvitakse detail üle. Suuremate vigastuste korral (praod üle 10 cm, murdumised) tuleb esmalt puurida prao algusesse ja lõppu fikseerimiseks avad, kleepida tugevdused ja taastada algne kuju eelpool kirjeldatud viisil.
Hästi valmistatud klassikaline ehe pakub eluks ajaks silmarõõmu ja kui seda korralikult hooldada, jagub temast rõõmu veel järeltulevatelegi põlvedele. Ja lõpetuseks: kuld ja plaatina on tugevad stabiilsed metallid ning sobivad hästi raamiks teie briljantidele. Selleks et ehe kaua vastu peaks, tuleb seda puhastada ning hoida. Ärge kandke ehteid raske töö tegemisel ega kemikaalidega ümber käimisel. Hoidke ehteid karbis teistest asjadest eraldi, et neile ei tuleks kriimud peale. Kontrollige kivi kinnitust aegajalt ja kui märkate loksuvat kinnitust või muid vigu, viige ese kohe kullassepa juurde parandada
Valga Gümnaasium Referaat Elementaarosakeste füüsika Autor: Maarja kaart Klass: 12A Valga 2010 Sisukord Sisukord .......................................................................................................2 Sissejuhatus .................................................................................................3 Elementaarosake................. ........................................................................4 Elementaarosakeste füüsika.........................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................8 ...
Vahatamine Vahatage autot, kui vesi ei kogune enam värvkattel piiskadeks.Enne vahatamist tuleb auto pesta ja kuivatada. Kasutage tunnustatud kvaliteediga vedelat või püdelat vaha ja järgige tootja juhiseid. Vahatage kõiki metallosi nende läike kaitseks ja säilitamiseks.Auto puhastamisel õlist, tõrvast jms saastest saab tavaliselt ka auto vahakiht kannatada. Vahatage puhastatud pinnad uuesti, isegi kui auto üldiselt vahatamist ei nõua. Värvikahjustuste remont Sügavad kriimud ja kivijäljed tuleb kiirelt kõrvaldada. Haljas metall hakkab peagi roostetama ja võib põhjustada ulatuslikke remondikulusid. Kroomitud detailide hooldus · Puhastage pind tõrvast ja putukatest vastava kemikaali, mitte terava eseme abil.
Puitpõrand • Puit on unikaalne ja taastuv materjal. • Puitpõrand on naturaalne, pilkupüüdev ja ökoloogiline. • Põrandalaud on naturaalne ja hõlpsasti hooldatav põrandamaterjal • hea heliisolatsiooniga • Enamlevinud on kindlasti männi- ja kuusepuust. • Põrandalaua fassaadpinna harjamine toob esile puidu kauni struktuuri ning õlitamine rõhutab aastaringide mustrit veelgi. • Termotöötlus läbib kogu puitu, siis jäävad kriimud ja vigastused vähem märgatavad kui peitsitud või lakitud põrandail. • Termotöödeldud puidust põrandalaudade paigaldamise järel tuleb puhastada pinnad tolmust ning kanda peale naturaalne puiduõli või -vaha. • Reeglina ei ole õlitada ja vahatada vaja sagedamini kui kord aastas. Taaskasutatud puitpõrand Vaip • Vill on loodusvara, mis kedratakse niidiks ja mida saab siduda , mis tahes värviga. • Värvitud villa saab siis kududa vaibaks.
Tallinna Tehnikaülikool Polümeerteaduse Instituut REFERAAT: Lamineeritud materjalid mööblitööstuses Tallinn 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Mis on laminaat?.........................................................................................................................2 Lamineerimine............................................................................................................................ 3 Kõrgsurve laminaat (HPL- High Pressure Laminate).................................................................4 Kompaktlaminaat (SGL-Solid Grade Laminate)........................................................................ 5 Lamineeritud klaas ...................................................................................
KARLI Gripp Palavik, valud, köha nohu, väsimus ja nõrkus, linnugripil ka hingamisraskused, kopsupõletik, silma sarvkesta põletik. Linnugripp ohustab eelkõige linde, ohtlikuks teeb immuunsuse puudumine selle haiguse vastu. Levik eesits 219 haigestumist. Gripp levb süljepiiskadega. Ravi kasutatakse aineid mis takistavad viiruse väljumkist rakust, neid tuleb ravima hakata 48 tundi pärast nakatumist. JAKS Marutõbi(Raabies) Nakatumine haige looma süljega kokkupuude, haavad kriimud , inimeselt inimesele praktiliselt ei levi, haiguse etapid 1. Melanhoolne periood, valud ja hammustuskohakurbustunne. 2 Erutusstaadium peavalu, palavik, sülje ja janu suurenemine, neelamishäired ja valud. 3 etapp paralüütiline saadium jäsemete halvatused, surm 4....8 päev pärast, hingamishalvatuse tõttu ja selge teadvuse juures. Levik eestis 2500-4400 inimest aastas nendest kuni 48% vaktsineeritakse. Vaktsiin hoiab
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond Livia Jakobson LAPSE ARENGU HINDAMINE Essee Tallinn 2015 „Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas, kännu otsas Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi lugema. Kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda, Kes see mõistis, aru sai – sellele ta tegi pai…“ (vana eesti rahvalaul)
pindmist kihti kriimustama, siis hävivad ka andmed. Et sellest võitu saada, siis TDK, Sony ja Panasonic on loonud salajase kriimustuskindla kaitsekihi. See tehnoloogia ajab Blu-ray tehnoloogial põhineva plaadi hinna kõrgeks. Seevastu HD DVD kasutab traditsioonilisi materjale ning tal on sarnased kriimustused ja pinna karakteristikud kui DVD-l. Andmed on sarnasel sügavusel nagu DVD-l (0.6mm), et vähendada kahju, mida võivad põhjustada kriimud. Täpselt nagu DVD puhulgi on võimalik HD DVD-le konstrueerida teine külg (double layer). Tabel 1: Blu-ray ja HD DVD võrdlus Blu-ray HD DVD Laseri lainepikkus 405nm (sinine-violetne laser) Anduri aperatuur 0.85 0.65 Mahtuvus (üks külg) kihiti/maksimum 25/50 GB 15/30GB
Mikumärdi talu õu. Majast tuleb Mimm Soekarask (Maimu Pajusaar), istub laua äärde einetama. Tuleb tema tütar Silvia (Merike Tatsi), paneb käteräti aiale kuivama. Mimm muretseb kehva majandusliku olukorra pärast. majast tuleb Mikumärdi teenija Maie (Eha Kard), tühi kandik käes, hakkab lauda koristama, räägib Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rät...
Tallinn: Andras &Mondo. KASUTATUD MATERJALID Artiklid ajakirjast või ajalehest Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, leheküljenumbrid. Kello, K. (2002). Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, lk 56-57. Artiklid kogumikust Artikli autor(id). (Aasta) Pealkiri. Kogumiku nimetus. Ilmumiskoht: kirjastus (väljaandja), kasutatud artikli leheküljenumbrid. Jaaksoo, A.(1997) Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Tallinn: Steamark (Andrus Simsel), lk. 89. KASUTATUD MATERJALID Suuliste allikate loetelu Näit.:Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht ...) mälestused (kirja pandud ...a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) number: ERA. F. 957. N.17. S. 3. Viitamisel lisandub veel
Needki parasiidid põhjustavad tugevat sügelemist. Levib tiheda füüsilise kontakti kaudu (nt emalt väikelapsele), samuti ühes voodis magamisel ning ühiste käterätikute kasutamisel. Epidemioloogia ehk haiguse levik (3) Riidetäi. · Elutseb pesus ja pealisriietes, sageli just õmbluste vahel, kuhu ta ka rohkesti mune poetab. See parasiit on peatäist suurem ja temagi hammustus põhjustab sügelemist. Kratsimise tagajärjel tekkinud kriimud põhjustavad aga mädaville, nahalöövet ja koorikuid. Riidetäi on peamine tüüfuse edasikandja. Riidetäide puhul on oluline riided hoolikalt pesta ja seestpoolt triikida. Naha seisundid · Parasiitide sülg ja väljaheited omavad allergiseerivat toimet ja tekitavad ärritusnähte. Kratsimise tagajärjel võib lisanduda naha mädapõletik. Peatäidest võib olla põhjustatud ka lümfisõlmede suurenemine kaelal ja kõrvade taga.
Kõik saab alguse sellest, et tehakse valmis kusagil välismaal pisidetailid, millest see toode koosneb – valgusjuht, kaabel, korpused. Seal neid tooteid hoiustatakse riiulitel väga kaua enne kui need meie juurde tulevad. Ja protsess nendel on üks ja sama. Masin teeb ja kõik detailid pannakse kastidesse ning siis ladustatakse ära jupid riiulitele. Pakkimine on valgusjuhtidel väga oluline ning tooted ei tohi üksteisega kokkupuutuda, muidu tulevad kriimud peale. Ehk siis kvaliteet nendel on väga oluline. Kui meie firma poolt tuleb tellimus, et vajame neid tooteid, siis alustatakse nende toodete saatmist vahelattu kus tehakse seal nendega vajalikud toimingud. Sildistatakse, sorteeritakse, pannakse alustele kokku ning pakitakse ka vajadusel muud moodi. Ning hiljem tõmmatakse alused pakkelindiga üle, et kaup kahjustada ei saaks transpordi käigus. Transporditakse siis need tooted meie juurde kindlate transpordifirmade poolt. Oleneb
millel on looduslikult hea heliisolatsioon. Enamlevinud on kindlasti männi- ja kuusepuust põrandalauad, millede väljanägemine on esteetiliselt kaunis ja hubane ning tasakaalustab siseõhu niiskust. Puitpõrand on naturaalne, pilkupüüdev ja ökoloogiline. Põrandalaua fassaadpinna harjamine toob esile puidu kauni struktuuri ning õlitamine rõhutab aastaringide mustrit veelgi. Kuivõrd termotöötlus läbib kogu puitu, siis jäävad kriimud ja vigastused vähem märgatavad kui peitsitud või lakitud põrandail. Termotöödeldud puidust põrandalaudade paigaldamise järel puhastage pinnad tolmust ning kandke peale naturaalne puiduõli või -vaha. Vastavalt põranda kulumisastmele katke lauad vajadusel uue õlikihiga. Reeglina ei ole õlitada ja vahatada vaja sagedamini kui kord aastas. Väga säästlik viis on ka vana maja restaureerimisel/renoveerimisel, vana
Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014)
Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri. materjali täielik interneti aadress , (esimese külastamise kuupäev). N: Pappel, P. Põder. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0111/piret.html, (25.09.2014)
) Eesmärgid: Tajub rütmi. Peab viisi. Häälib selgelt ja emotsionaalselt. Hääle soojendus. (2 min.) Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel. Laulud on järgmised: ,,Rongisõit" (lasen CD plaadi pealt, siis on parem tantsu lüüa, aga ise laulame ka kaasa), ,,Mu koduke", ,,Koer Muki", ,,Kiisu läks kõndima", (lisad 13-16) (20-23 min.) Lisad: Lisa 1. Kodulooma pildid. Lisa 2. Luuletus kassist. Meie kiisul kriimud silmad, Istus metsas kännu otsas. Piip oli suus ja kepp oli kääs, Kutsus lapsi lugema. Kes ei osand lugeda, See sai tukast sugeda. Kes see oskas, aru sai, Sellele ta tegi pai. Lisa 3. Võrdlemis ja arvutamis tööleht 1. Arvuta: + = - = - = + + = - =
7. Kasutatud kirjandus Krusten, R. 1995. ,,Eesti lastekirjandus" Tartu: Virgela- lk 132-133 Luts, O. 1973. ,,Nukitsamees" Tallinn: Eesti Raamat Luts, O. 1987. ,,Lastejutud" Tallinn:Eesti Raamat Luts, O. 1999. ,,Kevade" I-II Tallinn: Eesti Raamat ,,Eesti kirjanduse ajalugu" Tallinn: Eesti Raamat, 1969- lk. 437-454 ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon." Tallinn: Eesti Raamat, 1975- lk. 213- 216 ,,Eesti kirjandus X klassile." Tallinn:Valgus, 1983- lk 144-147 ,,Meie kiisul kriimud silmad." Tallinn.: Eesti Raamat, 1985 - lk. 89. ,,Väike eesti kirjanike leksikon." Tallinn:Virgela, 1998 -lk.70 ,,Nukits" 2000, lk 51 Undusk, J. Melanhoolne Luts : lõppmäng Tuglase ja Visnapuuga // Keel ja Kirjandus, 1988, nr.1, lk.18-30. Unt, M. Luts elab sügaval // Keel ja Kirjandus, 1987, nr.1, lk.50-51. www.kirmus.ee/erni/autor www.luts.ee/lutsuteema.htm 15 8. Lisad 8.1 Oskar Luts 16 8
Sisukord Kipsi tooraine, tootmine ja kasutamine.......................................................................................3 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine...............................................................6 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid.............................................................................10 Kiudbetoon- omadused, kasutamine, erinevad kiudude tüübid................................................16 Kips Kips ehk kaltsiumsulfaat on maavara, mida leidub suurtes kogustes kogu maailmas. Arvatakse, et loodusliku kipsi varude suurus on ligikaudu 2500 miljardit tonni seejuures arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi...
uued tiftid panna, õõnsad kohe kindlasti). Auto müügieelne ettevalmistus Auto loovutamine. Sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhend Auto hilisemate probleemide ennetamiseks tuleb lepingu perioodi jooksul auto eest hoolt kanda, vastavalt valmistajatehase ja garantiiandja poolt kehtivatele nõuetele. Kui on fikseeritud läbisõidu piirang, siis selle ületamisel tuleb viivitamata teavitada liisinguandjat. Auto kere loomulik kulumine: pindmised kriimud, mis ei ole läbinud laki või värvi kiht peavad olema likvideeritavad poleerimisel väikesed kriimustused auto kerel ühtlaselt pleekinud värv kuni 1,5 cm läbimõõduga üksikud mõlgid, kuid ei tohi olla värvikahjustusi kergelt kulunud ukse lingi ümbrus, mis on likvideeritav poleerimisega Ebaloomulik kulumine: üle 1,5 cm läbimõõduga üksikud mõlgid muljumisega värvikahjustused, pindmised kriimustused, mis läbivad värvi- ja lakikihti
rikke avastamisel süütas signaallambi. 3. Sõidukite kontrollimise tehnoloogia Kõik, mis liigub, see kulub nii on ka autodel. Just seetõttu ollakse kasutatud autode ostmisel äärmiselt tähelepanelik. Kindlustamaks ostetava sõiduki korrasolekut on vajalik teostada vastav kontroll. Selleks kasutatakse kahte enamlevinud moodust: visuaalne kontroll ning sõiduki diagnostika. Visuaalse kontrolli käigus hinnatakse auto kere seisukorda (korrosioon, kriimud jms), vaadatakse üle lisa- ja mugavusseadmed, jälgitakse mootori tööd ning tehakse testsõit. Sel viisil teostatud kontrolli miinusteks on täieliku ülevaate puudumine autodel esinevatest vigadest ning asjaolu, et elektroonika tõrgete ja parameetrite olemasolu kindlaks tegemine pole võimalik. Elektrooniliste süsteemide diagnoosimiseks on vajalik teostada veaotsing. Selleks peab testija analüüsima katse mõõtetulemusi ja tegema õiged otsused. Testi sooritaja peab tundma
Tal oli kavatsus korraldada palees pidu ning kutsuda kõik ,keda ta tahtis hävitada. Johannes otsustas proovida seda ainet, mille ta meremehelt oli kunagi ostnud. Ta võttis selle sisse ja jäi ootama. Tal tuli suur tahtmine naerda, tal oli tunne nagu ta hõljuks lae all, siis vajus ta unne , ent silmad lahti ,nähes mis tema ümber toimub. Hommikul ärgates oli Johannes uimane ja sai aru, et oli hasisit proovinud. Kuid ta avastas, et tema sõrmel on imelikult jäljed ja kriimud. Nimelt oli ta näinud unes, et keegi talle sõrmuse sõrme paneb , kus peal on punane rubiin. Võib olla isegi ouroboros paradiisi madu, kes meelitab inimese sööma hea ja halva tundmise puust. XI Dandolini oli oma peo korraldamisega nii hoos, et korraga hakkas tal süda valutama. Siis mõtles Johannes, et annaks talle õige seda meremehe armupulbrit. Andiski, aga ainult poole. Õhtuks oli Dandolini surnud. Õnneks keegi teda ei kahtlustanud. Seejärel läks Johannes tagasi Viini oma
On need ikka õiged linnad? Õiged sinipaelad jõed, mida mööda tuleb minna? Kus on, kus on õige suund? Kes see küsib? Kes see hindab? Elu hindab, kes see muu. Kui on selja taha jäänud mäed ja järved, kaldakäänud, üle Vahemere viivad noored vihisevad tiivad käes on puhas viis! Aga kui ei ole? Mis saab siis? Siis on hindeks üks. Parvest jälle puudub üks... Kurest lastekirjanduse kogumikes: 1. Teele, teele kurekesed, Friedrich Kuhlbars, lk. 30. Meie kiisul kriimud silmad. Tallinn: Eesti Raamat 1985; lk. 23. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kure sukad, Olivia Saar, lk. 22. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Kure plaanid, Eno Raud, lk. 180. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Kaval konn ja edev kurg, August Jakobson, lk. 181. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Toonekurg, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 6. Toonekure toiduvaheldus, Eno Raud. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 7
Tln. 1995 Saar, O. Mis värvi on kodu. Tln. 1975 Vladimirov, A. Maailm püsib viljateral. Tln. 1988 www.doctus.ee www.epkk.ee www.inimene.ee www.leivaliit.ee www.ti.ttu.ee www.uninet.ee www.uno.ee SOOVITATAV KIRJANDUS Enno, E. Väike peremees. Kodulugu I. Tln. 1994 Erlach, A. Käsitöid taimedest. Tln. 1997 Freiberg, N. Lihtsate asjade võlu. Tln. 1999 Jõgisalu, H. Maaleib. Tln. 1984 Jõgisalu, H., Tihkan, L. Lugusid vanalt Läänemaalt. Tln. 1989 Järv, A. Meie kiisul kriimud silmad. Tln. 1985 Kesamaa, M. Keda kiita leiva eest. Kilvits V. Söö leiba // Kodutohter, 1999 nr 9 Kilvits V. ,,Leib tööl. kodus ja puhkehetkel" //Toiduäri, 2001 nr 3 Krusten, R. Vanad aabitsajutud. Maser, M. jt. Tervisliku toitumise teatmik. Tln. 2001 Masing, V. Jätku leiba! Tln. 1995 Moora. A. Eesti talurahva vanem toit. Tln 1991 Muller, H. Saialill ja leivalill. Tln. 1970 Pajos, M., Teppo, E. Meisterdame pabernöörist. Tln. 2001 Parijõgi, J. Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte
7 4. Kumba kanali kaudu teenuse osutamine on firmale odavam? 5. Kumba kanalit eelistab teenuse ostja? Füüsiline teeninduskanal on firmale üldjuhul kõige kallim teeninduskanal. Siia peab arvestama vajadustele vastava teeninduspinna soetusmaksumuse, igakuise rendi ja kommunikatsioonikulud, koristusteenuse, esindusliku välimuse tagamiseks tehtavad kulutused (kaustad ei tohi olla kulunud, toolid või lauad kriimud jms.), teenindatava kliendi peale kuluva aja võrreldes teiste teeninduskanalitega jne. Elektroonilise teeninduskanali alla käivad järgmised suhtlusvahendid: telefon kiri posti kaudu (sooviavaldused, kaebused, pretensioonid, järelpärimised, müük, toodete tutvustus jms.) kiri faksi kaudu e - kiri interneti vahendusel teeninduskeskkonna või siis informatiivse web-i lehekülje peal pakutav võimalus suhelda firma klienditeenindusega
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillide...
peavad olema töökindlad, see tähendab, et nendel peavad olema kõrged tugevusnäitajad R m ja Rp0,2, Vedrude termotöötlemine seisneb karastami- vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU. ses ja kesknoolutamises temperatuuril 300...400 °C. Parendatavad terased on kesksüsinikterased Vedrude töökindlus sõltub oluliselt nende (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid ele- pinna kvaliteedist: praod, tagi, kriimud vähendavad mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus. talub hästi löökkoormusi.
A põhj B-le kehavigastuse, mille tõttu ei saa tööl käia, siis ei saa maha arvest kasu, et B sai rahulikult kodus olla. Maha võiks arvest nt transpordikulud, kuna ei pidanud tööl käima. Paljudel juhtudel ei ole kannatanul võimalik kasu vältida e kahju ei ole võimalik ilma kasuta hüvitada. A sõidab B autole tagant sisse, stange vaja üle värvida. Kui likvideerimise käigus parandatakse ka mõned teised kriimud, siis toimub alusetu rikastumine. On olemas ka pealesurutud rikastumine, kus saadavat kasu ei saa maha arvest, nagu oli hambanäite puhul, kus lõi välja auguga hamba ja teine sai uue hamba. 87. Missugused on VÕS järgi varalise kahju eest väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamise eeldused ja põhimõtted, mis tulenevad kannatanu tegevusest? (3) 18 Alused tulenevad § 139 lg 1, 2
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
Tulemusena võib olla suuremate materjali tükkide väljarebimine, mida iseloomustab aukude ilmumine hõõrdepinnale Pinnal olevad augud on põhjustatud suurema hulga karbiiditerade eraldumisest. Praod tekivad kõigepealt kulumisjälje keskosas, kus on näha karbiiditerade vahelise piiride purunemist (joon.3.19). Suur hulk üksteisele järgnevaid auke ühel joonel näitab abrasiivkulumise mehhanismi olemasolu. ,,Raske reziimi" puhul korral tekivad hõõrdepinnale vaod ja kriimud. Adhesiooni mõjul kleebitakse osa pehmemat materjali kõvema peale. ,,Raske reziimi" korral kahjustus areneb välja järk-järgult või toimub hetkega, mil nihe ühes hõõrepaari materjalis kontaktpinna all toimub märkimisväärsel sügavusel. Selle tulemusena rebitakse välja suhteliselt suur materjali tükk, mis kantakse kontrakeha peale. Sellise katastroofilise kulumise all mõistetakse adhesiooni hõõrdumisel ja sellega kaasnevat
peavad olema kõrged tugevusnäitajad Rm ja Rp0,2, Vedrude termotöötlemine seisneb karastami- vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU. ses ja kesknoolutamises temperatuuril 300...400 °C. Parendatavad terased on kesksüsinikterased Vedrude töökindlus sõltub oluliselt nende (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid ele- pinna kvaliteedist: praod, tagi, kriimud vähendavad mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale - 17 - rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis terast, mis sisaldab kuni 0,4% C ja tavalisest roh-
Sellist karistavat õiglust pooldavate vaadetega õpetaja karjäär on „Persse! Korda sain!“ Ta näis üllatunud ja rahul. kiirele hukule määratud! Kumbki neist polnud oma süüd tunnistanud ega vabandanud. Ma ei sundinud neid ka. Ma vaatasin Aristoteles jätkab:, „Meid ei kiideta ega laideta tunnetest lähtuvalt; ei laideta meest, et ta üldse korda tehtud peeglit – mõned kriimud plastümbrisel. Pole häda! vihane on, vaid et ta on teatud viisil...“5 Ta teeb selgeks selle, mida me isegi oma enesessesüü- „Hästi tehtud, poisid – tänan.“ Nad pidid austraalia aktsendi ära tabama. Esimene naeratus neilt vimise hetkedel teame: viha (või vähemalt nördimus) on tunne, mille vastu me sageli ei saa; see kahelt kutilt
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
