Keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses oma süütust tõendama, s.t riik peab tõendama isiku süüdiolekut; 7). Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise aja ; 8). Kedagi ei tohi teist korda süüdi mõista, kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtu astmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus: 1). Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku
• Vanema suhtes võib põlvnemist tuvastada ja vaidlustada ka vanema elukohariigi õiguse järgi. Kehtib ka lapse omaksvõtu suhtes. • Laps võib põlvnemise vaidlustada ka oma vaidlustamise aegse elukohariigi õiguse järgi • Lapsendamisel lähtutakse lapsendaja elukohariigi, abikaasade puhul abielu üldistele tagajärgedele kohalduva, või lapse/ muu isiku nõusoleku vajadusel lapse elukohariigi õigusest KOHTUALLUVUS ÜLDISELT • Kohtualluvus – isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus • Siseriiklikuks allikaks eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadustik • Rahvusvahelisteks allikateks: - EL määrus 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades - Haagi konventsioonid ja muud rahvusvahelised konventsioonid • Rahvusvaheline allikas määrab, millises riigis vaidlus tuleks lahendada, siseriiklik aga määrab
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. Kohtualluvus sätestatud igas menetlusseadustikus eraldi. Kohtualluvus Nt kohtualluvus halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt (HKMS § 8) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse. Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule, kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti. Kohtualluvus
Ainult töötamine kostjaga ühes ettevõttes ei ole iseenesest kindlasti taandumise alus, aga TsMS § 23 p.7 alusel võiks isegi taanduda, kui alust kahelda eksperdi erapooletuses- on kostja sõber ja peretuttav vms. 10. Kaupo Väärsi laenas Peeter Tootsile maja remontimiseks 130000 krooni allkirja vastu. Kokkulepitud tähtajal Peeter Tootsi laenu ei tasunud ja nagu selgus, oli ta vahepeal kolinud Sinti, sealt aga lahkunud teadmata kuhu. Oma maja Tartus jättis ta õe valdusesse. Milline on kohtualluvus? Tegemist tavalise laenuvõla nõudega hagiga, mille puhul võimalikud järgmised kohtualluvused. a) Reeglina võlanõuetes üldalluvus ( TsMS § 79) kostja elukoha järgi ( Sindi linn-Pärnu Maakohus), kuna kostja elukoht hetkel teadmata, kohaldatakse TsMs § 79 lg.2 ja võib esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi- taas Pärnu Maakohtule ( Sindi linna järgi), b) kontrollida, kas ei ole kirjalikus laenulepingus kokkulepitud alluvust- seda loetakse
1 AVALIK- JA ERAÕIGUS Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patend...
Lepinguline esindus. Adokaat, prokurist, isik, kes on protsessiosalisega töö-või teenistussuhtes, protsessiosalise üleneja või alanejasugulane, üks hageja teiste hagejate eest või kostja kostjate eest, kui lepinguline esindus tuleneb seadusest (riik), muu õigusteadmistega isik. Volitusi tõendab volikiri. Kohtul on õigus lepinguliselt esindajalt volitused ära võtta kui ta ei saa hakkama oma tööga. 21. kohtualluvus, selle mõiste, üldine, valikuline, lepinguline, erandlik kohtualluvus Isiku õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on oluline, et pöördutaks õige kohtu poole . Kohtu pädevuseks e kohtualluvuseks e kohtuvõimkonnaks nimetatakse kohtu seadusega määratud võimupiire õigusemõistmisel. Kohtualluvus tähendab isiku õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda
Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus: 1. REÕ mõiste, areng, ese ning õiguse allikad. 2. Kollisiooninormid rahvusvahelises eraõiguses, kollisiooninormide eesmärk, struktuur. 3. Lex causae ning lex fori, millal antud mõisteid kasutatakse ning mis on antud mõistete eesmärgiks? 4. Kohaldatava õiguse tuvastamine ning välisriigi õiguse väljaselgitamine (kuidas toimub, millele tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel). 5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise ja juriidilise isiku suhtes kohaldatava õiguse tuvastamisel? 6. Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, millised on välisriigis väljastatud dokumendi jõustamise võimalused? Mille poolest antud võimalused üksteisest erinevad? 7. Milliseid regulatsioone on võimalik kohaldada rahvusvaheliste lepingute suhtes? 8. Millele tuleb tähelepanu pöörata kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel? 9. Kuidas toimub...
kõik tsiviilasjad kohtu pädevusse. Igal isikul on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Või lahendada asja kohtuväliselt töövaidluskomisjon, üürikomisjon, vahekohus; abielulahutamine perekonnaseisuametis abikaasade ühise avalduse alusel, vaidluse korral kohtus. Kohtualluvus on kohtuvõimkonda kuuluvate tsiviilasjade läbivaatamise jaotamine kohtusüsteemi erinevate osade vahel ja kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Hierarhiline kohtualluvus: Eestis algavad kõik asjad esimese astme kohtus so maakohtus. Ringkonnakohus saab arutada ainult neid asju, mis on arutatud esimeses astmes ja kaevatud edasi. Riigikohus arutab vaid selliseid asju, kus ringkonnakohus on oma lahendi teinud. Territoriaalne kohtualluvus: määrab asja alluvuse üheliigiliste kohtute vahel sõltuvalt nende tegevuse territooriumist
7) Kohtu järelevalve sisseseadmine tema määratud isikute üle (nt likvideerijad). 8) Mitmete naabrusvaidluste ( nt avalikule teele juurdepääsu asjad) odavamaks ja Kiiremaks muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustik jaguneb 15 osaks, kuid 1. kuni 9. osa on võimalik vaadelda kui üldosa, nimetatud osades sisalduv regulatsioon kehtib kogu menetlusele nii esimese astme kohtus, ringkonnakohtus või riigikohtus, hagimenetluses või hagita menetluses. 1) Üldsätted 2) Kohtualluvus 3) Tsiviilasjahind, menetluskulud ja tagatised 4) Menetlusosalised ja nende esindajad 5 )Tõendid 6) Menetlusdokumentide kättetoimetamine 7) Menetlusosaliste avaldused ja taotlused 8) Kohtuistung 9) Menetluse peatumine ja peatamine 10) Hagimenetlus 11) Hagitamenetlus 12) Menetlus ringkonnakohtus 13) Menetlus Riigikohtus 14) Vahekohus 15) Seadustiku jõustumine Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (2) Isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. Esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast. (3) Tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. 21.Kohtualluvus, selle mõiste, üldine, valikuline, lepinguline, erandlik kohtualluvus § 69. Kohtualluvuse mõiste (1) Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. (2) Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. (3) Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja
REÕ norme ja menetlusnorme, sh vajadusel täitemenetlusnorme. Isegi kui lõplikult kohaldatavaks õiguseks on välisriigi õigus, annab aluse selle kohaldamiseks menetlusriigi õigus. Principles, Definitions and Model Rules of European Private Law Draft Common Frame of Reference (DCFR) Üldine pehme õigus, millele võib teinekord toetuda. II LOENG: RENVOI JA DOMITSIIL Kohaldatava õiguse tuvastamine Kohaldatava õiguse tuvastamise staadiumiteks on: kohtualluvus (jurisdiktsioon); lex causae määratlemine; kvalifitseerimine nõude alus, õigussuhe; kohaldatava õiguse tuvastamine läbi kollisiooninormi; lõplikult kohaldatava õiguse sisu väljaselgitamine lähtudes välisriigi määratlusest, kasutades vajadusel renvoi (tagasisaade või edasiviitamine) instituuti. Kvalifitseerimine Kuigi Eesti REÕ-s lähtutakse õigussuhete ja pidemete (HL- pidemõistete) kvalifitseerimisel
Teate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks. Kinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad 6 kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad. Perekonnavaidlusi lahendatakse kohtus tsiviilkohtumenetluses või lepitusmenetluses. Perekonnaasjade kohtualluvus: 1) üldine kohtualluvus (kostja elukoht); 2) erandlik kohtualluvus (abieluasja puhul abikaasade ühise elukoha järgi, põlvnemis- ja ülalpidamisasjas lapse elukoha järgi); 3) hagita asjade kohtualluvus (eestkosteasja puhul eestkostet vajava isiku/lapse elukoha järgi, lapsendamisasja puhul lapsendatava elukoha järgi).
Kohtute eripädevused, mis tulenevad PS-st Nendeks on eelkõige avaliku võimu spetsiifilised kontrolliülesanded. Lisaks on kohtutel ka laiem funktsioon: teatud määral on kohtud ka õiguspoliitika kujundajad, kuna tõlgendavad õigust, täidavad lünki õiguses. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted. 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1) I kohtuaste, maakohtud (4) Harju Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; 2) I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 3) II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu
Inimõiguste Kohtusse, kuid seda ainult Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste rikkumiste osas: õigus elule, õigus olla mitte piinatud või julmalt või alandavalt koheldud, õigus õiglasele kohtumõistmisele, õigus eraelu puutumatusele, õigus sõnavabadusele, jt. Isikule peab olema seadusega tagatud see, millisesse kohtusse ta võib pöörduda - kohtualluvus. Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus . Kohtualluvus on: üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele.
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. Toimikut peetakse kirjalike dokumentide kogumina. MENETLUSTÄHTAJAD Menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (RT I 2002, 35, 216; 2003, 13, 64; 78, 523) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. KOHTUALLUVUS Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele.
Kohtute sõltumatus: · kohtute objektiivne sõltumatus kohus peab olema vaba välistest mõjutustest, lisaks sellele peab kohus ka näima sõltumatu teistele ühiskonna liikmetele; · kohtunike personaalne sõltumatus ametialased tagatised kohtunikele, mis tulenevad seadustest 4. Kohtusüsteemi üldiseloomustus. Kohtuastmed. Kohtuharud (haldus, tsiviil, kriminaal). Kohtualluvus. Eestis reguleerivad kohtute tegevust järgmised olulisemad õigusaktid: · PS · Kohtute seadus, mis sätestab kohtute ülesehituse, kohtute juhtimise, kohtute arvu, kohtunike sotsiaalsed tagatised jms kohtute tegevusega seonduva. · Kohtumenetlus seadustikud- kriminaalmenetluse seadustik; tsiviilkohtumenetluse seadustik; halduskohtumenetluse seadustik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust Riigikohtus reguleerib:
RK: kui on ette nähtud ainuisikuline arutamine, aga arutatakse kollegiaalselt, pole probleemi; kui ette nähtud kollegiaalne, aga arutatakse ainuisikuliselt, siis on probleem, sest kollegiaalse eesmärk on täiendav garantii lahendi õigsuseks probleem rahvakohtunikega ei ole professionaalsed o seadusandja tahe oli, et võtta see muutuja ära et oleks kindlam RakS § 2 lg 2 kohtualluvus ja pädevus vana seaduse järgi ilmselt ei ole menetlusnormide rikkumine 13. H esitas maakohtusse hagi K vastu. Kohus küsis K-lt hagile vastust. K vastas kirjalikult. Kohtuistungile K ei ilmunud. Kohus tegi sisulise lahendi. K esitas apellatsioonkaebuse taotlusega tühistada kohtuotsus, kuna kohus rikkus poolte võrdsuse põhimõtet ja ärakuulamise põhimõtet. Hageja H osales istungil, tema kuulati ära. K istungil ei osalenud, teda ära ei kuulatud. Kas K väited on põhjendatud?
450. withdraw an action hagi tagasivõtmine 451. admit the claim tunnistama nõuet 452. substantive law materiaalõigus 453. judge sitting alone üksik kohtunik 454. preparatory decisions eelotsus 455. assistent judge kohtunikuabi 456. minutes protokoll 457. file kohtutoimik 458. contempt of court lugupidamatus kohtu vastu 459. coercive measures sunnimeetmed 460. expiration of terms tähtaja möödumine 461. juristiction kohtualluvus 462. general üldine 463. optional valikuline 464. exclusive erandlik 465. by agreement kokkuleppeline 466. value of a civil matter tsiviilasja hind 467. state fee riigilõiv 468. pay security (bail) maksma kautsjonit 469. procedural assistance menetlusabi 470. procedural expences menetluskulud 471. commence algama 472. bring an action esitama hagi 473. seizure of a property vara arestimine 474
nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmine ning riigilõivu tasumine. Tabel 1. Kaebuse lubatavus I. Halduskohtu pädevus II. Asjakohane taotlus III. Tähtaeg IV. Kaebeõigus V. Kohustuslik kohtueelne menetlus
ning avaldaja ei ole väitnud, et sünniakti sünnikoha kanne takistaks tal õiguste teostamist. selle õiguse täitmine. Kohtusse pöördumiseks on siiski vajalikud teatud eelduste olemasolu Kohtualluvus Isiku õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on oluline, et pöördutaks õige kohtu poole . Kohtu pädevuseks e kohtualluvuseks e kohtuvõimkonnaks nimetatakse kohtu seadusega määratud võimupiire õigusemõistmisel. Kohtualluvus tähendab isiku õigust pöörduda vaidluse lahendamiseks Eesti kohtusse, kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel e kohus on kohustatud asja lahendama. Esmaselt tuleb kontrollida rahvusvahelist (sh EL) kohtualluvust, seejärel kohtuasja Eesti alluvust.
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Halduskontroll MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Liigitatakse: 1. internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuva...
TARTU ÜLIKOOL CONSTITUTIO CRIMINALIS CAROLINA 1532 ANALÜÜS Kirjalik kodutöö Juhendaja 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Allika analüüs.......................................................................................................................... 4 1.1Allika liik........................................................................................................................... 4 1.2CCC liigendus....................................................................................................................4 1.3Keel...................
lisainformatsiooni krediidiotsuse langetamisel. Laenuandja töötleb Laenutaotleja ja Laenusaaja isikuandmeid Lepingu täitmise eesmärgil ja Laenuandja teenuse kvaliteedi tagamiseks. 18.4. Laenusaaja annab Lepingu sõlmimisega Laenuandjale täieliku, tähtajatu ja tingimusteta nõusoleku lindistada Laenuandja ja Laenusaaja vahelisi telefonivestlusi Lepingu täitmise eesmärgil ja Laenuandja teenuse kvaliteedi tagamiseks. 19. KOHALDATAV ÕIGUS JA KOHTUALLUVUS 19.1. Lepingu sõlmimisel ja täitmisel lähtuvad Pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 19.2. Kõik Lepingust tulenevad vaidlused Poolte vahel lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Laenusaajal on võimalus Lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks pöörduda ka Tarbijakaitseameti juures tegutseva tarbijakaebuste komisjoni poole.
PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgad...
Milline leping sõlmida: haldusleping või eraõiguslik leping? ↓ Vastus, kumb valida, sõltub: - õiguslikest eeldustest; - õiguslikest tagajärgedest. 3.1. Halduslepingu sõlmimise tagajärjed Tuleb arvestada järgmiste tagajärgedega: - kohaldatav õigus: era- või avalik õigus; - kohtualluvus (ja sellest tulenev protsessinormide erinevus): maakohus või halduskohus; - ülesande täitja muutub haldusorganiks koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, kuid esmane kahju hüvitamise kohustus jääb ülesande üleandjale (RVastS § 12 lg 3). 3.2. Õiguslikud eeldused haldusülesande üleandmiseks 17 Riigi- ja haldusõigus
descriptive law (kirjeldav õigus) - laws which simply describe how people or even natural phenomenas usually behave nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Acti...
koolituse pärast). Eeluurimiskohtunik – Maakohtu kohtunik, kes täidab ülesandeid, mis tulenevad kohtueelsest uurimisest. Näiteks otsustab prokuratuuri taotlusel kellegi vahistamise (või mõne muu tõkendi), teostab vahistamise kontrolli (iga kahe kuu tagant peab kontrollima, kas eeluurimisaegne vahistamine on põhjendatud), vaatab läbi eeluurimisega seotud kaebusi, otsustab isikute loovutamisi välisriikidele (nende riikide taotluse alusel), annab loa läbiotsimiseks jne. Erandlik kohtualluvus – Trükise vahendusel toime pandud kuriteo kriminaalasi allub trükise väljaandmise koha kohtule, kui kannatanu ei taotle arutamist tema elukohas või kohtus, kelle tööpiirkonnas trükist levitati. Välisriigis toime pandud kuriteo 19 kriminaalasja arutamine allub kahtlustatava või süüdistatava Eesti elukohajärgsele kohtule
PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise alu...
erapooletuses ei ole põhjust kahelda. (2) Kohtunik ega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu isik ei või avaldada nõupidamise ajal toimunud arutlusi. Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. Variant II: nõupidamistoas viibisid kohtuniku kolleegid välismaa kohtust, kes viibisid kogemuste vahetamise programmi raames Eestis. 2. seminar IV. Menetlusosalised, esindajad ja nõustajad V. Kohtualluvus 1. AS A esitas hagi B vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja valduse väljanõudmiseks Tallinna kesklinnas asuvale maatükile. B leidis, et menetluse tegelik eesmärk on tema maine kahjustamine ja ,,pankrotistamine" ning taotles, et hagi allkirjastanud A juhatuse esimees C kaasataks menetlusse kolmanda isikuna. Kohus tegigi määruse C kaasamise kohta menetlusse kolmanda isikuna. C esitas selle määruse peale määruskaebuse, põhjendades seda sellega, et
Pankrotiõigus Loeng I 08.09.2008 Pankrotiseadus Vt viidatud kohtupraktika! I teema: pankroti olemus, väljakuulutamise ja väljakuulutamise tagajärjed. 1.1 p olemus ja p menetluse üldiseloomustus PaS mõiste on esimene säte. P on jur mõiste. P-st saab rääkida õiguslikus täh-s ainult siis, kui kohus on p välja kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi. Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama ...
olla juba kasutusel ega sarnane eksisteeriva nimega) ja mitteeksitavuse nõue (ei tohi olla eskitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusal ega tegevuse ulatuses). Nimi on seadusega kaitstud. Asukoht on JI identifitseerivaks ning isikuga seotud tunnuseks. EÕJI asukohast sõltub maakohtu registriosakonna valik, kelle poolt peetavasse registrisse tuleb vastav isik kanda, ning mille järgi määratakse kindlaks tema vastu esitatavate nõuete ja kaebuste üldine kohtualluvus, asukohal on ka aga täiendav tähendus (nt AS puhul toimub üldkoosolek AS asukohas, kui seadusega pole määratud teisiti). Inkorporatsiooniteooria kohaselt kohaldatakse JI selle riigi õigust, kus ta on asutatud, asukohateooria järgi on JI allutatud selle riigi õigusele, kust teda juhitakse. EÕJI asukohta võib muuta, viies see üle ühest KOV üksusest teise. Tegevuskoht on piirkond kus toimub JI majanduslik- või kutsetegevus ning alati peab see olema määratud aadressi täpsusega
huvitatud, et töötaja ei osutaks talle ka pärast töölepingu lõppemist konkurentsi, siis peab selle eraldi kokku leppima ning tasu maksma. 28 VAIDLUSTE LAHENDAMINE Kui pooled ei jõua kokkuleppele saab vaidlusi lahendada vahekohtus või kohtus. Kohtus tsiviilvaidluse lahendamiseks tuleb reeglina pöörduda kostja elu- või asukohajärgsesse kohtusse, teatud juhtudel ka viibimiskoha järgsesse kohtusse. Tsiviilasjades lepitakse kohtualluvus sageli kokku ka lepingus. Kui inimesel on kaebusi riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse vastu, tuleb pöörduda halduskohtusse. Enne kohtusse pöördumist on mõttekas küsida nõu patendivolinikult või advokaadilt. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseb Tööstusomandi Apellatsiooni Komisjon, mis lahendab sõltumatu kohtueelse organina tööstusomandit puudutavaid vaidlusi.
eksportööri pank exporters bank importööri pank importers bank emiteeriv, issuing, collecting, inkasseeriv, aviseeriv advising Pangagarantiid Bank guarantees Muud tingimused Other conditions Fikseerida võimalike pretensioonide osas Pretensioonid Claims Sanktsioonid Sanctions Vahekohtu klausel Arbitration clause kohtualluvus jurisdiction Rakendatav seadustik Applicable law Vääramatu jõuga asjaolud Force majeure Acts of God Omandiõiguse Transfer of property üleminek rights Lepingu kehtivus ja Time of validity and lõpetamine termination Muud tingimused Other conditions Incoterms reguleerib müügitehingus
Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohu...
* varalise olukorra kindlakstegemine * nõuete esitamine * ... => Seega praktikas on pankrotimenetluses oluline ka TsMS. Näide kus kokkupuude teiste seadustega: haldus võib tehinguid TsÜS alusel tühistada, tühisusele tugineda jne. juhatuse liikmete karistusõiguslik vastutus: KarS. Pankrotis juriidiline isik ei lõpe - tema tegevus jätkub. Kohtualluvus on tavaline. PankrS 4 lg 2 eeldatakse asukohta 1 aasta enne pankroti. Eesti pankrotiõigus: 1. sept 1992. - esimene pankrotiseadus. enne pole kunagi olnud. 6 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus Pankrotiavaldust saab esitada kas võlgnik või võlausaldaja (PankrS 9 lg 1). Võlgniku pankrotiavaldus - PankrS 13.
1592 Boriss Godunov kaot üldse liikumisõiguse ära ( jüripäeva privileeg) . Tp lõplik sunnismaistamine. Aegumistähtaeg ( urotsnõe leta)1597. 5 aastane aegumistähtaeg, kuid siis järepanu see aeg pikenes , kuni aegumist'htajal kaot lõplikult 1649 Ulozenie ( sopornoe upozennie). Trad ja kõige tuntumaks kehtestamisaastaks on siiski 1649. Seal tp olukorrale palju tähelepanu pööratud, to tagasinõudmise õiguse kohta oli seal 34 artiklit, samuti määrati seal ära tp kohtualluvus mõisnikele. Tp olid siis juba mõisnike omandid. Samas kuskil ulozeniies ei ole kuskil tp nim pärisorjadeks. Venemaa pärisorjusest rääkides ei olnud pärisorjus vaid maaläbi kuuludes, vaid juba ulozenies ja hiljem on näha, et tp käsitleti isiklikult sõltuvalt ja eraomandina ( nt mõisa jõukust ja suurust mõisteti hingede järgi). Venemaal toimus selge mitte ainult hingede müümine maast lahus, vaid mõisnikud hakkasid
equites ja esimene jalaväeklass) olid häälteenamusega. Seega oli nende häältel suurem kaal. Lisaks oli plebeidel ka oma rahvakoosolek, millel võeti vastu seadusejõulisi otsuseid – plebistsiite (plebiscita). 287 eKr muudeti lex Hortensia’ga plebistsiidid kohustuslikult kõigile. Aastal 367 eKr loodi preetoriamet, samuti võis nüüdsest plebeisid konsuliteks valida. Preetoritele anti seni konsulite käes olnud kohtuvõim, konsulitele jäi karistusõigus ning vabatahtlik kohtualluvus, samuti vetoõigus (ius intercedendi) preetori otsuste suhtes. Aastal 242 loodi ta praetor peregrinus'e amet, kelle käes oli kohtuvõim mittekodanike, peregriinide üle. Hiljem, seoses vabariigi suurenemisega ning riiklike ülesannete hulga kasvamisega asutati teisigi ameteid: tsensorid, ädiilid, kvestorid jne. Kõiki valitavaid ametiisikuid nimetati ka magistraatideks. Kui plebeide ja patriitside vahelised eriti teravad probleemid olid selgeks vaieldud –
suurus) ... Kaasaaitamiskohustus / lojaalsuskohustus ... kaotab tähenduse JI registrisse kandmisega · Põhikiri - Juriidilise isiku sisesuhteid reguleeriv dokument · TÜ, UÜ puhul ühinguleping Asukoht ja tegevuskoht · Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 29 lg 1) ... KOV üksuse täpsusega (ÄS § 62 lg 4; MTÜS § 78 lg 4) ... Kohtualluvus, üldkoosolekute toimumise koht, jne. · Juriidilise isiku tunnustamine rahvusvahelises eraõiguses ... Inkorporatsiooniteooria: kohaldatakse selle riigi õigust, kus isik on asutatud ... Asukohateooria: kohaldatakse selle riigi õigust, kust isikut juhitakse ... Eestis kombinatsioon (RVEÕS § 14 lg 1 ja 2) · Asukoha muutmine riigisiseselt ning piiriüleselt
Eelmenetluses kohus otsustab, kas saab talle saadetud kriminaalasja menetleda või mitte. Loe KrMS §§ 257...2651 kohtuliku eelmenetluse kohta. Kohtulik eelmenetlus hõlmab ka kohtulikuks arutamiseks ettevalmistavaid toiminguid. Kohtuliku eelmenetluse raames kontrollib süüdistusakti saanud kohtunik 1) kriminaalasja kohtualluvust (KrMS 257 lg 1). Kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kohtunik kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse (KrMS 28 lg 1). Kui kohtualluvus on kontrollitud ning puudub eelistungi korraldamise alus, teeb kohtunik ilma eelistungita määruse süüdistatava kohtu alla andmiseks (257 lg 1). 2) süüdistusakti vastavust seaduses sätestatud nõuetele (258 lg 1 p 2), 3) kriminaalasjas menetluse lõpetamise aluste olemasolu (258 lg 1 p 3), 4) tõkendi kohaldamise või muutmise vajalikkust (258 lg 1 p 1).
mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline? Avaliku õiguse ja eraõiguse piiritlemisest sõltub vaidluste lahendamise kohtualluvus ning see, millise menetluse liigiga on tegemist. Näiteks halduskohtumenetluse seadustiku alusel halduskohtus maksuhalduri tegevuse peale; tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel linna- või maakohtus üürivõla nõudes. Samas ei saa era- ja avaliku õiguse norme alati üheselt ja täielikult eristada, sest nad on kohati üksteisega mitmeti seotud. Nii näiteks sisaldavad tööõigus ja konkurentsiõigus mõlemad kõrvuti nii era- kui avalikõiguslikke norme.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
