Kriminaalmenetlus (0)

• Et teha selgeks, mis juhtus;
  
• Asjaosalistele anda võimalus seisukohti avaldada ja ennast maha rahustada;
  
• Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks;
  
• Et näidata, et õigus toimib;
  
• Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida;
  
• Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone. Tartu prokurör Toomas Liiva – ta hakkas joobes juhtidele küsima vangistust. Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri . Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb;
  
• Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu . Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne.
  

• Eesmärkide prioritiseerimine;
  
• Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat. Vandekohus legitimeerib õigusmõistmist (vandekohus nüüd ka Jaapanis , Hispaanias, Kashastanis). 12 inimese otsus on usaldusväärsem kui 1 inimese otsus – rohkem vaatenurki, erinevad taustad. 12 inimese kasutamine on kulukas , kihistunud elanikkonnas vähem tuttavaid, homogeenses ühiskonnas rohkem, vandekohtunikud rohkem mõjutatavad? Kui rahaga ei saa, siis vägivalla ja poliitilise survega – kuna kohtunikud üheski erakonnas ei ole, siis jääb vägivald .
  
• Kontroll alustamise ja lõpetamise üle – kannatanu kontrollib (kannatanut on lihtne mõjutada ja puuduks õiglane kohtumõistmine ); legaliteedi põhimõte – kõiki asju tuleb uurida ja valikut ei ole; alternatiiv – oportuniteedi põhimõte, keegi otsustab, kas on mõistlik menetleda või mitte, siin saab ka kannatanu kaasa rääkida.
  
• Aktiivsuse jaotus: kohus või pooled? Võistlev menetlus ja uuriv menetlus – sakslased lasevad kohtul erapooletuna uurida – see on kohtu kohustus, see rikub erapooletut kohtumenetlust. Võistlev menetlus – initsiatiiv menetluses on poolte käes, kes esitavad tõendeid, taotlusi, valivad milliseid menetluslikk toiminguid vaja teha, millal alustada menetlust, siin kohus kuulab pooli ja otsustab, kummal on õigus. Kohtul ei ole õigust hakata poolte tööd tegema.
  
• Tulemus: printsiibis õige või üksikjuhul sobiv?
  
• Kuritegevuse vastane võistlus vs põhiõiguste kaitse? Igas kohtusüsteemis on asi ühele või teisele poole kaldu.
  
• Võistlev vs mittevõistlev?
  

• Kannatanu – tsiviilhageja+tõendiallikas+erasüüdistaja (erasüüdistusmenetlust eesti kohtusüsteem ei tunne – kannatanul ei ole õigust kellegi karistamist nõuda);
  
• Tsiviilkostja – vastutab süüdistatava tsiviilkohustuste eest;
  
• Kolmas isik – tema käes on arestitud või konfiskeeritav vara, kaitseb oma õigusi sellele varale.
  

• Tunnistaja – teda küsitlevad eelkõige pooled. Tuleb kohtusse ja räägib, mida ise vahetult tajus – kuulis , nägi, tundis aistingute mõistes.
  
• Asjatundja ja ekspert – mida nemad asjast arvavad . Ekspert on rangelt ekspertiisi reeglite järgi uurimuse teinud, tema tuleb määrata menetleja poolt (tavaliselt kohtueelses menetluses uurija). Asjatundja on ka mitteõiguslik teadmisi omav spetsialist. Asjatundja seletab, kuidas miski näiteks töötab, aga ta ei ole konkreetse asjaga kunagi kokku puutunud ja teaduslikke katseid sellega teinud.
  

• Istungisekretär;
  
• Tõlk – kui istungil osaleb keegi, kes eesti keelt ei räägi, eriti, kui kahtlustatav ei mõista eesti keelt;
  
• Kordnik.
  

• Avalik
  
• Võistlev – erapooletu kohus, pooltel kindlad funktsioonid ja võrdsed võimalused
  
• Kaitseõigus
  
• Suuline ärakuulamine ja tõendite vahetu uurimine
  
• Mõistlik aeg ja korraldus
  

• Istungi rakendamine – kohtunik tuleb saali ja avab istungi. Ankeetandmete kontroll ja info, kuidas inimesega rääkida – põhjused, miks küsitakse süüdistatava haridust.
  
• Prokuröri avakõne – eesmärgiks on seletada kohtule, milles seisneb asja põhisisu ja milliseid tõendeid esitama hakatakse, kuidas need asjaga haakuvad. Annab kohtule ette raamistiku, mida protsessis nägema hakatakse, milleks tunnistajad jne.
  
• Süüdistatava seisukoht – kas süüdistus on arusaadav, kas tunnistab end süüdi.
  
• Kaitsja avakõne – tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud .
  
• Süüdistuse tõendite uurimine – prokurör toob tõendid. EIÕK art 6.
  
• Kaitse tõendite uurimine – kaitsja toob tõendid. Esmas - ja teisesküsitlus tõenite uurimisel .
  
• Vastutõendamine – kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega , et uurida.
  
• Prokuröri süüdistuskõne – süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus.
  
• Kaitsja lõpukõne.
  
• (Repliigid) – nii kaua kuni kohtunikule aitab.
  
• Süüdistatava viimane sõna – süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend .
  

• Kogumine – teave tuleb muuta transporditavaks ja taasesitatavaks
  
• Esitamine – pooled toovad, annavad kohtu kätte, vaieldakse, uuritakse ja seletatakse .
  
• Avaldamine – sageli koos esitamisega, tuleb teha teatavaks kõigile kohtusaalisviibijatele, muu hulgas ka pealtvaatajatele.
  
• Vastuvõtmine – kohus otsustab, kas on asjakohane ja vajalik.
  
• Arvestamata jätmine – kui kohus võtab vastu, aga hiljem leiab, et on lubamatu või ebausaldusväärne tõend.
  
• Hindamine – kuidas üksikutest infokildudest pannakse kokku suur pilt.
  

• Lubatavus – vastab nõuetele kogu protsessi osas. Lubamatu on näiteks tõend, mis on saadud ilma läbiotsimisloata vms.
  
• Asjakohasus – kui tõend ei mõjuta protsessi, ei ole ta asjakohane.
  
• Usaldusväärsus – kuidas konkreetne tõend teavet vastu võtab, endas hoiab ja pärast laseb taasesitada. Nt kes dokumendi koostas, kus see dokument vahepeal seisis , kas dokumenti on võimalik taasesitada arusaadaval teel (nt kas on kiri pleekinud vm).
  
• Kaal
  
• Eluline usutavus – subjektiivne kriteerium , kuidas tõendist lähtuv teave haakub kohtuniku varasema elukogemusega.
  
• Haakumine ( riimumine ) – küsimus kaalust , mitte usaldusväärsusest.
  

• Otsesed vs kaudsed
  
• Esmased vs tuletatud – asitõend vs kuuldus/tunnistaja, kes midagi kellelegi rääkis ja see teine isik nüüd räägib.
  
• Isikulised vs esemelised.
  

Kohtueelne menetlus kriminaalasjades

• Tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muud materjali;
  
• Andma uurimisasutusele korraldusi;
  
• Tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi;
  
• Kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest.
  

• Läbiotsimine
  
• Asitõendi üle 6 kuu hoidmine
  
• Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus (ainult kohus)
  
• Tunnistaja anonüümseks muutmine (ainult kohus)
  
• Laiba väljakaevamine
  
• Deponeerimine (ainult kohus)
  

• Välimiste piiride paika panemine seadusega kuni selleni välja, et regulatsioon puudutab vaid põhiõiguste...
  

• §§ 68, 75, 77, 83-87, 88, 79, 81, 89, 93, 95, 100.
  

Tõendi usaldusväärsus

• Tõendi asjakohasus – tõend ei ole asjaga puutumuses, siis ei ole mõtet tõendit kohtule esitada.
  
• Tõendi lubatavus – kirjeldab tõendi kogumise protsessi. Kui kogumisel on tehtud menetluslikke vigu, on tegemist õiguspoliitilise lubamatusega.
  
• Tõendi usaldusväärsus – Usaldusväärsus on tõendi võime kajastada uuritava kuriteo tunnust ja seda kriminaalmenetluses taasesitada (3-1-1-89-12). Madal usaldusväärsus tähendab mitte-töökindlat lüli konkreetse tõendi andmetöötlustsüklis ja väljendab eri tõendiliikide puhul erinevalt. Tuletatud tõendi puhul sõltub tõendi usaldusväärsus iga tuletusahela lüli usaldusväärsusest.
  

• Mälu – mälu on lihtne manipuleerida;
  
• Väljenduse selgus – keelebarjäär;
  
• Põhjus valetamiseks
  
• Tajumise ja arusaamise võime ja tingimused
  

• Kogemused ja pädevus – kas ekspert teab seda asja, mida uuritakse. Ekspertiisi määrab uurija kohtueelses menetluses. Kaitsja saab määrata asjatundjaid.
  
• Taju, mälu, ausus, väljendusoskus
  
• Uurimiseks antud materjal
  
• Uurimismetoodika töökindlus
  

• Ehtsus/autentsus – dokumenti võib lihtsalt võltsida.
  
• Koostaja usaldusväärsus – dokument ei saa olla ausam ja ei saa teada rohkem, kui tema koostaja. Dokument saab ainult üle aidata mälulünkadest.
  
• Koostamise eesmärk
  
• Meedium
  

• Pooled küsitlevad, kohus hoiab korda.
  
• Tunnistaja kutsuja valmistab ette sujuva ilma suunavate küsimusteta esitluse .
  
• Vastaspool esitab suunavaid küsimusi , et kontrollida tunnistaja usaldusväärsust ja saada täiendavat teavet.
  
• Kohus võib küsitleda kõige lõpus.
  
• Ristküsitluse käigus võib esitada kohtule ka muid tõendeid, nt dokumente ja asitõendeid.
  

• Usaldusväärsus
  
• Oluline asjaolu
  
• Võimalus vastuväiteid esitada.
  

Kohtulik eelistung

Otsus uurida

Kriminaalmenetluse alustamine

• Legaliteedi põhimõte – alustamine peab olema seaduslik? Õiguslik alus
  
• Alustab uurimisasutus või prokuratuur.
  
• Esimene menetlustoiming, seal hulgas prokuratuuri teavitamine või kahtlustatava kinni pidamine (näiteks toimub peksmine ja patrull peab vahetult kahtlustatava kinni).
  
• Kuriteoteatele tuleb vastata 10-20 päeva jooksul.
  
• Alustamine ei ole vaidlustatav (3-1-1-103-13), kuid mittealustamine on.
  

• Piiritleb järelevalvetoiminguid ja kriminaalmenetluse toiminguid;
  
• Annab inimestele kriminaalmenetlusseisundi ja kriminaalmenetlusõigused;
  
• Võimaldab teha jälitustoiminguid ja rakendada muid põhiõigusi piiravaid meetmeid.
  

Kriminaalmenetluse lõpetamine

• Lõpetamine – materiaalõiguslikult perspektiivitu ( aegunud , süüdistatav surnud või võimetu karistust kandma (näiteks on süüdistatav väga vana, nagu küüditajate puhul), koosseisu ei ole). Vastu süüdistatava tahtmist ei ole lubatud menetlust lõpetada ilma lõplikku otsust tegemata. Võib olla ka õiguspoliitiliselt soovimatu (relva ja lõhkeaine loovutamise kampaania, uurimisele osutatud abi (§ 205), leebusprogramm (§ 2051), näiteks kartelli loomise juhtumid , Liviko ja Tere, leebusprogrammist saab osa ainult see, kes esimesena rääkima hakkab ja kaebab . Leebusprogrammid just konkurentsi alaste süütegude puhul). Või on menetlus menetlusökonoomiliselt mõttetu – saaksime menetleda aga ressursside kulutamine on liiga suur (välismaine element, kus tunnistajad ja kannatanud on välismaal (§ 204), ei õnnestu süüdlast tuvastada (§ 200), mõistlik menetlusaeg on möödunud (§ 2052) – praktikas võib seda kompenseerida näiteks karistuse vähendamisega. Kui aegumine ilmneb enne, kui kõik kuriteo tehiolud on välja selgitatud , ei ole mõtet ressursse raisata ja edasi uurida). NB! Tegelikult ei pruugi asi olla „lõpuni uuritud“.
  

• Diskretsiooniga lõpetamine ( oportuniteet jmt). Kaks varianti: KrMS § 202 (avaliku menetlushuvi puudumine (kui ei ole prioriteetne süütegu, kahju pole suur, kannatanu pole huvitatud, tõendeid on vähe, tunnistajad on viletsad ja ebausaldusväärsed) ja süü ei ole suur (tekitati väikest kahju – suhteline mõiste)), kannatanu nõusolekut ei ole vaja, prokuratuur võib taotleda menetluse lõpetamist või politsei lõpetab uurimise, sest kahtlusalust ei ole võimalik leida; KrMS § 203 (karistuse ebaotstarbekus) – vajab kannatanu nõusolekut. 2. astme kuritegu. Prokuratuuri ettepanekul kohtumäärusega või kui ilma vangistuse alammäärata, siis prokuratuur ise. Kui isik jätab kontrollnõuded täitmata, ÜKT tegemata, rahasumma maksmata jne, siis ei ole võimalik.
  
• Lepitusmenetlus – teise astme kuriteo puhul, avalikku menetlushuvi ei ole, kannatanu on nõus. Erandid: inimkaubandus, ebaseaduslikud katsed, vägistamine ja seksuaalne väärkohtlemine , laip, alla 14-aastane kannatanu, riik kannatanuna. Eelduseks edukas lepitusmenetlus ja kannatanu nõusolek. Saab alustada prokuratuuri taotluse ja kohtu määrusega, vangistuse alammäärata koosseisudes prokuratuuri määrusega. Toimub eraldi lepitaja juures lepitusseaduse kohaselt. Kahtlustatav/süüdistatav ja kannatanu peavad olema nõus.
  
• Süüdistusakt ja kohtusse minek – toimik tuleb süstematiseerida ja prokuratuuri saata. Prokuratuur saadab tagasi ja nüuab täiendamist, täiendab ise, eemaldab materjale ja süstematiseerib ümber või esitab toimiku tutvumiseks kaitsjale ja kannatanule. Kaitsja tutvub toimikuga, võib taotleda täiendamist ja võib teha ettepaneku mingi diversioonimenetluse kasutamiseks. Prokuratuur võib juba pidada kokkuleppe-menetluse läbirääkimisi, koostab süüdistusakti ja saadab selle koos lisadega kohtusse, koopia süüdistatavale ja kaitsjale. Kaitsja koostab kaitseakti ja saadab selle kohtusse.
  

Menetluslikud diversioonid

• Üldmenetlus – klassikaline kohtumenetlus , lahendatakse nii õiguslikke kui ka faktiküsimusi, uuritakse tõendeid.
  
• Kokkuleppemenetlus – võimalusi on vähem, tõendeid ei uurita, põhimõtteliselt on otsus teada.
  
• Lühimenetlus – tõendid tulevad ainult kriminaaltoimikust, rohkem tõendeid kohus ei näe ei saa ei uuri, tunnistajaid ei kuulata.
  
• Käskmenetlus – tagaseljamenetlus, kus kohus teeb kiirelt otsuse ära.
  

Õiguskaitsevahendid kriminaalmenetluses

• § 318 lg 2 sekunda
  
• § 344 lg 2 sekunda
  
• § 366 p 10
  

• EIK varem: kindlasti – 1 kord kaevata
  
• Mõnevõrra hiljem umbes nii, et kui jub on loodud ka kassatsioonimenetlus, siis ei tohiks ka sellesse lubamisel ebavõrdselt kohelda: 3-1-1-55-07
  

• Saksamaal: kergemates asjades saad ka apelleerida , raskemates mitte.
  
• Miks meil on riigireformi kontekstis vähemalt mõeldud samas suunas?
  

• 3-4-1-7-08 – riigihanked ja vaidlustuskomisjon maakohtu asemel
  
• 3-3-1-15-12 – põhimõtteline võimalus edasikaebeõiguse asemel kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid.
  
• 3-4-1-56-13 – kevadkuu asi
  
• 3-1-1-48-15 – KrMS § 12616 (lg 16?) problemaatika : jälitustegevuse vaidlustamine .. kas ja millistel tingimustel on nn keerukamate tõlgendusmeetodite abil võimalik ligeda EKÕ grammatilise tõlgendusega võrreldes piiratuks. Saab siis kaevata, kui asi on kohtueelses staadiumis , kui on juba kohtus menetlemisel, siis enam kaevata ei saa.
  

• Korralised ja erakorralised – korraline on selline kaebus, mis esitatakse veel jõustumata lahendi peale. Enamus kaebustest on korralised, neist kõige tüüpilisem apellatsioonakebus. Erakorraline on see, kui lahend on tehtud ja tagantjärgi leitakse, et õiguskorras on midagi, mida ei saa tähelepanuta jätta, nt teistmismenetlus.
  
• Täielikud ja osalised – täielik kaebus on selline, kus saab kaevata eranditult kõigi kohtulahendi nüanside peale. Neid umbes kolm – tõendatus (faktilised asjaolud), materiaalõiguslik kvalifitseerimine (kas katse, lõpuleviidud tegu), menetlusõigus (kas ja kuivõrd on menetlusõigust järgitud). Osaline on see, kus ei saa kõige peale kaevata, nt kassatsioonkaebus , kus saab kaevata ainult õiguslikku külge. Tsiviilkostja saab kaevata ainult tsiviilasja peale. Kassatsioonkaebus saab ja peab olema teistkordne kaebus.
  
• Devolutiivsed ja mittedevolutiivsed (evolutiivsed) – kui mingi kohus on teinud lahendi, nt maakohus , siis on loomulik, et inimene ei soovi enam sama instantsio kohtuga tegemist teha, vaid kõrgema instantsiga. Devolutiivne ongi kaebus kõrgemale astmele . On leitud, et mõnikord on ehk mõistlik pöörduda madalamale või samale astmele – kaebus kohtumääruse peale. Kui sama instants ei taha midagi kuulda, siis kaebus kõrgemale.
  
• Suspensiivsed ja mittesuspensiivsed – suspensiivne on selline kaebus, mis peatab vaidlustatud lahendi täitmise. Põhimõtteliselt on mõistlik, kui kaebetee on veel olemas, siis tuleb peatada täitmine ja kaevata.
  
• Reformaatorlikud ja kassatoorsed – tinglik liigitus. Kriteeriumi põhimõte siin on selline: prantsuse kõrgeim instants ise käsi ei määri: kas kõik õige või kõik vale, tehke uuesti (kassatsioonikohus), reformaatorlik kohus teeb ka ise uue lahendi, selline ka Eesti RK.
  

• Süüdistuskohustusmenetlus (§§ 207-208) – kannatanu ja tema esindaja. 3-1-1-98-12: kas asi on pähjenamatult keerukamaks aetud ? Kannatanu algne (SKM loomise aegne) määratlus KrMS § 37 lg 1 tekstis on alates 2013. a 16. jaanuarist oluliselt muutunud (paljuski lihtsalt varasemaid kohtupraktilisi „arendusi“ nö positiviseerides) ja kõik võimalikud nüansid ei ole ilmselt veel praktikasse jõudnud. Kas tõesti ka alates 2016 juuulikuust kannatanuna käsitletav (ja tsiviilhagi esitamiseks pädev) avaliku võimu kandja (KrMS § 381 lg 2) võib kaevelda SKM raames? NB! Ka kannatanu laiema määratluse puhul jääb kehtim, et menetluse alustamata jätmist vaidlustades ei nõuta kannatanu nö täiskvaliteeti. Selle olemasolu (või puudumine) selgub alles selles menetluses.
  

• Al 01.09.11 ka lõpetamiskohustusmenetlus – süüdistatav saab kaevata, kui asjast on pikk aeg möödas ja midgi ei toimu.
  
• Uurimiskaebe menetlus (VIII ptk 5 jagu) – uurimisasutuse ja prokuröri tegevuse peale kohtueelses menetluses
  
• Kohtukaebemenetlused:
  
  • Appellatsioonimenetlus
    
  • Kassatsioonimenetlus
    
  • Määruskaebe menetlus
    
  • Teistmismenetlus
    
  • A’la Brussilov ( konverents 2013 märtsis).
    
  • Tinglikult: menetlus EIK-is
    
  • KrMS § 366 p 7 – menetlus pärast Strasbourg ’i.
    
• Mida teha „kuldkaebajatega“?
  

Mõistlik menetlusaeg

• Asja keerukus
  
• Riigivõimu tegevus
  
• Kaebaja käitumine
  
• Mis kaebaja jaoks kaalul on? Haakub sellega, et tuleks eeluurimisele kehtestada tähtajad .
  

• Mõista õigeks
  
• Lõpetada menetlus
  
• Kergendada karistust
  

• Elementaarne hoolikus (toimik ei kuku kapi taha);
  
• Katkematu menetlus;
  
• Kohtumenetluse planeerimine eelistungil;
  
• Protsessidistsipliini tagamine;
  
• Asendusrahvakohtunikud, asenduskaitsjad;
  
• Eraldamine ja ühendamine;
  
• Kohtute koormuse ja tööjõu reguleerimine.
  

• Elukohast lahkumise keeld – „ära linnast lahku, ära kodust lahku“. Isikult võetakse allkiri , et ta on teadlik, et ei tohi elukohast lahkuda ilma uurija loata kauemaks, kui kolmeks ööpäevaks. Ta peab toimetustest teada andma ja õigel ajal tagasi tulema .
  
• Kaitseväelase järelevalve – konkreetselt ajateenijate puhul. Nad ei tohi väeosast ilma loata lahkuda, nad on kasarmeeritud.
  
• Vahistamine – ekstreemne asi tegelikult. Tegelikult ei teata tihtipeale, kas inimene on kuriteo toime pannud. Vahistamise olemus on, et uurijad saaksid inimesega hiljem rääkida, kui tuju tuleb. Vahistamise puhul peab olema põhjendatud kuriteokahtlus, see tähendab, et peavad olema tõendid, mis seda toetavad . Peab olema ka vahistamise alus (2) – hoidub menetlusest kõrvale või selleks on suur menetlus ja on alus arvata, et isik jätkab kuriteo toimepanemist.
  
  • Kautsjon - kui kohale tuled õigel ajal ja/või sind õigeks mõistetakse, saad raha tagasi. Kautsjon on tagatisraha , et sa menetluses osaleks/istungile tuleks. Kasutatakse vahistamise asendamiseks. Et vangist välja saada, tuleb maksta tagatisraha, et seda raha uuesti näha, peab õigel ajal välja ilmuma.
    
  • Elektrooniline valve – samuti vahistamise asendamine. Võruga väljalaskmine – jala külge kinnitatakse gps-seade, kindlaks on määratud kohad ja kellaajad , kus ja millal ta ei tohi viibida. Marsruut on kindlaks määratud ja sellest ei tohi kõrvale kalduda (nt kodu-töö-kodu).
    
• Ametist kõrvaldamine – eelkõige, kui isik oma ametis jätkates võiks jätkuvalt toime panna kuritegevust; et isik ei saaks ametiseisust tuleneva võimu kasutamist kuriteo toimepanemiseks (nt raha eest passide vorpimine mittekodanikele).
  
• Ajutine lähenemiskeeld – kannatanu või prokuratuuri taotlusel. Saab taotleda ka tsiviilkohtumenetluses.
  
• Lisaks kutsel mitteilmumise korral võimalus kohaldada sundtoomist, tagaotsimist, aresti ja trahvi.
  

• Menetluskulud – jaotatakse nii, et kaotaja maksab reeglina menetluskulud kinni.
  
• Erikulud – olenemata lõpptulemusest lähevad selle kanda, kes need kulud põhjustas. Nt sundtoomise kulud peab kandma see isik, kelle suhtes seda meedet rakendati. Siia võib kirjutada ka kohtuniku ja prokuröri terve päeva palk, kui menetlust peab edasi lükkama kellegi süül.
  
• Lisakulud – tunnistaja tasu, eksperdi tasu, menetlustoimingute jaoks kuluv summa, õigusabikulu. Kohtuniku ja prokuröri töötasu pärast süüdistatavalt välja ei nõuta.
  
• Menetleja määrab iga menetlusetapi järel kindlaks kulude suuruse ja kulude jaotuse.
  
• Õigusabikulude taotlus tuleb esitada hiljemalt kohtuistungi lõpus.
  
• Riigivalitsemise kulud on maksuraha sees.
  

• Tunnitasu määr
  
• Kulutatud aeg
  
• Menetlustoimingu vajalikkus/põhjendatus – kuidas kohus seda peab hindama ? RK on arvamusel, et kui jäetakse rahuldamata, siis järelikult oli ebavajalik ja põhjendamata.
  

• Riigi suveräänsus – iagl riigil oma territoorium ja õigus otsustada, mida ta seal teeb ja kuidas kriminaalmenetlust peab. Jama, kui teise riigi politsei tuleb siia kriminaalmenetlust pidama – Eesti politseil siis kohustus oma kodanikke kaitsta. Samas kui riikide vahel distants , siis kurjategijad seda ei pea millekski – Eesti-Läti piirivalve puudumine – kurjategijad käivad oma suva järgi ühest riigist teise, politsei ei saa neile järgi minna, sest läti on suveräänne riik. Erinevates riikides on põhiõiguste kaitse standardid erinevad.
  
• Euroopa Liidu instrumendid – riikide vaheline koostöö on reguleeritud EL-i poolt
  
• Rahvusvahelised õigusabikokkulepped – reguleerivad riikide koostööd väljaspool EL-i, nt Interpol . Kui puuduvad sellised kokkulepped koosöö jaoks, on riikidel alati teha ühekordne kokkulepe koostööks . Peruus ja Tais ranged karistused, neil eripreventiivne karistus – kui su kätte saame, siis sa enam kunagi ei kaubitse narkoga, Eestis üldpreventiivne.
  
• Ad hoc koostöö
  
• Välissuhtlust korraldab täitevvõim
  
• Tõendid – kogumine kriminaalasjades õigusabi korras tähendab seda, et tõendeid kogub abistav riik. Ehk siis Eesti kohus/prokuratuur edastab, mis on juhtunud, keda vaja üle kuulata ja muu info justiitsministeeriumi kaudu vajaliku riigi kätte. Need koguvad ja saadavad paberid Eestisse. Kas selliseid tõendeid võib Eestis lubada, mille on teine riik hankinud nt piinamise teel? Ei, küsitakse selle pärast, et teaks , kust edasi uurida. Keegi peab tõendeid hindama lähtuvalt sellest, millised on välisriigis kasutatavad meetmed. Kui seal ei ole eksitud Eesti kriminaalmenetluse põhimõtete vastu, on tõendid vastuvõetavad.
  
  • Piiriülene jälgimine – koostöövorm, mis tuleb kõne alla, kui kurjategija ületab piiri, siis koostöö koos naaberriigi ametivõimudega, kes jälgivad isikute tegevust. Nad ei tohi ilmutada aktiivseid menetlustoiminguid, ainult jälgida võivad.
    
• Konfiskeeritav vara – Euroopa Arestimismäärus, mis saadetakse teise riigi vastavale asutusele, kes siis korraldab vara arestimise oma territooriumil.
  
  • Euroopa arestimäärus
    
• Isikud:
  
  • Euroopa vahistamismäärus – kõige kuulsam adressaat Galojan.
    
  • Väljaandmine – Euroopa Liidust välja poole, loovutamine Euroopa Liidu sees. Kui tegemist on poliitilise süüteoga või kui kahtlus , et teises riigis hakatakse rikkuma inimõigusi või kui tegu ei ole kuriteo alla kvalifitseeritav ühes riigis, aga on teises riigis, siis ei anta välja. Hoolitsemiskohustus riigis viibivate välismaalaste suhtes.
    
• Koordineerimine
  
  • Paralleelmenetlused mitmes riigis, uurimisgrupid – näiteks Eesti politseinik saadetakse osalema uurimises kuskil Saksamaal, nt sideohvitserid.
    
• Kohtuotsused
  
  • Tunnustamine ja täitmine – kui on isik süüdi mõistetud kuskil teises riigis ja antakse eestile välja, siis Eesti võtab karistuse kandmise ja täideviimise üle, Eesti kohus peab selle täidetavaks tunnistama, vaadatakse, kas menetlus on olnud aus ja õiglane ja meie menetluspõhimõtetega kooskõlas, kas põhiõigused on tagatud olnud. Karistus peab olema vastavuses kuriteoga. Rahvusvaheline kriminaalmenetlus (ei tule eksamile, aga palun lugeda kriminaalmenetluse seadustikust). Kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise all, millised on tingimused selleks, et välismaa kohtuotsust Eestis tunnustataks – ehk kui Lätis saan 40 eurot parkimistrahvi, siis kas see tuleb ära maksta? Eestisse keegi järele ei tule ja pole hullu , kui sama autoga lähiajal tagasi ei lähe. Kui on suurem kui 70 eurot, siis peab. Kui on renditud auto, siis peab, kuigi seadus ütleb, et Eestis ei täideta selliseid halduorgani otsuseid, kus trahv on 70 eurot või vähem.