peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab hagis esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab kohus selgitama eelmenetluses välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama.
............................................22 29. Töövaidlused..........................................................................................................23 Lõppsõna......................................................................................................................25 2 Sissejuhatus Käesolevas töös on refereeritud raamat "Hagimenetlus tsiviilasjas" kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kontekstis. Nimetatud raamat mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna ning annab algteadmisi õigusemõistmisest tsiviilasjades. Raamatu kommentaarid ja selgitused väga praktilist laadi ja kergesti mõistetavad ka mitte elukutselisele juristile. Samas ei ole raamat aga tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne vaid aitab pigem seaduse sätteid paremini lahti mõtestada. Autor käsitleb 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, viitab
Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia....................................................7 Kompromissi soodustamise põhimõte, dispositiivsuse põhimõte.......................................8
VÕS § 1045 ja 1050 3) iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel, kui nõue esitatakse Lihatööstuse vastu VÕS § 1054 alusel- kolmas isik Ants Kass, kes juhul, kui selgub, et põhjustas liiklusõnnetuse õigusvastaselt ( tervisekahju) ja süüliselt st rikkus tahtlikult liikluseeskirju, peab hüvitama omakorda regeressnõude alusel oma tööandjale viimase poolt Aime Koorele hüvitatud kahju ( Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 216 lg.1 alusel kolmanda isikuna kaasamine. Kohus rikkus protsessinorme, kui ei näidanud kostja taotluse peale toimikut ja selles olevaid tõendeid, sest TsMs § 199 järgi on menetlusosalistel, s.h kolmandal isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada selles ärakirju, samuti osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest. Põhimõtteliselt kohtul õigus kõrvaldada menetlusest põhjendamatult kaasatud kolmandat isikut ( TsMS § 216 lg.5), aga mitte kostjat- kui kostja on vale, siis
Üks põhjus mis segadust tekitab on suur reeglite hulk, mida tuleb järgida menetlusdokumentide kättetoimetamisel. Samas puudub kindel järjekord, millist viisi, millises olukorras kasutada. Seega võib vabalt ilmneda ka olukord, et erinevates kohtutes on erinevad metoodikad kuidas menetlusdokumente kätte toimetatakse. 1. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) 6. osa Mis üldse on menetlusdokumentide kättetoimetamise mõiste? (TsMS) § 306 lg 1 ütleb järgmist. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Dokumendid, mis on kohustatud menetlusosalisele kätte toimetama on esitatud (TsMS) § 306 lg 5-s ja milleks on
konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja erapooletu menetluse tulemusena ning õigust sellele, et tehtud kohtuotsused täidetaks . TsMS § 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste. Kõik menetlustoimingud peavad toimuma mõistliku aja jooksul, kusjuures eeldada tuleks, et seaduses sätestatud tähtajad on mõistlikud
4. Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele. 5. Harju Maakohtu 28. mai 2004. a otsusega lõpetati menetlus AS Hansapank hagis M. Susi vastu 2 240 502 krooni 78 sendi nõudes hagist loobumise tõttu ning mõisteti M. Susilt AS Hansapank kasuks välja 11 614 krooni 46 senti võla katteks ja 84 000 krooni kohtukulusid. 6. Kohtuotsuse kohaselt on kohtukulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud TsMS § 60 lg 2 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et nõue on täidetud, siis tuleb hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. 7. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus teha kohtukulude osas uue otsuse, millega jätta kohtukulud kostjalt välja mõistmata. Ringkonnakohtu lahend 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. septembri 2004
Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti põhikirja, valiti uus juhatus ja selle esimees. Kas hagi on lubatav? PS § 15 õigus kohtusse pöörduda. Seadustes pannakse paika kord, mida järgides selle õiguse kasutamine on võimalik. Erakond on sisuliselt MTÜ, teda eritab teistest tema eesmärk ja konkreetsem reguleeritus. MTÜS § 24 lg 1 (3 kuu jooksul). hagi alusel. Jah, hagi on lubatav. Kas see on hagi- või hagita menetlus? TsMS § 475 lg 1 ei ole nimetatud st on küll. 3. Maakohus avas kohtuistungi ja teatas, et arutusele tuleb H hagi K vastu. Seejärel kontrollis kohus, kes menetlusosalistest on istungile ilmunud. Kohal oli hageja. Kohus selgitas H-le tema õigusi menetluses. Samal hetkel sisenes advokaat Noor. Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse, mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata
Kostja arvates andis Ringkonnakohus ebaõige hinnangu poolte tahtele lepingu sõlmimisel ja jättis arvestamata TLS §-s 9 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 89 sätestatu. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, sest ei hinnanud mõlema poole tegelikku ühist tahet. Ringkonnakohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks määrama kohtuistungi. Lahendades asja kirjalikus menetluses, rikkus ringkonnakohus TsMS § 647 lg-t 2. Ringkonnakohus on rikkunud ka TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. (Riigikohus on kõik Tallinn 2011 TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus kostja poolt esitatud väited ümber lükanud ja on tõestanud ning põhjendanud, et Ringkonnakohus käitus õigesti)
Paala tasaarvestuste tõttu nõudnud üksnes 866 097 krooni, kuid R. Paala ei ole tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused R. Paala palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist kollegiaalselt. Maakohus tugines otsuses põhjendamatult halduri seletustele. R. Paala esitas kaebuse võlausaldajate üldkoosoleku otsusele ja üldkoosolekut esindas kohtus koosolekul selleks valitud isik. Haldur ei olnud protsessiosaline. Protsessiosalistel ei olnud vaidlust nõude suuruse üle. Seega ei olnud apellatsioonikohtu järeldus, et nõude suurus on ebaselge, asjakohane
Menetlustähtaja ennistamist on võimalik kohtult taotleda esitades kohtule vastavasisulise avalduse juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, kuid menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Koos ennistamise avaldusega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma menetlustoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista tähtaegu menetlustoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse kunagi nt
Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigusvõime on isiku võime omada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Tsiviilprotsessiteovõime on isiku võime protsessiõigusi ja kohustusi teostada. 3. Tsiviilkohtumenetlus kui üks kohtumenetluse liikidest Õigusemõistmine tsiviilasjades (TsMS § 1) Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). 4. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted Dispositiivsus, arutelu, seaduslikkus, suulisus, avalikkus, vorminõuete rangus, hea usu põhimõte,menetluse ausus, riigikeele nõue, menetlusosaliste võrdne kohtlemine, menetlusökonoomia. 5
com Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Hageja on hagi esitanud Harju Maakohtusse ning väidab, et kostja elukohajärgses kohtus asja
- menetluslikku üksikküsimust (nt erikaebust) või ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus kohtuistungil. (1) Asjade arutamine on kõigis kohtutes avalik. (3) Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses, (2) Asja arutava kohtu koosseis tehakse avalikult teatavaks. sõltumata protsessiosaliste taotlustest.
selle käiku viisil, millega ei häirita kohtupidamist. - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). 7 Page 8 of 24 TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist (1) Asjade arutamine on kõigis kohtutes avalik. kohtuistungil. (2) Asja arutava kohtu koosseis tehakse avalikult teatavaks. (3) Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses,
tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks jms) b) Juriidilise isiku nõuded oma juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) c) Juriidilise isiku võlausaldaja otsenõuded juriidilise isiku juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) Hagita menetluses lahendatakse: a) Kõik registriasjad (, nt kannete tegemine registrisse, vt ka TsMS) b) Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme vm määramine c) Erikontrolli läbiviimise ja erikontrolli teostaja määramine d) Äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine seoses aktsiate ülevõtmise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega e) Juriidilise isiku sundlõpetamine f) Osaniku ja aktsionäri õigus teabele g) Ärinime kasutamise keelamine Ühinguõiguse allikad
mistõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda intresside tasumist. 2.4 Viivis Kostja on rikkunud laenulepinguid, ega maksnud laenatud raha hagejale tagasi kokkulepitud tähtajaks, mis tähendab, et kostja on raha maksmisega sattunud viivitusse. Seetõttu on VÕS § 113 lg 1 alusel hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras, mille pooled olid kokku leppinud (mõlemas laenulepingus on määraks 0,1% päevas). Hageja taotleb seadusjärgse viivise välja mõistmist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni. III Menetluslikud seisukohad 3.1 Hagihind Hageja põhinõue on 2250 eurot (900+2300-950). Põhinõudest on maha arvutatud 950 eurot, mille sai hageja sõiduauto Mercedes-Benz A 160 müümisest. Kõrvalnõuetena nõuab hageja 3200 euro suuruse intressi tasumist (intress on fikseeritud laenulepingutes 900+2300). Lisaks
Lapsele määratud esindaja adv Piret Simm ning Tallinna linn läbi Mustamäe LOV SHO toetasid lapse elukoha määramise nõuet. 28.06.2010. a toimunud ärakuulamisele puudutatud isik RK ei ilmunud. Puudutatud isik on telefoni teel ära kuulatud, samuti on talle võimaldatud oma seisukohta kirjalikult esitada. RK vaidles suhtlemise korrale, mida avaldaja välja pakkus, vastu. Lapse elukoha suhtes ei ole RK otseselt vastuväiteid esitanud. Kohtu seisukohad TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu on kohaldatav ka hagita menetluses. TsMS § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
Hageja nõue hüvitada pooltevahelise lepinguga tekitatud kahju tuleb jätta rahuldamata, sest hagejale ei ole TsK § 222 lg 2 järgi kahju tekkinud. Hageja ise rikkus lepingut ja kannab selle eest vastutust. Asjaosaliste põhjendused 6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 kui jättis sisuliselt hindamata AS Satwo 29. aprilli 1997. a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli nr 14. Nimetatud üldkoosoleku protokoll tõendab, et aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli AS Satwo juba raskes majanduslikus seisus (kahjumis) ning aktsiate väärtus oli nullilähedane. Lepingu jõustumise ajaks 22. augustil 1997. a ei olnud aktsiate väärtus muutunud. Seega leidis ringkonnakohus ekslikult,
− NotS §-s 32 loetletud ametiteenused, mille suhtes ei kohaldu tõestamisseaduse normid, vaid notariaadiseaduse märksa vabamad ja vähem reglementeeritud ametiteenuste sätted. NotS § 32 kohaselt kuuluvad ametiteenuste hulka: − õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut (dokumendi koostamine, maksekäsu kiirmenet- luse avalduse esitamine notari vahendusel, samuti isiku esindamine haldusmenetluses ja kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku*4 (TsMS) § 475 lg 1 p-des 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita asja menetluses ning pärija esindamine pärandvara pankrotimenetluses); − maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raa- mes; − lepitamine vastavalt lepitusseadusele*5; − tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel; − enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise korraldamine ning tulemuste tõestamine
asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) §711 lg 1 järgi seaduses sätestatud juhul määrab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asja lahendamiseks pädeva kohtu. TsMS §711 lg 5 järgi kui Riigikohtu erikogu leiab, et asi ei kuulu lahendamisele tsiviil- ega halduskohtumenetluses, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 4 Kaljumäe tuginedes Riigikohtu praktikale väidab, et halduskohtu pädevuse piiritlemine üldkohtu pädevusest ei pruugi olla alati kerge ja üheselt tuvastatav ning seega on
EIÕK-s on see õigus ja sellest tulenevad põhimõtted kirjas artiklis 6. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (HKMS § 2 lõige 2; TsMS § 2). Õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis (PS § 146-150). Õigus asja avalikule arutamisele (PS § 24 lõige 3). Õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele (PS § 24 lõige 4). Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse: - süütuse presumptsioon;
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvide või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilistel asjaoludel, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve, ulatuses, mis on kohtu arvates vältimatult vajalik. · õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (HKMS § 13 lg 1; TsMS § 2) · õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis (PS § 146- 150) · õigus asja avalikule arutamisele (PS § 24 lg 3) · õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele (PS § 24 lg 4) · õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse · õigus pöörduda kohtusse (PS § 15 lg 1) ·
(VÕS § 2 lg 1), kuna võlgnik ehk kostja Jüri Palm on jätnud pikemat aega võla tasumata. Arvestades asjaolu, et hagiavalduse rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks rahaliste vahendite puudumise tõttu, leiab hageja, et on otstarbekas ja mõistlik hagi tagamiseks arestida kostja vara: korterit aadressiga Kaare 27-11, Jõhvi, ning autot Nissan Almera GTT 989. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 2 lg 1 ja TsMS paragrahvidest 3 lg 1 ja 162 lg 1 ning paragrahvidest 377 ja 378 lg 1 p 2, P A L U N: 1. Mõista kostjalt Jüri Palm välja võlg 22100.- krooni (1412.47 EUR) Milvi Palm kasuks. 2. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 70 EUR ja hageja poolt kantud õigusabikulud. Õigusabikulude kohta esitame dokumendid kohtuistungil. 3. Hagi tagamiseks arestida kostja Jüri Palm vara. Lisad 1. Laenuleping. 2
..] Eestkostjaks määratav isik (avaldaja): Liis Pavelson Adressaat: Mustamäe Linnaosa Valitsus Teema: avaldus eestkoste seadmiseks Kuupäev: 28.10.2011 Avalduse koostamiseks kasutatud materjalid 1. 23. aprilli 2007. a. ümarlaua protokoll; 2. KIS-i vahendusel kättesaadavad eestkostemenetluses tehtud lahendid. 3. Riigikohtu ülevaade eestkostja määramise ja sellega seotud menetluse mõningatest probleemidest (22.06.2007). Õiguslik raamistik · Perekonna seadus, 3 osa. PKS §-d 92-104 · TsMS §-d 554-557 (eestkostja määramine alaealisele) Ese (esindaja nõue) Palun vormistada avaldaja Liis Pavelson, isikukood 47102293675 eestkostjaks tema õele, Kristiina Pavelson (eestkostetava nimi), isikukood 49010029348, elukoht Tallinn, Tammsaare tee 77, tema isiklikule ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alus (faktilised asjaolud) Kristiina Pavelson (edasi alaealine) vanemad on teadmata kadunud juulis 2009 aastal, seega ta on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
kokkukutsumine ja töö korraldus, avalduste esitamine haldurile ja muude küsimuste lahendamine, millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste lahendamine, mis toimub kohtus, viiakse peamiselt läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) alusel. Siiski on PankrS-s sätteid, mida tuleb pankrotiasjade puhul kohtus kohaldada, eelkõige puudutab see kohtu kompetentsi ja tähtaegasid. Kui PankrSs on võrreldes TsMS-iga erinevad sätted, tuleb kohaldada PankrSi. Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse, st pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. PankrS kehtib võlgnike suhtes, kelle alaline elukoht või asukoht on Eestis. Elukohast räägitakse füüsiliste isikute, asukohast - juriidiliste isikute puhul. Füüsiliste isikute elukoha kindlaks määramise reeglid kehtestatakse tsiviilseadustiku üldosas.
Kinnistusraamatu pidamise vajalikkus tuleneb asjaõigusest, täpsemalt materiaalsest kinnisasjaõigusest (AÕS) Materiaalne kinnisasjaõigus sätestab kinnistusraamatu kannete tähenduse, sellega seotud õiguslikud tagajärjed ja eeldused, mis peavad asjaõiguslikuks õigusemuudatuseks olema täidetud Kannete tegemise eeldused ja menetlus toimuvad aga formaalse kinnisasjaõiguse raames (KRS, TsMS) Formaalne kinnisasjaõigus on allutatud materiaalsele TÄHTSUS: Teostab kinnisasjaõiguses publitsiteedipõhimõtet- ülesanne on kinnisasjade ja kinnisasjaõigustega seotud õigusmuudatuste teatavakstegemine ja avalikustamine (seda ka nende ajalises järjekorras. Publitsiteedi põhimõte seisneb selles, et: 1. Tehinguline õigusmuudatus vajab kehtivuseks kannet kinnistusraamatus 2. Kinnistusraamatu kande osas eeldatakse selle õigsust (vt AÕS § 56) 3
väljastamine ja registreeringute tegemine; väärtpaberituru järelvalve Finantsinspektsioon poolt) b) Seos riigiõigusega, vt PS § 9, 31 ja 48; RKPJKo 19.05.1996.a. otsus c) Seos karistusõigusega, juriidiline isik karistusõiguse subjektina (vt. KarS § 14, 37, 377-381.1: ärisaladus, võlausaldajate kaitse tagamine, ebaõige info andmine) d) Seos menetlusõigusega. Juriidiliste isikute allutatus kohtulikule kontrollile (vt. kannete tegemine ja vaidlustamine, sundlõpetamine (TsMS § 629), sisesuhete vaidlused: hagita menetlused; hagimenetlus: organite otsuste vaidlustamine, vaidlused organi ja juhtorgani liikmete vaidlused 1.2. Ühinguõiguse süsteem, ühingute liigid ja regulatsiooni allikad Ühindused lähtuvalt õiguslikust seisundist: a) juriidiliseks isikuks olevad b) Mittejuriidilised isikud Ühendused lähtuvalt struktuurist a) Korporatsioonid (laiemas tähenduses), rajanevad liikmelisusel. Siia alla kuuluvad:
A isa C võttis A ja gaasipihusti kaasa ning läks B juurde, nõudes B-lt gaasipihusti eest saadud raha tagastamist A-le. Kas C nõue oli põhjendatud? Vt TsÜS § 11 lg-d 1 ja 3, RelvS § 18 lg 1 p 1 ja lg 4 ning TsÜS § 84 KÄSUTUSKEELDU RIKKUV TEHING Kohus arestis A-le kuuluva antiikmööbli. Kuna mööbel jäi A valdusesse, müüs A selle heausksele B-le ja B viis mööbli ära. Kas A ja B vahel sõlmitud mööbli müügileping ja omandi ülekandmise kokkulepe on kehtivad? Vt TsMS § 389 ja AÕS § 95 2 TAHTEAVALDUSE PUUDUSED NÄILIK TEHING Tehing on näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu koosseisu kuuluvatel tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 89 lg 1). Kui näiliku tehinguga: soovitakse jätta muljet tehingu olemasolust, on tehing tühine (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2); varjatakse teist tehingut, kohaldatakse sellele varjatud
kohtulahendi alusel kinnistusraamatusse märke tegemine. Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid. Kuigi TsMS § 613 lg 2 järgi lahendatakse kinnisasja, millel asub elamu, kaasomanike kasutuskorra vaidlused üldjuhul hagita menetluses, ei ole nende lahendamine hagimenetluses iseenesest selline protsessiõiguse normi rikkumine, mis võiks ainuüksi olla aluseks otsuse tühistamisele, kuid kaasomanike kasutuskorra määramise vaidlusse peavad olema kaasatud kõik kaasomanikud. Riigikohtu otsus 3-2-1-84-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-10
Kapitali vähendamise kohta peab olema otsus ÄS § 197 1 ja avaldus § 200. Suurendamisel otsus § 1921, avaldus § 196 ning sissemakse § 194 (§ 140 lg 1). Kõik vastab seadusele, seega tuleb kanne ära teha. Antud juhul tuleks kanne tühistada. Kas varjatakse ML? Eraõiguse üks osa on lepinguvabadus, seega võivad valida, kuidas soovivad tehinguid teha. Ei saa suunata isikud ainult ML-d sõlmima. Tegemist on kandemäärusega TsMS § 598 järgi ja kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse (TsMS § 599). Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Kohtunikuabil ei olnud õigust kannet tegemata jätta ja seega tuleks määrus tühistada.
Perekonnaseadus (PKS) Kooseluseadus (KooS) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) Abieluvararegistri seadus (AVRS) Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus (KVEKS) Lastekaitseseadus (LasteKS) Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) Nimeseadus (NS) Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Asjaõigusseadus (AÕS) Võlaõigusseadus (VÕS) Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) Perekonnaseisutoimingud 5 Perekonnaseisukanne PTS § 2: Perekonnaseisukanne on sünni, surma, abielu sõlmimise, abielu lahutamise ning muu registreerimisele kuuluva perekonna- või nimeõigusliku muudatuse kohta rahvastikuregistrisse kantavate andmete (edaspidi perekonnaseisuandmed) kogum.
Pooled peavad selle läbi lugema ja sellega nõusolekut kinnitama (allkirjastatult ka kohtunik). Lisaks on veel võimalik *kohtuväline kompromiss, mida pooled pole sõlminud kohtus, vaid teinud seda kohtuväliselt. Ning seetõttu puudub kehetine olemus ja see protsessi ei lõpeta. Kompromissi protsessiõiguslikul küljel on oluline tähtsus kohtuliku kompromissi kui terviku seisukohast. TsMS §430 lg-st 3, mille kohaselt kohtul on võimalik jätta kompromiss ka kinnitamata. Kui kohus ei kinnita kompromissi , teeb ta selle kohta põhjendatud määruse ja sel juhul asja menetlus jätkub. Siit järeldatuna on lepingust taganemine võimalik alles pärast lepingu nõuetekohast kinnnitamist. 2. Materiaalõiguslik külg (lepinguline) Kohtuliku kompromissi materiaalõiguslikuks küljeks on kompromisslepingu sõlmine.
peaksid hea tava järgi oma vahel suhtlema ning edastama andmeid teiste riikide menetlusosalistele. Võib juhtuda olukordi kus valdkond on ülereguleeritud või puudub regulatsioon. Nii eksivad kohtunikud kui ka menetlusosalised. KÜSIMUSED KORDAMISEKS Edasikaebamise võimalikkus pankrotimenetluses PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib edasikaebamise tähtaega TsMS § 661 lg 2, mille kohaselt määruskaebuse üldine esitamise tähtaeg on 10 päeva. Hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Edasikaebamist reguleerib ka PankrS § 33 Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
Litsentsileping (VÕS § 368-374) 3. Tsiviilõigus ja tööõigus. Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (vt TLS §1; VÕS § 635). Oluline välja selgitada: kes juhib ja korraldab tööprotsessi; kes maksab töövahendite eest; kes määrab töö tegemise aja, koha, viisi; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; kas töö tegija allub teise poole töösisekorrale. · Tsiviilõiguse puutuvus avaiku õiguse harudega 1. Tsviilõigus ja tsiviilkohtumenetlus (TsMS, jõust 01.01.2006.a.). Materiaal- ja protsessiõiguse normide vajeline seos. Protsessiõigus on tsiviilõiguse kaitseks. 2. Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS). Karistusõigus on preventiivse iseloomuga ja on suunatud kindlustama ts. õ. suhete stabiilsust ning korda. 3. Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS). Tsiviilõigusliku tehingu tegemine võib seonduda haldustoiminguga (kanded registrites, tõestamine, ametniku juuresviibimine), samuti võib
3. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetlus toimub: 1. kohtumenetlusena 2. kohtuvälise menetlusena. Menetlusõigusnormide kohaldamine Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevust võib esitada: 1. Hagimenetlusega 2. Pankrotimenetlusega TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel
kohustusi täita ning S lõpetab lepingu ja traktor tagastatakse. S realiseerib traktori, kuid nn jääkvõla ulatuses (120 000 krooni) esitab hagi selle summa solidaarselt väljamõistmiseks A-lt, B-lt ja C-lt. Ainsana vastab hagile B, kes vastustab nõutud summat ja leiab, et see on arvestatud ebaõigesti ja nõue on alusetu. Kohus nõustub B argumentidega. Millise lahendi saab kohus sellises olukorras teha? §134 lg 2 Võs 361 liisinguleping. 3-2-1-37-08 3-2-1-15-10 3-2-1-161-09 TsMs §207 lg 3 §407 §231 omaksvõtt Vastuväiteid kohus ei näe- peab eeldama et asjaolud on mõlema poole poolt omaks võetud. Kui see on nii siis ta saab nende kahe puhul teha tagaselja otsuse. Variant II: Kõik kostjad vastavad hagile, kuid hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse esitab üksnes B ning see rahuldatakse. Milline on lahendi mõju teistele kostjatele? Siis tuleb mõista A-lt ja C-lt Ei saa apelleerida. Peavad esitama teises astmes ka vastuväited kui seda tehtud pole siis ei saa
põhjendamine jne) Mõiste - Menetlus on protsess mingisuguste eesmärgipäraste ja konkreetsete toimingute teostamine kindlas õiguslikus raamistikus lõpptulemuse saavutamiseks. Eesti õiguskord tunneb mitmeid menetlusi haldusmenetlust, väärteomenetlust, kriminaalmenetlust, haldusmenetlust, tsiviiltäitemenetlust jne. Eristatakse n-ö kohtueelset menetlust (nt haldusmenetlus) ja kohtumenetlust, mida reguleerivaid õigusakte (nt TsMS) nimetatakse protsessiõiguseks. Peamised põhimõtted - Hea haldus põhimõte, Seaduslikkuse põhimõte, Õiguskindluse põhimõte, Proportsionaalsuse põhimõte, Erapooletuse põhimõte, Vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõte, Kaalutlusõiguse põhimõte, Uurimispõhimõte, Selgitamiskohustus, Ärakuulamiskohustus, Põhjendamiskohustus, Andmekaitse põhimõte, Võrdse kohtlemise põhimõte, Inimväärikuse põhimõte 3
õiguste rikkumisena ja on õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1). Nõuda võib: ... nime õigusvastase kasutamise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1) ... Kahju hüvitamist ... Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks puudub isikul õigus, samuti rikkujat trahvida (ÄS § 71). Kui isik kohtu määrust ei täida, võib kohus isikut trahvida kuni 3200 euro ulatuses (TsMS § 46). ... Nime kaitse lõpeb registrist kustutamisega. ETTEVÕTJA JA ETTEVÕTE Ettevõtja ja ettevõte mõiste eristamine Ettevõtja kui subjekt (ÄS § 1): ,,Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing". Ettevõte kui varade kogum ehk objekt: ... TsüS § 661 : Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. ..
1) antakse välja vahetult enne laeva väljaminekut, ta tõestab, et kaup on laevas ja laev on minekuvalmis; 2) on kirjalik tõend lastiveo lepingu kohta (kuna ta ise ei ole leping, kuna on allkirjastatud ainult kapteni poolt; kes võib olla lasti saaja, teine pool, seda seal kirjas ei ole); 3) on väärtpaber (kui tegemist on kolossomendi ettenäitamisega, siis see, kelle käes on kolossoment, on ka selle kauba omanik). Suur tähtsus kolossomendis kirja panna kauba väärtus! Vana TsMS-i regulatsiooni kohaselt välismaalase suhtes tagaseljaotsust teha ei olnud võimalik. Lastiveolepingutesse pandi sisse seetõttu klausel: arbitraaž Londonis. Kabotaaž: vedu kahe Eesti sadama vahel, kui laev ei sõida vahepeal sisse ühtegi teise riiki. Kabotaaži vedude puhul on Kaubandusliku meresõidu seaduse kohaldamine kohustuslik (obligatoorne); ka tülid lahendatatakse Eesti seaduste alusel Eesti kohtutes. Välisvedude puhul võib leppida kokku ka teisiti.
2. Avalduse esitamine kohtule: Maavalitsus kogub koostöös lapsendajate ja kohaliku omavalitsusega vajalikud dokumendid ja esitab need koos lapsendajate avaldusega kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt esitatakse avaldus kohtule Lapsendatava elukoha järgi. Maavanem esitab kohtule andmed avaldaja tervise, varalise seisundi ja eluaseme kohta ning arvamuse sellest, kas avaldaja on suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama (TsMS§ 567 lg 2). 10 Lapsendamise protsess 3. Lapse ees- ja perekonnanime ning isikukoodi muutmine: v. Lapsendamisel võib lapsendaja(te) avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja(te) perekonnanime (NS § 13 lg 1). v. lapsendaja võib muuta lapse isikukoodi 4 viimast numbrit Eesnime ei pea täielikult muutma. Kui laps on oma nimega
ei teki. · Abielu kehtetuks tunnistamine: nõude esitamiseks õigustatud isikud (PKS § 34): 40 · abiellumisega rikkumine - alaealine abikaasa, tema vanem või eestkostja · abielu sõlmimise takistus abikaasa ja muu isik, kelle õigusi on rikutud (TsMS § 3 lg 1) · näilik abielu abikaasa, see kelle tahtet mõjutati, see saab nõuda abielu tühistamist. · pettus, sund abikaasa, kelle suhtes kohaldati pettust või sundi nõude aegumistähtaeg: · Reeglina: 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 155 lg 1) · Erandina: pettus, sund - 1 aasta abielu sõlmimisest Abielu kehtetuse õiguslikud tagajärjed
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta
Seega on esimene menetluses kätte toimetatav dokument on täitmisteade. Täitmisteatega teavitatakse võlgnikku menetluse alustamisest. Pärast täitmisteate kättetoimetamist võib kohtutäitur võlgnikuga ühendusepidamise lihtsustamiseks kasutada võimalust kohustada täitmisteate kätteandmisel avaldama oma kontaktandmed, kuhu edasised dokumendid saata. Võlgnik võib oma kontaktandmed avaldada ka ise omal algatusel. Sellisel juhul ei pea edaspidisel dokumentide edastamisel TsMS reegleid järgima. Tähtaegade lugemine algab sissenõudja avalduse kohtutäiturile jõudmisest, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte.
tarbijakrediidilepingutega. Tarbija saab valida vaid laenu suuruse ja laenuaja pikkuse, laenulepingu muud tingimused ei ole eraldi läbi räägitavad. Tüüptingimustel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga ette nähtud liiga suurt leppetrahvi, viivist või muid sarnaseid kulusid võib pidada ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks ja seetõttu tühiseks. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja §436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. ___ Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika analüüsis14 tõdetakse, et TsÜS-i kui eraõigusliku tuumikseaduse muutmine on tõenäoliselt mingil määral korrastanud kiirlaenuteenuste turgu, kuid ei abista märkimisväärselt neid isikuid, kes on sattunud
olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud. AÕS § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind. Ringkonnakohus luges põhjendatud ja tõendatud kahjuks PF laki müügihinna AS Tartu Flora kaupluses 1997. a, s.o 34,90 krooni x 10 100 kg = 352 490 krooni. Kostja palus kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Vastuolus TsMS §-ga 242 lg 2 hindas apellatsioonikohus ümber asjaolusid, mis tuvastati jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas samade poolte vahel sama hagieseme üle. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega tuvastati, et 1992. a esitatud hagi kohaselt maksis lakk 12 566, 90 krooni. Käesolevas vaidluses tuvastati sama laki jaehind 1997. aastal. Sama asja väärtus ei saa olla erinevates kohtuotsustes erinev. Sisuliselt uue otsuse tegemisega
kalduda. TsÜS on küllaltki imperatiivne, loob aluspõhimõtted. Pole võimalust dispositiivsuseks. Intellektuaalses omandis tehakse hetkel reforme. Paljud seadused lähevad peatselt muutmisele, et see saaks kaasajastatud, kodifitseeritud ehk seadused oleksid samadel põhimõtetel koostatud. Int. omandil on kõige tihedam seos litsentsilepinguga (VÕS). see reguleerib int. omandi üleandmist. 5. Tsiviilõiguse puutuvus avaliku õiguse harudega - Tsiviilõigusja tsiviilkohtumenetlus (TsMS) kui mul tekib mingi nõudeõigus, esitan selle isikule, kes mulle nt katkise asja müüs vms. Müüja võib poolte kokkuleppel teha asja korda, maksta natuke raha tagasi, aga pooled ei pruugi jõuda kokkuleppele. Võib pöörduda nt vahekohtusse, kelle huvi on teha äri selliste vaidluste lahendamisega. Aga võib pöörduda ka üldkohtusse. Kohus võib mõista nt kahjuhüvitise teisele poolele. - Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS) - Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS)
Pankrotiõiguse määratlus Pankrotiõigust klassikaliselt määratletakse menetlusõigusena. Menetlusõigused paigutatakse avaliku õiguse valdkonda. Oma sisult siiski küllaltki lähedane eraõigusele / täidab eraõiguslikku funktsiooni selle kaudu lahen- datakse vaidlust võlausaldajate ja võlgniku vahel. Staadiumid - võime eristada kohtulikku ja kohtuvälist menetlust. ( 3) kohtulik menetlus - toimub eelkõige TsMS alusel. * avalduse esitamine * ajutise halduri nimetamine (hagita menetluses) * vaidlused nõuete üle (hagimenetlus) * vaidlused tagasivõitmise üle (hagimenetlus) * lõpparuande kinnitamine * .. kohtuväline menetlus - reguleerivad: PankrS, täitemenetluse seadustik (TMS), aga ka teised * varalise olukorra kindlakstegemine * nõuete esitamine * ...
pettusele! Sundlõpetamine kaitseb paremini kolmandaid isikuid kui juriidilise isiku tühisus. Tühistamisavaldust pole mõtet esitada vaid ikka sundlõpetamise nõuet kuna tühistamisel pole tagajärge siinkohal sest ega kohus ei tühista otsust vaid lõpetab äriühingu. o st määruskaebus tuleb jätta sellel alusel kindlasti rahuldamata o TsMS § 599 st määruskaebust ei saagi esitada, sest -ei ole jäetud rahuldamata või rahuldatud osaliselt (puudub vaidlustatav lahend) -ainult avaldaja võib esitada määruskaebuse see oleks ühing, mitte asutaja alternatiivnõue ärinimi o kaubamärk on kaitstud vaid kindlates olukordades. Mingis tegevusvaldkonnas. Nimekaitse ja kaubamärgikaitse. o 1
pettusele! Sundlõpetamine kaitseb paremini kolmandaid isikuid kui juriidilise isiku tühisus. Tühistamisavaldust pole mõtet esitada vaid ikka sundlõpetamise nõuet kuna tühistamisel pole tagajärge siinkohal sest ega kohus ei tühista otsust vaid lõpetab äriühingu. o st määruskaebus tuleb jätta sellel alusel kindlasti rahuldamata o TsMS § 599 st määruskaebust ei saagi esitada, sest -ei ole jäetud rahuldamata või rahuldatud osaliselt (puudub vaidlustatav lahend) -ainult avaldaja võib esitada määruskaebuse see oleks ühing, mitte asutaja alternatiivnõue ärinimi o kaubamärk on kaitstud vaid kindlates olukordades. Mingis tegevusvaldkonnas. Nimekaitse ja kaubamärgikaitse. o 1
annaabi.ee 
