alternatiivsete alusnormide kohta, Kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt TsMS § 348 lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4. Nõude kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Kohus saab vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Kui viivisenõude lahendamiseks esitatud faktilised asjaolud oli puudulikud
1.2.7. äraolija varale hoolduse seadmise avaldus; 1.2.8. lapsendamisega seotud avaldused; 1.2.9. lapse põlvnemise tuvastamine; 1.2.10. väärtpaberi kehtetuks tunnistamise avaldus; 4 1.2.11. kinnisasja omaniku õiguste välistamiseks üleskutsemenetluse algata- mise avaldus; 1.2.12. registri(te)sse kande tegemise avaldus jm. Autor märgib, et TsMS ei sätesta nimetatud avalduste loetelu ammendavalt. 2. Menetlusosalised ja pooled Menetlusosalised on hagimenetluses pooled ja kolmas isik, hagita menetluses aga on avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198). Tsiviilkohtumenetluse pooled on hageja ja kostja, kusjuures hageja on isik, kes on esitanud hagi ning kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud (TsMS § 205). Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
(casuse) mingil viisil lahendanud, siis on alamal seisvatel kohtutel kohustuslik lahendada analoogilised asjad sarnaselt . Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile. Tsiviilkohtumenetlust reguleerib peaasjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustik, millest varasemalt kehtis eelmine Tsiviikohtumenetluse seadustik ja enne seda Eesti NSV Tsiviilprotsessi koodeks Tsk. Tsiviikohtumenetluse seadustik TsMS, mis jõustus 1.jaanuaril 2006.a. sisaldab õigusnorme, mis määravad üldiselt kindlaks tsiviilasjade kohtumenetluse korra Eesti kohtutes. Lisaks sisaldub tsiviilmenetluse õigust veel pankrotiseaduses puutuvalt tsiviilkohtumenetluse üle spetsiifilise alaliigi pankrotimenetlusega(RT 2003,17, 95), samuti täitemenetluse seadustikus, puutuvalt kohtutäituri tegevuse korraldamisega. Lisaks on tsiviilkohtumenetlusse puutuvat
põhjustas liiklusõnnetuse õigusvastaselt ( tervisekahju) ja süüliselt st rikkus tahtlikult liikluseeskirju, peab hüvitama omakorda regeressnõude alusel oma tööandjale viimase poolt Aime Koorele hüvitatud kahju ( Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 216 lg.1 alusel kolmanda isikuna kaasamine. Kohus rikkus protsessinorme, kui ei näidanud kostja taotluse peale toimikut ja selles olevaid tõendeid, sest TsMs § 199 järgi on menetlusosalistel, s.h kolmandal isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada selles ärakirju, samuti osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest. Põhimõtteliselt kohtul õigus kõrvaldada menetlusest põhjendamatult kaasatud kolmandat isikut ( TsMS § 216 lg.5), aga mitte kostjat- kui kostja on vale, siis jäetakse hagi lihtsalt rahuldamata. Kostja asendamine või uue kostja kaasamise taotluse õigus on vaid hagejal, kohus omal algatusel ei saa seda teha
kättetoimetamisega kulgema seaduses sätestatud või kohtu poolt määratud tähtaeg mingisuguse järgmise menetlustoimingu tegemiseks5. 5 Vt nt RKTKo 3-2-1-94-07, p 11, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et ,,apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale on vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele". 3 Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine on niivõrd tähtis protsess, et menetlusreeglite vastu eksimine toob endaga kaasa kättetoimetamise tühisuse, seega peab olema täpne reeglistik, kuidas menetlusdokumentide kättetoimetamine peab toimuma. 2. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VIISID.
konsulteeritakse Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid. EIÕK artikkel 6 on erinevate Euroopa riikidele ühine menetlusõiguslik allikas ning see on andnud elu üldpõhimõtetele, mis on rikkalike ja mitmekesiste siseriiklike süsteemide kõrval ja nende üleselt on mõeldud tagama õigust kohtusse pöörduda, õigust saada lahend mõistliku aja jooksul, asja õiglase arutamise ja erapooletu menetluse tulemusena ning õigust sellele, et tehtud kohtuotsused täidetaks . TsMS § 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste. Kõik menetlustoimingud peavad toimuma mõistliku aja jooksul, kusjuures eeldada tuleks, et seaduses sätestatud tähtajad on mõistlikud
4. Kostja võttis omaks krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võla, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele. 5. Harju Maakohtu 28. mai 2004. a otsusega lõpetati menetlus AS Hansapank hagis M. Susi vastu 2 240 502 krooni 78 sendi nõudes hagist loobumise tõttu ning mõisteti M. Susilt AS Hansapank kasuks välja 11 614 krooni 46 senti võla katteks ja 84 000 krooni kohtukulusid. 6. Kohtuotsuse kohaselt on kohtukulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud TsMS § 60 lg 2 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna hageja on loobunud hagist põhjusel, et nõue on täidetud, siis tuleb hagi esitamisel hageja tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. 7. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes palus teha kohtukulude osas uue otsuse, millega jätta kohtukulud kostjalt välja mõistmata. Ringkonnakohtu lahend 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. septembri 2004
2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, millega muudeti põhikirja, valiti uus juhatus ja selle esimees. Kas hagi on lubatav? PS § 15 õigus kohtusse pöörduda. Seadustes pannakse paika kord, mida järgides selle õiguse kasutamine on võimalik. Erakond on sisuliselt MTÜ, teda eritab teistest tema eesmärk ja konkreetsem reguleeritus. MTÜS § 24 lg 1 (3 kuu jooksul). hagi alusel. Jah, hagi on lubatav. Kas see on hagi- või hagita menetlus? TsMS § 475 lg 1 ei ole nimetatud st on küll. 3. Maakohus avas kohtuistungi ja teatas, et arutusele tuleb H hagi K vastu. Seejärel kontrollis kohus, kes menetlusosalistest on istungile ilmunud. Kohal oli hageja. Kohus selgitas H-le tema õigusi menetluses. Samal hetkel sisenes advokaat Noor. Kohus kontrollis advokaat Noore volitusi, kes esitas kostja K antud volituse, mille kohaselt advokaat Noorel olid kõik protsessiõigused. Kohus küsis, kas võib menetlusega jätkata
Kostja arvates andis Ringkonnakohus ebaõige hinnangu poolte tahtele lepingu sõlmimisel ja jättis arvestamata TLS §-s 9 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 89 sätestatu. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid, sest ei hinnanud mõlema poole tegelikku ühist tahet. Ringkonnakohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks määrama kohtuistungi. Lahendades asja kirjalikus menetluses, rikkus ringkonnakohus TsMS § 647 lg-t 2. Ringkonnakohus on rikkunud ka TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. (Riigikohus on kõik Tallinn 2011 TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus kostja poolt esitatud väited ümber lükanud ja on tõestanud ning põhjendanud, et Ringkonnakohus käitus õigesti)
Paala tasaarvestuste tõttu nõudnud üksnes 866 097 krooni, kuid R. Paala ei ole tõendanud tasaarvestuse toimumist ja suurust. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused R. Paala palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt protsessiõiguse norme. Asja lahendas maakohtus ebaseaduslik kohtukoosseis. Kohtunik lahendas asja ainuisikuliselt ega selgitanud TsMS § 164 lg 1 p-st 5 tulenevalt välja, kas protsessiosalised soovivad asja arutamist kollegiaalselt. Maakohus tugines otsuses põhjendamatult halduri seletustele. R. Paala esitas kaebuse võlausaldajate üldkoosoleku otsusele ja üldkoosolekut esindas kohtus koosolekul selleks valitud isik. Haldur ei olnud protsessiosaline. Protsessiosalistel ei olnud vaidlust nõude suuruse üle. Seega ei olnud apellatsioonikohtu järeldus, et nõude suurus on ebaselge, asjakohane
Menetlustähtaja ennistamist on võimalik kohtult taotleda esitades kohtule vastavasisulise avalduse juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, kuid menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal TsMS 67 lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Koos ennistamise avaldusega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma menetlustoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista tähtaegu menetlustoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse kunagi nt
9. Menetlustähtajad ja selle tähtaja ennistamise kord MENETLUSTÄHTAEG ON TÄHTAEG, MILLE JOOKSUL TULEB TEHA MENETLUSTOIMING. Menetlustähtaeg määratakse kindlaks:1. seadusega ( näiteks apellatsioonkaebuste esitamise tähtaeg jne); või 2. kohtu poolt (puuduste kõrvaldamine, tõendite esitamine jne ) Nõuded menetlustähtaja ennistamiseks Mõjuva põhjuse olemasolu, miks ei olnud võimalik menetlustoimingut teha- TsMS § 422- mitteammendav loetelu; Põhistatud avalduse esitamine- TsMS § 235 põhistamise mõiste; (§ 235. Põhistamine Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.)
com Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Hageja on hagi esitanud Harju Maakohtusse ning väidab, et kostja elukohajärgses kohtus asja
- menetluslikku üksikküsimust (nt erikaebust) või ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus kohtuistungil. (1) Asjade arutamine on kõigis kohtutes avalik. (3) Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses, (2) Asja arutava kohtu koosseis tehakse avalikult teatavaks. sõltumata protsessiosaliste taotlustest.
selle käiku viisil, millega ei häirita kohtupidamist. - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). 7 Page 8 of 24 TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist (1) Asjade arutamine on kõigis kohtutes avalik. kohtuistungil. (2) Asja arutava kohtu koosseis tehakse avalikult teatavaks. (3) Erikaebused võib ringkonnakohus lahendada kirjalikus menetluses,
2) Äriühingute allikad: a) Äriseadustik (ÄS): reguleerib TÜ, UÜ, OÜ, AS asutamise, ülesehituse, juhtimise, lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamisega seonduvat. b) Tulundusühistu seadus (TÜS): reguleerib TulÜ asutamist, liikmesust, juhtimist jms. 4) Mittetulundusühingute allikaks MTÜS : MTÜ 5) Sihtasutuste allikaks SAS: SA 6) Tsiviilõigusliku ühingu ehk seltsingu allikaks VÕS § 101 jj, §-d 580 jj, §-d 610-618 Lisaks on ühinguõiguse allikaks TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik), EVKS (Eesti väärtpaberite keskregistri seadus), VTS (vandetõlgi seadus), RPS (raamatupidamise seadus), AudTS (audiitortegevuse seadus), KindlTS (kindlustustegevuse seadus), KAS (krediidiasutuste seadus), supranatsionaalsete ühingu vormide rakendamisseadused jms. Euroopa Liidu õigus ühinguõiguse allikana EL õigus on Eesti õiguskorra osa: PSTS § 2 Määrused ja direktiivid.
mistõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda intresside tasumist. 2.4 Viivis Kostja on rikkunud laenulepinguid, ega maksnud laenatud raha hagejale tagasi kokkulepitud tähtajaks, mis tähendab, et kostja on raha maksmisega sattunud viivitusse. Seetõttu on VÕS § 113 lg 1 alusel hagejal õigus nõuda kostjalt viivist määras, mille pooled olid kokku leppinud (mõlemas laenulepingus on määraks 0,1% päevas). Hageja taotleb seadusjärgse viivise välja mõistmist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni täitmiseni. III Menetluslikud seisukohad 3.1 Hagihind Hageja põhinõue on 2250 eurot (900+2300-950). Põhinõudest on maha arvutatud 950 eurot, mille sai hageja sõiduauto Mercedes-Benz A 160 müümisest. Kõrvalnõuetena nõuab hageja 3200 euro suuruse intressi tasumist (intress on fikseeritud laenulepingutes 900+2300). Lisaks
esitada. RK vaidles suhtlemise korrale, mida avaldaja välja pakkus, vastu. Lapse elukoha suhtes ei ole RK otseselt vastuväiteid esitanud. Kohtu seisukohad TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu on kohaldatav ka hagita menetluses. TsMS § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 21 Teise isiku eest kohtusse avalduste esitamine ning kohtumenetluse esilekutsumine ei ole TsMS § 3 nõuetega kooskõlas. Avalduse eesmärk ei ole selliselt esitatud avaldusega saavutatav ning kohus
Hageja nõue hüvitada pooltevahelise lepinguga tekitatud kahju tuleb jätta rahuldamata, sest hagejale ei ole TsK § 222 lg 2 järgi kahju tekkinud. Hageja ise rikkus lepingut ja kannab selle eest vastutust. Asjaosaliste põhjendused 6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 kui jättis sisuliselt hindamata AS Satwo 29. aprilli 1997. a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli nr 14. Nimetatud üldkoosoleku protokoll tõendab, et aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli AS Satwo juba raskes majanduslikus seisus (kahjumis) ning aktsiate väärtus oli nullilähedane. Lepingu jõustumise ajaks 22. augustil 1997. a ei olnud aktsiate väärtus muutunud. Seega leidis ringkonnakohus ekslikult,
*11 Vahekohus ei sea piiranguid vahekohtuistungi toimumise kohale (istungid võivad toimuda Notarite Kojas või poolte määratud kohas), vaidluste lahendamine on kiirem (otsus tehakse 3 kuu jooksul ning edasikaebamisele ei kuulu), diskreetsem (kinnine istung tagab konfidentsiaalsuse), lihtsam (pooled võivad menetlusreeglites ise kokku leppida) ja mitmel juhul odavam (menetluslõivud ja õigusabikulud). Vahe- kohtu otsuse tühistamist saab taotleda üksnes TsMS §-s 751 toodud juhtudel, kui tekib vaidlus selle üle, kas asja vahekohtule lahendamiseks andmise kokkulepe (vahekohtu kokkulepe või klausel) on tühine, või kui poolele ei ole nõuetekohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtumenetlusest. Pooltel, kes soovivad vaidluse lahendada vahekohtus, on võimalus valida ise vahekohtunikud, menet- luse keel, kohtuistungi toimumise koht ja menetlusviis (kirjalik või suuline). Kui pooled ja vahekohtunik(ud)
asjas leidnud, et see ei kuulu tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) §711 lg 1 järgi seaduses sätestatud juhul määrab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asja lahendamiseks pädeva kohtu. TsMS §711 lg 5 järgi kui Riigikohtu erikogu leiab, et asi ei kuulu lahendamisele tsiviil- ega halduskohtumenetluses, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 4 Kaljumäe tuginedes Riigikohtu praktikale väidab, et halduskohtu pädevuse piiritlemine üldkohtu pädevusest ei pruugi olla alati kerge ja üheselt tuvastatav ning seega on
EIÕK-s on see õigus ja sellest tulenevad põhimõtted kirjas artiklis 6. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (HKMS § 2 lõige 2; TsMS § 2). Õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis (PS § 146-150). Õigus asja avalikule arutamisele (PS § 24 lõige 3). Õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele (PS § 24 lõige 4). Õigus õiglasele kohtulikule menetlusele Õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse: - süütuse presumptsioon;
Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvide või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilistel asjaoludel, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve, ulatuses, mis on kohtu arvates vältimatult vajalik. · õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (HKMS § 13 lg 1; TsMS § 2) · õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis (PS § 146- 150) · õigus asja avalikule arutamisele (PS § 24 lg 3) · õigus kohtuotsuse avalikule kuulutamisele (PS § 24 lg 4) · õigus minimaalsetele tagatistele, mis kindlustavad õiglase kriminaalmenetluse · õigus pöörduda kohtusse (PS § 15 lg 1) ·
(VÕS § 2 lg 1), kuna võlgnik ehk kostja Jüri Palm on jätnud pikemat aega võla tasumata. Arvestades asjaolu, et hagiavalduse rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks rahaliste vahendite puudumise tõttu, leiab hageja, et on otstarbekas ja mõistlik hagi tagamiseks arestida kostja vara: korterit aadressiga Kaare 27-11, Jõhvi, ning autot Nissan Almera GTT 989. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 2 lg 1 ja TsMS paragrahvidest 3 lg 1 ja 162 lg 1 ning paragrahvidest 377 ja 378 lg 1 p 2, P A L U N: 1. Mõista kostjalt Jüri Palm välja võlg 22100.- krooni (1412.47 EUR) Milvi Palm kasuks. 2. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 70 EUR ja hageja poolt kantud õigusabikulud. Õigusabikulude kohta esitame dokumendid kohtuistungil. 3. Hagi tagamiseks arestida kostja Jüri Palm vara. Lisad 1. Laenuleping. 2
..] Eestkostjaks määratav isik (avaldaja): Liis Pavelson Adressaat: Mustamäe Linnaosa Valitsus Teema: avaldus eestkoste seadmiseks Kuupäev: 28.10.2011 Avalduse koostamiseks kasutatud materjalid 1. 23. aprilli 2007. a. ümarlaua protokoll; 2. KIS-i vahendusel kättesaadavad eestkostemenetluses tehtud lahendid. 3. Riigikohtu ülevaade eestkostja määramise ja sellega seotud menetluse mõningatest probleemidest (22.06.2007). Õiguslik raamistik · Perekonna seadus, 3 osa. PKS §-d 92-104 · TsMS §-d 554-557 (eestkostja määramine alaealisele) Ese (esindaja nõue) Palun vormistada avaldaja Liis Pavelson, isikukood 47102293675 eestkostjaks tema õele, Kristiina Pavelson (eestkostetava nimi), isikukood 49010029348, elukoht Tallinn, Tammsaare tee 77, tema isiklikule ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alus (faktilised asjaolud) Kristiina Pavelson (edasi alaealine) vanemad on teadmata kadunud juulis 2009 aastal, seega ta on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Pankroti olemus Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) koostamisel on eeskujuks võetud paljude riikide seadusi, kõige tähtsamaks aluseks oli Rootsi pankrotiseadus, arvestatud on aga ka Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Soome ja teiste maade seadusi, sealhulgas enne 1940. aastat Eestis kehtinud tsaariaegseid seadusi pankrotimenetluse kohta. Pankrotiseadused võib oma lähtealustelt tinglikult jaotada kahte gruppi, sõltuvalt sellest, kas esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Nii on USA-s ja Prantsusmaal enam tähelepanu pööratud sellele, et anda maksejõuetule võlgnikule pääsemise võimalus, mujal lähtutakse eelkõige võlausaldajate huvidest. Nähes PankrSi ühe ülesandena krediidisüsteemi tugevdamist ja võlausaldajatele enama kindluse andmist, valiti Eestis viimasena märgitud lähtealus. Viimased muudatused mis pankrotiseaduses tehtud on lähendanud pankroti olemust võlgniku huvide kaitsmise ideele. PankrSs on defineeritud, mida...
64 ´) Kandepõhimõte – eelnevate toimingute tegemiseks on vajalik ka vastava kande tegemine kinnistusraamatusse Lahutamispõhimõte – kinnistamisel ja tehingute tegemisel eristatakse kohustustehinguid (kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline
Registriandmete õigsuse eest vastutab ettevõtja ise. Regitrit peetakse täiselektrooniliselt arvates marts 2002 Seadus kohustab riigiasutusi, kellel on juurdepääs registriandmetele, mitte nõudma firma B-kaarti (kohtutel võttis kohanemine kaua aega) 3.3. Äriregistri kannete tegemise kord Kandeid tehakse registrisse kolmel alusel (vt ÄS § 33 lg 1): a) Ettevõtja avalduse alusel; b) Kohtulahendi alusel (vt ka TsMS § 593 lg 1) c) Registri poolt ametiülesannete korras (ÄS § 61); a) Avalduse alusel: Avaldus kas notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud vormis koos lisadega. Asutamis-, ühinemis- ja jagunemisleping nõuavad sisulist notariaalset tõestamist. Avaldust menetletakse TsMS § 591-601 korras hagita kohtumenetluses. Reeglina kirjalik menetlus, va sundlõpetamine . Hagita menetluses lähtub kohus uurimispõhimõttest (TsMS § 477 lg 4 ja 5)
A isa C võttis A ja gaasipihusti kaasa ning läks B juurde, nõudes B-lt gaasipihusti eest saadud raha tagastamist A-le. Kas C nõue oli põhjendatud? Vt TsÜS § 11 lg-d 1 ja 3, RelvS § 18 lg 1 p 1 ja lg 4 ning TsÜS § 84 KÄSUTUSKEELDU RIKKUV TEHING Kohus arestis A-le kuuluva antiikmööbli. Kuna mööbel jäi A valdusesse, müüs A selle heausksele B-le ja B viis mööbli ära. Kas A ja B vahel sõlmitud mööbli müügileping ja omandi ülekandmise kokkulepe on kehtivad? Vt TsMS § 389 ja AÕS § 95 2 TAHTEAVALDUSE PUUDUSED NÄILIK TEHING Tehing on näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu koosseisu kuuluvatel tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 89 lg 1). Kui näiliku tehinguga: soovitakse jätta muljet tehingu olemasolust, on tehing tühine (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2); varjatakse teist tehingut, kohaldatakse sellele varjatud
kohtulahendi alusel kinnistusraamatusse märke tegemine. Kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid. Kuigi TsMS § 613 lg 2 järgi lahendatakse kinnisasja, millel asub elamu, kaasomanike kasutuskorra vaidlused üldjuhul hagita menetluses, ei ole nende lahendamine hagimenetluses iseenesest selline protsessiõiguse normi rikkumine, mis võiks ainuüksi olla aluseks otsuse tühistamisele, kuid kaasomanike kasutuskorra määramise vaidlusse peavad olema kaasatud kõik kaasomanikud. Riigikohtu otsus 3-2-1-84-08, pöörata eelkõige tähelepanu p 9-10
Kapitali vähendamise kohta peab olema otsus ÄS § 197 1 ja avaldus § 200. Suurendamisel otsus § 1921, avaldus § 196 ning sissemakse § 194 (§ 140 lg 1). Kõik vastab seadusele, seega tuleb kanne ära teha. Antud juhul tuleks kanne tühistada. Kas varjatakse ML? Eraõiguse üks osa on lepinguvabadus, seega võivad valida, kuidas soovivad tehinguid teha. Ei saa suunata isikud ainult ML-d sõlmima. Tegemist on kandemäärusega TsMS § 598 järgi ja kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse (TsMS § 599). Kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale võib määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Kohtunikuabil ei olnud õigust kannet tegemata jätta ja seega tuleks määrus tühistada.
Nõusoleku andmise õiguslikud tagajärjed: Vanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks nõusoleku andmise hetkest (PKS § 156). Lapsendaja on kohustatud last ülal pidama alates ajast, mil lapse vanemad on andnud lapsendamiseks vajaliku nõusoleku ja lapsendaja on võtnud lapse enda hooldada (PKS § 157). Lapsendamise kord Lapsendaja avaldus kohtule eelneb lapsendamise ettevalmistamine (PKS § 158; 159; TsMS § 564 jj). Kohus kuulab lapsendamise asjas isiklikult ära avaldaja, välja arvatud juhul, kui avaldaja ei saa mõjuval põhjusel kohtusse ilmuda. Sotsiaalkindlustusamet esitab kohtule arvamuse. Kohtumäärus, lapsendamise määrus jõustub kättetoimetamisega lapsendajale (TsMS § 568 lg 2; PKS § 159 lg 3). Määruse peale ei saa esitada määruskaebust ega seda muuta. 40
Pooled peavad selle läbi lugema ja sellega nõusolekut kinnitama (allkirjastatult ka kohtunik). Lisaks on veel võimalik *kohtuväline kompromiss, mida pooled pole sõlminud kohtus, vaid teinud seda kohtuväliselt. Ning seetõttu puudub kehetine olemus ja see protsessi ei lõpeta. Kompromissi protsessiõiguslikul küljel on oluline tähtsus kohtuliku kompromissi kui terviku seisukohast. TsMS §430 lg-st 3, mille kohaselt kohtul on võimalik jätta kompromiss ka kinnitamata. Kui kohus ei kinnita kompromissi , teeb ta selle kohta põhjendatud määruse ja sel juhul asja menetlus jätkub. Siit järeldatuna on lepingust taganemine võimalik alles pärast lepingu nõuetekohast kinnnitamist. 2. Materiaalõiguslik külg (lepinguline) Kohtuliku kompromissi materiaalõiguslikuks küljeks on kompromisslepingu sõlmine.
peaksid hea tava järgi oma vahel suhtlema ning edastama andmeid teiste riikide menetlusosalistele. Võib juhtuda olukordi kus valdkond on ülereguleeritud või puudub regulatsioon. Nii eksivad kohtunikud kui ka menetlusosalised. KÜSIMUSED KORDAMISEKS Edasikaebamise võimalikkus pankrotimenetluses PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses sätestatut. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib edasikaebamise tähtaega TsMS § 661 lg 2, mille kohaselt määruskaebuse üldine esitamise tähtaeg on 10 päeva. Hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Edasikaebamist reguleerib ka PankrS § 33 Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
heaks kiita (ei kohaldu TsÜS § 111-113). · Piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. 1. Esindus vanemlike õiguste alusel (alaealise suhtes) 2. Esindus eestkoste alusel (iga piiratud teovõimega isik). Vanemlike õiguste alusel on alaealise esindajaks vanemad (PerekS § 120 lg 1). Vanematel ühine esindusõigus. Eestkoste alusel on isiku esindajaks kohtu poolt määratav eestkostja (PerekS § 179 lg 1; hagita menetlus, TsMS §-d 554-557; 520-532). Eestkostjaks võib uue PerekS alusel olla lisaks füüsilisele isikule ka juriidiline isik ning valla- või linnavalitsus. Vanemlike õiguste alusel saab esindada üksnes alaealist, eestkoste alusel aga nii alaealisi kui ka psüühikahäire all kannatavaid isikuid. Alaealisel peab olema seaduslik esindaja, täisealisel piiratud teovõimega isikul ta võib olla. · Eestkostja funktsioonid (seoses esindusõigusega). 1
3. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetlus toimub: 1. kohtumenetlusena 2. kohtuvälise menetlusena. Menetlusõigusnormide kohaldamine Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgnevust võib esitada: 1. Hagimenetlusega 2. Pankrotimenetlusega TSIVIILKOHTUMENETLUS - TsMS Kohtumenetlus: hagimenetlus või hagita menetlus Hagimenetlus: Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel
meie meie asj meie asjas viivist ei arvestata. Lõiv 75,000 kroonilt 8500 krooni! Variant II: Hagi esitavad A ja B, kelle kohta esitati au teotavaid andmeid samas artiklis, ühiselt. II variant § 134 lg (2) Kui hagi esitatakse mitme solidaarselt vastutava kostja vastu või kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude sama kostja vastu, määratakse hagihind nõude väärtuse järgi. TsMS § 134 lg 2 järgi. 2 hagi või 1 hagi? Siin ajavad nad kumbki oma asja, seega on meil 2 hagi. Menetluslikult koos. 2 x 75 000 krooni kummalgi hagejal oma hagihind. § 56 lg 12 riigilõiv = olja says (9:23): § 56 lg 12 riigilõiv = hagihind 75,000 seega riigilõiv 50 000 pealt tuleb hind 7500 + 5000 krooni lg-st 2! 3. A taganes B-ga sõlmitud kinnistu müügilepingust ja nõuab B-le makstud 2 300 000 krooni
1. Avaliku halduse mõiste, liigid ja näited avaliku halduse ülesannetest Mõiste riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskon...
... (4)Kui käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel kande tegemine tooks kaasa äriühingu registrist kustutamise, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Kande tegemine avalduse alusel · Avaldus kas notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud vormis koos lisadega. · Asutamis-, ühinemis- ja jagunemisleping nõuavad notariaalset tõestamist. · Avaldust menetletakse TsMS § 591-601 korras hagita kohtumenetluses. · Hagita menetluses lähtub kohus uurimispõhimõttest (TsMS § 477 lg 4 ja 5). · Kohus lahendab asja määrusega (TsMS § 478) Kohtu võimalikud lahendid: · Rahuldada avaldus, mis vormistatakse kandena registris · Määrus jätta avaldus rahuldamata · Määrus jätta avaldus rahuldamata koos kandega, kui avaldust saab osaliselt rahuldada; · Määrus täiendava tähtaja andmiseks puuduste kõrvaldamiseks
19.02 mindi uuesti, kohtunik Viivi Villemson, kes kirjutab, et arestimise hetkel omanik on sama, kes oli nõude tekke ajal, tegu merinõudega. Kuna selge on, et kostja pole tasunud töötasu 3 a jooksul, selge, et varaks on ainult laev ise, on ainus lahendus laeva arestimine, seetõttu konv, mille ratif seadus jõustus 15.04.01 ei nõua laevaomaniku maksejõuetuse tõendamist. Merinõue on hagejal olemas. Laev kavatseb EV-st lahkuda, võib muutuda võimatuks otsuse täideviimist, juhindudes TSMS § 152, määras kohus: arestida laev. Tänaseks on meie TSMS-i täiendatud, kahjuks halvemas suunas. Sisse toodud säte, et laeva ei saa arestida, kui nõue on väiksem kui 10 000 krooni. Teine küsimus hullem, konv kirjas, et kohtunik võib (pole laeva AÕS-s sees) laeva arestimisel nõuda kautsjoni esitamist taotleja poolt, et tagada vale aresti või ebaõige arestiga põhj kahju hüvitamist reederile. Nüüd
LAPSENDAMINE Eksamitöö lastekaiste ainest Koostajad: ******* 2013 1 Mõisted Asendushooldus lapse hooldamine väljaspool tema enda perekonda. Asendushoolduse vormideks on perekonnas hooldamine, eestkoste, asenduskoduteenus ja lapsendamine. Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. ...
· eestkostja tehing eestkostetavaga, millest tekib eestkostetavale tsiviilkohustusi · eestkostetava esindamine tehingu tegemisel oma abikaasa, ülaneja/alaneja sugulase või õe/vennaga · eestkostetava esindamine kohtus vaidluses iseenda või oma abikaasa, ülaneja/alaneja sugulase või õe/vennaga NB! Kehtib ka vanema ja lapse suhtes Eestkostesuhte lõppemine ja lõpetamine · eestkostja volitused lõpetatakse tema süülise käitumise tõttu (PKS § 102; TsMS § 530) · eestkoste lõpetatakse eestkoste seadmise aluste äralangemisel (PKS § 103; TsMS § 529) · eestkoste lõppeb (PKS § 104) : eestkostetav sureb või saab täisealiseks lapse vanema õigused taastatakse eestkostetav lapsendatakse PEREKONNASEISUAKTID · perekonnaseisuakt haldusakt, millega fikseeritakse riigi poolt kehtestatud korras perekonnaõiguslik
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist,
Seega on esimene menetluses kätte toimetatav dokument on täitmisteade. Täitmisteatega teavitatakse võlgnikku menetluse alustamisest. Pärast täitmisteate kättetoimetamist võib kohtutäitur võlgnikuga ühendusepidamise lihtsustamiseks kasutada võimalust kohustada täitmisteate kätteandmisel avaldama oma kontaktandmed, kuhu edasised dokumendid saata. Võlgnik võib oma kontaktandmed avaldada ka ise omal algatusel. Sellisel juhul ei pea edaspidisel dokumentide edastamisel TsMS reegleid järgima. Tähtaegade lugemine algab sissenõudja avalduse kohtutäiturile jõudmisest, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte.
tarbijakrediidilepingutega. Tarbija saab valida vaid laenu suuruse ja laenuaja pikkuse, laenulepingu muud tingimused ei ole eraldi läbi räägitavad. Tüüptingimustel sõlmitud tarbijakrediidilepinguga ette nähtud liiga suurt leppetrahvi, viivist või muid sarnaseid kulusid võib pidada ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks ja seetõttu tühiseks. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja §436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. ___ Riigikohtu õigusteabe osakonna kohtupraktika analüüsis14 tõdetakse, et TsÜS-i kui eraõigusliku tuumikseaduse muutmine on tõenäoliselt mingil määral korrastanud kiirlaenuteenuste turgu, kuid ei abista märkimisväärselt neid isikuid, kes on sattunud
olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud. AÕS § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind. Ringkonnakohus luges põhjendatud ja tõendatud kahjuks PF laki müügihinna AS Tartu Flora kaupluses 1997. a, s.o 34,90 krooni x 10 100 kg = 352 490 krooni. Kostja palus kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Vastuolus TsMS §-ga 242 lg 2 hindas apellatsioonikohus ümber asjaolusid, mis tuvastati jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas samade poolte vahel sama hagieseme üle. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega tuvastati, et 1992. a esitatud hagi kohaselt maksis lakk 12 566, 90 krooni. Käesolevas vaidluses tuvastati sama laki jaehind 1997. aastal. Sama asja väärtus ei saa olla erinevates kohtuotsustes erinev. Sisuliselt uue otsuse tegemisega
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), M...
Pankrotiõiguse määratlus Pankrotiõigust klassikaliselt määratletakse menetlusõigusena. Menetlusõigused paigutatakse avaliku õiguse valdkonda. Oma sisult siiski küllaltki lähedane eraõigusele / täidab eraõiguslikku funktsiooni selle kaudu lahen- datakse vaidlust võlausaldajate ja võlgniku vahel. Staadiumid - võime eristada kohtulikku ja kohtuvälist menetlust. ( 3) kohtulik menetlus - toimub eelkõige TsMS alusel. * avalduse esitamine * ajutise halduri nimetamine (hagita menetluses) * vaidlused nõuete üle (hagimenetlus) * vaidlused tagasivõitmise üle (hagimenetlus) * lõpparuande kinnitamine * .. kohtuväline menetlus - reguleerivad: PankrS, täitemenetluse seadustik (TMS), aga ka teised * varalise olukorra kindlakstegemine * nõuete esitamine * ...
pettusele! Sundlõpetamine kaitseb paremini kolmandaid isikuid kui juriidilise isiku tühisus. Tühistamisavaldust pole mõtet esitada vaid ikka sundlõpetamise nõuet kuna tühistamisel pole tagajärge siinkohal sest ega kohus ei tühista otsust vaid lõpetab äriühingu. o st määruskaebus tuleb jätta sellel alusel kindlasti rahuldamata o TsMS § 599 st määruskaebust ei saagi esitada, sest -ei ole jäetud rahuldamata või rahuldatud osaliselt (puudub vaidlustatav lahend) -ainult avaldaja võib esitada määruskaebuse see oleks ühing, mitte asutaja alternatiivnõue ärinimi o kaubamärk on kaitstud vaid kindlates olukordades. Mingis tegevusvaldkonnas. Nimekaitse ja kaubamärgikaitse. o 1
pettusele! Sundlõpetamine kaitseb paremini kolmandaid isikuid kui juriidilise isiku tühisus. Tühistamisavaldust pole mõtet esitada vaid ikka sundlõpetamise nõuet kuna tühistamisel pole tagajärge siinkohal sest ega kohus ei tühista otsust vaid lõpetab äriühingu. o st määruskaebus tuleb jätta sellel alusel kindlasti rahuldamata o TsMS § 599 st määruskaebust ei saagi esitada, sest -ei ole jäetud rahuldamata või rahuldatud osaliselt (puudub vaidlustatav lahend) -ainult avaldaja võib esitada määruskaebuse see oleks ühing, mitte asutaja alternatiivnõue ärinimi o kaubamärk on kaitstud vaid kindlates olukordades. Mingis tegevusvaldkonnas. Nimekaitse ja kaubamärgikaitse. o 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
