ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. Õiguskaitseasutused peavad olema sõltumatud mitte ainult riigiasutustest, vaid ka erakondadest. Nii on piiratud õiguskaitseasutustes teenistuses olevate isikute erakondadesse kuulumist. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses. 12. Süütuse presumptsiooni printsiip Nimetatud printsiip on sätestatud PS §-s 22, mille kohaselt: kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: õigus süütuse eeldusele; süü tõendamiskoormise asetamine riigile; õigus vaikida;
kohtunike tehtud otsustega. (Riigikohtu lahendid???) Kuulumine erakonda? Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes omab magistrikraadi õigusteaduses. Haridus- ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi. Süütuse presumptsiooni printsiip PS §-s 22: Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: 1) õigus süütuse eeldusele; 2) süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3) õigus vaikida; 4) õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks.
Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 2. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia selliste avaliku hukkamõistu rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab mitut üksikõigust ja põhimõtet: 1. õigus süütuse eeldusele; 2. süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3. õigus vaikida; 4. õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks Võimalik on vaadelda süütuse presumptsiooni laiema kõlbelise paradigmana, seonduvana au ja hea nime kaitse, inimväärikuse ning väljendusvabaduse kaalutlustega.
prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. 12) Süütuse presumptsiooni printsiip - Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: õigus süütuse eeldusele; süü tõendamiskoormise asetamine riigile; õigus vaikida; õigus kahtluste tõlgendamisele süüdistatava kasuks 13) Õigus edasi kaevata - Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu.
loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta IMO (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon) Rahvusvaheline merendusorgansatsioon ÜRO juures, mis tegeleb rahvusvahelise koostööga nii valitsuste tasandil kui ka koostöös tööstusharu esindajatega, et edendada meresõidu ohutust ja vältida merereostust. Hamburgi reeglid (Rotterdami ja Haag-Visby reeglid) Hamburgi reeglid kehtestavad vedaja vastutuse presumptsiooni hooletuse korral ühes vastupidise tõendamiskoormisega. Haagi-Visby reeglid Selle konventsiooni eesmärgiks oli limiteerida vedaja vastutust ja standardiseerida teda vastutusest vabastavaid klausleid, mida vedajad olid aegade jooksul tavaõigusena konossementidesse sisse kirjutanud. Konventsiooni eelnõu oli kooskõlastatud Haagis, seetõttu kutsutakse seda Haagi reegliteks. IATA (International Air Transport Association)
suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on liitunud valdav osa Euroopa raudteefirmadest ja ettevõtetest. ● VARSSAVI KONVENTSIOON- ÕHUVEDU Varssavi konventsioon tähendab «Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni. Montreali konventsioon. Organisatsiooni iata ● HAMBURGI REEGLID- MEREVEDU Hamburgi reeglid kehtestavad vedaja vastutuse presumptsiooni hooletuse korral ühes vastupidise tõendamiskoormisega. ● ROTENDAM - mere ● IMO- MER (International Maritime Organisation) on 1948. aastal loodud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon, mis reguleerib rahvusvahelist laevandust. IMO peamine eesmärk on arendada ja hallata ühtset rahvusvahelist laevanduse reglementi. Viimase eesmärk on tagada mereohutus ja -turvalisus, säästa keskkonda, lahendada juriidilised küsimused ning fikseerida osapoolte tehniline koostöö. Hamburgi
Kompetentsuse alaste eeltingimuste kõrgendamine toob paratamatult kaasa otseste kulude kasvu. Ning juhul kui konkreetsete ülesannete tüübi lahendamiseks ei ole niivõrd kõrge kvalifikatsioon vajalik siis ei kaasne kõrgema kompetentsuse tagamiseks tehtavate kulutuste kasvuga vea hinna vähenemine ega protsessi kasude suurenemine. Ilma positiivsete tagajärgedeta on aga kulude kasv kindlasti ebaotstarbekas. 10) Süütuse presumptsiooni (eelduse) printsiip – Süütuse presumptsiooni printsiip on fikseeritud Põhiseaduse paragrahvis 22, mille järgi a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni printsiip kehtib eelkõige õiguskaitseasutuste tegevuse kohta kuid
kõrgeid kompetentsuse alaseid eeltingimusi. Kompetentsuse alaste eeltingimuste kõrgendamine toob paratamatult kaasa otseste kulude kasvu. Ning juhul kui konkreetsete ülesannete tüübi lahendamiseks ei ole niivõrd kõrge kvalifikatsioon vajalik siis ei kaasne kõrgema kompetentsuse tagamiseks tehtavate kulutuste kasvuga vea hinna vähenemine ega protsessi kasude suurenemine. Ilma positiivsete tagajärgedeta on aga kulude kasv kindlasti ebaotstarbekas. Süütuse presumptsiooni (eelduse) printsiip Süütuse presumptsiooni printsiip on fikseeritud Põhiseaduse paragrahvis 22, mille järgi a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni printsiip kehtib eelkõige õiguskaitseasutuste tegevuse kohta, kuid põhiseaduses fikseeritud printsiibina kehtib ka väljaspool õiguskaitseasutuste tegevust.
Kompetentsuse alaste eeltingimuste kõrgendamine toob paratamatult kaasa otseste kulude kasvu. Ning juhul kui konkreetsete ülesannete tüübi lahendamiseks ei ole niivõrd kõrge kvalifikatsioon vajalik siis ei kaasne kõrgema kompetentsuse tagamiseks tehtavate kulutuste kasvuga vea hinna vähenemine ega protsessi kasude suurenemine. Ilma positiivsete tagajärgedeta on aga kulude kasv kindlasti ebaotstarbekas. 10) Süütuse presumptsiooni (eelduse) printsiip Süütuse presumptsiooni printsiip on fikseeritud Põhiseaduse paragrahvis 22, mille järgi a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süütuse presumptsiooni printsiip kehtib eelkõige õiguskaitseasutuste tegevuse kohta kuid põhiseaduses fikseeritud printsiibina kehtib ka väljaspool õiguskaitseasutuste tegevust
Vahetult enne väljuvate Ingolstadt, aga ta saab kirja isa teda teavitatakse, et tema noorem vend, William, on mõrvatud. Murest murtud, Victor hurries koju. Kuigi läbib metsa kui William oli kägistatud, ta püüab silmist monster ja muutub veendunud, et koletis on tema vend, s mõrvar. Saabuv Genfis, Victor leiab, et Justine Moritz, sorti, õrn tüdruk, kes oli olnud vastu Frankenstein majapidamises, on süüdistatud. Ta on proovinud, hukka mõista, ning ellu viia, vaatamata tema väitele presumptsiooni. Victor kasvab rusutud, süüdi on teada, et koletis ta lõi kannab vastutust surma kaks süütu lähedastega. Lootes, et lihtsustada tema leina, Victor võtab puhkuse mägedes. Kuigi ta on üksinda ühel päeval, ületades tohutu liustik, monster lähenemisviise teda. Monster möönab mõrva William kuid tekitab mõistmiseks. Lonely, shunned ja abitu, ta ütleb, et ta tabas läbi William meeleheitlik katse vigastada Victor, tema julm looja. Monster Tekib Victor
ei arvestatud Eesti seadustikega. Nagu näha, siis võib tegelikkuses ka kõige heatahtlikuma sooviga rikkuda ettekirjutatud seadusi. Päevast päeva puutume kokku erinevate reklaamidega saamata aru kas need alluvad seadustele või mitte. Samuti on paljude uudistega. Suureks probleemiks on saanud, et inimene mõistetakse süüdi enne kohtuotsuse langetamist. Sellist seadust tuntakse süütuse presumptsiooni mõiste all. Kõik on süütud, kuni pole tõestatud vastupidist. See on kirjas nii põhiseaduses kui ka Euroopa inimõiguste konvensioonis, kuid siiski rikutakse seda seadust, eelkõige meedia poolt. Ajakirjandus tunneb alati ennast kõige targemana ning ajakirjanikud näevad vajadus kirjutada kõigest kõige esimesena, kuigi alati ei pruugi uudisel mingil alust ega selle tõendamiseks tõendeid olla. Selline käitumine on äärmiselt vale ja erinevad
Strasbourg: Council of Europe Publishing 2005, lk 57-58. 28 EIK 01.07.1961 otsus asjas nr 332/57, Lawless vs. Iirimaa, p 9. 29 Kehtivas õiguses kasutatakse terminit väärtegu haldusõigusrikkumise asemel. 30 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 14.1. 31 Sama. 14 põhiõiguse- üldise vabadusõiguse ja süütuse presumptsiooni - kõige tõsisema riive lubatavuse absoluutne eeltingimus32. Riigikohus on mitmel korral käsitlenud vahistamisaluse lubatavust ning selle põhjendamist. Riigikohus on oma lahendis toonud välja vahistamise alused. Kohus peab vahistamise põhjendamisel vahistamismääruses välja tooma miks võib just see isik olla kuriteo täideviijaks või sellest osavõtjaks, põhjendus peab lähtuma konkreetsest kriminaaltoimiku materjalist
rakendu, sest kriminaal- ja distsiplinaarmenetlus teenivad erinevaid eesmärke, need kuuluvad eri organite pädevuse ja kohtuniku käitumises hinnatakse ise aspekte. Samas ei saa need menetlused teineteist ignoreerida, protsess iseenesest, asjaolud või tulemused ühes menetluses võivad kujundada teises menetluses asja lahendava kohtuniku siseveendumust. Seetõttu vajaks võib-olla nende kahe menetluse vahelised sidemed ja autonoomsus, samuti süütuse presumptsiooni ja kaitseõiguse kohal- damine distsiplinaarmenetluses täpsustamist.*38 2.3. Distsiplinaarasja arutamine ja avalikkus Eestis on distsiplinaarasja lahendamiseks moodustatud Riigikohtu juurde distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub igast kohtuastmest viis kohtunikku. Nendest isikutest moodustab distsiplinaarkolleegiu- mi esimees distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu, kuhu kuulub kolm Riigi-
Igasugune suurriikide poolt loodav maailmakord, mis ei tugine mitmepoolselt aktsepteeritud rahvusvahelise õiguse normidele, ei hooli kindlasti ka Eesti riiklusest. Süütu, kuni pole süüdi. Mitmeid kaalukaid poliitilisi otsuseid saab teha vaid jah-ei skaalas. On tõepoolest tõsi, et inimest ei ole võimalik näiteks mingis konkreetses kuriteos osaliselt süüdi mõista - aga just seetõttu, et siin on tegemist jah-ei kategooriatega, kehtibki juuras süütuse presumptsiooni mõiste: kuni süü ei ole tõestatud, on inimene süütu. Just ameerika õigussüsteemis kasutatakse "põhjendatud kahtluse" mõistet, mida ei tohi süüdimõistva otsuse puhul olla ning otsuse poolt peavad olema kõik kaksteist vandemeest, mitte lihthäälteenamus. Kuni sellist kindlust pole saavutatud, ei saa inimest süüdi (ja võimalikult ka surma) mõista. Isegi kui oleks justkui silmaga näha, et ta on mölakas ja pätt.
tarvitada sundi ja tema tegevust takistada. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et jätkuv perevägivald võib ükskord lõppeda ka raskemate tagajärgedega. Nagu ka teiste vägivalla kuritegude puhul pannakse enamus tapmisi ja mõrvu toime tuttavate ja lähedaste isikute poolt. vägivallatsejat võimalik oma teo eest süüdi mõista ainult olukorras, kus tema süü on ilma kahtluseta tõendatud. Nimelt KrMS § 7 lg 3 sätestab süütuse presumptsiooni põhimõtte, mille kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Võttes arvesse, et paljud perevägivallakuriteod leiavad aset ainult ohvri ja vägivallatseja juuresolekul, kus mõlema ütlused juhtunut kohta ilma muude tõendite olemasoluta on kaalult võrdsed siis tekibki olukord, kus kahtlustatava süü osas jääb kõrvaldamata kahtlus, mis tõlgendatakse tema kasuks ja isik jääb süüdi mõistmata.
Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses. Haridus- ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi. Süütuse presumptsiooni printsiip PS §-s 22 Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Süüdistajal lasub kohustus tõendeid koguda. Süütuse presumptsiooni üldmõiste sisaldab endas järgmisi üksikõigusi ja põhimõtteid: 1. õigus süütuse eeldusele; 2. süü tõendamiskoormise asetamine riigile; 3. õigus vaikida- olla vait ja keelduda kõigi tõendite andmisest; 4
bring criminal charges against 5. süüdistaja prosecutor, prosecution 6. ohver victim 7. süüdistatav, kaitsealune (krim.) accused, defendant 8. väljaspool mõistlikku kahtlust beyond / without reasonable doubt 9. süüd tõestama prove guilt 10. süüs kahtlema doubt guilt 11. kahtlusalune suspect 12. süütuse presumptsiooni printsiip principle of presumption of innocence 13. õigus vaikida right to remain silent 14. rahatrahvi määrama impose a fine 15. vangi mõistma sentence to imprisonment 16. vabadusest ilma jätma deprive of freedom 17. üldkasulik töö community service 18. heidutama kuritegusid toime panemast, heidutus deter from committing crimes 19
Otsustamaks selle üle, kas võlgnik sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, on määravaks objektiivne kriteerium: kas asjaolu mõjutamine oli võlgnikule kohane või mitte. Seega kui mingit kohustuse rikkumiseni viivat asjaolu ei saanud võlgnik personaalselt küll mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võib temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Süü (VÕS §-d 104, 1050) VÕS kehtib süü presumptsiooni põhimõte. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamisest süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tahtlust defineeritakse kui tulemuse teadmist ja tahtmist, olles teadlik teo õigusvastasusest. Eristatakse otsest ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse puhul on teo tegija näinud oma teo tagajärgi ette ja soovinud nende saabumist
seguaine kogus. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadusele loetakse suureks koguseks ainekogus, millest piisab vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks.18 Praktikas toimub narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine segu kujul, seda eriti narkokaubandusketi madalamatel astmetel. Lisatud aine üldjuhul iseseisvalt joovet ei tekita, siis võib eeldada, et seadusandja soovis segu ja puhta aine võrdsustamisega seadustada presumptsiooni, et iga tarbimisdoosiks jagatud ainekogus tekitab joobe vähemalt ühele inimesele.19 Siinjuures määrab vastava kümnele inimesele joobe tekitamise kindlaks ekspert, kelle oskuste abil selgitatakse iga aine puhul eraldi välja selle joobe tekitamise aste. Seega on loobutud kindlalt määratlemast aine koguseid, mis vastavate sätete all laveeriksid. Piisab üksnes kuni kümnele inimesele vajaliku koguse käitlemisest. 18 NPALS §31 lg 3 19 Kommentaarid
vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. 28. Mis on süütuse presumptsioon? Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei tohi kedagi käsitada süüdi olevana enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on piiratud kriminaalmenetlusega, sest üksnes kriminaalmenetlus võib viia rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Süütuse presumptsiooni vaadates laiemalt au, hea nime ja inimväärikuse kaitse. 29. Õigusloome protsess ja selle staadiumid. I ettevalmistav töö. 1. Töörühma moodustamine (suurus sõltub eelnõu sisust, mahust. Töörühma juhi määramine. Eelnõu eelarve.) 2. Selgitatakse kas regulatsioon kehtib juba või tuleb luua uus. 3. Koos alusandmete kogumisega selgitatakse kuidas oli probleem reguleeritud enne 1940.a. (tuleneb Riigikogu 1992 otsusest Seadusloome järjepidevus) 4
semitooika (märkide loomine, talletamine, vastuvõtmine, tõlgendamine aj nende edastamine) Mittemõistmine me võime kõike oma ümber käsitleda tekstidena. Põhitees on see, et arusaamine pole mitte mingisugune mõttevälgatus,m seeon eesmärk, kus on kindlad protsessid. 1) mõistlikkuse presumptsioon- teadmiste puhul pole oluline allikas. Me peame sisse lülitama mõistlikkuse presumptsiooni, mis seotud arvamussfääriga. Me püüame asjadest aru saada. Edasi tuleb, kuidas püüame aru saada. 4 strateegiat: 1. referentsiaalne- kuidas püüame aru saada, arvame, et ta räägib asjadest, olukordadest maailmas nt kell on pool kuus: lihtsamin isaame aru, et räägib ajast. Tahetakse midagi öelda maailma kohta. Märk vihjab referendile. See on kõige lihtsam kommunikatsioon. Nt kui teatan, et täna sajab, siis referent on see, et täna sajab
.. Seega kestis kõnesolev ajavahemik viis aastat ja seitse kuud. Eelkõige peavad siseriiklikud kohtuvõimud tagama, et süüdistatava kohtueelne kinnipidamine ei ületaks asjakohase juhtumi puhul mõistlikku ajavahemikku. Selleks on nad kohustatud kaaluma kõiki poolt- ja vastuargumente, et otsustada, kas üldsuse huvid nõuavad erandi tegemist isikuvabaduse austamise reeglist, võttes seejuures asjakohaselt arvesse süütuse presumptsiooni põhimõtet, ning põhistama nendega vabastamistaotluste kohta tehtud otsused. Peamiselt just nendes otsustes esitatud põhjenduste ja kaebaja vabastamistaotlustes ning edasikaebustes toodud faktide põhjal peab Kohus otsustama, kas artikli 5 lõiget 3 on rikutud. Põhjendatud kahtlus, et arreteeritu on toime pannud õigusrikkumise, on jätkuva kinnipidamise seaduslikkuse tingimus sine qua non, kuid pärast teatud aja möödumist sellest enam ei piisa; siis
argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. Locus standi. Õigusnorm enne kohut. Jura novit curia. Kohus tunneb õigust. Nullum crimen sine lege. Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. In dubio pro reo. Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. Lex posterior derogat legi priori. hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti Kõrgema õigusvõimega norm murrab madalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). Ius est ars boni et aequi. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Tõlgendusargumendid. Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm
17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut 18 Jura novit curia – kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege – ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori – hilisem seadus muudab varasema seaduse 22 Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) - Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid – siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust
17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut 18 Jura novit curia kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse 22 Ius est ars boni et aequi õigus on headuse ja õigluse kunst Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) - Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust
mõlemad lapsevanemad on kodakondsed. 17. Locus standi - Õigusnorm enne kohut. 18. Jura novit curia – Kohus tunneb õigust. 19. Nullum crimen sine lege Pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta. Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel. 20. In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21. Lex posterior derogat legi priori hilisem sama taseme norm on üle varasemast, kui hilisemas aktis pole sätestatud teisiti Kõrgema õigusvõimega norm murrab madalama õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral). 22. Ius est ars boni et aequi - Õigus on headuse ja õigluse kunst. 23. Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu,
Nad on erapooletud) - Objektiivne - kas on paigas vajalikud garantiid. Kohtute ja täidesaatvavõimu suhe Kohtuniku roll eelnevalt Lõige 1 et kohtuotsus kulutatakse avalikult välja. Mida avaliku välja kuulutamise all mõeldatakse? Preto v Itaalia (1983) - avalik istung.Kohus selgitas miks istungid peavad olema avalikud, inimestel oleks usk kohtusüsteemi. - Avalik otsus. Teine lõik puudutab kriminaalmenetluse ja süütuse presumptsiooni. Allenet de Ribemont v Prantsusmaa (1995) · Kohtuniku ütlused · Kõrgem riigi esindaja (politseinikud). Ei saa öelda et keegi on süüdlane enne kui see pole tõestatud · Mis hetkest? Alates arateerimisest, mitte süüdistusest. Art 3 loeb 5 · Õigus olla informaaritud süüdistuses Brozicek v Itaalia (1989) Itaalia keelas saksakeele tõlgimises ehk ei ole esitatud süüdistus tema teatud keeles. Kohus
närviimpulssideks tigu (anatoomia). · Akaatsia (lk 326) Akaatsia (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu akaatsiate hulka. · Kurjategija (lk 341) Kurjategija on kuriteo toime pannud isik. Õigusriigis omaks võetud põhimõtte kohaselt rakendatakse kõigi inimeste suhtes süütuse presumptsiooni, mis on üks tähtsamaid inimõigusi. Selline säte on ka Eesti Põhiseaduses. See säte kaitseb kodanikke omakohtu ja valesüüdistuste eest ning annab üksnes kohtule õiguse kedagi süüdi mõista. Süütuse presumptsioonist ei tulene, et isik muutub kurjategijaks alles pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus üksnes kinnitab, et tegemist oli kuriteoga ning antud isikut saab käsitleda kurjategijana juba alates tema
poolt järgitud ning see väljendub mitmeti: 1. seadusandja on eraldanud süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks, millest tulenevalt on arvestatud karistuse liigi ja määraga. 2. seadusandja on välja toonud erienvad süüteod, mis tähendab, et tõsisema süüteo, näiteks inimesuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude eest on ettenähtud tõsisemad karistused, kui näiteks intellektuaalse omandi vastaste süütegude eest. 3. KarS arvestab tugevalt süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, ütleb expressis verbis ka põhiseaduse § 22 esimene lause.24 4. kui vaadelda õigusnorme, mis õiguskaitsvalt kohaldavad sanktsioone ülipositiivse õiguse rikkumise eest, näiteks KarS § 113 (tapmine), mis dikteerib, et inimelu kui õiguse objekti kui ühe ülipositiivse õigusele omase elemendi tapmise eest saab karistada kuue- kuni
9. Olulisemad kriminaal menetluse põhimõtted. · Legaalsuse põhimõte: see tähendab, et kuriteo tunnuste ilmnemisel on riik kohustatud kriminaalmenetlust alustama. Legaalsuse põhimõtte vastand on oportuniteedipõhimõtte ehk otstarbekuse kaalutlustest lähtumist toetav põhimõte. · Ametlikkuse ehk avaliku süüdistuse põhimõte, mis tähendab, et kriminaalmenetlust viiakse läbi riigi nimel · Süütuse presumptsiooni printsiip · Kaitseõiguse tagamise printsiip · Inimväärikuse ja isikuvabaduse austamise põhimõte 10. Õigus riikliku karistusõiguse põhimõtted.(nullum crimen nulla poena sine lege, süüpõhimõtte, humaansuse põhimõtte) 73. Hõlmab endas järgmisi nõudeid: · Määratletuskohustus tegu ja karistus peavad seaduses olema täpselt määratletud, karistusseadus ei tohi sisaldada ebamääraseid teokoosseise.
tegutsema kooskõlas seadustega. Kohtute sõltumatuson tagatud: · nende sõltumatuse fikseerimisega PS-s (§ 146) ja nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga; · nende nimetamise ja tagandamise korraga, · kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega jne. Kompetentsuse nõue – õiguskaitseasutustete töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. 10. Süütuse presumptsiooni printsiip a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. 11. Õigus edasi kaevata Õigus edasi kaevata tähendab seda, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata. Edasi kaebamise õigus ei ole absoluutne ja piiramatu,sest: 1) edasikaebamisega õiguskaitseasutuste kulutused suurenevad rohkem kui edasikaebamise
kohtunik ei saa kindlaks teha faktilist asjaolu või selle puudumist. Subjektiivne tõendamiskoormis- kes on kohustatud isikuks faktilise asjaolu tõendamise osas. Kirjeldamiskoormis- faktiliste asjaolude kohtule esitamise kohustus Tõendamiskoormise jagamine oleneb materiaalõiguslikust vaidlusest ning nõudest. Materiaalõigus võib sisaldada tõendamiskoormise jagamist, näiteks kahju hüvitamise nõuetes süü puudumist peab tõendama kostja ( VÕS §1050 lg 1). Tõendusliku presumptsiooni olemasolu- AÕS § 35 lg 3 järgi valdaja heausksust eeldatakse. 13.Tõendamisest vabastamise alused -§ 231 (1) Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. (2) Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule
tegutsema kooskõlas seadustega. Kohtute sõltumatus on tagatud: · nende sõltumatuse fikseerimisega PS-s (§ 146) ja nende Kohtute seaduses fikseeritud õigusliku seisundiga; · nende nimetamise ja tagandamise korraga, · kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega jne. Kompetentsuse nõue õiguskaitseasutustete töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. 10. Süütuse presumptsiooni printsiip a) kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ning b) keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. 11. Õigus edasi kaevata Õigus edasi kaevata tähendab seda, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema võimalus edasi kaevata. Edasi kaebamise õigus ei ole absoluutne ja piiramatu,sest: 1) edasikaebamisega õiguskaitseasutuste kulutused suurenevad rohkem kui edasikaebamise
19 · Võrdsed võimalused esitada tõendeid, küsitleda tunnistajaid, anda selgitusi kõigi tõendite kohta, mis kohtus on kasutatud. Isikule peab olema tagatud õigussubjektsus. Samuti õigus pöörduda kohtusse. Süüdistatava õigused: · Süütuse presumptsioon liialt aja venitamine on ka süütuse presumptsiooni rikkumine. Kui kohtunikud on asunud seisukohale, et kui isik ei taha ennast kaitsta, siis on järelikult süüdi. Teatavasti on asjad vastupidi: prokurör peab tõestama isiku süüd. · Õigus olla viivitamatult informeeritud esitatud süüdistustest keel, millest isik saab aru. Siia alla käivad faktilised ja õiguslikud asjaolud. · Õigus ennast ise kaitsta või valida kaitsja kui kaitsja on ebapädev, siis kohtunik peab määrama uue kaitsja
toimepanemise ajal. Tal oli vaimne seisund selline, ja ta ei.... . piiratud süüvõimega: on seaduses kergendusi. Vaimuhaigus ei ütle, et on süüdimatu. Oluline on, et ta just sellel hetkel (kuriteo toimepanemise) ei pea arusaama oma käitumist. On ta kas kuritegu või väärtegu, me peame lähtuma üldistest demokraatliku ühiskonna printsiip: seaduslikus, demokraatlik asjade lahendamine, õigus kaitsele, karistuse vältimatuse printsiip, humanismi printsiip, süütuse presumptsiooni, süülise vastutuse printsiip, vastutuse vältimatuse printsiip, õiglase kohtlemise printsiip, isiku vabaduse kaitse printsiip, kuriteo seadusega määratluse printsiip (see on, see ei ole). Karistuse küsimusi lahendatakse ainult seadustega. Kuritegude ammendav loetelu on kodifitseeritud karistusseaduses. Süütegu hõlmab endas nii kuriteod, kui ka väärteod. Teised väärteod on teistes seadustikus ka, nt. Liiklusseadustik. 2. Kas väärtegu või kuritegu?
(1) Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide Kompetentsuse nõue tähendab seda, et õiguskaitseasutuste töötajatel peab olema nende omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse töö jaoks vastav kvalifikatsioon. osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. 3.11. Süütuse presumptsiooni printsiip (2) Advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik. (3) Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri PS § 22. organite õigusaktidest ja headest tavadest. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on (4) Advokatuur registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
(1) Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juunil asutatud advokaatide Kompetentsuse nõue tähendab seda, et õiguskaitseasutuste töötajatel peab olema nende omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse töö jaoks vastav kvalifikatsioon. osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. 3.11. Süütuse presumptsiooni printsiip (2) Advokatuur on avalik-õiguslik juriidiline isik. (3) Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri PS § 22. organite õigusaktidest ja headest tavadest. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on (4) Advokatuur registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
Kuid kui A on 90-aastane, siis sisemiselt võttes ta hoolsust rikkunud ei ole. Olukord, kus isik järgib välist hoolsust, kuid rikub sisemist hoolsust. A sõidab autoga, kus on koolimajad ja lasteaiad. Ta sõidab seal 30-ga, ta on järginud välimist hoolsust, kuid kui ta sõitis sellepärast 30-ga, et auto oli katki, siis ta sisemist hoolsust järginud ei ole. 67. Mida tähendavad deliktiõigusliku süü presumptsioon ja nn res ipsa loguitur põhimõte? § 1050 lg 1 sätestab süü presumptsiooni, mis tähendab kahju tekitanud isiku hooletuse eeldamist. Eeldatakse siiski hooletust, mitte rasket hooletust. § 1050 lg 2: kahju tekitaja peab ise tõendama, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi, kuid ta saab seda teha ka tuginedes subjektiivsetele asjaoludele. Olukord, kus kannatanul on raske tõendada, mida kostja valesti tegi. Res ipsa loguitur põhimõtte kohaselt loetakse kahju põhjustaja hooletult käitunuks,
ka juriidiliseks faktiks? Jur.fakti olemasolu või puudumine tehakse alati kindlaks juriidiliste tõendite abil. Tõend on teataval viisil fikseeritud faktilised andmed asjaolude kohta, millel on tähtsust jur.vaidluse lahendamisel. Kui tõendid on olemas, siis järgmine probleem alati on tõendamise koormuse küsimus, kellel lasub tõendamise koormus. Kriminaalõiguses kehtib meil süütuse presumptsiooni olemasolu st seda, et iga isiku süü tuleb tõendada: tuleb tõendada, et ta pani selle teo toime, kuidas jne. Tsiviilõigusrikkumiste puhul nt keegi sõlmis lepingu, aga rikkus seda, tsiviilsuhete puhul eeldame, et ta on süüdi sellises rikkumises vastutusest vabanemiseks peab ta tõendama, et ta pole süüdi. Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus. §1 õigusrikkumise mõiste ja koosseis
nõusolekuta. Eelnõu algses variandis eelkirjeldatud muudatust ei olnud. Eelnõu materjalidest selgub, et muudatuse algatas õiguskomisjon. Seletuskirjas on eelnõu teksti juurde märgitud üksnes see, et kaasajastatakse sätte sõnastust, kuna loetletud menetlustoiminguid on vaja eelduslikult faasis, kus süüdistusakti koostamiseks ei ole kindlasti veel piisavalt tõendeid ning seega võib süüdistusaktiks nõusoleku taotlemist pidada kaudselt isegi süütuse presumptsiooni rikkumiseks. Sätte värskendamisel on lähtutud põhimõttest, et toimingu tegemiseks, näiteks Riigikogu liikme vahistamiseks, annab nõusoleku protsessuaalses mõttes üks tase eelnev isik, võrreldes süüdistusaktiga, s.o immuniteedi äravõtmisega. Ma võiksin ju ironiseerida, et tänan usalduse eest, parlament on delegeerinud oma ainupädevuse immuniteedi valdkonnas ühele isikule, aga selline delegeerimine on põhiseaduse sätte ja mõtte kohaselt tõepoolest äärmiselt
25 Karistusjärgse kinnipidamise võimaluse sätestamine Eesti seadustes ei oleks tõenäoliselt kooskõlas meie riigi võetud kohustusega järgida rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi tagavaid printsiipe. Nimetame neist siinkohal õigust vabadusele (habeas corpus), suvaliste karistuste kasutamise keeldu ja süütuse presumptsiooni, eriti kui meede on seotud isiku tulevase käitumise prognoosimisega. Tänapäevane seisukoht selles suhtes on ühene: normaalset, oma käitumist kontrollida suutvat inimest saab karistada üksnes tema poolt juba toimepandud tegude eest, mitte aga selle eest, et ta kellelegi tundub ohtlik või muidu kahtlane. Senikaua, kui ei peeta võimalikuks küsimärgi alla panna teatavate tunnustega isikute inimeseks olemist, tuleb nende kohtlemisel lähtuda inimõiguste üldprintsiipidest.
menetleja huvi säilitada iga hinna eest arestitud vara olemasolev väärtus. Vara arestimise olemuse moonutamise oht vara võõrandamisel on mõistetavalt eriti suur siis, kui vara võõrandatakse ilma selle omaniku nõusolekuta, seega nii, nagu seda põhimõtteliselt võimaldaks KrMS § 126 lg 1 2 teise lause tekst. Arestitud vara ilma selle omaniku nõusolekuta võõrandamine on käsitatav ka süütuse presumptsiooni olulise riivena, sest selliselt toimides välistatakse võimalus, et kriminaalmenetluse tulemiks võib olla ka näiteks süüdistatava õigeksmõistmine või muul põhjusel arestitud vara konfiskeerimise välistatus. 8. PS § 32 lg 1 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest
Õigusnormid kohustavad vastavaid kohtueelse uurimise institutsioone (nt politsei) ja kohut tuvastama, kas on leidnud aset kriminaalõiguserikkumine (on toime pandud kuritegu) ning tuvastama kahtlusealuse süütus või süü ning süü tuvastamise korral õiguserikkujat (kurjategijat) karistama. Esitame tuvastamise osas nähtused just selles järjekorras: süütus või süü. See tähendab, et demokraatlikus ühiskonnas ning riigis kehtib süütuse presumptsiooni põhimõte: kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu (vt PS § 22). Keeld sundida tunnistama iseenda või lähedaste vastu hõlmab ka keeldu kasutada teo asjaolude väljaselgitamisel tortuuri (piinamist: füüsilist või psüühilist). N.Liidus, totalitaarse poliitilise re
Eesti õiguses seda ka rakendatakse (VÕS 1050 lg 1). Res ipsa loguitur põhimõtte kohaselt loetakse kahju põhjustaja hooletult käitunuks, kui kahju tekkis tema kontrolli all olnud tegevuse käigus, kahju täpne põhjus pole teada ning tavaliselt on sarnastel juhtudel kahju põhjuseks hooletus. Sarnane süü presumptsiooniga; kasutatase mõningates õigussüsteemides, kus süü presumptsiooni ei rak- endata. 54 Nt A ja B on naabrid, A korterist tilgub vesi B korterisse. B ei suuda tõendada, mida A täpselt valesti tegi, sest tal puudub ligipääs A korterisse. Kuna avaliselt ei juhtu veeavariid ilma, et keegi oleks olnud hooletu, saab res ipsa loguitur reegli alusel panna A vastutama ilma, et B tõendaks ära A konkreetse hooletuse olemasolu ja asjaolud
asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta, mistõttu peavad asjaõiguslikud tehingud käsitlema konkreetseid individualiseeritud asju. Lepingute siduvuse põhimõte seob tehingu pooli antud lubadustega ja kaitseb lubaduse saajate õigustatud huvi kohustuste täitmise suhtes. Pacta sunt servanda! Süü eeldamise põhimõte. Nii kriminaal- kui tsiviilvastutuse korral on isiku süüline käitumine üheks vastutuse eelduseks. Karistusõiguses on tuntud süütuse presumptsiooni instituut. Deliktiõigusliku vastutuse korral on lähtumine isiku eeldatavast süüst sageli otstarbekam ja õiglasem kui eeldatava süütuse tunnustamine. Eestis on seadusandja otsustanud, et deliktiõiguses tuleb lähtuda kahju tekitaja eeldatavast süüst. 66 Tsiviilõiguse*põhiprintsiibid* Privaatautonoomia* Tsiviilõiguse*printsiibid* DisposiAivsus*
Printsiibis võib kohustuse rikkumisel kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, kuid sellest on ka mitmeid erandeid: kõige olulisemateks on rikkumise vabandatavus ja süü puudumine. Kui kohustuse rikkumine isiku poolt oli vabandatav või kui ta ei olnud kohustuse rikkumises süüdi, siis ei saa temalt nõuda kohustuse täitmist, leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid (§ 105). Süü VÕS kehtib süü presumptsiooni põhimõte. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamisest süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tahtlust defineeritakse kui tulemuse teadmist ja tahtmist, olles teadlik teo õigusvastasusest. Eristatakse otsest ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse puhul
annaabi.ee 
