Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"imaluse" - 5 õppematerjali

Sündmused muudavad inimest-A-Dumas
2
txt

Sündmused muudavad inimest (A. Dumas)

See �hendab sarnase kultuuri ning keelega rahvaid �hisele eesm�rgile � olla vaba ning teha oma otsuseid ise. K�ige t�htsam ongi siin eneseteadvus ning �uhkus. Omariikluse saavutamisel saab inimene enese peremeheks ning sellega ka enesekindluse majandada oma maad ning riiki, t��tada enda nimel. Oma territooriumi omamine kindlustab ka kultuuri s�ilimise ning edasise arengu. V�ike rahvas saab v�rdseks teiste suurtega. Kokku v�ttes, oma riik annab inimestele v�imaluse oma erip�ra j�rgi areneda, oma t�� vilju ise nautida ning k�ik see m�jub ainult positiivselt. S�ndmused, mis m�jutavad inimesi, v�ivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Nad v�ivad olla s�jad, leiutised, �histegevused v�i mis iganes. Ka m�jud v�ivad olla v�gagi erinevad, varieerudes surmast kuni maailma muutvate leiutisteni. Isegi kui s�ndmused on negatiivsed, on neid vaja �hiskonna arengu seisukohast. Arengu terviseks.

Eesti keel → Eesti keel
66 allalaadimist
Kreeka erinevad ajastud antiikajal
4
txt

Kreeka erinevad ajastud antiikajal

Kreeka hiilgeaeg - Sparta ja Ateena omavahelised suhted olid pingelised; Ateenas kujunes demokraatlik riigikord, eesotsas seisis poliitik Perikles, Ateena oli t�htsaim majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose s�da - Ateena ja Sparta vahel puhkes s�da, mis oli tasakaalus; s�da l�ppes Sparta v�iduga Sparta �lemv�im - Sparta s�lmis liidu P�rsiaga ja domineeris kogu Kreekas; teistes linnriikides tekitas see vastuolu ja omakorda andis Ateenale v�imaluse; Teeba linnriigi v�ed purustasid Sparta armee Makedoonia t�us - makedoonlased v�tsid j�rk-j�rgult omaks kreeka keele ja kombed; kuningas Philippos II hakkas sekkuma Kreeka riikides omavahelistesse suhetesse; Ateena oli k�ige rohkem sellele vastu ja moodustati Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu; Kreeka sai l��a ja langes Makedoonia v�imu alla ********************************************************************************** HELLENISMIPERIOOD 338-30 a. eKr

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Ohutusjuhend masinate kasutuseks
10
pdf

Ohutusjuhend masinate kasutuseks

olema mä rgitud seadmele. Liialt vä ikese diameetriga saeketta lõ ikekiirus on vä ike ning suureneb ka tagasilö ö gi risk. - Materjali pikilõ ikamisel ja tü keldamisel tuleb tä helepanu pö ö rata detaili piisavale toetamisele ja kinnihoidmisele, kä te korrektsele asetusele, nõ uetekohasele tõ ukevarda kasutamisele ning korrektsele lõ hestusnoa ja kaitsepiirde reguleerimisele. - Võ imaluse korral tuleks kasutada reguleeritavat mehaanilist etteandeseadist, mis peaks vä ltima saeteraga kokkupuute ohtu. Etteandeseadis ei asenda lõ hestusnuga, seega tuleks mõ lemat kasutada samal ajal. 7. MOOTORSAE KASUTAMINE Enne töö algust kontrollida sae töötavate osade korrasolekut, vajalike kaitsekatete kohal- ja korrasolekut ketipidur ja turvakäepide, gaasihoovastiku sulgur, ketipüüdja, parema

Ehitus → Puidutöö
18 allalaadimist
Andmebaasid eksami kordamisküsimused
28
docx

Andmebaasid eksami kordamisküsimused

 (nt CURRENCY, MONEY, AUTOINCREMENT, SERIAL,  ei kuulu SQL standardisse) Kuuluvad: CHARACTER, VARCHAR, BINARY, BOOLEAN, VARBINARY, INTEGER,  SMALLINT, INTEGER, BIGINT, DECIMAL, NUMERIC, FLOAT, DATE, TIME,  TIMESTAMP, INTERVAL, ARRAY, MULTISET, XML • Kuupaeva ja kellaaja formaat SQL standardi jargi. ('YYYY­MM­DD HH24:MI:SS') • Millist tuupi objektide loomise vo ̈ imaluse naeb ette SQL standard (nende ̈ loomiseks on CREATE lause)? (SCHEMA, TABLE, VIEW, DOMAIN, TYPE, ASSERTION, ROLE, TRIGGER, PROCEDURE, SEQUENCE, ....) • Millist tuupi objekte SQL standard ei kirjelda (nende loomiseks ei ole ̈ CREATE lauset)? (DATABASE, INDEX, USER, TABLESPACE, ...) • Millisest SQL standardi versioonist alates on uhe voi teise andmebaasiobjekti 

Informaatika → Andmebaasid
95 allalaadimist
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt
23
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadustesse loengukonspekt

suulises kõnes. Näide: modaalverbid (kuidas modaalsuse väljendusvahendid tekivad?) Modaalsuse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) >deontiline(luba) > episteemiline (tõenäosus) Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd võrke merre laskma, hobust kinni pidama) VRD nt. Saan kala > saan kala syya> sain v]imaluse kala syya> sain loa kala syya, sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala. TEGUMOOD (voice) Tegumood väljendab lauseliikmelisuse a sematiliste rollide suhet. Näiteks seda, kas lause subjekt on agent (teadlik-tahtlik tegija) või hoopis patsient: John built the house. (aktiiv) The house was built by John. (passiiv) Eesti keeles: aktiiv/impersonaal Impersonaalis puudub subjekt ja ei saa väljendada agenti; vrd: Jaan loeb raamatut. Või. Loetakse raamatut (*Jaani poolt).

Filoloogia → Sissejuhatus...
88 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun