.......................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade mustlaik-apollost ja tema levikust Eestis. Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on mustlaik-apollo II kategooria kaitsealune liik, mis on levinud kohati ja vähesel arvul. Peamiselt on mustlaik-apollo levinud Eesti kirde osas samuti ka Kagu- Eestis. Järgnevas referaadis on antud ülevaade mustlaik-apollo bioloogiast, levikust ja tema kaitsest. 3 2. Liigi Bioloogia 2.1 Üldiseloomustus Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) on päevaliblikas, kes kuulub putukate klassi, liblikaliste seltsi, sugukonda ratsulibliklased. (http://et
Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitse all Iseloomulikud tunnused: Seenekübar kahvatu ning oranz jalg ja kübar. Eestikeelne nimi: Kaseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius torminosus Kasvukoht ja tingimused: Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase-segametsades; juulist novembrini. Söödav või mitte: Pärast kupatamist võib süüa, kuid värskelt mürgine. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitsealune Iseloomulikud tunnused: Roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga ja pealt tumedamate rõngasjate vöötidega
Soo-neiuvaip Laialehine neiuvaip 1.Soo-neiuvaip 2. Laialehine neiuvaip Laialehine neiuvaip on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Taime võib leida puisniitudel ja segametsades. Laialehine neiuvaip on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Soo-neiuvaip (Epipactis palustris) on käpaliste sugukonda kuuluv taimeliik. Soo-neiuvaip on 2050 cm kõrge Lehed on pisut renjad teravatipulised. Õied ripuvad varrel hõreda, pisut ühekülgse kobarana. Soo-neiuvaibal on mullas pikkade sõlmevahedega risoom, mis harunedes üha uusi taimi kasvatab Õiekattelehed on valged ja punakad. Taim õitseb juulis, üksikuid õisi leidub veel augustiski. Soo-neiuvaip on putuktolmneja. Teda tolmeldavad herilased.
See soolajärv on madalaim punkt Austraalia mandriosas (merepinnast madalam). Järve soolsus suureneb, sest 450mm soolas koor lahustub kuue kuu jooksul suurte ujutuste tagajärgedel. Põnevad faktid Eyre järve kohta Eyre'i järv jaguneb kaheks osaks, mida ühendab Goyderi kanal. Need on tuntud kui Eyre'i põhjapoolne järv ja Eyre'i lõunapoolne järv. Mõlemate järvede pindala on kokku 9 690 km². Eyre järve kõrval asub Kati Thanda-Lake Eyre National Park, mis on kaitsealune objekt. Eyre järve nimi Järv sai oma nime Inglismaa Edward John Eyre-i järgi, kes oli maadeavastaja Austraalia mandritel. Samuti oli Edward John esimene eurooplane, kes nägi järve aastal 1840. Eyre järve elustik Kalad Eyre järves erinevad paljuski tavalistele Austraalia järvede kaladele. Põhiliselt elutsevad Eyre järves Golden perch, Scortum barcoo, Bony bream, Australian smelt, Copper Creek catfish. Nagu Kati Thanda-Lake Eyre National Park on ka Eyre järv ja
Komisjoni teatatud linnudirektiivi kohaselt. Alad, mis omavad loodusdirektiivi kohaselt Euroopa Liidu Komisjoni seisukohast üleeuroopalist tähtsust. Natura 2000 ala kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest. Linnuliikide või rändlinnuliikide kaitse. Looduslike või pool-looduslike elupaigatüüpide kaitse. Liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. Liikide kaitsekategooriad 1. I kategooria kaitsealune liik Eestis haruldased, hävimisohus liigid, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad on rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine on ohutegurite jätkumisel väga tõenäoline. 2. II kategooria kaitsealune liik ohustatud liigid, kuna nende arvukus on väike või väheneb. Levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävitamise või rikkumise tagajärjel. 3. III kategooria kaitsealune liik
Aktiivne öösiti. Päeval istub varjatult puuokstel, puuvõrades. Paarimisaegne häälitsus pehme vilerida "ugugug". Üldpikkus 25 cm. Karvasjalg-kakk on Eesti metsade tavalisemaid ja üldlevinumaid kakulisi. Eelistab suuremaid metsi, metsatukkasi või männikutes elab harva. Elab eelkõige kuuse-segametsades ja männikutes. Pesitsemisvõimaluste korral kasutab ka teistsuguseid metsi, isegi rabamännikuid.. (T. Randla, 1976) Eestis pesitseb 200-500 paari.(eoy.ee) Kivikakk: Ei ole kaitsealune liik. Karvasjalg-kaku suurune. Ülalpool tume-pruunikashall heledate tähnidega. Alapoolne valge, pugualal tiheda musts-pruuni triibustikuga. "Loor" valkjas, jalgade sulestik valge. Nokk kollane. Saba poolest tiivast lühem. Aktiivne ka päeval. Hääl hele, kaeblik "kiu" või terav haugutus. Kultuurimaastikul, pesa puuõõntes. Üldpikkus 23 cm. (T. Randla, 1976) Eestis on kivikakk väga harv eksikülaline.(eoy.ee) Kodukakk: III kategooria liik.
vale. Loodusreservaat on rangeima kaitsekorraldusega looduskaitseala vöönd. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi projektiga. vale. viiakse läbi planeerimisdokumendiga (Keskkonna mõju hindamine viiakse läbi projektiga) 3. Millise kaitstava loodusobjekti tüübiga (LKS) on tegu? Saarjärve looduspark kaitseala Lavassaare linnuala hoiuala Karu talvitumispaik püsielupaik Rabapüü kaitsealune liik Muuga kabelikivi üksikobjekt Pühajärve püha tamm KOV Siniraab kaitsealune liik Otepää looduspark kaitseala Kadrioru park kaitseala kaitseala, kaitsealune liik, üksikobjekt, hoiuala, püsielupaik, kaitse alla võetud kohaliku omavalitsuse objekt (KOV). 4. Keskkonnaseire tasandid seire seaduse alusel on riiklik, kohalik ja ettevõtte tasandid. Integreeritud süsteemi haldab kvaliteedi juhtimine ja keskkonna juhtimine. Vanim rahvuspark on Lahemaa
on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112,sammaltaimi 26 , seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla. II Kaitsekategooria taimeliikide alla kuuluvad sõnajalgtaimed (Pteridophyta), näiteks harilik sookold paljasseemnetaim (Gymnospermae), näiteks harilik jugapuu (ainus kaitsealune paljasseemnetaim) katteseemnetaimed (Angiospermae), näiteks pisikannike sammaltaimed (Bryota),näiteks sinisammal seened (Fungi), näiteks ebe-limanutt samblikud (Lichens), näiteks harilik tuustsamblik II Kategooria loomaliikide alla kuuluvad selgrootud loomad (Invertebrata), näiteks apteegikaan selgroogsed loomad (Vertebrata), näiteks metsis Tänan kuulamast!
kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus. res publica-ladina keeles `avalik asi`, hiljem tähendas see vabariiki plebei-lihtrahva hulka kuulunud vaba kodanik Vana-Roomas, ei omanud algul kõiki õigusi. proletaar -Rooma vaeseimad kodanikud, elatusid juhutöödest ja riigi abist patriits-Vana-Rooma aristokraat, vabariigi algu võisid ainult nemad olla riigiametis. patroon-isik Vana-Roomas, kel oli teise suhtes kaitsja v. hooldaja õigusi klient-sõltlane, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Senat -Vana-Roomas sugukonnavanemate nõukogu v. kõrgem riiginõukogu konsul-üheks aastaks valitud kõrgeim riigiametnik Rooma vabariigis, sõjaväejuht magistraat-riigiamet ja vastav riigiametnik Vana-Roomas rahvatribuun -plebeide huve kaitsev ametiisik Vana-Roomas diktaator-Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks ratsanikuseisus -senaatorite järel teine eesõigustatud seisus Vana-Roomas
Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 4 Sissejuhatus Mihklist leiate võimsa, ligi 250 aasta vanuse ja 132 hektaril laiuva tammiku. Seda peetakse üheks ilusamaks looduslikuks tammepuistuks, kus ligi pooled puud on sirgetüvelised tammed. 1 Mihkli Tammik Mihkli tammik (Mihkli hiietammik) on kaitsealune tammik Pärnumaal, Koonga vallas. Tammik võeti kaitse alla 1957. aastal (Mihkli tammiku kaitseala, pindala 132 ha). Mihkli looduskaitseala asub Mihkli külas ning see on loodud kaitsmaks uhket tammikut ja sellele omast liigilist mitmekesisust. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid tammepuistuid. Suurima tamme ümbermõõt küünib siin 383 sentimeetrini ja kõrgus 23 meetrini. Puistu vanust on hinnatud ligikaudu 250 aastale. 1978
metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. · Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Roomas valitses pärimuste järgi 7 kuningat aastatel 753-509 eKr, kolm viimast neist olid etruskid. Rooma linn asub seitsmel künkal. Kapitooliumi künkale ehitati kindlus. Romulus oli see, kes rajas Rooma linna. Remulus oli tema kaksikvend. · Proletaarid vaesed kodanikud (proles = laps), patroonid eestkostja, klient nt: kaitsealune kohtus, patriitsid on suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba romuluse ajal, enamasti olid rikkad inimesed, plebeid ülejäänud kodanikud, võis leiduda ka rikkaid, rahvatribuunid isik, kes valiti spetsiaalseks ametnikuks, kes võis keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis võis kahjustada plebeide huve.
Ta paaritub oktoobris ja aprillis, tiinus on 73- 77 päeva .Urus sünnib tal 2-4 poega. Surikaat on segatoiduline. Ta sööb putukaid, sisalike, ämblike, hiiri, linnumune, taimede sibulaid ja vilju. Tema vaenlased on röövlinnud ja saakalid. Ta on seltsinguline loom ning elab kuni 30 isendit koosnevas perekondlikus koloonias. Surikaat ei ole kaitsealune ega ohustatudliik. Kasutatud kirjandus · Loomade atlas · Loomade entsüklopeedia · Loomad elu (imetajad) · Laste loomade entsüklopeedia · Loomade atlas (neid oli kaks tükki)
Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune tagasihoidliku seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli ning sabalt punakaspruuni sulestikuga lind. Isa- ja emalind on ühesugused. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Suvel sööb ka vähesel hulgal marje. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kelle laulu on on vaiksetel öödel kuulda 1...1,5 km kaugusele. Eestis on ööbik tavaline haudelind ning ta on levinud veel Ida-Euroopas ja Aasia kesk- ja lõunapiirkondades. Ööbik lahkub Eestist augustis või septembri algul, rännates enamasti üksikult, peamiselt öösi...
Kaunis Kuldking Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on üks Eesti käpalistest (ehk orhideelistest Orchidaceae). Kaunis kuldking kuulub käpaliste sugukonda, kuldkinga perekonda. Taim on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Ühe risoomi eluiga on u. 20...25 a. Ta on II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustab nii korjamine lõikelilleks kui ka väljakaevamine koduaeda toomiseks. Looduslikest vaenlastest on ohtlikumad metssead, kes kuldkinga risoome välja tuhnivad. Iseloomustus Omapärase, isegi eksootilise õie tõttu kergesti äratuntav. Õis ehk king on umbes 4-6cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest.Taimel on 1-3 õit, tavaliselt on 2. Kõrguseks on tal ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Õis Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub...
Kevadel ja suvel toitub ta peamiselt putukatest, sealhulgas kahjuritest, näiteks maipõrnikatest, siklastest ja kärsaklastest. Teisi loomi, mitmesuguseid pisinärilisi, väikesi linde ja nende mune, sisalikke ja konni, sööb juhuslikumalt. Kahjurputukate hävitamise ja tammetõrude levitamisega toob pasknäär metsamajandusele suurt kasu. Värvuliste pesade rüüstamisega tehtav kahju on väiksem. Looduskaitse alla ei kuulu Kaitse Eestis. Ei ole kaitsealune liik. Millal võib Eestis kohata... Paigalinnuna aastaringselt. Välimus. (vaata pilte) Pasknäär on umbes haki suurune roosakas-hallikas-pruuni üldvärvusega lind. Väga iseloomuliku tunnusena on tiivanukil sini-musta-valge kirju laik ja sellest tagapool tiival valge laik. Lennul torkab silma valge päranipuala. Saba ja tiibade tagaosa on must. Pea piirkond on heledam ja noka tüve pikenduseks on mõlemal pool musta värvi laik. Kui lind on erutatud, siis
..6 nädalat Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Lendorava levik Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberis ja Põhja-Kasahstanis. Eestis on säilinud väikesel arvul Kirde- ja Ida-Eestis. Arvukus Vähearvukas ja haruldane. Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Eestis kuulub ta I kategooria kaitsealuste liikide hulka ja Eesti punase raamatu 2 kategooriasse. Vähearvukuse põhjused Lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Peamised lendoravate elupaigad lihtsalt raiutakse maha. Neid ohustavad metsnugis, kakud, kanakull. Lendorava kaitse Liigi säilitamise eesmärgil moodustati 1937. aastal Tartumaal lendoravate kaitseala, mis sai eksisteerida vaid mõne aasta.
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemise...
1906 aastal toimus konverents, kus otsustati, et Maroko iseseisvsus säilitati. Esimene selline kriis, mis näitas suure sõja puhkemist. II Maroko kriis 1911 Prantsusmaa okupeeris Casaplanca väitega, et läks oma rahvast kaitsma. Saksamaa kasutas seda ära ning saatis Maroko rannikule sõjalaevu, et avaldada prantslastele survet. Algasid Prantsuse-Saksa läbirääkimised. Sakamaa nõudis vastutasuks Kongot, millest tükikese ta ka sai. Marokost sai aga Prantsumaa protektoraat e. kaitsealune maa. Balkani sõjad 1912 1913: kes saab endale seal kandis rohkem Türgi Impeeriumi pärandit, keda kutsuti Euroopa haigeks meheks. I sõda: 1912 puhkes Serbia ja Bulgaaria sõda Türgi vastu ning Türgi purustati kähku ning järgmisel aastal sõlmiti Londonis vaherahu. Kõige rohkem sai sellest sõjast territooriumi Bulgaaria. II sõda: 1913 esimese sõja võitjatel puudus suutlikus vallutatud alasid jagada. 28.06
Okkad kinnituvad kahekaupa Okkad vahetuvad 2-3 aasta järel Juurestik tugev Harilik kuusk Varjutaluv Vajab viljakat pinnast Võra tihe, püramiidjas Okkad kinnituvad ühekaupa Okkad vahetuvad 5-7 aasta järel Juurestik nõrk, laiub mulla pindmistes kihtides Harilik jugapuu Kahekojaline taim Kasvab põõsana Punased marikäbid Okkad lamedad, ühekaupa Mürgine taim Peamiselt Saare- ja Hiiumaal Jäänuktaim II kategooria kaitsealune liik Harilik kadakas Kahekojaline taim Kasvab põõsana Mustjassinised marikäbid Okkad kolmekaupa kimpudes Okaste eluiga 4 aastat Juurestik maapinnalähedane Lepib kehva pinnasega Levinud põhiliselt Lääne Eestis ja saartel Võõramaised okaspuud Nulg Torkav kuusk Mägimänd Seedermänd Ebatsuuga Elupuu Siberi nulg Lehis Lehis – suvehaljas okaspuu Okkad pehmed ja vähe kaitstud külma eest
Inimene ja loodus Inimene on elanud tänu loodusele planeedil Maa aastatuhandeid, kuid viimasel aastasajal on üha sagedamini jutuks looduse hävitamine või teisalt selle hoid. Inimese kasuahnusest tulenevalt on hävitatud paljud linnu-, looma- ja taimeliigid. Loodud on ka punane raamat, sest veel paljud liigid on hävimisohus. Näiteks, üks Eesti punases raamatus olevatest liikidest on lendorav. Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom. Globaaliseerumise tagajärjel on suurenenud õhusaaste. Õhk pole enam hingamiseks puhas. Paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Kairo, kohal on sudu. See on väga ohtlik inimese tervisele. Õhusaaste peamistejs põhjustajateks on transpordivahendite hulga suurenemine ja üha suuremate tehaste rajamine. Tehaste suits saastab õhku. Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid o...
Peale munemist kinnituvad munad emaslooma liistaklõpustele, kus nad arenevad väikesteks vastseteks. Oma arengu teises faasis kinnituvad vastsed kalade lõpuste külge ning saavad nii priiküüdi uude elukohta. Mõne aja pärast, olles piisavalt kosunud, kukutavad nad end jõepõhja, kus elavad 2 aastat kuni poolemeetrise liivakihi all. Kui koda on kasvanud 2cm pikkuseks, alustab noor karp iseseisvat elu nagu ta vanemadki. Looduskaitse Ebapärlikarp on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik. Eesti Punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi Punase Nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenevad ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa. Selleks, et Eestis leida üks pärl on vaja keskmiselt lahti kangutada 10 000 karpi. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud ka vee reostus. Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees. Kasutatud kirjandus: http://www.loodusajakiri
liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) - seeni (3 liiki) Tutvustuses toon välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - kasvukoht (kasvunõuded); - foto(d); - kas on kaitsealune liik; - kasulikkus, kahjulikkus, kasutamine vm. legendid, uskumused - 2. Loomariik Tutvusta kodukandis elavaid, pesitsevaid: - imetajaid (10 liiki); - linde (10 liiki); - kahepaikseid/roomajad (4 liiki) - putukaid (5 liiki) Tutvustuses too välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - eluviis; - foto(d); - kas on kaitsealune liik;
hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid kodanike nim proledaariteks,nende õigused olid piiratud. Rikkad ja vaeseid roomlasi ühendasid sageli patrooni ja kliendi vahekord,patroon oli eeskostja ja klient-sõltuv kaitsealune. Rooma kodanikud jagunevad kahte rühma patriitsid-need olid rikkad kodanikud,neile kuulusid kõik kodaniku õigused. Ülejäänud kodanikud olid pebleid-olid ka riikad aga mitte väga, olid patriitsite kliendid, piirati nende õigusi. Rooma vabariik kogu rahvas võttis osa valitsemisest,res publica tähistas vabariikliku korraldust,riiki juhtisid riigiametnikud e magistraadid ja vanematenõukogu-senat,riiki juhtisid targad ja avalikusele tuntud inimesed.
Aasta linnud 2015- viud 1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. 2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal. 3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik 4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3. Ka taliviu on ronga suurune. 4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam.
Selleks kulus tal ligi 60000 . Samuti süüdistatakse naist võltsdokumentide kasutamises. Nüüd on Galojan aga vihane, et tema õigusi on rikutud ja kõik tunnistajad ei ole tulnud kohtusse tunnistust andma. Näiteks tahtsid Galojan ja tema advokaat, et kohtus tunnistas Toomas Hendrik Ilves isiklikult, kuid Harju maakohus seda taotlust ei rahuldanud. Ilves oli paar kuud enne Galojani sama mittetulundusühingu juhatuse liige. Advokaat ei täpsustanud, mida tema kaitsealune tahtnuks Ilveselt kuulda, aga Galojani tuttavate kinnitusel oodati, et Ilves räägiks, kas MTÜ-l oli ka varem kombeks osa palgast ja boonustest asendada kinkekaartide ja isiklike ostude eest maksmisega. Kui Ilves oleks läinud tunnistust andma, et seal MTÜ-s on tõesti selline komme, arvaksid pooled eestlased, et ta on Galojani poolt. Samas 60000 on liiga suur summa erinevateks boonusteks ja kinkekaartideks. Galojan nägi võimalust enda poputamiseks ja ta
kuulsaim Delfi oraakel (lk 114) usuti, et pärast surma läheb inimene Hadese riiki, jumalate auks peeti spordi-, laulu- ja pillimänguvõistlusi, kirjutati luuletusi. Näiteks Zeusi auks korraldatud spordivõistlustest sai alguse olümpiamängude traditsioon; Dionysosele, pühendatud koorilauludest aga draamakunst; jumalatest loodi müüte, mütoloogilise sisuga olid skulptuurid, maalid, näidendid (tragöödiad) 11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond, nendega seostatavad atribuudid, loomad- linnud, puud-taimed. Kronose ja Rhea lapsed Kaitsealune valdkond Atribuut, seostatav loom või lind, puu Zeus Taeva-, tormi- ja Kujutati troonil istuvana, piksejumal. käes valitsuskepp ja välgukimp; tamm; kotkas.
elupaikade soodne seisund. 5. Erosioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuul, õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm. 6. Happevihm- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide (SO2, SO3, NO, NO2) ühinemise veeauruga. 7. Kaitseala- maa-ala, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud; jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks, maastikukaitsealadeks 8. Kaitsealune liik- haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid; Eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministre määrustega. 9. Kaitstavad loodusobjektid- Eesti 2004.aasta looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid 10. Kasvuhoone efekt- Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse
Rohunepp Kaitse Eestis. II kategooria kaitsealune liik (II kategooria kaitse all on liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu). Millal võib Eestis kohata... Eestisse jõuab rohunepp aprilli teises pooles, lahkub augustis või septembris. Välimus - Rästast kogukam, pika sirge noka , jässaka keha pikkade peenikeste jalgadega ja pruukikirju sulestikuga lind. Rinnal, kõhu all tugev ja selge vööditus; tiiva ülaosal on tume pikivööt, mida raamivad valgetipulised tiivakattesuled, tiivaalune tumedam. Ka maas seisval linnul on selgelt näha valge tiivavööt. Välimised sabasuled on laialt valged. Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja...
Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud. Taimi on kaitsealal leitud üle 500 liigi, neist rannaniidul kasvava niidu-kuremõõga asurkond on tõenäoliselt Euroopa suurim. 5)Tavalisemate luitemetsa taimede kõrval kasvab siin kaitsealune vareskold. Luitestikus leidub ka taimestumata liivalaike, kus elavad haruldaseks muutunud kivisisalik ja nõmmelõoke. Luidetel kasvab eri vanuses mustika- või pohlapalumännik, kus elavad ronk, merikotkas, lõopistrik, musträhn ja õõnetuvi. 6)Liivtarn on pika roomava risoomiga ja sõlmekohtadelt reastikku tõusvate 15 30 cm kõrguste vartega liivataim. Lehed hall-rohelised, jäigad, teravatipulised, ligikaudu niisama pikad kui vars. 7)Nõmmnelk õitseb juunis-juulis
Pariisi poole, kus ta kavatses hakata oma unistust teostama. Kaasas oli tal isalt saadud, baari setukas, 15 eküüd ja mis kõige tähtsam, isa soovituskiri härra de Treville'le, musketäride kaptenile, kes oli samuti gaskoonlane ja kunagine d'Artagnani isa naaber. Jõudes oma teel Meung'i kohtas ta seal meest, kes julges teda ja to hobust solvata. Kui too tundmatu sai teada, et gaskoonlaneon de Treville'i kaitsealune, siis oli ta asjast väga huvitatud, ning varastas oimetult d'Artagnanilt tema väärtusliku kirja. Enne kui võõras jõudis kõrtsist lahkuda, märkas d'Artagnan teda vestlemas imekauni mileediga. Pariisi saabudes müüs d'Artagnan oma setuka maha ja läks kohe järgmisel päeval härra de Treville'i jutule. Ootetoas kuulis ta kardinali laimavaid jutte, mis ei sobinud tema isale antud lubadsega austada nii kuningat kui kardinali. De Treville'i, kes uskus juttu, et ta
Siniraag Siniraag on kantud Eesti punase raamatu eriti ohustatud liikide lehele ja kuulub II kaitsekategooriasse. Tegemist on ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa ning Berni ja Bonni konventsiooni II lisa liigiga. Välimus Siniraag on I kategooria kaitsealune liik. Siniraag ehk rahvaliku nimega Saksamaa vares on üks silmatorkavamaid liike meie linnustikus. Eri toonides küütlevad sinised sulepartiid tiibadel, sabal, peas ja keha alapoolel moodustavad kontrasti erksa kaneelpruuni tooniga linnu seljasulestikus. See eksootiline värvipalett avaldub eriti siniraagu lennupildis, kui kõik need erksad värvid vaheldumisi välgatavad. Isas- ja
looduskaitsealast sihtkaitsevöönd. Maastikukaitseala Loodusreservaat Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine Keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine Loodusreservaadiks määratakse suhteliselt väikese pindalaga ja raskesti ligipääsetavad alad, kus leidub mõne I kategooria kaitsealuse loomnaliigi elupaik või kasvab mõni I kategooria kaitsealune taim. Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevööndis on majandusetegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Lubatakse tegevusi, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Kaitse eeskirjaga võidakse keelata inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas Liigikaitse Looma ja taimeliikide kaitseeesmärk on antud
· Hiireviu on ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. · Hiireviu on meie sagedasemaid röövlinde. Tema arvukust määrab eelkõige saakloomade - hiirte - arv. · Hiireviu on looduskaitsealune liik. Roherähn · Roherähn on teisest Eesti rohelist värvi rähnist - hallrähnist - pisut suurem, suur-kirjurähnist on ta aga koguni üle kahe korra suurem. · Olemas on tal ka rähnidele omane suur ja väga tugev nokk ning ilus sulestik. Laanekuklasne · III kategooria kaitsealune liik Eestis · Levinud peamiselt Ida-Eestis · 1964 a. Loodi tema jaoks Padakõrve kaitseala mis oli tollas NSV liidus esimene sipelgakaitseala Koerliblikas · Lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna · Lendab kogu suve mille käigus valmib tihti 3 põlvkona · Röövik toitub kõrve- ja raudnõgestel. Kuldpõrnikas · Suur rohekaskuldselt läikiv lameda seljaga mardikas.
· Kasv 10-15 m · Isaskäbid 4-5mm pikkused · Viljad esimesel aastal rohelised, teisel tumesinised, hallikassinise vahakihiga Jugapuu Jugapuu elukohaks on sobivaim varjuline ala merelises ja pehmes kliimas, kuid talub hästi ka linnaolusid. Tema okkad on laiad, lapikud. Vili koosneb seemnest ja seemnerüüst- st algul on roheline, valminult punane. Seemnerüü on otsast avatud. Jugapuu hakkab vilju kandma alles 20- aastaselt. Eestis on jugapuu 2. Kategooria kaitsealune liik. Kasvab enim Hiiumaal ja Saaremaal. Levinuimad haljastuse liigid Lehis · Perekonnas 10 liiki · Okkad kuni 60 kaupa kimbus · Kasvualad Euroopa keskosa, Põhja-Ameerika, Aasia · Suvehaljad · Okastel puud kaitsev vahakiht, mis kaitseb aurumise eest, ilma külmuks ta talvel ära Elupuu · Perekonnas 5 liiki: 2 Põhja-Ameerikast, 3 Aasiast · Lehed soomusjad, asetsevad võrsel vastastikku ja tihedalt · Sarnaneb ebaküpressiga
Sugukondliku traditsiooni tähtsus: riigiametisse pääsesid joogiveega, keisrite ajal levisid kõikjal impeeriumis. jõukad, seetõttu juhtis riiki kitsas perekondlik ring (nobiliteet), suur teed ja sillad hakati rajama juba vabariigi ajal (kivist) osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve Rooma õigus riik toimis seaduslikul alusel (õigusriik), seadused nobiliteediperekondadest. määrasid riigikorra ja kohtupidamise, kõik rooma kodanikud olid Klienteelsuhte tähtsus: patroon (eestkostja) ja klient (kaitsealune) seaduse kaitse all, õigus kaevata edasi, keiser oli kõrgeim toetasid teineteist vastastikku: patroon andsi kliendile maad seaduseandjam ülemkohtunik pidi andma seadusi välja riiklikest kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistküm...
tänuväärset tööd loomaaiad. Loodusest pea kaduvad liigid annavad loomaaedades sageli kenasti järglasi, kuid nende tagasiviimine on peaaegu võimatu: loomaaaias üles kasvanud loomalapsed jäävad sageli infantiilseteks ega tule seega looduses toime. Nii on neid loomi ainus võimalus vaid loomaaedades hoida ja vaadata. Hea teada! Kotkaste kaitseks on Eestis rajatud koguni väikefirma. Eriline olukord on valgepõsk laglega, kes, olles kaitsealune lind mujal Euroopas, tekitab läbirändel Eesti põldudel peatudes meie talumeestele suurt kahju. On tekkinud olukord, kus kaitsealust lindu võib teatud tingimustel lasta, samuti kompenseeritakse talunikele teatud määral lindude poolt tekitatud kahju. Kasutatud kirjandus: AnnaAbi.com (Globaalprobleemid) http://www.lahemaa.ee/?id=894 http://et.wikipedia.org/wiki/I_kategooria_looduskaitse_all_olevad_liigid_Eestis http://et.wikipedia
Jeesus Kristus- juudi soost rändjutlustaja Palestiinas 1.saj eKr. Tema pooldajad hakkasid Jeesust pidama vanas testamendis ettekuulutatud messiaseks ja Jumala pojaks, kes oma ristisurmaga on inimkonna pattudest lunastanud Kapitooliumi küngas- üks Rooma linna seitsmest künkast, mis oli Vana-Rooma usuline ja poliitiline keskus Kartaago-9.saj eKr foiniiklaste rajatud linnriik Aafrika põhjarannikul Klient- vaene kodanik, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Konsul- Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik, kes juhtis sõjaväge ja juhatas senati koosolekuid Kollegiaalne- igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest Kristlaste tagakiusamine- ristiusuliste jälitamine Rooma keisririigis, millega kaasnes nende vastu kasutatav massiline füüsiline vägivald Leegion- Vana-Rooma sõjaväe suurim üksus, mis keisririigi ajal koosnes umbes 7000 mehest
9 9 9 8 9 9 9 8 2. ÜLESANNE B Asukoht kordinaatidega X 6562220 Y 700692 asub Ida-Virumaal (joonis 3), Illuka vallas, Alutaguse üksusel. Punkt asub maaüksusel, mille katastriüksuse tunnus on 22901:004:0140-9. . Terve katastriüksuse puhul on tegemist maatulundusmaaga, mille kogupind on 724,2 ha. Sellest metsamaad 689,4ha, ja muud maad 43,3 ha. Maaüksus kuulub RMK-le. Eraldise suurus on 3,9 ha. Kaitsealune ala puudub. Kasvukoha tüüp on mustika-kõdusoo. Tabelis 3 on välja toodud enamlevinud puud, nende osakaal puistust, keskmine vanus ja puistu keskmine kõrgus. Enamlevinud puu on mänd, mis on iseloomulik ka niiskele pinnasele. Puude keskmine vanus on 100 aastat ja keskmine kõrgus jääb vahemikku 17-19 Osakaal, Puistu keskmine Puistu keskmine % vanus kõrgus Mänd 95% 100 19
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflik...
… ……………………… 2.Vaba liikumist vee ääres võimaldab…4m…kallasraja seadus…kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ja asub kaldavööndis (VeeS).…………………. 3. Eesti noorim rahvuspark on………Soomaa…………………………….. 4. Eestis koostatakse planeeringutele…detail, üld, üleriigiline, maakonnaplaneeringud…………………………………. 5. I kategooria kaitsealune liik on………Euroopa naarits…………………………………. 6. Loetle keskkonnamõju hindamise osapooled Eestis! Kohalikomavalitsus, riiklik, ettevõtte tasand. 6.mis olid arhusi konventsiooni põhipunktid. - kodanike ligipääs keskkonnainfole; - kodanike õigus osaleda otsuste tegemises; - juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal. 7.Loetle 4 valitsusvälist keskkonnakaitseorganisatsiooni ja nende tegemised. 1. ELF-keskkonnaharidus, looduskaitse, säästev areng
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündi...
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metsk...
omapärane organism. Ebapärlikarp on väga tundlik nii elukoha kui ka tema elupaiga läheduses toimuvate keskkonnamuutuste suhtes ning teise temale iseloomuliku omadusena on ta võimeline moodustama nn. ''ebapärleid''. Nende kahe omaduse, varasemalt peamiselt röövpüügi ning tänapäeval elupaigaga seonduvate nõudmiste tõttu on tema arvukus Eestis kahanenud äärmiselt kriitilisele tasemele ning nii on ebapärlikarp kantud Punasesse raamatusse kui I kategooria kaitsealune liik. Eestis ei ole paraku hariliku ebapärlikarbi kaitsmiseks peale looduskaitse midagi märkimisväärset korda saadetud ning seniste elutingimimuste jätkudes on võimalik, et ebapärlikarp Eesti vetes sootuks välja sureb. Kasutatud kirjandus 1. A.Järvekülg. Loomade elu, selgrootud II. Tallinn 1982 2. E.Kumari. Punane raamat. Tallinn 1982 3. K.Vilbaste. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn 2005 4. N. Laanetu. ''Ebapärlikarp'', Eesti Loodus, 1
puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid igal aastal valitavad riigiametnikud Konsulid kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis
Referaat Eesti looduskaitsealad Ingrid Jakobson 8.c Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord : 1.Sissejuhatus 2.Rahvuspark 3.Looduskaitseala 4.Maastikukaitseala 5.Looduskaitse algus ja areng 6.Loodusharidus 7.Kuidas muuta looduskaitsealasid paremaks Eestis katavad kaitse all olevad piirkonnad tervelt 683 099 hektarit, millest 591 024 on maapind -- see on ligi 11% tervest riigist. Kõige olulisimateks kaitsealadeks Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. Rahvuspark: Rahvuspargid on riiklikult tähtsad alad loodus- ning kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ning teadlikkuse tõstmiseks. Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga. Looduskaitseala: Looduskaitsealad on kaitse all oma loodusliku või teadusliku väärtuse poolest, mille säilitamiseks, kaitsmiseks ja u...
LENDORAV Lendorav on näriliste seltsi, lendoravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja. Ta on Eesti faunas ainuke lendorava perekonna esindaja.] Lendorav on Eestis oma areaali läänepiiril, levilaks on Virumaa metsad. Lendorav on öise eluviisiga ning vajab ellu jäämiseks vanu metsi. Ta on Eestis I kategooria kaitsealune liik. Levila Lendorava areaal asub kogu Põhja-Euraasia sega- ja lehtmetsavööndis. Alates Lääne-Soomest ja Baltimaadest, läbi Siberi ja Vaikse ookeani rannikuni. Eestis on lendorav oma levila läänepiiril ning peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Veel leidub teda isoleeritud asurkondadena Lõuna- Pärnumaal, Soomaal, Harju-- ja Raplamaal. Arvukus Kogu levila piires on arvukus üsna väike ning hajus, kuid täpseid andmeid ei ole teada
Idakallas on suhteliselt kõrge. Suurele pindalale vaatamata on järv madalaveeline. Keskmine sügavus järves on 2,8 m ja suurim sügavus 6 m. Sügavaim koht, Sapi süvik paikneb Tondisaare ja idakalda vahel, Väikese Emajõe sängi pikendusel. Võrtsjärve nõgu on jääajaeelse tekkega, kuid seda on mõjutanud ka mandrijää. Idakaldal paljandub mitme kilomeetri pikkusel lõigul keskdevoni liivakivisetetest aluspõhi. See on kaitsealune 3-8 meetri kõrgune Tamme paljand. Foto 1: Tamme paljand 3 Järve lõunaosas katab põhja kuni 5,5 m paksune järvemuda, mis põhja pool läheb üle liivaseguseks järvemudaks ja see omakorda liivaks. Mudaga on kaetud umbes 2/3 põhja pindalast. Muda lasub järvelubjal. Toitumine Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi.
vaevakask teinekord isegi vaevakask/?category=7&panel=1 puukujuliseks kasvada. Balti sõrmkäpp ● Iseloomulikud tunnused: ● Balti sõrmkäpp Alumised ja keskmised lehed üleni ühelaiused, keskmiselt 2 cm laiad, tumedate laikudega. Kõrgus 25-65 cm. ● Levik ja ökoloogia: Niisketel niitudel, eriti veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Kaitsealune liik, Balti sõrmkäpp kuulub 3.kategooriasse. http://dbiodbs.units.it/carso/chiavi_pub30?usr=ad min&step=794&altro=0&n=4361 Jõhvikas ● Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana märgalasid. Jõhvikamarjadest saab karastava joogi, mis on ka vererõhku alandava toimega. ● Sama morss teeb tuju paremaks ka kõrgest palavikust kurnatud Jõhvikas haigetel. http://ak
Rada kattub enne Toomale jõudmist Männikjärve raba õpperajaga. Võlingi allika matkarada (1,2 km) 12 Rajale jäävad sellised suursugused vaatamisväärsused nagu Võlingi puisniit, Võlingi oja, eritüübilised allikad: Võlingi langevallikas ja Vilbaste tõusuallikate rühm, erinevad metsakooslused ning raja ääres võib kohata erinevaid liike käpalisi. Võlingi ojas meeldib elada jõeforellil ja kaitsealune võldaski tunneb ennast siin hästi! Männikjärve matkarada (1 km) Männikjärv, Männikjärve raba ning salumets annavad rikkaliku ülevaate piirkonna mitmekülgsest loodusest. Lõkkekohad: · Kirikumäe lõkkekoht · Sinijärve lõkkekoht · Vana paadisadama lõkkekoht · Oostriku lõkkekoht · Purskava allika lõkkekoht · Tammemäe künka lõkkekoht Muud seotud objektid Põltsamaa jõe veerada Endlas (30 km)
eeskirjale on: nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide rabade, siirde- ja õõtsiksoode, vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute, soostuvate ja soo- lehtmetsade ning siirdesoo- ja rabametsade kaitse. Lisaks sellele on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liik, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse (Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri). Kaitseala kuulub Natura 2000 kaitsealade võrku, kuna Piiumetsa on elupaigaks metsisele, soo- ja must toonekurele ning tedrele ja kaljukotkale (Sokk, 2003). Kaitseala asukoht Piiumetsa sookaitseala asub Kõrvemaa maastikurajoonis, Raplamaal Kaiu ja Käru ning Järvamaal Väätsa vallas. Soost idas kulgeb Paide - Kuimetsa maantee ja Pärnu jõgikonda kuuluv Piiumetsa ehk Lintsi jõgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
