Sokrates Platon Aristoteles Ei kirjutanud ühtegi teost Sokratese kuulsaim õpilane Antiikaja mitm.külg. õpetla Erinevalt sofistidest ei võtnud oma Pärast Sokratese surma järgnenud Tema tööd käsitlesid looduste õpetuste eest raha võõrsil veedetud aastaid naasis loogikat, füüsikat, ajalugu, riigi kodumaale ja asutas oma kooli - eetikat, muusikat, kirjandust, m Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust. Teosed: ´´Vaene Väike´´, ´´Tolm ja tuli´´, ´´Tähetund´´.
Esimesed Lavoisieri teadustööd käsitlesid Alsace'i ja Lorraine'i piirkonna geoloogiat. Lavoisier koostas esimese Prantsusmaa geoloogilise kaardi. 1769. aastal valiti ta Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Lavoisieri kuulsamad tööd käsitlevad aga põlemisreaktsioone. Ta kaalus hoolikalt nii saadusi kui ka lähteaineid ning tuli järeldusele, et põlemine pole midagi muud kui ühinemine hapnikuga. Samuti demonstreeris ta hapniku rolli taimede ja loomade hingamises ning raua roostetamises. Need katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille kohaselt oli lisaks neljale elemendile (maa, tuli, õhk ja vesi) veel viies, mille nimeks on flogiston. Teooria kohaselt sisaldavad flogistoni kõik põlevad ained ning põlemine ise polegi midagi muud kui flogistoni vabanemine ainest. Lavoisier andis nimed hapnikule (oxygenium), vesinikule (hydrogenium) ja lämmastikule (nitrogenium). Paraku lõppes Lavoisier' särav elu en...
· Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. · Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. · Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. · Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. · Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Kirjanikud : Zola, Dreiser, Eestis E. Vilde.
Komöödiad kujutasid sageli tollaseid riigimehi, tekstis heideti nende üle sündsusetut nalja Komöödiakirjanike silmis ei leidnud armu kõige populaarsemadki poliitikud, nt. Perikles ... Tragöödiad põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel Tragöödia sisu oli vaatajatele enamasti ette teada Autori ülesanne oli tuua tuttavast loost välja kodanikele õpetlik iva, mitte publikut uudse süzeega põnevil hoida Tragöödiad käsitlesid inimeste ja jumalate vahekorda Aischylos- 5.sajandil Ateena kuulsaim tragöödiakirjanik Kuulsaim tragöödiasari- "Oresteia" Sophokles- kuulsaima tragöödia "Kuningas Oidipus" looja Kasutatud kirjandus XI klassi Ajalooõpik " Inimene, ühiskond, kultuur" Koostaja Helmut Piirimäe Pildid võetud: www.google.com
oma võrku saada. Kui Esmeralda ta hülgab, annab ülemdiakon Esmeralda kohtu kätte ja saadab surma. Tänu Quasimodole õnnestub tal mõneks ajaks hukkamisest pääseda... Kuid kõik lõppeb traagiliselt: Esmeralda kohtub oma emaga, kes sureb teda kaitstes, Esmeralda siiski hukatakse, Quasimodo lükkab kättemaksuks ülemdiakoni katuselt alla. Ise läheb ta hauakambrisse neiu surnukeha juurde, põimib end tema ümber ja sureb südamevalus. Mulle pakkusid huvi peatükid, mis käsitlesid Pariisi arhitektuuri, tuli ka endal huvi sinna minna ja neid hooneid oma silmaga näha. Kõige enam tegelastest meeldib mulle Quasimodo, kes pani mu uskuma, et maailmas on hullematki kui inetu näolapp ja vääralt arenenud keha. Quasimodo on küürakas, ühesilmne ja lombakas, aga tal on hea süda. Kellade helistamisega on ta jäänud kurdiks.
edasi. 1970. aastatel hakkas ta maalima sotsiaalkriitilises realismis, kaldudes kohati groteski. Kompositsioonides on esikohal rahvarohked peo- ja pidulauastseenid, kus kunstnik realiseeris oma pikaajalisi tähelepanekuid inimkarakteritest. Haameri looming on alati lähtunud inimesest. Kunstnikutee alguses oli tema suhe kujutatavasse läbinisti tõsine; inimene on tema jaoks olnud püha. Esimesi suuri kompositsioone, mis käsitlesid elu eksistentsiaalset külge, on noorele kunstnikule tähelepanu ja tunnustust toonud 1938. a. sündinud „Pime“. Maali loomise algtõukeks, nagu Haameril sageli, on Saaremaal tegelikult nähtud elupilt, kuidas pime mees koos oma perekonnaga uude elukohta kolis. Vaatamata kurblikule alatoonile ei mõju teos rusuvalt, vaid pigem kinnitab elu edasikestmist kõigile katsumustele vaatamata.
aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
Avangardismiideoloogia on loodud juba 19.sajandi alguses. Selle kohaselt olevat haritlased, seal hulgas ka kunstnikud, ühiskondliku progressi teenäitajad. 19 sajandi keskel hakati uuenduslikku kunsti nimetama moodsaks kunstiks, hiljem ka modernismiks. Modernism tunnustab ainult igale kunstiliigile ainuomaste vahenditega tehtud uuendusi ja taunib literatuurset kunsti. Sümbolism on kunsti vool. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, surm, armastus, üksindus jne. Neile oli oluline see mis on pildid mitte see kuidas see tehtud on Rodini teoste temaatika on pigem sümbolistlik. Rodini keskne tegelane on traagiliselt sünge "mõtleja" millest tuletatud omaette kuju ,,mõtleja" on eriti kuulus. 1890 aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades eri nimesid. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, raamatuid jne. esemed mida enne ei seostatud
Omariikluse eeldused: 1.) Majanduslikud: pärisorjuse kaotamine> eraomandi teke; talumajanduse tugevnemine, mõisad sõjaajal raskustes 2.) Kultuurilised: eestikeelsed koolid; praktiline kirjaoskus peaaegu täielik; ajalehed; KULTUURI PROFESIONALISEERUMINE; kultuuri teadlik arendamine, rahvusliku kultuuri teke (vs rahvakultuur=talupojakultuur) 3.) Poliitilised: ÜHISKONNA POLITISEEERUMINE- rahvas teadlik ühiskonna probleemidest, ajalehed käsitlesid ühiskonna probleeme; parteide tekkimine; eestlaste roll kasvas kohalikes omavalitsustes; linnareform (raevalitsuse asemel tekkis valitav linnavolikogu) Neg. Mõjud: venestamine; puudus ühtlane tegevus=üksmeel; balti-sakslased tahtsid ka võimu. Balti erikord- autonoomia, balti-sakslased ajasid oma kultuuri, mõisnikud sakslased Välispol. 1.ms kiirendas tsaariimpeeriumu lagunemist 1917 veb revoluts kukutati tsaarivõim
• Alates 1950. aastast oli Vonnegut vabakutseline kirjanik, loomingu kõrgaeg oli 1960.-1970. aastatel. • Kurt Vonnegut suri 2007. aastal kodus trepil kukkudes saadud ajutrauma tüsistustesse. Looming • Tema loomingu algusperioodi moodustasid ulmejutud, mida ta kirjutas sissetuleku eesmärgil. • Esimesed Vonneguti romaanid olid samuti ulmeromaanid. “Pianoola” (1952) ja “Titaani sireenid” (1959) • Hilisemad romaanid käsitlesid rohkem tänapäevaprobleeeme, mille kaudu kujunes ta USA noore põlvkonna poolt hinnatud autoriks. • Ta pidas oluliseks inimese, areneva tehnikamaailma ja looduse suhteid. Looming • Keeleliselt on Vonneguti stiil ladus ja lihtne, kasutab tihti ka mahlakat igapäeva sõnavara ja väljendeid. • Niisugustena, kohati musta huumorit sisaldavana, on tema teosed paljudele meelepärased ja loetavad. • Autori omapära juurde kuulub ka tegelaste kandumine järgmisse
Hip-hop on samas alati tähendanud ka võitlust rikkuse, prestiizhi ja grupisisese positsiooni pärast. Kahtlemata on see aga mustanahalise töölisklassi kuuluva noore jaoks parim eneseidentifitseerimisvõimalus. (Cafe TEA 2008) Hip-hop-kultuur koosnes algselt graffitist, break-tantsust ning räpmuusikast, mis kõik üksteist täiendasid DJ'd näiteks kandsid graffiti-stiilis T-särke ja graffiti- kunstnikud maalisid seintele pilte teemadel, mida käsitlesid parajasti populaarsed laulud. Selline kooseksisteerimine ei olnud mõistagi rahulik protsess ja hip-hop tänavakultuurina oli juba algselt väga konfrontatsiooni- ja võitlushimuline kultuur. (Cafe TEA 2008) Grafiti on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.
austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riiklik järelvalve. Linnades järgiti vanu kombeid, suurema ulatuse sai orjapidamine. Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, kodakondsusel polnud enam riigielu ja -kaitse korraldamisel tähtsust. Kirjandus. Teater kaotas senise tähenduse komöödiad käsitlesid armastust ja olustikulisi teemasid ning tragöödiate puhul piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, siis tuntakse selleaegset poeesiat Aleksandria luule nime all. Poeedid olid erudeeritud, luulelt ei oodatud sügavat sisu, see pidi lihtsalt naudingut pakkuma. Filosoofia. Kodanikuvoorustel polnud enam tähtsust, juureldi selle üle, kuidas jõuda saatuse heitlikkusest hoolimata õnne ja hingerahuni
Rühmitus Tegutsemise Kes sinna kuulusid Taotlused Väljaanded Rühmituse jälg eesti aeg kirjandusloos ,,Noor- 19051916 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Sõnastasid 5 ,,Noor-Eesti" albumit. Tõstsid kirjanduse Eesti" Grünthal-Ridala, August Kitzberg, Johannes liikumise vormi- ja stiilikultuuri, Aavik ja Bernhard Linde. põhiloosun viisid kirjanduskriitika gi paremale tasemele, järgmiselt: tõstsid ,,En...
seisukohad. Kõik see tegi võimalikuks hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. Liikuvaid metallist trükitähti kasutati esmakordselt Koreas, kus sel viisil trükiti esimene raamat 1436. aastal. Ajavahemikus 14521454 trükkis Gutenberg umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. Johann Gutenbergi leiutisel oli tohutu edu - aastatel 1450-1500 trükiti Euroopas ligi 20 miljonit väljaannet. Ilmunud raamatutest kaks kolmandikku olid ladinakeelsed . Neist omakorda pooled käsitlesid religioosseid teemasid. Trükiti ka ilmalikku kirjandust, mille hulgas oli nii rüütliromaane kui ka teaduslikke töid. 16. sajandi alguseks oli Euroopas juba rohkem kui 1150 trükikoda. Alles 16.-17. sajandil jõudis trükikunst Ida-Euroopasse ja teistele mandritele. S.P. Trükitud raamat jõudis Eestisse väga kiiresti, juba 1470. aastast on teada üsna suure hulga trükitud raamatute jõudmine Niguliste kirikusse. Luterlus oli aktiivne oma õpetuse trüki teel levitaja. 1525
Diptühhoniks nimetati kaheosalisi kaunistatud kirjutustahvleid, hiljem kaheosalisi altareid. Tagakiusamiste tõttu pidid kristlased kokku saama kas jõukamate koguduseliikmete elamutes, vabas looduses või katakombides (koopad, kuhu maeti ka surnuid; osalt looduslikud, osalt inimese loodud; Rooma linna all ulatus käikude pikkus 900 kilomeetrini; seal leidub seina- ja laemaale, mis üldilmelt sarnanevad Rooma omadele, kohmakavõitu, erinevus on temaatikas). Mõnd tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, millest said aru vaid nemad. Reljeefidega ehiti sarkofaage, hakkas levima kui kristlus lubatuks sai; monumentaalust ei peetud oluliseks, tingmärgid. Vabalt seisvaid skulptuure peaaegu ei loodud. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks basiilika (Peetri basiilika, 4-5 saj.). Varakristlik kirik (Santa Costanza, 4 saj; Santa Maria Maggiore) oli lihtne, lääne-idasuunaline pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagasid
Neis raamatutes süvenes ta Kesk- Aasia, Siberi, Kaug-Ida ja Kaug-Põhja ajalukku ja kultuuri. Tema tuntuimad teosed on: ,,Hõbevalge" ja ,,Hõbevalgem", kus ta vaatles soomeugrilaste ja teiste Läänemere-äärsete rahvaste ajalugu. Neid raamatuid on tõlgitud tosinasse keelde. Reiside vahel tegeles ta ka tõlketööga. Ta on loonud ka mitmeid dokumentaalfilme, tuntuimad neist on: ,,Linnutee tuuled" ja ,,Kaleva hääled". Tema artiklid ja sõnavõtud käsitlesid eesti rahva ja kultuuri olukorda enne taasiseseisvumist ja Eesti riigi eesmärke. Lennart Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti venestamise ajal. 20. septembril 1992 valis Riigikogu Lennart Meri esimeseks Eesti presidendiks pärast Teist maailmasõda. 1996. aastal valiti ta presidendiks teiseks ametiajaks. Lennart Meri oli alates 1963. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks
· Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. Arbujad · Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. · Püüdlesid Noor-Eesti ideaalide poole. · Neid iseloomustasid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. · Kadusid ka kindel värsimõõt, piiritletud stroof ja puhas riim. Tunnustused · 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1981 Eesti NSV rahvakirjanik · 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind · 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind · 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum. · Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval · Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda. Allikad
1699. aastal moodustasid August II Tugev, Frederik IV ja Peeter I Rootsi vastase liidu. Nende eesmärk oli vallutada tagasi need alad, mille Rootsi oli nn rõõvinud oma naabritelt. 1701. aastal algasid uued Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel. Vene vägedel õnnestus vallutada päris palju, kuid mõned aastad kehtis olukord, kus idapoolsed alad olid Vene vägede käes, läänepoolsed alad olid aga Rootsi võimu all. Venelasid hakkasid korraldama küüditamisi ning käsitlesid vallutatud alasid kui mõttetuid saake, meie kaitsjaid aga nõrgestas katk, ning 1710. aastal alistsudi kõigile teistele lisaks ka Pärnu ja Tallinn. Tallinna kapituleerimisega aga sõjategevus Eesti lõppes, kirjutati alla Uusikaupunki rahule ning sellega liideti Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Eestile ei olnud need ajad kerged, sest kaotati palju inimesi ning Liivimaa alasid jaotati suurriikide poolt nii kuidas taheti, kuid siiski lõpetati sõjategevus üsnagi varakult ,
Anton Tsehhov sündis 29. jaanuaril 1860 Taganrogis. Tema isa oli sügavalt õigeusklik ja väga despootlik mees, kellel oli kombeks oma lähedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada. Tsehhovi isapoolne vanaisa Jegor Mihhailovits Tsehh oli endine pärisori. Tsehhov on eelkõige tuntud oma novellide poolest. Tema jutustuste tavaliseks tegevuspaigaks olid vene väikeasulad ja need käsitlesid hingeüksildust, raisatud õnne jms. Tuntud on ka tema psühholoogilised näidendid, kus valitseb kurb ja lootusetu meeleolu. 1882. aastal tutvus Tsehhov Peterburi nädalalehe Oskolki peatoimetaja, kirjanik Leikiniga, kes pakkus talle võimalust avaldada oma jutte nädalalehes. Esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 Tsehhonte nime all. Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. H. Heine:
asju ja nähtusi eelaimusest. Sünged oma isiklikust Kubistid ,,hakkisid'' ja võikad kujundid, elust või maailma tükkideks, mille allikaks on Nad käsitlesid Futuristid ümbrusest.Täid et saada ehituskive, suurlinn, sõda, meelsasti nn. suuri ja püüdsid etuna isiklikust millest püstitatakse vaesus jne. igavesi teemasid nagu
et massimuusikat saab võrrelda lasteraamatuga. Ma ei oska kommenteerida, kas see skeem töötab ka muude kultuurisuundade puhul, sest tunnen ennast kõige kindlamini muusikas. Aga kaldun arvama, et see võib nii olla küll. Suureks mõjutajaks on kindlasti ka keskkond ja geneetilised omadused. Oleks huvitav teada saada, miks Kunda noored eelistavad massikultuur. Kas mõjutajaks võivad olla sõbrad? Vastuse saamiseks peaks teemasse sukelduma psühholoogiliselt. Kui eelnevad lõigud käsitlesid valdavalt muusikat, siis spordist rääkides on põhilisteks eeldusteks treeningute olemasolu kodukohas. Treeninguvõimaluste mitmekesisus tagab noorte võimalused spordivaldkonnas. Siit ka minu oletus: ``Kas noored on ühesugused selletõttu, et linn pole suuteline pakkuma noortele mitmekesiseid vabaaja veetmise võimalusi?``. Erinevad treeningud, ühingud ja huviringid tagaksid ka mitmekesise ühiskonna.
Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. ARBUJAD (See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber.) Aeg:1930(1938.a.)-1940ndad. Liikmed: B.Alver, H.Talvik, B.Kangro, U.Masing, P.Viiding, A.Sang, K.Merilaas, M.Raud. Eesmärk: Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Stiil:Täpsed vormid, keeleline puhtus, vaimne küpsus, looduslähedus. Tähtsus:Üliõpilasseltsist väljakasvamine, mõjutab tänapäevalgi veel kirjandust. Esimene põlvkond, kes olid saanud eestikeelse hariduse vabas Eestis. Vabadus väljendusnende kirjutistes. Vaimne iseseisvus.
Kloostrisse eraldunud mehi hakati kutsuma munkadeks, naisi nunnadeks. Kloostrid kujunesid kiiresti usu- ja kultuurielu tähtsaiks keskusteks. Kreeka katoliku kirik oli agar misjonitegevuses. 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, 988. a. võtsid Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. 1154. a. tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe, mis seisnes selles, et paavst ja patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Edaspidi käsitlesid mõlemad kirikud teineteist usutaganejate ja ketseritena. See oligi põhjuseks, miks neljas ristisõda tehti Konstantinoopoli vallutamiseks. Pärast seda sunniti kreeka kirikut üle võtma rooma kiriku poolt õigeks tunnistatud usutõdesid (dogmad). Pärast seda, kui ristisõdijate võim Bütsantsi üle kadus, taastus ka kreeka katoliku kirik. Ka pärast Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt kreeka katoliku kirik säilis ning tegutseb tänapäevani. Ka Eesti õigeusu kirik
väejuhtidele ja keisritele triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid. Roomast on pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Praegugi leiab meenutamist väärt inimestele püsitatud monumente. Monumentide püstitamine on üks parimaid austusavaldamise viise ning sellisel moel mäletab ka rahvas avaliku elu tegelast paremini. Roomlased ei pidanud teatrist väga lugu. Neile ei meeldinud teatris vaadata draamat ja selliseid teoseid, mis käsitlesid maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Roomalased nautisid labaseid nalju ning lihtsakoelist süzeed. Haritumale publikule sellised näitemängud huvi ei pakkunud ja tänu sellele hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Ka tänapäeval leiab näidendeid, mis on kirjapandud ja mõeldud lugemiseks. Teatrid pakuvad huvilistele suurt valikut näidendeid mitte ainult ühetaolise süzeega labast nalja.
Kirjanduslikud rühmitused möödunud sajandi algul Noor-Eesti Kõige olulisem Eesti kirjanduslik rühmitus. Tekib aastal 1905. Ühing andis välja viis albumit aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Kõige olulisem album oli kolmas, mis ilmus aastal 1909. Aastatel 1910 ja 1911 andsid välja ka ajakirja, mida ilmus 6 numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Lõid oma kirjastuse, mis oli samanimeline. Liikmeteks olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, V.G. Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Peterson...
) lauskmaale. Vana- Rooma kaks tuntud näidendite autorit olid Plautus ja Terentius. Keskaeg hõlmab ajavahemikku 5 kuni 15 sajand. Keskajal käis teater alla. Sellele aitas kaasa ühe tugevnema (mille?) kiriku vaenulikkus ja vastuseis. Etendusi mängiti kahes kohas: kirikus ja hiljem kirikuesisel väljakul. Lisaks näitlejatele tegid tükkides kaasa ka vaimulikud ja käsitöölised. Tekkis histriooni ehk rändnäitlejate staatus. Teatritükkide teemad käsitlesid peamiselt piiblilugusid või kujutasid pühakute imetegusid. Keskaja kiriklikud teatrizanrid olid; -liturgiline draama (seletus) piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega -müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. - miraakel näidendid imetegudest, näiteks neitsi Maarjast. -passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. ( teemaks Kristuse
vaid see jäi vabalinnana iseseisvaks haldusüksuseks. Samuti lõhestas blokaad Saksamaa lõplikult: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV), idatsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). 1955. a võeti SLV NATO liikmeks, seepeale rajas NL oma sõltlastega sõjalise liidu -- Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). 1950ndate lõpul ja 1960ndate algul puhkesid kahel korral taas kriisid Berliini linna ümber. Lääneriigid käsitlesid Lääne-Berliini Saksamaa LV osana, NL aga soovis seda näha nn vabalinnana, mis ei kuuluks Lääne-Saksamaa koosseisu. 1958. aastal esitas Moskva ultimaatumi, nõudes liitlasvägede väljaviimist Lääne-Berliinist ja vabalinna väljakuulutamist. Lääneriikide kindel vastasseis sundis aga NLi taganema. 1961. a puhkes kolmas Berliini kriis. Lõdva kontrollsüsteemi tõttu oli inimeste ja varade liikumine idast läände pidev ja ohustas Ida-Berliini tühjaks jätta.
Euroopas renessansist alates hoo sisse saanud. Esimesed ilmalikud portreed on dateeritud alles 1650ndate aastatega 5. Enamus olid puumajad, mis ei olnud suuremad, kui talupoegade omad Vähestel olid sulgkottidega voodid Enamuse voodiks oli tavaline pink, mi solid kaetud patjade, õlgede, mattide või rõivaesemetega Majas oli ka lame ahi, mille peal talvel magati. 6. Kuna kiriku autoriteedid käsitlesid instrumentaalmuusikat patuna ja vaenasid seda halastamatult 7. Vene krahv Seremetev oli üks esimesi, kes asutas oma Moskvalähedases mõisas Kuskovas 1760ndatel aastatel pärisorjadest trupi. Seal koolitati Pariisi nõudliku meetodi järgi pärisorjadest näitlejaid. Tema teatril oli lisaks sakslasest viiuliõpetaja, prantslasest lauluõpetaja, itaalia ja prantsuse keele konsultant ja mitu välismaist ballettmeistrit. 8
Oraaklid- ennustaja, Delfis Olümpiamängud 1. Zeusi auks 2. Olümpiakülas 3. Hellenid võtsid osa olümpiast 4. Olümpiamängude ajal lõpetati sõjad 5. Viie võitlus, maadlus, jooks, rusikavõitlus, pankraation (maadlus+ rusikavõitlus), kaariku võidusõit ja ratsa võistlused. 6. Olümpia võitja- maadleja Milon 7. 776 ekr -393 pkr Teater Komöödia- Õnneliku sisuga rõõmsameelne teemaks poliitika ja igapäeva elu Tragöödia- õnnetu lõpp, käsitlesid õpetlike teemasi ,,Kuningas Oidipus" Draamakunst sai alguse veini jumal Dionysose pühendatud koorilaulust. Teatrisse mindi terveks päevaks, tükid olid pikad. Elati aktiivselt kaasa, kommenteerisid, kiitsid ja laitsid nii tegelasi kui autorit. Filosoofia- tähendab tarkust ja armastust. 1. Sokrates- tegeles eelkõige kõlblus küsimustega, hiilgav vaidleja 2. Platon- eksisteerib täiuslik ideede maailm, materiaalne maailm on vaid selle ebatäiuslik kajastus 3
Samuti olid normannid arvatavasti esimesed eurooplased, kes avastasid Põhja-Ameerika ning rajasid sinna oma asunduse Vinlandi ja jäid paigale umbes 150 aastaks. Tänu sellele viidi euroopalikku kultuuri edasi ka teisele poole ookeani. Viikingitel oli kasutusel oma ruunikiri, mille algus ulatub 3.-4. saj. Selle abil kajastati omamoodi ka rahvaste mütoloogiat, mis aitas säilitada nende ning rikastada teiste kultuuri. Jutud käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis, neist mõnest on saanud isegi ka rahvuseepos. Kuulsamad on "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis on ka tänapäeval tuntud jutud ning mitmete tesite lugude alustekstideks. Mööda merd tulid lõunast ka moslemid, kes olid vaesed araabia hõimude rändkarjakasvatajad.Nende ühiskond oli lagunemas, kuni tuli Meka kaupmees Muhamed, kes kuulutas 622. a. Medinas islamit. Ta järglased vallutasid 7.sajandil maid, jätmata mõjutamata teisi kultuure
Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippok...
20. saj I poole peamised kunstivoolud 20. sajandil toimusid kunstis väga suured muutused. Kunst arenes tormiliselt ning uuendused toimusid kordades kiiremini, kui kunagi varem. Kunstis hakati rohkem keskenduma kunstniku eneseväljendusele, tunnetele ja meeleolule. Nähtava maailma kujutamist hakati välja juurima juba 19. ja 20. sajandi vahetusel. See asendus sümbolismiga, mille kunstnikud käsitlesid meelsasti nn suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik ja inimese osalus looduses. Tööstuslikus Suurbritannias, aga tärkas hoopis juugendstiil, milles hakati kujutama igapäevaseid esemeid kunstina. Kuid kõige suurem mõjuvõim oli postimperssionistidel nagu näiteks Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. Tegu oli kunstnikega, kes olid kokku puutunud impressionismiga, kuid selles pettunud ja valinud endale sobiva loomingusuuna
Paul Viiding paljutõotav loomingutee algus. taaselustamine, (1904 - 1962) Võrreldes varasema eesti edasiarendamine; luulega püüdlesid Arbujad klassikalise, kindla ja sügavama vaimsuse ja lõpetatud ülesehitusega Romantismi uus emotsionaalse pingestatuse luulevormi eelistamine; jõuline puhang 1930. poole. Nad käsitlesid kunsti maailmakirjanduse kõlbeliste väärtuste kandjana suurte autorite ja aastatel – ARBUJAD traditsioonide mõju; huvi vaimsete, elufilosoofiliste, inimese olemasolu mõtestavate küsimuste vastu; ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemust; luule ja kunsti
arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (19131986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (1903 1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arhaism vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel, et sellega märkida ajaloolist koloriiti. Arhaismidega liialdamine raskendab teksti mõistmist ning võib risustada teose stiili.
paljud inimesed kodutuks ning uued etnilised grupid hakkasid endale looma uut kultuurikeskkonda. Räpkultuur on sotsiaalpoliitilise olukorra tulemus, mille all need oma nahavärvi tõttu kannatasid. Kultuur koosneb Hiphopkultuur koosnes algselt graffitist, breaktantsust ning räpmuusikast, mis kõik üksteist täiendasid DJ'd näiteks kandsid graffitistiilis Tsärke ja graffiti kunstnikud maalisid seintele pilte teemadel, mida käsitlesid parajasti populaarsed laulud. Selline kooseksisteerimine ei olnud mõistagi rahulik protsess ja hiphop tänavakultuurina oli juba algselt väga konfrontatsiooni ja võitlushimuline kultuur. Imago Kultuuri stiili iseloomustavad tavaliselt kolm elementi: Imago ehk väljanägemine, käitumismallid ja argoo.* Räpi põhilisteks stiili elementideks on riietus, räpi artistide pseudonüümid ja kahtlemata keel ning see, millest lauldakse
Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro. Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Bernard Kangro on avaldanud arbujatest kirjanduslooliste mälestustega põimitud esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983)
alates 4. saj. Alguses olid kokkutulekud jõukamate inimeste juures või vabas looduses. Seetõttu 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks olid maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse mateti surnuid. Katakombid olid osaliselt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Mõnda antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki ja nii saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Lambatalle õlul kandev mees – Kristust, kala – Kristust, ankur – lootust, paabulind – surematust, tuvi – Püha Vaimu jne. Kohtame ka pilte, mis illustreerivad kohti piiblist. Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimkujutisi rooma maalikunstis. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud peaaegu üldse. Rohkem harrastati reljeefkunsti. Vormilt
21 kuud. Inimlaps sünnib enneaegsena, tema areng terve esimese eluaasta jooksul vastab inimahvi lootele, ta on täiesti abitu ja nõuab äärmist vanemhoolet. ÜSAVÄLINE LOODE! See teebki inimesest üliõppiva looma. Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon. 60ndatest alates hakati seda uurima molekulaargeneetiliste meetodite abil. Need käsitlesid struktuurgeenide erinevusi. Uurijad tõstsid esile vastuolu inimese ja inimahvide morfofüsioloogilise ning geneetilise erinevuse vahel. Hominoidide äärmiselt väike geneetiline divergeerumine võib olla tingitud struktuurgeenide evolutsiooni aeglustumisest selles fülogeneesiharus. Teadlased ei mõistnud, kuidas nii lühikese aja jooksul ( 4...6mln aasta ) tekkisid nii suured muutused. King ja Wilson püstitasid hüpoteesi Inimlaste
Kirjanduslikud voolud ja suunad Klassitsism: Tekkis 17 sajandil Prantsusmaal, Louis XVI valitsusajal. Prantsusmaast kujuneb välja Euroopa kustuurikeskus. Õukonnas allutati kõik reeglitele. Rõhutati mõistuslikkust ja elutõde. Stiililt nõuti puhtust ja selget ülesehitust. Tegelased jagati positiivseteks ja negatiivseteks- järgides puhtust. Zanriliselt jagati teosed kõrgeteks, nagu tragöödia ja ood ning madalateks, nagu komöödia. Eeskujuks peeti antiikkirjandust. Tekkis kolme ühtsuse nõue: Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Suurim esindaja: Moliere(Jean Baptiste Poquelin) Eesti kirjanikud: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Fahelman ja Kreutzwald Romantsim: Tekkis 18 sajandil, suurte tunnete ajastul. Romantismi olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetusel Saksamaal. Rõhutamaks tundeid, oli suur osa loodusel. Talle oli iseloomulik ...
dialooge ja ka traktaate, kirjutanud üle 400 teose. Pärast Aleksandr Suure surma esitati talle süüdistus jumalasalgamises, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast, öeldes, et ei taha anda ateenlastele võimalust kolmandat korda filosoofia vastu patustada. Ta asus elama oma maamajja Euboial. Seal ta suri varsti, 62 aastasena. Tal oli pikaajaline haigus. Aristotelese õpetusest Tema tööd käsitlesid loodusteadusi füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali, maailmakorra üldisi põhimõtteid jt. Väga suurt huvi tundis ta elava looduse, eriti loomade vastu. Aristoteles kirjutas ka teatrist, kirjandusest ja riigivalitsemisest. Parim riigikord oli tema meelest midagi aristokraatia ja demokraatia vahepealset. pooldas riigivormi, mis ei ole omakasupüüdlikku eesmärgiga, vaid milles riigivõim teenib
Naturalism oli 19.sajandi lõpul tuntuks saanud kirjandus- ja kunstivool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju, kaldudes kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei tohi kirjanik väljendada omapoolset suhtumist, segada end ühiskondlikku ellu ja poliitikasse. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Tuntuimad kirjanikud: 1. Theodore Dreiser 2. Émile Zola 3. Eduard Vilde 4. Ernst Peterson-Särgava Impressionism Impressionism 1860.70. aastail Prantsuse maalikunstist alguse saanud akademistliku kunsti vastane vool, mille taotlus oli jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatevinklist ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja elamusi. Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja
1934-st aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige, ja Kirjanike Liidu liige 1945, 1950 arvati KL-ist ebaseaduslikult välja, liikmeõigused taastati 1956. Betti oli ka luuletajate sõpruskonna ,,Arbujad" liige, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandus- teadlase Ants Orase koostatud anatoloogia ,, Arbujad: valmik uusimat Eesti lüürikat " järgi. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalsuse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti ja kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimeste sõltumatu isiksusena. Benrad Kangro on avaldanud Arbujatest kirjanduslooliste mälestus- tega põimitud essekogud ,,Arbujad" (1981) ja ,,Arbujate kaasaeg" (1983). Betti Alver suri 1989 aastal Tartus, maetud Raadi Vana-Jaani kalmistule. Ülevaade loomingust. Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on illustreeritud kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" 1927. aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deevidiiv"
Futurism seotud 20. sajandi sündmustega Venemaal (taheti kukutada tsaar, töölisklass tuli võimule). Futuristid püüdsid leida väljendusvahendeid kaasaegse, kiiretempolise ja tehnoloogilises keskkonnas elava inimese probleemide kujutamiseks. Tähtis on kiirus, millega kujundatakse maailm ümber. Luuleteemadeks hädaoht, hulljulgus, vastuhakk, jultumus. Ülistati autosid, möirgavaid mootoreid, lennukeid, elektrit, rahva hulki, keda erutavad töö, lärm ja suurlinn. Meistriteos peab olema agressiivne. Ei kasutatud omadus- ja määrsõnu. Kasutati ma- ja ta- tegevusnime. Igale sõnale peab järgnema ilma sidesõnata teine nimisõna, mis täiendab esimest ja on selle sarnane. Vägivalla ja sõjalembus. Võideldi väikekodanluse vastu. Loomingusse suhtuti hoolimatult (loe läbi ja rebi puruks). Vladimir Majakovski 1893-1930 ,,Teile!" 1915 Ekspressionism sai alguse 1910ndate alguses Saksamaa...
tajutav maailm on ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Ideede olemust võis tabada üksnes mõistuse abil. Platon kujundas ka tervikliku õpetuse riigist. Riiki pidid valitsema filosoofid, sest ainult nemad teavad, mis on õige. Täiusliku riigi eesmärk on kasvatada vooruslikke kodanikke. Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid. Ta võttis kokku oma eelkäijate 1 teadmised, süstematiseeris neid ning kujundas nende alusel oma põhjendatud ja sageli originaalsed seisukohad. Väga olulised olid Aristotelese saavutused loogika vallas oma eelkäijate töid kasutades
Eestlased ei saa suureks oma arvult vaid vaimult ja kultuurilt. 1870.aastatelhakkas Hurt vedama Aleksandrikooli liikumist, mis oli pühendatud Aleksander I-le, rajada eesti keelne rahvakool. Aleksandri kool asutati Põltsamaa lähedal ,olude sunnil vene keelsena. Eesti rahva valguse-, pimeduse-ja koiduaeg Aastatel 1868-1870 pidas pidas Carl Robert Jakobson Tartus Vanemuise seltsis kolm eesti rahvuslikule ärkamisele üleskutsutavad kõnet. Neist esimeses viskas ta kinda baltisakslastele, kes käsitlesid ennast kultuuritootjatena ja visandab vastupidise ajaloopildi, mis kujutab eeslasti kunagise vägeva kultuurrahvana. ,,Kolm soovimist,, Jakob Hurt tõusis eesti rahvusliku liikumise liidrite hulka oma kõnega esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. Aastal. Seal sõnastas ta kolme soovina oma rahvusliku liikumise programmi. Seltsiliikumine ja rahvusliku kultuuri sünd Seltsiliikumise teke Eestlaste silmaringi avardas seltsidesse astumine. Seltsid oli kindla põhikirjaga oma algatuslikud ühendused
1. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 2. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga
Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp. Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed. Ainult surnud on näinud sõja lõppu. Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus Platon Aristoteles (eKr384-eKr322) Platoni õpilane Aristoteles oli vanaaja mitmekülgseim ja erakordselt laia silmaringiga õpetlane Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, füüsikat, loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riigikorraldust, moraali ja maailmakorra üldisi põhimõtteid Olulised aspektid olid tal loogika vallas Aristoteles Aristoteles ei hinnanud ei aristokraatide võimu (rikkad rõhuvad vaeseid) ega ka demokraatlikku riigikorda (vaesed omavolitsevad rikaste kallal), tema arvates pidi võim olema keskmise jõukusega kodanike käes. Aristoteles tsitaadid:
Hooned- Teemajake Sanssouci lossipargis, Cheopsi ja Cheaphaeni püramiid, Sfinks 2. Informalism on abstraktsionismi alamlliik. Sellega tähistati abstraktse ekspressionismi kunsti. 3. neorealism- tuntud filosoofia vool. Tuntumad neorealistid on George Edward Moore ja Ralph Barton Perry, kes peale välismaailma ka üldmõistete ja ideaalsete objektide objektiivset eksistentsi, tunnetusteoorias absolutiseerisid tunnetuse sisu sõltumatust tunnetusprotsessist. Neorealistid käsitlesid vastupanuliikumist ja proletariaadi elu, kasutasid dokumentaalset kujutlusviisi ja rahvalikku kõnekeelt. Neid võib nimetada inimesteks, kes kaasaajastavad realismi. 4. Andy Warhol - "Sinine Marilyn" , "Campbell's Soup Cans" Roy Lichtenstein - "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin" , "Uppuv naine" James Rosenquist - "I love you with my ford" , "F-111" , "Marilyn Monroe, I" Claes Oldenburg - "Huulepulk" , "Floor cake" 5
"Noor-Eesti" eesmärkides ja tegevuses ilmnes küllaltki vastuolulisi jooni. Ühelt poolt kultuurihorisontide avardamine, püüdlus värskema esteetilise mõtte ning modernsema elutunnetuse poole ja välja astumine kunstikriteeriumide kõrgendamise eest, mis eesti kirjanduse ja kultuuri arengus oli vaieldamatult edasiviiv. Teiselt poolt tähendas see suunitlus aga lahtiütlemist kirjanduse senistest rahvuslik-talupoeglikest traditsioonidest, mida nooreestlased käsitlesid üksnes kui provintslikku mahajäämust, ning kaldumist kirjanduse sotsiaalse funktsiooni alahindamisse. Samal ajal, kui oma võimalusi otsiv Eesti poliitiliste ja sõjaliste kokkupõrgete keerisesse sattus, elavnes soikunud kirjanduselu. 1917. a kevadel saabusid pagulusest Vilde ja Tuglas. Esialgu ei õnnestunud kirjanikke koondada suuremaks organisatsiooniks.1917 aasta juulis asutas kuus kirjanikku ,,Siuru" rühmituse.Tuglasest sai selle juhtkuju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
