. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .. ja Ajutine pankrotihaldur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.6 Pankrotiasjas otsuse tegemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.7 Pankrotiotsusest teavitamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.8 Pankroti väljakuulutamise tagajärjed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.8
4.Pankroti väljakuulutamine Kohus kuulutab pankorti välja,kui võlgnik on maksejõuetu. .Kohus otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimääruse kohta avaldab kohus teate Ametlikes Teadannetes. Pärast teate avaldamist on 15 päeva jooksul võimalik pankrotimäärus edasi kaevata. 5.Ajutine pankrotihaldur,pankrotihaldur Ajutine pankrotihaldur isik kelle kohus nimetab ametisse konkreetsete toimingute tegemiseks. Aga tal ei ole õigust võlgniku esindamiseks nagu on pankrotihalduril.Tema ülesanne on välja selgitada võlgniku vara ja kohustused; kontrollida kas võlniku vara katab pankrotimenetluse kulud; anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele; lisaks täitab ülesandeid mida no kohus talle pankrotimeneltuses andnud. Kogu andmete põhjal
korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna ettevõtte maksejõuetus ilmnes alles pärast kauba vastuvõtmist, ei olnud OÜ-l AAAA, ÄS §180 lg (51) alusel võimalik arvet tähtaegselt tasuda. Vastavalt ÄrS § 187 lg 4 käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Tuginedes eelpool toodule olen oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. AS KKKK´l ei ole õigus nõuda Minult, kui juhatuse endiselt liikmelt 27 500 krooni suuruse võlgnevuse tasumist solidaarselt, kuna Mina ei vastuta juriidilise isiku kohustuse täitmise eest. Tulenevalt ÄS § 187 lg 4 võib nõude esitada üksnes pankrotihaldur. Lugupidamisega, M.Maasikas Mari Maasikas
NB! Esmalt saadetakse pankrotihoiatus, milles loetletakse üles nõude alus ja rikkumine (sellele oleks mõistlik vastata). Essõiguse nõuded: 1) Pandiga võlausaldajad (miinus menetlusega seotud kulud, mitte rohkem kui 15/100 pandieseme müügisummast; kui ühel esemel mitu pandiõigust, siis pandijärjekorras) 2) Kõik muud nõuded 3) Tähtaja maha maganud nõuded Pankrotimenetluse algatamine Eelfaas enne pankroti väljakuulutamist kohtu poolt määratakse ajutine pankrotihaldur(pole menetlusosaline), ajutise halduri tegevuste loetelu annab PankrS § 22 lg 2, selgitab välja võlgniku vara, kohustused ning kontrollib kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Uurimiskohustus 30 päeva jooksul. Seejärel esitama kohtule ülevaatliku aruande, mis peab sisaldama hinnangut, kas tegemist juhtimisveaga. Ajutise halduri töö on tunnitasuline, tunnitasu määratud seadusega 96.- . Kohtuistung, millel osalevad võlgnik, võlausaldaja(d) ja ajutine pankrotihaldur
Tallinn 2015 Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajad saavad raha proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur, kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud, siis on paratamatu, et osa võlausaldajate nõudeid jäävad kas täielikult või osaliselt rahuldamata. See juhtub väga tihti praktikas ja seda uurime me oma töös. Pankrotimenetluse raugemine PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid
Pankrotihaldur Kristjan Koer Aadress: A.H. Tammsaare tee 142-2 Tallinn 12918 Võlausaldaja Marko Õun Aadress: Paldiski mnt 110-1 Tallinn 13517 Telefon: 56 312 777 E-post: [email protected] NÕUDEAVALDUS 12.07.2009 tellisin firmast OÜ Parimad Uksed omale metallist turvaukse, arve nr 342299, mille eest tasusin samal kuupäeval pangaülekandega 5300 krooni. Kuna OÜ Parimad Uksed pankrotistus paar nädalat hiljem, ei saanud ma kätte ostetud metallist turvaust ja ka raha ei ole tagastatud. Palun tunnustada minu nõuet firma OÜ Parimad Uksed pankrotimenetluses summas 5300 krooni ja palun kanda raha minu arveldusarvele nr 20033399900188. Nõue ei ole eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisan: 1. Pangaarve väljavõte 2. OÜ Parimad Uksed arve nr 342299 3. Koopia isikutunnistusest ........................................................................................................................ Nimi, allkiri, kuupäe...
· 2000 Briti Nõukogu koolitus Brüsselis, Dublinis ja Edinburghis Varajane elu ja karjäär Ansip töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis. Ta uuris ravimudade koostist, osales röntgenkontrastaine ja taimekaitsevahendite väljatöötamises. Ta töötas kaks aastat EKP Tartu Rajoonikomitee tööstusosakonnas, seejärel neli aastat Estkompeximis. Ta on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Ta on olnud ka Raadio Tartu juhatuse esimees. Töökäik · 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener · 19811982 sõjaväeteenistus Balti laevastikus sõjaväeosas nr 63413 414. sõjaväeehitussalgas Linnahalli kõrval; oli roodukomandöri asetäitja poliitalal; arvati reservi vanemleitnandina · 19831987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja
PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ÄRIREGISTER kogumik, kus on välja toodud kõik registreeritud äriühingud. Koosneb registrikaardist (registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart), äritoimikutest (säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel) ja registritoimikutest (säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus). REGISTRIKOOD kood, mida antakse ettevõtjale pärast ettevõtte registreerimist. Kordumatu registrikood. TÄISÜHING äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
Kaasus number 1 E otsustas V kauplusest osta teleri Panasonic KV-M2180Y, mille hinna ta V-le kohe tasus. Kuna E-l ei olnud võimalik ostetavat asja samal päeval ära viia, ei hakkanud ta konkreetset telerit välja valima, vaid leppis V-ga kokku, et saab ühe vastavat marki aparaadi järgmisel nädalal laost kätte. Kui E järgmisel päeval telerit ära viima tuli, ilmnes et pankrotihaldur P oli vahepeal väljakuulutatud V pankroti asjas kõik laos olnud aparaadid ära viinud. E nõudis P-lt ühe vastavat marki teleri temale andmist põhjendusel et omand on talle üle läinud. Kas E nõue on õigustatud? Lahendust vajava lähteküsimuse sõnastamine: Kas E-l on õigus nõuda V kauplusest ostetud teleri Panasonic KV-M2180Y V pankrotihalduri P käest? Nõude aluse leidmine: Lähtudes kaasuse tekstist näeme et E eeldab et omand teleri Panasonic KV-M2180Y
· Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla: · Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; · erakonna liige; · äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; · pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; · vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. · Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. · Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Kohtunike koolituse eest
hoolsusega. Käesoleval juhul on tekitatud kahju osaühingule, kuna Teie juhatuses oleku ajal on jäetud tasumata arve summas 35 000.00 krooni. Vastavalt ÄrS § 187 lg 4 käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur, s.t kuna OÜ AAAA ei tasu võlgnevust ka praegu, siis on AS KKKK õigus pöörduda kohtusse Teie vastu võlgnevuse nõudmiseks. Juhatuse liige peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ja vajaliku hoolsusega. See kohustus tähendab seda, et juhatuse liige peaks olema hoolaas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis
VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK – ÕIGUS Võlausaldajate üldkoosolekul osalevad konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad. Isikud, kes ei ole konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad, ei või olla võlausaldajate üldkoosoleku liikmed, küll aga võib seal võlausaldaja esindajana osaleda selleks volitatud isik. Võlausaldajate üldkoosolekul võivad osaleda ka pankrotivõlgnik ning üldkoosolekule kutsutud või lubatud isikud. Võlausaldajate üldkoosolekuid juhatab pankrotihaldur. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb ka pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohtunik. Teistel võlausaldajate üldkoosolekutel osaleb kohtunik siis, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. (PankrS § 80) Võlausaldajate üldkoosoleku otsustada on pankrotimenetluse põhiküsimused: halduri kinnitamine, võlgniku majandustegevuse jätkamine, nõuete kaitsmine, kompromissi tegemise
Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel aga 30 päeva jooksul menetluse algatamisest arvates. Võlausaldaja pankrotiavalduse aga vaatab ta läbi 30 päeva jooksul, kaalukatel põhjustel pikendab kohus seda tähtaega kahe kuuni. Otsuse väljakuulutamisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri aruannet ja arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Pankrotiorganiteks on pankrotihaldur, pankrotitoimkond, võlausaldajate üldkoosolek ja kohus. Pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid teeb pankrotihaldur. Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Haldur osaleb kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes poolena võlgniku asemel (PankrS § 541 lg 1). Halduri pädevus on erinev sõltuvalt sellest, kas ta esindab juriidilisest isikust võlgnikku või füüsilisest isikust võlgnikku
Kui müük toimus kuu aja sees ilma teiste osanike nõusolekuta, siis võib seaduse kohaselt lugeda müügilepingu kehtetuks (kui tegemist on osaühinguga). Osanik C saab esitada nõude, et tehing loetaks kehtetuks. Juhul, kui on tegemist aktsiaseltsiga ning aktsiate võõrandamisega, on p.229 kohaselt oluline põhikirjas ette nähtud seadused. Põhikirjaga võib ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse. 5. AS Tammepalk pankrotihaldur esitas hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aktsiaseltsi juhatuse liikme A vastu, kes müüs AS-ile Tammepalk kuulunud tütarettevõtja aktsiad Bahama saarel registreeritud äriühingule Boss Agency Inc. Viimane kohustus tasuma aktsiate eest 25000 eurot krooni 10 päeva pärast, 100000 eurot 3 kuu pärast ja ülejäänud 10000 eurot kuue kuu pärast. Viimase osa tasumiseks
miljardit krooni. 90ndate keskel polnud taolised tehingud Eestis aga karistatavad. Seetõttu jäävad Sõnajalad siin loos igati puhasteks poisteks. Riigikohus tühistas 09.04.2008 otsusega Oleg ja Andres Sõnajalalt välja mõistetud 94,2 miljoni kroonise nõude. Kohus tühistas täielikult Tallinna ringkonnakohtu ning Harju maakohtu otsused 94,25 miljoni krooni osas. Nõude esitas Sõnajalgade poolt enne juhitud ettevõtte AS Ämälärdi pankrotihaldur, süüdistades vendi raskes juhtimisveas. 22.09.2008 Muhu vallavolikogu istungil kehtestamisele tulev Muhu valla üldplaneering võtab perekond Sõnajalgadelt õiguse püstitada Võikülasse tuulegeneraatorid. 24.10.2008 Eesti Ühispanga ning Andres ja Oleg Sõnajala vaheline TV1ga seotud 12 miljoni krooni vaidlus on nüüdseks lõppenud. "Vastavalt kokkuleppele ei soovi seda teemat rohkem kommenteerida, nüüdseks on saanud sellest minevik, ühte võime ainult
09.2011 müüs AS Veemeister OÜ-le Haldus puurkaevu pumba mootori MS600 hinnaga 2 350 eurot. Kauba saatelehel oli märgitud, et omandiõigus kaubale läheb ostjale üle peale kauba eest tasumist. 10.10.2011 tasus OÜ Haldus osa summast, s.o 1 000 eurot. Mõne aja pärast algatati OÜ Haldus suhtes pankrotimenetlus. AS Veemeister pöördus OÜ Haldus pankrotihalduri poole sooviga välistada ülalnimetatud puurkaevu pumba mootor pankrotivarast kui AS-i Veemeister omandis olev vara. OÜ Haldus pankrotihaldur keeldus, tuues põhjendusena, et tegemist on vallasasjaga, millele OÜ Kanarbiku Haldus omandiõigus on tekkinud asja üleandmisega. Kes on mootori omanik? Omandireservatsioon (juriidiline õigus kui summa on makstud siis asja üle antakse) Müügileping -Omandiõigus ei läinud sest kogu summa ei ole makstud -müüjal on õigus nõuda asja tagasi -pumb ei ole pankrottivara sest firmal ei olnud omandiõigust -kasutusõigus on ostjal, omandiõigus on müüjal
Lisaks on tal ka muud esitatud paragrahvis nimetatud kohustused. Juriidilise isiku kohta, kellel lasub raamatupidamiskohustus, saab ajutine haldur informatsiooni isiku raamatupidamisdokumente uurides. Füüsilise isiku puhul saab ta informatsiooni füüsiliselt isikult endalt ja avalikest registritest.20 Ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri staatused ja kohustused on erinevad. Kui võlgnik on maksejõuetu ja kohus kuulutab välja pankroti, asub tegevusse pankrotihaldur.21 Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (PankrS § 54 lg 1). Tema üks põhikohustustest on kaitsa kõigi võlausaldajate ja võlgniku õigusi ja huve ning tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus (PankrS § 55 lg 1). Halduri tegevuse üle teostavad järelvalvet
Advokatuuri liikmeskond on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Viimase kahe aastaga on liikmeskond kasvanud 156 liikme (25,8%) võrra. 78% advokaatidest tegutseb Tallinnas. Võib eeldada, et vajadus advokaatide järele kasvab pidevalt. Seda tingivad aina keerulisemaks muutuvad õigus- ja majandussuhted, riigi haldussuutlikkuse kasv, aga ka elanikkonna maksevõime tõus. Sarnased ametid: erasektoris, riigi- või omavalitsusasutuses õigusteenust osutav jurist, notar, pankrotihaldur, patendi-, kaubamärgi- ja autoriõigusega tegelev jurist, varaloovust korraldav maakler, kindlustus- ja pangandusspetsialist, kes esitab nõudeid võlgnike vastu või nõustab kliente oma valdkonna õigusküsimustes. Viited Advokaate ühendav kutseliit on Eesti Advokatuur www.advokatuur.ee Eesti Advokatuuri ja advokaatide tegevusega seonduvat reguleerib advokatuuriseadus www.riigiteataja.ee
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsena. Kohtuniku sõltumatus: 1). Kohtu sõltumatus; 2). Kohtunike personaalne sõltumatus; 3). Ametite ühtimatus; 4). Kohtuniku ametikitsendused - K ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. 5). Kohtuniku immuniteet - Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtuniku ametisse nimetamine - avaliku konkursi alusel, Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul
Tabel 1. Äriühingute eristamine äriseadustiku ja tulundusühistuseaduse põhjal TÄISÜHING USALDUSÜHING OSAÜHING AKTSIASELTS TULUNDUSÜHISTU Asutamine Vähemalt 2 asutajat, FI või Vähemalt 2 asutajat, 1 peab 1 ja enam isikut, võib olla nii FI Võib olla nii FI kui ka JUI, , Väheamlt 2 asutajat, JUI, ei või olla KOV üksus olema täisosanik ja teine kui ka JUI (ÄS, § 137). min. 1asutaja (ÄS, § 242). FI kui ka JUI (TÜS, (ÄS, 1995, § 79 - 80). usaldusosanik (ÄS, 1995, § 125). 2001, § 4). vt. täisühingut. Kohaldataks...
vaja tõendada, et isik on elus).Notar ei tohi oma büroos teiste ametiisikutega (va vandetõlk) koostööd teha. Ta ei või kuuluda äriühingutesse, ei või olla erakonna juhatuse liige, aga erakonda võib kuuluda. Notaritel on ametikindlustus. Notaril on ka õigus sõlmida ja lahutada abielu.Notar osutab ka ametiteenuseid: õigusnõu andmine Notari deposiit- võimalik hoiustada raha notarikontol, et ta kannaks selle teisele isikule. 24.Kohtutäitur, pankrotihaldur? Mõlemad kuuluvad kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kotta. See koda on avalik-õiguslik juriidiline isik ja tegutsevad kohtutäiturite seaduse alusel. Esimees Mati Kadak Pankrotihaldur on kohtu usaldusisik, kes kontrollib maksejõuetu võlgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve. Ta on võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel tehinguid pankrotivaraga ja esindab teda varalistes vaidlustes
päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. · Kui kohus ei nimeta ajutist haldurit, siis protsess lõppeb. 4.6 Elukohast lahkumise keeld · Juriidilise isiku suhtes võidakse kehtestada elukohtast lahkumise keelu juhorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või katsioniri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. · Võidakse kohaldada aresti. 4.6 Ajutine pankrotihaldur · Annab kohtule info, mis on talle vastava isiku suhtes teatavaks saanud. Täidab kohtupoolt määratus ülesandeid. Ta peab olema asjas erapoolik. 4.7 Kuritegu ja raske juhtimisviga · Kui ilmneb et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnusega teo teatab halfur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. · Rakse juhtimisviga on kohustuste rikkumine tahtlikult või hooletuse tõttu
Rahvusvahelise Ülikooliga arvelduskrediidi lepingu ja M. Susiga nimetatud lepingu täitmise tagamiseks 26. septembril 2002. a käenduslepingu. Concordia Rahvusvahelise Ülikooli nimelise erakooli haldajaks oli OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus, mille suhtes oli hagi esitamise ajaks algatatud pankrotimenetlus. Nimetatud osaühingu pankrot kuulutati välja 29. aprillil 2003. a. 29. augustil 2003. a müüs OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) pankrotihaldur osaühingu vara ASle Audentes. Harju Maakohtu 12. septembri 2003. a määrusega kinnitati võlausaldajate üldkoosoleku 4. septembri 2003. a otsus osaühingu lõpetamise kohta. 3. 24. märtsil 2004. a loobus AS Hansapank 2 240 502 krooni 78 sendi ulatuses hagist kostja kui käendaja vastu, kuna põhivõlgnevus kustutati osaühingu pankrotivara müügi arvel. AS Hansapank muutis hagi alust, paludes M. Susilt välja mõista 11 614 krooni 46
(2) Juhatus saadab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile osanikele, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui osanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. 2/3 on 66%, seega ei saanud A taolist otsust vastu võtta (tema osalus 60%). 10. Osaühingu pankrotihaldur esitas hagi endise juhatuse liikme A vastu ja nõudis kahju hüvitamist summas 150 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli osaühingus viidud läbi varade ebaõige inventeerimine, mille tulemusena oli vara näidatud bilansis tegelikust väärtusest 100 000 eurot suurema väärtusega ning sellest tulenes ka olukord, kus bilansi järgi oli osaühingul kasum. Kui vara hinnati tegeliku väärtuse järgi, oli bilansis suur kahjum. Pankrotihalduri väite järgi viis see eksitusse
Selle ajaga enamus kandivad vara naise ja kellegi teise nimele ja ongi kõik. Eestis karistusseadustik näeb ette karistusena ettevõtte sundlõpetamist. Ehk juriidilise isiku surmanuhtlus. Rakendatatakse, kui toime on pandud kuritegu. EESTI VABARIIGIS KEHTIV PANKROTIMENETLUS KOHTUSTUB VÄLJASELGITAMA MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED! Et välja selgitada kas see on kuritegelik. Pankrotimeneltus kohtumenetlus ja kohtuväline menetlus. Kohtus juhib kohtunik ja kohtuvälist pankrotihaldur. Avaldus tuleb anda sisse maakohtusse. Kui aasta olid ühes maakonna registris, siis sinna maakohtusse ka lähed. Muutmine enam ei aita. Eesmärgiks saada ülevaade võlgniku varalisest seisukorrast ja tagada vara säilimine ja võlgiku enda kohalolek. Pankrotivõlgnikuks ei saa olla riik ega kohaliku omavalitsuse üksus, kuna nendele on garanteeritud positiivne rahavoog maksud laekuvad ikka! See on garanteeritud aegade lõpuni.
· otsides vanale probleemile uut lahendust. · diplomaatias. · alternatiivseks värviks õhturõivastuses. · võlumiseks, võrgutamiseks. · kandmiseks koos teiste värvidega(nt mustaga kombineerides jätab elegantse mulje). · Ametis sobib kanda, aga tumedamaid värve. Vältida: · kollektiivse töö puhul. · olles kitsikuses ja tahad jätta veenvat muljet. · olles pankroti äärel(tekitab hirmu, masendust). · kandmist, kui oled pankrotihaldur või kindlustusagent. · pürgides vahetusüliõpilaseks. · kandmist masenduse, depressiooniga. 9. Sinine Elektrisinine, koobaltsinine, laevastikusinine(e öösinine), eresinine. Veesinine ei käi selle alla. Igale inimesele mingi sinine ikka sobib. Sobib, kui värv meeldib, on madal vererõhk, tugev närvisüsteem, kahvatu jume. Sobib: · kanda võimu näitamiseks. · esinedes televisioonis. · kohas, kus peab olema rahu ja kord(nt ooteruumid, raamatukogu).
väljakuulutamiseks. Järelikult on vaja välja selgitada, kas tegemist on püsiva maksejõuetusega, mis on pankroti väljakuulutamise eeldus. Samuti on tähtis see, et võlgnikul ei jätku vahendeid kohustuste täitmiseks. See viitab maksejõuetusele. Asjaolu, et võlgnik ei soovi kohustusi täita, ei pruugi maksejõuetusele viidata. Võlgniku maksevõime väljaselgitamisel on abiks kohtu poolt pankrotimenetluse algatamisel nimetatav ajutine pankrotihaldur, kelle ülesanne on selgitada välja võlgniku varad ja kohustused. Ühtlasi annab ajutine pankrotihaldur hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele ning ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. 14. Saneerimine ja saneerimismenetlus. Ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja
haldurina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium. halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Pärast pankroti väljakuulutamist kinnitab võlausaldajate üldkoosolek pankrotihalduri. Pankrotihaldur Põhiülesanne 1. haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve 2. tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Haldur peab oma kohustusi täitma: 1.korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ; 2.arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve; 3.isiklikult. Halduri pädevus: 1) selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning
Juriidiliste isku ja asutuste lõpetamise täpsemad reeglid on kehtestatud vastavate eri seadustega. Töölepingu lõpetamine tööandja pankroti tõttu: Pankroti halduril on õigus pärast tööandja pankroti välja kuulutamist töölepingut lõpetada. Pankrot on kohtuotsusega väljakuulutatud võlgniku maksujõuetus. Pärast pankroti välja kuulutamist koostab pankrotihaldur juriidilise isiku tegevuse tervendamis kava või teeb võlausaldajatele esimesele ülkoosolekule ettepaneku juriidilise isiku lõpetamiseks. Võlausaldajate koosolek võib määrata kas juriidiline isik võib jätkata.
19871989 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, agronoomia eriala 2000. aastal Briti Nõukogu koolitus Brüsselis, Dublinis ja Edinburghis 6 Ametikäik: 2005... Peaminister 20042005 Majandus- ja kommunikatsiooniminister 19982004 Tartu linnapea 19951996 Livoonia Erastamise Investeerimisfondi nõukogu esimees 19951996 Suurerastamise Investeerimisfondi fondihalduri Fondijuhtide ASi juhatuse esimees 19941998 Tartu Kommertspanga pankrotihaldur 19941996 Sotsiaalpanga Tartu osakonna direktor, Põhja-Eesti Panga Tartu osakonna juhataja asetäitja 19931994 AS Rondami juhatuse esimees ja tegevdirektor 19891993 ÜE Estkompeximi Tartu osakonna juhataja 19831987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener 19811983 sõjaväeteenistus Balti laevastikus 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener
sätestatut. Kahjunõude aegumine Kahjunõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist. Kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. V. Töölepingu lõppemine 28. Töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel: lepingu lõppemise kord, sh kokkuleppe vorm ja tõendamine (TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused,
patendivoliniku kutse patendivoliniku seaduse § 20 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel; [ 3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud; 4) kes on pankrotivõlgnik; 5) kelle kohta kehtib ärikeeld; 6) kes on senises kutsetegevuses või kohtutäituri ametitegevuses näidanud üles ilmset sobimatust tööks pankrotihaldurina; 7) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla pankrotihaldur või ettevõtja; 8) kes on viimase seitsme aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest kojast välja arvatud või kellelt on haldurina tegutsemise õigus ära võetud. (7) Keeld tegutseda haldurina võib tuleneda ka muust seaduses sätestatud alusest. (8) Pankrotihalduri kutse taotleja usaldusväärsuse kontrollimisele kohaldatakse kohtute seaduse § 1171. Ajutise halduri pädevus. § 22. Ajutine pankrotihaldur:
arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. (6) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. (7) Tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le 138 (ühine vastuts kahju eest). 7
või teadustööl. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla: 1) Riigikogu liige ega valla või linnavolikogu liige; 2) erakonna liige; 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; 5) vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. Prokuratuur Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuuri tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel reguleerib KrMS ja KarS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus Prokuratuuriseaduse alusel osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises;
Kahjunõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist. • Kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. • Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. • Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. Abistav materjal kogu alateema kohta: Muda, M. Töötaja varaline vastutus. – Juridica, 2009, 5 23 IV. Töölepingu lõppemine 19
Majandustegevusega kaasneb alati majanduslik risk. Võib ette tulla olukordi, kus ollakse miinustes ega suudeta enam oma varaliste kohustustega toime tulla. Sellisel juhul kuulutab kohus välja p a n k r o t i. Pankrot on maksujõuetuse korral rakendatav menetlus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus määrab pankrotihalduri, kelle võlausaldajate koosolek kinnitama peab. Pankrotihalduriks saab olla isik, kellel on vastav kvalifikatsioon ja kutseõigused. Pankrotihaldur võtab üle võlgniku varade haldamise ning koostab ettekande võlgniku olukorra kohta. Pankrotimenetlust korraldatakse ka üksikisiku ja mittetulundusühingu ja sihtasutuse maksejõuetuse puhul. 8.10. VÄÄRTPABERID Väärtpaberid on ametlikus vormis ja korras välja antud dokumendid, mis tõendavad mingi osamaksu tasumist või laenu andmist ning mis annavad õiguse osakasu ( dividendide) või protsendi ( intresside) saamiseks.
Kohtunikul pole lubatud töötada väljaspool kohtunikuametit mujal kui õppe- või teadustööl (Kiris 2009). Kohtunik ei või olla: Riigikogu liige valla- või linnavolikogu liige 5 erakonna liige äriühingu asutaja äriühingu juhtimisõiguslik osanik juhatuse või nõukogu liige välismaa äriühingu filiaali juhataja pankrotihaldur pankrotitoimkonna liige kinnisasja sundvalitseja vaidlevate poolte valitud vahekohtunik Maa- ja halduskohtu kohtunikuks võib nimetada isiku, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse (või on sellest vabastatud) ja on sooritanud kohtunikueksami ning ringkonnakohtunikuks võib nimetada kogenud ja tunnustatud juristi, kes on sooritanud kohtunikueksami (või on sellest vabastatud). Riigikohtunikuks kogenud ja tunnusatud juristi
puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, asukoht, tegevusala, esindusõiguslikud isikud jms ettevõtjat iseloomustavad andmed o A-osa (FIE ja isikuühingute - täisühingu ja usaldusühingu registrikaardid) o B-osa (kapitaliühingute - osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaardid) äritoimikud säilitatakse dokumente, mis ettevõtja ise, kohus või pankrotihaldur on seaduse alusel äriregistrile esitanud (kandeavaldused, majandusaasta aruanded, põhikiri, asutamisleping jms) registritoimikud sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsimustes kirjavahetuse korras Äriregistri kannete liigid: konstitutiivne (ehk konstitutsiooniline) ehk õigustloov;
lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt osanikud, kelle osad teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse või osade nimiväärtust vähendatakse- peab konkreetset nõusolekut väljedama! o on muud riskid: väljamaksete tegemise aeg on väga pikk vähemalt 7 kuud tuleb oodata; kui ühing läheb pankrotti, siis käsitletakse seda väljamakset võlausaldajate kahjustamisena ja pankrotihaldur võib raha tagasi nõuda o võib tekkida küll küs et näilik tehing aga peab nagu küsima et kes saab midagi vaidlustada üldse! Kapitaliväh väljamaksega võtab kaua aega ja seaduses on vastuolud 198 ja199`1 vahel pole aga osakap vähendamine on pahasti seadusesse kirja saanud. Mõtle alati ka läbi maksuõiguslik ja pankrotiõiguslik aspekt (ehk siis tulevikuaspekt). 29. Osanik A müüs talle kuuluva osa B-le
lõikes sätestatule hääletavad otsuse poolt osanikud, kelle osad teistega ebavõrdeliselt suuremas osas tühistatakse või osade nimiväärtust vähendatakse- peab konkreetset nõusolekut väljedama! o on muud riskid: väljamaksete tegemise aeg on väga pikk vähemalt 7 kuud tuleb oodata; kui ühing läheb pankrotti, siis käsitletakse seda väljamakset võlausaldajate kahjustamisena ja pankrotihaldur võib raha tagasi nõuda o võib tekkida küll küs et näilik tehing aga peab nagu küsima et kes saab midagi vaidlustada üldse! Kapitaliväh väljamaksega võtab kaua aega ja seaduses on vastuolud 198 ja199`1 vahel pole aga osakap vähendamine on pahasti seadusesse kirja saanud. Mõtle alati ka läbi maksuõiguslik ja pankrotiõiguslik aspekt (ehk siis tulevikuaspekt). 29. Osanik A müüs talle kuuluva osa B-le
Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla: Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige; erakonna liige; äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja; vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 2. Õiguskantsleri ülesanded. Õiguskantsleri seaduse §1 sätestab õiguskantsleri ülesanded: (1) Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle.
-mittetulundusühingute seadusele. Eraõiguslikud juriidilised isikud on vastutavad oma tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Likvideerimisel võivad nende säilitamisele kuuluvad dokumendid kokkuleppel arhiiviga üle anda arhiivi või likvideerijale. 8 Dokumentide üleandmisel arhiivi läheb vastutus nende säilimise eest arhiivile. Pankrotistumise puhul pankrotiseadus sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel peab pankrotihaldur ette nägema vahendid dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Üldjuhul antakse eraarhivaalid üle eraarhiivi. Arhivaalide üleandmine eraarhiivi toimub kokkuleppel eraarhiiviga. Eraarhiivis on arhivaalide säilitamine tasuline. ARHIVAALIDE ERALDAMINE HÄVITAMISEKS Hävitamist nõudvad andmekandjad tekivad kahel viisil:
*Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. 47. Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral (1) Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (edaspidi haldur) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. (2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on: 1) tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti
Kahjunõue töötaja vastu aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui 3 aastat pärast kahju tekkimist. · Kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel. · Tööandja pankroti väljakuulutamise korral võib nõude tööandja nimel esitada üksnes pankrotihaldur. · Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. VII. Töölepingu lõppemine 37. Töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel: lepingu lõppemise kord, sh kokkuleppe vorm ja tõendamine § 79. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel
taanduse või apellatsiooni vältimiseks tuleks korduvalt hoiatusi teha jne ja need korralikult protokollida lasta, et saaks tõendada, et tõesti on põhjendatud eemaldamine mida teha, kui menetlusosaline ise väga tahab, et see esindaja jääks protsessi? o kui ikkagi eemaldada, siis menetlusosaline saab pahaseks, esitab taandamisavalduse, apellatsiooni, hagi EIÕKh-sse jne 132. OÜ U (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtusse hagi võla tagasinõudes kostja AS O vastu. Hagejana oli kirjas pankrotihaldur. Kohus rahuldas hagi ning mõistis pankrotihalduri kasuks välja nõutud summa. OÜ U (pankrotis) juhatuse liige esitas apellatsioonikaebuse. Mida teeb kohus? AS-l O pole midagi selle vastu, aga hagejaks oli pankrotihaldur. Haldur ei ole iseseisev subjekt, läheb sinna, et asendada käparditest juhatus. OÜ U juhatuse liikmel on õigus esitada teda ei olnud kaasatud menetlusse
otsustada õigusliku tagajärje rakendamise üle. Valikudiskretsiooni puhul nähakse vastavas normis ette kaks või enam võrdväärset õiguslikku tagajärge. Ametnikul või ametiasutusel on õigus oma otsustuse alusel valida üks normis sätestatud dispositsioonidest, mis sobiks kõige paremini tegelikkusega, ning see ka ellu viia. 18 Tubakaseaduses kuulub otsustusdiskretsiooni hulka näiteks: § 19. Tubakatoote võõrandamine täite- või pankrotimenetluses (1) Kohtutäitur või pankrotihaldur võib arestitud või pankrotivara hulka kuuluva nõuetekohase tubakatoote võõrandada vastavalt täite- või pankrotimenetluses isikule, kellel on tubakatoote hulgi- või jaemüügi õigus. § 25. Spondeerimispiirang ja sponsorteated (2) Juhul kui spondeerijaks on tubakatoodete käitleja, võib spondeerimisega seoses avalikustada andmeid sponsori isiku või tema antud materiaalse toetuse kohta.
1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu; 2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu; 3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral (1) Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (edaspidi haldur) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. (2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on:
§ 190. Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus (1) Menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. (2) Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. 8. Pankrotistunud osaühingu A pankrotihaldur leiab, et A on teinud enne pankroti väljakuulutamist põhjendamatu tehingu, millega andis laenu Komoori saartel registreeritud äriühingule Y, mida tagastatud ei ole. A arvates vastutab sellise tehinguga tekitatud kahju eest lepingu A nimel sõlminud endine juhatuse liige B. A esitabki B vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 1 500 000 krooni. Maakohus nõuab sellelt riigilõivu 85 000 krooni tasumist. Pankrotihaldur taotleb seepeale riigi menetlusabi korras riigilõivust vabastamiseks,
Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikartoteek- Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. 2) äritoimikud- Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel. 3) registritoimikud- registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse registritoimik. Registritoimikus säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus. § 37. Registrikartoteek (1) Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. (2) Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi, mis koosneb A- ja B-osast.
kohtunikuabi. Üürikomisjon ja töövaidluskomisjon käivad samuti õigusemõistmise alla. Vaidlejad- asjaosalised kelle vahel on tekkinud vaidlust lahenab kohus nimetatakse poolteks. Hagimenetluses on poolteks hageja ja kostja, hagita menetluses avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Kolmas isik on tsiviilkohtumenetluses vaidlejate hulka liigituv menetluse subjekt. Pankrotimenetluses – pankrotivõlgnik ja võlausaldaja. Abilised- ekspert, pankrotihaldur, tunnistaja, kohtukordnik, kohtutäitur, kohtuistungi sekretär. MENETLUSTOIMING Tsiviikohtumenetluses on hagi tagamine menetlustoiming. TÕENDAMINE JA TÕENDATUS Tõendeid ja tõendamist käsitleb TsMS 5 osa. Tõendamise kohustuse osas on seadustik küllaltki selge: vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid , millele tugineb oma nõudes või vastuväidetes. Näiteks Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 seletuses määrtleb kohus selgelt hagi aluseks olevat
annaabi.ee 
