esitatud,täpne, ühtne Funktsionaalse pm alusel:1.TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varade soetam, pv amort) Piirk e
TOOTMISKULUD MITTETOOTMISKULUD Põhikulud lisakulud üldhalduskulud turunduskulud reklaamikulud Lisakulud on reeglina seotud lõpptoote valmistamisega või lõpptoote realiseerimisega. TOOTMISKULUTUS TOOTMISVÄLINE KULUTUS TOOTE KULUTUS PERIOODI KULUTUS Müüdud müümata Kajastatud varana, muutub kuluks Kulu kasumiaruandes jooksval perioodil Kasumiaruandes, kui toode on müüdud. KULUDE KUJUNEMINE E/V TOOTMISPROTSESSIS Kulude reageerimine tootmis- või tegutsemismahtude muutustele. A) püsikulud B) muutuvkulud Muutuvkulud on niisugused kulud, mis muutuvad koos tegevusmahu muutustega. Nad muutuvad proportsionaalselt tegevuskuludega. Püsikulud- kulud, mis jäävad muutumatuks sõltumata tegevusest. (rendikulud, amort.kulud, meistrite palgad jne.)
KULUDE MÕISTE JA LIIGITAMINE Kulu (cost, expense) on mistahes majandusressursi loovutamine. Kulusid võidakse organisatsiooni raamatupidamises näidata nii kuluna kasumiaruandes (nt rendikulu) kui ka varana bilansis (nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks
puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud)
toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Kasutatavad kontod: tooraine,materjal,valmis- toodang,väikevahendid Vara võetakse arvele soetusmaksumuses. Kuludesse kandmise sagedus: 1)perioodiline arvestus(ei arvestata igapäevaselt;algjääk ja sissetulekud kajastatakse kuluna;viiakse läbi inventuur ja tehakse kindalks lõppjääk;arvutatakse vara maksumus ja võetakse varana arvele) 2)pidev arvestus(sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse koheselt,pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri,eeldab laoprogrammi) Kuludesse kandmis meetod: 1)individuaalmaksumuse meetod(tükimeetod) 2)FIFO(alles jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.
õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga; Nõukogu olemasolu on kohustuslik vaid juhul, kui osakapital on vähemalt 400 000 kr ja juhatus pole vähemalt kolmeliikmeline. Alati võib nõukogu ka vabatahtlikult luua, määrates sellele kindla funktsiooni. NB! Üheaegselt ei tohi isik kuuluda sama äriühingu juhatusse ja nõukogusse! 7. Osakapital Algkapital ehk algne osakapital on rahaliselt mõõdetav väärtus, mis asutamise hetkeks peab äriühingul varana olema. Minimaalne osaühingu (osa)kapital on 40'000 krooni, kuid see võib olla suurem, vastavalt osanike vajadusele ja soovidele. Osakapitali sissemakse võib olla · rahaline sissemakse on lihtsaim viis algkapitali sisse maksta, see lihtsustab ja kiirendab asutamisprotsessi märgatavalt. Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse;
16 Samuti peab ta tõestama, et immateriaalse vara kasutus või müügikõlblikuks saamine on tehniliselt võimalik ja sellele varale eksisteerib turg. Kui majandusüksus eeltoodut tõestada ei suuda, käsitatakse arendusväljaminekuid perioodikuludena. 17 On ainus mitteidentifitseeritav immateriaalse põhivara liik, mis küll kajastatakse konsolideeritud bilansis immateriaalse varana, kuid ta ei vasta IAS38 toodud immateriaalse põhivara definitsioonile. Firmaväärtus on unikaalne seetõttu, et ta pole eraldiseisev objekt, vaid paljude elementide koosmõju objekt. Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osalusesoetusmaksumuse ja omandatud netovara reaalväärtuse vahel 18 Firmaväärtus tekib sellest, et koos majandusüksuse varadega omandab ostja lisaväärtusena nt hea turupositsiooni,
TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10.06) 13 000 12 Ostud (5.11) 5000 13 Juhul kui 31
http://www.roebuckclasses.com/105/regions/latinam/camericahuman/hu mancamer.htm Indo-Gangese madalik Faisalaba Piirkonnas elab üle miljardi Ludhian d a elaniku, see on üks maailma New tihedamini asustatud Delhi Kanpur piirkondi. Ratna Varana Dhak si Kolkat a a New Delhi Dhaka http://en.wikipedia.org/wiki/File:Dhaka-Bangladesh.jpg kaubanduskeskus http://new-delhi-tour-india.blogspot.com/2010_10_01_archive.html Pearli jõe delta piirkond
Tagasiside Õige vastus on: Antiikaeg, keskaeg, uusaeg. Küsimus 28 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Kui ettevõtte passivakontodel on 4560 € ja sellest 2100 on omakapital, siis ettevõtte aktivakontodel peab järelikult olema: Vali üks: 2100 € 2460 € 4560 € 6660 € Tagasiside Õige vastus on: 4560 € . Küsimus 29 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata bilansis varana: Vali üks: Kaotatud akudrell Varud Autoriõigused Aktsiad ja väärtpaberid Tagasiside Õige vastus on: Kaotatud akudrell . Küsimus 30 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Finantsarvestuse algdokumente peab säilitama minimaalselt: Vali üks: 7 aastat 25 aastat 15 aastat Ettevõtte kogu eksisteerimise aja vältel Tagasiside Õige vastus on: 7 aastat. Küsimus 31 Vale Hinne 0 / 1 Küsimuse tekst
(eraldi tuuakse välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise- vähendamise ning muud) KONTO on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO
millega need on kõige enam seotud. Eraldiste vähendamisi või tühistamisi kajastatakse kulu vähendamisena samadel kasumiaruande kirjetel, kus oli eelnevalt kajastatud eraldise moodustamisega kaasnev kulu. Juhul kui ettevõttel on teatud eraldisega seoses õigus nõuda selle hüvitamist kolmandatelt osapooltelt, siis kajastatakse eraldist ja hüvitisest tulenevat nõudeõigust mõlemat bilansis eraldi, neid omavahel tasaarvestamata. Hüvitise nõudeõigust kajastatakse bilansis varana ainult juhul, kui selle realiseerumine on praktiliselt kindel. Aktsepteeritav on kajastada eraldise moodustamisega kaasnenud kulu ja hüvitisest tuleneva nõudeõiguse kajastamisega kaasnevat tulu kasumiaruandes netosummana. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada selliseid tingimuslikke kohustusi, mille realiseerumine on äärmiselt ebatõenäoline [7]
VARUDE ARVESTUS Soetushinnas arvel olevate varude arvestamiseks kasutatakse: 1. perioodiline arvestus 2. pidev arvestus Perioodiline arvestussüsteem: 1. vara muutumist igapäevaselt ei arvestata, 2. algjääk ja sissetulekud kajastatakse kuluna, 3. aruandeperioodi lõpus viiakse läbi inventuur ja tehakse kindlaks lõppjääk (koguseline), 4. arvutatakse allesoleva vara maksumus ja võetakse see varana arvele. * Väike ajakulu, ebatäpne, puudub üksikasjalik info, väheneb kontrollivõimalus (üle- ja puudujääk) Pidev arvestussüsteem: Kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse raamatupidamises koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri. Eeldab laoprogrammide kasutamist. Varu jäägi hindamiseks kasutatakse Eestis: 1. individuaalmaksumuse meetod; 2. FIFO või 3. kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod.
Kulud kajastatakse kasumiaruande skeem 2 kohaselt. Kulud kajastatakse tekkepõhiselt ning see toimub järgmiste põhiliste kululiikide põhjal: Turustuskulud; Üldhalduskulud; Tootmiskulud; Muud ärikulud; Intressikulud; Muud finantskulud. Kulud kajastatakse samas perioodis nendega seotud tuludega. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning perioodi(de)l, mil need loovad majanduslikku kasu, kajastatakse kuluna. Kõik (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ettevõte kasutab arvelduskrediiti.
kogumist: Google, Yahoo.com, YouTube, Facebook, Windows Live Search, Microsoft Network, Blogger.com, Baidu.com ja Yahoo.co. Ainus erand on Wikipedia, mis on mitte kasumlikkusel põhinev algatus. Kokkuvõte artiklile Christian Fuchsi artikli ,,Töö mõiste informatsioonilise kapitalismi ajastul ja internetis" eesmärk oli aidata kaasa arutelule informatsioonilise kapitalismi tekkimisest, kus teadmisi ei käsitletud kitsalt majandusliku varana, vaid sotsiaalse ressursina ja kus teadmised kujunesid osana ühiskonna hüvedest - see on sotsiaalne toode, mida toodavad ja kasutavad kõik ühiskonnaliikmed, sest kõik inimesed toodavad, taastoodavad ja tarbivad hüvesid, kuid ainult kapitalistide klass kasutab ära hüvesid majanduslikult. Allikas: Fuchs, C. 2010. Labor in Informational Capitalism and on the Internet, The Information Society, No 26, pp 179196.
Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist. Negatiivsed arvud märgitakse sulgudesse või käsitsi kirjutades märgitakse negatiivsed arvud kasti sisse. 92. 93.Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud kanded on kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanssi. 94. 95.Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks jne. Ettemakstud kulud võivad olla lühiajalised või pikaajalised. 96. 97.Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutusega vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul,
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise ee...
Jätkuvad kulud bilansis Lõplikud kulud kasumiaruandes Kapitaliseeritavad kulud enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana Mittekapitaliseeritavad kulud kasumiaruandes tekkemomendist Otsekulud: saab seostada vahetult kindla kuluobjektiga (kuluefektiivselt). Kaudkulud: puudub vahetu seos objektiga või pole otstarbekas liigitada otsekuludeks Kontrollitav kulu – igasugune kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada; Mittekontrollitav kulu - kulu, mille suurust juht ei saa oma tegevusega mõjutada;
väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). (SME IFRS 11.15; RTJ 3). Osaühing kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile 1. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodil, mil nad loovad majanduslikku kasu. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Sihtfinansteerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja kajastatakse vastavalt juhendile RTJ 5. Vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Kui kättesaadud finantseerimise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse finantseeerimist kohustusena. 2
on tooraine omanike poolt asutatud ettevõtted, mille eesmärk on liikmete tooraine töötlemine ja turustamine, hoiu-laenuühistute eesmärgiks on osutada liikmetele (finants)rahateenuseid, anda soodusintressiga laene jne. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriühingute tegevuse alustamiseks vajalik minimaalne algkapital peab ettevõttes olema alustamise hetkel ja säilima kogu tegutsemise aja reaalse varana. Õpetaja: kasutada illustreeriva materjalina joonist 6 ,, Ettevõtjad õigusliku vormi järgi" Joonis 6 ETTEVÕTJAD ÄRIREGISTRIS ÕIGUSLIKU VORMI JÄRGI välisma a äriühingu filiaal füüsilisest tulundusühistu 0% (421); isikust 1% (679) ettevõtja
Põllumajanduslik toodang on bioloogilisest varast saadav või eraldatav toodang (RTJ 7, 2011, §6). Põllumajanduslik toodang tekib kas bioloogilise vara eluprotsessi lõpetamisega (näiteks langetatud mets; lihakere tapamajas) või põllumajandusliku toodangu eraldamisega bioloogilise vara küljest (näiteks viljapuudelt koristatud saak; lehmadelt lüpstud piim; kanadelt saadud munad . (RTJ 7, 2011, §8) Bioloogilise varana võetakse toodang arvele ainult põllumajandusliku toodangu bioloogilisest varast eraldamise hetkel, hilisemal kajastamisel lähtutakse juhendist RTJ 4 „Varud“ (Vooro, 2011). Teoreetilise analüüsi põhjal järeldab autor, et bioloogiliseks varaks on ettevõttes kasutatavad elus ja elutud varad, mida ettevõte võib omada või rentida kapitalirendi tingimustes. Põllumajandusliku tegevuse käigus muudab ettevõte bioloogilised varad põllumajanduslikuks toodanguks või uuteks
kaubandusega · VABAD TALUPOJAD võisid langeda võljaorjusse. Neid oli kõige rohkem, moodustasid enamiku sõjaväest. · KÄSITÖÖLISED madala sotsiaalse staatusega, tihti olid ilma kodanike õigustest, aga siiski vabad inimesed · ORJAD väga tähtsal kohal nendel põhines majandus ja ühiskond. Tegid kõiki töid. Olid kas sõjavangid või barbaritelt ostetud. Klassikaline Kreeka oli ORJANDUSÜHISKOND orje käsitleti omaniku varana, neid võeti väljastpoolt kodanikkonda kõikidel vabadel kodanikel rohkem vaba aega sünnib antiikdemokraatia. ERINEVAD VALISUSVORMID · ARISTOKRAATLIK võim arisokraatide käes, nemad ainsad tähtsad ametnikud. Valitses tumedal ajajärgul, püsis mõnes polises ka hiljem. Spartas arenes see sajandite jooksul OLIGARHIAKS võim ainult aristokraatide peredel · TÜRANNIA ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. Tavaliselt
omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui kulusid kajastatakse tekkepõhiselt see tähendab sellel hetkel, kui leiab sisuliselt aset majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui leiavad aset tehinguga seotud rahavood. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Tulud ja kulud hõlmavad nii realiseerunud kui realiseerimata tulusid ja kulusid. Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu. Realiseerimata tulu
( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem. Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi tulem.
PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise...
Vead kannetes parandatakse paranduskannetega. Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist(must või punane-kirjutatakse negatiivne arv). KORRIGEERIMIS-JA LÕPETAMISKANDED Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud aruanded on: kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanss. Ettemakstud kulud ...on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks, üür, rent jne. Ettemakstud kulud võivad olla: lühiajalised, majandusaasta jooksul kulud pikaajalised. Ettemakstud (lühiajalise) kulu -näide 28. juunil 20x1 tasuti sõiduauto kohustusliku kindlustuse aastamakse 100 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1:
kus kasvatati viinamarju ja oliivipuid. · Vendade Gracchuste reformide nurjumine, kes püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda (maavalduste ülempiir 125 ha). · Palgaarmee kujunemine, mis oli truu eeskätt oma väepealikule mitte Rooma riigile. · Kodusõjad, milles lõpuks väljus võitjana keisririigile aluse pannud Octavianus. 2. Varana keisririik võimujagamine senati ja keisri vahel. a. Octavianus Augustus senati antud aunimi ("suursugune"), millele lisas oma kasuisa Caesari nime (hiljem sai sellest valitseja tiitel keiser). b. Rahvakoosoleku võim vähenes: · Pärast Augustuse surma enam kokku ei kutsutudki. c. Tegelik võim oli keisri käes: · Koondas endale tähtsamad ametid konsul, provintside
Asutamisel vastutavad asutajad ning juhatuse ja nõukogu liikmed solidaarselt valeandmete esitamise, sissemaksete ebaõige hindamise jm kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest. Ettevõttele kahjulike otsuste eest vastutavad juhatuse liikmed isiklikult, kui nad on vastava otsusega rikkunud oma kohustusi ja tegutsenud osanike või nende esindajate nõusolekuta. 2.7. Osakapital Algkapital ehk algne osakapital on rahaliselt mõõdetav väärtus, mis asutamise hetkeks peab äriühingul varana olema. Minimaalne osaühingu (osa)kapital on 40'000 krooni, kuid see võib olla suurem, vastavalt osanike vajadusele ja soovidele. Samas tuleb märkida, et kogu raha, mis ettevõttel algfaasis vaja läheb, ei tasu sisse maksta osakapitalina, sest seda summat on osanikel hiljem keeruline ettevõttest tagasi saada. Soovitus on lisaraha (ehk summa, mida vajatakse täiendavalt osakapitalile) ettevõttesse sisse maksta pigem näiteks omanike laenuna, mille
arvestamise olemuse mõistmisel. Kulud on aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulutused on väljaminekud, mis on seotud esmaste tulemuste ehk varade (varud, toodang) loomisega. Kulutuste toimumine on sõltumatu raha liikumisest, kajastamine võimalik nii kuluna kui varana. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide arvestuses selgitatakse, miks ja kui palju tehakse organisatsioonis kulusid seoses erinevate kuluobjektidega. Keskendutakse otstarbekate kuluobjektide valikule, kulude seostamist kuluobjektidega ning erinevate kuluobjektide kulude arvestusele ja hindamisele. Kulude arvestuses on teada, kus kulud tekivad. Kulukohtade arvestuses selgitatakse välja, miks ja kus
tegema osalise ettemaksu. Laekunud ettemaksed ei ole kasumiaruande mõistes müügitulu (käibemaksu seaduse mõistes on tulu), seega kajastatakse bilansis kohustusena. Müügitulu tekib alles kauba üleandmisel ostjale. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks ettemakstud rendikulu, ettemakstud kindlustusmaksed). Äriplaani/projekti osa Kuna konurents mööbliturul on väga tihe, siis ettevõtte arvestab väga konkurentidega turule sisenemisel. Suuremates linnades on rohkem konkurente, väiksemates vähem, seega on väike linnadesse lihtsam siseneda. Väikelinnades asuvate kaupluste müügitulemused on paremad, kui nende kaupluste, mis asuvad suuremates linnades
On ehitatud Eestis, Soomes ja Lätis, võidetud mitmeid väiksemaid riigihankeid. 20... aastal oli ... netokäive ... krooni. Ettevõttes töötab ... inimest. Tööde mahu suurenemisel palgatakse objektile töövõtulepingutega lähedalasuvast piirkonnast lisaks abitöölisi või kasutatakse alltöövõtjaid. Ettevõtte materiaalne vara koosneb transpordivahenditest, masinatest ja tööriistadest, arvutitest, bürootehnikast ning bioloogilise varana on arvel tõuhobune. Käesoleval aastal on soetatud hoone hobusetall, mille renoveerimistööd on käsil, hobuveo treiler ja maa harjutusväljakute rajamiseks. OÜ Sternhilli aastaaruende andmetel on viimase kahe aasta jooksul töötatud kahjumiga, kahjum on vähenenud. Käive on mitmekordistunud, samas on kasvanud ka lühiajalised kohustused. Omanik on välja võtnud dividende. Investeeritud on põhivara soetamisse. Varade kogumaht on kasvanud.
Korrigeerimislausendid on vajalikud järgmistele situatsioonidele: edasilükatud (kulu või tulu läheb arvesse hilisemal perioodil kui raha tegelik väljamaksmine või laekumine) või tekkepõhiste (kulu või tulu läheb arvesse varasemal perioodil kui tegelik väljamaksmine või laekumine) tehingute korral. Aruandeperioodil tehtud väljaminekuid vara soetamiseks, mis ei ole veel lõplikult tarbitud, ei kajastata antud perioodi kuludena kasumiaruandes, vaid näidatakse bilansis varana. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 20 Jooksev periood Järgmine(sed) periood(id) tarbimata VARA VARA tarbimata tarbitud
TEMAATIKA KORDAMISEKS INIMRESSURSI JUHTIMISE AINES 1. Inimressursi juhtimise olemus ja mõiste. IRJ olemus: 1960. a avaldas Douglas Mc Gregor raamatu ,,Ettevõtte inimlik külg" väitis, et juhtimisele saab läheneda kahel põhilisel viisil. 1) Teooria X- inimesed on töövahendid (pikaajalised töötajad) ,,Piitsa ja prääniku meetod". 2) Teooria Y- inimesed otsivad väljakutset (tänapäevane mõttelaad). TÖÖTAJAD ON MEIE KÕIGE TÄHTSAM VARA Jack Welch: ,,Äris on 3 põhinäitajat": 1) Klientide rahulolu 2) Töötajate rahulolu 3) Rahavoog IRJ on kogu juhtimistegevuse alus, kuid mitte kogu äritegevuse alus. IRJ abil saab tagada organisatsioonile edu. Mõistet kasutatakse kahel erineval viisil: Kirjeldab juhtimistegevust üldiselt; Käsitleb inimeste juhtimist viisil, mis erineb täielikult personalijuhtimisest-erinev filosoofia, inimestele suunatud organisatsiooniline tegevus. 2. Inimressursi juhtimise eesmärgid, rollid ja ülesanded IRJ juhtimi...
Juhtimisarvestus vastavalt vajadusele või sise-eeskirjadele. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega.
väljamakseid osakapitalist [8 : 55]. Kulude kajastamine raamatupidamises toimub tulude ja kulude vastavuse printsiiil. Kulud, mis tehakse äritegevuse käigus, on kas perioodi kulud või ettemakstud kulud [1 : 180]. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotuid tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekimisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu [9 : 88]. Kulude liigitamine toimub vastavalt kasumiaruande skeemid kirjetele, kuid iga ettevõte saab ära määrata alaliigitused ning lisaliigitused, mis annavad ettevõtjale ülevaatlikuma pildi majandustehingutest, nende kasumlikkusesr ning tulemustest. Kulude liigitus võib olla mitmesugune, lähtuvalt ettevõtte omahinna arvutuse meetoditest, sisemistest aruandevormidest ning seadusega nõutud aruandevormidest
alaliste elanike suhtes, omandiõiguse puhul tunnistatakse mingi asja omanikuks olemist kõikides riikides ja seda kaitstakse vastava riigi õigusega. Territooriumi ületamisel on ainsaks vahendiks rahvusvahelised kokkulepped (konventsioonid) ja riikidevahelised kahepoolsed kokkulepped. Intellektuaalomandi õigused on terminoloogiliselt ja struktuurilt seotud asjaõigusega; ka on intellektuaalomandi objektid käsitatavad varana, mida saab pantida (see puudutab registrisse kantud ainuõigusi). Omaette suhe on asja ja selles inkorporeeritud intellektuaalomandi õiguste vahel - asja suhtes kohaldub asjaõigus intellektuaalomandi õigusest tulenevate piirangutega (nt maja arhitektuurilise projekti muutmine või maali müük). Samuti on need õigused seotud isiklike õigustega (nt autori mittevaralised õigused) tsiviilõiguse üldosas ning ärinimeõigusega.
tooraine omanike poolt asutatud ettevõtted, mille eesmärk on liikmete tooraine töötlemine ja turustamine, hoiu-laenuühistute eesmärgiks on osutada liikmetele (finants)rahateenuseid, anda soodusintressiga laene jne. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriühingute tegevuse alustamiseks vajalik minimaalne algkapital peab ettevõttes olema alustamise hetkel ja säilima kogu tegutsemise aja reaalse varana. ÜLESANNE 8 Millised on füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) tegutsemise eelised ja puudused võrreldes äriühinguga? FIE-na tegutsemise eelised FIE-na tegutsemise puudused 14 ÜLESANNE 9 Märgi ära aktsiaseltsi ja osaühingu sarnasused ja erinevused: SARNASUSED: ERINEVUSED: . FIE ja äriühingute eesmärgiks on teenida kasumit. Kasumit taotlevate ettevõtete kõrval on olemas ka
kapitalikaubad ei hõlma kitsamas majandusteoreetilises käsitluses raha ja pangahoiuste kujul olevat kapitali osa, see tähendab rahakapitali (money capital). Laiemas, üldisemas mõttes võib aga eristada füüsilist e reaalkapitali (kapitaalsed hüvised, hooned, rajatised, masinad, seadmed, töövahendid jne) ja finantskapitali, mis esindab erinevaid finantsinstrumente (väärtpaberid, valuuta, laenud jne) ja nende kasutamisel tekkivaid suhteid. Kapitali kui ressurssi võib iseloomustada ka varana (sealhulgas raha) või varalise õigusena, mida saab kasutada lisaomandi loomiseks ja/või mille omamine teenib tulu. Tänapäevaselt on kapitali mõistes nimetatud ka inimeste intellektuaalseid võimeid 7 Avo Org 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja valik ressursside alternatiivsete kasutusvõimaluste vahel
Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas. Materjalide laoarvestuse meetodid Varud on varad: – mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus – mida parasjagu toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käiguks (--pooltooted) – materjalid või tarvikud mida tarvitatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel (--materjalid ja tarvikud) Bilansis käsitletakse varana materiaalsete varade jääki ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Bilansis fikseeritakse varude jääk. Bilansikirjed: 1. toorained ja materjal 2. lõpetamata toodang 3. valmistoodang 4. müügiks ostetud kaubad 5. ettemaksed varude eest Tootmisettevõttes eristatakse 4 liiki varusid: toore- kuulub bilansi kirje alla „tooraine ja materjal” pooltooted- abimaterjalid, väikevara- kuulub samuti „tooraine ja materjal” lõpetamata toodang-
Panga bilansi struktuur Bilanss- raam.pid. aruanne, mis Hüpoteek on oma olemuselt reaalaktivatega tagatud ja maksepikendust 15-45 päevaks. Max. limiit 2kuu näitab panga varade koosseisu ja nende moodustamise regulaarseid sissemakseid nõudev veksel. Kindustatud sissetulek. allikaid. Panga bilansis sisaldub kapitali kahekordne pantkirjad on seotud väiksema avansilise sissemaksea, Pikaajalised laenud on kinnisvara laenud, eluaseme- analüüs. Omavahendid- aktsiakapital; aazio(aktsiate madalama intressi määraga, pikema laenu per.-ga. laenud. Eluaseme laenu kasut: 1)maja korteri ostm.; müügikasum); aruandeperioodi kasum/kahjum; eelmiste väiksem tulu, väiksem risk Võlausaldaja võib hoida 2)maa ostmiseks; 3)maja, korteri kap. remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirj...
5 2. KULUDE LIIGITAMINE Juhtimisarvestuses on kesksel kohal kulud. --- MÕISTED: kulu - tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustiste suurenemine (laiem selgitus: mistahes majandusressursi loovutamine) ; - cost - jätkuv kulu, kajastub varana bilansis; - expense - lõplik kulu, kajastub kasumiaruandes; - expenditure - suur ja pikaajaline väljaminek, kasutatakse kõige sagedamini põhivara soetusväljaminekute tähistamiseks (capital expenditures ehk CAPEX); kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne);
vabaabielus elavatele isikutele see ei laiene. Kooselupartnerid on teineteist vastastikku majanduslikult toetavad pereliikmed. Perekonna sissetuleku arvestamisel loetakse sissetuleku hulka ka vabaabielupartneri poolt sissetoodavad vahendid. Pärimisõigus: vabaabielupartneril seadusjärgset pärimisõigust ei ole, on võimalik teha testament. Üleelanud vabaabielupartneril on võimalus teha kindlaks, missugune osa kooselu vältel omandatud varast kuulub temale ja missugune osa läheb pärandaja varana üle pärijatele. Kooseluseadus (KooS) vastuvõetud 09.10.2014, jõustub 01.01.2016. Seadus reguleerib (registreeritud kooselu) kooselulepingu sõlmimist, registreeritud elukaaslaste õigusi ja kohustusi ning kooselulepingu lõppemise aluseid. Kooseluleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis, isiklikult ühel ajal kohal viibides. Tahteavaldus ei tohi olla tingimuslik. Notar kontrollib sõlmimise eelduseid, kui on alust eeldada, et esineb kehtetuks tunnistamise või
kasum(-kahjum) Omakapital kokku 38 594 47 515 57 257 Tabel 6 Omakapital 5.1 Tulude ja kulude arvestus Aktisaselts kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile nr. 2. (Lisa 7) Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu. 22 6. ARUANDLUS Aktsiaselts Viljandi Aken ja Uks koostab ja esitab raamatupidamise aruanded Statistikametile, Maksuametile ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadeks.
tooraine omanike poolt asutatud ettevõtted, mille eesmärk on liikmete tooraine töötlemine ja turustamine, hoiu-laenuühistute eesmärgiks on osutada liikmetele (finants)rahateenuseid, anda soodusintressiga laene jne. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriühingute tegevuse alustamiseks vajalik minimaalne algkapital peab ettevõttes olema alustamise hetkel ja säilima kogu tegutsemise aja reaalse varana. ÜLESANNE 8 Millised on füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) tegutsemise eelised ja puudused võrreldes äriühinguga? FIE-na tegutsemise eelised FIE-na tegutsemise puudused 29 ÜLESANNE 9 Märgi ära aktsiaseltsi ja osaühingu sarnasused ja erinevused: SARNASUSED: ERINEVUSED: . FIE ja äriühingute eesmärgiks on teenida kasumit. Kasumit taotlevate ettevõtete kõrval on olemas ka mittetulunduslikud ettevõtted.
ettevõtte omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid. Nii tulusid kui kulusid kajastatakse tekkepõhiselt see tähendab sellel hetkel, kui leiab sisuliselt aset majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui leiavad aset tehinguga seotud rahavood. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Tulud ja kulud hõlmavad nii realiseerunud kui realiseerimata tulusid ja kulusid. Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu. Realiseerimata tulu
Mõnikord arveid makstakse teistes valuuta ühikutes( rublad, litid, latid...). Samas ka tehakse sularaha tehinguid. 6 3 VARADE ARVESTUS Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. On olemas käibevara ja põhivara. (6) Käibevara raamatupidamise seaduses ei ole täpselt defineeritud, mida käibevara all mõista. Käibevara on formuleeritud varana, mis ei kulu põhivara hulka. (1 lk 99) Käibevara on - vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul).(7) Käibevara mõiste all kuluvad : Raha- raha kassas ja pangas Lühiajalised finantsinvesteeringud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest
( N + 1) Per. summa arvut.: S = N ; kus 2 S - per. summa; N - kasutamisper. arv. Immateriaalse vara tunnused: · puudub füüsiline olemus, · omab tulevast kasumipotentsiaali, mida sageli on raske mõõta, · kasulikku eluiga on mõnikord raske määrata, · omatakse kasutamiseks. Arvestusterminoloogia käsitl. immat. varana ainult põhivarasid, kuid jur. terminoloogias kõik va- rad, millel puudub füüsiline olemus, hõlmates ka tüüpilisi käibevarasid (saadaolevad arved ja ) vekslid, invest. väärtpaberitesse). Immat. põhivara (IAS 38) - füüsilise olemuseta identifitseeritav mitterahal. vara, kasut. tootmises, kaubanduses, teeninduses või admin. eesm. Firmaväärtus käsitl. eraldi (IAS 22). Immat. varad jaot.: 1) Soetusviisi järgi
nimetus, kogus, vajadusel hind ja materiaalselt vastutav isik – väikevahendite olemasolu kontrollitakse inventuuri alusel Materjalide laoarvestuse meetodid Varud on varad: – mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus – mida parasjagu toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käiguks (--pooltooted) – materjalid või tarvikud mida tarvitatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel (--materjalid ja tarvikud) Bilansis käsitletakse varana materiaalsete varade jääki ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Bilansis fikseeritakse varude jääk. Bilansikirjed: 1. toorained ja materjal 2. lõpetamata toodang 3. valmistoodang 4. müügiks ostetud kaubad 5. ettemaksed varude eest Tootmisettevõttes eristatakse 4 liiki varusid: · toore- kuulub bilansi kirje alla „tooraine ja materjal” · pooltooted- abimaterjalid, väikevara- kuulub samuti „tooraine ja materjal” · lõpetamata toodang-
uuest teabest tulenevat vara arestimise ulatust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p-d 20-23). 9. Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrusega arestiti kahtlustatava ettemaksukonto 3 844 343 euro ja 96 sendi ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et KrMS § 142 lg 1 alusel saab kriminaalmenetluses arestida igasugust kahtlustatava vara ja ka ettemaksukontol olevaid rahalisi vahendeid tuleb käsitada OÜ PVMP-Ex varana nii sissemaksete kui ka tagastusnõuete osas. Seda seisukohta põhistades tugines ringkonnakohus Riigikohtu halduskolleegiumi 18. juuni 2013. a määrusele asjas nr 3-3-1-28- 13. Kõnealuses lahendis märkis halduskolleegium, et kuigi ettemaksukonto arestimise võimalust maksukorralduse seadus otsesõnu ette ei näe, on halduskolleegiumi praktikas ettemaksukonto arestimist siiski võimalikuks peetud
Enne ÄR-sse kanmist vajalik aktsiate registreerimine EVK-s (ÄS § 250; VKRS § 10 lg 2). Kapital peab olema täielikult sisse makstud. Asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. 4.3. Aktsiad 4.3.1. Üldalused Aktsia mõiste määratlemine on üsna keeruline probleem, kuna aktsiat saab vaadelda väga erinevatest aspektidest. Seaduses tavaliselt (nii ka Eestis) aktsiat ei defineerita, teoorias püütud seda defineerida küll varana, õiguste ja kohustuste kogumina või siis jälle bilansikirje osana. Aktsiakapital, mis moodustatakse aktsionäride sissemaksetest, on aktsiaseltsi bilansi passivapoole üks assigneering, aktsia on mõtteline osa aktsiakapitalist. Vastavalt ÄS-le saab aktsiat pidada aktsionäri õiguste kandjaks, kuna ÄS § 226 loetleb mitmed aktsiatest tulenevad õigused: 1. osaleda aktsionäride üldkoosolekul; 2. osaleda kasumi ja AS-i lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
