vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline kohustus. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kui maksumaksjad ei täidaks oma kohustusi, siis muutuksid paljud hüved (nt. koolid, lasteaiad, ülikoolid, haiglad, tervisekindlustus, julgeolek jne) inimestele kättesaamatuks. Käesolev töö annab ülevaate Eesti maksusüsteemidest, erinevatest maksudest ja maksumaksja õigustest ning kohustustest. 1.EESTI MAKSUSÜSTEEM Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks,
8,8% riigieealarvest, eelneva aastaga on näitaja lanegnud ligi 0,7 %. Säärane otsus tuleneb ilmselt sellest, et viimase kümne aasta jooksul on õpilaste arv Eesti üldhariduskoolides vähenenud enam kui 50 000 õpilase võrra ning lähiaastatel jätkub gümnaasiumiealiste õpilaste arvu kahanemine (Riigikontroll, 2015). Eesti haridussüsteemis on küll palju murekohti, mis vajaksid rohkem tähelepanu, aga samas on meie noortel ka palju privileege tagatud. Hariduse näol annab maksumaksja justkui panuse riigi tulevikku. Usun, et tasuta kõrgharidus on meie riigis üks parimaid reforme, mis annab nii paljudele noorte võimaluse ülikooli astuda. Tudeng saab keskenuda õppetööle ja ei pea tundma muret õppelaenu pärast. Praegu on paljudes haridusautustes tagatud tasuta koolilõuna, õppimistarbed, lisaks motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Riik toetab ka ülikoolide juures tehtavat teadustööd, mis viiakse läbi riigieelarvest ülikoolidele eraldatavate
Demokraatia või diktatuur? Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Pärast taasiseseivumist on rahva valimis aktiivsus vähenenud, see sõltub rahva rahulolust ning soovist riigi poliitilises elus kaasalüüa. Poliitika mõjutab igapäeva elu, selle üle vaieldakse ja arutlatakse pidevalt, kuid tegutsemist on vähe. Poliitika tähendas algselt riigi avalike probleemidega tegelemist, eesmärgiks jõuda kodanikke rahuldava elukorralduseni. Tänapäeval tundub, et rohkem pööratakse erakondade sisestele probleemidele tähelepanu, mitte riigikorraldusele. Igapäeva elus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab, kuid pikemas perspektiivis sõltubs sellest ühiskonna heaolu. Suureks probleemiks on rahvale silmajäänud kulutused, mis tehakse reklaami peale erakondade poolt. Suured reklaamplakatid iga tänava n...
seadus. XIV. peatükk KOHALIK OMAVALITSUS § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi. Mõisted: 1. Füüsiline isik- inimene 2. Juriidiline isik- on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 24) 3. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. (Maksukorralduse seadus § 6 lg 2) 4. Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele
Ilmselgelt tahetakse eeskuju võtta teistelt Euroopa Liidu riikidelt aga ei arvestata asjaoluga, et need riigid kasutavad ka astmelist tulumaksu kompentseerimaks sotsiaalmaksu ülempiirist saamata jäänud tulu. Antud juhul väheneks pensioni- ja tervisekindlustuse rahastamise võimalused, mis on Eestis niigi kehvas seisus. 1 Riiklikku ravikindlustust omaval inimesel on raske mõista, mida tema kindlustus tegelikult hõlmab. Sotsiaalmaksu tasumise eest lubab riik küll katta maksumaksja ravikulud, kuid kui asi tõsiseks läheb, selgub, et arsti juurde pääseb paari kuu pärast ja operatsioonini jõutakse aasta möödudes. See on viinud olukorrani, kus inimesed maksavad lisaks sotsiaalmaksule omast taskust üsna kopsakaid lisasummasid, et ravi õigeaegselt ja piisavas mahus kätte saada. Väljavaade tulevikku on selles osas pessimistlik, sest haigeid lisandub elanikkonna vananemise ja eluea tõusu tõttu järjest juurde, kuid maksumaksjaid jääb vähemaks.
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente.
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega, riigi- või kohaliku omavalitsuse avalikõiguslike ülesannete täitevahend. 5.Millest koosneb maksusüsteem? Maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. 6.Kes on maksumaksjad ? Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnavalitsus, kes maksab makse. 7.Maksuseaduste definitsioon ja mida sätestakse maksuseadustega ? Maksuseadustega sätestatakse maksu nimetus, maksuobjekt, maksumaksja, makse saaja või laekumise koht, maksusumma tasumise ja arutamise kord, võimalikud maksusoodustused 8.Kes on maksuhaldurid ja mis on nende ülesanded ? Maksuhalduriteks on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude osas oma valla või linna territooriumil valla- või linnavolikogu. Ülesanneteks on: maksude kinnipidamise õigsuse ja ülekandmise tähtajalisuse kontroll, maksuvõlgade sissenõudmine, maksude mitteõigeaegse laekumise korral maksuintressi
Referaat Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Riikide majanduse reguleerimiseks on riigid kehtestanud erinevaid makse. On tulumaks ja erinevad aktsiisid, antud referaat uurib süvitsi raskeveokimaksu. Esimeses peatükis on maksudest üldiselt, milleks need on ja milliseid makse on veel kehtestatud. Seejärel on väljatoodud raskeveokimaksu mõiste, millele järgneb peatükkidena välja toodud raskeveokimaks Eestis, samuti maksu - eesmärk, -objekt, maksumaksja, maksumäärad, maksutasumise kord ja täiesti lõppu on välja toodud kaks näidet, mis seotud raskeveokimaksuga, et veidi asja näilikult lihtsustada. Välja on toodud erinevad faktid, peamiselt on seda tehtud läbi seadusandluse. 2 MAKSUD ÜLDISELT Igal riigil on vajalik koguda ja kehtestada erinevaid makse, et riigi majandust reguleerida. Maksude kaudu on võimalik tagada vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks, samuti on võimalik ka mõjutada majanduspoliitikat
MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
Eesti Vabariigi maksud Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- need, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja sama isik : · Tulumaks- jaguneb kaheks : füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaks). Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega
Milliseid makse me maksame? 1. Riigilõiv on teenustasu, mida tuleb maksta mitmesguste kodanikutehingute eest. 2. 3 otsest maksu: *füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks *maamaks *ettevõtte tulumaks 3. Otsene maks on selline maks, mida maksumaksja(üksikisik,firma) maksab riigile oma tulult 4. Füüsilise isiku tulumaks on see, kui inimene tasub kogu oma sissetulekust 21%. 5. Otsest maksu maksab maksumaksja oma tulult. Kaudset maksu tasutakse aga ainult siis, kui tarbitakse. 6. Aktsiisimaks on erimaks, mis on kehtestatud kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud. 7. Aktiisimaksud kehtivad Eestis näiteks tubakal, alkoholil ja bensiinil. 8. Tollimaks on maks, mida kogub riik sisse- ja väljaveetavalt kaubalt. 9. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 10
lubama ametnikul takistamatult läbi viia menetlustoiminguid. Küsimused : 1. Seevastu maksuõigus reguleerib avaliku võimu suhteid füüsiliste ja juriidiliste isikutega. Kuigi Eesti põhiseaduses on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. 2. Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud :
Maksundus T 3(loenguk. 2, 19) Nimi _______________________ Rühm_______________________ Kuup._______________________ 1. Maksukohuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitmise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõu valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamine 3. kui maksukohuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5
Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5
Hasartmängumaks Hasartmängud: 18% Hasartmängu Sihtotstarbeline: õnnemängud, loteriid, korraldaja (Kultuur, sport totod, osavusmängud Kohalikud maksud on: müügimaks;paadimaks;reklaamimaks;teede ja tänavate sulgemise maks;mootorsõidukimaks; loomapidamismaks;lõbustusmaks;parkimistasu. Maksumaksja õigused ja kohustused: Õige/Vale??? 1) Maksumaksja kaasaaitamiskohustus on piiramatu ulatusega? Väär: Maksumaksja ei pea tunnistusi andma ja kaasa aitama oma lähikondsete vastu. 2) Maksumaksja võib igal menetluse etapil küsida infot tema kohta kogutud info kohta? Õige: Reeglina 3) Maksumaksjal on õigus esitada oma arvamus alati vähemalt enne menetluse lõppu? Õige, reeglina küll 4) Maksusaladuse alla läheb ka info maksuvõla kohta? Väär: Info maksuvõlgade kohta on kõigile avalik teave. Maksude kategooriad: - otsesed ja kaudsed
maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks näiteks soodustada majanduse arengut ja tempot või maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist. Maksude kehtestamisel lähtutakse maksustava hüve tarbimisest ja maksumaksja maksevõimest. 3 Neli kaalukamat maksu Eestis on tulumaks ja sotsiaalmaks (otsesed maksud), aktsiisid ja käibemaks (kaudsed maksud). Maamaks, sotsiaalkindlustusmaksed, tollimaks, hasartmängumaks ja raskeveokimaks moodustavad umbes 2% kogutud maksudest. a. Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks. Tulumaks
Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus. Maksu peamiseks eesmärgiks on sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks tulu saamine. Maksudel võib olla ka kõrvalfunktsioone näiteks on tollimaks siseturu ja hinnaregulatsiooni kaitseks, aktsiisid tarbimise piiramiseks või keskkonnakaitselistel eesmärkidel. Koormised on mitterahalise iseloomuga kohustused. Rahalised karistused (näiteks trahv ja sunnisraha) on mõjutusvahendid, et sundida isikut
· Honed ja mud rajatised, maa hinda arvestamata · Maa ja honed 19. Kas maksuhalduril on õigus saada teavet krediitiasutustelt- jah-ei 20. Document loetakse kättetometatuks ka juhul kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 18 aastasele perekonnaliikmele-tõene, väär 21. Maksuhalduril on õigus revusjoni käigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenätamist- tõene, väär 22. Intresse makstakse siis · Kui maksumaksja jätab tasumata osa või kogu määratud summast tähtaegselt · Kui maksuamet ei tagasta maksumaksjale tema poolt enammakstud summat tähtaegselt 23. Mis on maksu ja lõivu peamine erinevus? 24. Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidenti taandamist(, , ). tõene, väär 25. ARK-s registreeriti 19 tonnise raskeveoki omanike vahetus 21. 10. 2007 . Auto oli ja jääb Eestisse registrisse . Seega uue omaniku raskeveokimaksu kohustus algab
Millisedvabakaubanduslepped kehtivadEestis? 1. Eestiriigi poolt sOlmitudvabakaubanduslepped 2. Euroopa Liidu poolt vabakaubanduslepped sOlmitud 3. WTO poolt s6lmitudvabakaubanduslepped l2ihtuvalt Millistestkriteeriumitest jagavadtopeltmaksustamiselepingudmaksustamis6igust riikidevahel? 1. tulu tekkimiseriik ja kulu tekkimiseriik 2. tulu tekkimiseriik ja maksumaksja residentriik 3. maksumaksja residentriik ja kodakondsusriik saamiseks konkurentsieelise kolm tildist strateegiat Milles seisnevad MichaelPorteri jatgi? Leidkegle variant. 1. edusaavutamine odavamiiiigihinnaabil 2. kaubamiirgiteadvustarnine sihtturul+ tootearendus 3. eesmlrksaadaturuliidriks 4
tähendust omavaid dokumente. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult dokumentide esitamist. See tähendab maksukohustuslase aktiivset maksumenetluses osalemist. Teatama peab maksu- ja tolliametit kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib maksustamise seisukohast tähendus olla. Ühtlasi ei tohi maksumaksja oma tegevusega maksuhaldurit kontrollimisel takistada. Selleks et adekvaatseid dokumente esitada, peab maksukohustuslane pidama arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, esitama tema maksukohustuse täitmist kontrollivale maksuhaldurile maksudeklaratsioone, raamatupidamisdokumente jt tõendeid ning säilitama neid seaduses sätestatud tähtaja jooksul, milleks on üldjuhul seitse aastat. Maksumaksja peab maksumenetlusele kaasa aitama ja maksuhalduri tegevuset
MAKSUD JA MÄÄRAD Mis on maksud? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud. Tavakeeles nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid makseid: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: altkäemaks, "katusemaks" maffiale vms. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel
Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.Kulupoliitika tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, samuti seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada.Eelarvedefitsiidiks nimetatakse olukorda, kus planeeritud kulud ületavad tulusid.Eelarve ülejäägi korral koostab valitsus lisaeelarve.Kõigi maksude kogusummat, võetuna protsendina SKP-st nimetatakse maksukoormuseks.Maksumäär tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab.Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi.Proportsionaalne maksusüsteem maksusüsteem, milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast.Astmeline maksusüsteem maksusüsteem, milles maksumäär sõltub maksumaksja sissetuleku suurusest (mida suurem sissetulek, seda kõrgem maksumäär).Tulumaksu nimetus tuleneb sellest, et see pannakse inimese või ettevõtte tuludele
TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata.
Ja kui maksustatav tulu väheneb, siis väheneb ka keskmine maksumäär. 9. Regressiivne maks – tähendab seda, et kui tulude suurenedes väheneb tulu pealt makstava maksu osakaal ehk keskmine maksumäär väheneb. 10. Sissetuleku piirkasulikkus - mida suuremat sissetulekut saadakse, seda väiksemaks jääb tema kasulikkus täiendava ühiku lisandumisel. Palgasumma 11. Liigne maksukoormus (excess burden of taxation) - liigne maksukoormus on see osa maksustamisest tingitud maksumaksja heaolukaost, mida maksukoguja ehk valitsus maksutulude näol endale ei saa 12. Maksustamise heaolukadu (welfare loss of taxation) - Seega, maksustamise heaolukaoks võib seda nimetada seetõttu, et maksumaksja heaolu alaneb ja see heaolu lähebki ühiskonna jaoks kaduma, kuna kellegi teise heaolu selle tulemusel ei tõuse 13. Maksustamise efektiivsuskulu (efficiency cost of taxation) - Kuna moonutatud hindade tingimustes ei saavuta majandus Pareto
tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus- või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused. Lõikes 1 nimetatud kingitusi ja annetusi ei või maha arvata rohkem kui 5% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind, kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata. 22
sõltub paljudest teguritest ning kujuneb välja pika aja jooksul. Arvan, et kõige suurem põhjus, miks püütakse maksude tasumisest kõrvale hoiduda on teadmatus. Inimesed ei ole informeeritud sellest, et maksutulu kasutatakse rahava heaolu saavutamiseks. Leian, et maksumoraali kujundamist võiks alustada juba noorte seas. Näiteks võiks maksude tähtsusest rääkida juba üldhariduskoolis mõne õppeaine raames. Võiks lastele teadvustada, millised hüved on meile tagatud, kui täidame maksumaksja kohust. Kardan, et paljud ei ole teadlikud sellest, et tänu maksutulule on tagatud riigi julgeolek, toimiv tervishoiusüsteem, tasuta kõrgahridus, korralikud maanteed ning on säilinud puhas looduskeskkond. Maksundust käsitlev õppe- ja teavitustöö noorte seas annaks võimaluse kujundada tulevaste maksumaksjate arusaama maksude tasumise tähtsusest ja vajalikkusest. Maksumoraal on tihedalt seotud avaliku võimu ja õigussüsteemi usaldusega. Kuid viimasel
teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaksja parkimistasu. Maks On seadusega või seaduse alusel vallavõi linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksukohustuslane • Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. • Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Maksu kinnipidaja
2.5 Maksusüsteem: Maksud ja maksustamise põhimõtted koos moodustavad maksusüsteemi. a) Kui kõikidelt kogutakse proportsionaalne osa tulust, on tegemist proportsionaalse maksusüsteemiga. b) Kui tulu kasvades kasvab ka maksumäär, on tegemist progresseeruva ehk astmelise maksusüsteemiga. 2.6 maksukoormus - Kõikide maksude kogusumma, protsendina ühiskondlikust kogutulust, nimetatakse maksukoormuseks. maksumäär - Maksumäär on tuluosa, mida maksumaksja maksudena ära maksab. riiklik ja kohalik maks - Eestis kehtivad riiklikud maksud on: tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, tollimaks ja raskeveokimaks ning aktsiisid: alkoholi-, tubaka-, pakendi-, kütuse- ja elektriaktsiis. Kohalikud maksud on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu.
ruutmeetri kohta, tubakaaktsiis sigarettide arvu kohta), võib olla proportsionaalne või progresseeruv, kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga, võib olla ka regresseeruv · maksusaaja- isik, kellele maks laekub- kreeditor või võlausaldaja. Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse, riiklikud maksud riigieelarvesse va. maamaks, üksikisikute tulumaks, mis laekub kohalikku eelarvesse. · maksutasumise kord ja tähtaeg- Maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud, mis reguleerivad kogu maksumenetluse protsessi. (maksuarvestus, deklareerimise vajadus, tasumise tähtajad) · maksusoodustused- subjektiivsed, soodustused mis vabastavad mingi subjektide ringi maksukohustusest ja objektiivsed, kui mingi osa objektidest arvatakse maksustavatate hulgast välja. Võib rakendada ka ühekordset maksuvabastust. · rakendussätted- sageli ei rakendata seaduse tervikteksti üheaegselt vaid
Nimetatud kulutuste kokkuhoid on võimalik suunata täiendavalt sotsiaalseteks tagatisteks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on selle kohustatud poole ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane, kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes sooritab maksutasumist. Maksukinnipidaja on isik, kes peab teised isiku tulust maksu kinni pidama selle deklareerima ja üle kandma. Kolmas isik on õigussuhte väline isik ja ta tõmmatakse õigussuhtesse kaasa 3
2011.aastal oli 144 kuus ehk 1728 aastas. Progressiivne maksusüsteem astmeline maksusüsteem, kus suurema sissetulekuga inimestelt võetakse suuremat maksu. Regressiivne maksusüsteem madalama sissetulekuga inimestelt võetakse suurem protsent maksu, kui kõrgema sissetulekuga inimestelt. Regressiivne maks käibemaks. Maksumäär mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu. Ühe maksumaksja seisukohalt räägitakse maksumäärast ehk sellest tuluosast, mida ta maksuna ära maksab. Eesti maksud: 1)Tulumaks 21% 2)Sotsiaalmaks 33% 3)Maamaks ( 0.1 2.5 % ) 4)Käibemaks ( 20%, raamatutel 9% ) 5)Hasartmängumaks 6)Tollimaks 7)Aktsiisid ( tubaka, alkohol, kütus, elekter, pakend ) 8)Raskeveokimaks. Kohalikud maksud: 1)Müügimaks 2)Paadimaks 3)Reklaamimaks 4)Teede-ja tänavate sulgemise maks 5)Mootorsõidukimaks 6)Loomapidamismaks 7)Lõbustusmaks 8)Parkimistasu
Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samal ajal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest: tal on soe söök, sportimis võimalused ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi. Paljudel vangidel ongi vanglas mugavam elu, kui neil oleks vabaduses. See kõik ei ole aga normaalne ega oma mingit seost õigusemõistmise põhimõtetega. Kurjategijale määratakse lihtne pääsetee - vanglakaristus. Arvan, et vanglakaristus või tühine
vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste lahendamise kord ning poolte vastutus.
Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. * Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksuhaldur on õigustatud subjekt. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes tegelikult maksu maksab. Maksukinnipidaja on isik, kes on kohustatud (nt tööandja) teise isiku tulult kinni pidama maksusumma ja selle deklareerima ning tähtaegselt üle kandma. Kolmas isik on õigussuhte väline isik ja ta tõmmatakse õigussuhtesse kaasa tavaliselt täiendava info saamiseks,
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE..............................................
Riigikontroll · Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus · Ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. · Kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat, mõjusat ja õigusepärast rahakasutust · Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada.
Kui tehingu vormi valimisega saaks maksukohustuse teket niisama lihtsalt manipuleerida, siis muutuks maksude maksmine sisuliselt vabatahtlikuks. Riigikohus põhistas majandusliku tõlgendamise rakendamise vajadust maksuõiguses juba 1999. a lahendis, märkides, et maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalikõigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega.[2]
ja esitatud andmete õigsuses. Kui maksukohuslane keeldub selgitustest, annab vastakaid ütlusi või on muu alus nende usaldusväärsuses kahelda. Hindamismeetodit kasutatakse siis, kui isiku kulud on mittevastavuses deklareeritud tuludega. Maksuhaldur tõendab, et tehtud kulud ei vasta tegelikult deklareeritud tulule ja maksukohuslase ülesanne on seda vastavust tõendada. Maksusumma määramisel hindamise teel kasutatakse erinevaid meetodeid: · Võrdlusmeetod- võrreldakse maksumaksja erinevate maksustamisperioodide majandustulemusi. (kui dokumendid on näiteks kadunud) · Analoogia meetod- maksumaksja majandustegevust võrreldakse temaga sarnaste maksumaksjatega. · Puhastulu meetod- maksumaksja vara väärtus, mis on antud perioodil omandatud, summeeritakse ja lahutatakse maksumaksja ja tema pereliikmete kulud, mittemaksustatavad tulud ja rahalised kohustused. Saadud summast lahutatakse deklareeritu
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva
maksukohtusi. Palun selgitage seda Tõnisele. Vastus: Tms § 15, lg 1 (1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja Samas: Tms § 15, lg 5 Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui: 1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või 2) 4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või Ehk saab mitut moodi mitte maksustada seda müüki (6) Kui lõikes 5 sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul
Eriti oluline on tihendada koostööd erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eesti julgeoleku tugevdamine on äärmiselt oluline prioriteet eriti nüüd, kui maailmas on olukord üsna pingeliseks muutunud. Erinevad terrorirünnakud panevad meist igaüht muretsema. Eriti tähelepanelik tuleks olla meie idanaabri suhtes. Eesti peaks veel rohkem rõhku panema meie vabariigi julgeolekule. Usun, et tegu on valdkonnaga, kuhu on nõus iga maksumaksja hea meelega panustama. Väga oluline osa riigi eelarves on koht haridusel. Riiki edasiviivaks jõuks on noored, kes saavad eluks vajalikud teadmised koolist. Paraku on õpetajate palgad väga madalad, aga töö väga vastutustundlik ja pingerikas. Paaril aastal on võetud eesmärgiks tõsta pedagoogide töötasusid, kuid siiani on need liiga madalad. Tuleb leida ressursse, et meelitada noori selle elukutse valikul ning anda motivatsiooni juba kogenud õpetajatel jätkamiseks.
lahti seletamisest. Samuti toome välja maksuintressi jagunemise, intressi arvestamise aegumisest kui ka intressi mittearvestamise põhjused. Referaadis on ka välja toodud kaks näidet maksuintressiga seonduvatest probleemidest kohtulahendite näitel. Referaadi seome kokkuvõttega. Samuti toome välja ka oma viidatud allikate loetelu. 1. MIS ON INTRESS? Intress on maksuõigussuhtest tulenev kõrvalkohustus, tsiviilõiguses nimetatud, kui viivis. Maksumaksja jaoks on makstud intress ettevõtlusega mitteseotud kulu, millelt juriidiline isik peab ka täiendavalt tulumaksu maksma.1 Intress jaguneb kaheks, maksukohuslase poolt makstavaks intressiks ja maksukohuslasele makstav intress. 1.1 MAKSUKOHUSLASE POOLT MAKSTAV INTRESS MKS § 115 kirjeldab, et maksukohuslane on kohutatud tasuma intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt, või kui talle on tasutud alusetu enammakse. Intressi 1 L
Siiski on maamaksul kohaliku omavalitsuse eelarves suhteliselt väike osakaal, määravaks on ka asjaolu, et maamaksu kogumise kulud moodustavad ümbes viiendiku kogutavast maksusummast. Elamumaa eest saadud maamasku osakaaluks loeti umbes 2% kogu tulust. Sega usun, et 01. jaanuaril 2013. aasta vastu võetud seadusemuudatus, milles vabastati kodualune maa maamaksust, on vägagi põhjendatud. Maksuvaba on maa, millel asuvas elamus on maksumaksja elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Maksuvabastus on tiheasustusega alal kuni 1500 m2 ning mujal kuni 2000 m2 ulatuses. Suuruspiirang aitab välistada olukorda, kus hektarite suurustele seisvatele arengupiirkondadele hakatakse kodudele mõeldud maamaksu vabastust rakendama. Maamaksu mõju erineva sissetulekuga elanikele Maksustamine peab toimuma põhjendatult ja võrdselt kõigi inimeste jaoks. Maamaksu puhul ei saa aga rääkida kõigi inimeste võrdsest maksustamisest
Majanduse Põhiprobleemid. 1) milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada ? 2) Kuidas seda teha? 3) Kellele seda teha ? TAVAMAJANDUS Vanim ja algelisem majandussysteem. (elatusmaj. ) KÄSUMAJANDUS majandus otsused langetab riigi keskvõim.Keskvõim ja eraomand väga piiratud. Omane plaanimajanduse kord.(5aastat) NB ! Planeerimine lähtub tootmisvõimalustest ja eelnevatest tootmismahtudest. Tarbija huvid on teisejärgulised. TURUMAJANDUS: MAjanudus systeem., kus n6udmise ja pakkumise tasakaalu määrab vabaturg. Sellest lähtuvalt kujunevadtoodete ja teenuste 1. Maht 2. Hind 3. Sortiment Ressursside ja tehnoloogia kõige otstarbekam kasutamine. Monopol- ainuõigus toota kaupa , pakkuda teenust ja määrata hinda. Kartellikokkulepe- see on erinevad ühevladkonna firmad lepivad kokku tootmismahud ja hinnad.Täeilik kontroll turuüle ja max. kasum. Liberaalne maj. poliitika - majanudspoliitika kus riik sekkub minimaalselt. (Angro Ameerika maad ) S...
pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6 6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht? Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9 7. Millised on maksuhalduri ülesanded? Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigust. Arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv
• Jaotusfunktsioon • Kontrollifunktsioon • Stabiilse arengu tagamise funktsioon 7. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks.
ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitsema keskonna puhtuse ja targa tarbimise eest. Ühishüvis-sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotakse ilma turu vahenduseta(tasuta) ning mida 3.Riigieelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvata tulude ja tehtavate kulude kohta. tarbib enamik ühiskonnaliikemed. 4.Otsene maks-smida maksumaksja maksab riigile oma tulult.Otsesteks maksudeks on Eestis füüsilise Eelarvedefitsiit-olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.(maamaks-laekub omavalitsuse eelarvesse.Maamaksu tasub Rahandusaasta- tulud ka kulutused on just selleks ajaks planeeritud.1-jan-31.dets. iga kinnistu omanik olenevalt krundi suurusest ja asukohast.Füüsilise isiku tulumaksu peab inimene Lisaeelarve-seal näidatakse samuti ära tulud ja kulud
Loodan, et selle referaadi kaudu saavad grupikaaslased midagi uut teada raskeveokite makstustamist, sest on olemas suur tõenäosus et tulevikus keegi neist kohtub selle seadusega oma töökohal. Foto: Ilmar Saabas Eestis raskeveokimaksu seadus jõustus esimesel jaanuaril 2004 aastal. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal ja maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Nüüd mida see termin üldse tähendab: raskeveokimaks on riiklik maks, mis tasutakse maksumaksja poolt iseseisvalt maksekorraldusega Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Maksu- ja Tolliameti poolt loodud raskeveokimaksu maksjate andmebaasi aluseks on Maanteeameti poolt Maksu- ja Tolliametile esitatavad andmed. Maksumaksja poolt tasutud maksu tasumise õigsuse ja õigeaegsuse kontrollimise aluseks on Maksu- ja Tolliametile Maanteeameti poolt esitatud liiklusregistris maksumaksja ja tema omandis või valduses oleva raskeveoki andmed. 2
· Poolt räägib see, et kui eluks ajaks vangi mõistetud. kurjategija paneb toime uue kuriteo, puudub võimalus tema karistamiseks, kui lähtuda kuritegude ja karistuse vastavuse printsiibist. · Miks peab riik aastakümneid kandma ülal paadunud roimareid, kes niikuinii vanglamüüride vahelt ei välju ja ei kavatsegi teha tööd, et kas või osaliselt tasuda oma võlgühiskonna ees. Kas tõesti on vaja hoida elus maksumaksja raha eest paadunud roimareid ja kriminaale. · Kuid karmid karistused on viimane asi, mida meie liberaalist justiitsminister Rein Lang ja elevandiluutornis elavad õigusemõistjad kuulda tahavad. Nende põhimure on, et Eestis on ühe elaniku kohta liiga palju vange. Ilmselt ongi. Aga lahendus pole neid siis tagasi tänavale saata, vaid lahendus on kõige hullemaid neist hukkama hakata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
