Pahavara Mis see on? Mis on pahavara on arvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada või kuritarvitada. Pahavara liigid Viirused Ussid Troojalased Nuhid Kuidas arvutiviirused levivad? Elektronposti teel MSN teel Failidega, USB pulkade ja CD-ga veebilehti külastades Arvutiviiruse tagajärjed arvuti aeglus programmide käivitamisel reklaamaknad faili mahu suurenemine kahtlaste failide tekkimine mälu vähenemine Viirus Levivad elektronposti või internetilehekülgede kaudu Võivad kahjustada sinu arvuti ratkvara, faile või riistvara Ussviirus Levib otse ühest arvutist teise Uued ussid levivad väga kiiresti ja
padjakestest õige vähe üle olla. Elektronposti saamisel on tähtis meeles pidada kui kergelt võib tehnoloogiat valesti kasutada. Samuti võib tulla eksimusi raskete tagajärgedega. Nüüd üks näide Ameerikast. Mees läks puhkusele lumisest Chicagost Floridasse. Tema naine oli ärireisil ning ja lootis kohtuda oma mehega seal järgmisel päeval. Kui mees oli saabunud hotelli, otsustas ta saata oma naisele kiire teate e-mailiga. Kuna ta ei leidnud paberitükki, kus oli kirjas naise elektronposti aadressi, tuletas ta aadressi meelde. Kahjuks unustas ta ühe tähe kirjutamata ja tema kiri läks ühele vanale prouale, kelle abikaasa oli just eelmisel päeval surnud. Kui leinav vanaproua oma emaili luges karjatas ta korra ning kukkus teadvusetult põrandale. Kui tema pere oli karjet kuulnud jooksid nad tema tuppa ja lugesid kirja arvuti monitorilt: "Kallis abikaasa. Logisin just sisse. Kõik on valmis Sinu homse tuleku tarvis. PS. Siin all on tõepoolest päris kuum." Lõdvestusharjutused
Pegasus Mail, Lotus Notes, CompuServe, Netscape Communicator ja AOL. Veebimeili kasutusvõimalust pakuvad Eestis hot.ee, mail.ee, zone.ee, tele2.ee, solo.ee, email.ee, starline.ee, imp.hot.ee jt. Välismaistest veebimeili süsteemidest on tuntumad hotmail.com ja Yahoo!Mail. Krüpteeritud sõnumite vahetamiseks sobib hushmail.com E-post on harilikust postist mugavam see ei vaja, ümbrikku, marki ega postkasti. Peale selle on elektronposti teenus sadu korda kiirem kui tavaline postiteenus ning tavaliselt vastatakse kirjale kiiremini.Meiliprogramm võimaldab automaatselt vastata aadressil, kust elektronkiri on tulnud ilma, et selle peaks uuesti sisestama. Samuti saab lisada elektronposti vajalikke dokumente. Hea on ka see, et inimesed saavad elektronposti teenust kasutada erinevates kohtades, kus on internetiühendus olemas. Internet
13.03.2015 Kirjakeeles kasutatakse sõnu meil ja e-kiri. Meil = e-kiri, elektronkiri (ingl e-mail) Kas said mu meili kätte? Ta ei ole mu meilile veel vastanud. Meil = e-post, elektronpost (ingl e-mail) Suhtlesime meili teel. Saatsin elulookirjelduse meiliga = meili teel = meilitsi = e-postiga = elektronpostiga = elektronposti teel. 13.03.2015 Meiliaadress = e-posti aadress = e-aadress Meilima = elektronposti teel kirja saatma (e-mailima, mailima) Kui sul on uudiseid, meili mulle! Tal paluti meiliga saata oma CV. = Tal paluti oma CV meilida. 13.03.2015 Postiloend (ingl mailing list) meiliaadresside loend, mis võimaldab sõnumit saata paljudele aadressidele korraga Kas soovite liituda Kaubamaja postiloendiga? Meililist (ingl mailing list) postiloendil põhinev foorum Kuulun raamatuklubi meililisti. 13.03
periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. 7. Millal peab asutus avalikustama uued sideandmed, kui need andmed muutuvad? Kui asutuse sideandmed muutuvad, avalikustab asutus uued sideandmed vähemalt 10 tööpäeva enne andmete muutumist. 8. Kui pika aja jooksul peab asutus elektronposti muutumisel tagama vana aadressi kasutamise? Asutuse ametliku elektronposti aadressi muutumisel tagab asutus vana aadressi kasutamise vähemalt 6 kuud pärast aadressi muutmist. 9. Mida peavad võimaldama dokumendihaldussüsteemid? (6 punkti) 1) dokumendi registreerimise, sõltumata dokumendi kandjast; 2) kehtestatud juurdepääsuõiguste kasutamise; 3) lihtsa ja kiire juurdepääsu dokumentidele; 4) asjaajamis- ja arhiveerimistoimingud nii üksikdokumendi kui ka dokumentide
14.Kuidas toimub digitaaldokumentide väljasaatmine asutusest? Milliseid võimlusi selleks kasutatakse? Digitaaldokumendi väljasaatmisel edastatakse adressaadile: 1) dokument koos vajalike lisadega ja metaandmetega ning allkirjastatuna, kui seda on nõutud, või 2) teade, milles on märgitud dokumendi saatja, pealkiri, kuupäev, viit ja viide dokumendi asukohale Elektroonilise dokumendi saatmiseks on 4 võimalust: 34.1 elektronposti teel e-kirjana koos vajalike lisadega ja allkirjastatuna, kui see on nõutud. Digitaaldokument tuuakse kõigi vajalike rekvisiitidega elektronkirja sõnumiväljal. 34.2 elektronposti teel teatena, milles on märgitud dokumenti saatva asutuse nimetus, dokumendi pealkiri, kuupäev ja indeks ning teatele on manusena (attachmendina) lisatud digitaalselt allkirjastatud dokument (ilma indeksita). Sel juhul võib dokument olla
Abikäsi MTÜ Kadakatee 153 12165, Tallinn, Harjumaa 14.04.2012. Toomas Panker Astri 19/21-20 11211, Tallin, Harjumaa Soovin kandideerida teie poolt väljakuukutatud konkursil Andmesisestaja, tekstide kirjutaja leidmiseks Motivatsioonikirjale on lisatud täpsem elulookirjeldus. Leian, et andmesisestajana töötamine aitab mul rakendada varem omandatud oskusi ja võimeid, pakkudes võimalusi eneseteostuseks, arenguks ja palga teenimiseks. Nagu nähtub minu CV-st on mul juba 12 aastat andmesisestamise kogemust Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Haabersti Klubimajast, seal teen ma tööd vabatahtlikult, et säilitada ja arendada enda omandatud oskusi. Nagu nähtub lisatud CV-st olen ma tegelenud seal kogukonnalehe toimetamisega, artiklite kirjutamise ja tõlkimisega. Minu ülesannete hulka luulub ka välissuhete korraldamine. Ma suhtlen väliskülalistega, tõlgin artikleid ja toimetan Klubilehte. Arvutiki...
NNTP klient on sisse ehitatud sellistesse veebilehitsejatesse nagu Netscape, Internet Explorer, Opera jt. , kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat iseseisvat klientprogrammi NTP (Network Time Protocol) TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio-, aatom- või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel POP Protokoll, mida elektronposti kliendid kasutavad oma meiliaadressile saabunud sõnumite allalaadimiseks ISP meiliserverilt POP3 (Post Office Protocol 3) Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid.
1. Kuidas on teie eesnimi? Minu eesnimi on... ? ......... 2. Kuidas on teie perekonnanimi? Minu perekonnanimi on... ? ...... 3. Mis on teie isanimi? Minu isanimi on... ? ..... 4. Kui vana te olete? Ma olen ...aastane. ? 16/17 . 5. Milline on teie kodakondsus? Mul on Eesti kodakondsus. . . 6. Kus te elate? Ma elan Eestis. ? . 7. Missugune on teie kodune aardess? Minu aadress on... ? : // / //, ....., ....., . 8. Missugune on teie elektronposti aadress? Minu e-mail on... ? -: tuut 9. Kuidas võib teiega ühendust saada? ? 10. Missugune on teie perekond? Meie peres on ...inimest. ? 2, 3, 4 / 5...... 11. Nimetage oma sugulasi. Minu sugulased on: ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa, tädi, onu, tädipoeg, onutütar, ristivanemad. . : , , , , , , , , , , . 12. Mis koolis te õpite? Ma õpin Lähte Ühisgümnaasiumis. ? . 13. Mitmendas klassis te õpite? Ma õpin 10. meedia-, tehnoloogia-, spordiklassis
Samal ajal kui arvutiomanikud mängivad, surfavad või teevad muid igapäevaseid toimetusi, pommitab mõnda veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Arvuti kontrolli alla saamiseks rünnatakse arvutit mõne turvaaugu kaudu (eriti kui arvutis on vananenud ja paikamata tarkvara) või pahavara abil, mis satub teie arvutisse näiteks kiirsuhtlusprogrammi, elektronposti kaudu või kuritahtlikke veebilehti külastades. Juhul kui operatsioonisüsteemil on sisse lülitatud mingisugused turvaseaded, vajab pahavara arvutisse installeerumiseks tavaliselt kasutaja otsest kaasabi, et enne "Yes" või "Ok" nupu vajutamist on alati kasulik lähemalt uurida, millega nõus ollakse. Botnetti võib kuuluda miljoneid arvuteid. Viimasel ajal näivad kurjategijad arvavat, et kõige optimaalsem ning ohutum on pidada väikesi, paarikümnest tuhandest arvutist
Tüüpiline klassikaline CV näeb välja selline: Curriculum vitae Nimi: Nikolai Uugamets Sünniaeg: 29.02.1980, Uugassaare Aadress: Perve 3, 12078, Uugassaare, Põlvamaa Telefon: kodus: 24 986 78 mobiil: 259 23 476 E-post [email protected] Töökäik: 06.1997 k.a AS Surimuri, Punane 321, Tallinn must ja valge maagia, trikitööd mustkunstnik (kadumis- ja saagimistrikid) 03.1995 06.97 Uugametsa ooperiteater lavatööline (õhtuti ja koolivaheaegadel) Hariduskäik: 1986 1997 Uugametsa Gümnaasium, keskmine hinne 4,1 Täiendkoolitus: 08. 09.1998 mustkunsti kursus, Londoni Kõrgem Teatrikool Keeleoskus: emakeel- eesti, valdan inglise, vene ja läti keelt Arvutioskus: Word, elektronpost, Solitaire, Minesweeper Auto...
TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio, aatom või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel POP Post Office Protocol Postkontoriprotokoll POP(2) Loodud 1984 Praegu Kasutusel uuem versioon POP3 POP(4) Protokoll, mida elektronposti kliendid kasutavad oma meiliaadressile saabunud sõnumite allalaadimiseks ISP meiliserverilt POP3 Post Office Protocol 3 Postkontoriprotokoll 3 POP3(2) Loodud 1996 Autorid J. Myers, C. Mellon, M. Rose Siiani kasutusel POP3(3) parameetrid Quotawarn Timeout Poptimeout Popminpoll POP3(4) POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris
otsused. • Tervisetõendi otsuseid pärib tervisetõendi saaja (esialgu ainult Maanteeamet) otse tervise infosüsteemist. Tervisetõendi taotleja ehk kodanik ei pea selleks midagi tegema. • Tervisetõendi taotleja saab näha talle väljastatud tervisetõendi otsuste kohta infot patsiendiportaalis (www.digilugu.ee) ja riigiportaalis (www.eesti.ee) ning juhul, kui ta on seadistanud riigiportaalis oma elektronposti aadressi, saab ta teavitused ka oma igapäevaselt kasutatavale elektronposti aadressile. 2.2. Detailne protsess 3 4 Protsessi kirjeldus: • Tervisetõendi taotleja ehk kodanik: - siseneb tervisetõendi protsessi algatamiseks riiklikku patsiendiportaali, valib tervisetõendi soovitud kasutusalad ning täidab ja digiallkirjastab tervisedeklaratsiooni;
Arvuti Inimesed juhivad arvutiga oma äri,teevad kodutöid ja mängivad mänge. Arvutiga uuritakse ka Internetti või vaadatakse digitaalkaameraga tehtud pilte. Arvuti on argielu osa,aga nad on leiutatud üsna hiljuti. Kuni umbes 1980. aastani kasutasid arvuteid vaid teadlased ja insenerid. Riistvara ja tarkvara Arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Riistvara on see,mida saad kasutada-arvuti ekraan,CD- lugeja ja klaviatuur. Tarkvara on programmid,mida su arvuti kasutab erinevate üleannete täitmiseks. Arvutid tööl Vabrikutes töötavad arvutiga juhitavad masinad ja robotid. Ettevõtted kasutavad arvuteid kirjade kirjutamiseks, informatsiooni töötlemiseks ja raamatupidamiseks. Kunstnikud kasutavad arvuteid igasuguste asjade loomiseks,alates plakatitest ja ajakirjadest ja lõpetades röstrite ja mobiiltelefonide kujundamisega. Arvutikiibid Iga arvuti südameks on väike mikrokiip ehk mikroprotsesso...
, kasutada võib ka uudiselugejaks nimetatavat seseisvat klientprogrammi. NTP (Network Time Protocol) - võrguaja protokoll. TCP/IP peale ehitatud protokoll, mis tagab Internetis asuval raadio-, aatom- või muul kellal põhinevat täpset kohalikku ajaarvestust. See protokoll suudab sünkroniseerida laialihajutatud kelli millisekundi täpsusega pikkade ajavahemike kestel. POP (Post Office Protocol) postkontoriprotokoll. Protokoll, mida elektronposti kliendid kasutavad oma meiliaadressile saabunud sõnumite allalaadimiseks ISP meiliserverilt. POP3 (Post Office Protocol 3) - Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid
selged eesmärgid tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks. Jäätmekogust võiks vähendada hankeid ja tegevusviise muutes. Suureneb ökotõhusus ja hoitakse kokku raha. Motivatsiooni lisab see, kui meetmed on ühiselt kavandatud ja heaks kiidetud. Veel parem oleks, kui säästetud varasid saab kasutada ühel või teisel viisil personali hüvanguks. Elektronposti kasutamine annab võimalusi vähendada paberikulu. Erinevad koosolekukutsed, teated jms. lähevad elektronposti teel kohale, ilma et paberijäätmeid tekiks. Loomulikult juhul, et saabunud teade vms. jäetakse välja printimata. Kui töökohal on sisemine internetivõrk, võib sinna panna näiteks sisemised teated, pidevalt uuendatavad ja täiendatavad juhised, dokumendid jms. Seal oleks nad kõikidele nähtavad ja kergesti ajakohastatavad ning jääks ära mõttetu kopeerimine ja paberikulu. Kui ostetakse uusi printereid, tasuks muretseda kahepoolset väljatrükki võimaldav seade
3.5.6. jõustumise ja lõppemise või kehtivuse tähtaeg või tähtpäev 3.5.7. juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed). 3.6. Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 3.6.1. saatja või saaja nimi või nimetus ja vajadusel dokumendi registreerija andmed 3.6.2. saabumise või saatmise kuupäev; 3.6.3. saatja posti- või elektronposti aadress või muud sideandmed; 3.6.4. dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms); 3.6.5. pealkiri või lühike sisukokkuvõte; 3.6.6. dokumendi lisade nimetused ja arv; 3.6.7. dokumendi kuupäev ja vajadusel kellaaeg; 3.6.8. vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul); 3.6.9. mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või anti isiklikult üle); 3.6.10
põlvkond ... -... Valguselemendid, bioloogilised arvutid, tehisintellekt Esimene sülearvuti oli Osborne 1 · Loodi 1981. aastal Osborne Computer Corporation firma poolt · Ekraan 5" (52 tähemärki reas) Kasutas 110 V toidet, võimalik kasutada ka pataresid Eesti ühinemine internetiga · Eestisse jõudis Internet esmakordselt 1990. aastal, kui seati sisse UUCP tehnoloogial põhinev modemside Küberneetika Instituudi Tallinnas ja Soome UNIXIkasutajate (FUUG) arvutite vahel. Sai vahetada elektronposti, mille kohaletoomise ja saatmise eest hoolitses iga poole tunni tagant helistav modem. · Tõeline Internet, s.t. TCP/IP protokollistikuga püsiühendus jõudis Eestisse 1992. a. aprillis, mil Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut ja Tartu Biokeskus käivitasid 64 kbit/s satelliitlingid Stockholmi Kuningliku Tehnikakõrgkkooliga. Mais käivitati kolmas liin Küberneetika Instituudi ja Helsingi vahel. · Esimene Interneti teenust müüv firma oli 1994. a.
näiteks faktooringut. Ettevaatlik tuleb olla ka Taani vahendajatega, äripartnereid ei tasuks ülemäära usaldada ja nende tausta tasub kindlasti eelnevalt kontrollida. Kuigi Taani on kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riik, võib ettevõtete valmisolek kasutada elektronkirja olla suhteliselt erinev. Esineb isegi IT ja telekommunikatsiooniettevõtete puhul, et e-kirjadele ei vastata. Samas on ka palju ettevõtteid, kellele suhtlemine elektronposti teel 10 pole probleemiks. Seetõttu võiks soovitada nende äripartnerite puhul, keda hästi ei tunta, kontakteerumist pigem faksi kui elektronposti teel, seda eriti siis kui teada on ettevõtte elektronposti üldaadress, mitte aga konkreetse isiku personaalne aadress. On oluline teada, et kui Taani äripartner oskab hästi inglise keelt või Eesti partner taani keelt siis eelistatakse
kahesuunaline st. võib "saata ja saada". [1] ARVUTIVÕRK MEDITSIINIS Ülemaailmse arvutivõrgu (eelkõige Interneti) võimalused meditsiinialase informatsiooni kättesaamisel ja edastamisel: · elektrooniliste raamatukogude meditsiiniväljaanded; · elektrooniline meditsiinialane perioodika: ajakirjad, publikatsioonide kogumid ; · meditsiinialased elektronkonverentsid: piiramatu hulga osavõtjatega reaalajas toimuvad ülemaailmsed temaatilised konverentsid; · e-mail: elektronposti abil kolleegidega kiire ühenduse saamise võimalus ja informatsioonivahetus.[1] EESTI-SISENE ARVUTIVÕRK Eesti-sisese arvutivõrgu võimalused: · meditsiinilised andmebaasid: medline, ravimiregister; - Ravimiregistrit peetakse arvestuse pidamiseks Eestis kehtiva müügiloaga ravimite üle ning avalikkusele nende kohta teabe andmiseks. Ravimiregister sisaldab kõiki Ravimiameti või Euroopa Komisjoni väljastatud müügiloaga
õppeprotsess ja sellest on teadlik ruumi eest vastutav kooli töötaja. 4. Hoonete välisuksed avatakse tööpäevadel õpilaskodu korrapidaja poolt kell 7.30 ja lukustatakse kell 18.00. 5. Õpilane võib ruumide võtmeid kasutada ja uksi avada ning klassides viibida ainult kokkuleppel õpetajate või teiste kooli töötajatega. 6. Õpilane võib kasutada kooli telefone vaid kooli töötaja loal. 7. Telefonide, elektronposti, interneti ja teadete tahvlite kasutamisel ei tohi riivata kellegi eneseväärikust ega kahjustada kooli mainet.
ametnikule või töötajale. Mida tuleb teha sel juhul kui märgukiri kuulub kohtu pädevusse? Märgukirja või selgitustaotlust ei edastata vastamiseks kohtule kohtumenetluse seaduse alusel. Sellisel juhul teavitab adressaat isikut, kuidas kohtu poole pöörduda. Kuidas toimub isikule vastamine ja mil viisil? Isikule vastatakse märgukirjas või selgitustaotluses esitatud aadressil (faksi number, posti- või elektronposti aadress) kirjalikult või kokkuleppel muul viisil. Kuidas toimitakse, kui märgukirjas esitatud seisukoha või ettepanekut ei arvestata? Märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse vastuses arvestamata jätmise põhjust. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Vastuvõtul viibinud isiku pöördumisele võib vastata suuliselt vastuvõtu ajal.
Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Sealt võib leida kõiksugu fakte, uurimusi, arvustusi, õpetusi, artikleid mida iganes. Ning võid suhelda inimestega teiselpool maakera näiteks elektronposti või jututubade kaudu. Tundub, et internet hoiab inimestel väga palju aega kokku. Jah, kuid samas on see ka koht, kus lüüakse päevad läbi aega surnuks. Näiteks, kas surfatakse niisama ringi, ollakse erinevates jututubades ja messengerides või istutakse lihtsalt mingis portaalis. Pahatihti on hoopis nii, et kui tahad iternetist kähku mingit asja vaadata või otsida, siis ikka vaatad veel ühte ja teist ning lõpuks avastad, et oled jälle mitu tundi arvuti taga istunud
-> uus kaust ->tipi nimi-> sobib 27. hoogle.ee valik TÄPSEM OTSING -> kuupäeva järgi (viimati värskendatud valik) ; faili vormingu järgi(faili tüüpi valik) 28. otsi wikipedia eesti ning kasuta otsilahtrit otsimisel 29. www.neti.ee info ja meedia sõnastikud kereleveeb- kirjuta otsisõna ja kliki õigel sõnastikul. 30. failide allalaadimine... 31. copy and paste 32. salvestage ning lisage sinna kuhu vaja ..ärge kopeerige!! 35. e-post elektronposti erinevad võimalused : 1. Kirjavahetus teenus- kirjade saatmine ja vastuvõtmine interneti teel (hot.ee) Postkasti teenud- kirjade haldamine ja lugemine (võimaldavad erinevad programmid nt. Outlook.) 36 meiliaadressi struktuur sama mis URL (meili aadress algab www ga ning see mis järgneb on dokument nini ja alamkaust. 37. VoIP teenuse tähendus , teenus ja kasutamine : ( voice over IP) võimaldab edastada kõnesignaali
Dokumendihaldus 1. Mis on asjaajamine, millised on asjaajamise eesmärgid? Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmisel arhiivi 2. Mis on dokumendihaldus, millised on elektroonilisele dokumendihaldusele ülemineku eesmärgid? Dokumendihaldus on dokumentide loomise, saamise, kasutamise ning säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. El. dok.haldusele ülemineku eesmärgid on lihtsustatud otsimine (otsingumootor), abistav funktsioon dokumendihalduse korraldamisel ning ta peab hõlbustama asutustevahelist suhtlust. 3. Millised on elektroonilisele dokumendihaldusele ülemineku oodatavad tulemused, millega peab organisatsioon arvestama elektroonilisele dokumendihaldusele ülemineku planeerimisel? Asja tuum on ametniku tööd lihtsustada, kuid eelnevalt on vaja a...
Peale seda tuleb Google Chrome 23,8 protsendiga ja Safari ja Opera vastavalt 4,0% ja 2,5%.( Tulemused on aasta 2011 Jaanuari kuu kohta) (vt. joonis 4) Joonis 4. Erinevate veebibrauserite kasutatavus. E-mail Tasuta kirjavahetus E-maili kasutavad igapäevaselt miljonid inimesed üle kogu maailma. Peale e-maili kasutuselevõttu on igapäevased suhtlustoimingid muutunud väga suurel määral lihtsamaks. Näiteks võib tuua elektronposti teel saadetavad arved erinevate teenuste eest. E-maili ehk elektronposti teel jõuab inimesteni ka palju spammi ehk rämpsposti (spam, junk mail). E- maili kasutades on mõned inimesed kindlasti mõelnud, et kuidas kogu see keeruline elektronposti vidin töötab. Tegelikkuses, aga on kogu see süsteem väga lihtne. POP server POP server ehk postkontoriprotokoll (ingl Post Office Protocol) on protokoll mis on
tunnistamine ja muud olulised andmed). § 28. Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta registrisse kantavad andmed (1) Saabunud ja väljasaadetavate dokumentidena registreeritakse § 18 punktides 4 kuni 6 nimetatud dokumendid koos kõikide lisadega. (2) Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) saatja või saaja nimi või nimetus ja vajadusel dokumendi registreerija andmed; 2) saabumise või saatmise kuupäev; 3) saatja posti- või elektronposti aadress või muud sideandmed; 4) dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms); 5) pealkiri või lühike sisukokkuvõte; 6) dokumendi lisade nimetused ja arv; 7) dokumendi kuupäev ja vajadusel kellaaeg; 8) vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul); 9) mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või anti isiklikult üle); 10) dokumendi saatja poolt märgitud viit;
Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse puutumata ja see liigub edasi teise arvuti juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on suhteliselt väike arv mini- või mikroarvuteid z Sellised arvutid tavaliselt edastavad ainult faile või vahetavad elektronposti. z Ühiste ressursside jagamise seisukohast pole ta nii efektiivne kui tähtvõrk. Siinvõrgud 4 z Siinvõrgus puudub tavaliselt otseühendus saatja ja saaja vahel. z Siinvõrgu eeliseks on odavus ja lihtsus. z Kõik arvutid asetsevad ühel siinil. Siinvõrgud 5 z Ühe arvuti mittetöötamine rikub kogu võrgu töö. z Tuleb kasutada terminaatoreid z Arvuteid ei saa kergelt lisada. z Iga lisamine segab kogu võrgu tööd.
Arvutikasutamine ja failisüsteemid Infotehnoloogia põhimõisted. Riist ja tarkvara,IT Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn. "käegakatsutavad" osad:monitor,hiir,korpus jms. Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid. Infotehnoloogia(lüh.IT)Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. Arvuti koostisosad: Arvuti(personaal arvuti,raal,ingl,computer) On kahest komponendist koosnev süsteem , mis on määrtud info töötlemiseks.Arvuti komponendid on tarkvara ja riistv...
10)Arvutiklassi saab kasutada õpilaspileti alusel 11)Enne arvuti kasutamist tuleb ennast registreerida 12)Vahetunnis arvutiklassi kasutada ei saa (see on õhutamise ja stabiilse keskkonna loomise aeg klassiruumis) 13)Printida saab ainult õpetaja loal ja lehe hind on 1 kroon (va kooli- või õppetööga seonduv) Arvutikasutamise prioriteedid: 1. Tunniplaanijärgne õppetöö 2. Tunniplaaniväline õppetöö 3. Kooli või õpiülesannetega seotud töö 4. Elektronposti ja Interneti kasutamine 5. Muu vajalik Võrdse prioriteedi korral on eesõigus vanemate kursuse õpilastel
puudunud suuremahuliste ketasmälu ühiskasutus. Viimastel aastatel seoses ülisuure mälumahuga (gigabaidiste) ja suhteliselt odavate kõvaketaste ilmumisega on see argument jäänud tahaplaanile; Kattuva töö ja samade programmiliste vahendite (tarbeprogrammide koopiate, andmebaasifailide jne.) kõrvaldamine töökohaarvutitest ja nende säilitamine ainult ühisel võrguserveril; Andmevahetuse võimalus tööjaamade vahel, kasutades failiteisalduse, elektronposti, ajaplaneerimise ja muid programme. WAN (laivõrk) Tavaliselt: hõlmavad suuremat ala; kuuluvad mitmele organisatsioonile; kujutavad kommunikatsioonivõrku, sidesõlmede ning ühenduskanalitega. Vahest on kasutuses ka graafiteooria mõisted: vastavalt tipud ja servad. Ruuter e marsruuter (router) Ruuter e marsruuter (router) tegemist jällegi võrgu keskseadmega, aga juba vähe keerulisemaga. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb bittidest ja baitidest kõrgemale (kuigi ka neil on kindlasti oma osa), kattes ka füüsilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Kõige parematest paroolikaitsesüsteemidest pole midagi kasu, kui parool ise võrdub kasutajanimega. tvle võime serveri ette panna võimsa tulemüüri, kuid selle efekt muutub nulliks, kui igaüks võib asutuse uksest sisse astudes serveri kaenlasse võtta ja lihtsalt min...
välja logimine). On oluline kaitsta oma arvuteid viirusetõrjeprogrammidega, kuna viirus ei hoiata oma tulekust ette ning tekitatud kahju võib olla tunduvalt kulukam, kui üks viirusetõrje programm. Ühtlasi ei tasu käia pornosaitidel ning tuleb hoiduda piraattarkvara kasutamisest (Kirna 2009, lk 67). Lisaks sellele ei tasu avada võõrastelt isikutelt tulnud kirju, kuna ka neis võivad peituda viirused. Kusjuures, elektronposti abil levitatakse kõige rohkem viirusieod tänapäeval (Abel et al. 2011, lk 186). Samas kindlasti ei ole olemas ühtegi arvutikasutajat, kes ei oleks kasutanud piraattarkvara. Kokkuvõtvalt võib öelda, et häkkerid on inimesed, kelle üheks ülesandeks on leida turvalisuse nõrgimad lülid ja neile tähelepanu juhtida. Kräkkerid on inimesed, kes kräkivad võõrastesse infosüsteemidesse, et sealset infot omakasu eesmärgil kasutada. Neile ei kehti häkkerieetika reeglid
rentida või vajalikke teenuseid sisse osta. Selle asemel sõltub edu tänapäeval üha enam mittemateriaalsetest teguritest, nagu näiteks informatsioon, inimesed, ideed ja teadmised. Konkurentide ja klientide geograafiline paiknemine mängib varasemast väiksemat rolli. Ettevõtja võib potentsiaalset turgu leida igal pool kogu maailm võib olla sinu kliendiks, paraku ka konkurendiks. Ajalised piirangud muutuvad üha kokkusurutumaks. Informatsiooni edastamist saab oluliselt kiirendada elektronposti ja interaktiivsete veebilehekülgede abil. Interaktiivsus hankijate ja tootjafirma, tootjafirma ja jaotajate ning tarbijate vahel võimaldab kiiresti täita tellimusi ning reageerida muutustele. Selleks, et muutunud majanduskeskkonnas ellu jääda ja läbi lüüa, soovitatakse arvestada nelja põhilise kriitilise eduteguriga. Võime muutused omaks võtta, neid ära kasutada. Paljud inimesed eelistavad stabiilsust ning muutused tunduvad neile hirmutavad. Et
(edaspidi tööõnnetuse teatis) paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ja saadab selle ühe päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas tööõnnetus toimus, ja kohustusliku kindlustuse andjale. (2) Tööandja teatab surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata politseile, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas tööõnnetus toimus, ja kohustusliku kindlustuse andjale elektronposti, telefoni või faksi teel, esitades järgmised andmed: 1) töötaja ees- ja perekonnanimi; 2) tööõnnetuse toimumiskoha aadress; 3) tööõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg; 4) tööõnnetuse lühikirjeldus; 5) tööandja nimi, aadress ja kontakttelefon ning 6) teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon. (3) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, vormistab selles töökohas
eest. Sisestades võõra CD või DVD plaadi kettaaseadmesse, kontrolli kindlasti seda eelnevalt mõne viirustõrjeprogrammi abil. Internetitarkvara hõlmab endas erinevaid programme Internetiteenuste kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad eelkõige erinevad veebilehtede sirvijad (nagu näiteks Microsoft Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opera ja teised), elektronposti klientprogrammid (nagu näiteks 5 Microsoft Outlook, Mozilla Thunderbird), sõnumivahetusprogrammid (nagu MSN Live Messenger ja paljud teised, mis võimaldavad reaalajas tekstisõnumite vahetamist, vestlemist). ID-kaardi tarkvara läheb vaja arvutites, kus on soov ID-kaarti kasutada. 2. Riistvara koosneb mitmetest osadest: Korpus (vt joonis 3) – tähtis roll, kaitseb tema sees olevaid osi
arvutiprogramme; 3) piraatlusega Internetis saab tegeleda nii kodus kui ka tööl ilma suuremat vahelejäämisriski omamata. Piraatlus levib Internetis peamiselt järgmiste kanalite kaudu: 20 Suurjaak, E. Eksamitöö ,,Tarkvara ja piraatlus" 1999. Saadaval: http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/intellektuaalse_omandi_oiguskaitse_tto3331/tto3331_minu_referaat.pd f (16.10 2012) 1) E-mail. See hõlmab eneses elektronposti kaudu arvutiprogrammide vahetamist ning müüki. Elektronposti kasutuselevõtt kõrvaldab vajaduse arvutiprogrammide isiklikuks kohaletoomiseks ning samuti puudub vajadus neid eraldi andmekandjatele kopeerida; 2) Internet Relay Chat (IRC). See on jututubadega sarnane suhtlusvorm Internetis, kus levitatakse ajakohast informatsiooni serverite kohta, mis sisaldavad hulgaliselt piraatkoopiaid sh ka arvutiprogrammide täisversioone
7. Miks on vaja isikuandmete kaitset? Mis see on? Seda on vaja, et teave/andmed ei satuks kolmandate isikute kätte ning, et isik ei satuks ohtu. Isikuandmete kaitse on teatud osa inimeste kohta käiva informatsiooni (isikliku informatsiooni) privaatsuse tagamine. 8. Kuidas tagatakse isikliku informatsiooni saladus? Tagatakse isikuandmete kaitse seadusega. Näiteks on ära keelatud kuulata pealt telefonikõnesid, lugeda võõraid kirju, avalikustada eraisikute pangaarveid, kaitstakse elektronposti ja arvutisse sisestatud teavet. 9. Selgita: riigisaladus, ärisaladus. Too näiteid. Riigisaladus informatsioon, mille kasutamine on seadusega piiratud, kuna selle avalikustamine võib kahjustada riigi majanduslikku või seaduslikku julgeolekut. (Nt: riigi sõjalist potentsiaali puudutavad andmed, vägede paiknemine ja relvastus) Ärisaladus ettevõtte poolt salajaseks kuulutatud info, mille avalikustamine võib ohustada ettevõtte konkurentsivõimet.
==> EHK MIME tüüpe: Tekst (plain, html), Pilt (jpeg, gif), Hääl/audio (basic), Video (mpeg), Rakendused (muud andmed, mis peavad lugejal olema, et kirja näha nt MSword). // MIME korral on kirja päisesse lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta ja kirja sisu kodeeringu tüüp. // (( *** 1992. a. IETF poolt kinnitatud MIME uus standard S/MIME toetab krüpteeritud sõnumeid. )) POP3. (Post office protocol 3, default port 110). Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. /// POP3 hostiaadress on see osa elektronposti aadressist, mis asub "@"-märgi järel. // POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata
Hääl/audio (basic), Video (mpeg), Rakendused (muud andmed, mis peavad lugejal olema, et kirja näha nt MSword). // MIME korral on kirja päisesse lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta ja kirja sisu kodeeringu tüüp. // (( *** 1992. a. IETF poolt kinnitatud MIME uus standard S/MIME toetab krüpteeritud sõnumeid. )) POP3. (Post office protocol 3, default port 110). Postkontoriprotokoll (POP) elektronposti vastuvõtmiseks. POP3 on klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. Kasutaja (või tema arvutis olev klientprogramm) kontrollib perioodiliselt oma postkasti sisu ISP serveris ja laadib alla saabunud sõnumid. /// POP3 hostiaadress on see osa elektronposti aadressist, mis asub "@"-märgi järel. // POP3 alternatiiviks on IMAP (Internet Message Access Protocol). Selle abil on võimalik vaadata serveris asuvat elektronposti ilma, et seda oleks vaja oma arvutisse alla laadida. POP3 ja IMAP on
tegutseti Tallinnas, Valgas ning Tartus. Reisibuumi ajab tegutses Tallinnas lausa 2 bürood, kuid tänapäeval nii palju tööd enam ei jätku ning Minimatakad OÜ on tegutsema jäänud vaid Tartus. Hetkel tegutseb büroos 3 inimest- tegevdirektor, raamatupidaja ning reklaamija. Praktikat alustades oli büroo aadressiks Küütri16/Kompanii 4, kuid praktikaperioodi viimasel nädalal vahetas büroo asukohta ning uueks asukohaks sai Rüütli 4. Uus praktikaperiood sai kokku lepitud elektronposti teel. Praktikajuhendaks oli taaskord ettevõtte tegevdirektor. Esimesel praktikapäeval tundis praktikajuhendaja huvi, mida on praktikant vahepeal koolist juurde õppinud ning kuidas on maailmakaardi tundmine paranenud. Kuna ka eelmine praktika oli sooritatud samas büroos siis mingit erilist sissejuhatust ei järgnenudki. Kõik oli selge ja juba esimesel praktikapäeval läks töö sama hooga edasi nagu viimasel päeval lõppes. Teoreetilised ja praktilised teadmised olid vahepeal paranenud
,,Nahka kriipivad nädalad" Reeli Reinaus Projektitöö TALLINN 2014 Sisukord Tiitelleht......................................................................................................................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisu..............................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Lugesin Reeli Reinausi kirj...
Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @- märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i
Vastassuunalises suhtlemises jõuab juhtideni mitmesugune tagasiside, teave töötajate probleemidest ja soovidest. Samuti liigub üles informatsioon tulemuste kohta. Juhid ootavad teavet org. liikmetest ja nende eesmärkidest, probleemdest, kus nõrgad lülid. 19.Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine. Infovõrk haarab kõikvõimalikke suhtlemiskanaleid, kaasaaegne infovõrk eeldab arvutiside olemasolu. Omavahel ühendatud arvutite puhul saab rakendada elektronposti, suhtlusvõrku või kaugtöötamist. Kaugtöö tähendab võimalust töötada ajast ja tavaliselt ka kohast sõltumata. +aja, rahakulu, rahulolu, otsustusvõimalus, elukvaliteet paraneb. –suhtlus ettevõttega, motivatsiooni, distsipliiniprobleemid. 20.Legitiimsus. Privaatsus. Legitiimsus-võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Töökorraldus– tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge
OLULISED TEGURID LOGISTIKA KLIENDITEENINDUSES • Suur sihtkohtade arv ja tegutsemine rahvusvahelises ulatuses • Sagedased veod ja lühike veoaeg • Lisateenuste osutamine – lisaks veoteenusele pakutakse ka terminaliteenust, laoteenust, tolliagendi teenust, veose kindlustamist, saatedokumentide vormistamist jne • Teenindava personali suhtumine klientidesse – kuidas päringutele vastatakse ja pakkumisi vormistatakse, tellimusi vastu võetakse ja täidetakse, kuidas kliendiga telefoni ja elektronposti teel suheldakse. Kui hoolikalt uuritakse kliendi vajadusi enne pakkumiste tegemist, kas paku- takse standardseid teenuste pakette või koostatakse kliendi vajadustest lähtuv pakkumine • Suhtlemise ja asjaajamise lihtsus ning usaldusväärsus. See, kui suure osa tööst partner kliendi eest ära teeb. Usaldusväärne partner muudab logistikateenuste tellimise kliendile võimalikult mugavaks ning samas võib klient kindel olla, et teenus täidetakse õigel ajal ja kvaliteetselt
§ 28. Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta registrisse kantavad andmed (1) Saabunud ja väljasaadetavate dokumentidena registreeritakse § 18 punktides 4 kuni 6 nimetatud dokumendid koos kõikide lisadega. (2) Saabunud ja väljasaadetavate dokumentide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) saatja või saaja nimi või nimetus ja vajadusel dokumendi registreerija andmed; 2) saabumise või saatmise kuupäev; 3) saatja posti- või elektronposti aadress või muud sideandmed; 4) dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms); 5) pealkiri või lühike sisukokkuvõte; 6) dokumendi lisade nimetused ja arv; 7) dokumendi kuupäev ja vajadusel kellaaeg; 8) vormingu tüüp (digitaaldokumendi puhul); 9) mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või anti isiklikult üle); 10) dokumendi saatja poolt märgitud viit; [RT I 2007, 54, 365 - jõust. 14.10.2007]
uus võrk, mida nimetati USENET-iks.3 Pärast aga Usenet-i juurde oli liitunud palju riike, nagu näiteks Jaapan, Taani ja Rootsi jt. Internet kasvas välja ülikoole ja sõjaväeasutusi ühendavast üleameerikalisest arvutite võrgustikust.4 1.2. Interneti ajalugu Eestis Eestisse jõudis Internet esmakordselt 1990. aastal, kui seati sisse UUCP tehnoloogial põhinev modemside Tallinna Instituudi ja Soome kasutajate arvutite vahel. Sai vahetada elektronposti, mille kohaletoomise ja saatmise eest hoolitses iga poole tunni tagant helistav modem. Tõeline Internet protokollistikuga jõudis Eestisse 1992. a aprillis, mil Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut käivitas satelliitlingid Stockholmi Kuningliku Tehnikakõrgkooliga. Mais käivitati kolmas liin Küberneetika Instituudi ja Helsingi vahel. Esimene Interneti teenust müüv firma oli 1994. a jaanuaris registreeritud. 1993
eelistused, harjumused; teadmised, kogemused tegutsemismotiivid, isiklikud eesmärgid tujud, meeleolud,tervislik seisund, energiatase IT Personalijuhtimine 19 Samas tuleb silmas pidada ka vastasmõju kuidas mõjutab tehnoloogia inimesi. · Toome mõned näited: · töötaja isiklik eelistus kasutada teatud tarkvara (nt Linux) võib põhjustada tema vastuseisu mõne teise toote suhtes (nt Windows NT) · elektronposti kasutamine võib kujuneda äärmuslikuks, kus naaberlaudade taga töötavad inimesed suhtlevad omavahel e-posti teel, selmet vahetult suhelda · igapäevane pidev arvutiga töötamine võib põhjustada tervisehädasid. IT Personalijuhtimine 20 Tüüpilised vead infosüsteemi juurutamisel: · töötajate ebapiisav informeeritus · töötajate ebapiisav kaasamine muudatuste ettevalmistamisse ja läbiviimisse · ettevõttepoolse panustusvajaduse
Kui hind on kallis, saab sama rahasumma eest osta vähem kaupu. Näiteks said enne hinnatõusu osta päevas ühe suure jäätise. Jäätise hinna tõustes ei jätku su taskurahast aga enam rohkem kui ühe suure jäätise jaoks nädalas. 2. On olemas asendustooted. Hinna tõustes lülituvad tarbijad teiste sama vajadust rahuldavate, aga odavamate toodetele ümber. Poest ostetud õnnitluskaarti on võimalik asendada SMS sõnumi või elektronposti teel saadetud kaardiga. 3. Toodangu tarbimise kasvades ei tajuta toodet enam nii kasulikuna kui alguses. Kui oled palava ilmaga kõrbes rändamas, oled esimese klaasi vee eest nõus maksma päris kõrget hinda. Kui oled joonud ära juba mitu klaasi, on janu kustutatud ja sinu valmisolek raha kulutada, on vähenenud. Oluline on teha vahet nõudluse ja nõutava koguse vahel. Nõutav kogus on see kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad konkreetse hinna korral
arvutivõrgust Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses professori Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja Trasnpordikihi- ja internetiprotokolli (TCP/IP). 1971.aastal leiutas Ray Tomlinson elektronposti, lisades paar aastat hiljem sellele @-märgi, millest sai alguse e-kiri, nagu me seda tänapäeval tunneme. 1973.aastal esitasid Vint Cerf ja Robert Kahn idee kokkuühendatud arvutivõrkudest, mida võib tänapäeval internetiks nimetada. Aastal 1983 käivitati esimene arvutivõrk 200 peaarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk. 1980. aastate lõpus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
