1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid. Enamik evolutsioonilistest muutustest on toimunud suunava valiku tagajärjel. Näiteks võib tuua putukate levikud tööstuspiirkondades, mis väljendub selles, et tumedamad isendid paistavad vähem välja. Veel vaalaliste kalataoline kehakuju, et vee- eluga kohaneda kujunes neil kaladele omane kehakuju. Lõhestav valik ehk disruptiivne valik (ka diferentseeriv valik) on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mis soosib isendeid, kellel mingi muutuja väärtused on äärmuslikud (skaala mõlemas otsas)
Ülejäänud siis kõrvaldatakse. Karoliina Hunt Suunav valik seisneb keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemises. Suunav valik leiab aset elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel või organismide asumisel uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid kunagi NT: Suunava valiku toime tööstusliku melanismi näitel: samblikuga kaetud puutüvel hävitavad linnud rohkem tumedaid liblikaid, tööstuspiirkondade tahmunud tüvedel aga heledamaid
on tema nõusolek kehtetu · Ideaalis tuleks püüelda selle poole, et patsiendi nõustamine ja nõusoleku saamine toimub enne operatsiooni aja kindlaks määramist. · Eeltoodust tuleneb, et siinses kaasuses aborti läbiviinud arst ei oleks saanud enam õigeaegselt patsienti nõustada , s.t patsiendi nõusoleks oleks olnud igal juhul kehtetu ja abort naise tahte vastane, s.t kuritegu. 9 Operatsioonile suunava arsti vastutus · Antud olukorras oleks olnud kohustatud operatsioonile suunav arst viima läbi raviarsti kohustuste hulka kuuluva nõustamise. · Arst, kes alustab nõustamist (määras ise kindlaks ravi ja selle läbiviimise aja ja koha), vastustab selle täielikkuse ja vastavuse eest muudele nõuetele, s.t patsiendi nõusoleku kehtivuse eest 10 Raviarst kohustus
tuleb patsienti sellest kõigepealt teavitada ning seejärel küsida patsiendi nõusolekut uueks ravivõtteks. · Raseduse katkestamine raseda tahte vastaselt Patsiendi nõusolek · Kui patsienti teavitatakse operatsioonist samal päeval siis on ta ajalise surve all ning selleslt tulenevalt on tema nõusolek kehtetu · Patsiendi nõustamine ja nõusoleku saamine toimub enne operatsiooni läbiviimise aja kindlaks määramist Operatsioonile suunava arsti vastutus · Antud olukorras oleks olnud kohustatud operatsioonile suunav arst viima läbi raviarsti kohustuste hulka kuuluva nõustamise. · Arst, kes alustab nõustamist (määras ise kindlaks ravi ja selle läbiviimise aja ja koha), vastustab selle täielikkuse ja vastavuse eest muudele nõuetele, s.t patsiendi nõusoleku kehtivuse eest Raviarsti kohustus Raviarst oleks pidanud veenduma: ·teise arsti korrektses käitumises
)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav valik- kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi(toimub kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine kuid samal ajal leiavad toetust sellised mutatsioonid, mis aitavad neid tunnuseid stabiliseerida). *Suunav valik-seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises(see erinevus võib olla kvalitatiivne(teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus))Suunava valiku toimel arenesid kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed. Suunava valiku toime tööstusliku melanismi näitel-samblikuga kaetud puutüvedel hävitavad linnud rohkem tumedaid liblikaid, tööstuspiirkondade tahmunud tüvedel aga heledamaid isendeid. *Lõhestav valik-seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks
Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu (liha, vere, luu) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi, kande ja veoloomana, ^ Essenson, 1985, lk. 5. Kehatemperatuur 37,539,0°C Vererõhk 110 Peaaju mass 100 Nägemine Pilgu vaateulatus 250290° (210°) Keskmine eluiga 1012 (6070) aastat Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga
Koer Koer ehk kodukoer on hundi alamliik või koera perekonna liik, mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 27 000-40 000 aastat eKr tõenäoliselt hallhundi (täpsemalt selle Taimõril elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos
olulisest vähenemisest. *Rajajaefekt - (Asutajaefekt) geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. *Stabiliseeriv valik loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. *Suunav valik loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustavad olemasolevad kohastumused. *Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e
sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Looduslik valik-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilsitest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 7. Kirjelda stabiliseeriva, suunava ja lõhestavat valiku toimet populatsioonile Stabiliseeriv valik- Sellele on iseloomulik liigile iseloomulike tunnuste suhteline püsivus. Kinnistuvad populatsioonile valjakujunenud tunnused ja liigile kahjulikud tunnused kaovad. toimib püsivate ökoloogiliste tegurite korral. Peetakse peamiseks valiku tüübiks.:, suunava oimub siis kui elutingimused kindlas suunas muutuvad või kui populatsioon asustab uue asuala. Järelikult saavad
järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Adaptiivse evolutsiooni põhitegur. 11.Stabiliseeriv valik- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumisi; kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingumustega Suunav valik- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. 12. Kohastumine- evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talituse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Selle tulemusena arenevad kohastumused 13
"Oma loomuselt ei erine algpõhjuse argument sugugi selle hindu mõtteviisist, kes arvas, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale." (Bertrand Russell) 9. Korrapära argument. Eeldus: Korrapära ning otstarbekohasus ei teki iseenesest. 10. Korrapära argumendi kriitika. Otstarbekohasuse (korrapära) argument ei ole järjekindel, sest A. Kui otstarekohasus eeldab suunavat jõudu, peab ka Jumal olema kujundatud suunava jõu poolt. B. Kui on võimalik otstarbekohasus ilma välise suunajata, siis võib ka maailm olla korrapärane ilma välise suunajata. 11. Kas universaalid eksisteerivad? Universaalid on abstraktsed objektid: omadused, suhted ja arvud. Äärmuslik realism (asjadest eraldi), mõõdukas realism (asjades endis) ja kontseptualism (inimmõistuses, on inimlooming) on seisukoha, et universaalid on olemas. Nominalism ütleb, et ei ole olemas. 12
Koer Koer on ks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tenoliselt halli hundi ja mne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihiprase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on vimaldanud aegade jooksul aretada le 500 kehaehituselt ja vrvuselt erineva tu. Otstarbe jrgi liigitatakse koeratuge jahi-, t- ja seltsikoerteks. Koera
Sinine on ühtlasi suurepärane taust mitmetele oranzidele ja pruunidele puidutoonidele. Murtud sinised toonid tunduvalt üldiselt rahulikena, moodustavad sobiva tausta sügavateks mõtisklusteks ja ideede elluviimiseks. Kui sisustuses puudub täielikult sinine värvus, eriti ilma akendeta ruumis, siis võib võrrelda seda hingamiseks vajaliku õhu puudumisega. Sinise sobib hästi töömiljöösse, ta ei väsita silmi. Signaalvärvina kasutatakse sinist suunava ja informeeriva värvusena, seda ka liikluses. Psühholoogiliselt on sinise värvitooni mõju paljuski vastandlik punasele. Sinise tooni mõjul väheneb alaväärsustunne ja hingelised mured tunduvad kergemana. Sinine aitab rahuneda, kui ollakse üliärritunud seisundis võ isegi hüsteeria piiril, teda tunnetatakse jahendavana ja rahustavana, isegi pidurdavana. Sinine värv on isegi nii rahustav, et tema mõju tasakaalustamiseks soovitatakse kasutada punast ja oranzi. Sinakate,
Stabiliseeriva valiku kaudu on eelistatud optimaalne fenotüüp ning kõik äärmused kõrvaldatakse. Näiteks, kui vastsündinute kaal erineb oluliselt optimaalsest väärtusest, vähenevad nende võimalused ellu jääda. Stabiliseeriva valiku kaudu toimub ka heterosügootide eelistamine homosügootidele, nagu seda on näidatud sirprakse aneemia või tsüstilise fibroosi puhul. Suunav valik viib uute kohastumuste, liikide ja organismitüüpide tekkeni. Suunava valiku kaudu on eelistatud üks äärmuslik fenotüüp ning selle tulemusena muutub populatsiooni keskmine ajapikku kindlas suunas. Suunav valik leiab aset siis, kui keskkonnas toimuvad pidevad suunatud muutused. Suunav valik rakendub populatsioonile ka tõu- või sordiaretuse käigus (kunstliku valiku tingimustes), kus omavahel ristatakse tüüpiliselt taimi või loomi, kellel on mingi tunnus eriti tugevalt väljendunud.
Rajajaefekt (asutajaefekt)- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Ristumisbarjäär- bioloogiline isolatsioon. Stabiliseeriv valik- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Suunav valik- loodusliku valiku tüüp; tavaliselt vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused.
võrreldes nende hübriididega; selline valik toimub juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. Stabiliseeriv valik-loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Suunav valik-loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. Mikroevolutsioon-populatsiooni- ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. Populatsiooni genofond(geenifond)-populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. Pudelikaelaefekt-geneerilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest
Kvaliteediauhindade hindamist saab jagada kahte perioodi. Esimene periood oli 2003-2010, kus kasutati kvaliteediauhinna mudelit, mille üldstruktuur vastab EFQM-i täiuslikkusmudelile (EFQM Excellence Model). Mudel põhineb eeldusel, et suurepärased tulemused organisatsiooni tegevuse võtmenäitajate, klientide, töötajate ja ühiskonna jaoks saavutatakse poliitikat ja strateegiat, töötajaid, partnerlussuhteid ja ressursse ning protsesse suunava eestvedamise kaudu. Joonis 2: Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna mudel (Eesti Kutseõppeasutuste…2009:7) Mudel põhineb üheksal kriteeriumil. Nendest viis kriteeriumi on ‘võimaldajad’, mis katavad kutseõppeasutuse tegevused ja neli kriteeriumi on ‘tulemused’, mis katavad kutseõppeasutuse saavutused. ‘Tulemused’ on põhjustatud ‘võimaldajatest’ ning ‘võimaldajaid’ saab parendada
pinda kulumise eest ning kergendab puhastamist. VOODRILAUA KVALITEET Puidust voodrilaua materjalile Eestis ühtseid kvaliteedinõudeid sätestatud ei ole. Soome nõudeid kasutades võib tuua välja järgmised kvaliteediklassid: - Kõrgekvaliteediline peaaegu oksteta laud - Mõningate oksadega laud - Tervete oksakohtadega laud - Oksakohtadega laud Voodrilaudade kvaliteedinõuded (kuna antud kvaliteedinõuded ametlikult Eestis ei kehti, on need ainult suunava iseloomuga). Kasutatud kirjandus http://www.puumarket.ee/?op=body&id=795 http://www.puumarket.ee/?op=body&id=420 http://www.heliapuit.ee/?id=60&keel=ee
KOER Niisama Sissejuhatus · Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koert perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. · Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. · Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera
Uus liik tekib kui mingi liigi populatsioon satub senisest erinevatesse tingimustesse. Kohastumine/kohanemine Kohanemisel muutub isend vastusena keskkonnateguritele Kohastumisel muutur organismi ehitus ja talitlus (pärineb edasi) loodusliku valiku toimel Stabiliseeriv/suunav/lõhestav valik Stabiliseeriva puhul on keskkond suhteliselt püsiv, liik säilib muutumatuna pikka aega. Paljunevad keskmiste tunnustega isendid (valgusüntees) Suunava puhul paljunevad keskmisest erinevate tunnustega isendid, toimub elutingimuste kindlasuunalised muutumised, liigis toimub geneetiline triiv.(uimeliste jäsemete kujunemine) Lõhestava puhul toimub kahe või enama kesmistest erinevate isendite rühma eelispaljunemine. Levila jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Liigis toimub geneetiline mitmekesistumine. Alamliigid võivad eristuda (Läänemere räime kaks rassi) Mikroevolutsioon/makroevolutsioon
Siiski on neil ka miinuseid ning üks asi, mis võib inimestele närvidele käia, on haukumine. 2.Koerad Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib
4. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja määratud plaanide teostamiseks. Haldusele on iseloomulik mitmekülgsus. Halduse ülesanded ja eesmärgid 1. Korraldav haldus tagab avaliku korra ja julgeoleku kaitse. 2. Soodustava halduse ülesandeks on inimeste elutingimuste edendamine ja parandamine, sh üksikisikute sihipärane toetamine ja abistamine, avalike asutuste rajamine. 3. Suunava halduse eesmärgiks on majanduse, sotsiaalsfääri, kultuuri arengu toetamine ja juhtimine. Iseloomulikuks vahendiks plaan ja selle alusel tegevuse rahastamine. 4. Maksuhalduse eesmärgiks on riigile rahaliste vahendite koguminVarustav haldus on personali värbamine ja nende tööks vajalike vahendite hankimine eesmärgiga tagada haldusülesannete täitmine. Haldusvahendite õiguslik toime Kriteerium võimaldab eristada koormavat
pakub aegruumi virvenduste e nn gravitatsioonilainete peilimine. Noid laineid võivad tekitada äärmuslikult tormilised sündmused nagu ülisuure massiga objektide, nt mustade aukude, või äärmiselt tihedate objektide, nt neutrontähtede kokkupõrked. Üks füüsikute püsivamaid eesmärke on sellise teooria leidmine, mis ühendaks üldrelatiivsuse — makroskoopilise maailma toimimise aluseks oleva teadusliku „reeglistiku“ — ülitillukestes mõõtkavades aine ja energia käitumist suunava kvantmehhaanikaga. Taolise teooria, nn kvantgravitatsiooniteooria formuleerimise eelduseks võib aga olla olemasoleva üldrelatiivsusteooria Autor: 5 3. Mis on musta augu sees? Must auk on definitsiooni kohaselt ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei pääse sealt välja ja sellest ka meie võimetus musta augu sisemuse kohta infot hankida. Ka näha pole
Peamine tähendus seisneb populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamises. Seda peetakse peamiseks valikuvormiks kõigis liikides. Hoiab populatsiooni isendeid ühetaolistena. Stabiliseeriva valiku näited: latimeeria ja hõlmikpuu 2) suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. See valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutmisekorral või kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku kaudu arenesid kalauimedest maismaaselgroogsetele jäsemed ja vastupidi. 3) lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Saab toimuda juhul kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võib põhjustada uue liigi eristumise algsest liigist. 4.Kohastumine- populatsioonija liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid , mis
....................16 4 1 Inimese parimsõber ehk koer Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi. Ta kujunes 27 000-40 000 aastat eKr tõenäoliselt hallhundi (täpsemalt selle Taimõril elanud alamliigi, võimalik, et ka teiste alamliikide) kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena.[2] Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahikoertena ning kande- ja veoloomadena, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja kutsikast alates inimesega koos kasvanud koer õpib
tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. 22. Kirjelda loodusliku valiku vorme – suunav, lõhestav ja stabiliseeriv. Too nende kohta näiteid. Suunav valik — suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks
olemasolu õigustada ja järgmist tasandit pisiasjades kontrollida. Eduka delegeerimise eelduseks on ühtne arusaam strateegilistest eesmärkidest ja prioriteetidest. Samuti tuleks alluvale kirjeldada võimalikult palju probleemi olemust ja riskitegureid(Samel, E. 20.03.09). Delegeerimine-juhi tõhus abimees?6 Enne kui juht saab ülesannet delegeerima hakata peab ta ise läbima oma arengus suunava ja toetava juhtimismeetodi etapid. Samuti on vaja juhil kasutada ka suunavat juhtimismeetodit, millega ta peab samamoodi tuttav olema. Suunava ja toetava juhtimismeetodi etapid on järmised: · 1.etapp: suunav juht loob vajalike oskustega meeskonnas · 2.etapp: toetav juht loob töökeskkona, kus töötajad tahavad omandatud oskusi maksimaaselt rakendada. · 3.etapp: delegeeriv juht on kahel eelneval etapil sobiva meeskonna, kellele saab ja
ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. 13.Kirjelda loodusliku valiku vorme – suunav, lõhestav ja stabiliseeriv. Too nende kohta näiteid. Suunav valik — suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Suunav valik toimib enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. Lõhestav valik — lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Nt Läänemere räim on lõhestunud kaheks
elementide kogum. PUDELIKAELAEFEKT- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. STABILISEERIV VALIK- loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. SUUNAV VALIK- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. ADAPTIIVNE RADIATSIOON- evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. ANALOOGILISED ELUNDID- elundid, millel on sama funktsioon, kuid erinev ehitus. Nt: inimese silmad ja lülijalgse silmad. BINAARNE NOMENKLATUUR- Linné loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasuttav liikide
Kasutatud materjal 11 2 SISSEJUHATUS Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koerte perekonna liik (Canis familiaris), mis on inimeste poolt kodustatud. Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes 8000 (mõnedel andmetel 10 000) aastat eKr, tõenäoliselt halli hundi ja mõne teise koeraperekonna liigi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu- (liha-, vere-, luu-) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi-, kande- ja veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aegade jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Otstarbe järgi liigitatakse koeratõuge jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii
16. Toote tarbimisväärtust hinnatakse a) Ostueelselt b) Ostujärgselt c) Ei hinnata üldse 17. S.Freud on autoriks a) Seksuaalsuse ja motivatsiooniuuringutele b) Ekstravertide ja intorvertide teooriale c) Konflikti teooriale 18. Brändi dominante tuntus tähendab järgnevat: a) Tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd b) Tarbija mainib iseeneselikult tootekategooria mingit brändi c) Tarbija tunneb brändi ära alles peale suunava küsimuse esitamist d) Tootekategooria brändile ainukesena meenuv bränd 19. Eratarbijaid segmenditakse a) Tooteliste näitajate alusel b) Majanduslike näitajatega c) Demograafiliselt 20. Brändi välise identiteedi all mõistetakse a) Kaubamärgi graafilist tunnust b) Brändi nime, logo ja logo kujundust ning hüüdlauset (slogan) c) Turundajapoolset soovi brändi tajumiseks d) Emotsioonide ja isikupära endasi andmist 21
• Kriitika: Kui kõigel on põhjus, mis on Jumala põhjus? • Kui miski võib olla põhjuseta, siis võiks ka maailm olla ilma põhjuseta 2. Korrapära argument • Eeldus: Korrapära ei teki iseenesest, vaid need on loodud sihipärase tegevuse käigus • nt. Pagar loob tordi, ehitaja maja, juuksed kammitakse soengusse jne. • Kes on loonud looduses olevate asjade otstarbekuse? (nt. silma nägemiseks jne) • Kriitika: Ka Jumal peab olema korraldatud suunava jõu poolt. Kui on võimalik Jumal ilma suunajata, siis võib ju olla ka looduses asju, mis on ilma suunamata. • Universaalid (üldmõisted) - kas üldistele mõistetele (nt. õnn, õiglus, elusolend) vastab omaenese iseseisev reaalsus? On need midagi konkreetset või on need abstraktsioonid? UNIVERSAALIDE TÜLI • Abstraktsed objektid • Omadused, suhted, arvud • Partikulaarid - konkreetsed objektid, aga saab luua ka üldistusi
seemneil idaneda. Niiviisi virgumisseisundi poole pürgides muutub käitumine aja jooksul oskuslikuks ning ilmneb üha loomuomasemalt ja pingutusteta. 2.3 Oma kõrgema teadvusega ühenduse loomine Kolmas aspekt on oma kõrgemast minast lähtuv käitumine. Oskuslike tegudega tugevdatakse ühendust omaenda sügavama olemusega. Paljud inimesed tajuvad oma n-ö kõrgemat ,,mina", mis võib tunda nii suunava hääle kui jõu ja tarkuse allikana. Olles ühenduses oma kõrgema teadvusega, tuntakse end kindlalt ja õigel teel, sellest seesmisest jõuallikast ära lõigatuna aga tasakaalust väljas olevana ja hajevil. Mõned budistlikud koolkonnad räägivad ,,buddha loomusest", mis on olemas kõigis, kuid tavaliselt katab seda oskamatute harjumuste saastekiht. Oskamatult tegutsedes lõigatakse läbi selle ühenduse oma minaülese teadvusega ning muututakse nõrgaks ja viletsaks
saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Isendid säilivad oluliste muutusteta. 7. Milliseid muutusi populatsioonis põhjustab suunav valik? Selektsiooni kaudu on eelistatud üks äärmuslik fenotüüp ning selle tulemusena muutub populatsiooni keskmine kindlas suunas. Suunav valik leiab aset siis, kui keskkonnas toimuvad pidevad muutused. Suunav valik rakendub populatsioonile ka tõu- või sordiaretuse käigus. Suunava valiku toimel arenesid näiteks kunagi kala uimedest maismaaselgroogsete jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. 8. Mille poolest erineb lõhestav valik suunavast? Erinevalt suunavast valikust, mis muudab isendi kuju palju just elukeskkonna järgi, tekitab lõhestav valik ühest liigist lausa kaks erinevat rassi (nt. räim kevad- ja sügisräimeks)
väljaränne Aafrikast. Neandertallased esimesed väljarändajad, hiljem kromanjoonlased. Miks inimese evolutsioon toimus? 1. Loomariigi eelnev evolutsioon. 2. Keskkonna tingimused muutusid metsad taandusid ja inimahvide ning inimeste eellased olid sunnitud puu otsast alla tulema. Ellu jäid osavamad, taibukamad (pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire,LV, kohastumine). Kas inimese evolutsioon toimub ka praegu? *Pärilik muutlikkus toimib. *Inimene on evolutsiooni peamise suunava teguri LV alla surunud. Ta ei allu enam loodusele (toit, riided jne). *Kõik rassid saavad omavahel ristuda ja järglasi anda. *Toimub inimkonna geneetiline ühtlustamine. *Inimese tegevus on algatanud sotsiaalse evolutsiooni. *Inimene on muutunud evolutsiooniteguriks teistele liikidele hävitab liike, aretab ja levitab neid.
meeldetuletamise halvenemises hilisema materjali mõjul (Tulving 2002: lk 61-68; Leppik 2003: lk 71). 3 2. Informatsiooni alalhoidmine ehk säilitamine. Asjade mäletamise juures oluline roll on tajumisel, seda mida inimene teeb, kui ta midagi tajub ja seejärel meelde jätab on see kodeerimine. Kodeerimist saab juhtida instruktsiooni ja suunava ülesande abil ning kodeerimine viitab selle, mis saadab taju ja mis annab tajuvatele infole kuju ning mida on võimalik säilitada. Teisisõnu, see on see, mis muutub tajutud asja mälujäljeks, assotsiooniks, sisemisek representatsiooniks või engrammoks (Tulving: 2002, lk. 69-70). 3. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine. Ammutamine suuresti sõltub salvestatud informatsioonist ja meenutamisinformatsioonist (see on see, mida inimene
selles, et linnavaresed häälitsevad harva ega jäta pesa maha inimeste lähenedes. Loodusliku populatsiooni isendid lahkuvad pesast, kui inimene on paarisaja meetri kaugusel, tõenäoliselt seetõttu, et nii on raskendatud pesa lokaliseerimine ja tõenäosus, et pesa rüüstatakse. Kui pesa ähvardab reaalne oht, võivad linnavaresed olla palju agressiivsemad. Vareste populatsiooni pidev ohjamine inimeste poolt on toiminud selektiivse või suunava tegurina, tingides diferentseeritud käitumismustrite tekke. Agressiivsetel paaridel esineb pesakaitsel sooti erinev ründeobjekti valik. Agressiivsed isased linnud ründavad ohutuid sissetungijaid märgatavalt tihedamini kui emased, kes kaitsevad pesa intensiivsemalt ajal, mil seal on pojad, rünnates harva inimesi, kuid olles agressiivsed potentsiaalsete pesarüüstajate suhtes. Agressiivsed isased kaitsevad pesi kogu sigimisperioodi vältel, kuid märgatavalt
20.03.2015). Mõned seni avastatud vastused: 1. uni aitab hoida kehakaalu kontrolli all; 2. mälu ja õppimisvõime säilivad piisava une korral; 3. uni aitab vältida kliinilist depressiooni; 4. und on vaja, et kasvaksid uued ajurakud; 5. uni on abiks külmetus- ja nakkushaigustesse haigestumise vältimiseks; 6. piisava kestusega uni takistab veresoonte lupjumist ning ennetab seega südameatakki ja insulti; 7. piisav uni hoiab ka meie elu suunava bioloogilise kella töökorras. Uni parandab mälu, õppimisvõimet ning on füüsilisele ja vaimsele tervisele väga oluline. Uni lubab mõelda loovamalt ja olla aktiivsem. Und ei tohiks pidada raisatud minutiteks, sest selle ajal meie aju ja keha uueneb. 4 1.2 Une faasid ja astmed Une võib jagada kaheks põhifaasiks: NREM (no rapid eye movements) on rahulik une faas,
· Vaatleb tervikut ja mitte osi · Keskendub võtmealadele · Vaatab tulevikku · Põhineb üldisel infol Strateegia kasutusvõimalused · Org praeguse ja tulevase suutlikkuse hindamine (eesmärgid) · Määratlemine, mida ja kellele org pakub (suhe keskkonnaga) · Org osade seostamine (org kontseptsioon) · Igapäevast tegevust suunava poliitika väljatöötamine Strateegia võimalikud probleemid · Pole selge, milleks strateegiat vaja on · Ei arvestata küllalt tegevust piiravate teguritega · Strateegilise plaani ebaõige ajastamine · Puudub reservstrateegia, mida kasutada siis, kui põhistrateegia enam ei sobi · Olemasolevat strateegiat ei korrigeerita periooditi, mistõttu muutub erareaalseks · Töötajad ei mõista strateegiat
Plaanimine Plaanide liigid: 1) pikaajalised (strateegilised) plaanid 2) vahepealse kestusega plaanid (taktikalised plaanid) 3) lühiajalised (operatiivplaanid) Strateegiline plaanimine: - Eesmärgid - rganisatsiooni praeguste ja tulevaste suutlikusse hindamiseks. - Suhte keskkonnaga - hindamaks, mida ja kellele organisatsioon pakub. - Organisatsiooni kontseptsioon - organisatsioonide osade seostamiseks. - Igapäevast tegevust suunava poliitika väljatöötamiseks. Etappid: - eesmärgide püstitamine - olemasoleva olukorra analüüs - plaanide koostamine - plaanide täitmise mehhanismide väljatöötamine Missioon kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjuseid. Mõnikord sisaldab missoon firmas hinnatavaid väärtusi, toodang kvaliteeti, firma asukohta ja hooneid ning töötajatesse suhtumist kirjeldavaid lauseid. Taktikaline plaanimine: - Tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks.
ļ ar ĮlĻ llv lll lr? 'ü;ü ., lr - Sele 13 - Mono- ja bistabiilne pneumojaoti t6 4' 2 Vahefu jūtimiseņ elektomaņetiņ pneumojaotid AĮtud pneumoiaotites vahefult etektomaņedga' ,u*ņ liikumist suunava elemendi juhhmtl+ toimub juhitava suruõhu'õnurJju s.]ķķķ energiatarbele ka ņĖr-.*Ie īÄĮ'1ņtimiseks Ļajalrkūeon o*un.' tundefus sūteĮiselt voimsam-;ĖkürÄr"'r"õrreldes suurę,'jl' į:i:ffi:fļ;iffiJ;ĮĪHįn*įJ't*į;1;umojaotitemõning;*ii "ā'ir*rousęi]]:
jälgida protsessi, mis selleni viis. Lihtsuse mõttes võib kohastumust defineerida kui tunnust, mis on evolutsioneerunud seetõttu, et ta tõstis omaniku kohasust. Kohastumused võivad olla äärmiselt täpsed ja keerukad, nagu nt. silm või ainevahetusprotsessid või siis sõrmedele vastanduv pöial hominiididel, mis võimaldab paremini asju kätte võtta. Ontogeneetilised (kohanemised) Organismi ehituse või talitluse mittepärilik muutumine. 7. Ökoloogilise amplituudi muutus suunava, stabiliseeriva ja destabiliseeriva valiku korral (joonised esimese loengu lõpust ja teise loengu algusest) Suunav valik- Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Stabiliseeriv valik- Keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid.
nüüd hoopis teistlaadsetest küsimustest kui olid ankeedis; nt ankeedi küsimus võib olla selline ,,Kuivõrd olete rahul tunni distsipliiniga?", analüüsi eeldav küsimus aga ,,Kui suur osa vastanutest 13 oli tunni distsipliiniga rahul ning kui suur osa mitte?" või ,,Kas tüdrukute vanemad oli tunni distsipliini suhtes rahulolematumad kui poiste vanemad?". Sageli on aga analüüsi suunava küsimuse täpsest sõnastamisest õige analüüsimeetodi valikuks vähe. Kuna andmed võivad olla väga erineva iseloomuga, siis tuleb meetodi valikul ka seda arvesse võtta; nt kui küsida, ,,Kas tüdrukute ja poiste testitulemused erinevad?" või siis ,,Kas poiste ja tüdrukute hobid erinevad?", on küsimuse tüüp täpselt sama (meid huvitavad kahe grupi vahelised erinevused), kuid vastuse saamiseks sobiv analüüsimeetod on üsna kindlasti erinev, sest esimesel juhul on
„Kuivõrd olete rahul tunni distsipliiniga?“, analüüsi eeldav küsimus aga „Kui suur osa vastanutest 13 oli tunni distsipliiniga rahul ning kui suur osa mitte?“ või „Kas tüdrukute vanemad oli tunni distsipliini suhtes rahulolematumad kui poiste vanemad?“. Sageli on aga analüüsi suunava küsimuse täpsest sõnastamisest õige analüüsimeetodi valikuks vähe. Kuna andmed võivad olla väga erineva iseloomuga, siis tuleb meetodi valikul ka seda arvesse võtta; nt kui küsida, „Kas tüdrukute ja poiste testitulemused erinevad?“ või siis „Kas poiste ja tüdrukute hobid erinevad?“, on küsimuse tüüp täpselt sama (meid huvitavad kahe grupi vahelised erinevused), kuid vastuse saamiseks sobiv analüüsimeetod on üsna kindlasti erinev, sest esimesel juhul on
et otsustada, milline meetod on antud olukorras kõige sobivam. Pane tähele, et siin räägime nüüd hoopis teistlaadsetest küsimustest kui olid ankeedis; nt ankeedi küsimus võib olla selline „Kuivõrd olete rahul tunni distsipliiniga?“, analüüsi eeldav küsimus aga „Kui suur osa vastanutest oli tunni distsipliiniga rahul ning kui suur osa mitte?“ või „Kas tüdrukute vanemad oli tunni distsipliini suhtes rahulolematumad kui poiste vanemad?“. Sageli on aga analüüsi suunava küsimuse täpsest sõnastamisest õige analüüsimeetodi valikuks vähe. Kuna andmed võivad olla väga erineva iseloomuga, siis tuleb meetodi valikul ka seda arvesse võtta; nt kui küsida, „Kas tüdrukute ja poiste testitulemused erinevad?“ või siis „Kas poiste ja tüdrukute hobid erinevad?“, on küsimuse tüüp täpselt sama (meid huvitavad kahe grupi vahelised erinevused), kuid vastuse saamiseks sobiv analüüsimeetod on üsna kindlasti erinev, sest esimesel juhul on tegemist
Edukus tuleneb sellest kas juht suudab jagada oma tähelepanu nii tulemuste kui protsessi jälgimisele. Hea juht juhib efektiivselt iseennast ja oma tööd. Tubli juht juhib oma aega ja teeb organisatsioonile sobivaid valikuid, Teab kus ja kuidas mobiliseerida meeskonna tugevusi. Juhi üks oluline, kuid väga raske ülesanne on delegeerimine. Enne kui juht saab üldse ülesandeid delegeerima hakata, peab ta läbima oma arengus suunava ja toetava juhtimismeetodi etapid. Delegeerimise eesmärk on kindel läbimüük, toodang, tööjärgu lõpetamine. 4. Juhtimisvõrk (Managerial Grid) Käesoleva sajandi 40-ndatel aastatel tegeldi eestvedamise uurimisega Michigani Ülikoolis. Nendes uurimustes keskenduti järgmistele tegevustele: · töötajatele orienteeritud tegevus · tulemustele orienteeritud tegevus
Erki Anselmi ontoloogilise jumalatõestuse kohaselt: >>a. on Jumal paratamatult olemas ka tegelikkuses, sest muidu poleks Jumal enim, millest on võimalik mõelda. b. on Jumal paratamatult olemas olema ka tegelikkuses, sest keegi on ju loonud maailma c. peab Jumal olemas olema ka tegelikkuses, sest kujutlustes mõeldakse teda tegelikult olemasolevana 29th of March 11:39 Erki Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt: >>a. ei saa olla korrapära ja otstarbekohasust ilma suunava jõuta; maailma korrapära on Jumala looming b. tõendab maailma ebatäiuslikkus, et ta on kellegi (eeldatavasti) Jumala loodud, sest kui ta oleks ise tekkinud, oleks ta täiuslik c. tõendab maailma täiuslikkus, et ta on loodud mitme jumala poolt 29th of March 11:40 Erki Millised väited on kooskõlas Anselmi arutlusega Jumalast (ontoloogilise jumalatõestusega), millised mitte? Jumala mõiste on iseendale vasturääkiv -- Ei ole kooskõlas Anselmi arutlusega
Brändi tugevus on mõõdetav. Brändi tuntust iseloomustavad: dominantne tuntus tootekategooria tarbijale ainsana meenuv bränd; tipu tuntus tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd; spontaanne tuntus tarbija mainib iseeneseslikult tootekategooria mingit brändi; aidatud tuntus tarbija on kuulnud kõealusest brändist, kuid see meenub alles suunava küsimuse “Kas te teate seda brändi?” esitamisel. 19 ● Brändi tajutud kvaliteet (brand perceived quality) Brändi tajutud kvaliteet näitab, kuidas tarbija võtab vastu brändi kvaliteedi taset, omadusi, kvaliteedi ja hinna suhet jmt. Põhjused, miks tarbija kvaliteeditaju ei kattu sageli tegeliku kvaliteediga, tulenevad inimese
Teine oluline reegel on see, et kasutatud oleks sellist küsimuse konstruktsiooni, mis võimaldab rääkijal vastata sisulisele küsimusele. Küsimused võivad olla ka suunavad, mis eeldab siis vastust konkreetse teema (mitte vastuse!) osas (näiteks: "Missugune on Sinu meeleolu tööpäeva lõpul?"); või suunavad, kuid vabavastuse võimalusega küsimused (näiteks, kui partner räägib eelmise päeva toredadest sündmustest, siis võib esitada suunava, kuid ühtlasi vastuseks piisavalt võimalusi jätva küsimuse: "Mis Sulle eilsetest sündmustest eriti meeldis?"). Konfrontatsioon ·aidata kliendil ennast või oma olukorda teisiti näha, tuues välja erinevaid arvamusi, fakte ·aidata kliendil teadlikuks saada erinevustest, lahknevusest oma mõtetes, tegudes, tunnetes. Interpreteerimine so. Nõustaja väide, mis loob põhjusliku seose kliendi väidete,
annaabi.ee 
